Aivo Oblikas
N ÕUAN D E I D KOERAOMA NI K U LE Ku t sika va l i k u s t koe ra va n a du s p õ l ve n i
S IS U KO R D SAATEKS 7 VÕTAKS ENDALE KOERA? 9 MILLIST KOERA VALIDA? 27 Esimene sõel 28 Milline peaks olema koera iseloom? 33 Tõukoer või tõutu kaaslane? 47 Koera tõutunnistus ehk pedigree 52 Millist tõugu valida? 55 KASVATAJA, KENNELNIMI JA SELLEGA HAAKUV 57 KUTSIKA DOKUMENDID 64 KUTSIKA VALIK 72 Genotüüp ja fenotüüp 73 Emane või isane koer? 78 Konkreetse kutsika valikust 79 KUTSIKAS TULEB KOJU 83 Esimesed päevad kodus 88 Reeglid 92 Mäng 101 Koolitus 114 Kuidas koerad õpivad ning uusi oskusi omandavad 119 Mida tasub kutsikale õpetada 125 Kutsika kodune hooldus ja käsitlemine 132 Hävitustöö 135 Sotsialiseerimine 142 Toitmine 147 Tervis, vaktsineerimine ja võimalikud arstivisiidid 149 Kust leida abi probleemide tekkimisel? 151 KODUSED SUHTED 153 Kust kõik alguse saab? 154 Koer hakkab ise korraldusi jagama 159
si sukord
5
Kuidas sellist olukorda vältida? 162 Kui rõõmsameelsest kutsikast on sirgunud turtsuv teismeline 169 Kasvav huvi vastassoo vastu 175 Suurenenud energia ja jõud 179 Koer ei ole enam kutsikas 185 Koer hakkab peremehe üle domineerima 187 Kas üritada ise olukorda lahendada või peaks abi paluma? 193 PROBLEEMKOER NING TEMA „PÄÄSTMINE” 198 Probleemi tekkimise algus. Tõulised eeldused 199 Energia kui probleemi põhjustaja 204 Probleemne ründamine 207 KOER JA LAPSED 212 Perre sünnib laps 213 Lastega perre võetakse koer 218 Iga võõras koer ei ole kodune Muri 226 Lapsele tulevad sõbrad külla 228 KOERA KOOLITAMISEST 231 Milleks üldse koera koolitada? 232 Motivatsioon on koolituse alus 234 Käskude õpetamine ja toit 237 Negatiivne tagasiside 239 Kuidas koer maailma näeb? 245 Veel mõnest koerakoolitusega haakuvast teemast 248 KOERASPORT 251 Lihtsast koerakoolitusest koeraspordini 252 Koeraspordialasid on mitmeid 255 Koertenäitused 263 Koera sobivusest näitustele või koerasporti 266 Koer läks kaduma 269 Tervis on kalleim vara 273 Koer ja kutsikad 281 KOERAGA REISIMINE 284 VANA KOER 289 LÕPETUSEKS 293
6
n õu a n d e i d ko erao m an i k u l e
SA AT E K S Käesoleva raamatu sünni põhjuseks on eri aegadel peas keerelnud mõtted ning lood, mis on pärit meie igapäevaelust. Olles päris pikka aega olnud „uppunud” koerandusse, olen näinud paljusid õnnelikke inimesi ning nende toredaid sõpru – koeri –, kellega jagatakse igapäevaseid rõõme ja muresid. Samas olen kokku puutunud ka suure hulga inimestega, kellele kodune koer toob muret ja stressi. Nähes õnnetut, kes on hätta sattunud, on mul tihti peast käinud läbi mõte – huvitav, inimene võttis kindlasti koera oma ellu n-ö lisaväärtusena, kuid näe, kuidas olukord on muutunud ning oodatud positiivsete elamuste asemel on lisandunud hoopis muret ja stressi. Kui kahju, et nii on läinud! Kahju on inimesest, kes oma elu halbade emotsioonide peale raiskab ning kahju on koerast, kes sellise närvilise kooselu tõttu ka ju õnnelik ei ole. Seesugusel olukorral on üsna tihti väga erinevaid põhjuseid. Osa on hüpanud pea ees tundmatusse ning võtnud koera hetkeemotsiooni ajel, mõtlemata läbi, mis ees ootab, ning kui koer kutsikaeast välja kasvab, leidnud ennast hoopis teisest reaalsusest, kui varem ette kujutas. Teised on lihtsalt valinud täiesti vale iseloomuga koera, kes ei sobi tema igapäevaeluga. Kui neil oleks mõni teistsugune koer, võiks ka nende kooselu näha välja hoopis teistsugune. Kolmandad on kasvatanud koera nii hästi kui vähegi oskavad, hoolitsenud tema kui lapse eest, mõne aja pärast aga avastanud, et kõige selle helluse ja hoolitsuse peale ei ole tal rõõmsameelset sõpra, vaid kodus on sirgunud hoopis murdja metslane, kes ei kuuletu kellelegi.
s aate ks
7
Seda loetelu võiks veel pikalt jätkata. Kõigil koertega seotud muredel on tegelikult suhteliselt sarnane taust – päris palju probleeme oleks saanud ära hoida, kui inimesel oleks õigel ajal olnud natukene rohkem infot. Teadmistel on huvitav omadus – kui nad on olemas õigel ajal, siis on võimalik teha õigeid otsuseid ja valikuid; tagantjärele teadmised panevad ainult ohkama ja tagasi vaatama, kuid abi neist enam sedavõrd pole. Olles ise kokku puutunud paljude koeranduse nüansside ja detailidega, sooviksin sellealaseid teadmisi ka teistega jagada. Kirjutan järgnevalt kõigest koerandusega haakuvast, alates kutsikavõtmise soovist kuni koera vanaduspäevadeni. Käsitlen kutsikavõtuga seotud probleeme, kirjutan kutsikaeast ning suhte loomisest, käin läbi koera eluperioodid, analüüsin, kuidas kasvavad probleemsed koerad ning üritan anda nõu probleemide lahendamiseks; peatun koerakoolituse ja koeraga ühise keele leidmise küsimustel ning lisaks veel paljudel erinevatel koerapidamisega haakuvatel seikadel. Kui ostate endale kodumasina, on sellel kaasas kasutusjuhend. Kui loete selle läbi, on teile täiesti selge, et vajutama peab sinist nuppu, sest rohelise vajutamisel tuleb peagi võtta ette tee remondimehe juurde. Võtke seda raamatut kui koera kasutusjuhendit, mis aitab vältida käiku remondimehe juurde. Loodetavasti saate siit vajalikku lisainfot, mis aitab teha õigeid valikuid ning oma valikud ka õigesti ajastada. Ning loodetavasti võimaldavad lisateadmised kasvatada kodus õnnelikumat koera ja olla ka ise õnnelik.
8
n õu a n d e i d ko e rao m an i k u l e
MIL L I ST KO E RA VA L I DA? koe raraam at
27
Kui võtad perre hamstri või merisea, siis kujutad enam-vähem ette, kui palju ta magab, kui palju liigub, milliseid elamistingimusi vajab ning milliseid terviseprobleeme võib ette tulla. Kui aga võtta perre koer, on seis oluliselt keerulisem. Ehkki tegemist on ühe ja sama liigiga, võib koerte puhul isendite erinevus olla kohati isegi suurem kui mõnede eri liigist loomade vahel. Arvan, et ma ei eksi, kui ütlen et enamik inimestest võtab perre koera ennekõike välimuse põhjal. Mõnele meeldib valge koer, mõnele must. Mõned inimesed tahavad suurt koera, teistele meeldib väike. Ühtedele sümpatiseerib karvakera, teised vihkavad pikka karva. Tänapäeva inimesed on harjunud ostma tooteid raamatute ja interneti põhjal. Vaadatakse toote välimust ja detaile ning selle põhjal langetatakse otsus. Lihtne on võtta ette mingi koeraraamat, kus on tutvustatud erinevaid tõuge ning värvilisi pilte lehitsedes langetada nähtu põhjal otsus. Üldjuhul on nendes raamatutes toodud ka lühitutvustus konkreetse tõu käitumise ja iseloomu kohta. Pean tunnistama, et iseloomu ja käitumist kirjeldavad lõigud pole neis raamatuis tihtipeale päris ühene tõde. Pildi ajab ju kirjuks kasvõi see, et iga koerakasvataja eelistab erinevat iseloomu ning samas on ka ühes pesakonnas erinevaid isendeid. Ma ei hakkaks siin põhjalikult tutvustama erinevaid tõuge, kuna neist on niigi juba palju kirjutatud. Pigem üritaksin edasi anda üldisi põhimõtteid, mis ehk valikut veidi lihtsustada aitavad.
ESIMENE SÕEL Kõigepealt tuleks mõelda sellele, kas soovitakse suuremat või väiksemat koera ning kas ta hakkab elama toas või õues.
28
n õu a n d e id ko e rao m an i k u l e
Kas suur või väike? Kas sile või karvane?
Suurem koer vajab kindlasti natuke rohkem ruumi. Nagu eelnevalt juba mainisin, kulub suurema koera peale ka rohkem raha, kuna ta lihtsalt sööb rohkem. Samuti vajab suure koera käsitsemine natuke rohkem jõudu. Lisaks on paljude suurte koerte eluiga (eriti gigantsetel tõugudel) mõnevõrra lühem kui väikest ja keskmist kasvu koertel. Inimesed kipuvad ekslikult arvama, et väiksem koer vajab vähem liikumist ja temaga ei pea koolis käima. Isikliku kogemuse põhjal ütleksin, et väike koer, kes ei saa piisavalt palju liikuda, oskab kodus tõeliselt ebamugavaks muutuda. Tihti on just väikesed koerad need, kes kodus häirivalt hauguvad või diivanisse auku üritavad kaevata. Probleem on selles, et kuna väiksem koer vajab omaniku arvates vähem liikumist, ei jalutata temaga piisavalt ning pööratakse talle ka muus osas vähem tähelepanu. Ent kui nende väikeste tegelaste rohket energiat jalutuskäikudega ei maandata ning nad kasvavad omapäi, muutuvad nad üsnagi tüütuteks põrgulisteks.
m i l l i st koe ra val i da?
29
Sama lugu on koolitusega. Just väikesed koerad kipuvad tihti omanikku hammustama ning ei lase endal küüsi lõigata. Põhjus on lihtne – suure koera omanik kaldub pigem kartma, et äkki ei saa hakkama ning otsib juba varakult abi, minnes koertekooli või kasvatades koera natuke rangemate reeglite järgi. Väiksema koera omanik aga kujutab ette, et ega nii väikese koera käsitsemine pole ka tulevikus probleemiks. Seetõttu jäetakse tihtipeale kooli minemata ning samuti kiputakse oma lemmiklooma liialt hellitama, temalt midagi nõudmata. Ent nii suur kui ka väike koer vajavad kindlasti võrdselt liikumist ja tähelepanu ning ka kooliminek on mõlema jaoks sama tähtis. Kui peres on väikesed lapsed, siis on neil väiksemat kasvu koeraga kindlasti lihtsam kui suuremaga. Suurem koer kipub juba pelgalt oma massi ja liikumiskiiruse tõttu väiksematest lastest üle
30
n õu a n d e id ko e rao m an i k u l e
Kas must või valge?
jooksma. Eks lapsed harjuvad sellega vähehaaval ning õpivad ka kokkupõrgetest hoiduma, kuid siiski tekib suure koera puhul rohkem nutu või ehmatusega lõppevaid olukordi. Reisida on väiksema koeraga muidugi lihtsam, kuna teda saab hõlpsamini kaasa võtta. Samuti leiab väiksemale koerale kergemini hoidja. Samas on palju suurte koerte omanikke, kes mulle siinkohal kindlasti vastu vaidlevad. Eks see oleneb natuke ka inimese iseloomust ning tema oskusest näha pigem probleeme või pigem lahendusi. Päris paljud inimesed võtavad reisile kaasa ka oma suuremat kasvu koera ning nendegi hoiuleandmine pole eriline probleem. Kui soovite aga reisida lennukiga ning koera kaasa võtta, siis ilmselgelt on väiksema koera pilet palju odavam. Ka ühistransporti pääseb väiksema koeraga lihtsamini ning kui poodi siseneb inimene pisikese koeraga, vaadatakse teda hoopis teise pilguga kui suure koera omanikku, kes üritab sama teha. Suurem koer on kindlasti kodukaitsjana efektiivsem ning temaga jalutades võib end ka pimedal põiktänaval turvaliselt tunda. Samuti saab suurema koeraga harrastada rohkem koeraspordialasid või muid aktiivseid tegevusi. Kui koer plaanitakse õue elama panna, siis on peamiseks kriteeriumiks karvkate. Õues elav koer võiks meie kliimas olla ikkagi aluskarvaga. Kuivõrd meil on päris pikalt niisket ja külma ilma, siis lühikarvalise või aluskarvata koera tervis võib ööpäev läbi õues elades kahjustatud saada. Tean küll mitmeid inimesi, kes ka meie kliimas õues lühikarvalist koera peavad, kuid nad on selleks puhuks ehitanud koerale sooja köetava kuudi, kus loom saab ennast mõnusalt tunda. Samas peab arvestama sellega, et kui meil talvel väga külmaks läheb, siis tuleb ka muidu õues elav koer tuppa sisse võtta. Seoses koerte karvkattega on levinud mitmeid müüte. Näiteks kiputakse ekslikult arvama, et pidades korteris pikema karvaga koera on su elamine karvu täis, aga lühikarvalise koe-
m i l l i st koe ra val i da?
31
raga karvaprobleeme pole. Olles pidanud korteris nii lühikarvalist dobermanni kui ka üksjagu pikema karvkattega ning aluskarvaga belgia lambakoera, ütleksin küll, et nii veider kui see ka pole, õnnestus mul dobermanni karvu leida isegi tööl kirjutuslaual oma kalendri vahelt, ent belglase karvu pole isegi riiete külge jäänud. Lühikarvalise koera karvad kaovad elamisse justkui märkamatult ära ning seetõttu on neid seal tihti ka oluliselt rohkem. Neid satub märkamatult riiete külge ja sealt rändavadki nad siis autosse ja igale poole mujale kaasa. Pikema karvkatte puhul kipub eralduv karv tubades rullidena kuhugi nurkadesse kogunema ning muutub palju kiiremini häirivaks, mistõttu see saab ka kiiremini koristatud. Teine ekslik arvamus on, et lühikarvalist koera ei pea harjama, samas kui pikakarvalise koera hooldus on justkui omaette ettevõtmine. Tegelikkuses ajavad mõlema karvatüübiga koerad karva maha aasta lõikes üsnagi ühtemoodi. Kui lühikarvalist koera ei harja, siis kogunevad karvad lihtsalt suuremas koguses kodusesse elamisse laiali. Ilmselgelt on mugavam koera harjata ja sellega vähendada kontrollimatult pudenevat karvahulka. Pikakarvalise koera harjamist pole aga vaja teha nagu igaõhtust hambapesu, vaid ka ennekõike siis, kui on näha, et koer hakkab karva vahetama ning selle mõningane sasimine vabastab koera selga jäänud taagast. Seda juhtub kaks-kolm korda aastas. Eks karv vahetub vähehaaval ka muul ajal, aga kahel korral aastas toimub see silmaga märgatavalt suuremas koguses. Kolmas müüt seisneb selles, et kui kodus on pikakarvaline koer ja temaga näitusele ei minda, siis justkui poleks teda vaja ka harjata ega osa tõugude puhul ka pügada. Kuid karvkate on üks osa koera tervisest. Kui pikakarvalise koera karva ei harja, võib tiheda pulstunud karva sisse väga lihtsalt tekkida mingi ebameeldiv haigus, mille ravimine on kordades tülikam (rääkimata rahast) kui koera harjamine. Osa tõugude puhul on pügamine täiesti möödapääsmatu
32
n õu a n d e id ko erao m an i k u l e
ka juhul, kui näitusel ei käida. Pikk karv kipub pulstuma ja moodustama läbipääsmatuid sasipuntraid ning koeral on halb elada. Kui koera suuruse ja karvkatte osas on otsus tehtud, võib edasi mõelda.
MILLINE PE AKS OLEMA KOERA ISELOOM? Koera käitumist iseloomustavad peamised karakteristikud on nagu erinevad toonid või värvingud, mis kokku segatult määravadki koera igapäevase käitumise. Instinktidest. Kui teinekord öeldakse inimese kohta, et ta käitub instinktiivselt, siis selle ütlemisega tahetakse justkui alla joonida, et inimene käitub automaatselt või mingi sisemise jõu mõjul, et tema käitumine ei ole n-ö teadlik. Koerte puhul on loodus instinktid, nende tugevuse ning esiletungimise samuti selliselt paika pannud, et seda on üldjuhul keeruline kontrollida. Selline määratlus kõlab vast veidi äärmuslikuna ning võib-olla oleks õigem öelda, et instinktide kontrollimiseks peab pingutama. Saagiinstinkti käivitajaks on saak ehk liikuv objekt. See on nagu võlurikepike, mis sel hetkel koera puudutab, ja koer sööstab liikujale järele. Saagiinstinkt on aidanud koerte eellastel ellu jääda. See on toiduhankimise ning saagipüüdmise vaatenurgast olnud ülioluline. Koer, kellel on hea saagiinstinkt, võib kiirelt liikuvat eset nähes momentaalselt liikuma plahvatada, enne kui arugi saab, mis see oli, mis liikus. Kui koer näeks liikuvat jänest ning sööstaks talle järele, siis oleks see inimlikust seisukohast arusaadav, sest me ju teame, et koera kauges ajaloolises taustas jänes=söök. Kui koer aga sööstab samamoodi järele möödasõitvale
m i l l i st koe ra val i da?
33
jalgratturile või tuules lendlevale lehele? Kumbki neist ei tähista ju ajaloolises taustas sööki. Ent koera eesmärgiks polegi sellisel juhul mitte tapmine või ärasöömine, vaid sisemine tung, mis paneb ta liikuvat objekti püüdma. Paraku on selle instinkti lõppeesmärgiks just nimelt saagi kättesaamine ning püüdmine lõpeb vaid kas objekti kadumise või tema kättesaamisega. Mis tähendabki seda, et koera sööst võib lõppeda hammustamisega. Ilmselgelt ei ole koeral seejuures mingit soovi kellelegi haiget teha ning ammugi pole ta agressiivne. Tuleb aru saada, et koer käitub sisemise sunni ajel, n-ö automaatselt. Muidugi on võimalik selle probleemiga tegeleda ning saada instinkt kontrolli alla, aga nagu öeldud, nõuab see tööd. Tugev saagiinstinkt võib koeras mõnigi kord esile kutsuda tegutsemist, millest hiljem kujuneb välja probleemkäitumine. Näiteks kipub osa koertest autosid taga ajama. Kindlasti on nii mõnigi kohtunud kuskil kõrvalteel koeraga, kes lähenevat autot nähes kergelt pin-
34
n õu a n d e i d ko erao m an i k u l e
Teenistustõugu koerte aretuses on pööratud suurt tähelepanu saagiinstinktile, sest see on nende puhul liikumapaneva jõuna ülitähtis.