Veebruari tööde nimekiri

 Vastavalt ilmale tuleb teha lumekoristust ja libedatõrjet.

 Kontrolli üle taimede katted. Nii viljapuude kaitsed, rooside talvekatted kui ka igihaljaste taimede varjutuskangad võivad tuule ja lindude-loomade kaasabil paigast nihkuda. Kontrolli need aeg-ajalt üle, et hoolealused end ikka turvaliselt tunneksid.

 Toida aia pisilinde järjepidevalt. Puhasta lindude pesakastid ja paigalda uusi.

 Soojakraadidega võid alustada puude ja põõsaste lõikamist. Mugavam on seda siiski teha pigem kuu lõpul või järgmisel kuul, aga ikka nii, kuidas ilm lubab.

Kõigepealt lõika luuviljalised, siis õuna- ja pirnipuud, sest nende pungad hakkavad kõige varem paisuma

 Marjapõõsaste lõikus jäta aega, mil põõsaalune on mustaks sulanud. Ära lõika neid, kel kevadel mahlajooks (vahtrad, kased).

 Vaata üle köögiviljade ja suvelillede seemnevaru ning mõtle läbi, mida juurde osta. Säilivusaja ületanud seemned hoia ikkagi alles, sest sageli on need veel täiesti elujõulised.

 Varu külviturvast, kookosmulda ja külvitablette, samuti turbapotte, külvikassette jm külvianumaid, sest varsti tuleb teha esimesed külvid.

 Ole valmis käreda külma tulekuks. Vaata, kas kodus on materjale, millega taimi kiiresti ajutiselt katta: pakasekangast, katteloori, kuuseoksi, kuivi lehti ja turvast, vanu ajalehti, vaipu ja tekke.

 Kui lund pole, kata suurema külma korral kindlasti maasikad, sibullilled ja õrnemad püsikuid. Laota soojakatet ka puude-põõsaste juurtele.

 Ereda päikesega viska igihaljastele taimedele päikesepõletuse kaitseks õrnalt lund peale. Lumi sulab ja puu saab okaste või lehtede kaudu juua.

 Päikesepõletuse vastu aitab ka see, kui raputad ümber okaspuu või igihalja lehtpõõsa lumele kuiva turvast. Siis ei peegeldu päikesekiirgus lumelt tagasi ega võimendu.

 Kui jänesed ja metskitsed on tüvesid kahjustanud, puhasta haavad ja kata haavamäärdega.

 Raske sulalumi võib noorte puude alumisi oksi kaasa rebida. Vabasta oksad ettevaatlikult lumest, lõika ära murdunud oks ja kata haav haavamäärdega.

 Kasvata aknalaual mullaga täidetud potis vitamiinirikkaid rohelisi võrseid: aedhernest, päevalille, tatart, salatkressi, rukolat, redist, söögipeeti, Jaapani lehtnaerist, paksoid.

 Veebruari keskel võid alustada tšillipaprikate ettekasvatamist. Tärganud taimedele anna kindlasti lisavalgust taimelambiga, muidu ilusaid istikuid ei tule. Kui lisavalgust ei saa anda, pane seeme mulda alles märtsi keskel.

 Veebruari lõpus külva maguspaprika, porru, juurseller.

 Suvelilledest vajavad pikka ettekasvatusaega (viis-kuus kuud) begooniad, ilupaprikad, aednelgid, kard-hõbepael, tume purpurvanik, harilik heliotroop. Külva need veebruari lõpus või märtsi algul.

 Kui pimeduses puhanud ratsuritähe õisikuvars on u 5 cm pikkune, tõsta taim valgesse kohta ja hakka teda kastma.

 Terita ära oksakäärid, lõikurid ja aiasaed. Pehme ilmaga, kui pole miinuskraade, võid lõigata marja- ja ilupõõsaid ning viljapuid.

 Kontrolli taas, mis seisus on viljapuude valgendatud tüved. Kui talvine vihm ja lörtsisadu on tüvevalgendi maha pesnud, võõpa tüved soojema ilmaga uuesti üle. Hele võõp kaitseb puukoort päikesepõletuse eest ning häirib haiguste ja kahjurite elu.

 Pärast marutuult vaata üle sügisel istutatud puud. Halvasti paigaldatud tugiteibad võivad suure tuulega paigast nihkuda ning siis vajub puu viltu või tuleb lausa mullast välja. Sellise puu päästmiseks tuleb ta kohe koos tugedega korralikult tagasi sättida, sest kevade saabumiseni ripakile jäänud taim võib otsad anda.

 Kui sa pole sammasja kasvukujuga kadakaid, elupuid ja mägi-ebaküpresse nööriga kokku sidunud, et lumi ei saaks koguneda okstele ning neid välja koolutada, siis tee seda nüüd. Puud oma endist vormi üldjuhul ei taasta. Kasuta pehmemat nööri või paela. Seo kokku ka ümmargused elupuusordid.

Toataimed ärkavad

 Kui taimed ilmutavad elavnemise märke – tekivad uued värsked rohelised lehed või kasvualged –, siis on kasvuhooaeg alanud.

 Kontrolli taimed üle kahjurite ja haiguste osas.

 Kolletuvad ja langevad lehed võivad anda märku vähesest valgusest või liigsest kastmisest. Eemalda kuivanud taimeosad, kujunda vajadust mööda varsi tagasi lõigates taimede võra.

 Puhasta taimi tolmust, siis tekib kahjuritelgi vähem võimalusi paljunemiseks ning taimede ainevahetus on parem. Kasuta siledate lehtede puhul niisket lappi, karvaseid lehti puhasta õrnalt pintsli või harjakesega.

 Kedriklest tunneb end hästi kuivemas toaõhus ning niiskus pidurdab tema tegevust.

 Niiskem õhk ning taimede piserdamine leige uduga loob neile soodsama keskkonna. Kõik taimed siiski ei talu piserdamist – tutvu enne oma hoolealuste vajadustega.

 Taimede elavnedes vajavad nad tavaliselt ka rohkem kastmist. Jälgi taimi ja suurenda seda vastavalt vajadusele.

 Kaktuste talveuni veel kestab, ära neid üle kasta.

 Kui alustad väetamist kuu lõpul, tee seda algul poole nõrgema lahusega, nii omastavad taimed seda vajalikult hulgal.

 Päevad on taimede valgusevajaduse rahuldamiseks siiski veel lühikesed, seega jälgi, et nende valgusolud oleksid võimalikult head. Kui tarvis, võimalda lisavalgust.

 Jälgi, et aknalaual olevad taimed eredatel päevadel päikesepõletust ei saa. Talvepimedusega kohanenud taimedel võib see lehti rikkuda ja tugevat kahju tekitada. Vajadust mööda hajuta valgust või tõsta taimed ajutiselt aknast veidi eemale.

 Korrasta ja väeta taimi paar nädalat kuni kuu enne ümberistutamist. Nii jõuavad taimed lõikamisest toibuda ja hakkavad uude mulda saades hoogsalt juurduma.

 Kõiki taimi pole vaja igal aastal ümber istutada. Lisa neile, kes samasse potti jäävad, vermikomposti või värsket toataimesubstraati, et mullaelustikku värskendada.

Ole külvamiseks valmis

Varu põnevatele seemnetele lisaks ka mulda ja anumaid taimede külvamiseks, pikeerimiseks ning toataimede ümberistutamiseks. Tutvu substraatide valikuga.

Külvamiseks saad väga hästi taaskasutada pakendeid: jogurti- ja kohvitopse, piimapakke, jäätisekarpe ning majapidamisja WC-paberirulle.

Kõva külmaga ära lumekoormat okstelt maha raputa

Kui puudele ja põõsastele sadanud lumemütsid kasvavad liiga suureks, muutub aiaomanik murelikuks, sest raske koorem võib oksi võrast välja koolutada ning halvimal juhul isegi murda.

Külmema ilmaga (alates −10 °C) ei maksa siiski tormata oksi raputama, et lumi maha vajuks. Nimelt võib siis puit olla habras ja oks murduda. Männid ja igihaljad rodod võib nõnda päris oksatuks raputada.

Suure külmaga okste sugemine teeb muudki halba: oksa ja tüve vahele tekivad mikrolõhed, mille tõttu ei saa oks kasvuajal enam piisavalt vett ega toitaineid. See ongi põhjus, miks enne jaani näiteks elupuul või männil mõni oks kuivama hakkab.

Kuidas taimi ette kasvatada?

Ettekasvatamine õnnestub, juhul kui:

1. Eelistate kvaliteetsete tootjate seemneid. Poest ostes näitab kvaliteeti kindlasti kaubamärk. Meie aianduskeskustest leiab paljude firmade kvaliteetseid seemneid. Pakkujaid on väga palju ning iga huviline leiab endale parima.

2. Valite suure idanevusega seemned . Pakendil on märgitud idanevuse protsent. Mida suurem see on, seda kindlam on üldiselt sellist seemnepakki osta, kuna tootja annab seemnetele garantii.

3. Valite värsked seemned. Vaadake pakendil olevat pakendamise ja kasutuskõlblikkuse kuupäeva. Soovides olla kindel, et külv õnnestub, vältige aegunud seemnete ostmist. Paljud seemned ei idane pärast aegumist. Loomulikult ei keela keegi katsetada ka aegunud seemnetega. Tihti võib juhtuda, et külvid tärkavad suurepäraselt.

4. Jagate taimedele piisavalt tähelepanu. Külvide ja seemikute eest tuleb hoolitseda regulaarselt. Taimehakatised vajavad teie aega ja tähelepanu kindlasti iga päev, seda eriti alguses. Hiljem, kui taimehakatised on kosunud, annavad nad vaba aega rohkem.

5. Teete külvid kvaliteetsesse külvisubstraati . Õige külvimuld on väga tähtis. Iga muld ei sobi külviks või vähemalt kõikide seemnete külviks.

6. Loote külvide idanemiseks vajaliku kliima ja tingimused.

Enne külvamist

Enne külvamist tuleb üle vaadata kõik oma seemnevarud.

• Kontrollige kindlasti seemnepakkide aegumiskuupäevi. Aegunud seemned ei pruugi idaneda või on idanevusprotsent väike.

• Mõelge hoolega läbi, kui palju ja mida külvate. See on väga oluline, kuna liigse külvi puhul võib tekkida olukord, kus teil on ühel hetkel taimi rohkem, kui vaja läheb. Kui aga külvate liiga vähe, on võimalik, et taimi tuleb aga puudu.

• Mõelnud enne läbi, milliseid taimi te soovite kasvatada, oskate seemnepoes valikuid teha. Kui lähete poodi ja proovite seal valida, võib see osutuda keeruliseks. Seemnete sortiment on hooajal väga suur ja nii võite kergelt lasta end eksitada.

• Tehke kodus nimekiri vajaminevatest vahenditest ja seemnetest. Kirjutage sinna kõik, mida te külviks vajate: külvinõud ja tarvikud, külvimuld, seemned.

• Vaja on mõelda ka sellele, millised on pakutavad tingimused. Kas suudate täita kõigi külvatavate hoolealuste nõudmised?

• Kindlasti on väga vajalik end enne külvama hakkamist õigesse meeleollu viia. Kui tajute, et täna on just õige päev, siis usaldage seda tunnet. Kui aga tunne ütleb, et täna ei tule kohe mitte midagi välja, siis nii ongi. Külvamine peab olema lõbu ja nauding. Aitate ju siiski alustada väikestel, uutel eludel oma seiklust. Halvas ja pahuras meeleolus ei pruugi teil see õnnestuda.