Hind 4,90 €
Hind 5,95 €
Suursugune ja hingematvalt kaunis
Hiinast Euroopasse
Eesti pojengid maailmaareenil
Eriilmelised liigid
Veidi botaanikat
Puispojengid
Itoh-pojengid
Pojengid aiakujunduses
Milliste liikide ja sortidega alustada?
Näpunäited kasvatajale
Seemnest kasvatamine
Aastaring pojengidega
Liikide nimeregister
Autor: Marika Vartla
Toimetaja: Kaja Kurg
Keeletoimetaja: Mare Nurmoja-Sildam
Kujundus: Illumeedium
Fotod: Marika Vartla, Shutterstock, erakogud
Kaanel Itoh-pojeng 'Magical Mystery Tour' © „Pojeng” © Ühinenud Ajakirjad 2024
ISSN 2806-1926; ISBN 978-9916-760-24-6
Trükk: Printall
Suursugune ja hingematvalt kaunis
Varasuve kõige imelisem aeg saabub siis, kui hakkavad õitsema pojengid ning aed täitub nende joovastavalt magusa aroomiga. Paljud ütlevad, et pojeng on ilus lill küll, aga õitseb liiga lühikest aega. Tegelikult on see meie aedu ammustest aegadest kaunistanud püsik ilus kevadest sügiseni, lihtsalt tuleb osata näha ka tema teisi omadusi!
Kevadel on põnev jälgida, kuidas rohtsete pojengide punased võsud mullast välja trügivad. Pojengi liikidel on erineva välimusega lehed ja õienupud, huvitava kuju ja vormiga õied-viljad ning lehtedel kaunis sügisvärvus. Ja milline lõhn! Ühelt taimelt ei saagi rohkem tahta!
Pojengi peetakse idamaades igaviku sümboliks, seda eeskätt nende pika eluea tõttu. Meiegi vanades talukohtades näeb siiani rohtseid pojenge, mis on seal kasvanud üle saja aasta. Puitunud vartega puispojeng võib elada koguni üle 300 aasta vanuseks. Igaviku sümboliks võib pidada ka asjaolu, et pojengid on pärit maailma esimeste taimede seast, nagu ka näiteks ženšenn – need taimed said alguse juba 10 miljonit aastat tagasi.
Pojenge armastatakse väga nende imelise lõhna pärast. Rohtsetest liikidest on teistest tugevama aroomiga valgeõieline pojeng ja tema sordid ning hübriidid. Mida rohkem on õies kroonlehti, seda lõhnavam on õis.
Parima aroomiga on sordid ’Duchesse de Nemours’, ’Ann Cousins’, ’Bowl of Cream’, ’Pecher’, ’White Cap’, ’Wladislava’. Aga on ka erandeid: ebameeldiva lõhnaga on põhiliselt koralsete toonidega sordid, näiteks ’Coral Charm’ ja ’Coral Sunset’. Puispojengide lõhna peetakse mitu korda intensiivsemaks ja meeldivamaks kui teiste liikide omi.
Pojengidest on Eestis kirjutatud kaks raamatut: Sulev Savisaare „Pojeng” (2009), mis annab ülevaate rohtsete pojengide kasvatamisest, ning minu sulest ilmunud „Moodsad Itoh-pojengid” (2023). Olemas on ka üks Kodu & Aia aiavihik, autoriks Mihkel Saar („Pojengid”, 2013).
Huvi pojengide vastu on suur ning oodatakse üha uusi huvitavaid avastusi kogu maailmast. See suursugune ja lõhnav suve alguse õitseja on seda väärt, et olla alati huviorbiidis.
Esimesed pojengid istutasime oma Rakvere lähedal asuvasse Mädapea mõisa aeda 2016. aastal. Praegu on kollektsioonis kokku 2300 sorti ja looduslikku liiki, sh ligi 70 Itoh-pojengi. Taimi on u 6000. Nende imelist õitsemist saab oma silmaga vaadata juuni keskel meie igasuvistel pojengipäevadel, mida oleme korraldanud alates 2018. aastast. Mõisa saalis on sel ajal ka lõikeõite näitus, kus külastajad saavad sorte hinnata. Tänavu olid kolm esimest rahva lemmikut ’Joker', ’Henry Bockstoce’ ja ’Bartzella’.
Pojengid on varasuvises aias oma lopsaka õitsemise ja külluslike värvide tõttu asendamatud. Kuidas nende eest hoolitseda, et sordid oma ilu maksimaalselt näitaksid ja taime eluiga ei jääks ootamatult lühikeseks? Selles aiavihikus jagangi selleks näpunäited, soovitan parimaid sorte ning teen põgusa ülevaate ka pojengide põnevast maailmast.
Marika Vartla, Mädapea mõisa pojengikollektsiooni omanik
POJENGIS ON KÕIK ILUS
Õied paljudes värvitoonides ja mitmekesise vormiga.
Omapärased värvilised kevadised võrsed ja õienupud.
Erineva kuju, tekstuuri ja tooniga lehed, mis suve lõpul saavad kauni sügisvärvi.
Viljad, mis kasvades ja arenedes loovad otsekui uue õitsemise.
Kaunis puhmiku või põõsa kuju.
Joovastav lõhn.
Soliidne ajalugu, mis ulatub maailma algusaegadesse. 1 Pojengide võrratut õitsemist saab näha Mädapea mõisa pojengipäevadel. 2 ’Henry Bockstoce’ – pojengipäevade hõbemedal 2024. 3 ’Loviise’ särab Mädapea mõisa peahoone ees.
Hiinast Euroopasse
Esimene suurem pojengide väljavedu Hiinast algas 8. sajandil, kui buda mungad nad Jaapanisse tõid. Hollandisse jõudsid pojengid 1659. ja Inglismaale 1787. aastal, Venemaale ja Balti kubermangu 19. sajandi algul. Riias Johann Zigra aiandis olevat puispojeng kasvanud juba 1812. aastal.
Inglismaa, Prantsusmaa, Belgia ja Holland hakkasid üle-eelmisel sajandil Hiinast sisse vedama nii rohtseid kui ka puispojenge. Euroopas ning seejärel ka Ameerikas algas pojengikasvatuse ja sordiaretuse ajajärk.
Pariisi aedniku Nicholas Lemoni esimesed sordid nägid ilmavalgust 1824. aastal. Neist on jäänud tänaseni meie aedadesse ’Edulis Superba’ ja ’Prolifera Tricolor’.
’Edulis Superba’.
PRANTSUSE KULDNE KOLMIK
1850. aastal päris Jacques Calot Cussi krahvilt suure pojengikollektsiooni. Krahv oli olnud entusiastlik harrastusaednik ja toonud Hiinast pojenge, kasvatanud ja aretanud neid, saades omanäolisi õisi. Calot jätkas tema tööd. Sündis ligi sada uut sorti, nende hulgas ’Amabilis’, ’Alice Crousse’, ’Madame Lemonier’ ja ’Madame de Verneville’. Calot müüs oma pojengikogu ja uued aretised François Crousse’ile. Eelkäija tööd jätkates lõi viimane palju uusi ja uskumatult ilusaid sorte, mida ka tänapäeval hästi tuntakse: ’Albâtre’, ’Auguste Villaume’, ’Albert Crousse’, ’L’Eclatante’, ’La Rosière’. 1898. aastal sai eelmiste aretajate väärtuslikke töid sisaldava hindamatu kollektsiooni
omanikuks Victor Lemoine. Sündisid sordid ’Carmen’, ’La Fiancée’ ja ’Volcan’. Aretajal õnnestus ristata erinevad liigid ja sündis kollase pojengi hübriid ’Alice Harding’. See avas tee paljudele uutele hübriididele.
19. sajandi prantsuse aretajad püüdlesid suure ja tiheda, paljude kroonlehtedega õie poole. Eelistatud oli roosi tüüpi õievorm ja võimalikult palju meeldivat aroomi. Kolm mainitud aretajat jõudsid püstitatud eesmärgini, luues sordid, mida me nimetame tänapäeval pojengiklassikaks.
20. sajandi alguses pälvisid tähelepanu ka Auguste Desserti erksavärvilised sordid. Neist tuntumaid: tumepurpurne ’Victoire de la Marne’, lumivalge lihtõiega ’The Bride’, suure kollase kuhikuga ’Laura Dessert’, sügavpunane ’Adolphe Rousseau’.
Inglise aretajatest oli tuntuim James Kelway, kelle tööd meenutavad ’Lady Alexandra Duff’, ’Baroness Schroeder’, ’Kelways Glorious’ jt.
RASKUSTELG KANDUB AMEERIKASSE
Eelmise sajandi alguses valitses sealses pojengimaailmas suur segadus. Euroopast ja Aasiast oli toodud hulgaliselt pojenge, kuid samad sordid olid erinevate nimedega ja sama nimi võis olla mitmel erineval aretisel. Selguse loomiseks sortidest, õige informatsiooni edastamiseks ja ühtlasi ka pojengiaretuse edendamiseks loodi Ameerika Pojengiühing (American Peony Society, lühendatult APS).
Loodi ka ülemaailmne uute sortide register, kus on praegu u 7500 sorti, ning hakati autasustama parimaid sorte ja aretajaid. APS-i kuldmedal on suurim tunnustus pojengimaailmas.
Aretajad vajasid ristamiseks üha enam looduslikke liike. Maailma üks tuntumaid pojengide hübridiseerijaid oli professor Arthur Percy Saunders (1869–1953), keda peetakse moodsa pojengi loojaks. Ta koondas kokku palju erinevaid liike ja ristas neid süstemaatiliselt, luues rohkem hübriide kui kõik teised aretajad kokku.
1 ’Alice Harding’. 2 ’Lady Alexandra Duff’. 3 ’Laura Dessert’. 4 ’Ludovica’.
