Toimetanud Eda Posti Kujundanud Päivi Palts Joonistused: Reet Nurmsalu Fotod: Toomas Männasoo, Mart Ojasalu, Päivi Palts (5, 22, 24, 25, 75, 77, 78, 79, 87, 92, 101, 125, 175, 178 paremal, 199) Reprod: lk 12 (© Whitford Fine Art/The Bridgeman Art Library), lk 13 (© Bettmann/Corbis), lk 20 (© John Noott Galleries/The Bridgeman Art Library), lk 32 (© Popperfoto/Getty Images), lk 55 (© Camerique/ClassicStock/Corbis) © Mart Ojasalu, 2010 ISBN 978-9985-3-2025-9 Kirjastus Varrak Tallinn, 2010 www.varrak.ee Trükikoda OÜ Greif
S
SISUKORD
LUGEJALE 8 ROOSIKULTUUR 12 Rooside ajalugu on osa kultuuriloost 12 Renessansi- ja barokiaeg – roosikultuuri kõrgajastu 15 Kuninglikud ja teaduslikud rosaariumid 17 Roosid moevooludes ja trendiaedades 19 Roos kui tähenduslik märk 21 Kui roos tuli Eestisse 21 Roos Eesti koduaias 24 Roosid tänapäeva Eestis 26 Roosiistikute tootmine Eestis 27 Roosid Eesti parkides ja avalikus haljastuses 28 Kuhu liigub roosikasvatus 32 Rooside üldine iseloomustus ja põhimõisted 35
6
sisukord
Roosid kasvavad põõsastena 36 Praktiliste roosirühmade iseloomustus 38 Rooside olulisemad tunnuslühendid 41 Rahvapärased kaubanduslikud roositerminid 41 Nii palju kauneid roose 44 Roosipõõsa ehitus 44 Roosi võlu saladused 45 Roosi õied ja nende vormid 47 Roosiõite värv 48 Oh, milline aroom! 50 Lõhnapüramiid 53 Roosiõli 53 Lõhnaaed ja lõhnapark 54 Rooside keel ja sõnumid 55
ROOSIAIA KUJUNDAMINE 58 Väike pildigalerii Eestimaa koduaedadest 60 Looduslikud tingimused 63 Roosikasvatus piirkonniti 64 Eesti avalikud roosiaiad ja -pargid 65 Euroopa roosiaiad 67 Roosiaed kui kordumatu kunstiteos 68 Roosid koduaias 70 Iluaia veetlus saab alguse aiaplaanist 72 Roosiaia ja -peenarde planeerimine 74 Roosiaia värviharmoonia 77 Värvid, aiarajatised, hooned 80 Roosiaia kujunduselemendid 80 Mullastik ja väetamine 85 PRAKTILISED TÖÖD ROOSIAIAS 92 Roosiistikute valik on edu alus 93 Istutamiskunst 95 Istutamise praktilised võtted 97 Rooside lõikamine 99 Rooside talvitus ja katmine 102 Rooside kodune paljundamine 108 Uute rooside aretamine ja rooside tervis 109 Roosisortide kontrollkatsed 111 Roosiaretus Eestis 111 Rooside haigused 112 Rooside putukkahjurid 116 Biotõrje kui roheline maailmavaade 118 Nõuandeid rooside turgutamiseks 119 ROOSIAEDNIKU KALENDER 121 ROOSISORDID 130 Parimad roosid Eesti koduaedadesse ja rosaariumidesse 130
Milline on ideaalne roos? 131 Roosipäevad ja -festivalid 132 Roosisortide kirjelduse võti 133 Kaubanduslikud roosirühmad 134 Roosisortide kirjeldused 135 Suureõielised väärisroosid 136 Kobarõielised peenraroosid ehk floribundroosid 146 Roosifirmade aretusseeriate uued sordid 154 Miniroosid 156 Roosid aeda konteineritesse, pottidesse ja amplitesse 157 Pinnakatteroosid 158 Dekoratiivsed kõrged põõsasroosid 162 Väänroosid võreseintele, pergolatele ja kaarväravatele 167 Pargiroosid 175 Eksklusiivsed roosid 179 „Mustad” roosid 179 „Sinised” roosid 180 „Käsitsi maalitud” roosid 182 Vanad ajaloolised roosid 184 Eestis aretatud roosid 187 ROOSIDE VALIMINE OLULISTE OMADUSTE JÄRGI 193 Lõhnaroosid 194 Haiguskindlad roosid 195 Külmakindlad roosid 196 Roosid internetis 198 Kibuvitsad – ilu ja tervise allikas 199 AINEREGISTER 200 ROOSIDE REGISTER 201
sisukord
7
Kultuur algab roosist ...
L —
Gertrude Stein
LUGEJALE
Intellektuaali ja kirjaniku Gertrude Steini kuulus mõttetera võib tunduda ülepakutuna, kuid minu pikaajaline suhtlus roosisõpradega ja kokkupuude roosidega toetavad seda mõttekildu. Olen aastate jooksul kohtunud tuhandete roosihuvilistega, kelle hulgas on olnud väga erinevate elualade inimesi – teadlasi, arste, koolmeistreid, autojuhte –, ja märganud, et tegemist on kõrgelt arenenud ilumeele ja hea värvitajuga loodus- ja kultuurihuviliste inimestega. Siinjuures ei ole oluline roosihuvilise vanus, sest nii eaka kui ka noore roosisõbra puhul avaldub iluihalus ühtmoodi. See kogemus viib tõdemusele: kas mitte kiindumus roosidesse ei ole see magnet, mis koondab sügava kultuurihuvi ja ilutunnetusega meeldivaid isiksusi? Kohtumised sadade roosisõpradega, kaasaelamine nende roosikasvatuse edusammudele ja toetamine ebaõnnestumistest ülesaamisel on mulle ilmekalt näidanud, kuidas roosidega tegelemine järk-järgult arendab inimese loodustaju, avardab tema ilumeelt ja tekitab huvi roosidega seotud teadmiste, sh roosikasvatuse ajaloo ja sellega põimunud kultuuri vastu. Nagu teada, on
8
lugejale
roos sümbolina ulatuslikult esindatud nii Euroopa ajaloos, kirjanduses, muusikas, tundelises armastusluules kui ka kristlikus usundis. Minu kiindumus roosidesse sai alguse, nagu paljudel teistelgi roosisõpradel, lihtsast juhusest ja hetkelisest äratundmisest. Noorukieas, roosidest pea midagi teadmata, jäi minu pilk ühel päeval ootamatult peatuma ühe kauni koduaia lummaval motiivil: smaragdrohelises murus säras hommikustes kastepiiskades punastes ja roosades toonides roosiklump. Olin varem silmanud kevadsuviseid punaseid tulbi- ja kollaseid nartsissipeenraid, kuid tajutud rooside ilu oli hoopis teine, see oli võrratult kirkam, meeliköitvam ja saladuslikum. See imeline koduaed asus omaaegses Merivälja aedlinnas ja selle oli rajanud Edgar Tõnurist, keda meenutatakse kui Lahemaa rahvuspargi rajajat ning Eesti Looduskaitse Seltsi ellukutsujat. Minu roosihuvi tärkamisajal olid roosid pigem haruldused ja võimalus hankida roosiistikuid üpris keeruline. Mäletan, et seadsin kevadel sammud vastrajatud Tallinna Botaanikaaeda ja mangusin sealse aedniku käest suure vaevaga
kaks esimest roosiistikut. Need olid ‘Baccara’ nime kandvad roosid, tollel ajal ülidefitsiitsed punased lõikeroosid, tiheda rosettõiega ja vastupidavad koduaias kasvatamiseks. Botaanikaaia aednik vaatas küll küsiva pilguga koolipoissi, kuid lõpuks andis erandlikule roosimangujale siiski alla. Heaks aednikuks osutus mulle siis veel tundmatu Tallinna Botaanikaaia teaduslik töötaja Vello Veski, hilisem roosiraamatu autor ja tuntud roosiaretaja. Need kaks kirgaspunast ‘Baccara’ roositaime rõõmustasid mind üle paarikümne aasta ja olid mulle mõõdupuuks teiste rooside ilu hindamisel. Räägitakse, et esimestest roosidest võib kujuneda välja eriline vaimu haarav „roosihaigus”, mis seisneb üha kasvavas uute roosisortide kogumistuhinas, roosialases kirjanduses tuhnimises ja tungivas soovis külastada erinevaid roosiaedu. Ajaloost on teada, et sellist „haigust” olevat põdenud imperaator Napoleoni võluv abikaasa Josephine ja Jules Gravereaux – hiiglasliku roosiaia Roseraie De L’Hay rajaja. Mis on siis see võluvits, mis paneb tuhandeid inimesi külastama Eestimaa roosiaedu ja -parke, uurima roosiraamatuid, osalema aianduspäevadel? Arvan, et peamine on loovus, täpsemalt soov luua oma aias ilu ning saada sellest esteetilist rahuldust. Just sellised tegusad ja loovad inimesed on meie roosiaia külalised ja nende jaoks me seda ka hoiame ja arendame. Ja nad tulevad igal kevadel ja suvel meie juurde tagasi. Põhjamaine Eesti asub roosikasvatuseks sobiva piirkonna põhjapiiril. Eestis on võimalik kasvatada kaunite õitega kultuurroose. Meie valged ööd ja jahedad hommikud annavad roo-
sidele hoopis kirkama värvi kui Lõuna-Euroopa või Ameerika Ühendriikide kuum kliima. Meie roosiaeda külastanud roosihuvilised Floridast, Californiast ja mujalt on imestanud, kuidas samad sordid, mis kasvavad ka nende aedades, on Eestimaa tingimustes kirkamad, värvid puhtamad ja värskemad. Eesti tänapäevase roosikasvatuse arendamisel märgin tänutundega ära Tallinna Botaanikaaia roosiaia perenaise Else Liventaali ja teenekad roosikasvatajad Mati Laane, Ülo Pesuri, Rein ja Külliki Joosti ning Juhan Juhani, kes on väga palju teinud roosikasvatuse tutvustamisel ja arendamisel Eestis ning ka mind oma väärtuslike roosikasvatuskogemustega rikastanud. Meie väikeettevõte on aastaid nõustanud nii kohapeal kui veebilehe vahendusel kõiki roosisõpru nende lemmikutega seotud probleemide ja küsimuste lahendamisel. Viimastel aastatel on oluliselt suurenenud meiepoolne interneti teel nõustamise maht ja rooside tutvustamine. Meie Rosmakor Roosiaed õitseb meie armsatele roosisõpradele koduleheküljel www.hot.ee/ros nii suvel kui talvel. Samas tänan kõiki Eesti aiandus- ja koduajakirjade toimetusi eesotsas väljaannete Maakodu ning Kodu ja Aed toimetustega, kes on roosisõpradele vahendanud meie kogemusi ja vajalikku teavet rooside alal. Muidugi tänan oma perekonda, kes on minu aastakümneid kestnud „roosihullust” talunud ja kaasa löönud meie roosipäevade – Roosimaania – korraldamisel. Soovin oma kolmanda roosiraamatu sissejuhatuse lõpetuseks teile, armsad roosisõbrad: „Okas sõrme!”
Mart Ojasalu lugejale
9
10
roosikultuur
Kõik valitsejad on ehitanud püramiide ja roosiaedu, mida rohkem seda parem. — Kalev Kesküla
R
ROOSIKULTUUR
Roosiorgia keiser Nero aegses Vana-Roomas. Repro: Sir Lawrence Alma-Tadema
h
12
ROOSIDE AJALUGU ON OSA KULTUURILOOST
Kui süveneda roosidega seotud kultuuriilmingute ehk roosikultuuri arengusse, ja seda nii seoses rooside kasvatamise, aretamise kui ka kunstis kujutamisega, siis tuleb nõustuda G. Steini sügavmõttelise tõdemusega – kultuur algab roosist. Roosiuurijad ehk rodoloogid ja kultuuriroosikultuur
ajaloolased on leidnud, et roos või siis roosiõis kui märk on avaldunud kõigis Maa põhjapoolkera iidsetes kultuurides, näiteks sumerite, hiinlaste, hindude ning muinaspärslaste, -egiptlaste ja -kreeklaste juures. Teatavasti kasvab roos looduslikult vaid Maa põhjapoolkeral ja seetõttu lõunapoolkera rahvastel see sümbol puudub. Alates kaugetest aegadest on rooside ilu mõjutanud tütarlastele nimede andmist. Neist nime-
Rooside sõja algus W. Shakespeare’i järgi. Repro
roosikultuur
13
PRAKTILISED TÖÖD ROOSIAIAS
P Kadrioru rosaarium. Õitseb ‘Amsterdam’.
92
Rooside kohta on levinud mitmeid vääraid arusaamu ning roosikasvatust peetakse väga suuri rahalisi väljaminekuid ja rohket tööjõukulu nõudvaks hobiks. See pole sugugi nii. Esmalt unustatakse, et roosid on pikaealised taimed – harulduseks pole 20 aasta vanused roosid –,
praktilised tööd roosiaias
mis jaotab ostukulud paljude aastate peale. Oma kogemustele tuginedes julgen väita, et kiviktaimla hooldus, muru niitmine või siis püsikutest koosnevate segapeenarde korrashoid on roosipeenrast töömahukam. Rooside puhul tuleb hooldustöid teha opti-
maalsel ajal, kusjuures selle aja kirjutab meile ette loodus ilmastiku näol. Kevadel on mahukamateks töödeks rooside vabastamine talvekatetest, kevadine hoolduslõikus ja peenarde koristamineriisumine. Suvel hoitakse peenrad umbrohust puhtad, koristatakse varisenud õied, põua ajal kastetakse ja pidevalt jälgitakse rooside tervist. Sügistöödeks on rooside muldamine, tagasilõikus ja hiljem talvise lisakatte paigaldamine. Äärmiselt tähtsad on vaid kolm toimingut: – rooside juurekaelte muldamine oktoobris enne maa külmumist, – rooside vabastamine aprilli lõpus talvekatetest; oluline on teada, et kevadine ere päike ja järgnev tugev öökülm kahjustavad talvekatte all olnud võrseid, – käreda pakasega roosidele lume kuhjamine. Teised toimingud tehakse rooside juures samas rütmis üldiste aiahooldustöödega. Nii lisatakse kevadel peenardele uut koorepurumultši, antakse kevadväetist, hoitakse peenrad umbrohust puhtad, putukkahjurite rüüste korral pritsitakse jms. Meie kogemuste põhjal nõuab 30–40 roosist koosnev roosipeenar sügisel põhitöödeks 3–4 tundi ja kevadel 2–3 tundi. Suvise põua või siis putukkahjurite leviku puhul aias on kastmisele ja kahjuritõrjele vajaminev tööajakulu võrdne teiste lillede hooldamiseks kuluva ajaga. Tavaliselt on roosikahjurid needsamad, kes kahjustavad aias ka teisi dekoratiivtaimi. Seega on roosid koduaias täiesti tavalised ilutaimed, aga nende dünaamilise iluga ei suuda võistelda ükski teine lillekultuur. Alates jaanipäevast septembrini on roosid teie aias abso-
luutsed dominandid ja tehtud töötunnikeste eest tasuvad nad teile kuhjaga. Roosid on kogu Euroopas täielikud lilleilu liidrid ja neid ei kõiguta mitte ükski konkurent.
h
ROOSIISTIKUTE VALIK ON EDU ALUS
Praegusaegse avatud turu tingimustes on roosiistikute pakkumine väga suur, kuid nii istikute kvaliteedi kui ka meie oludesse sobivuse osas on olulisi probleeme. Väheste kogemustega roosisõbral ei maksaks läikiva reklaampildi alusel küll oma valikut teha, vaid lähtuda allpool toodud istikute kvaliteedi kirjeldustest. Istikute turul on hinnapakkumised 1 kuni 30 euro piires, kusjuures kõrgem hind ei ole sugugi kvaliteedi ja Eestisse sobivuse garantiiks. Roosiistikute puhul eristatakse poogitud roosiistikuid ja omajuurseid istikuid. Enamik suureõielisi peenraroose on poogitud kibuvitsa alusele, nii et kibuvitsa juurestik toidab kultuurroosi maapealset osa. Omajuursed roosid on toodetud roosivõrsest lõigatud juppide (pistikute) juurutamise teel. Sellisel viisil paljundatakse tavaliselt potiroose ning mõningaid vään- ja pinnakatteroose. Pookimine on puukoolides levinuim paljundusviis. Lääne-Euroopas toodetakse roosiistikuid silmastamise meetodit kasutades põldudel kümnetes miljonites, selleks kallist kasvuhoonesoojust vajamata. Silmastamiseks nimetatakse kultuurroosi punga pookimist kibuvitsa juurekaelale. Silmastamise tehnoloogia töötati välja üle 150 aasta tagasi Saksamaal ja Prantsusmaal.
praktilised tööd roosiaias
93
Teiseks paljundusviisiks on talipookimise meetod, mida kasutatakse eeskätt kasvuhoone lõikerooside tootmiseks. See meetod levis Hollandi kogemustel Lätisse ja sealt meile Eestisse. Talvine kiirpaljunduse tehnoloogia tõi 25 aastat tagasi Eesti siseturule vastuvõetava hinnaga sadu uusi roosisorte. Talvise kiirpaljunduse istikuid tuntakse rahva seas kui kiletopsis või kiletuutus istikuid. Lääne-Euroopa istikuturul on kõige levinumad ja odavamad paljasjuursed istikud, mis sisuliselt on hilissügisel üles kaevatud 2–3-harulised noored roosid. Paljasjuurseid istikuid istutatakse Lääne-Euroopas massiliselt oktoobris-novembris nii koduaedadesse kui ka haljasaladele. Eestis on nii hiline istutamine küsitav. Eesti aiapoodides on kevadel müügil ka kirevate piltidega papptopsis koorepurusse pakitud paljasjuursed roosid, mida tuleb säilitada ja müüa külmutatuna nagu jäätist. Heledate väljakasvanud võrsete või kipras koorega papptopsi-istikud on ebakvaliteetsed, seega on „parim enne” tähtaeg juba möödas. Sellised istikud on oma juurdumisenergia ära andnud ja tulemused on sageli ebarahuldavad. Roosihuvilised on tihti küsinud, kas eelistada paljasjuurseid või kiletopsis kiirpaljunduse istikuid? Siinkohal on oluline teada, et varakevadine puhkeseisundis olev roosakaspunaste pisipungadega paljasjuurne istik on suuremate energeetiliste varudega. Aprilli lõpus maha istutatud kvaliteetne paljasjuurne istik areneb jõudsamalt kui talipookeroos. Viimane vajab avapeenras juurdumiseks veel kuu aega ja areneb täisväärtuslikuks roosiks alles augusti alguseks.
94
praktilised tööd roosiaias
Kiletopsis istikud ja potistatud lehtedega pistikroosid kardavad ka kevadisi öökülmi, kuid eeliseks on asjaolu, et neid võib istutada tegelikult kogu suve. Teisel kasvuaastal nendel roosidel sisulist vahet ei ole. Kolmanda tüübina on müügil potiistikud, mida müüakse tihti õitsevana ja mis on visuaalselt väga ahvatlevad. Hinnalt on nad paljasjuursetest ja talipookimise teel saadud istikutest paar korda kallimad just suurema töömahu ja hoolduse tõttu. Kvaliteedi seisukohast neil istikutel mingeid eeliseid peale esialgse dekoratiivsuse ei ole. Tihti on paljasjuursed ning kiletopsi-roosid järgmisel aastal potistatud roosidest paremini arenenud. See on seletatav potistatud roosi juurestiku kitsaste oludega potis. Suurtes 5–7-liitristes pottides kasvanud 3-aastased roosid kohanevad peenras veelgi raskemini ja vajavad esimesel suvel väga hoolikat kastmist. Noor kvaliteetne roosiistik juurdub ja kasvatab avamaa roosipeenras oma juurestikku vastavalt kasvumulla sobivusele ja kohaneb paremini kui ülekasvanud potiistikud. Ostetud roosiistikute käitlemisel on vajalik teada järgmist: – paljasjuursed ja teised puhkeseisundis istikud tuleb esimesel võimalusel kohale istutada või siis säilitada istutamiseni külmikus 0 kuni +3 °C juures, – lehtinud, kasvavaid ja õitega istikuid võib säilitada pikemat aega toatemperatuuril valges kohas (aknalaual, kasvuhoones), istutatakse kohale alles öökülmade möödumisel.
ISTIKUTE KVALITEEDI HINDAMINE Paljasjuursed istikud – võrsed peavad olema rohelised ja 2–3-harulised, pungad vaid veidi paisunud ning punaste või roosakate otstega. Juured helepruunid, ilma noorte valgete harudeta. Juurestik peab istutamisel olema 2 korda suurem kui maapealne osa. Talipooked kiletopsis – peavõrse või võrsed peavad olema puitunud, 30–40 cm pikkused ja ilusa terve lehestikuga. Topsi alumises otsas ei tohi olla lahtisi kuivanud juuri. Istutamisel õied kõrvaldatakse. Väikesed õienupud peavad istutamisjärgsel hommikul kikkis olema. Juurestik peab istutamisel olema tasakaalus kultuurosaga. Potiistikud – kultuurosa peab olema terve lehestikuga ja 2 või enama haruga. Vaadake pookekohta, seal ei tohiks olla lõigatud vanade võrsete könte, mis vihjab 3–4 aasta vanusele roosile. Eelistatud on nooremad roosid, kusjuures väänroos võib olla ka ühekahe haruga, kui peavõrse on terve ja hästi arenenud. Papptopsis paljasjuursed importistikud – kvaliteedi määramiseks avage kindlasti kireva topsi ülemine ots ja uurige istiku kultuurosa. Pungad peavad olema roosakad või kollakad ja mitte üle 3 cm pikkused, võrsete koor ei tohi olla kipras või plekiline. Krimpsus koor ja turritavad valged moondunud võrsed viitavad praagile. Need tooted on enamasti vanemad sordid.
h
ISTUTAMISKUNST
Silmastatud roos.
Roosiistikud istutatakse vastavalt plaanile varem ettevalmistatud peenardele, klumpidesse või murusse. Sirgesse ritta istutamisel kasutatakse istutusnööri ja rooside asukohad tähistatakse pulgakestega. Täpsus on oluline seepärast, et peenraroosid kasvavad ühel kohal kuni 15 aastat ning pargiroosid 25 aastat ja kauemgi. Juhul kui kõiki vajalikke sorte ei ole kohe käepärast võtta, ei ole tühikud veel viga, hoopis suurem probleem on sinna istutatud sobimatut sorti roos. Seega võib rosaariumi ja peenraid rajades hiljem vajalikke roose juurde või vahele istutada. Istutamiseks on sobiv pilves ilm või siis õhtune aeg, kui päikese kuivatav mõju on vähene. Noored roosid vajavad juurdumiseks niisket mulda ning nõuistikute puhul tuleb järgmisel hommikul jälgida, kas võrsed või õienupukesed pole longu vajunud. See on tõsine häiresignaal. Sellisel juhul tuleb kindlasti kärpida ladvast veidi võrseotsi ja longus õienupud eemaldada. Nõuistikuid tuleb päikeseliste ilmadega järgneval 3–4 päeval piserdada. Roosiistiku esmane juurdumine võtab kevadel istutamise korral aega kaks nädalat. Paljasjuursed puhkeseisundis istikud kärbitakse alt lugedes 3. või 4. pungale ja mullatakse aurumise vähendamiseks 10–15 cm
praktilised tööd roosiaias
95