Tahan öelda kõigile, keda olen kuidagi solvanud, et ma
taaselustasin elektriautod ja saadan inimesi kosmoselaevaga Marsile. Kas te tõesti arvasite, et ma olen seejuures ladna normaalne vend?
Elon Musk, Saturday Night Live, 8. mai, 2021
Inimesed, kes on piisavalt hullud arvamaks, et nad suudavad maailma muuta, suudavadki seda.
Steve Jobs
Kui ma kirjutasin Steve Jobsi elulooraamatut, ütles tema äripartner Steve Wozniak, et põhiküsimus peaks olema: „Kas ta pidi olema nii julm? Nii karm ja õel? Nii dramaatiline?“ Kui ma raamatut lõpetades seda Wozniakilt uuesti küsisin, vastas ta, et kui tema oleks Apple’it juhtinud, oleks ta olnud sõbralikum. Ta oleks kohelnud kõiki pereliikmetena ja mitte nii rutakalt inimesi vallandanud. Siis pidas ta vahet ja lisas: „Aga kui mina oleksin Apple’it juhtinud, ei oleks me Macintoshi teinud.“ Siit siis Elon Muski puudutav küsimus: kui ta oleks olnud rahulikum, kas ta siis saadaks Marsile rakette ja ehitaks elektriautosid?
2022. aasta alguses – aasta pärast seda, kui SpaceX oli teinud kolmkümmend üks edukat raketistarti, Tesla oli müünud ligi miljon autot ning Muskist oli saanud maailma rikkaim inimene – mainis ta nukralt oma kalduvust dramaatilisusele. „Ma pean oma mõtteviisi kriisirežiimilt mujale suunama,“ ütles ta mulle, „ning nüüdseks on see kestnud umbes neliteist aastat või pigem isegi suure osa mu elust.“
See oli igatsev väljaütlemine, mitte uue aasta lubadus. Samal ajal ostis ta salaja Twitteri – maailma ülima mänguväljaku – aktsiaid. Sama aasta aprillis kadus ta Hawaiile oma mentori, Oracle’i asutaja Larry Ellisoni koju koos näitlejanna Natasha Bassettiga, kes oli tema tookordne kallim. Muskile oli pakutud kohta Twitteri juhatuses, aga nädalavahetusega jõudis ta järeldusele, et sellest ei piisa. Tema loomuses oli tahta täielikku võimu. Nii ta siis otsustaski, et teeb ettevõtte ostmiseks vaenuliku pakkumise. Seejärel lendas ta Vancouverisse Grimesiga kohtuma. Ta jäi naise juurde kella viieni hommikul, mängides uut sõja ja impeeriumi rajamise arvutimängu „Elden Ring“. Kui ta oli mängimise lõpetanud, otsustas ta tegutsema asuda ja saatis Twitteris laiali postituse. „Ma tegin pakkumise,“ teatas ta.
Aastate jooksul kandus Musk sünges meeleolus või ohtu tunnetades korduvalt tagasi mänguväljakul aset leidnud kiusamise õuduste juurde. Nüüd oli tal võimalus mänguväljak ära osta.
Musk oli hea õpilane, aga mitte erakordne. Kui ta oli üheksa-kümneaastane, sai ta emakeeles ja matemaatikas viisi. „Ta saab matemaatikast väga kiiresti aru,“ ütles tema õpetaja. Aga tunnistustel olid alailma sellised märkused: „Ta töötab äärmiselt aeglaselt kas unistamise tõttu või teeb midagi, mida tegema ei peaks.“ „Ta lõpetab harva ettevõetud tööd. Järgmisel aastal peab ta keskenduma õppetööle, mitte tunnis unistama.“ „Tema tööd viitavad elavale kujutlusvõimele, aga ta ei lõpeta alati õigel ajal.“ Muski keskmine hinne enne keskkooli oli 83 sajast.
Pärast seda kui Elonit riigikoolis kiusama hakati ja ta seal peksa sai, viis isa ta üle Pretoria Boys High Schooli. See erakool tugines Inglise koolimudelil ning seal valitsesid ranged reeglid, õpilaste kepiga peksmine, kohustuslik kabelis käimine ja koolivormi kandmine. Seal sai Musk suurepäraseid hindeid kõikides ainetes peale kahe: afrikaani keel (viimasel aastal sai ta 61 punkti sajast) ja usuõpetus („Ta ei pinguta,“ kirjutas õpetaja). „Ma ei kavatsenud pingutada ainetes, mis olid minu jaoks mõttetud,“ ütleb Musk. „Pigem lugesin või mängisin videomänge.“ Ta sai lõpueksamitel füüsikas A, ent veidi üllatavalt matemaatikas kõigest B.
Vabal ajal ehitas ta väikeseid rakette ja katsetas erinevate segudega –näiteks basseinivette lisatava kloori ja pidurivedelikuga –, et näha, mis teeb kõige kõvema paugu. Ta õppis ka mustkunsti ja seda, kuidas inimesi hüpnotiseerida, veendes kord õde Toscat, et too on koer, ja pani ta toorest peekonit sööma.
Nagu hiljem Ameerikas, nii tegelesid nõod juba varakult erinevate ettevõtmistega. Kord lihavõtete ajal valmistasid nad šokolaadimune, pakkisid need fooliumisse ja käisid neid inimestele ukselt uksele müümas. Kimbalile tuli geniaalne mõte. Poodides müüdavate lihavõttemunade hinnast odavamalt müümise asemel küsisid nad hoopis kõrgemat hinda. „Osa inimesi hakkas hinda kuuldes tõrkuma,“ räägib ta, „aga me ütlesime neile, et nii nad toetavad tulevasi ettevõtjaid.“
Lugemine oli endiselt Muski psühholoogiline pelgupaik. Vahel istus ta ninapidi raamatus pool päeva ja suure osa ööst, üheksa tundi järjepanu. Kui perekond kellelgi külas käis, kadus Elon sealsesse raamatuvaramusse.
Kui nad linnas käisid, uitas ta kuhugi ja leiti hiljem raamatupoes omas maailmas põrandal istumast. Ta armastas ka koomikseid. Talle avaldas muljet superkangelaste otsusekindel kirglikkus. „Nad püüavad alatasa maailma päästa, mis on järele mõeldes üsna kummaline,“ räägib ta. „Aga nad tõepoolest üritavad maailma päästa.“
Musk luges läbi isa mõlemad entsüklopeediakomplektid ning temast sai armastava ema ja õe jaoks „geenius-poiss“. Teistele lastele oli ta tüütu nohik. „Vaadake kuud, see on miljonite kilomeetrite kaugusel!“ hüüatas kord üks nõbu. Elon vastas: „Ei, see on 384 00 kilomeetri kaugusel, olenevalt orbiidist.“
Ta leidis isa kabinetist raamatu, kus kirjeldati tuleviku suuri leiutisi. „Tulin koolist koju, läksin isa kabineti kõrval asuvasse tuppa ning lugesin seda ikka ja jälle,“ meenutab ta. Teiste ideede seas oli ka rakett, mida kannab ioonipõtkur, mis kasutab osakeste, mitte gaasi jõudu. Ühel hilisõhtul kirjeldas Musk oma stardipolügooni juhtimiskeskuses Texase lõunaosas mulle seda raamatut põhjalikult, muuhulgas ka seda, kuidas ioonipõtkur vaakumis töötaks. „See raamat oli esimene, mis pani mind mõtlema teistele planeetidele lendamise peale,“ ütles ta.
