MINU MAAILM
Kirjutanud Liis Sein
Joonistanud Maris Siimer
Keeletoimetanud Signe Kure
Kujundanud Signe Kanarbik
Kirjastanud Päike ja Pilv, 2024
www.paikejapilv.ee
Raamatu ilmumist on toetanud
Kõik õigused kaitstud.
Trükitud Printonis
ISBN 978-9916-630-60-0 (köites)
Ida elas suures kümnekorruselises majas, mille kõrval oli veel üks maja ja veel üks ja veel üks. Tegelikult elas Ida sellises linnaosas, kus oligi palju maju ja nende kokkulugemine läks alati poole peal segamini.
Ida istus aeg-ajalt mänguväljakul, aga seal oli ainult üks väsinud liivakast. Kord mõtles ta puu otsa ronida, aga ümbruses polnud ühtegi sobivat puud. Siis tahtis Ida teiste lastega mängida, aga enamik sõpru oli viidud maale kuuma suvepäikest nautima.
Nii veetiski tüdruk suure osa päevast oma toas. Vahel harva välja minnes luges ta igavusest samme.
„Ida, ole nii hea ja too postkastist ajalehed,“ palus vanaisa, kes ei käinud juba aastaid toast väljas. Liiga kehvaks oli jäänud tema silmanägemine ja liiga raskeks muutunud trepist käimine.
Ida ei lasknud seda endale mitu korda öelda. Ta tormas toast välja otse koridori ja luges joostes kokku kõik sammud kuni postkastini.
Neid sai täpselt üheksakümmend kolm. Seejärel tõusis Ida kikivarvukile ja õngitses postkastist lehti. Ta oli juba ümber pööramas, kui nägi üht õnnetut potitaime kirjaga „OTSIB UUT KODU“.