Tuul Sepp
illustreeris
Mark Antonius Puhkan
Loovad loomad muutuvas maailmas
KESKKONNAREOSTUS
Inimtegevuse tulemusena jõuavad loodusesse materjalid ja ained, mida seal varem pole (vähemalt sellises koguses) olnud. Selliste ainetega kokku puutudes on loomad kaitsetud – evolutsioon ei ole neid ette valmistanud nende ohtlike mõjudega toime tulemiseks. Osa reoaineid on täiesti uued, sellised, mida looduses pole kunagi kohatud. Mõned reoained on aga väikeses kontsentratsioonis siiski varemgi olemas olnud, paiskudes õhku näiteks vulkaanipursete ajal.
Kust inimtekkeline keskkonnareostus pärineb? Pea igast inimtegevuse valdkonnast. Liiklusest tulenev õhureostus jõuab lõpuks ka merre ja muutub seal veereostuseks. Tööstusest tulenevad reoained ja reovesi mürgitavad pinnast ja veekogusid. Põllumajandusest voolavad veekogudesse liigtoitelisust põhjustavad väetised, pestitsiidid mõjutavad elusolendeid põldudest lähemal ja kaugemal. Linnadest jõuavad keskkonda paljud päris uued reoained, näiteks ravimijäägid ja mikroplast.
Ei ole paika, mis oleks keskkonnareostuse eest täiesti kaitstud. Kõige rohkem on reostust seal, kus inimesed on hulganisti koos –linnastunud aladel. Samas jõuab reostus ka kaugetele ja inimtühjadele aladele, nagu polaaralad, merepõhi või kõrgmäestikud. Reostus kandub edasi õhu ja hoovustega, levib pinnases ja vees.
Mida me teha saame? Kõigepealt teadvustada, et oleme tekitanud suure probleemi, mis mõjutab nii looduslikke liike kui ka meid endid. Seejärel astuda otsustavaid samme keskkonnareostuse vähendamiseks. Iga inimene saab anda oma panuse, vähendades asjatut tarbimist, eelistades keskkonnasõbralikke ja kauakestvaid tooteid ning jalgratast või ühistransporti isiklikule autole, sorteerides prügi ja leidlikult taaskasutades nii paljusid asju kui võimalik.
Kui suurel määral on loomadel võimalik kasutada loovaid lahendusi reostunud maailmas tegutsemiseks? Uurime järele!
18
Loov mürkidega
toimetulek looduses
Mürgised ained ei ole loomade jaoks ju tegelikult midagi uut. Mürke on õhus ja vees leidunud läbi Maa ajaloo. Neid paiskavad õhku vulkaanid, neid immitseb tektoonilistest maapragudest ning neid toodavad paljud bakterid, seened ja taimed elutegevuse käigus.
Tegelikult oli isegi hapnik esimestele elusorganismidele mürgine. Hapnik ju lõhub, reageerib, põletab. Esimesed elusorganismid kartsid hapnikku nagu vanakurat välku. Nad peitusid hapnikuvabadesse keskkondadesse ja tootsid seal energiat esivanemate viisil – anaeroobselt.
Evolutsioon, see rahutu, otsiv, loov, muutusi kaasa toov protsess, sellega aga ei leppinud. „Tee oma ristist endale kark,“ on vana ütlus, mis looduslikku valikut kohati hästi kirjeldab. Hapnikku pelgavate elukate järglased omandasid võime sedasama mürki, mida õhku fotosünteesivate bakterite elutegevuse tulemusena üha rohkem kogunes, ära kasutada.
Hapnikust sai tänu tema ülimalt reageerimisvõimelisele loomusele hoopis süüteklots, mille abil rakkude energiatootmismasin heleda leegiga põlema panna. Ja ülejäänu on juba ajalugu –hapnikku energiatootmiseks kasutavad organismid on vallutanud pea kõik Maa elupaigad ning domineerivad võimsalt hapnikupelgurite üle.
Selle raamatu peategelasteks on loomad, kes püüavad loovuse abil sammu pidada inimtekkeliste keskkonnamuutustega. Hõlpsasti loetav ja humoorikas raamat põhineb autori kogemustel ning teadustööl loomade käitumise ja tervisenäitajate uurimisel. Mark Antonius Puhkani sisutihedad ja sügava loodustunnetusega illustratsioonid viivad lugeja loomadega empaatilisse kontakti. Keskkonnareostus, elupaikade kadu ja killustu mine, kliimamuutused, ressursside ületarbimine ja linnastumine on keskkonnamuutused, mis mõjutavad lisaks metsikutele loomadele ka nende sugulast, inimliiki. Looduse hea käekäik on seetõttu indikaator selle kohta, millist elukeskkonda me loome endale ja oma lastele. Loomade ja looduse parem mõistmine aitab meil üles leida eestlaste enesetunnetuse aluseks oleva identiteedi loodusrahvana.
Selle raamatu peategelasteks on loomad, kes püüavad loovuse abil sammu pidada inimtekkeliste keskkonnamuutustega. Hõlpsasti loetav ja humoorikas raamat põhineb autori kogemustel ning teadustööl loomade käitumise ja tervisenäitajate uurimisel. Mark Antonius Puhkani sisutihedad ja sügava loodustunnetusega illustratsioonid viivad lugeja loomadega empaatilisse kontakti. Keskkonnareostus, elupaikade kadu ja killustumine, kliimamuutused, ressursside ületarbimine ja linnastumine on keskkonnamuutused, mis mõjutavad lisaks metsikutele loomadele ka nende sugulast, inimliiki. Looduse hea käekäik on seetõttu indikaator selle kohta, millist elukeskkonda me loome endale ja oma lastele. Loomade ja looduse parem mõistmine aitab meil üles leida eestlaste enesetunnetuse aluseks oleva identiteedi loodusrahvana.
Selle raamatu peategelasteks on loomad, kes püüavad loovuse abil sammu pidada inimtekkeliste keskkonnamuutustega. Hõlpsasti loetav ja humoorikas raamat põhineb autori kogemustel ning teadustööl loomade käitumise ja tervisenäitajate uurimisel. Mark Antonius Puhkani sisutihedad ja sügava loodustunnetusega illustratsioonid viivad lugeja loomadega empaatilisse kontakti. Keskkonnareostus, elupaikade kadu ja killustu mine, kliimamuutused, ressursside ületarbimine ja linnastumine on keskkonnamuutused, mis mõjutavad lisaks metsikutele loomadele ka nende sugulast, inimliiki. Looduse hea käekäik on seetõttu indikaator selle kohta, millist elukeskkonda me loome endale ja oma lastele. Loomade ja looduse parem mõistmine aitab meil üles leida eestlaste enesetunnetuse aluseks oleva identiteedi loodusrahvana.
Muidugi olen oma rännakutel näinud imeliste loomade põnevat käitumist, olen näinud ka palju kurbi vastuolusid inimtegevuse ja looduse vahel.
Muidugi olen oma rännakutel näinud imeliste loomade põnevat käitumist, olen näinud ka palju kurbi vastuolusid inimtegevuse ja looduse vahel.
Muidugi olen oma rännakutel näinud imeliste loomade põnevat käitumist, olen näinud ka palju kurbi vastuolusid inimtegevuse ja looduse vahel.
Seda, mida olen ohates vaadanud, oskab Tuul Sepp teadlasena selgitada ja analüüsida nii, et ka minusugune linnapoiss aru saab.
Seda, mida olen ohates vaadanud, oskab Tuul Sepp teadlasena selgitada ja analüüsida nii, et ka minusugune linnapoiss aru saab.
Seda, mida olen ohates vaadanud, oskab Tuul Sepp teadlasena selgitada ja analüüsida nii, et ka minusugune linnapoiss aru saab.
Tiit Pruuli, rändur
Tiit Pruuli, rändur
Tiit Pruuli, rändur
Tuul Sepa mitmekülgsus teaduses ja kirjanduses on fenomen, millesarnast teist naljalt meelde ei tulegi. Mitmekesisus on ka Sinu käes oleva raamatu sees –see õpetab, teeb nalja ja ajab nutma, on reisikiri ja päevik. Kõige olulisemana aga tutvustab ja inimlikustab teadust ja aitab näha teadlase mõtlemisviisi, pakkudes alatasa kohti, kus lugejana pikemalt mõttesse jääda ja oma mõtlemist suurema süsteemsuse suunas venitada.
Tuul Sepa mitmekülgsus teaduses ja kirjanduses on fenomen, millesarnast teist naljalt meelde ei tulegi. Mitmekesisus on ka Sinu käes oleva raamatu sees –see õpetab, teeb nalja ja ajab nutma, on reisikiri ja päevik. Kõige olulisemana aga tutvustab ja inimlikustab teadust ja aitab näha teadlase mõtlemisviisi, pakkudes alatasa kohti, kus lugejana pikemalt mõttesse jääda ja oma mõtlemist suurema süsteemsuse suunas venitada.
Tuul Sepa mitmekülgsus teaduses ja kirjanduses on fenomen, millesarnast teist naljalt meelde ei tulegi. Mitmekesisus on ka Sinu käes oleva raamatu sees –see õpetab, teeb nalja ja ajab nutma, on reisikiri ja päevik. Kõige olulisemana aga tutvustab ja inimlikustab teadust ja aitab näha teadlase mõtlemisviisi, pakkudes alatasa kohti, kus lugejana pikemalt mõttesse jääda ja oma mõtlemist suurema süsteemsuse suunas venitada.
Grete Arro, hariduspsühholoog
Grete Arro, hariduspsühholoog
Grete Arro, hariduspsühholoog
postimehekirjastus.ee
postimehekirjastus.ee
postimehekirjastus.ee
loomad muutuvas maailmas
Tuul Sepp Mark A. Puhkan Loovad