Sisukord 28 28
34 34
Koduõue abihooned
44 44
Sissejuhatus. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 7 PÕHILIST KODUÕUE EHITISTEST Alustamine. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 Ehitise asukoha valimine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 12 Ehituskoodeksid ja planeeringute regulatsioonid . . . . . . . . . . . 14 Töötamine joonistega. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 15
52 52
56 56
Ajamiga ja renditavad riistad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 16 Kinnitid ja muud manused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 17 Saetud puidu valimine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 18 Töötamine betooniga . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 20 Ohutusnõuded . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 21 Keskkonnasõbralikud ehitustooted . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 22
60 60
Ehitustehnoloogia . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 25 Ehitustehnoloogia ülevaade. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 26 Vundeerimine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 28 Seinasõrestike rajamine. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 34 Katusesõrestik . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 44
76 76
68 68
Seinte vooderdamine. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 52 Räästa kujundamine. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 56 Katuse katmine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 60 Akende ja ühepoolsete uste paigaldamine . . . . . . . . . . . . . . . . 68 Tõstetavate väravate paigaldamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 76 Välisvoodri ja ääriste paigaldamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 82
82 82
Sisukord (jätkub)
94 94
114 114
142 142
160 160
174 174
186 186
226 226
232 232
JOONISED JA KAVANDID Kuurid ja varjualused. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 93 Postidele toetuv kuur. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 94 Väike kuur . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 114 Lihtne riistakuur . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 130 Monteeritavatest metall- ja puitkomplektidest varjualused . . 142 Antresooliakendega stuudio . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 160 Puitsõrestikuga varjualune . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 174 Gooti stiilis mängumaja . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 186 Riistade panipaik . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 200 Muude kuuride ja varjualuste kavandid. . . . . . . . . . . . . . . . . . 210
Kasvuhooned ja muud aiaehitised . . . . . . . . 215 Kasvuhoonete tüübid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 216 Kasvuhoone kaartel . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 220 Kasvuhoone puitsõrestikul. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 226 Kasvuhoone metallsõrestikul. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 232 Aia väike varjualune . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 240 Päikesepüüdmise varjualune . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 248
Varjualused, lehtlad ja verandad. . . . . . . . . . 263 Robustne suvemaja . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 264
248 248
Sisukord (jätkub)
264 264
282 282
297 297
310 310
320 320
336 336
346 346
Kolme aastaaja lehtla. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 282 Suvepaviljon . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 297 Võrelehtla . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 310 8-küljeline lehtla. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 320 Tiigipaviljon. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 336 Siseõue varjualune. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 346 Lehtlavarje . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 360 Klassikaline varje . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 374 Nurgavarje . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 384
Garaažid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 397 Lihtne eraldiseisev garaaž . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 398 Kokkuehitatud garaaž . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 404 Auto varjualune . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 418 Muid garaažide kavandeid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 428
398 398
LISA A. Vundamendid . . . . . . . . . . . . . . . . . . 432 LISA B. Seedrilapatsitest katusekate . . . . . . 440 Allikad ja fotode autorid . . . . . . . . . . . . . . . . 442 Konverteerimistabelid. . . . . . . . . . . . . . . . . . 443 Register . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 445
404 404
Sissejuhatus U
ue kuuri, varjualuse, lehtla või garaaži rajamine oma kätega võib teie jaoks olla üks meelepärasemaid kavandi elluviimisi teie elus. Olgu see suur või väike, tehtud tõsikavatsuslikult või lusti pärast, dekoratiivne või oma funktsioone täitev (või mõlemat) – iga koduõue rajatav ehitis aitab määratleda ja väärtustada teie omandit järgnevateks aastateks. Käesoleva raamatu peatükid pakuvad teile selleks tehnoloogiat, nõuandeid, jooniseid ja teavet, et aidata teid viia oma suur kavand ellu enesekindlalt ja hästi. Esimene peatükk juhib teid läbi kavandamistoimingute, tagades, et arvestate enne rajamise algust ehituskoodeksite nõudeid, päikesevalgust ja naabrite arvamust. Järgmine peatükk, Ehitustehnoloogia, esitab teile tüüpiliste koduõue ehitiste rajamise toimingute jagamise etappideks. Juhul kui see on teie esimene suur kavand, järgite te käesolevas raamatus toodud juhiseid tõenäoliselt kogu ehitise rajamise jooksul. Kui teil juba on ehitamise kogemusi, värskendavad need tehnoloogiad ja nõuanded teie teadmisi sel alal, eriti kui eelmisest ehitamisest on möödunud palju aega. Raamatu järgnevatel lehekülgedel on teile joonised, spetsifikatsioonid ja detailsed juhendid enam kui 25 erineva ehitise – kuuride, varjualuste, lehtlate, garaažide, kasvuhoonete ja muude ehitiste rajamiseks. Millist funktsiooni ka ei peaks täitma uus ehitis – kas olema ette nähtud koduloomade pidamiseks, lõõgastumisvõimaluste pakkumiseks suveõhtutel, aiatööriistade panipaigaks või taimede kasvatamiseks – kõigeks leiduvad käesolevas raamatus korrektsed ehitusjoonised. Kasutades aega säästvaid võtteid, mille efektiivsust on tõestatud ja parendatud sajandite kestel, ning innustavaid soovitusi, aitate ise oma ehitist rajada. Siin esitatud kavandite järgimine tagab, et uus õueehitis rajatakse teie omandi kvaliteetse ja kauakestva lisandina. Vähesed asjad saavad pakkuda teile niisama suurt rahuldust nagu suure kavandi elluviimine ja teadmine, et teie toimingute tulemusena paraneb aastateks teie pere elu kvaliteet. Kui te järgmisel korral vaatate koduõue, unistades uuest ehitisest, siis võtke ette see raamat ning alustage kavandamist. Enne kui te õieti arugi saate, vaatate juba oma uut ehitist, rahul, et see on valmis ja et te tegite seda päris ise.
Märkus: joonised ▸ Kui teie kavandit käsitlevat joonist on raamatust raske lugeda, suurendage joonist koopiamasina abil. Suurendatud koopiale on hea teha ka omapoolseid märkusi ja muudatusi.
■
7
Ehitise asukoha valimine
E
nne kui valite oma koduõue uue ehitise – seadmete hoidmise varjualuse, tagaõue lehtla, eraldisisva garaaži või loomapidamishoone – asukoha, vaadake kõigepealt üle krundi plaan. Hinnake alade problemaatilisust ja kandke probleemsed alad krundi joonisele. Vastake põhiküsimustele, nagu: • • •
Kus võib esineda lumehangesid, üleujutusi, otsest päiksevalgust? Kus on teie krundi pind kaldus, kus rõhtne? Millist teed mööda voolab vesi ära pärast paduvihma ja lume sulamise ajal?
Seejärel tehke kindlaks, mis on teie krundil puudu ja mida te sinna vajate. • • •
• •
Kuidas uus ehitis parendab või halvendab teie omandi välimust? Kuidas uue ehitise lisamine mõjutab naabrite väljavaateid või nende omandi väljanägemist?
Et neile küsimustele kergem oleks vastata, tehke niisugune „mulliplaan”, nagu alloleval pildil näidatud. Tehke uue ehitise mitu võimaliku paigutuse varianti, võttes arvesse olemasolevaid ehitisi, krundi piire ning normitud tagasiasteid ja kujasid. Kui olete leidnud paar head paigutust, pöörduge omavalitsuse ehitusametkonna poole (vt lk 14), et teada saada, millised on piirangud teie uuele ehitisele, ning viia lõpule ehitise asukoha valik.
Kas uue ehitise juurde tuleb rajada tee või rada? Kus on kõige viljakam pinnas? Kas on teie kodus paiku (nt köök, bassein, garaaž), kuhu te oma uue ehitise juurest sageli lähete?
tuuletõke
puud tiik
puhastamist vajav ala
aed
elamu varjualune
Tehke „mulliplaan” oma krundi põhiplaanile, et näha, kuidas uus ehitis sobitub üldpilti.
12 ■ KODUÕUE ABIHOONED
tuuletõke
kuur
■ Päikesevalgus Kuuride, aia varjualuste ja puhkeehitiste kasulikkus sõltub suurel määral loomulikust valgustusest. Päikesevalgustuse maksimeerimiseks tuleb reeglina ehitise külg (või suurim akendega külg) kavandada orienteerituks lõunasse. Arvestage siiski päikesevalgust kogu aasta vältel, näiteks varju, mida teie ehitis võib heita aiale või õues istumise kohale. HOOAJALISED MUUTUSED Iga päev liigub päike taevalaotusel mööda erinevat kaart. Suvel on kaar kõrgeim ja talvel madalaim. Vastavalt päikese paiknemisele muutuvad ka varjude pikkused ja suunad. Suvel on olulised pikad ida- ja läänesuunalised varjud hommikul ja õhtul; südapäeval on varjud suunaga põhja, ent kõige lühemad. Talvised varjud domineerivad kirde ja loode suunas, ning on ka keskpäeval suhteliselt pikad, seejuures põhjasuunalised. Ehitise lõunakülge valgustab päike aasta ringi. Põhjakülg ei saa päikesepaistet sügisest kevadeni. Oluline on ka teie elupaiga laiuskraad: mida kaugemal on asukoht ekvaatorist, seda ekstreemsem on päikese kulg taevalaotusel.
22. märts ja 22. september (kevadine ja sügisene pööripäev)
22. detsember (talvine pööripäev)
Päike paistab suvel kõrgemalt ja talvel madalamalt. Vastavalt muutuvad ka varjud. Pööripäevad võivad kõikuda siintoodud kuupäevade ümber:
S
W
E
N
suvine pärastlõuna
22. juuni (suvine pööripäev)
suveõhtu
talveõhtu talvine pärastlõuna
S
W
E
N
suvehommik
Suvel on pikimad varjud ida ja lääne suunas.
talvehommik
Talvised varjud on pikimad kirde ja loode suunas, ent on pikad ka keskpäeval.
Alustamine ■ 13
■ Kuidas rajada seinasõrestikke 1
2
Valmistage ette seinasõrestike alumised vööd. Valige kontaktiks betooniga sirged süvaimmutatud puidust lauad ja lõigake nad pikkusmõõtu, üks paar täismõõtu ja teine paar otste põkkliidete tõttu vastavalt lühemaks. Pange iga laud oma tulevases asukohas serviti vastu ankrupolte. Ankrupoltide igas asukohas tõmmake laudadele nurgikuga ristjoon.
3
Puurige vöödesse ankrupoltide jaoks augud 1¾" (~ 45 mm) kaugusele vöö välisservast 5⁄8" või ¾" (~ 16 või 19 mm) puuriotsakuga, mis võimaldab vööd vajaduse korral ankrupoltide peal rihtida. Enne läbipuurimist pange vöö alla klots, et puuriotsak ei puutuks betooniga kokku.
4
põkkuvate sõrestike vööd
täispikad vööd
Pange täismõõtmeliste alumiste vööde kõrvale ülemiste vööde mõõtu lõigatud toorikud. Märkige mõlema kõrvutioleva laua peale kummastki otsast 1½" ja 3" (~ 38 ja 76 mm) kaugusele otsaposti ja spetsiaalse nurgaposti asukohad. Sealt edasi märkige vastavalt oma sõrestiku kavandile 15¼" (~ 38,7 cm) kaugusele järgneva posti asukoht. Järgmiste postide asukohad märkige 16" (~ 40,6 cm) sammuga (või järelejäänud pikkuse jagamisel saadud sammuga – tõlkija). Iga ristjoone kõrvale joonige posti asukoha küljele rist (X). Kõik märgid kandke nurgikuga mõlemale kõrvutisele lauale.
36
■ KODUÕUE ABIHOONED
Pange põkkuvate seinasõrestike mõõtu lõigatud vööd otstega vastu täismõõtmeliste vööde otsi. Märkige põkkuvate vööde otstele otsapostide asukohad. Järgmiste postide asukohad märkige 15¼" (~ 38,7 cm) kaugusele põkkuvate vööde otstest. Järgmiste postide asukohad märkige 16" (~ 40,6 cm) sammuga (või järelejäänud pikkuse jagamisel saadud sammuga – tõlkija). Postide asukohad tähistage ühel küljel ristiga (X).
5
Lõigake postid pikkusmõõtu. Valige postide puitu, kontrollides, kas tooted on sirged. Valige tooteid, millel pole lõhesid, pragusid ega lahtisi oksakohti. Praagitud tooted tõstke kõrvale, et kasutada neid vähem vastutusrikastes kohtades (näiteks diafragmadena).
7
6
Pange kokku esiseina sõrestik. Pange vööd lamiku peale teineteisest ca 8 jala (~ 2,4 m) kaugusele. Pange vööde vahele märgitud kohtadesse postid. Alustage postide põkknaelutust alumise vöö külge. Kasutage galvaanitud 89 mm naelu või naelutuspüstoli naelu. (Märkus: süvaimmutatud puidu jaoks, nagu seda on alumine vöö, kasutage kuumsukelgalvaanitud naelu.) Kontrollige, et vöö ja postide külgpinnad oleksid samas tasapinnas ning et postid paikneksid vööle märgitud kohtadel. Iga posti otsa sisse lööge kaks naela. Samal viisil naelutage paika ka ülemine vöö.
8
blokeeriv lauajupp teine post blokeeriv lauajupp
Lisage täispikale sõrestikule blokeeriv lauajupp. Selleks lõigake 2 × 4" (~ 5 × 10 cm) lauast 12" (~ 30 cm) pikkune jupp, mis jääb kahe äärmise posti vahele. Pange jupp vastu äärmist posti ja naelutage ta paika.
Naelutage (otsast lugedes) teine post paika. Suruge post vastu blokeerivat juppi ja lööge naelad läbi vööde posti otstesse. Lööge lisanaelu blokeerivasse juppi ka läbi teise posti.
(jätkub) Ehitustehnoloogia ■ 37
9
Seadke sõrestik täisnurkseks. Mõõtke sõrestiku diagonaale. Kui diagonaalid pole võrdsed, lükake sõrestiku pikema diagonaali otsas paiknevat nurka seni, kuni diagonaalid saavad võrdseks ja sõrestik seega täisnurkseks.
10
ajutine tugi
Paigaldage ajutine tugi. Kui sõrestik on täisnurkne, kinnitage selle peale, nii vööde kui ka postide külge, diagonaalis 1 × 4" (~ 2,5 × 10 cm) laud, et säilitada sõrestiku täisnurksust. Kinnitamiseks võib kasutada nii põrandakruvisid kui ka 64 mm naelu. Kaks kinnitit sisestage nii alumisse kui ka ülemisse vöösse ning üks kinniti igasse posti. Tugi jätke paigale, kuni hakkate seina vooderdama.
38
■ KODUÕUE ABIHOONED
11 Temporary ajutine tugi brace
Seadke esimene seinasõrestik püstasendisse. Selleks et hoida püstasendisse seatud sõrestikku paigal, naelutage enne sõrestiku tõstmist selle ülemiste nurkade külge ajutised toed. Lööge 89 mm nael toe otsa ja äärmise posti külge ca 7 jala (~ 2,1 m) kõrgusele šarniiri funktsiooni täitmiseks. Lükake seinasõrestik koos abilisega püsti ja tõstke ankurduspoltide peale. Pöörake tugede alumised otsad maapinnale ja kinnitage maasse löödud tikkude külge. Enne seda seadke sõrestik postide vastu asetatud vesiloodi järgi vertikaalseks.
12
Ankurdage alumine vöö. Kloppige alumine vöö haamriga vastu lamiku pealispinda ja kruvige ankurduspoltide peale pandud galvaanitud seibide ja mutritega vöö peale kinni.
13
Märkige akende ja uste avad alumisele ja ülemisele vööle sõrestiku tegemise algfaasis. Märkige vöödele ava kõrval asuvate täispikkade postide ja ava raamivate postide toetuskohad. Märkige postide toetuskohad risti (X) asemel K-tähe või J-tähega, et eristada neid teistest postidest. Aknakeskme aluste postide toetuskohad märgistage C-tähega. Paigaldage ava kõrval asuvad pikad postid. (jätkub) Ehitustehnoloogia ■ 39
Kasvuhoonete tüübid
K
asvuhoonetel võib olla palju erinevaid kujundusi, alates lihtsast puitsõrestikul kasvuhoonest kuni hoolikalt väljatöötatud väikese tagaõue mõõtmetes kasvuhooneni (talveaiani). Need võivad olla detailidest kohapeal valmistatud või kokku pandud tarnitud komplektidest, eraldiseisvad või hoone seinale nõjatuvad, metall- või puitsõrestikuga ning klaasist või plastist kattega. Kuigi on oluline valida variant, mis teile meeldib ning mis parendab teie aia ja kodu ilmet, tuleb teil otsustamisel arvestada ka paljusid muid tegureid. Küsige endalt allpool esitatud küsimusi, et määratleda, milline kasvuhoone rahuldaks kõige paremini teie vajadusi. Kuidas seda hakatakse kasutama? Taimed, mida kavatsete seal kasvatada, määravad kõigepealt ära, kas kasvuhoone vajab kütmist, aga ka kasvuhoone vajalikud mõõtmed, tüübi ja aias paiknemise koha.
■ Traditsiooniline kasvuhoone Sel kasvuhoone tüübil on püstsed, ülaosas klaasitud seinad ja klaasitud viilkatus, mille viilu all saab püsti kõndida. Külgseinad on tavaliselt 5 jala (~ 1,5 m) kõrgused; harjaalune on põrandast seitse või kaheksa jalga (~ 2,1 või 2,4 m) kõrgemal. Käesoleval juhul on näidatud varianti madala, nn põlveseinaga (põlve kõrgusel klaasimist ei ole – tõlkija), ent kasutatakse ka maapinnani klaasitud seintega C kasvuhooneid. „Põlvesein” aitab säilitada soojust ja tõkestab tuult, ent varjab allpool pingi pinda valgust.
Kas kasvuhoone peab seisma eraldi või külgnema mingi muu hoonega? Külgnev kasvuhoone paikneb sobivalt maja tehnovõrkude (vesi, elekter, küte) vahetus läheduses, ent sõltub ka maja konstruktsioonist ning maja võib kasvuhoonet varjutada. Eraldiseisva kasvuhoone saab rajada kuhu iganes, ent selle rajamine ja ühendamine tehnovõrkudega on kallim. Kui suur peaks see olema? Kui palju ma saan selle peale kulutada? Kui palju aega kulub mul vajaliku raha kokkusaamiseks? Pidage meeles, et ideaalsel kasvuhoonel on kohaldatavus, mida võimaldavad teatud sisseehitatud elemendid ja avarad vabad pinnad, s.t teil on võimalik muuta selle kasutusviisi ja teha soovitud muudatusi.
A
B
D
Traditsioonilise kasvuhoone iseloomulikeks joonteks on õhuvahetust võimaldavad katuseaknad (A), kõrge harjaalune, mille all saab püsti seista (B), katuse 45° kalle, mis tagab vee ärajooksu (C) ja tugevad „põlveseinad” (D).
216 ■ KODUÕUE ABIHOONED
■ Kolme küljega kasvuhoone
A D
Sel hoone külge ehitatud kasvuhoonel on kõik sellekohased eelised – tehnovõrkude lähedus ja soojuse neelamine maja seinalt, ning selle kõrgus võimaldab keskel püsti kõndida. Kasvuhoonel on ka hea valgustatus, ehkki väiksem kui eraldiseisval kasvuhoonel, sest maja sein varjab valgust ühest suunast. Täiendava sõrestiku ja klaasipindade tõttu on selles stiilis kasvuhoone kallim standardsest seina külge ehitatud kasvuhoonest.
Kolme küljega kasvuhoone iseloomulikeks joonteks on külje varjamine kõrvalhoone seina poolt (A), ülaosas klaasitud uks, mis laseb kuigipalju valgust sisse (B), külgmine tuulutusaken (C) ja kõrge harjaalune, mis võimaldab selle all püsti seista (D).
C
B
■ Minikasvuhoone Suhteliselt odav võimalus, mis vajab ka vähe ruumi. Tavaliselt on sel alumiiniumsõrestik ja seda saab rajada vastu elamu või garaaži seina või isegi vastu kõrget planku, orienteerituna päikesevalguse maksimeerimiseks kas kagusse või edelasse. Kasutatav ruum ja juurdepääs on kahjuks piiratud. Piisava õhuvahetuseta võib kasvuhoone ohtlikult üle kuumeneda. Et sisetemperatuuri on raske kontrolli all hoida, ei sobi minikasvuhoone talviseks kasutamiseks. A
B
C
D
Minikasvuhoone iseloomulikeks joonteks on soojust hoidev tugisein (A), katuseaken, mille abil saab korraldada õhuvahetust (B), täismõõtmeline alumine riiul, mis loob alla sooja ala (C), ja täismõõtmeline klaasitud tormiuks (D).
Kasvuhooned ja muud aiaehitised ■ 217
Päikesepüüdmise varjualune
Suured katuseaknad ja seinaaknad sellel aia varjualusel on taimede jaoks suurepärased.
248 ■ KODUÕUE ABIHOONED
Auto varjualune
A
uto varjualune on garaaži odav alternatiiv, mis pakub autole kaitset vihma, lume ja päikesepaiste eest. Et tegu on ilma piireteta ehitisega, ei kehti varjualuse kohta samad piirangud nagu garaaži kohta. Varjualune katab 12 × 16-jalase (~ 3,7 × 4,9 cm) pinna, mis on piisav enamiku täismõõtmeliste sõidukite jaoks. Ehitusprotsessi lihtsustamiseks kasutatakse tarnitavaid katuseturvikuid. Katuseturvikute tellimisel esitage andmed katuse kalde, turviku sildeava ja selle otste tugipunktidest üleulatuse kohta. Tellige turvikud mitu nädalat enne ehitamise alustamist. Paljudel tarnijatel on standardmõõtmetes turvikuid, näiteks
10-jalase (~ 3,05 m) sildeavaga ja 6 : 12 kaldega (~33°). Neid mõõtmeid on kasutatud ka käesolevas kavandis. Käesolevas kavandis on katusekatteks plekktahvlid, mida on hõlbus paigaldada ja mille alla pole vaja rajada aluskatust. Turvikud on kokku ühendatud 2 × 4" (~ 5 × 10 cm) rooviga, mis on ka katusekatte plekktahvlite kinnitusaluseks. Plekktahvlite kinnitamiseks kasutatakse isepuurivaid katusekruvisid, mille kummist seibid väldivad vee sisseimbumist. Ehitise eripära tõttu ehitage seda koos vähemalt ühe abilisega.
Auto varjualust on kiirem, hõlpsam ja odavam ehitada kui garaaži ning see ei varja vaadet majast, nagu teeb seda piiretega ehitis.
418 ■ KODUÕUE ABIHOONED
Siseõue varjualune
K
ui teie koduga külgneb suurepärane siseõu, ent teil pole seal kaitset vihma ega tugeva tuule eest, võib see stiilne, kaasaegne varjualune olla just see, mida vajate. Kavandatuna millegi lehtla ja paviljoni vahepealsena ning avatud kolme aastaaja verandana, klaasitud katuse ja külgedega, pakub see ehitis palju päikesevalgust, ent kaitseb teid ilmastikuolude ja koguni ultraviolettkiirguse eest. Varjualuse katus on kujundatud tihedalt paigutatud 2 × 4" (~ 5 × 10 cm) sarikatega, mis lasevad vahelt sama palju valgust läbi kui lehtla liistudest tehtud katus. Sarikaid kannavad 2 × 10" (~ 5 × 25 cm) topelttala ja 4 × 6" (~ 10 × 15 cm) puitpostid. Et varjualune on maja küljes, on postid paigaldatud betoonjalandite peale, mis ulatuvad allapoole pinnase külmumispiiri. See väldib külmadel aladel konstruktsiooni kerkimist pinnase külmumise korral. Klaasitud külgpaneelid pakuvad tuulevarju ja teatavat privaatsust. Nende lihtne konstruktsioon võimaldab hõlpsasti muuta paiknemist ja mõõtmeid vastavalt teie soovile. Näidatud kavandis on kummalgi küljel kaks klaasitud paneeli 3½" (~ 9 cm) piluga nende vahel, et võimaldada õhu läbivoolu. Soovi korral võite paigaldada külgedele vaid ühe klaasitud paneeli. Klaasi või plasti tahvleid hoiavad paigal puitliistud ja kruvid nii, et tahvleid saab hooajaliseks puhastamiseks maha võtta.
Valgest tammest liistud toestavad läbipaistvast polükarbonaadist paneele, luues seinu, mis tõkestavad küll tuult, ent mitte valgust ega vaateid.
346 ■ KODUÕUE ABIHOONED
Paiknemine tugeva seina vastas muudab selle kaasaegse varjualuse palju funktsionaalsemaks. Lainelised katusepaneelid, valmistatuna läbipaistvast polükarbonaadist, lasevad valgust läbi, ent kaitsevad ilmastikumõjude eest.
Varjualused, lehtlad ja verandad ■ 347