Esmaabi

EESSÕNA Esmaabi võib hõlmata erinevaid olukordi lihtsast rahustamisest pärast pisitraumat kuni tegutsemiseni tõsistes õnnetusjuhtumites. Just olukorras, kus arstiabi on raske saada või tuleb eluohtlikult kaua oodata, on esmaabialased teadmised ja reaalsed oskused hindamatu väärtusega. Teadmine, mida teha, ja kannatanu seisundi tõsiduse äratundmine võib kiirendada tervenemist ja vahel tähendada ka elu päästmist.

Esmaabi põhialuste tundmine aitab hädaolukordades rahulikuks jääda ja kontrolli säilitada, mis on aga sageli võtmetähtsusega tõelise kriisi korral, kui kiire oskuslik reageerimine võib päästa elu. Abiandja enesekindel tegutsemine aitab ka kannatanul tunda ennast märksa kindlamalt ning sageli innustab ka teisi juuresolijaid end koguma ja asjalikku abi pakkuma. Esmaabi andmisel võib igaüks korda saata midagi kasulikku, kas või telefoni teel abi kutsuda või kannatanut lohutada kuni professionaalse abi saabumiseni.

Iga esmaabiandja peab aga tunnetama tegutsemispiire. Ei tohi katsetada esmaabivõtteid, kui puudub teadmine, mida tuleb teha. Kui kahtlete, mida või kuidas teha, siis võib olla kõige parem mitte midagi teha: kutsuge lihtsalt kiirabi, rahustage kannatanut ning hoidke ära edasised kahjustused.

Käesoleva käsiraamatu on koostanud oma ala tõelised asjatundjad ning see on üles ehitatud lihtsalt ja loogiliselt, et aidata lugejal kiiresti üles leida info, mida ta konkreetsel juhul vajab. Peatükid on rühmitatud organismi osade või vigastuse põhjuste kaupa. Raamatu põhiosas kirjeldatakse esmaabi rohkem kui 100 haigusseisundi või vigastuse korral, lõpuosas on aga täiendavad kiirreageerimiskavad.

See raamat aitab tublisti kaasa esmaabialase teadlikkuse tõstmisele, samuti leiab siit ohtralt usaldusväärseid nõuandeid ja juhiseid konkreetsete oskuste omandamiseks. Et teist saaks aga täiesti pädev esmaabiandja, tuleks kindlasti läbida ametlik esmaabikursus, mis kinnistaks oskusi ja suurendaks ka enesekindlust.

SISUKORD SISSEJUHATUS

1

ESMAABIANDJAKS SAAMINE

3 10 12

Kes on esmaabiandja? _____________________________ 14 Kuidas ennast ette valmistada ___________________ 15 Kaitse nakkuse eest ________________________________ 16 Kannatanuga tegelemine _________________________ 19 Abi kutsumine________________________________________ 22 Ravimite kasutamine _______________________________ 24 Oma vajaduste meelespidamine ________________ 24

2

ÕNNETUSJUHTUM

KANNATANU SEISUNDI HINDAMINE

38

Haige või vigastatu hindamine___________________ 40 Vigastuse mehhanismid ___________________________ 42 Esmane ülevaatus __________________________________ 44 Teisene ülevaatus ___________________________________ 46 Detailne läbivaatus _________________________________ 49 Elutegevuse näitajate jälgimine _________________ 52

4

TEADVUSETA KANNATANU

54

Hingamine ja vereringe ____________________________ 56 Prioriteedid elu päästmisel _______________________ 57 Teadvuseta täiskasvanu ___________________________ 62 Teadvuseta laps _____________________________________ 72 Teadvuseta imik _____________________________________ 80 AED kasutamine _____________________________________ 84

26

Tegutsemine hädaolukorras______________________ 28 Liiklusõnnetused ____________________________________ 30 Tulekahjud ____________________________________________ 32 Elektriõnnetused ____________________________________ 34 Veeõnnetused ________________________________________ 36 Suurõnnetused ______________________________________ 37

5

HINGAMISHÄIRED

88

Hingamissüsteem ___________________________________ 90 Hapnikuvaegus ______________________________________ 92 Hingamisteede ummistus _________________________ 93 Lämbuv täiskasvanu ______________________________ 94 Lämbuv laps __________________________________________ 95 Lämbuv imik _________________________________________ 96 Poomine ja kägistamine ___________________________ 97 Gaaside sissehingamine ___________________________ 98

Uppumine____________________________________________ 100 Hüperventilatsioon ________________________________ 101 Astma _________________________________________________ 102 Krupp _________________________________________________ 103 Rinda läbistav haav ________________________________ 104

6

HAAVAD JA VEREJOOKS

Võõrkeha haavas ___________________________________ 121 Peahaavad ___________________________________________ 122 Silmahaav____________________________________________ 123 Verejooks kõrvast __________________________________ 123 Ninaverejooks_______________________________________ 124 Väljalöödud jäävhammas ________________________ 125 Verejooks suust _____________________________________ 125 Sõrmehaav __________________________________________ 126 Peopesahaav ________________________________________ 127 Õndlahaav ___________________________________________ 127 Kõhuhaav ____________________________________________ 128 Tupeverejooks ______________________________________ 128 Veenilaiendi veritsemine _________________________ 129

7 106

Süda ja veresooned________________________________ 108 Verejooksu ja haava tüübid ______________________ 110 Šokk ___________________________________________________ 112 Suur väline verejooks _____________________________ 114 Sisemine verejooks ________________________________ 116 Läbistav torge _______________________________________ 117 Amputatsioon _______________________________________ 117 Muljumisvigastus___________________________________ 118 Sisselõiked ja marrastused ______________________ 119 Verevalum____________________________________________ 119 Villid ___________________________________________________ 120 Saastunud haav ____________________________________ 120

LUU-, LIIGESE- JA LIHASEVIGASTUSED

130

Luustik ________________________________________________ 132 Luud, lihased ja liigesed __________________________ 134 Luumurrud___________________________________________ 136 Liigesenihestus _____________________________________ 139 Nikastused ja venitused __________________________ 140 Aju ja närvid _________________________________________ 142 Peavigastus __________________________________________ 144 Näovigastus _________________________________________ 146 Alalõua vigastus ____________________________________ 147 Põseluu ja ninavigastus___________________________ 147 Rangluuvigastus ____________________________________ 148 Õlavigastus __________________________________________ 149 Õlavarrevigastus ___________________________________ 150 Küünarnukivigastus _______________________________ 151 Küünarvarre- ja randmevigastused ____________ 152 Labakäe- ja sõrmevigastused ___________________ 153 Roidemurd ___________________________________________ 154 Vaagnamurd_________________________________________ 155 Seljavalu______________________________________________ 156 Seljavigastus ________________________________________ 157 Puusa- ja reievigastused _________________________ 160 Säärevigastused ____________________________________ 162 Põlvevigastus _______________________________________ 164

Pahkluuvigastus ____________________________________ 165 Võõrkeha silmas ____________________________________196 Jalalaba- ja varbavigastused ____________________ 166 Võõrkeha kõrvas____________________________________197 Kramp _________________________________________________ 167 Võõrkeha ninas _____________________________________197 Mürkide toime organismile ______________________198 Mürkide tüübid _____________________________________199 Allaneelatud mürgid_______________________________200 Narko- või ravimimürgistus ______________________201 Alkoholimürgistus__________________________________202 Looma- ja inimese hammustused______________203 Putuka nõelamine _________________________________204 Puugihammustus __________________________________205 Muud pisted ja hammustused __________________205 Maohammustus ____________________________________206 Mereloomade kõrvetused ________________________207 KUUMA- JA 168 Mereloomade torked ______________________________207 KÜLMAKAHJUSTUSED

8

Nahk___________________________________________________ 170 Põletuse hindamine _______________________________ 172 Rasked põletused __________________________________ 174 Kerged põletused __________________________________ 176 Hingamisteede põletused ________________________ 177 Elektripõletus _______________________________________ 178 Kemikaalipõletus __________________________________ 179 Silma põletus kemikaaliga _______________________ 180 Silma kiirguskahjustus ____________________________ 181 Kokkupuude ründeaerosooliga _________________ 181 Vedelikupuudus ____________________________________ 182 Päikesepõletus______________________________________ 183 MEDITSIINILISED Kuumakurnatus ____________________________________ 184 SEISUNDID Kuumarabandus____________________________________ 185 Alajahtumine ________________________________________ 186 Rinnaangiin Külmanäpistus ______________________________________ 189 Südameatakk Ajurabandus Suhkurtõbi VÕÕRKEHAD, MÜRGISTUSED, Hüperglükeemia HAMMUSTUSED JA NÕELAMISED 190 Hüpoglükeemia Meeleelundid________________________________________ 192 Krambihood täiskasvanul Pind ___________________________________________________ 194 Krambihood lapsel Naha sisse tunginud õngekonks ________________ 195 Palavik Allaneelatud võõrkeha ____________________________ 195 Meningiit

10

9

208 210 211 212 214 214 215 216 218 219 220

Minestus Allergia Anafülaktiline šokk Peavalu Migreen Kurguvalu Kõrvavalu ja hambavalu Kõhuvalu Oksendamine ja kõhulahtisus Sünnitus Ootamatu sünnitus

221 222 223 224 224 225 225 226 227 228 229

12 11

MEETODID JA VARUSTUS

230

Riietuse eemaldamine ____________________________ 232 Peakatte eemaldamine ___________________________ 233 Kannatanuga ümberkäimine ____________________ 234 Esmaabivahendid __________________________________ 235 Sidemed ______________________________________________ 238 Külmad kompressid _______________________________ 241 Sidumispõhimõtted _______________________________ 242 Rullsidemed _________________________________________ 244 Torusidemed ________________________________________ 248 Kolmnurkrätikud ___________________________________ 249 Meremehesõlm _____________________________________ 250 Labakäe ja -jala katteside ________________________ 250 Käe lingside__________________________________________ 251 Tõstev lingside ______________________________________ 252 Improviseeritud lingud ___________________________ 253

ESMAABI HÄDAOLUKORRAS

254

Tegutsemine hädaolukorras_____________________ 256 Täiskasvanu KPE ___________________________________ 258 KPE ainult südamemassaažiga _________________ 258 Lapse KPE ____________________________________________ 260 Imiku KPE ____________________________________________ 260 Südameatakk _______________________________________ 262 Ajurabandus _________________________________________ 262 Lämbuv täiskasvanu ______________________________ 264 Lämbuv laps _________________________________________ 264 Lämbuv imik ________________________________________ 266 Meningiit _____________________________________________ 266 Astma _________________________________________________ 268 Anafülaktiline šokk ________________________________ 268 Suur väline verejooks _____________________________ 270 Šokk ___________________________________________________ 270 Peavigastus __________________________________________ 272 Seljavigastus ________________________________________ 272 Luumurd _____________________________________________ 274 Põletused ____________________________________________ 274 Krambid täiskasvanul ____________________________ 276 Krambid lapsel______________________________________ 276 Allaneelatud mürgid_______________________________ 278 Hüpoglükeemia ____________________________________ 278 Esmaabi korraldamine töökohal _____________ 281 Registerr ______________________________________________ 282 Tänuavaldused ____________________________________ 288

SISSEJUHATUS

SISSEJUHATUS Käesoleva väljaande on käsiraamatuna heaks kiitnud heategevuslikud esmaabiühingud St John Ambulance ja St Andrew’s First Aid ning Briti Punane Rist. Need ühingud on üheskoos teinud kõik, et see raamat sisaldaks ajakohaseid ning autoriteetsetest allikatest pärinevaid juhtnööre. Ehkki kasutatud materjalid pakuvad asjakohaseid juhiseid esmaseks hoolduseks ja raviks, ei asenda raamat siiski meditsiinispetsialistide nõuandeid.

Esmaabiühingud ei võta endale vastutust käesoleva käsiraamatu kasutamisest tulenevate pretensioonide korral, kui toodud juhiseid ei ole järgitud. Esmaabiandjad peaks hoidma end valdkonna arenguga kursis, teadma oma

pädevuspiire ning pöörduma esmaabikoolituse saamiseks kvalifitseeritud koolitajate poole.

Esimesed kolm peatükki sisaldavad taustinformatsiooni, mis aitab teil esmaabiandja rolli süveneda, olukorda ohutult kontrolli all hoida ning õppida, kuidas haige või vigastatu seisundit õigesti hinnata. Järgmistes peatükkides kirjeldatakse esmaabi andmist ning ravi vigastuste ja haiguste korral. Terve peatükk on pühendatud teadvuseta kannatanu elu päästmisele. Ülejäänud peatükkides on vigastused ja haigused rühmitatud elundkondade (näiteks Hingamisprobleemid) või vigastuse tüübi järgi (näiteks Haavad ja verejooks või Kuuma- ja külmakahjustused).

KUIDAS RAAMATUT KASUTADA ANATOOMIA selgitavad konkreetsete vigastuste või haigustega seonduvaid riske ning seda, kuidas ja miks esmaabi võib nende korral aidata.

Peatükid on rühmitatud organismi osade või vigastuse põhjuste kaupa. Kergesti arusaadavad anatoomilised kirjeldused Peatükkide värvikoodid aitavad teil asjakohased lõigud kiiresti üles leida

SÜDA JA VERESOONED

HAAVAD JA VEREJOOKS

SÜDA JA VERESOONED Sissejuhatus annab ülevaate vastava osa anatoomilistest aspektidest

Süda ja veresooned moodustavad vereringesüsteemi. See süsteem varustab keha pidevalt verega, mis toob kudedeni hapniku ja toitained ning viib ära jääkained.

Verd pumbatakse kehasse südamelihase rütmiliste kokkutõmmete abil (südamelöögid). Veri voolab läbi soonte võrgustiku,

Kuidas veri ringleb Hapnikurikas veri läbib kopsud ja jõuab südamesse, liikudes sealt artereid pidi edasi keha kudedesse.

Veri, mis on hapniku ära andnud (hapnikuvaene veri), pöördub veenide kaudu tagasi südamesse.

Arvutis loodud selged illustratsioonid näitlikustavad vastava kehaosa anatoomiat

KUIDAS SÜDA TÖÖTAB

mis jaguneb kolmeks: arterid, veenid ja kapillaarid. Jõudu, mis avaldatakse verevoolule peaarterite kaudu, nimetatakse vererõhuks.

Vererõhkude erinevus on tingitud südamelöökide tugevusest ja sagedusest, arteri seinte elastsusest ning vere mahust ja tihedusest.

Unearter Kägiveen

Õlavarreveen

Õlavarrearter Kopsuarterid viivad hapnikuvaese vere kopsudesse

Aort viib hapnikurikka vere keha kudedesse

Kopsuveenid viivad hapnikurikka vere kopsudest südamesse

Õõnesveen kannab hapnikuvaese vere keha kudedest südamesse

Süda pumpab vere kehasse laiali

Kodarluuarter Reiearter

Kodarluuveen

Väike arter (arteriool)

Täiendavad pildid annavad lisainformatsiooni

Kopsuarterid kannavad hapnikuvaese vere kopsudesse

Ülemine õõnesveen kannab verd ülakehast ära

Vasak koda

Parem koda

Klapp Vasak vatsake

Parem vatsake Alumine õõnesveen kannab verd alakehast ära

Alanev aort kannab verd alakehasse

Vere voolamine läbi südame Südame parem pool pumpab hapnikuvaese vere kehast kopsudesse. Vasak pool pumpab hapnikurikka vere aordi kaudu kehasse.

VÕTI

Hapnikurikast verd kandvad veresooned

Hapnikuvaest verd kandvad veresooned

VERE KOOSTIS

Aort Ülemine õõnesveen Väike veen (venool)

Kapillaaride võrgustik Peente veresoonte (kapillaaride) võrgustik ühendab artereid ja veene keha kudedes. Hapnik ja toitained lähevad kapillaaride kaudu verest kudedesse ja jääkained liiguvad kudedest verre.

VÕTI

Hapnikurikast verd kandvad veresooned

Hapnikuvaest verd kandvad veresooned

10

Ülenev aort kannab verd ülakehasse

Reieveen

Kapillaar

108

Süda pumpab verd lihaskokkutõmmete abil, mida nimetatakse südamelöökideks ja mida kontrollivad südames tekkivad elektrilised impulsid. Igal südamelöögil on kolm faasi: diastoolne ehk südamelõtveline, kus veri siseneb südamesse; atriaalsüstoolne ehk südamekoja kokkutõmbega seotud, kui veri pumbatakse südamekojast välja; ventrikulaarsüstoolne ehk südamevatsakese kokkutõmbega seotud, kui veri südamest väljub.

Diastoli puhul süda lõtvub. Hapnikuga rikastatud veri voolab kopsudest läbi kopsuveenide vasakusse südamekotta. Veri, mis on hapniku kudedele ära andnud, voolab õõnesveene pidi (suured veenid, mis sisenevad südamesse) paremasse südamekotta. Atriaalsüstoli faasis tõmbuvad kaks südamekoda kokku ning südamekoja ja südamevatsakese vahelised klapid avanevad, nii et veri saab voolata vatsakestesse.

Ventrikulaarsüstoli faasis tõmbuvad vatsakesed kokku. Paksude seintega vasak vatsake surub vere aorti (peaarterisse), mille kaudu see kandub kehasse laiali. Parem vatsake pumpab verd kopsuarteritesse, mis viivad selle kopsudesse, et sealt hapnikku juurde koguda.

Kopsuarter Südame pärgarter

Südamelihas

Keskmiselt on täiskasvanu kehas umbes kuus liitrit verd, üks liiter iga 13 kehakilogrammi kohta. Umbkaudu 55 protsenti verest moodustab selge kollane vedelik – plasma. Selles vedelikus hõljuvad punased ja valged verelibled ning vereliistakud, mis moodustavad ülejäänud 45 protsenti verest.

Alumine õõnesveen

Süda See lihaseline elund pumpab verd kehasse laiali ja viib seejärel kopsudesse, et sealt hapnikku koguda.

Südame veresooned varustavad südamelihast vere ja toitainetega.

Vererakud Punased vererakud (punalibled) sisaldavad hemoglobiini – punast pigmenti, mis aitab verel hapnikku laiali kanda. Valged vererakud (valgelibled) aitavad kaitsta keha nakkuste eest. Vereliistakud (trombotsüüdid) aitavad verel hüübida.

Valgelible Punalible

Vereliistak

109

SISSEJUHATUS

|

KUIDAS RAAMATUT KASUTADA

HAIGUSSEISUNDID JA VIGASTUSED Raamatu põhiosas on seitse värvikoodiga peatükki, milles kirjeldatakse esmaabi rohkem kui 110 haigusseisundi või vigastuse korral. Iga osa Sissejuhatav tekst kirjeldab iga seisundi tausta ja mõju

algab sissejuhatusega, milles antakse lühiülevaade riskidest ja võimalikest põhjustest, sellele järgnevad aga üksikasjalikud esmaabijuhised.

KERGED PÕLETUSED

KUUMA- JA KÜLMAKAHJUSTUSED

ETTEVAATUST ■

Kastis ETTEVAATUST on ära toodud võimalikud ohud või alternatiivsed ravivõimalused

■

■

TUNNUSTE loetelu aitab teil kannatanu seisundit kindlaks määrata

■

■

Ärge puudutage põletuskohta ega ville purustage Ärge pange nahale kleepuvaid sidemeid ega plaastreid; nende eemaldamisel võib kahjustatud nahk viga saada. Ärge määrige põletatud kohale salvi ega rasva; need võivad kudesid kahjustada ja nakkusohtu suurendada.

Põletuse jahutamiseks ei ole soovitatav kasutada põletussidemeid, aerosoole ega geele.

MIDA TEHA

TEIE ÜLESANDED piiritleb esmaabiandja kohustused

Punetav nahk

■

Valu põletuse piirkonnas

Jahutage põletatud 1 kohta külma veega vähemalt 10 minutit või kuni valu leeveneb. Kui vett pole käepärast, sobib mis tahes külm vedelik, näiteks piim või pudelijook.

Hiljem võib esineda: ■ Villid kahjustatud nahal

ERIJUHTUMI kastis on välja toodud olukorrad, kus võib olla tarvis rakendada muid meetmeid

■ ■

ETTEVAATUST ■

Kui kannatanu kaotab teadvuse, siis avage ta hingamisteed ja kontrollige hingamist (Teadvuseta kannatanu, lk 54Ȗ87).

TUNNUSED Esineda võib järgmist: ■ Tahm nina või suu ümbruses ■

Kõrbenud ninakarvad

■

Punetav, paistes või põletushaavaga keel

■

Nahakahjustused suu ümbruses

■ ■

Kähe hääl Hingamisraskused

■

Hoida kannatanu hingamisteed avatud

■

Korraldada kannatanu kiire toimetamine haiglasse

ehted, kell, vöö või pitsitavad rõivad, enne kui see üles paistetab.

Peatada põletusprotsess Leevendada valu ja paistetust Vähendada nakkusohtu

Kui põletatud ala 3 on maha jahutatud, katke see toidukilega või pange labakäe või -jala ümber puhas kilekott. Pange kile laialt üle põletuskoha, kuid mitte ümber jäseme, sest koed lähevad paiste. Kui teil pole kilet või kilekotti käepärast, katke põletatud ala steriilse sideme või puhta ebemevaba haavapadjaga ning siduge lõdvalt kinni.

Ärge ville kunagi purustage, sest need vajavad tavaliselt ravi. Ent kui vill ise katki läheb või on katki minemas, katke see mittekleepuva steriilse sidemega, mis ulatub kaugele üle villi servade. Jätke side peale, kuni vill taandub.

Andke kannatanule imemiseks jääkuubik või julgustage

3 teda jooma väikeste lonksude kaupa külma vett.

Pöörduge arsti poole,

4 kui kannatanu on laps

Viited juhivad käsitletuga seonduvate seisundite juurde

Rahustage kannatanut. Kiirabi oodates jälgige kannatanu

või kui kahtlete põletuse raskusastmes.

176

HINGAMISTEEDE PÕLETUSED

TEIE ÜLESANDED

Eemaldage põletuse

ERIJUHTUM VILLID

Üksikasjalikud juhised selgitavad iga toimingut

Võtke kasutusele meetmed, et kannatanu hingamist

2 kergendada, näiteks lõdvendage rõivaid tema kaela ümber.

2 kohalt ettevaatlikult

TEIE ÜLESANDED ■

Helistage 112 ja kutsuge kiirabi. Öelge kõne vastuvõtjale,

1 et kahtlustate kannatanul hingamisteede põletust.

MIDA TEHA

TUNNUSED ■

Mis tahes näo, suu või kurgu põletus on väga tõsine, sest hingamisteed lähevad paiste. Tavaliselt on põletuse märgid silmaga näha. Kahtlustage alati hingamisteede kahjustust, kui kannatanu on saanud põletusi kinnises ruumis, sest tõenäoliselt on ta sisse hinganud kuuma õhku või mürgiseid gaase.

Hingamisteede põletuse äärmuslike juhtumite korral puuduvad esmaabivõtted; paistetus tõkestab kiiresti hingamisteed ja on väga suur hapnikuvaeguse (hüpoksia) oht. Vaja on otsekohe eriarsti abi.

Väikesed pindmised põletused on üsna tavalised ja sageli seotud majapidamistöödega, näiteks triikimisega (kuum triikraud) või küpsetamisega (praeahi). Enamiku kergete põletuste korral piisab esmaabist ja need paranevad loomulikul moel. Siiski võite kannatanul soovitada arsti poole pöörduda, kui kahtlete vigastuse tõsiduses (Põletuse hindamine, lk 172Ȗ173).

Pärast põletust võivad tekkida villid. Need õhukesed „mullid” nahal on tingitud koevedeliku lekkimisest põletatud alale otse nahapinna all. Nakkusohu tõttu ei tohi põletusvilli katki teha.

Ärge pange põletusvillidele villiplaastrit.

|

HINGAMISTEEDE PÕLETUSED

KERGED PÕLETUSED

4 elutegevuse näitajaid – hingamist, pulssi ja kontaktivõimet (lk 52Ȗ53) – ning pange kirja nende muutused.

VAATA KA Hapnikuvaegus lk 92 | Šokk lk 112Ȗ113 | Teadvuseta kannatanu lk 54Ȗ87

VAATA KA Põletuse hindamine lk 172Ȗ173

177

NÕUANDED HÄDAOLUKORRAS Käsiraamatu lõpuosas on kiirjuhised tegutsemiseks hädaolukorras. See osa sisaldab täiendavaid kiirreageerimiskavasid, mis hõlmavad

tegevust erinevate eluohtlike vigastuste ja haiguste korral alates teadvusekaotusest ja verejooksust kuni astma ja südameatakini.

ESMAABI HÄDAOLUKORRAS

LUUMURD

LUUMURD

| PÕLETUSED

VT LÄHEMALT lk 136–138

TUNNUSED

ETTEVAATUST

■

Vigastatud koha deformatsioon, turse ja marrastus

■

■

Valu ja raskused vigastatud kehaosa liigutamisel

Esineda võib järgmist: ■ Jäseme paine, vääne või lühenemine ■

Haav, millest võivad välja ulatuda luu otsad

■

1

TOETAGE VIGASTATUD KEHAOSA

Aidake kannatanul toetada vigastatud kehaosa ülal- ja allpool vigastust asuvate liigeste juurest kõige mugavamasse asendisse.

2

KAITSKE VIGASTATUD KOHT POLSTRIGA

Pange polstermaterjali, näiteks käterätte või patju, ümber vigastatud kehaosa ja seadke see mugavasse asendisse.

3

TOETAGE KEHAOSA LING- VÕI TUGISIDEMEGA

Täiendava toe pakkumiseks või abi hilinemise puhul kinnitage vigastatud kehaosa terve kehaosa külge. Ülakeha vigastuste korral kasutage lingu, alakeha vigastuste korral kasutage laialt ja kitsalt kokkuvolditud sidemeid. Sõlmed siduge tervele kehapoolele.

4

VIIGE KANNATANU HAIGLASSE

■

Ärge andke kannatanule midagi süüa ega juua, sest ta võib vajada tuimastust.

Kui kannatanul on tekkinud šokk, siis ärge tõstke murtud jalga ülespoole.

Iga kirjeldatud sammu juures on selgitav pilt

Käevigastusega kannatanu saab haiglasse viia sõiduautoga, kui ta ei ole šokis; kui kannatanul on jalavigastus, helistage 112 ja kutsuge kiirabi. Püüdke šokk ära hoida. Abi oodates jälgige kannatanu elutähtsaid näitajaid – hingamist, pulssi ja kontaktivõimet – ning pange kirja nende muutused.

PÕLETUSED

VT LÄHEMALT lk 174–175

TUNNUSED

ETTEVAATUST

Esineda võib järgmist: ■ Põletus võib olla pindmine, keskmise sügavusega või hõlmata kogu naha paksust

■

■

Valu põletatud piirkonnas

■

■

Hingamisraskused, kui põletus ulatub hingamisteedesse

■

■

Naha tursumine ja villide tekkimine

■

Šoki tunnused

■

1

HAKAKE PÕLETATUD KOHTA JAHUTAMA

Uhtuge põletatud kohta külma veega; jahutage vähemalt kümme minutit või kuni valu leevenemiseni. Seadke kannatanu mugavasse asendisse, aidake tal istuda või pikali heita ja kaitske põletatud kohta kokkupuute eest maapinnaga.

274

Lahtise haava korral katke see steriilse sideme või puhta ebemevaba haavapadjaga ja kinnitage tugisidemega oma kohale.

2

KUTSUGE KIIRABI

Vajaduse korral helistage 112 ja kutsuge kiirabi. Öelge kutse vastuvõtjale, et tegemist on põletusega ja mis selle põhjustas, samuti põletuse hinnanguline ulatus ja sügavus.

3

EEMALDAGE KÕIK SEGAVAD RIIETUSESEMED

Põletatud kohta jahutades eemaldage kõik riietusesemed ja ehted kahjustatud piirkonnalt, enne kui see hakkab tursuma; seda võite lasta teha oma abilisel. Ärge eemaldage midagi, mis on põletatud ala külge kleepunud.

4

KATKE PÕLETATUD ALA

Kui põletatud ala on maha jahutatud, katke see toidukilega, pannes selle pikuti üle põletatud koha, või puhta kilekotiga. Teine võimalus on kasutada steriilset sidet või ebemevaba haavapatja.

Abi oodates jälgige kannatanu elutähtsaid näitajaid ja pange kirja nende muutused.

■

■

■

Ärge määrige põletatud kohale loputusvett, kreemi ega rasva; ka spetsiaalsed põletussidemed ei ole soovitatavad. Ärge kasutage plaastreid. Ärge puudutage põletatud kohta ega avage ville.

Raske põletuse korral püüdke ära hoida šoki tekkimine (lk 270–271). Ärge katke põletusi näol.

Jahutage seda külma veega kuni abi saabumiseni.

Kemikaalipõletuse korral kandke kaitsekindaid ja jahutage vähemalt 20 minutit.

Pöörake tähelepanu suitsu sissehingamise tunnustele nagu hingamisraskused.

275

Ristviited suunavad teid raamatus oleva vastava põhiartikli juurde Kastis ETTEVAATUST kirjeldatakse võimalikke ohte Korduv TUNNUSTE loetelu võimaldab seisundit kiiresti kindlaks määrata

11

1

smaabi on es esia ialg lgne ne,, st kõige esimene abi või raavi vi, mida antakse vig igastatud või haigesstunu ud inim imesele. m Sellistt abi osutav isi sik on esmaaabiandja. Käessolev peatükkk valm mistab teeid kui tulevasst esmaaabiandjaat ettee nii psü ühh h oloogiliseelt kui emotsion naalselt ni n ng sis isal aldab praktilisi nõuandeid, d kuidas tulleks ja ku kuiidas ei tohiks hädaoluko k rr rras as toi oimi mid da.

Kogu raamatus sisalduv teave aitab teil osutada tõhusat esmaabi igale kannatanule igas olukorras. Et teist saaks aga täiesti pädev esmaabiandja, tuleks kindlasti läbi teha ametlik esmaabikursus.

Selle läbimine parandab teie oskusi ja suurendab enesekindlust.

EESMÄRGID JA ÜLESANDED ■

Õppida tundma oma võimeid ja piire

■

Jääda alati rahulikuks ja säilitada turvalisus

■

Hinnata olukorda kiiresti ja rahulikult ning kutsuda vajaduse korral abi

■

Aidata kannatanut ja osu sutada vajalikkku abi b, võimaluse korral kaasslas laste tee toe toettus tusega

■

Edastada da asj asjaakohast ako info nfot kiirabiteenistusele või isikul ule, e,, kes kanna nattanu eest hoolitsemise üle võtab

■

Arvest Ar estada omaen enda vajadustega

ESMAABIANDJAKS SAAMINE

KES ON ESMAABIANDJA? Esmaabiks nimetatakse meetmeid, mida rakendatakse vigastatud või haigestunud inimese päästmiseks. Esmaabiandja on isik, kes neid meetmeid rakendab, jälgides samal ajal, et kõikide asjaosaliste ohutus oleks tagatud (lk 28) ning tegevus ei põhjustaks uusi probleeme. Käesolevas raamatus toodud juhised õpetavad rakendama meetmeid, millest on kannatanule kõige rohkem kasu. Alati tuleb arvesse võtta oma oskusi, teadmisi ja kogemusi.

See peatükk valmistab teid esmaabiandja rolliks ette, andes juhtnööre reageerimiseks esmaabi vajaduse korral ning kannatanu prioriteetide hindamiseks. Antakse nõu esmaabi psühholoogilistes aspektides ja õpetatakse,

kuidas ennast ning kannatanut kaitsta. Teine peatükk „Õnnetusjuhtum” (lk 26–37) õpetab tegutsemist näiteks selliste sündmuste korral nagu liiklus- ja veeõnnetused või tulekahjud.

Kolmandas peatükis „Kannatanu seisundi hindamine” (lk 38–53) on vaatluse all haige või vigastatud inimese seisukorra hindamisega seotud praktilised toimingud. Üheks esmaabi põhireegliks on piirkonna ohutuses veendumine enne kannatanule lähenemist (lk 28). Ärge püüdke ohtlikus olukorras kangelast mängida. End ohtu seades riskite võimalusega, et te ei suuda teisi aidata ja teist endast võib kannatanu saada. Kui olukord pole ohutu, siis ärge minge kannatanu juurde, vaid helistage hädaabinumbrile 112.

ESMAABI PRIORITEEDID

Hinnake olukorda kiiresti ja rahulikult.

Kaitske ennast ja kannatanuid ohu eest – ärge kunagi riskeerige (lk 28).

■ Vältige nakkuse edasikandumist kannatanuga kokkupuutumisel, kui võimalik (lk 16).

■ Rahustage ja lohutage alati kannatanuid.

■ Hinnake kannatanu seisundit: võimaluse korral tehke kindlaks kannatanu vigastus või haigus (lk 38–53).

■ Andke elementaarset abi ja tegelege kõigepealt kannatanutega, kelle seisund on kõige raskem (eluohtlik).

■ Kutsuge abi: helistage hädaabinumbrile 112, kui kahtlustate, et vigastus või haigus on tõsine; viige või saatke kannatanu haiglasse; konsulteerige arstiga või viige kannatanu koju. Jääge kannatanu juurde kuni abi saabumiseni.

■ ■

Vigastuse hindamine Õnnetusjuhtumi korral jääge rahulikuks ja olge kannatanule toeks. Küsige temalt, mis juhtus.

Võimaluse korral ärge kannatanut liigutage, vaid tegelege temaga asendis, milles te ta leidsite.

14

KES ON ESMAABIANDJA?

|

KUIDAS ENNAST ETTE VALMISTADA

KUIDAS ENNAST ETTE VALMISTADA Hädaolukorras tegutsemisel on oluline arvestada kõikide asjaosaliste, sealhulgas iseenda emotsionaalseid ja füüsilisi vajadusi.

Hoidke oma vaimset tervist ja tunnetage, kui teil hakkab tekkima stress (lk 24–25).

Teie rahulik ja läbimõeldud tegutsemine, mis tekitab ümbritsevates inimestes usaldust ja austust, on äärmiselt oluline, et saaksite kannatanule või pealtnägijatele vajalikku infot anda või neilt seda saada. See hõlmab ka oma reaktsioonide teadvustamist ja juhtimist, mis võimaldab teil kannatanule keskenduda ja tema seisundit hinnata. Rääkides kannatanuga lahkelt, hoolivalt ja leebelt, kuid kindlalt, äratate usaldust ka oma tegevuse vastu ning loote enda ja kannatanu vahele usaldusliku sideme. Ilma selleta ei pruugi ta teile mõnest

olulisest sündmusest, vigastusest või sümptomist rääkida ning võib jääda äärmiselt rusutud meeleseisundisse.

Käesolevas peatükis kirjeldatud tegevuste eesmärgiks on usaldust äratada, stressi leevendada ning toetust pakkuda, et aidata kannatanul olukorraga toime tulla ja taastuda. Hea esmaabiandja käitumise põhireeglid on järgmised: ■ Säilitage tegutsemisel rahu ■ Arvestage riskidega (nii enda kui teiste osas) ■ Looge ja säilitage usaldus (kannatanu ja juuresviibijate poolt) ■ Andke elementaarset abi ja tegelege kõigepealt kannatanutega, kelle seisund on kõige raskem (eluohtlik) ■ Kutsuge abi ■ Ärge unustage oma vajadusi

OLGE RAHULIK Tegutsemisel on oluline säilitada rahu.

Mõelge, millised olukorrad võiksid ette tulla ja kuidas te nendes toimiksite. Selleks, et teistes kindlustunnet säilitada ja enda vastu usaldust äratada, peate oma emotsioone ja reaktsioone kontrolli all hoidma.

Inimesed kardavad tihti seda, millest nad aru ei saa. Selles raamatus kirjeldatud esmaabi prioriteetide ja peamiste tehnikate tundmaõppimine aitab teil end kindlamalt tunda. Kui te eelnevalt oma hirmudes selgusele jõuate, saate rakendada meetmeid, et neist jagu saada. Olulist teavet ja oskusi saate hankida näiteks esmaabikursustel. Lisaks sellele võite küsida teistelt inimestelt, kuidas nad sarnastes olukordades tegutsesid, või arutada oma hirmudega seonduvaid aspekte kellegagi, keda usaldate.

SÄILITAGE ENDA ÜLE KONTROLL

Hädaolukorras hakkab organism tootma hormoone, mis võivad põhjustada „vastuhaku, põgenemise või tardumise” reaktsiooni. Kui see

juhtub, hakkab süda pekslema, hingamine kiireneb ja te võite rohkem higistada. Lisaks sellele võite tunda ka suuremat ärevust, soovi ära joosta või soolasambana seisma jääda.

Kitsikusse ja paanikasse sattudes võite tunda, et peaksite kohe midagi tegema, kuigi teil pole veel selge, mida täpselt. Võtke aeg maha ja hingake paar korda sügavalt sisse.

Mõelge, kes võiks aidata teil rahuneda ning tuletage meelde esmaabi prioriteete (kõrvalleheküljel). Kui ärevus ei vaibu, siis hingake veel kord sügavalt ja sisendage endale, et peate rahunema. Rahulikuna suudate selgemalt mõelda ja oma tegevust planeerida.

Teie mõtted on seotud käitumise ja tunnetega. Kui te mõtlete, et ei saa olukorraga hakkama, siis on teil raskem oma tegutsemist läbi mõelda ja te tunnete end närvilisemalt: olete valmis abistamisest loobuma, põgenema või tarduma. Kui teate, kuidas ennast rahustada, siis suudate oma ärevusest paremini jagu saada ning kannatanut aidata.

15

LUU-, LIHASE- JA LIIGESEVIGASTUSED

ROIDEMURD ETTEVAATUST ■

■

Ärge andke kannatanule süüa ega juua, sest ta võib vajada tuimastust.

Kui kannatanu kaotab teadvuse, avage ta hingamisteed ja kontrollige hingamist (Teadvuseta kannatanu, lk 54‒87). Kui ta on vaja seada stabiilsesse küliliasendisse, siis keerake ta vigastatud küljele, et vigastamata küljel olev kops saaks töötada täiskoormusel.

Üks või mitu roiet võib murduda otsese löögi tagajärjel või rindkerele kukkudes, ka muljumisvigastuse korral (lk 118).

Kui murru kohal on haav või murdunud roie on tunginud kopsu, võib kannatanu hingamine olla tõsiselt raskendatud.

Rindkerevigastus võib põhjustada olukorra, kus murdunud roided eralduvad rindkere seinast, tekitades nn laperrinna.

Kui kannatanu sisse hingab, liigub osa rindkere seinast sissepoole ja välja hingates liigub väljapoole. Seda nn paradoksaalset hingamist põhjustavad suured hingamisraskused.

Alumiste roiete murrud võivad kahjustada siseorganeid, näiteks maksa ja sappi, ning tekitada sisemisi verejookse.

TUNNUSED ■

Sinikad, paistetus või haav murru kohal

■

Valu vigastuse piirkonnas

■

Valu sügaval hingamisel

■

Pinnaline hingamine

■

Võib olla kuulda, kuidas õhk rinnaõõnde „sisse imetakse”

■

Paradoksaalne hingamine

■

Märgid, mis viitavad sisemisele verejooksule (lk 116) ja šokile (lk 112‒113)

MIDA TEHA Aidake kannatanu istuma

1 ja paluge tal toetada käsi-

vars vigastatud küljele, vajaduse korral aidake teda. Paremaks toestamiseks võite käe lingsidemega kaela siduda (lk 251‒252).

TEIE ÜLESANDED ■

Toestada rindkere sein

■

Korraldada kannatanu toimetamine haiglasse

ERIJUHTUM RINDA LÄBISTAV HAAV Rinda läbistava haava korral aidake kannatanu istuma, nii et ta toetub vigastatud küljele.

Katke haav steriilse sidemega ja kinnitage kolmest küljest (lk 104‒105). Toetage kannatanut patjadega ja tõstke käsivars vigastatud poolel tõstva lingsidemega üles (lk 252). Helistage 112 ja kutsuge kiirabi. Abi saabumiseni jälgige kannatanu elutegevuse näitajaid – hingamist, pulssi ja kontaktivõimet (lk 52‒53) – ning pange kirja nende muutused.

154

Korraldage kannatanu

2 toimetamine haiglasse.

VAATA KA A Kõhuhaav lk 128 | Rinda läbistav haav lk 104‒105 | Šokk lk 112‒113

ROIDEMURD

|

VAAGNAMURD

VAAGNAMURD Vaagnavigastusi põhjustavad tavaliselt autoavariid, kukkumine kõrgelt või tugevad kokkupõrked. Sellised juhtumid võivad lõppeda kas nihkega või nihketa vaagnaluu murruga. Nihkega vaagnamurd võib olla eluohtlik.

Vaagnaluu murdu võivad komplitseeritumaks muuta vigastused vaagnas asuvates kudedes ja elundites, näiteks põies või kuseteedes. Verejooks vaagnas asuvatest suurtest elunditest ja veresoontest võib olla suur ja tekitada šoki.

ETTEVAATUST ■

■

■

MIDA TEHA Aidake kannatanul šoki

Helistage 112 ja kutsuge

1 vältimiseks pikali heita,

3 kiirabi. Vajaduse korral

tegelege šokiga (lk 112‒113). Ärge kannatanu jalgu tõstke.

nii et ta pea oleks kehaga samal tasapinnal. Hoidke ta jalad sirged ja otse.

Abi saabumiseni jälgige

4 kannatanu elutegevuse

Asetage kannatanu 2 põlvede ja pahkluude vahele polster. Immobiliseerige jalad kokkuvolditud kolmnurkrätikuga (lk 249); labajalad ja pahkluud toestage kitsaks kokku volditud sidemega (1) ja põlved laia sidemega (2).

näitajaid – hingamist, pulssi ja kontaktivõimet (lk 52‒53) – ning pange kirja nende muutused.

Ärge andke kannatanule süüa ega juua, sest ta võib vajada tuimastust.

Liigutage kannatanut minimaalselt, et vältida täiendavaid kahjustusi. Ärge siduge kannatanu jalgu kokku, kui see valu suurendab.

Sellisel juhul polsterdage vigastatud piirkond pehme materjaliga, näiteks käterätikutega.

TUNNUSED Esineda võib järgmist: ■ Suutmatus käia või isegi seista, kuigi jalad ei ole vigastatud ■

Valu ja tundlikkus puusa, kubeme või selja piirkonnas, mis liikumisel ägeneb

■

Raskused või valu urineerimisel; vereplekid rõivastel

■

Märgid šokist ja sisemisest verejooksust

TEIE ÜLESANDED ■

Püüda ära hoida šoki tekkimine

■

Korraldada kannatanu kiire toimetamine haiglasse

2 1

VAATA KA A Luumurrud lk 136‒138 | Sisemine verejooks lk 116 | Šokk lk 112‒113

155

MEDITSIINILISED SEISUNDID

PEAVALU ETTEVAATUST ■

Ärge andke aspiriini alla 16-aastasele

Pöörduge kiiresti arsti poole, kui: ■

Valu tekib väga ootamatult

■

Valu on tugev ja võimetuks tegev

■

■ ■

■

■

Valuga kaasneb palavik või oksendamine Valu on korduv või püsiv

Peavalu võib esineda väga mitmesuguste haiguste, eriti selliste palavikuga haiguste puhul nagu gripp. Peavalu võib tekkida ilma erilise põhjuseta, kuid sageli võib see olla seotud väsimuse, pinge, stressi või liigse kuuma või külmaga. Kergem „mürgistus”, mis tekib umbse või suitsuse õhu, liigse alkoholi või narkootikumi toimel, võib samuti põhjustada peavalu. Kuid peavalu võib olla ka meningiidi või ajurabanduse tähtsaim sümptom.

MIDA TEHA Aidake haigel istuda või

Valuga kaasneb jõu või tundlikkuse kaotus või teadvuse hägustumine

1 pikali heita vaikses kohas.

Tehke talle külm kompress, mida tuleb hoida vastu pead (lk 241).

Valuga kaasneb kaela jäikus või tundlikkus valguse suhtes

Täiskasvanu võib võtta

Valu järgneb peavigastuse saamisele

2 ettenähtud annuse para-

tsetamooli või talle määratud valuvaigisteid. Lapsele võib anda ettenähtud annuse paratsetamooli siirupit (kuid mitte aspiriini).

TEIE ÜLESANDED ■

Vaigistada valu

■

Pöörduda vajaduse korral arsti poole

MIGREEN ETTEVAATUST ■

Kui haige oksendab, ärge andke talle suukaudseid valuvaigisteid.

TUNNUSED ■

Enne hoogu võivad esineda nägemishäired, nagu vilkuv valgus või „pime laik”

■

Intensiivne lõhkuv peavalu, mis võib olla üksnes pea ühel poolel

■

Kõhuvalu, iiveldus ja oksendamine

■

Ereda valguse või tugeva müra talumatus

Migreenihoog kujutab endast rasket, „haigeks tegevat” peavalu ja selle võivad esile kutsuda mitmesugused tegurid, nagu allergia, stress või väsimus. Lisaks võivad selle vallandada magamatus, söögikorra vahelejätmine ja mõned toiduained, nagu juust või šokolaad. Migreenihaiged tavaliselt teavad, kuidas hoogu ära tunda ja mida ette võtta ning neil võivad kaasas olla oma ravimid.

MIDA TEHA Aidake haigel võtta

1 rohtusid, mis tal võivad kaasas olla migreenihoo puhuks.

TEIE ÜLESANDED ■

Vaigistada valu

■

Pöörduda vajaduse korral arsti poole

224

VAATA KA Peavigastus lk 144–145 | Meningiit lk 220 | Ajurabandus lk 212–213

Soovitage haigel heita

2 pikali või magada mõni tund vaikses pimendatud ruumis. Andke talle mõned käterätid ja nõu, millesse ta saaks oksendada.

Kui see on haige esimene

3 migreenihoog, soovitage tal pöörduda arsti poole.

PEAVALU

|

MIGREEN

|

|

KURGUVALU

KÕRVAVALU JA HAMBAVALU

KURGUVALU Kõige tavalisem kurguvalu on kipitus, mida tekitab põletik, mis on sageli köha või külmetuse esimene tunnus. Kurgumandlipõletik (tonsilliit) tekib siis, kui nakkus tungib kurgu tagaosas asuvatesse mandlitesse. Mandlid muutuvad punaseks, tursuvad ja neil võib näha valgeid mädaplekke. Neelamine võib olla raskendatud ning lümfisõlmed kaelal võivad olla suurenenud ja tundlikud.

ETTEVAATUST ■

■

Ärge andke aspiriini alla 16-aastasele.

Kui kahtlustate tonsilliiti või mandlitest tingitud palavikku, soovitage haigel pöörduda arsti poole.

MIDA TEHA Andke haigele

1 rohkesti juua,

et leevendada valu ja hoida kurku kuivamast.

TEIE ÜLESANDED

Täiskasvanu võib võtta ettenäh-

2 tud annuse paratsetamooli või

talle määratud valuvaigisteid. Lapsele võib anda ettenähtud annuse paratsetamooli siirupit (kuid mitte aspiriini).

■

Leevendada valu

■

Kutsuda vajaduse korral arst

KÕRVAVALU JA HAMBAVALU Kõrvavalu põhjuseks võib olla põletik välis-, kesk- või sisekõrvas ning selle võib sageli põhjustada nakkus, mis on seotud külmetuse, kurgumandlipõletiku või gripiga. Samuti võib põhjuseks olla mädakolle, kõrvakanalisse kinni jäänud ese või hamba mädasest põletikust tingitud valu kiirgumine kõrva. Sageli tekib kõrvavalu lennukis seoses õhurõhu muutumisega õhkutõusmisel ja laskumisel.

Nakkuslik põletik võib põhjustada mäda kogunemise keskkõrva ja trummikile võib rebeneda ning mäda selle kaudu välja voolata, mille tagajärjel valu ajutiselt nõrgeneb.

Hambavalu tekib siis, kui hamba sees asuvas säsis tekib hamba lagunemise tõttu põletik. Kui seda ei ravita, tungib säsisse nakkus, tekib mädakolle, mis põhjustab lõhkuvat valu, samuti võib tekkida paistetus hamba või lõualuu ümber.

ETTEVAATUST ■

■

Ärge andke aspiriini alla 16-aastasele.

Kui kõrvast voolab eritisi, tekib palavik või kuulmise kadu, pöörduge arsti poole.

TEIE ÜLESANDED ■

Leevendada valu

■

Pöörduda vajaduse korral arsti või hambaarsti poole

MIDA TEHA Täiskasvanu võib võtta

1 ettenähtud annuse para-

Hambavalu korral võite

3 niisutada vatitüki nelgi-

tsetamooli või talle määratud õliga ja hoida seda valutava valuvaigisteid. Lapsele võib anda hamba peal. ettenähtud annuse paratsetamooli siirupit (kuid mitte aspiriini). 4 Soovitage haigel pöörduda arsti poole, kui teile Andke haigele soojuseallimiski muret teeb, eriti kui 2 kas, näiteks käterätti mähitud haige on laps. Kui haigel on kuumaveekott, et ta hoiaks seda hambavalu, peaks ta minema vastu valutavat näopoolt. oma hambaarsti juurde.

VAATA KA Võõrkeha kõrvas lk 197

225