VIUH! TORMAS KEEGI MARIANNEST MÖÖDA. SEE OLI ISATIGU AADU. TALLE TULI ARMASTUS PEALE. KEVADEL JUHTUB SAGELI SELLISEID ASJU.
AADU KIIRUSTAS OMA ARMSA ELLA JUURDE. MÕNUSAM ON JU KOOS PEESITADA JA PLAANI PIDADA. MESILASTEL POLNUD AGA ÜLDSE MAHTI MESIJUTTU AJADA. NEIL OLI KIIRE NAGU ALATI.
KRIBU TULI UURIMA, MIS MÖLL SEAL AIAS KÄIB. JÄNESED TÄITSID TASKUD PORGANDITEGA JA SILKASID MINEMA. KRIBU OLI PAKS NAGU HÜLJES JA ÜPRIS LAISK. TA EI VIITSINUD JÄNESEID JÄLITADA.
„KRIBU PEAKS TAIMETOITLASEKS HAKKAMA,” MÕTLES MARIANNE. „SIIS TA JÕUAKS JOOSTA JA JÄNESED EI TULEKS MEIE AEDA ÜLBITSEMA.” ÕNNEKS OLI SELLEKS KORRAKS OHT MÖÖDAS.
VITAMIINID PANID PILLE SILMAD SÄRAMA JA KRIBU KARVA LÄIKIMA.
JÄRGMISEL SUVEL OLI KRIBU SALE, VÄLE JA ENERGILINE.
TA HOIDIS AIAST EEMAL KÕIK PORGANDIVARGAD: JÄNESED, LEHMAD JA APLAD HIIRED. NII SAID KATARIINA, TIINA JA MALVIINA RAHULIKULT LILLEPEENRAS KASVADA.