Kuldsed kuuekümnendad ja sealt edasi
MATI ÕUN HANNO OJALO
SISUKORD
9 Toidud ja toidupoed
13 Korterid, korteri ja telefonijärjekorrad
19 Puhkeaeg ja meelelahutus
25 Kodumasinate tulek
29 Rahareform 1961
33 Nõukaaja autodest. „Žigulist” „Žiguli” Super Luksini
39 Nõukogude tavaautod „Moskvitš” ja „Zaporožets”
41 Punavene sõiduautod „Pobeda” ja „Volga”
45 Võidusõiduautod „Estonia”
47 Mustamäe elu- ja õpperajoon
53 Televisiooni tulek
57 Maaelu laias laastus
61 Kolhoosid ja sovhoosid Eestis
69 S. Kirovi nimeline näidiskalurikolhoosi fenomen
73 Spordikuulsused
77 Tallinnasse ilmuvad esimesed trollid
81 Laulupidude traditsioon
87 Tartu uued ehitised ja kuulus teatriuuendus
93 Saaremaa, Hiiumaa ja piiritsoon
97 Pioneerid, komsomol ja kompartei
101 Popmuusika
107 Välismaalased Eestis ja eestlaste reisid välismaale
113 Mõned nopped õhu-, vee- ja raudteetranspordist
119 Raamatuist ja nende tegijaist
125 Filmimeeste ja -naiste tegemisi Eestis
133 Mõned silmapaistvad ehitised
139 Eesti mänguasjad ja nende tootmine
143 Moemaja, „Siluett” ja puhvaika
147 President Kekkoneni ja šahh Pahlavī külaskäik Eestisse
149 Mõned suured loodusõnnetused ja inimohvritega intsidendid
151 Vastupanuliikumine ja noorterahutused
157 1980. aasta olümpiamängud Moskvas ja Tallinnas
5
Esimene Žiguli ehk VAZ-2101.
VAZ-2106 kandis rahvasuus kõlavat nime „super-luks“.
Nõukaaja autodest
„ŽIGULIST” „ŽIGULI” SUPER LUKSINI
1960ndate aastate teisel poolel otsustati Nõukogude Liidus hakata tootma suureseerialist sõiduautot. Selle baasiks valiti Itaalia mudel Fiat 124, mis 1966. aastal oli võitnud ka Euroopa aasta auto tiitli. Valik tulnud osaliselt ka sellest, et Itaalias oli arvestatav kompartei ja ametiühinguliikumine, mis oma naiivsuses tundsid sümpaatiat „suure sotsialismimaa” vastu.
Fiat 124 ei võetud siiski täpselt üle, vaid seda tugevdati NSV Liidu raskematele teeoludele kohasemaks. Kokku tehti üle 800 muudatuse ja auto mass kasvas seejuures 855 kilogrammilt 945 kilogrammile.
Uue auto tootmiseks ehitati 1970. aastast Volga keskjooksule Kuibõševi (praegu jälle Samara) oblastisse hiiglaslik tehas, mis laius viiel ruutkilomeetril. Tehas rajati Fiati kaasabiga ja seadmestati itaalia, prantsuse ning lääne-saksa tööpinkide ja muude mehhanismidega. Tehase juurde ehitati linn, mis 1964. aastal surnud Itaalia kompartei juhi Palmiro Togliatti auks sai Togliatti (vene Toljatti) nime. Seal hakkasid elama 180 000 autoehitajat ja nende pered.
Tehase tootmisvõimsuseks sai 660 000 autot aastas ja sealt hakkas autosid tulema alates 1971. aastast. Auto nimeks sai sealse Volga käärus olevate Žiguli mägede järgi Žiguli, ekspordiks läksid need suupärasema Lada nime all.
33
Sini-kollast värvikombinatsiooni kasutati NSV Liidus miilitsaautodel.
34
1972. aastal hakkas Volga autotehasest kõrvuti esimese mudeliga tulema ka mudelit VAZ-2103, millel olid topeltesilaternad, külgedel pikad läikivad iluribad ja muudki uudset. Auto mass tõusis 1030 kilogrammini, 77 hj mootor andis talle kiiruse kuni 150 km/h. Auto eksportvariant sai nimeks Lada 1500, rahvapäraseks nimeks Žiguli-Luks.
1976. aastal ilmunud VAZ-2106 oli väljanägemiselt üsna sarnane eelmisega, kuid võimsama mootoriga ja seetõttu ka kiirem. Seda kasutas sageli tollane liiklusmiilits ehk autoinspektsioon ja vast kasutasid ka nn julged mehed, kellel väga kiire võis olla riigi julgeoleku tagamisel – või ka näiteks sireeni unnates ämma sünnipäevale sõites – sellist masinat ei hakanud ükski liiklusmiilits kinni pidama ja kihutamisvajadust kontrollima.
Selliseid tähtsaid autosid nimetati rahva seas Super-Luksideks.
Auto olemasolu andis võimaluse lihtsamalt omal käel ka nn vennasvabariike külastada.
35
Kortermajade ehitus Mustamäe 5. mikrorajoonis.
46
Mustamäe elu- ja õpperajoon
Tänapäeval mõistame Mustamäe all sellenimelist elamurajooni Tallinna kesklinnast 5 km edela pool, aga ka seda linnaosa ja Nõmme linnaosa lahutavat pikka rannaluidet, mille kõrgeim koht, kus asub suusahüppetrampliin, on üle merepinna 63,5 m.
Kuni 1960ndate aastate alguseni oli praeguse Mustamäe elurajooni kohal Kadaka küla ning hulk suvilaid ja talusid. Nagu Kadaka külas, nii tegeleti ka nendes taludes põhiliselt juur- ja puuviljakasvatusega lähedalolevate Tallinna ja enne Teist maailmasõda eraldi linna Nõmme tarbeks. Esimese maailmasõja ajal ehitati tulevase Põhja-Eesti regionaalhaigla lähedale Rahumäe kalmistust põhja poole 14 hoonest koosnev sõjaväeladude kompleks, mida järgnevail Eesti Vabariigi aegadel kasutati suurtükiladudena. Sinnakanti ehitati ka Rahumäe vangilaager, algselt Saksa ja Austria-Ungari sõjavangide hoidmiseks, Vabadussõja ajal hakkasid seal olema punaväelastest ja kohalikest kommunistidest vangid.
1930ndate aastate alul ehitati Mustamäe nõlva alla Kaitseliidu ja Nõmmel asunud Pioneeripataljoni meestööjõuga lasketiir. Ka pärast sõda oli sellel kohal lasketiir, seal müttasid ringi ka liikursuurtükid SU-76 tollase riigikaitseorganisatsiooni ALMAVÜ liikmeist meeskondadega. Praegu asub sellel kohal Tehnikaülikooli spordihoone.
1962. aastast algas Mustamäe liivikul laialdane ehitustegevus. Ehitati viie- ja üheksakorruselisi elamuid suurpaneelidest, mida tootis elamuehituskombinaat Lasnamäel.
47
Kuuekümnendatel aastatel kerkis Mustamäele Tallinna Polütehnilise Instituudi (tänase Tehnikaülikooli) hoonetekompleks.
Mustamäe teedest-tänavatest oli eelnevalt valmis vaid üksainus –Nõmmelt läbi Mustamäe nõlva kaevatud Haabersti tee, mis sai nimeks Ehitajate tee. Sellele lisandusid Mustamäe elurajooni Tallinna kesklinnaga ühendav Sõpruse puiestee, E. Vilde tee, A. H. Tammsaare tee, Mustamäe tee jm.
Pärast Nõmmelt alla laskumist pöördus esimeselt ringteelt vasakule Akadeemia tee, mille ja Mustamäe nõlva aluse männimetsa vahele hakati 1962. aastal ehitama Tallinna polütehnilise instituudi (TPI) ja Teaduste akadeemia instituutide linnakut. TPI linnaku autorid olid instituudi Eesti Projekt arhitektid Uno Tölpus, Henno Sepmann ja Olga Kontšajeva. Seal said aastail 1964-1968 valmis peahoone ja õppehooned, 1972. aastal lisandus raamatukogu ja kaks aastat hiljem eelnimetatud spordihoone. Ehitajate tee äärde ehitati ka ühiselamud.
Lisaks esialgseile suurpaneelhooneile valmis Mustamäel 1973. aasta sügisel esimene 14-korruseline tornelamu ja 1974. aastal esimene 16-korruseline tornelamu. Kokku ehitati Mustamäele ümmarguselt 470 elumaja, ja muidugi ka kauplusi, kohvikuid, lasteaedu ja koole, sest esialgsed mustamäelased olid valdavalt noored lastega inimesed.
Mustamäe nõlval asuv Glehni loss taastati enam kui pool sajandit tagasi tollase TPI Akadeemilise Meeskoori eestvedamisel.
49
