Sisukord
I OSA. Ärevus ja laste kasvatamine
1. Mis üldse on ärevus?
2. Lastekasvatuse filosoofia ja väärtused
II OSA. Eri vanuses ja eluetapis laste kasvatamine
3. Maimikud. 1–3aastased
4. Koolieelikud. 3–5aastased
5. Algklassilapsed. 5–10aastased
6. Põhikool. 11–14aastased
7. Põhikooli lõpp ja gümnaasium. 14–17aastased
8. Pärast gümnaasiumi. 18–21...aastased
Sissejuhatus
Kas mu laps muretseb liigselt? Kas ta on küllalt empaatiline? Kas ta mängib teiste lastega piisavalt? Kas ta on liiga sõbralik? Kas ma sean tarvilikul määral piire? Kas ma kiidan ülearu? Liiga vähe? Kas annan talle üleliia vabadust? Kas talle tuleks rohkem vabadust anda?
Kui kasvatad last, kõlab see murede loetelu – mis ei ole kaugeltki täielik – ilmselt tuttavalt. Laste pärast muretsemine kuulub lapse vanemaelu juurde. Kuidas peaks arengupsühholoogia- või pediaatriahariduseta inimene teadma, mis on normaalne ja mis mitte, eriti lapseea emotsioonide puhul? Lapse tervise ja arengu asjus kohtud vähemalt regulaarselt laste- või perearstiga ja saad vajalikke teemasid arutada, kuid keegi ei palu sul igal aastal istet võtta, et esitada konkreetseid küsimusi su poja emotsionaalse tervise või tütre pimedushirmu kohta.
Kliinilise psühholoogina spetsialiseerun ärevuse ja obsessiivkompulsiivse häirega laste ja teismeliste ravile. Olen viimased 15 aastat aidanud vanematel mõista erinevust tavapärase loomuliku inimeseks olemise juurde kuuluva ärevuse ning lapse arengut ja heaolu segava probleemse ärevuse vahel.
Ma olen spetsialiseerunud kognitiivsele käitumisteraapiale (KKT), teraapialiigile, mille mõju on tõestatud 50 aasta jooksul
tehtud arvukate uuringutega. KKTd teiste ravikäsitluste, ravimite ja tavapärase kõneteraapiaga võrdlevate uuringute abil on kindlaks tehtud, et KKT vähendab laste ärevust.1 KKT mõjub seeläbi, et lastele ja teismelistele õpetatakse toimetulekuks vajalikke oskusi. Õpetatavad tehnikad aitavad muuta negatiivseid mõtteid ja kahjustavat käitumist ning on välja töötatud nõnda, et lapsest saab viimaks iseenda terapeut – otsekui antaks lapsele õng ja õpetataks ta kala püüdma. Alustõed omandanud laps saab maailma astuda ja oma oskused vajaduse korral käiku lasta.
Aja jooksul on psühholoogid mõistnud, et KKT-oskused ei ole sugugi ainult laste jaoks. Nende abil saab aidata ka vanematel ja hooldajatel ärevatele lastele toeks olla: täiskasvanutele õpetatakse spetsiifilisi oskusi, mille abil ärevana näivat last kasvatada. KKT ei ole tagavaravariant olukorraks, kui laps ei saa teraapias käia või ei ole nõus seda tegema; KKT on omaette oskuste kogum, mida täiskasvanud saavad õppida ja äreva lapse kasvatamisel kasutada.
Ärevus kuulub inimeseks olemise juurde, aga kui tead, kuidas aidata lapsel ärevust kontrollida ja sellega toime tulla, aitad tal ebatervislikku ärevust vähendada ja ennetada olukordi, kus ärevus elu segab.
Kellele see raamat on mõeldud?
Esinen vanematele sageli loenguga teemal „Millal lapse murede pärast muretseda?“ ja loengule järgnev küsimuste-vastuste voor võiks ilmselt kesta öö läbi. Olen ka ema, seega mõistan, et kui asi puudutab lapsi, leidub muretsemiseks põhjust küllaga. Raamat, mida käes hoiad, on teejuht vanematele, kes muretsevad oma laste ärevuse pärast. Kui tead, et su last vaevab ärevus, aga ei tea, mida ette võtta, on see raamat sinu jaoks. Kui tahad olukorda enne paisumist kontrolli alla saada ja tunned huvi, millistele ärevuse arengumärkidele tähelepanu
pöörata, olen abiks. Ning kui su laps on teismeline ja sa mõistsid äsja, et tema käitumine võib olla seotud varjatud ärevusega, siis ei ole liiga hilja, saan olla toeks ka niisuguses olukorras.
Raamat ei ole koostatud selleks, et õpetada sind lapsele teraapiat tegema. Terapeudina ei tee ma enda lastele teraapiat ja neil kordadel, kui olen üritanud, on see andnud korraliku tagasilöögi. Terapeudil on patsiendiga konkreetset tüüpi suhe. Patsient otsustab tulla ja millegi muutmise kallal töötada, seega on patsiendil ja terapeudil ühine eesmärk. Lapsevanemana ei ole sinu eesmärk ilmtingimata sama mis lapsel. Tema siht võib olla püsida hinges rämpstoidust ja vaadata liiga palju televiisorit, ning sinu oma on – ütleme otse – mitte lasta tal seda teha. Nii et vanematena tuleb meil lastele sageli meelde tuletada, kes on nii-öelda kõrgema auastmega, ja teha seda, mis on lapse huvides puhtalt seetõttu, et mõjub talle hästi. Raamat õpetab sulle (mitte lapsele!) mõeldud spetsiaalseid kasvatustehnikaid, mis aitavad tema ärevust ohjata.
Kuidas raamatut kasutada
Kirjutasin „Ärevate laste kasvatamise“, et see oleks sulle ja su lapsele toeks igas vanuses ja arenguetapis. Saad raamatust lapse sirgudes ärevuse kohta põhjalikumat infot hankida või kasutada siinset teavet mõne teise lähenemise toetamiseks, näiteks võid ühendada enda tegevuse lapse teraapiaga. Tahan, et leiaksime ühisosa just seal, kus lapse kasvatamisega oled. Tänu uuringutele teame, et tulemuslik vanemlus võib laste probleemse ärevuse ennetamisel tohutut rolli mängida. Raamat on mõeldud andma sulle oskusi, mida vajad äreva lapse kasvatamisel. Võid selle kaanest kaaneni järjest läbi lugeda, aga see ei ole ainus kasutusviis. Pigem hoia raamat lapse kasvades infoallikana käepärast. Kõiki näpunäiteid ja strateegiaid ei saa igas
vanuserühmas ühtmoodi edukalt rakendada, nii et kui tahad lapse elu konkreetsel hetkel mälu värskendada või uut nõu, võid raamatu igal ajal riiulist haarata.
Raamat on jagatud kaheks. Esimene osa annab ärevuse kohta vajalikku taustainfot ning käsitleb muu hulgas niisuguseid teemasid nagu ärevuse toimemehhanism ja mõju lastele. Taust on vundament, mida vanemana vajad, et hiljem kirjeldatavaid strateegiaid mõista.
Teine osa on vanuse ja arenguetappide järgi peatükkideks jaotatud, nii et saad õppida konkreetseid tehnikaid, mille abil talitseda lapse ärevust igal eluetapil. Vabalt võid avastada, et oskus, mis toimis hästi nelja-aastase lapse puhul, ei mõju kaheksasega sugugi. Nagu kasvab ja muutub laps, samamoodi kasvab ja muutub ka tema ärevus.
Raamat on mõeldud abivahendiks, milles leidub valimiseks küllaga meetodeid, kui su tavapärased vahendid toime kaotavad.
Väike märkus: kasutan lihtsuse mõttes sõnu „vanemad“, „ema“ ja „isa“, aga teie täpne suhe või perestruktuur ei mängi rolli, raamat on sinu jaoks ka siis, kui oled lapse hooldaja.
Mida raamatult oodata
Raamat on mõeldud praktiliseks teejuhiks, kuidas olla vanemaks ärevale lapsele. Mul on kaks eesmärki, esimene neist on anda teavet. Tahan, et sina, lapsevanem, saaksid aru, mis on konkreetses arenguetapis lapse puhul normaalne ja mis on võimaliku probleemi ohumärk. Teine eesmärk on anda sulle oskused ja tehnikad, mida lapsega kasutada. märgiga on raamatus tähistatud harjutused. Neid võid (ja peaksid!) kasutama konkreetse oskuse süvendamiseks. Iga oskus ei toimi igaühe puhul, aga proovimata seda ette ei tea.
Paar praktilist nõuannet. Tee märkmeid. Minul kipub keeruline oluline info meelest minema, kui ma seda üles ei märgi. Pane kirja
harjutused, mida tahad proovida, ja oskused, mida üritad rakendada.
Tipi üht-teist telefoni või tee tekstilõikudest pilte. See ei ole raamat, mida loed korra, mõistad kõike ja liigud edasi. Oskuste toimimise nimel tuleb pisut harjutada. Muide, kui ma ütlen „pisut harjutada“, siis pean selle all silmas, et harjutada tuleb palju. Kui laps käib minu vastuvõtul, siis paneme tavaliselt paika ülesanded igaks nädalaks.
Vahel nimetame neid isegi kodutöödeks (siinkohal võib näo vabalt viltu vedada). Põhjus on üsna lihtne: keerulisi asju on väga raske ilma harjutamata selgeks saada. Sea igal nädalal sisse aeg, et otsustada, missugust oskust hakkad harjutama, ja kontrolli nädal hiljem, kas oled selle omandanud.
Mida rohkem järjepidevust ja harjutamist, seda loomulikumalt jutuks olevaid oskusi kasutad ja seda enam need lapse käitumist mõjutavad. Sageli küsin inimestelt, mida on vaja, et mõnd oskust suurepäraselt, lausa olümpiatasemel selgeks saada. Paarist korrast treenimisest ei piisa. Pingutust tuleb aina korrata. Keerulistes olukordades rakendamiseks peavad oskused olema sisse treenitud, sinnamaale, et need on otsekui lihasmälus. Mõni inimene suudab äsja õpitud oskust isegi kriisis kasutada ja kui on nii, siis suurepärane.
Aga enamiku puhul ei tarvitse tehnika toimida, sest keerulises olukorras on raske seda käiku lasta. Üldjuhul on nii, et kui proovid midagi iga päev kahe nädala jooksul ja see ikka ei toimi, siis ei ole see ehk sinu rida. Proovi uut oskust enne loobumist kümme-viisteist korda. Vahel täitsa üllatab, missugune oskus hakkab toimima. Ürita olla avatud meelega ja pane igal nädalal harjutamiseks aeg paika, nõnda ühendame jõu, et sinu ja su lapse elus muudatusi teha. Hakkame pihta!
