Mystery mile

Page 1

MYST ERY M I L E’I KÜ L A



M A RG ERY A L L I N G H A M

MYSTE RY M I L E’I KÜ L A A L B ERT C A M PI O N I M Õ I STAT USED

Inglise keelest tõlkinud Evelin Schapel


Originaali tiitel: Margery Allingham Mystery Mile Penguin Books, 1982 Toimetanud Piret Klaus Kujundanud Angelika Schneider Mystery Mile © Rights Limited, 1930 All rights reserved Tõlge eesti keelde © Evelin Schapel ja Tänapäev, 2015 ISBN 978-9949-27-742-1 Trükitud AS Paketi trükikojas


P. Y . C . - L E J A A . J . G . - L E KURITEOKAASLASTELE



MYS TE RY M I L E’I KAART

S ab a d d aj l e as b a c

ki SO

O

L A KSO

O

G E O R G E’ I M A JA POLITSEI PÜÜNIS

L ABÜRINT

POSTKO N TO R

HAL JAS ALA

MÕIS

KIRIKL A

O

RW

KIRIK

LI

- EL U D N U UN T

EL SO

GI

O

L AKSO O

HURTSIK



9

1. P E A T Ü K K

KO H A L O L I JATE H U L GA S „Ma võin viiekümne dollari peale kihla vedada,” ütles ameeriklane, kes istus kodu poole suunduva Elephantine’i üliküllusliku sohvabaari uksele kõige lähemal, „et see mees seal mõrvatakse kahe nädala jooksul, võimalused on üsna võrdsed.” Tema kõrval istuv inglane heitis üle toolimere pilgu nägusale vanahärrale, keda nad mõlemad jälginud olid. „Kümme naela,” sõnas ta. „Hästi, võtan kihlveo vastu. Teil ei ole aimugi, kui turvaline ja vaikne paik on Inglismaa.” Üle ameeriklase näo libises aeglane naeratus. „Teil ei ole aimugi, kui ohtlik tüüp on Crowdy Lobbett,” lausus ta. „Kui teie politsei kavatseb ta oma hoole alla võtta, peavad nad hakkama teda terasest riidekastis


1. P E AT Ü K K • KO H A L O L I J AT E H U L G A S

hoidma, ja ma ei kadesta neid. Mul on isegi kahju teie raha vastu võtta, kuigi minu pakutud šansid on paremad, kui mis tahes kindlustusfirma teile Ameerikas pakuks.” „Minu jaoks kõlab kõik suurepäraselt,” vastas inglane. „Aga kahe nädala pärast Verreys kohtume ja tähistame. Sobib?” „Kahekümne teisel,” ütles ameeriklane kalendrisse märget tehes. „Tundub kuidagi paganlik vana mehe laiba puhul tähistama hakata. Ta on tore mees.” „Te tahtsite öelda, tema terviseks klaasi tõsta,” lausus inglane enesekindlalt. „Scotland Yard on viimasel ajal vägagi hakkamist täis. See tuletab mulle meelde,” lisas ta rõõmsalt, „et peaksin teid mõnda meie ööklubisse viima.” Baari teises servas lobises jutukas türklane, kes oli tüüdanud kaasreisijaid alates hetkest, mil laev New Yorgist väljus, oma viimase ohvriga. „See on temast väga julge niimoodi kontserdile tulla,” ütles ta parasjagu. „Teate ju isegi, et ta on märgistatud mees. Selles pole ilmselt enam kahtlustki. Neli mõrva majapidamises viimase kuu jooksul ja tema on imekombel iga kord pääsenud.” Türklase ohver – kahvatu noor mees, kes näis püüdvat oma tohutute prillide taha varjuda – ärkas mõ-


11

tisklustest, millesse ta oli langenud hetkel, mil jutukas türklane ta käsile võttis, ning silmitses oma kiusajat kullipilguga. „Ega ometi mitte see kena vanahärra, kes seal istub?” küsis ta. „See valgete juustega? Neli mõrva majapidamises kuu aja jooksul? Sellisele asjale tuleb lõpp teha. Tahaksin loota, et talle on sellest ikka räägitud?” Kuna see oli esimene märkus, millega noor mees türklast austas, tegi tüütus sellest silmapilkselt järelduse, et on sattunud vaimuhaige otsa. Tema jaoks oli täiesti kujuteldamatu, et keegi polnud kuulnud nii palju tuntust kogunud äpardunud mõrvadest, milleks ajakirjandus need tembeldanud oli ja millest kõik New Yorgi ajalehed viimase nelja nädala jooksul pasundanud olid. Noor mees hakkas rääkima. „Kes see vana tormilind on?” küsis ta. Tema kaaslane vaatas teda mõningase rõõmutundega, mille sarnast sündinud klatšija informeerimata kuulaja leidmisel ilmutab. Tema turske punane nägu muutus korraga elavaks ja ta kallutas oma kummalise pirnikujulise pea, mis reetis ta rahvuse, küljele viltu. „See kena vanahärra, karastunud New Englanderi parim näide,” alustas ta retoorilise sosinaga, „ei ole keegi muu kui kohtunik Crowdy Lobbett. Ta on sattunud ühe erakordse mõrvaseeria kavatsetud ohvriks. Ma ei


1. P E AT Ü K K • KO H A L O L I J AT E H U L G A S

saa aru, kuidas teil on õnnestunud kõige selle lugemisest hoiduda.” „Aa, ma olin tervise pärast ära Nebraskas,” vastas noor mees. „Teate küll, meeste värk,” lisas ta mõnevõrra kriiskaval häälel. Ta kõneles ülimalt tõsiselt ja vana mees noogutas midagi kahtlustamata ning jätkas. „Kõigepealt lasti maha tema sekretär, kes istus oma isanda toolil,” kõneles vana mees aeglaselt. „Seejärel mürgitati tema ülemteener, kes maiustas ilmselt isanda viskiga. Siis sattus tema autojuht väga salapärasesse õnnetusse ning lõpuks sadas temaga koos mööda tänavat jalutanud mehele pähe katusekivi.” Türklane toetas selja vastu toolileeni ning silmitses oma kaaslast peaaegu võidukal ilmel. „Mis te selle peale kostate?” küsis ta. „Kohutav,” vastas noor mees. „See näitab küll kellegi kohutavat maitselagedust. Ning närust sihtimistäpsust samuti,” lisas ta pärast pisukest mõtisklust. „Võiks arvata, et ta reisib nüüd tervise pärast, nagu minagi?” Türklane kallutas end lähemale ja ta hääletoon kõlas palju usalduslikumalt. „Räägitakse,” pomises ta, püüdes tulutult häält tasandada, „et see oli ainus, millega noorel Marlowe Lobbettil õnnestus oma isa Euroopasse meelitada. Ma


13

imetlen selliseid mehi – mehi, kes ei karda seda, mis neid ees ootab.” „Oo, kahtlemata!” sõnas noor mees leebelt. „Ma oletan, et see kena moodne noorsand vanahärra kõrval ongi tema poeg, keda te mainisite?” Türklane noogutas. „Täpselt nii ja tütarlaps, kes teisel pool teda istub, on tema tütar. Need eriti tumedad juuksed eristavad neid mõnevõrra. Kummaline, et poeg on nii suur ja tütar nii väike. Teate, tüdruk sarnaneb oma emaga, ühega Tennessee Edwardeste esindajatest.” „Mis kell kontsert algab?” Türklane naeratas. Tal oli tunne, nagu oleks ta lõpuks ometi jõudnud tutvuse sõlmimise hetkeni. „Minu nimi on Barber,” ütles ta. „Ali Fergusson Barber – mulle on alati tundunud, et see oli mu vanematel üsna rumal nali.” Ta vaatas uurivalt oma kaaslase poole, lootes samasugust usaldusavaldust, kuid seda siiski ei järgnenud. Näis, nagu oleks noor mees tema olemasolu sootuks unustanud, idamaalase täielikuks tülgastuseks tõmbas ta pintsakutaskust välja väikese valge hiire ning hakkas seda peos silitama. Lõpuks sirutas ta käe härra Barberile näitamiseks välja.


Turn static files into dynamic content formats.

Create a flipbook
Issuu converts static files into: digital portfolios, online yearbooks, online catalogs, digital photo albums and more. Sign up and create your flipbook.