J U H I I N N U S TA V A D I D E E D
Autorist Kristo Kiviorg (snd 1981) on olnud meediasektoriga seotud viimased viis aastat. Selle aja jooksul on ta olnud pikemat või lühemat aega Ajakirjade Kirjastuses, Äripäevas ja Ärielus. Parima kogemuse sai ta Äripäeva Juhtimise kuukirja toimetajana, mis viis teda kokku huvitavate inimestega, kellelt oli alati midagi õppida. Praegu on ta vabakutseline kirjutaja ja mõtleja. Tema lemmikteema on eneseareng ja -juhtimine, lisaks on ta nakatunud tervisespordi- ja reisikirega. Ta on mõistnud, et ainus, keda tõeliselt muuta on võimalik, on inimene ise. Isikliku muutumise kaudu on võimalik mõjutada positiivselt ka ümbritsevat keskkonda. Päev ise on alati erakordne, kuid inimeste suhtumine on valdavalt sama, mis muudabki elu halliks. Kristo peab lugu mentorlusest, see on aidanud teda inimesena kasvada ning paremaks saada. Küsimused, mida mentor esitab, tekitavad juhendatavas sisemise dialoogi, mille kaudu toimubki areng. Kristo mentor on endine tunnustatud tippjuht, praegu mentori ametit pidav Asko Talu (www.vivapersona.ee). Kui tunned, et tahad Kristoga mõttevahetusse astuda, kirjuta kristo.kiviorg@gmail.com. Ta vastab sulle. 9
J U H I I N N U S TA V A D I D E E D
Arengukeskkond kui mentaalne struktuur
10
11
J U H I I N N U S TA V A D I D E E D
ARENGUKESKKOND
Võti on meil kogu aeg taskus Igaühel meist on olemas võim − võim otsustada iseenda üle. Kas me tahame või mitte, areneme me nii ehk naa iga jumala päev mingisuguses suunas. Suurimaks väljakutseks ongi üles leida just meie jaoks see õige suund ning sellega kaasnevad tegevused, pole mõtet üritada tegeleda teiste asjadega, mis nende inimeste jaoks on võibolla õiged, kuid meie jaoks mitte. Kõik saab alguse iseenda tundmisest. See on keeruline, sest valdavalt üritame kogu aeg teistes inimestes selgusele jõuda ning enda tundmise põld on söötis. Ühtegi keskeakriisi pole vaja üle elada, kui me oleme seotud tegevustega, mis meile tõeliselt meeldivad, kui teeme seda rõõmuga. Tulemuseks on nauding ja kvaliteet. Kriis tekib siis, kui me oleme võtnud eesmärgiks mitte protsessi enda, vaid tulemuse, kui me oleme vaid tulemusele orienteeritud, kui oleme segi ajanud vahendid ja eesmärgi. See muutub omamoodi lõksuks, mida me teadvustame ehk alles siis, kui oleme sinna kinni jäänud. Kriis tuleb, kui me pole elanud, vaid karjääri ja raha nimel tööd teinud. Tüüpiline mõtteviis on ilmselt selline, kus me lubame endale, et teeme veel viis aastat karjääri, teenime korralikult ning siis hakkame elama ehk tegelema enese jaoks meeldivaga. Paraku lükkub see otsus pidevalt edasi, kuni pool elust on seljataga. Siis tabab meid tihtilugu pettumus, oleme jõudnud iseenda tekitatud kriisi. Teine lihtne näide on seotud reisimisega: küll vana olles lähen ja vaatan, hetkel aga pole aega, sest on vaja tööd rabada. Ja nii edasi kogu aeg. Võti on aga endiselt meie taskus (seal on see olnud kogu aeg) ning meil on alati võimalus seda kasutada, tuleb vaid käsi taskusse pista. Arengukeskkond tähendab mentaalset struktuuri. Järelikult peab mõttemaailm olema esmaselt paigas, alles seejärel tuleb ülejäänu. Parim küsimus, mida iga inimene aeg-ajalt endalt küsida võiks, on: millega ma tegeleksin siis, kui tööl käia pole vaja? Ilmselt olete sellele mõelnud ja vastus on ka arvatavasti teada.
Kristo Kiviorg 12
Manfred Ketz de Vries: tunne iseennast Teeli Remmelg, Konfera OÜ arendusjuht
J
uhtimisguru Manfred Ketz de Vries soovitab oma karjääriga rahulolematutel Eesti juhtidel jõuda eelkõige selgusele iseenda soovides ning vajadusel julgeda jätkata karjääri täiesti uues valdkonnas. Väikefirma juhil, kes on samal ajal ka omanik, on aga suurfirma juhist tunduvalt keerulisem ust enda järel kinni lüüa ja uude valdkonda kätt proovima minna. Firma ülestöötamine on nõudnud nendelt palju energiat ja aega ning selle usaldamine võõra kätte pole kerge. Samas võidakse aga seista ühel hetkel fakti ees, et töö ei paku enam rahuldust ning on muutunud rutiinseks, seda ei suudeta endise hasardiga teha. Ketz de Vries soovitab juhtidel, kes on seni näinud töötamises võimalust osta endale suurem maja või kallim auto, midagi oma mõtlemises ette võtta. “Kui ühel hetkel ei osata enam raha ja kallite asjade üle õnnelik olla, tuleks oma elu eesmärgid ümber mõtestada. Kindlasti võib üks võimalus olla ühiskonna aitamine ja heategevus, samuti pöörates enam tähelepanu perele ja suhetele sõpradega. Vastasel juhul võib juhtuda, et pärast kümmet aastat töörabamist leitakse, et nüüd võiks ka perele elada − aga lapsed on juba suured ega vaja enam nende tähelepanu ja sõbrad-tuttavad on kuhugi ära kadunud,” hoiatab Ketz de Vries. Mitmed perefirmad seisavad silmitsi tõsiasjaga, et lapsed ei soo13
J U H I I N N U S TA V A D I D E E D
vi nende firmas töörabamisest kuuldagi. Ka perefirma Büroomaailm n-ö peretütar ja turundusjuht Kristine Ross ütleb, et tema kogemusega haakus juhikoha üleandmise teema. “Ketz de Vriesi arvamuse kohaselt ei saa enamik juhte sellega eriti hästi hakkama ega suuda oma kohast õigel ajal loobuda. Meile ehk harjumatult kõlas tema soovitus, et järglase valikut peab hoolikalt planeerima ja selleks valmistuma.”
ARENGUKESKKOND
Protsesside keskmes on alati inimene Rait Hiiepuu, Stora Enso juht
Läksin selguse saamiseks õppima Valdur Laid, Elion Ettevõtete juht
K
ui juht pole rahul iseendaga, ei suuda ta suunata ka firma arengut. Soovitust, et Eesti juhid peaksid rutiini vältimiseks planeerima endale mitu karjääri, olen ise kasutanud. Tean tunnet, kui senine töökoht on end ammendanud ning karjääril on piir ees. Tegin siis ise muutuse ja liikusin pangandusest telekommunikatsiooni valdkonda, sest kaheksa aastat kestnud töö Eesti Pangas ammendas end teatud hetkel. Võtsin endas selgusele jõudmiseks aasta vahet, et minna uuesti õppima ja teha ära MBA kraad. Soovitan kõigil, kes oma olukorraga millegipärast rahul pole, minna õppima. Täiskasvanuna õppimine on seda nauditavam, mida enam kogemust sul on ja mida enam sa suudad õpitut eluga siduda. See annab õpitule hoopis teise väärtuse kui noorena otse keskkoolist kõrgkooli edasi minnes.
O
rganisatsiooni sooritusvõime, selle säilitamine ja arendamine on juhi töö põhisisu, samas siiski ka suur müstika. Tundub, et efektiivseim tee kõvade eesmärkide poole käib pehmete väärtuste kaudu. Kõigi protsesside keskmes on siiski inimene. Organisatsiooni seisukohalt on samas oluline, kuidas tagada arengu jätkumine. On teada, et organisatsiooni keskmes on klient, aga hoopis raskem on saavutada, et ühtses rütmis hingaks kogu organisatsioon.
Oska tunda enda üle rõõmu Mõtesta lahti enda sisemised vajadused Säilita uudishimu; püüdle pideva isikliku arengu poole Säilita enda jaoks tähtsad eesmärgid: kas ikka elad enda veendumuste järgi? Ole füüsiliselt aktiivne Näita teiste vastu hoolivust − ole ühiskondlikult aktiivne, tegele heategevusega Üllata iseennast Allikas: Manfred Ketz de Vries
14
15
J U H I I N N U S TA V A D I D E E D
Vaikusest leiab perspektiivi Kristo Kiviorg
J
uhtimisfilosoofi Robin Sharma arvates peaks iga inimene leidma päevas tunni iseenese jaoks, et nautida vaikust. See aitab leida õiged perspektiivid ning loob eelduse suurepäraste ideede tekkeks. Kas ja kuidas erineb Robin Sharma teistest juhtimisgurudest? Esmapilgul võib tunduda, et ei erinegi. Kuid kui tema ilukirjanduslikesse teostesse süveneda, võib teha järelduse: kui teised gurud alustavad algusest, siis Sharma alustab enne algust. Tema raamatutest avaldub lihtne tõsiasi: tuleb tegeleda sellega, mida süda ihkab, loobuda tuleks tegevustest, mis lähevad teie enesega vastuollu. Tema jaoks on olulisel kohal oskus ja tahe nautida olemasolevat hetke ning olla tänulik. Kui tegeletakse meeldivate asjadega, ollakse rahul ja õnnelik ning ka tulemus on alati kvaliteetne. Mittetöötamine raha nimel vabastab stressist. Küsimustele vastab Robin Sharma. Kuidas Te lõõgastute? Päevas on mul hetki, mille veedan vaikuses. See täidab mind kütusega, see toob minuni perspektiivi. Ma saan suurepäraseid ideid, mida äris ja elus edukalt rakendada. Samuti teen ma iga päev trenni. Tervis on rikkus. Mis mõte on olla kõige edukam inimene surnuaias? Raamatust “Lugu mungast, kes müüs maha oma Ferrari” võib 16
ARENGUKESKKOND
välja lugeda, et negatiivset kogemust kui sellist pole olemas. Palun selgitage. Mõtlemine määrab selle, kuidas me asju tajume. Jah, meil kõigil tuleb ette valusaid ning pettumust valmistavaid olukordi, kuid me saame nendest õppida. Veelgi enam, me saame kasutada seda kogemust ja tarkust, mida õppisime, saamaks paremaks, kui me enne seda olime. Kuidas ehitada üles edukat elu mänguplaani? Tuleb eneselt küsida, mis võiks juhtuda praeguse hetke ja viimase päeva vahel sinu elus, pärast mida võiksid tunda, et olid edukas. Kirjuta see üles. Mõtle sellele. Siis märgi üles oma eesmärgid ja ajaplaan, muutmaks oma eluvisioon reaalsuseks. Iga nädal astud sa sammhaaval edasi realiseerimaks oma kirjapandud tulevikuvisiooni, luues suurepärase töö- ning koduelu. Paraku on nii, et enamik inimesi kulutab rohkem aega oma suvepuhkuse kui elu planeerimisele. Elu ei tohiks lihtsalt niisama ära raisata. Kuidas me teame, kas me mängime oma mängu või kellegi teise oma? Kellegi teise mängu mängid sa siis, kui sa ei ela oma elu enda väärtuste järgi, kui sa pole see, kes sa tegelikult oled. Autentsed inimesed on õnnelikumad, tervemad ning loovamad kui need, kes seda ei ole. Milline näeb välja Teie tavaline päev? Tõusen hommikul kell viis. Sellele järgneb üks tund lugemist ja planeerimist. Edasi söön koos perekonnaga hommikust. Siis tulevad kohtumised, kõned või loovtöö. Lisaks trenni tegemine, perekonnaga koos ajaveetmine ning oma ajakirja kirjutamine. Oma eesmärkide poole püüeldes satub inimene tihtilugu kimpu stressiga. Kuidas seda vältida? 17
J U H I I N N U S TA V A D I D E E D
ARENGUKESKKOND
Töötamine enda jaoks kõige tähtsamate eesmärkide suunas, suurepärase elu loomine toob inimestele rõõmu. Stress tuleb sind kimbutama siis, kui elad eesmärgipäratut elu ega arene inimesena. Kui palju Robin Sharmat me leiame Julian Mantle’is, kes on peategelane raamatus “Lugu mungast, kes müüs maha oma Ferrari”? Väga palju. Mida soovitate inimestele, kes kipuvad veetma üha rohkem ja rohkem tunde kontoris tööd tehes? Tuleks leida tasakaal. Tööd tuleb teha kõvasti ning eeskujulikult, pöörates samal ajal palju tähelepanu ka perekonnale. Tervise eest tuleb hoolt kanda. Tuleb raamatuid lugeda, kohtuda huvitavate inimestega. Tuleb nautida elu samal ajal, kui ehitad üles oma karjääri, muidu võib sind oma elu sügisõhtul tabada suur pettumus. Mida olete enda jaoks õppinud viimase kümne aasta jooksul? Et oma hirmudele tuleb kohe otsa vaadata, et peab olema julgust unistada suurelt, et tuleb olla eeskujulik ja lahke. Inimene peab tundma iga päev vajadust areneda ning mitte kuulama kriitikuid.
18
Leia kiires päevas tühja aega enda tasakaalustamiseks Mihkel Pärjamäe, Invicta arengujuht
M
inu kogemus ja ka erinevate juhtumitega tutvumine näitavad, et tasakaalu saavutamiseks on vaja nn tühja aega. Iga inimene vajab tegevusvaba aega − mitte kogu aeg ei pea midagi kasulikku tegema. On loomulik, et meil on aega, kus me ei tee midagi. Muidugi juhtub tavaliselt nii, et kui me midagi ei tee, siis mõtleme − mõtted ju liiguvad kogu aeg. Mõtete vaba vool aitab hoida meid iseendaga kontaktis ja keskenduda küsimustele, mis on elus tasakaalu hoidmiseks vajalikud. Tasakaalustatus on oluline just pikas perspektiivis, kuid selle saavutamiseks on vaja tegutseda peaaegu igal nädalal. Suurem osa juhi tööpäevast kulub suhtlemisele ja koosolekutele. Intensiivne suhtlemine kulutab nii emotsionaalset, vaimset kui ka füüsilist energiat. Selleks et oleks võimalik energiat kulutada, on vaja seda kuskilt ka saada. Lühikeses ajaperspektiivis − päev ja nädal − piisab, kui aeg jaotada erinevate tegevuste vahel. Iga inimene vajab aega tööle, perele, sõpradele ja hobidele. Kui aeg on hästi planeeritud, siis võib tunduda, et tasakaaluga on elus kõik korras. Kuid pikemas perspektiivis ei piisa lihtsalt tegevuste tasakaalustamisest. Vaatamata efektiivsusele võib ikkagi tasakaal kaduda. Juht võib olla väga efektiivne, järgida ajaplaani, jagada aega edu19