Eerika Erlach, Kadrian Jaagund, Anneli Kaasik, Kaarel Kais, Ele Lepik, Inga Piiroja, Hannes Rosenberg, Riina Zuravljova, Kristel Tähhe-Kaljulaid, Kartin Verma, Aune Past
krediit ja võlad Krediidijuhtimise põhitõed
Äripäev 2008
Koostaja Toimetaja Kujundaja Keeletoimetaja Trükk
Lindorff Eesti Aita Nurga Sverre Lasn Tene Hook Paar
Infot Äripäeva raamatute kohta saate Äripäeva Raamatuklubist telefonil 667 0108 või veebist www.raamatuklubi.aripaev.ee © AS Äripäev, 2008 ISBN 978-9949-434-30-5
EESSÕNA
Eessõna Raamat, mida Te käes hoiate, on esimene eestikeelne ja Eesti tegelikkusest kõnelev krediidihaldust käsitlev teos. Eesti äriühingute kogemus teenuste ja kaupade krediidiga müümisel on üsna lühike võrreldes muu Euroopa ning Ameerikaga. Arvete väljastamine on tavaline ja igapäevane tegevus igas ettevõttes. Võlgnevuste ja võlgnikega puutuvad kokku kõik ettevõtted, kes oma kaupu või teenuseid krediidiga müüvad. Järjest enam peavad ettevõtted pöörama tähelepanu krediidijuhtimise tegevustele − krediidikontroll, arvete haldus, võlgade sissenõudmine, nõuete müümine −, mille osutamise põhimõtted oleksid kooskõlas äriühingu krediidijuhtimise strateegiaga. Krediidijuhtimine, mille puhul sageli kasutatakse ka krediidihalduse mõistet, hõlmab tegevusi ja protsesse (müügiotsuste tegemine, arvete saatmine, võlgade sissenõudmine, võlgade müümine), mille kaudu ettevõte maksimeerib kasumlikku müüki ja samal ajal minimeerib krediidikahjumit. Krediidijuhtimise peamine ülesanne on leida tasakaal kahe nimetatud tegevuse vahel viisil, et neid korraga ellu viies oleks võimalik tasakaalustada äririsk, saavutada äriedu, tagada maksete laekumine ja klientide rahulolu. Krediidijuhtimine tuleneb ärimudeli eripärast ja toetab ettevõtte üldist strateegiat. Hästi struktureeritud krediidijuhtimise elemendid on krediidipoliitika, eesmärgid, protseduur ning kindlate volituste ja vastutuse tasemetega organisatsioonistruktuur. Krediidijuhtimise eesmärk on teada kliendi maksevõimet, hinnata, millises 5
KREDIIDIJUHTIMINE
summas on optimaalne kliendile krediidiga müüa, tagada kliendi rahulolu tellimuste kiirel täitmisel ja maksete tähtaegne laekumine. Maksete mittetähtaegse tasumise puhul on krediidijuhtimise eesmärk võlgnevuste sissenõudmine. Eesti ettevõtete krediidijuhtimise tegevusi ning võimalusi nende järjepidevaks ja korrapäraseks elluviimiseks ei ole seni sügavuti vaadeldud, isegi seda teemat käsitlevaid artikleid on avaldatud väga vähe. Käesolev krediidijuhtimise raamat rikastab kindlasti selle valdkonna käsitlemist Eestis. Lugeja peab siiski silmas pidama, et raamat ei hõlma kõiki krediidijuhtimise nüansse. Eesmärk on anda juhtnööre ja häid mõtteid. Krediidiotsuste tegemisel on ettevõtjad muutunud teadlikumaks krediidiriskidest ning nende ennetamise vajadusest. Teisalt kasutavad ettevõtted laialdaselt võlgade sissenõudmise teenuseid. Krediidijuhtimise teenuse sisseostmisel keskenduvad ettevõtted üksikutele krediidijuhtimise osategevustele. Kompleksne lähenemine krediidijuhtimisele on uudne ja vähe käsitletud teema, mille kohta on raamatus eraldi peatükk. Eesti ettevõtetel on krediidijuhtimise teenuste sisseostmisel kogemus peamiselt krediidikontrolli ja -otsuse teenuse ning sissenõudmisteenusega. Viimastel aastatel on märgatavalt enam kasutust leidnud ka võlanõuete müümine ühe krediidijuhtimise vahendina. Kompleksse krediidijuhtimise teenuse sisseostmine on Eesti äriilmas alles leviv trend. Krediidijuhtimist käsitletakse tavaliselt peamiselt finantsmajanduslikust aspektist. See raamat läheneb teemale ühelt poolt teoreetiliselt, tutvustades krediidi ja teenuste sisseostmise alustalasid, ning teiselt poolt annab kasulikke praktilisi nõuandeid krediidijuhtimise protsessi ülesehitamiseks. Krediidijuhtimine on tihedalt seotud ettevõtte strateegiliste eesmärkide elluviimisega. Äriedu ja konkurentsieelise saavutamiseks on kriitilise tähtsusega krediidijuhtimise eesmärkide ja protsessi mõistmine ning seeläbi terviklik lähenemine. Kompleksne lähenemine krediidijuhtimisele, krediidijuhtimise teenuste sisseostmise6
EESSÕNA
le ning krediidipoliitika määratlemine ja elluviimine vajavad Eesti ärikeskkonnas laiemalt teadvustamist. Raamatust leiavad oma küsimustele vastuse nii need ettevõtjad, kes otsivad konkreetseid näpunäiteid, kui ka need, kes soovivad süveneda teemasse laiemalt, nii kogenud krediidihaldurid kui ka alustavad ettevõtjad, kes ei tunne veel krediidimaailma, Eesti olusid ega võlgnike käitumist. Et üles ehitada efektiivne krediidijuhtimise organisatsioon, on vaja läbida see esimene krediidijuhtimise aluspõhimõtete kursus. Eesmärk on pakkuda mõtteid ning käsitlusi, mida võtta aluseks enda ettevõtte krediidipoliitika koostamisele ning süstemaatilisele ülevaatamisele ja täiendamisele. Krediidijuhtimine on üks äriprotsesse ja nagu iga protsess siin maailmas on ka krediidijuhtimine muutuv ajas ja ruumis. Käime kaasas nende muutustega!
7
KREDIIT JA VÕL AD
Sisukord Krediit Kadrian Jaagund, Anneli Kaasik.. ................................................ .9 Krediidi mõiste ja majanduslik tähtsus .............................................9 Krediidi klassifikatsioon ja kasutamine ........................................... 14 Krediidi kasutamise põhjused ...................................................... 16 Kulutused seoses krediidi andmisega ............................................. 18 Juriidilised aspektid krediidijuhtimises Eerika Erlach, Kaarel Kais, Katrin Verma, Kristel Tähhe-Kaljulaid .............................................. 21 Lepinguõigus .......................................................................... 22 Pandiõigus ............................................................................. 30 Teenuste sisseostmine Kadrian Jaagund.............................................. 34 Teenused ja tooted .................................................................. 34 Teenuse kvaliteet .................................................................... 36 Äriteenuste sisseostmise areng ja tasandid...................................... 41 Krediidipoliitika Kadrian Jaagund, Riina Zuravljova, Inga Piiroja .................. 48 Kompleksne krediidijuhtimine Kadrian Jaagund, Inga Piiroja .................... 54 Krediidijuhtimise osategevused Hannes Rosenberg, Anneli Kaasik, Riina Zuravljova, Kaarel Kais, Katrin Verma, Kadrian Jaagund, Ele Lepik, Eerika Erlach, Kristel Tähhe-Kaljulaid ................................... 63
Krediidikontroll ja -otsus............................................................ 63 Arvete haldus ......................................................................... 69 Võlgade sissenõudmine .............................................................. 81 Head sissenõudmistavad ...................................................... 81 Kohtuväline sissenõudmine .................................................. 86 Sissenõudmine välisriigis ..................................................... 95 Kohtulik sissenõudmine ...................................................... 103 Nõuete pikaajaline jälgimine ............................................... 116 Debitoorsete võlanõuete müümine .............................................. 117 Kommunikatsioonistrateegiad ja taktikad Aune Past ........................... 133 Näidised .................................................................................. 144 Kasutatud kirjandus ..................................................................... 185 Autoritest ................................................................................. 190 8
KREDIIT
Krediit Krediidi mõiste ja majanduslik tähtsus Nietzche arvates sai tsivilisatsioon alguse inimestevahelistest majandussuhetest, mis sundisid neid välja arendama teatud oskusi: teadmisi asjade/kaupade hinna ja väärtuse määramiseks ning vahetusekvivalentide leidmiseks, et teostada majandusvahetust. Ostjamüüja ja võlgniku-võlausaldaja suhteid pidas ta kõige vanemateks ja primitiivsemateks isikutevahelisteks suheteks. Möödunud sajandi 30 viimase aasta kõige kiiremini kasvavaks ja edukamaks valdkonnaks maailmas ei olnud mitte informatsioon, vaid finantsteenused. Krediidi kasutamine on arenenud riikides laialdaselt levinud viimase poole sajandi jooksul ning Eestis viimasel paaril aastakümnel. Krediidi teadaolev minevik ulatub VanaRooma aega, nimetus tuleneb ladina tegusõnast credo, mis tähendab “ma usun” ja mis omakorda on hübriid sanskriti ja ladina keelest. Krediiti kasutati arvatavasti juba enne raha käibelevõtmist bartertehingutes. Kaubanduse ja seeläbi rahasüsteemi arenedes, mil väärismetallist müntidega paralleelselt hakati kasutama paberraha, levisid ka muud vahetusvahendid, nt võlakirjad. Samas paberraha ise oli oma olemuselt krediit, sest väljendas lubadust maksta kullas, hõbedas vm vääringus. Krediidi ja raha areng on põhjalikult dokumenteeritud. Babüloonlaste, egiptlaste ja roomlaste seas oli krediidi kasutamine laialdaselt levinud. Piibel, koraan ja talmud sisaldavad lugematuid viiteid 9
KREDIIT JA VÕL AD
rahale, krediidile ja intressile. Hammurabi koodeks sisaldab sätteid krediiditehingute kohta ja trahvide kohta võla mittetasumise eest. Krediiditehingute leviku peamine tõuge oli tööstusrevolutsioon. Esimese tänapäeva käsitlusele vastava tarbijakrediiditehingu pooleks peetakse Singeri õmblusmasinatehast Ameerika Ühendriikides. Singeri õmblusmasinatehas nägi koduperenaistele järelmaksuga õmblusmasinate müümises võimalust müügi kasvatamiseks. Nad kasutasid esmast sissemaksu ning kuumakseid. Järelmaksuga müügi kaudu avanes võimalus müüa õmblusmasinaid peredele, kellel polnud piisavalt raha, et maksta kogu hind korraga. Singeri õmblusmasinatehase eeskuju järgis Henry Ford, alustades autode müümist järelmaksuga. Krediidiga müük ergastas kaubandust ja aitas seeläbi kaasa uute töökohtade loomisele, mis omakorda suurendas ühiskonnas maksejõuliste kodanike osakaalu. Krediit on kaupade või teenuste piiratud tingimustega vahetus lubaduse vastu maksta tulevikus. Krediiti eristavad teistest vahetusvahenditest järgnevad tegurid: • Tulevikku suunatus. Krediidi andmise otsus põhineb potentsiaalse võlgniku minevikul, kuid krediit iseenesest iseloomustab tulevikku – ajavahemikku krediidiotsusest makse laekumiseni. • Risk. Risk on krediidi andmisest tekkiv potentsiaalne kahju kreeditorile. Risk võib olla väga madal või kõrge, kuid hoolimata määrast on ta osa igast krediiditehingust. Risk on alati sõltuvuses rahasummast, mis krediidina väljastatakse, ning ajast krediidi andmise ja maksetähtaja vahel. Nimetatud tegurite – väärtuse ja aja – suurenedes kasvab riski määr. • Tingimustega aktsept. Krediiditehingut iseloomustav aeg ning risk võimaldavad tehingu pooltele seada tehingu soorituse tingimusi. Erinevalt rahast, mille ilma piiranguteta vastuvõtmist eeldatakse, on krediidile iseloomulik tingimustega ehk piiratud nõustumus. Tingimustega aktsepti eeldatakse kõigilt krediiditehingute pooltelt. Joonisel 1 on illustreeritud krediiditegurite omavahelist seost. 10
KREDIIT
risk summa ja aeg
suur
väike
aktsepteeritud
tagasi lükatud
riski määr Joonis 1. Krediiditegurite omavaheline seos
Kaupade ja teenuste krediidi vastu vahetamise tehingus, s.o krediidiga ostu-müügitehingus, on poolteks ostja ja müüja. Krediidiga müük ei lõppe ostmisega. Pärast tehingu sooritamist on juriidiliselt võlasuhte poolteks võlgnik ehk deebitor ja võlausaldaja ehk kreeditor. Krediidi hüvitamine võimaldab krediiti vahetuskaubana vastava summa ulatuses kasutada teiste kaupade soetamiseks või teenuste kasutamiseks juhul, kui teine müüja aktsepteerib krediiti. Eelnevast tuleneb krediidi kasutamise seos ostja krediidivõimelisusega. Müüja nõustub ostjale kaupu või teenuseid krediidiga müüma tingimusel, kui krediidikontrolli tulemusel võib eeldada ostja võimet tasuda soetatud kauba või kasutatud teenuse eest. Kirjeldatud krediidi toimimise mehhanismi iseloomustab joonis 2. Vastavalt võlaõigusseaduse § 401 lg 1 on krediit rahasumma, mille üks isik (krediidiandja) annab teise isiku (krediidisaaja) käsutusse. Nimetatud paragrahvi lõige 2 laiendab krediidi mõistet, sätestades, et krediit võib olla ka maksetähtpäeva edasilükkamine või muu abi finantseerimisel. Kuigi tarbijad ja ettevõtted seostavad krediiti tänapäeval peamiselt kreeditori poolt ostjale võimaldatava tasumise tingimusega, saab mõistet “krediit” kasutada joonisel 2 väljendatud krediidi funktsioonist lähtudes kahes tähenduses: 11
KREDIIT JA VÕL AD
ostja
kaubad/teenused
krediit kaupade/teenustega tutvumine, hinna sobivuse selgitamine
müüja
riski hindamine, krediidiotsuse tegemine, krediiditingimuste määramine
võlgnik
arve/võla maksmine
võlausaldaja
võlgnik
krediidi hüvitamine / toote andmine, teenuse osutamine
võlausaldaja
Joonis 2. Krediidi toimimise mehhanism
1. Krediit suunatuna kreeditorilt deebitorile. Kreeditor annab krediiti – usaldab võlgniku võimet tulevikus tasuda. Krediidi andmise otsus põhineb ostja krediidikõlbulikkusel. 2. Krediit suunatuna deebitorilt kreeditorile. Ostja pakub krediiti ehk lubadust maksta, mida müüja aktsepteerib või mitte. Krediit kui akt on mõõdetav rahas. Kui ostja pakub müüjale kauba eest tasumiseks krediiti ja müüja aktsepteerib krediidiriski, arvatakse krediiditehing toimunuks. Tehingu väärtuseks on võlgnevus, mis tuleneb kauba hinnast. Krediit on võimalus luua vahetusvahendit, kusjuures võimaluse määr sõltub nii müüja kui ka ostja võimekusest ehk millises summas kumbki pool saab teist poolt veenda aktsepteerima oma krediiti. Krediidikontrolli allikatel on siinkohal oluline roll: krediidi andmisel lähtub müüja ostja eelnevast maksekäitumisest, olemasolevatest maksekohustustest ning hindab nimetatud elementide 12
KREDIIT
alusel ostja krediidivõimelisust. Riski juhtimine toetab ettevõttele sobiliku krediidistrateegia loomist ja elluviimist. Krediidi kasutamine on arenenud majanduskeskkonnas loomulik viis omandada asju ja kasutada teenuseid. Krediidi laialdane kasutamine on rajanud teed osta-kohe-maksa-hiljem-mentaliteedile, millega kaasneb oht, et paljud ostjad ei ole võimelised hiljem maksma. Võimaldades osta kaupu tulevikku suunatud maksetähtajaga, selle asemel et nõuda kohest tasumist, kaasneb müüjale tehinguga risk. Konkurentsitingimustes on turuosa suurendamiseks järjest suurem vajadus paindlike maksetingimuste järele. Teisalt tuleb rõhutada, et kiiresti kasvava majanduse tingimustes ei pööranud paljud ettevõtted piisavalt tähelepanu võimalikele muutustele majanduses. Uues olukorras, kus majanduslangus või pikaajaline jäik stabiilsus on reaalsus, peab järjest enam seadma esikohale ostjate krediidivõimelisuse õige hindamise ning, mis veelgi olulisem, klientide krediidikõlbulikkuse jälgimise. Jälgimine pole oluline mitte ainult tehingu sooritamisel, vaid ka kogu kliendisuhte ajal. Krediit on ratas kaubanduse vankri all: äritegevuse jätkamine ei sõltu sel juhul ainult müüdud kaupade eest tasumisest, sest maksetähtaja saabumiseni on võimalik vajalikke käibevahendeid omakorda krediidiga soetada. Kuid samal ajal kui krediidiga müük on tugev müügiargument, on see ka kulu. Sageli hõlmavad krediiditehingud kokkulepet intressi, s.o raha kasutamise tasu kohta. Intressita krediidi väljastamine aeglustab nii kapitali kasvu kui ka selle kogumist ja liikumist. Teisalt tuleb meeles pidada, et liikuva kapitali seisak ja kreeditoride vähesus halvab ettevõtlikkust ja soodustab üldist vaesust. Vana ütlus “aeg on raha” sobib suurepäraselt krediidi olemuse illustreerimiseks. Psühholoog Voldemar Kolga iseloomustab raamatus “Võlamülkad” ostja käitumist krediidiga teenuste või toodete ostmisel, kirjeldades tabavalt ka tänapäeva tegelikkust ja ostja-müüja suhteid: “Võlguvõtmisest on kaasaegses ühiskonnas saanud õppeaine, mis 13
KREDIIT JA VÕL AD
tuleb omandada, muidugi juhul, kui tahate või jõuate seista tarbimislainel. Tarbimislainel seismine on suur kunst, mida saab aga õppida. Väga lihtne on kukkuda ja suure laine alla jääda. Eriti tähtsaks pean laineharjal seismisel enesekindlust ja oskust ette näha laine käitumist tulevikus.” Krediidi positiivset mõju majandusele hinnatakse alates Teisest maailmasõjast, sest enne seda ei olnud krediidi kasutamise määr piisavalt suur mõjutamaks ettevõtlust või tarbijaskonda. Nüüdsel ajal on krediidi osakaal majanduse stimuleerijana olulise tähtsusega nii avalikus kui ka erasektoris.
Krediidi klassifikatsioon ja kasutamine Krediiti klassifitseeritakse selle kasutaja institutsionaalse kuuluvuse alusel kahte suurde gruppi: valitsussektori ja erasektori krediit. Valitsussektori krediit hõlmab riikide, ühenduste, kohalike omavalitsuste jm avalike institutsioonide krediiti. Erasektori krediit on tarbijate ja ettevõtete krediit. Erasektori krediit jaguneb krediidivõtja juriidilise staatuse järgi tarbijakrediidiks ja ärikrediidiks. Alljärgnevalt on iseloomustatud tarbijakrediidi ja ärikrediidi liike ja neile omaseid maksetingimusi. Kaubakrediit
Tarbijad ja ettevõtted ostavad kaupu krediidiga. Levinud on igasuguste tarbekaupade müük krediidiga. Krediidiga müümisel rahuldatakse vajadusi kaupade osas, mida paljud ettevõtted ja eelkõige tarbijad ei suuda endale võimaldada kohese tasumistingimusega müügi korral. Kaubakrediidi puhul on maksetingimusena levinud nii järelmaksuga kui ka tähtajaga arvega müük. • Tähtajaga arve. Kaupade müügitehingu sooritamisel väljasta14
KREDIIT
takse ostjale tooted ning nende eest tasumine toimub ühekordse maksena kindlaksmääratud tähtpäeval. • Järelmaks. Müügitehingu sooritamisel saab ostja valduse toodete üle ja kohustub nende eest tasuma perioodiliste maksetena. Järelmaksuperiood on sageli pooltevaheline kokkulepe ja sõltub kaupade summast ning ostja maksejõulisusest. Järelmaksuga kaupade ostmine on tarbijate puhul väga levinud postimüügikataloogide kaudu. Järelmaksuga tasumise kokkulepe võib kõikide krediidiliikide puhul hõlmata kohustusliku sissemakse tasumise tingimust. Teenusekrediit
Tarbijad ja ettevõtted ostavad teenuseid krediidiga. Igapäevaselt märkavad tarbijad teenusekrediidi kasutamist kommunaal- ja sideteenuste puhul. Levinud on nt tervise-, reisi- ja konsultatsiooniteenuste krediidiga müük. Tavapärane on, et ettevõtted tasuvad nii õigusabi kui ka katuseparanduse teenuse eest krediiti. • Tähtajaga arve. Tänapäeval on peaaegu eranditeta levinud, et eraisikud ja ettevõtted tasuvad kasutatud teleteenuse, tarbitud gaasi, elektri, vee jms eest pärast teenuse tarbimise perioodi tähtajaga arve alusel. • Järelmaks. Sageli võimaldavad teenuse osutajad järelmaksuga tasuda teenuste eest, mille kasutamisvajadus on teenuse kasutajale esile kerkinud ootamatult ning seetõttu puuduvad ressursid ühekordse makse sooritamiseks. Selliseks teenuseks on nt raviteenus. Samuti on levinud järelmaksuga reisiteenuste müük eraisikute puhul ja suuremahuliste konsultatsiooniteenuste eest tasumine ettevõtete puhul. Finantskrediit
Finantskrediidi käsitlus on siinkohal eraldatud teenuse krediidist seetõttu, et finantsteenuste osutaja põhitegevuseks erinevalt teiste teenuste pakkujatest on üldjuhul krediteerimine. Finantskrediidina on enim kasutatud nt faktooring, laen ning debitoorse võlgnevuse 15
KREDIIT JA VÕL AD
finantseerimise kokkulepped. Finantskrediit eeldab kasutatud krediidilt intressi maksmist, kauba- ja teenusekrediidi puhul on intressi maksmine üldjuhul pooltevahelise kokkuleppe küsimus ning enamikul juhtudel on krediidi kulukus arvestatud sisse juba hinna kujundamisel. • Ühekordne maksetähtajaga makse. Kasutatakse üldjuhul ettevõtete poolt ja vähesel määral, nt lühiajaliselt käibevahendite finantseerimiseks. • Järelmaks. Järelmaks on tehingu poolte vahel kokkulepitud ajal ja ajavahemiku jooksul perioodiliste maksetega objekti hinna tasumine. Eelnevast tulenevalt võib liigitada finantskrediidi järelmaksu alla ka laenu ja liisingu tasumise. Siinjuures on teadlikult tähelepanuta jäetud omandiõiguse ülemineku küsimus ja keskendutud ainult tasumistingimuse aspektile ja lähtutud krediidi sisust. • Avatud konto. Pangad väljastavad krediitkaarte, mille krediidi kasutatud summa tagasimakse aega saab klient vabalt valida. Tagasimaksed ei ole seotud kindla ajaperioodi või tähtpäevaga. Kaubakrediit annab tänapäeva ühiskonnas järk-järgult maad finantskrediidile. Erinevate krediitkaartide ja nende kasutajate hulk suureneb iga aastaga. Krediitkaartide laialdast levikut saab selgitada asjaoluga, et nad on ühendavaks lüliks ostja, müüja ja raha vahel kohas, kus ostuotsus tehakse.
Krediidi kasutamise põhjused Tarbijad kasutavad krediiti peamiselt järgmistel põhjustel: • Vara omandamine. Krediidiga ostetakse vara, milleks ei jätkuks finantsressursse kohese maksmistingimuse korral, nt kinnisvara, auto. • Investeering. Krediiti kasutatakse vara omandamiseks investeeringu eesmärgil, mitte objekti igapäevaseks kasutamiseks. 16
KREDIIT
• Mugavus. Krediitkaartide kasutamine on mugavam kui sularahaga arveldamine ja väljaminekud on hõlpsalt kontrollitavad. Esineb juhtumeid, kus krediitkaardiga maksmisel kaasneb müüjapoolne soodustus kauba hinnale. • Vajadus. Sageli kasutatakse krediiti olemasolevate tarbevahendite asendamiseks ajal, mil puudub vaba raha uue soetamiseks. Nt ostetakse vana pesumasina asemele uus. Ekslikult arvatakse, et krediidiga ostetakse vaid hädavajalikku kaupa, kuid tegelikult kasutatakse krediiti sageli olemasolevate toodete asendamiseks. • Elatustaseme tõus. Paljude mugavuskaupade soetamist või teenuste tarbimist saab endale lubada ainult krediiti kasutades. Nt paljudel tarbijatel ei ole raha soojamaareisiks, kuid reisi eest järelmaksuga tasudes saavad nad endale lubada meeldiva puhkuse. Ettevõtete krediidi kasutamise põhjuseid on vaja vaadelda kahest aspektist. Esiteks võimaldab krediit ettevõtetel müüa rohkem kaupu ja teenuseid, lubades ostjatel maksta krediidiga. Olukorras, kus ostjad eelistavad krediidiga kaupade omandamist, on kasulik seda soodustada. Käibe kasv sõltub krediiditingimustest. Müük kasvab juhul, kui alandada eeldusi, mille täitmisel ostjale võimaldatakse osta kaupu või teenuseid krediidiga. Nimetatud eeldusteks võivad olla nt makseperiood ja krediidiotsuse tegemise parameetrid, sh tingimused ostja olemasolevate maksekohustuste osas. Krediidi kasutamise tingimuste alandamine võimaldab krediidiga soetada kaupu ning tarbida teenuseid ka ettevõtetel, kellel piiratud finantsressursside juures ei oleks selleks võimalust. Ettevõttel on võimalik paigutada raha kõige kasumlikumal viisil. Debitoorne võlg tähendab tegelikult investeeringut, millest ettevõte ei saa tulu. Debitoorse võla taseme muutus mõjutab ettevõtte rentaablust. Pikemad maksetähtajad ja krediiditingimuste liberaliseerimine suurendavad ettevõtte käivet, kuid tekitavad ohu, et ettevõte ei suuda raha aeglase laekumise või mittelaekumise tõttu oma kohustusi täita. 17
KREDIIT JA VÕL AD
Teiseks on ettevõtetel võimalik osta kaupu ja tarbida teenused krediidiga. Täiendavalt eespool vaadeldud tarbijatepoolsetele krediidiga ostmise põhjustele, saab ettevõtete krediidikasutuse kohta välja tuua järgmised tegurid: • Pikaajalise krediidiga soetatakse varasid, mille eesmärk on tulevikus toetada ettevõtte arengut ja äritegevuse kasvu. Pikaajalise krediidi kasutamine hajutab kulusid perioodil, mil krediteerimise objekti kasutamisest saadavad tulud ei ole veel asunud katma vastavaid kulusid. • Dünaamiliste, lühiajaliste varade, nagu debitoorsed võlad ja varud, finantseerimine toimub nt arvelduskrediidi ja kaubakrediidi kasutamise kaudu. Eesmärgiks on vajaliku käibekapitali olemasolu tagamine müügitehingu ja müügisumma laekumise vahelisel perioodil.
Krediit on rikastanud inimkonda tuhandeid kordi rohkem kui kõik kullakaevandused kogu maailmas. Krediit on edendanud tööd, stimuleerinud tootmist ja käivitanud kaubandustegevuse üle kõikide merede. /Daniel Webster/
Kulutused seoses krediidi andmisega Sõltuvalt sellest, mis liiki krediidi andmisega on tegemist, kaasnevad ka krediidiandjale kulutused. Järgnevalt vaatleme lähemalt mõningaid kululiike, mis on otseselt või ka kaudselt seotud krediidi väljastamisega. Kulutused analüüsile ja jälgimisele
Analüüsi teostatakse kõige põhjalikumalt krediidi väljastamisel, sõltumata sellest, kas laenu annavad ettevõtted omavahel või 18
KREDIIT
väljastab laenu pank. Ettevõtetevahelise laenamise puhul on tavaliselt emaettevõte laenuandja tütarettevõttele või mõnel muul moel seotud ettevõttele. Alati ei pea laenuandja olema pank. Sõltumata seotusest tehakse siiski eelnev analüüs tulemusnäitajate osas. Seega kaasneb laenu andmisel väljastajale tööjõu kulu seoses eelneva analüüsiga. Ettevõtete näitajad, mida tõenäoliselt uuritakse, on näiteks maksevõime ja lühiajalise võlgnevuse kattekordaja. Kindlasti vaadatakse ka kasumlikkust, võõr- ja omakapitali suhet, puhaskäibekapitali ning debitoorse võlgnevuse laekumise, kreditoorse võlgnevuse kustutamise päevade arvu. Tootmisettevõtetel vaadatakse ka varude käibevälte päevade arvu. Ette rutates võib öelda, et võõr- ja omakapitali suhe võiks olla 40/60 ning lühiajalise võlgnevuse kattekordaja 2:1. Väga levinud krediteerimise viis on ka faktooringuleping, kus finantseerija võtab ettevõtte debitoorse võlgnevusega seotud nõuded üle, tehes kohe makse saadaolevate nõuete eest. Ka selline leping eeldab eelnevat nõuete analüüsi laekumiste tõenäosuse osas. Sarnaselt faktooringuga kasutatakse ka nii-öelda debitoorse võlgnevuse finantseerimist, kus laenuandja kasutab debitoorset võlgnevust laenu tagatisena ja saab tagasimakseid otseselt klientidelt laekuvatelt maksetelt, selle asemel et oodata perioodilisi laenumakseid. Kõikide krediteerimisviiside osas langeb krediidi väljastajale ka kohustus jälgida tagasimakseid ehk laekumisi. Seega lisandub analüüsile ka laenu jälgimise ja haldamise kulutus ja seda eelkõige inimtööjõu osas. Intressikulu ja tasumata nõuete kahjum
Iga finantseerimine on seotud riskidega. Riskideks võib siinkohal pidada näiteks laenu tagasimaksetega viivitamise, faktooringu ja debitoorse võlgnevuse puhul arvete mittetasumise või tasumise märgatava hilinemisega, mis omakorda tekitab hälbeid planeeritud rahavoogudes. 19
KREDIIT JA VÕL AD
Selleks et jätkuvalt tagada krediidi väljastamise teenuse pakkumist, tuleb ka krediidiandjal vahel kaasata välisraha. Välisraha kaasamisel tuleb aga tasuda intressi, mis omakorda moodustab kreeditorile ühe kuluartikli. Sõltuvalt sellest, kust raha juurde hangitakse, on ka intressikulud erinevad. Pangast raha kaasates kasutatakse kas kuue või kolme kuu Euribori, millele lisandub teatud marginaal. Saades raha juurde näiteks emaettevõttelt, võivad ka intressikulud olla väiksemad. Näiteks ei lisandu keskpanga intressile enam marginaali. Nagu eespool mainitud, tuleb arvestada, et mõned krediidisaajad ei tagasta saadud laenu üldse. Näiteks äriühingud, kelle tegevus on lõppenud pankrotiga. Sellistelt äriühingutelt raha tagasisaamine pankrotipesa kaudu on igapäevaelus vähetõenäoline. Eraisikute puhul on ebatõenäoline krediiti tagasi saada näiteks isiku surma korral. Eeltoodud käsitlusest lähtuvalt tuleb krediidiandjal teatud protsent väljastatud krediitidest arvestada ärikahjumiks. Sageli on see arvestatud teenuse või toote hinna sisse ning kalkuleeritud lähtuvalt ettevõtte krediidipoliitikast.
20