LESLEY STANFIELD ja MELODY GRIFFITHS
Kuduja
mustrikogu ÜLE 300 JUHENDIGA KOEKIRJA: UHIUUED MUSTRID JA AJATU KLASSIKA
Inglise keelest tõlkinud Tiina Viil
Originaali tiitel: Lesley Stanfield and Melody Griffiths The Knitter’s Stitch Collection A Creative Guide to the 300 Knitting Stitches You Really Need to Know Copyright © 2010 Quarto Inc. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle raamatu osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus ja info salvestamine, ilma autoriõiguse omaniku loata. ISBN 978-1-60652-183-0 (ingl k) ISBN 978-9985-3-2391-5 (eesti k) © Tõlge eesti keelde. Tiina Viil, 2012 Tõlke toimetanud Kadi Uustalu Kirjastus Varrak Tallinn, 2012 www.varrak.ee
Sisukord Sissejuhatus
6
Raamatu ülesehitus
8
Mustrikogu
10
Parem- ja pahempidikoes mustrid
12
Viklid
26
Palmikud
48
Pitskoed
80
Nupud ja lehed
104
Lõngajooksudega koed ja intarsia
130
Ebatavalised koed
152
Tähed ja numbrid
168
Kudumise põhitõed
184
Mustrite kasutamine
186
Ideede galerii
192
Olulised kudumisvõtted
194
Skeemide lugemine
200
Lühendid ja tingmärgid
204
Sisuloend
206
Tänusõnad
208
6
Sissejuhatus Meie 300 koekirjast koosnev kogu on koostatud erinevate võimete ja taotlustega kudujatele, pakkudes nii lihtsaid mustreid, mis on aluseks teistele koekirjadele, kui ka keerulisemaid ja põnevamaid ideid. Kudumise lummust on võimatu selgitada, eriti mittekudujale, ja on tõsi, et sel teel võib ette tulla ka pettumusi. Aga kui silmuste moodustamise mehaaniline pool on selge, on ohjad sinu käes. Võid valida värve ja lõngu, kombineerida mustreid, olla nii kriitiline kui ka loov. Kui kudumine on sulle seltskondlik tegevus, siis eelistad võib-olla lihtsamaid kirju ja selles kogumikus leidub neid rohkesti. Rikkalikumad mustrid nõuavad sageli pigem rohkem kannatust kui oskusi; eksperimenteeri julgesti, sest mitte miski ei paku suuremat rahuldust kui millegi saavutamine, milleks sa ennast võimeliseks ei pidanud, ja seejärel avastus, et see polnudki nii raske. Otsisime välja ka mõned vanad unustatud mustrid ning tundsime suurt naudingut, luues palju uusi, lootuses, et suudame edasi anda oma vaimustust kudumise vastu. Naudi lõnga ja varraste võlu!
8
Raamatu ülesehitus Raamat sisaldab peatükkidesse jagatult 300 koekirja, iga peatükk on märgitud eri värviga, et oleks võimalik kergesti üles leida, mida soovid. Alguses on lihtsad koed (parem- ja pahempidised), raamatu edenedes tuleb ette mitmesuguseid mustreid ja kogumik lõpeb ebatavaliste kudedega. Raamatu lõpus on juhtnöörid, mis näitavad, kuidas kasutada mustreid oma kavandi loomisel, seal on ka ülevaade vajalikest kudumisvõtetest. KATALOOG Mustrigaleriid
Olulised kudumisvõtted
Iga peatüki alguses on mustrigalerii, kus on kõrvuti kõik selle peatüki mustrid, nii et saad neid võrrelda.
Mustrinäidised Mustrinäidised on jagatud peatükkidesse: parem- ja pahempidised mustrid, viklid, palmikud, pitskoed, nupud ja lehed, lõngajooksudega koed ja intarsia, ebatavalised koed ning tähed ja numbrid.
KUDUMISE PÕHITÕED Mustrite kasutamine
Skeemide lugemine Leheküljed 200–203. See osa selgitab, kuidas kasutada skeeme, nii et saad raamatus pakutavast võimalikult palju tulu.
Lühendid ja tingmärgid
Leheküljed 184–191. Paljudel kudujatel on olemas terve hulk mustreid, kuid nad ei tea, kuidas neid kasutada. See osa selgitab, kuidas luua mustrite abil oma kavandeid, kasutades nii pinda katvaid mustreid kui lihtsamaid vööndeid ja motiive, võttes aluseks raamatus esitatud tekstuurseid ja mitmevärvilisi kirju.
Mustrigalerii Kui kõik peatükis esitatud mustrid asetsevad kõrvuti, on lihtne valida, mis sulle meeldib.
Leheküljed 194–199. Selles osas on kõik olulised kudumisvõtted töö alustamisest kuni keerukamate osadeni (nagu kasvatused ja kahandused) välja, siin antud selgituste abil saad otsustada, millised võtted sobivad kõige paremini mustriga, mida sa kuduma hakkad.
104
Leheküljed 204–205. Selles osas on ära toodud raamatus kõige sagedamini kasutatavad lühendid ja tingmärgid. Kõik ebatavalised lühendid ja tingmärgid, mis on iseloomulikud teatud kindlale mustrile, on eritingmärkide nime all esitatud vastava skeemi juures. Lühendite meelespea on ära toodud ka lahtikeerataval lakal 207. lehekülje kõrval.
MUSTRIKOGU
MUSTRIGALERII
Nupud ja lehed
Nupud ja lehed
Nupud ja lehed avaldavad alati muljet, sest tänu oma kolmemõõtmelisusele jäljendavad nad tõesti reaalseid objekte. Ära lase ennast j juhtnö öridest heidutada. Kui sa kord kasvatamisest aru saad, p pole neid mustreid sugugi liiga raske kududa ja tulemus on tõepoolest eriline.
167 Lehtedega soonik
168 Nupusoonik
171 Astelpõõsaleht
174 Mummumuster
175 Väikeste lehtedega soonik
169 Nupulised sakid
170 Väikesed lehed
178 Nupuline rombivõrestik 179 Kokard
180 Paaris lehed
172 Marjakobarad
173 Nupulised lained
182 Nupurombid
183 Kepsnukk
184 Stiliseeritud leht
176 Väikestest nuppudest
177 Nupulised oksaharud
185 Päevalill
186 Leht ja vanik
187 Võsu
diagonaalid
181 Nooleots
188 Rippuv oks
105
Raamatu ülesehitusest | Mustrinäidised Iga peatüki alguses on sissejuhatav osa, kus algajatele mõeldud lihtsad mustrid on varustatud nii rida-realt lahti kirjutatud kirjelduste kui kergesti loetavate skeemidega.
128
Kasutatud lõng Näidised on kootud siledatest lõngadest, mille puhul muster hästi esile tuleb.
Oskuste tase Mustrid on vastavalt kuduja eeldatavatele oskustele jaotatud kolmele tasemele, 1. tase on mõeldud algajatele.
MUSTRIKOGU
Nupud ja lehed
Kiri 202
Sulg g
Kiri 203
Kiri 204
Leht rombis
TASE 3
Viinamarjakobar j
TASE 3
Ühekordsed kasvatused ja suur mitmikkasvatus tõstavad selle kaarja lohkus motiivi pahempidikoes taustal esile. Võib kududa ka korduva pinda katva mustrina.
129
Kiri 205
Lehed jja marjad j
TASE 3
Lehed, nupud ja palmikud koos moodustavad väga silmatorkava vööndi, milles on midagi Arani kirjadest, kuid mis on siiski päris omaette muster.
TASE 3
Suur hulk nuppe vastandub õrnade lehtedega, see kõik koos meenutab viinapuu marju.
Taustast palju kõrgemale kerkivad lehed ja nupud aitavad luua muljet, et see oks väänleb ülespoole.
Märkused • Koo leheskeemide järgi lehed ühest silmusest ja neljateistkümnerealistena põhiskeemil märgitud kohtadele. • Vaja läheb palmikuvarrast.
23
Eritingmärk
21
Tõsta 3 s palmikul k vardale töö taga, 2 pp, tõsta lähim silmus palmikuvardalt tagasi vasakule vardale, (1 pp, õ, 1 pp, õ, 1 pp) kõik sellest silmusest, siis koo pp 2 palmikuvardale jäänud silmust.
22 20 19 18 17 16 15 14 13 12 11 10 9
42 25
40
23
38
21
36
19
34
17
32
15
30
13
28
7
29
5 4 3 2 1
1 silmusest kasvav motiiv, muutuv silmuste arv
• Motiiv algab ühest silmusest, kasvab üheksa silmuseni ja kahaneb viimasel real tagasi ühe silmuseni. • Vaja läheb palmikuvarrast.
10
27
11
26
9
24
7
22
5
20
3
18
1
16
25
21
6
19
4
14
12
1 11
10
10
9
8
7
6 5
4
3
2 1
6 4 2
15 13 12
Leht A
17 15
14
13
12
11
10
9
8
7 5 3 1
6
5 4 3 2 1
23-silmuseline motiiv
Eritingmärgid
13 11 9 7 5
4
3 2
(1 pp, 1 ph, 1 pp, 1 ph, 1 pp) kõik ühest silmusest, pööra, 5 ph, pööra, tõsta 4 just kootud silmust ükshaaval üle viimase silmuse,, koo 1 ppks. pp Tõsta 1 s palmikuvardale töö ees, 1 pp, 1 ph, siis 1 pp palmikuvardalt. Tõsta 2 s palmikuvardale töö taga, 1 pp, siis 1 ph, 1 pp palmikuvardalt. Tõsta 2 s palmikuvardale töö taga, 1 pp, siis 2 ph palmikuvardalt. Tõsta 1 s palmikuvardale töö ees, 2 ph, siis 1 pp palmikuvardalt.
6
(1 pp, õ, 1 pp, õ, 1 pp) kõik ühest silmusest, pööra, 5 ph, pööra, 5 pp, pööra, 5 ph, pööra, tõsta 4 just kootud silmust ükshaaval üle viimase s, koo 1 ppks. PH real ppks.
Vaja läheb palmikuvarrast.
19
Eritingmärgid
7
Märkus
21
9 8
(1 pp, pp 1 ph, ph 1 pp, pp 1 ph, ph 1 pp) kõik ühest silmusest, silmusest pööra pööra, 5 ph, pööra, 5 pp, pööra, 5 ph, pööra, tõsta 4 just kootud silmust ükshaaval üle viimase silmuse, siis 1 ppks. Tõsta 3 s palmikuvardale töö taga, 2 pp, tõsta lähim s palmikuvardalt tagasi vasakule vardale, koo see pp läbi, siis koo pp 2 palmikuvardale jäänud silmust.
23
11 10
Eritingmärgid
25
1
19-silmuseline vöönd, muutuv silmuste arv
14
17-silmuseline vöönd
27
14 1 4 13 12 11 10 1 0 9 8 7 6 5 4 3 2 1
14
12
17
2
16
13
8 23
8
18
Leht B
31
16
12
20
33
18
Märkused
22
35
14
6
24
37
20
8
26
39
22
14 1 4 13 12 12 11 10 9 8 7 6 5 4 3 2 1
28 41
26 24
128–129 Põhitingmärgid PP real pp, PH real ph
PP real ph, PH real pp
2 pp 1 ph palmik taga
2 ppk
2 pük
Põhitingmärgid Põhitingmärgid on iga kord esitatud lehekülje alumises servas.
28 26 24 22 20 18
Leht B 14 4
16 14
13
12 2
12
1 11
10 0
10
9
8
8
7
6 5
4
3
2 1
6 4 2
14 1 4 13 1 3 12 1 2 11 10 9 8 7 6 5 4 3 2 1
25 23 21 19
Leht A
17
19-silmuseline vöönd, muutuv silmuste arv
õ
ppks vahelt eest
pp vahelt tagant
Keerukamad mustrid Keerukamad mustrid on esitatud ainult skeemidena, kui rida-realist lahtikirjutamist just selguse huvides vaja ei ole.
27
14 4 13 3 12 2 11 10 0 9 8 7 6 5 4 3 2 1
2 üt 1 pp tksü
silmust pole
2 palmik taga
1 ph 1 pp palmik ees
2 palmik ees
1 pp 1 ph palmik taga
1 ph 2 pp palmik ees
15 14
13
12
11
10
9
8
7 5 3 1
6
13 3 11 9 7 5
4
3 2
1
Mustriskeemide kopeerimine Skeemid on trükitud mustvalgelt, nii et neid saab kopeerida või skaneerida ning siis suurendada (see on eriti kasulik, kui sul pole just hea nägemine, kui kood kehvasti valgustatud kohas või seltskonnas, näiteks rühmas või klassis).
Eritingmärgid Ebaharilikud ja harva kasutatavad tingmärgid on lahti seletatud vastava mustri ja skeemi juures.
Lahtikeeratav lakk 207. lehekülje kõrvalt leiad lahtikeeratava laka, kus on mustrites kasutatavad lühendid ja vardanumbrite võrdlev tabel.
9
16
| MUSTRIKOGU
Kiri 009
Kiri 010
Üks-üks soonik
Keerdsilmustega üks-üks soonik
TASE 1
TASE 1
Kududes igal real vaheldumisi parem- ja pahempidiseid silmuseid, saame elastse sooniku, millel on palju kasutusvõimalusi. Seda võib kududa paarisarvu silmustega, aga tavalisem on tasakaalustada seda soonikut paaritu arvu silmustega.
See variatsioon üks-üks soonikust, mis pole küll nii elastne kui eelmine, on aga ometi väga selgejooneline. Parempidised silmused töö paremal pool ja pahempidised silmused töö pahemal pool tuleb kududa keerdsilmustena, silmuse tagumisest aasast. 2 1
Töö käik 1. rida (PP) [1 pp, 1 ph] viimase silmuseni, 1 pp. 2. rida [1 ph, 1 pp] viimase silmuseni, 1 ph. Need 2 rida moodustavad mustri.
Näidatud paaritu arvu silmustega, 2ga jaguv arv silmuseid pluss 1
Märkus Paarisarvu silmuste puhul kududa [1 pp, 1 ph] rea lõpuni, teine rida kududa samamoodi.
1. rida (PP) [1 ph, 1 ppks] viimase silmuseni, 1 ph. 2. rida [1 pp, 1 phks] viimase silmuseni, 1 pp. Need 2 rida moodustavad mustri.
Kiri 011
Kiri 012
Katkestatud üks-üks soonik
Kaks-kaks soonik
TASE 1
TASE 1
Kui töö edasiridadel kududa vaheldumisi parem- ja pahempidiseid silmuseid, aga tagasiridadel ainult pahempidiseid, siis saame reljeefse pinna, mis ei ole kuigi elastne.
See klassikaline mõlemalt poolt ühesugune kude on ilmselt soonikute hulgas kõige sügavamate vagudega. Kude nimetatakse vahel ka topeltsoonikuks ja see on kasutatav nii terve rõivaeseme kui servade kudumiseks.
Töö käik 1. rida (PP) [1 pp, 1 ph] viimase silmuseni, 1 pp. 2. rida ph. Need 2 rida moodustavad mustri.
2 1
2ga jaguv arv silmuseid pluss 1
Töö käik 1. rida (PP) [2 pp, 2 ph] viimase 2 silmuseni, 2 pp. 2. rida [2 ph, 2pp] viimase 2 silmuseni, 2 ph. Need 2 rida moodustavad mustri.
16–17 Põhitingmärgid PP real pp, PH real ph
2
Töö käik
PP real ph, PH real pp
PP real ppks, PH real phks
1
2ga jaguv arv silmuseid pluss 1
2 1
4ga jaguv arv silmuseid pluss 2
Parem- ja pahempidikoes mustrid |
Kiri 013
Kiri 014
Katkestatud kaks-kaks soonik
Vahelduvad soonikusambad
TASE 1
TASE 2
Kui kududa sooniku tagasiread parempidikoes, tekivad parempidiste triipude vahele ripskoelised triibud. Kude pole enam nii sügavate vagudega, kuid moodustab konkreetse reljeefse pinna.
24
23
22
21
20
19
18
17
16
15
14
13
12
11
10
1. rida (PP) [2 pp, 2 ph] viimase 2 silmuseni, 2 pp. 2. rida ph. Need 2 rida moodustavad mustri.
9
8
Töö käik 2 1
4ga jaguv arv silmuseid pluss 2
Kui vaheldumisi paigutatud kaks-kaks soonikusammaste vahele kududa kaks rida parempidist kude, tekib ilmekas reljeefne pind, mis erineb tavalisest soonikust üsna palju.
7
6
5
4
3
2
1
4ga jaguv arv silmuseid pluss 2
Kiri 015
Kiri 016
Parem- ja pahempidistest silmustest diagonaalid TASE 2
Kaldus ristkülikud
Parem- ja pahempidiste silmuste rühmad, mis igal real ühe silmuse võrra nihkuvad, moodustavad selge nurga all kulgevad, hästi eristuvad diagonaalid.
Kui parem- ja pahempidistest silmustest moodustuvad diagonaaljooned katkestada, saadakse teistsugune pinda kattev koekiri.
TASE 2
Töö käik Töö käik
1. rida (PP) [4 ph, 4 pp] rea lõpuni.
1. rida (PP) [4 pp, 4 ph] rea lõpuni. 2. rida [3 pp, 4 ph, 1 pp] rea lõpuni. 3. rida [2 ph, 4 pp, 2 ph] rea lõpuni. 4. rida [1 pp, 4 ph, 3 pp] rea lõpuni. 5. rida [4 ph, 4 pp] rea lõpuni. 6. rida [3 ph, 4 pp, 1 ph] rea lõpuni. 7. rida [2 pp, 4 ph, 2 pp] rea lõpuni.
2. rida [3 ph, 4 pp, 1 ph] rea lõpuni. 8 7 6 5 4 3 2 1
8ga jaguv arv silmuseid
3. rida [2 pp, 4 ph, 2 pp] rea lõpuni.
10
4. rida [1 ph, 4 pp, 3 ph] rea lõpuni.
8
5. rida [4 pp, 4 ph] rea lõpuni.
6
6. rida [4 ph, 4 pp] rea lõpuni.
4
7. rida [1 pp, 4ph, 3 pp] rea lõpuni. 8. rida [2 ph, 4 pp, 2 ph] rea lõpuni.
8. rida [1 ph, 4 pp, 3 ph] rea lõpuni.
9. rida [3 pp, 4 ph, 1 pp] rea lõpuni.
Need 8 rida moodustavad mustri.
10. rida [4 pp, 4 ph] rea lõpuni. Need 10 rida moodustavad mustri.
2
9 7 5 3 1
8ga jaguv arv silmuseid
17
18
| MUSTRIKOGU
Kiri 017
Kiri 018
Ruudud ruutudes
Pärlkoes rombid
TASE 2
TASE 2
Kududes vaheldumisi parem- ja pahempidiseid ruute, saame selgelt reljeefse pinna, mis muutub veel huvitavamaks, kui kududa ruutude sisse omakorda väiksemaid ruute. Pane tähele, et igas ruudus on ridade arv suurem kui silmuste arv.
Pärlkoes rombid on ümbritsetud kahest pahempidisest silmusest ribaga, moodustades niimoodi selgelt reljeefse mustri.
16 15 24
14
23
13
22
12
21
11
20
10
19
9
18
8
17
7
16
6
15
5
14
4
13
3
12
2
11
1
10 9
16ga jaguv arv silmuseid pluss 1
8 7 6 5 4 3 2 1
18ga jaguv arv silmuseid
18–19 Põhitingmärgid PP real pp, PH real ph
PP real ph, PH real pp
Parem- ja pahempidikoes mustrid |
19
Kiri 019
Kiri 020
Kiri 021
Topeltpärlkoes rombid TASE 2
Raamistatud rombid Kudumata silmustega soonik TASE 2 TASE 2
Need rombidesse paigutatud pärlkoes piirjoontega rombid on parempidises koes taustal. Keskmistel rombidel on väike pahempidises koes südamik.
Raamistades pahempidises koes rombid kahest parempidisest silmusest koosneva ribaga, saame parem- ja pahempidiseid silmuseid kasutades peaaegu tepitud kanga efekti. 24 23
36 35 34 33 32 31 30 29 28 27 26 25 24 23 22 21 20 19 18 17 16 15 14 13 12 11 10 9 8 7 6 5 4 3 2 1
18ga jaguv arv silmuseid pluss 1
Selle klassikalise sooniku üheks eeliseks on see, et ta on kahepoolne. Sügavad vaod ja tugevad parempidises koes vaoharjad on saadud silmuseid kudumata teisele vardale tõstes. Muidu on see lihtne ilma pahempidiste silmusteta kaherealine kiri.
22 21
2
20
1
19 18 17 16 15
4ga jaguv arv silmuseid pluss 3
14 13 12 11 10 9 8 7 6 5
Eritingmärk Le, tõsta silmus ph võttega kudumata teisele vardale.
4 3 2 1
12ga jaguv arv silmuseid pluss 1
Töö käik 1. rida (PP) – 3pp [le, tõsta 1 s teisele vardale, 3pp] rea lõpuni. 2. rida – 1pp, [le, tõsta 1 s teisele vardale 3pp] 2 viimase silmuseni, le, tõsta 1 s teisele vardale, 1pp. Need 2 rida moodustavad mustri.
140
| MUSTRIKOGU
Kiri 221
Kiri 222
Shetlandi täht
Kuigi see riba on laiem kui mõni teine Shetlandi muster, on see lihtne kahevärviline lõngajooksudega kiri, mida on kerge kududa. Rombe, mis tähte ülalt ja alt raamivad, nimetatakse tippudeks. Mustrit võib täiendada, lisades rohkem eri toonides siniseid tippe.
Eri värvi sakid
TASE 1
31 30
29
28
27
26
25
24
23
22
21
20
19
18
17
16 14 12 10 8
30 28 26 24 22 20
16
11
14
9
12
1
18ga jaguv arv silmuseid pluss 1
Värvid Valkjashall Kahvatusinine Sinine
32
13
3
2
34
18
5
4
See Firenzest Bargello paleest leitud tikanditest inspireeritud muster kujutab lihtsaid musti siksakke varjundikaupa muutuval taustal. Taustatriibud varieeruvad punasest kollaseni ja punaseks tagasi, kuid võib kasutada ka teisi värve ja muuta triipude laiust.
15
7
6
TASE 1
Värvid Punane
8
Must
6
Kinaverpunane Oranž Kuldkollane Kollane
Pruun Kollane Roosa
140–141 Põhitingmärgid PP real pp, PH real ph, värvid nagu näidatud
10
4 2
33 31 29 27 25 23 21 19 17 15 13 11 9 7 5 3 1
6ga jaguv arv silmuseid pluss 1
Lõngajooksudega koed ja intarsia |
Kiri 223
Kiri 224
Vaiba servamuster
TASE 1
Muster põhineb Türgi vaipadel. Välja arvatud keskmine kolmevärviline rida, on teised read kootud kahevärvilisena lõngajooksudega. Mustriridu võib kududa nii koos kui eraldi. Kui soovid neid koos kududa, pead iga kolme tähemustri korduse kohta kuduma seitse sakirida.
Värvid
Skeem 2
Hallikassinine
26
11
Erksinine
24
9
Hallikasroheline
22
7
Tumepunane
20
5
Türkiissinine
18
3
Korallroosa
16
1
Kahvaturoosa
14
6 4 2
4
4
2
2
17 15 13
7
3
1
19
9
5
3
21
8 7
6
23
11
8 5
25
10
Skeem 1 7
27
12
14ga jaguv arv silmuseid pluss 1
6
29
13
8
8
30 28
10
TASE 3
See muster on inspireeritud šabloonmustrist, mis kujutab laialipillatud lilli täpilisel taustal. Ebakorrapäraselt paiknevate lillede ja täpikeste kudumine nõuab rohkem tähelepanu kui korrapärane muster, aga kasutusel on ainult kaks värvi, nii et liiga keeruline see ka ei ole. Kui valge lõngajooks tuleb rohkem kui nelja silmuse pikkune, kinnita see alumise rea sama värvi silmuse külge.
Kahvatusinine
12
Skeem 3
Jaapani šabloonlilled
15 14
6 silmust pluss 1
141
6 5 4 3 2 1
1
6 silmust pluss 1
Kõikide skeemide puhul 42ga jaguv arv silmuseid pluss 1
Värvid Sinine Valge
24ga jaguv arv silmuseid pluss 8
Lõngajooksudega koed ja intarsia |
Kiri 230
India äärised
TASE 3 Selle mustri algtõukeks olid rikkalikud Gujarati tikandid. Suurem osa mustrist on kahevärviline lõngajooksudega kude, vahel on ühes reas kasutatud ka kolme või nelja värvi. Et muster mõjuks võimalikult autentsena, koo säravatest metallihelgiga lõngadest ja rõhuta mustrit litritega.
40 39 38 37 36 35 34 33 32 31 30 29 28 27 26 25 24 23
Must
21
Kuldkollane
19
Sidrunkollane
17
Roosa
15
Punane
13
Oranž
11
Laimiroheline
9
Kreemikasvalge
22 20 18 16 14 12 10 8 7 6 5 4 3 2 1
12ga jaguv arv silmuseid pluss 1
Värvid
145
| MUSTRIKOGU
146
Kiri 231
Lilleline neerumuster
TASE 3
Selle suurepärase mustri puhul tuleb servamustri- ja taustalõnga viia edasi lõngajooksuna, neerukujund ja lilled kududa eri keradest. Mustrit elavdab, kui kududa lilleõied erinevat tooni lilla lõngaga. Kui tahad, jäta ümbritsevad lilled ja servamuster ära ja koo ainult üks neerumotiiv, mis on kolmkümmend silmust lai ja nelikümmend seitse rida kõrge.
48 47 46 45 44 43 42 41 40 39 38 37 36 35 34 33 32 31 30 29 28 27 26 25 24 23 22 21 20 19
Värvid
17
Must
15
Kollakashall
13
Tuhmlilla
11
Kollane
18 16 14 12 10 9 8
Sirelililla
8 7
6
7
Fuksialilla
5
Roosa
3
Kahvaturoheline
1
Heleroheline
6 5
4
4 3
2
2 1
31ga jaguv arv silmuseid pluss 1
146–147 Põhitingmärgid PP real pp, PH real ph, värvid nagu näidatud
Servamuster: 10ga jaguv arv silmuseid pluss 1
Lõngajooksudega koed ja intarsia |
Kiri 232
Lõuna-Ameerika tuulelohemustrid
TASE 3
Need mustriribad on inspireeritud erksatest geomeetrilistest mustritest, millega kaunistati Andides erilistel puhkudel lennutatud tohutuid tuulelohesid. Et seda keerulist mustrit teostada, tuleb kasutada tuleb nii intarsiatehnikat kui mitmevärvilist lõngajooksudega kudumist. Mustri mitmekesistamiseks võib kudumiseks võtta igat värvi lõnga erinevaid varjundeid.
42 41
40
39
38
37
36
35
34
33
32
31
30
29
28
27
26
25
24
23
22
21
20
19
18
17
16
15
14
13
12
11
10
9
8
7
6
5
4
3
2
1
24ga jaguv arv silmuseid pluss 3
Värvid Must Roosa Punane Tume türkiissinine Lilla Kollane Laimiroheline Kahvatu laimiroheline
147
148
| MUSTRIKOGU
Kiri 233
Keldi ääris
TASE 2
See muster kujutab põimunud sõlmemotiivi, mida leidub kiviristidel. Kuigi muster on suur, pole seda keeruline kududa, sest tegemist on kahevärvilise lõngajooksudega koega. Antud skeemil on mustril kummaski otsas lõpujoon. Kui soovid katkematut äärist, koo kirjakorra kakskümmend kaheksa silmust pluss paremale veel üks silmus.
16
15
14
13
12
11
10
Värvid Must Kreemikasvalge
9
8
7
6
5
4
3
2
1
28ga jaguv arv silmuseid pluss 9
Kiri 234
Värvivahetused
TASE 2 26 25
24
23
22
21
20
19
18
17
16
15
14
13
12
11
10
9
8
7
6
5
4 2
20ga jaguv arv silmuseid
Musta valgel vaheldamine valgega mustal on tuntud dekoratiivne võte. Siin lisab see sära Lõuna-Ameerika lõngajooksudega kootud mustrile.
148–149 Põhitingmärgid PP real pp, PH real ph, värvid nagu näidatud
Värvid
3
Kreemikasvalge
1
Must
Lõngajooksudega koed ja intarsia |
149
Kiri 235
Keldi sõlme motiiv
TASE 2
Seegi suurejooneline sõlmemotiiv pärineb kiviristidelt. Tegemist on kahevärvilise lõngajooksudega koega, nii et kuigi muster on suur, pole seda keeruline kududa. Ümbritse motiiv palmikutega, et saavutada tõelist keldi hõngu.
Värvid
44
Must
42
Kreemikasvalge
40
43 41 39
38
37
36
35
34
33
32
31
30
29
28
27
26
25
24
23
22
21
20
19
18
17
16
15
14
13
12
11
10
9
8
7
6
5
4
3
2
1
36-silmuseline motiiv
168
| MUSTRIKOGU
MUSTRIGALERII
T채hed
265
266
269
270
272
273
274
275
276
277
278
279
280
281
282
283
267
268
271
T채hed |
23 22 21 20 19 18 17 16 15 14 13 12 11 10 9 8 7 6 5 4 3 2 1
19 silmust
23 22 21 20 19 18 17 16 15 14 13 12 11 10 9 8 7 6 5 4 3 2 1
16 silmust
23 22 21 20 19 18 17 16 15 14 13 12 11 10 9 8 7 6 5 4 3 2 1
25 silmust
173