SISUKORD PLANEERIMINE 8 .....Harmoonia või kaos? Vorm otsustab 10 .....Lase valgusel tuppa tulla 11 .....Sisustus internetis 12 .....Väikeste ruumide suured võimalused 14 .....Plõks! ja kogu maja on automaatika kontrolli all 15 .....Vana lift vajab ülevaatust kord aastas 16 .....Eramu küttesüsteem on mugava kodu alus 17
Kiirelt soojenev puhur õliradiaatorist kulukam
18 .....Soojus majja tagasi ventilatsiooniga 20 .....Bassein kui kodune minispaa
44 .....Maja vajab väärt puitu 45 .....Pilliroog on sobilik materjal ka ehitajale 46 ....Saunaviimistluses kasuta õigeid materjale 48 ....Ripplagede kvaliteedimärgistus muutus kohustuslikuks 49 ....Laeküttepaneelid on veel vähetuntud maailm 50 ....Toiduvalmistamisest väljub puhtaimana kalgi pinnaga laud 52 ....LED-valgustid pole igas mõttes parimad
SISUSTUS
22 .....Renoveerimistöödega kaasnevad nõuded
56 ....Kas valgusti on trendikaup?
23 .....Silmamõõdu ja vesiloodi aset täidab laser
58 ....Läbi kahe korruse helkiv valgusti
24 .....Eestis eriprojektid au sees
60 ....Pilkupüüdva tapeediga seinad särama
26 .....Pesemisruumi saab teha ka vanemasse majja
MATERJALID 30 .....Klaasvahesein eeldab materjalina tugevat eriklaasi 31 .....Eelmise sajandi värviõpetusi 32 .....Suured klaaspinnad: müüdid ja tegelikkus 34 .....Põranda- ja trepiklaas kardavad kriimustusi 36 .....Õige uks on moodne ja turvaline 38 .....Propellerisse kuivanud põrandalauad teevad põranda tegemise võimatuks 39 ...Õlitamine kaunistab, lakk kaitseb 40 ...Viimistlusega saab korkpõranda tugevaks 42 .....Libastumine märjal põrandal ei ole loomulik nähtus
4
43 .....Termopuit hoiab keskkonda, on kaunis ja vastupidav
62 ....Midagi enamat kui lüli kahe korruse vahel 65 ....Palun mulle sellest fotost üks tapeet 66 ....Puupakust uhke ornamendiga pruuttoolini 67 ....Odavamate seast valitud liuguks muutub hooldamisel ülikalliks 68 ....Palkmööbel moodsas kodus: miks mitte?
86 ....Ain Alle teeb kodudele värvilised silmad 88 ....Mäng valguse ja varjudega: kellele ei meeldiks päikesejänkud?
STIILNE KODU 92 ....Härjapea peegeldab eelmise sajandi kuldaegu 94 ....Kuus külalislahket ja kaunist mõisa 102 ....Eivere mõisahoone taassünd 106 ....Roosa unistus keset Tartu linna 110 ....Kena kodu Karlovas 112 ....Muhust pärit sisekujundaja Saaremaa poisi kodu kallal 115 ....Kodu uuemaks pintslita 116 ....Kodu kui hubane pelgupaik sügise eest 118 ....Sädelev alumiiniumtigu 120 ....Randojad, vana maja äratajad 124 ....Rahulik elu järveäärses agulimajas 126 ....Nukumaja Haapsalu vanalinnas 128 ....Põhust maja Pirital, käesirutus loodusele 132 ....Valge läikiv betoonvilla 134 ....Vinge villa Viimsi teel 136 ....Betoonbangalo Suurupis 138 ....Traditsiooniline palk modernses esituses 140 ....Lutheri kvartali taassünd
70 ....Tualetid läksid tähtsust täis
TERVE KODU
75 ....Põhjamaine vannitoaromantika
144 ....Feng shui’ga hea energia koju
76 ....Vannituba annab päevale hoogu
146 ....Tülikad ja kahjulikud naabrid majaseened
78 ....Papilehest kolmemõõtmeliseks mööbliks
148 ....Hallituse koristamine nõuab eelteadmisi
80 ....Langebraun – kõva kodumaine kaubamärk
150 ....Kutsumata külalised meie kodus
82 ....Mati Raal annab vanadele esemetele uue elu
152 ....Õhuniisutaja kaitseb tervisemurede eest
84 ....Annika Toomla maalib mööbli omanäoliseks
OMA TUBA 3
AUTORID Indrek Allmann Helge Alt
arhitekt
OÜ Puhastusekspert juhataja
Siret Antsmäe
ASi Floorin turundusjuht
Mari Hiiemäe
Äripäeva kaasautor
Anu Jaanson
ASi Vivarec turundusjuht
Ülle Jõks
ASi Hektor-Light tegevjuht
Jana Kadastik Katre Koit
Äripäeva andmebaaside toimetaja
Äripäeva ajakirja Sisustaja toimetaja
Tiina Kolk
Äripäeva kaasautor
Kai Laanemets Kaili Laansalu Külli Laikre Eleri Lopp
Äripäeva kaasautor
Äripäeva kaasautor
Äripäeva kaasautor
Inge Lumiste
advokaadibüroo Raudsepp & Co advokaat
Varne Mälksoo Aita Nurga
OÜ TreTimber müügijuht
Äripäeva Raamatuklubi toimetaja
Toomas Nurme
Äripäeva kaasautor
Elo Odres Urmas Oja
OÜ Artmeeter sisekujundaja
Äripäeva ajakirja Dilemma toimetaja
Äripäeva kaasautor
Eeva Pajuviidik Ketlin Priilinn
Äripäeva kaasautor
Äripäeva kaasautor
Priit Pärn
ABC Kliima direktor
Toomas Raag
Äripäeva kaasautor
Monica Raud
Äripäeva ajakirja Gentleman toimetaja
Triin Rebane
Äripäeva kaasautor
Vaike Reemann Teet Reier
Eesti Rahva Muuseumi teadur
Äripäeva ajakirja Oma Maja toimetaja
Evelin Rikma
Äripäeva kaasautor
Katrin Rohtla
Äripäeva kaasautor
Katrin Romanenkov Addi Rull
ASi Moodne Valgustus arendusjuht
Anne Ruussaar Siret Seeder Madli Zobel
Eesti Rahva Muuseumi teadur
feng shui nõustaja
Siim Sultson
Äripäeva ehitusvaldkonna toimetaja
Äripäeva kaasautor
Marina Tigasing Andres Uus
Äripäeva kaasautor
Äripäeva kaasautor
OÜ Hobbiton arendusjuht
Kajar Valle
Armstrong Ripplagede tehniline konsultant
Triin Visnapuu Artur Ümar
Äripäeva kaasautor
Äripäeva kaasautor
5
Planeerimine
PLANEERIMINE
Maailmas on palju näiteid sellest, kuidas linnakeskkond seotakse sujuvalt loodusega. Pildil tee Yokohama rahvusvahelisse sadamasse. Fotod: Indrek Allmann
Harmoonia või kaos? “Valjusti ropendavad majad!” Nii lausus mu tuttav muusik iseloomustamaks üht järjekordset uuselamuarendust. Ja õigus tal on. Heites põgusa pilgu Eesti arhitektuurile, võime nentida vaid üht – siin puudub ühtsus. Seda pole kunagi olnudki. Meie heitlik ajalugu ja lühikesed rahuperioodid ei lasknud tekkida suurematel, läbikomponeeritud ja terviklikel linnaosadel. Nii on meil alati olnud kõrvuti puitmaja ja kivimaja, klassitsism ja funktsionalism. Tallinna vanalinna eri ajastute arhitektuuris on siiski ka midagi ühist. See on mastaap, st hoone visuaalne suurus võrrelduna naaberhoonetega. Nõukogude võimu “viljastavates tingimustes” suudeti vanalinn kui “konservatiivsuse kants” ümber kujundada, pikkides siia-sinna ühtse mastaabiga tohutult suuri eesrindlikke karpe, näi-
8
teks Kirjanike Maja Harju tänaval. Keskkond mõjutab inimest. Tõenäoliselt puudub paljudel meie hulgast see harmoonia alge, mis saadakse varajases lapsepõlves ja teismeeas ümbritseva ruumi tunnetamise kaudu. Seda asendab pahatihti ükskõiksus ja egoism.
Tasakaalus terviklikkuse vajadus kui traditsioon Teen nii, nagu mulle meeldib, ja naaber tehku, mis talle meeldib – sellist mõtteviisi nimetatakse tänapäeval liberalismiks. Samas ei ole me täielikult loobunud tasakaalu otsingutest ja nõudmisest meid ümbritsevale tehiskeskkonnale. Võib-olla on eestlaste harmoonilise terviklikkuse vajadus tingitud traditsioonist. Oleme ju mitme sajandi kestel imetlenud arhitektuurselt läbikomponeeritud mõisaid ja parke. Jaapani traditsioonis näiteks tegeletakse valda-
valt vaid konkreetse hoonega. Tänavat ei tajuta seal tervikuna ja seetõttu pole mingit tähtsust, milline on naabermajade stiil. Eestis on viimastel aastatel võetud suund tervikpiirkondade arendusega tegelemisele. Jahenenud majanduse tingimustes võib eeldada, et see trend jätkub kiirenevas tempos. Põhjus on lihtne. Seesama enese ümber harmooniat otsiv inimene vaatab kõigepealt seda, mis paikneb soetatava või renditava pinna ümbruskonnas ja alles seejärel asub hindama konkreetset maja, korterit või rendipinda. Keskkond, kus üks maja hüüab teisest üle ja tugifunktsioonid (sealhulgas ühiskondlik transport), vaba aja veetmise võimalused ja kaupluste lähedus puuduvad, ei ole enam nii atraktiivne, et selle eest turu keskmist hinda võiks küsida. Hoone vorm saab alguse lähteülesandest ja sel-
lest, mida peetakse oluliseks. Enamasti kirjeldatakse vaid hoone funktsiooni ja seda, kui palju peab olema tube või töökohti. Väga harva esitatakse nõudmisi kavandatava hoone väljanägemisele ses mõttes, mida maja omaniku kohta räägib. Kas ettevõttest peab jääma avatud või suletud mulje? Kas hoones peegeldub äriühingu personalipoliitika ja suhtumine oma töötajatesse? Kas ettevõte on uuendusmeelne või tugineb pigem traditsioonilistele väärtustele? Imagoloogiline sõnum, mida hoone kandma hakkab, jääb sageli läbi mõtlemata.
Stiili mõiste taandub tihti moele Stiili mõiste taandub tihti arutelule, mis on moes ja mis mitte. See pole siiski nii lihtne. Minu arusaamist mööda on stiilne maja ilus. Palju vähem tähtis on see, kas tuginetakse eesti traditsioonilisele arhitektuurile, st viilkatuse-
OMA TUBA 3
PLANEERIMINE
Modernne ruum on voolav, olles osa suurest looduse ringkäigust.
Vorm otsustab ga hoonele, või on tegemist modernistliku funkstiili või hoopis futuristliku orgaanilise arhitektuuriga. Määrab see, kui hästi on hoone antud stiilis vormistatud ja kui hästi sobitub ta ümbritsevasse keskkonda.
Vormivalikul üha tähtsam vajadus säästa energiat Ei pea olema Marek Strandberg, mõistmaks, et meid ootavad ees olulised klimatoloogilised ja makromajanduslikud muutused. Viimase kinnisvarabuumi ajal oli esmatähtis ehitatavate ruutmeetrite arv, sest nõudlus oli vaja rahuldada. Nende ruutmeetrite hilisem ekspluatatsioonikulude suurus ei mõjutanud müügihinda ja seetõttu puudus motivatsioon energiateemaga tegelemiseks. Ekspluatatsiooni ehk jätkusuutlikkusega seotud küsimused on muutunud aktuaalsemaks. Räägitakse ehitise kestvusest, nullilähedasest energiakulutusest ehk loeb maksimaal-
ne sõltumatus välisvõrkudest ning loomuliku valguse, looduslike energiate ja intelligentse ventilatsiooni ärakasutamine. Hooned kavandatakse olemaks osa vahetust ümbrusest ja suurest looduse ringkäigust. Kesk-Euroopas on aastakümneid püütud selle põhimõtte järgi ehitada. Soomes on hakatud tegema ettevalmistusi 80sentimeetriseks mereveetaseme tõusuks lähema 100 aasta jooksul. See ei tähenda, et keelataks vahetult vee äärde ehitamine, nagu Eestis seda vahel on üritatud teha. Oodata on ka tugevamate tormituulte tulekut ja sademete hulga suurenemist, mis toob kaasa täiendavaid nõudeid konstruktsioonidele ja trassidele. Uue eesmärgina on hoone aastaseks energiavajaduseks seatud 27 kWh/m². Praeguses Eesti praktikas kuulub see pigem ulmevaldkonda, sest tavaline uuseramu küttekulu on 165 kWh/m2 aastas. Veel on meil võimalus saa-
da energiasäästliku keskkonna loomisel kaasarääkijaks ja teha teene järeltulevatele põlvedele. Tõhustama peaks vastavat koolitust kõrgkoolides ning toetama järjekindlalt ettevõtteid ja üksikisikuid, kes end jämeda kaabli küljest lahti ühendada soovivad.
Orgaaniline arhitektuur versus kastarhitektuur Energia säästmisega seonduv mõjutab hoonete konstruktsioone ja sisemist planeeringut. Oma väljendusvõimalusi otsib aga ka 1960ndatel populaarne olnud nn orgaaniline arhitektuur. Tegu on traditsioonilisele kastarhitektuurile vastanduva, loodusvormidest inspiratsiooni ammutava stiiliga. Siiani on orgaaniline arhitektuur jäänud paljuski jõukate riikide mängumaaks, kuid tänu tehnoloogia arengule, mis võimaldab selliseid vorme lihtsamini projekteerida ja ehitada, võib ennustada kõikvõimalike eriskummaliste vormide
ilmumist ka meie linnapilti. Vahelduse mõttes oleks see kindlasti positiivne. Paralleelselt kogub Eestis jõudu standardiseeritud ehitus. Tundub, et see on hea. Mitmed arhitektid on väljendanud mõtet, et parem hea tüüpprojekt kui kehv ainuprojekt. Professionaalne tüüpprojekt peaks olema koostatud nii, et ta sulandub valutult võimalikult erinevatesse olukordadesse ja loob hoone omanikule meeldiva elukeskkonna. Vaid ehitusloa tarbeks paari päevaga koostatud ainuprojekt seda pahatihti ei suuda ja nii tekivadki nn valjusti ropendavad majad. Tulevikuhoonete vorm on ilmselt enam mõjutatud keskkonna teemadest. Tõenäoliselt suureneb meil linnaehitusliku harmoonia otsimine ning kerkib ka eriskummalise kujuga maju, kus põrandad, seinad ja laed on viltu ja ka kõik muu ei paikne harjumuspärasel kohal. Indrek Allmann, arhitekt
9
PLANEERIMINE
Magamistuppa aitavad sära tuua heledamad seinad ja kunstvalgus.
Fotod: Meeli Küttim
Lase valgusel tuppa tulla Põhjamaises kliimas oleks patt niigi vähest valgust valesse ilmakaarde vaatavate akende või halva värvilahendusega veelgi vähemaks võtta. Oskuslike võtetega annab seda pigem lisaks tuua. Kui tegemist pole just suvega, siis kipub meie kliimas valget aega nappima. Toad näivad suure osa aastast sama hallid kui ilm ning hing ihkab valgust, soojust. Enne, kui järjekordse lambi süütad ja sellega oma elektriarvet suurendad, uuri nippe, kuidas valgust efektiivsemaks muuta ja ruumi sära tuua. Toas võib ju põleda kas või mitu lampi korraga, aga kui seinad on paksu tapeedikihi all või tumedaks võõbatud, neelab sein suure osa valgu-
10
sest ja tekib tunne, et toas on ikka hämar. Seega on esimene abinõu toa säravamaks muutmisel seinte heledamaks värvimine. Kui aknad avanevad otse tänavale ja need on võõraste pilkude eest paksude kardinate ja ruloodega kaetud, muudad pimeda aja veelgi süngemaks. Proovi mõnel hommikul ruloo enne eest tõmmata, kui lambi süütad. Tuba muutub valgemaks kiiremini, kui seda lambivalguse põledes ruloo tagant märgata oleksid osanud. Paksud kardinad asenda õhuliste ja kergete, miks mitte vaid poolde aknasse ulatuvatega. Päevavalges ei ulatu niikuinii võõrad pilgud su elamisse piiluma, mistõttu võidad endale jälle tükikese rohkem päevasära.
Vaata üle ka aknalauad. Kui oled neile kuhjanud kõikvõimalikke toalilli, on viimane aeg inventuur teha ja kolida lilled aknalaualt lillealusele või postamendile. Nii pääseb igatsetud päevavalgus tuppa ja ka valgust vajavad taimed ei jää sellest ilma.
Lambipirn olgu säästlik Kõikvõimalikud nipsasjad, pildiraamid ja dekoratiivesemed sorteeri ja paiguta osa neist riiulitele, et vähene pind aknalaual ei meenutaks suveniiripoe vaateakent ega varjaks päikest. Ja lõpuks, kui kõik muu juba tehtud, mõtle oma toa valgustuse peale. Kui päikesevalgus on maksimaalselt ära kasutatud, tegele nn kunstvalguse loomisega.
Kehtib reegel: pigem palju väikseid valgusallikaid kui üksainus lamp laes. Üksik lae all rippuv lamp muudab kogu toa igavaks, valgustades vaid enda vahetut ümbrust ja jättes toanurgad hämarusse. Kui juba tuppa rohkelt valgusallikaid tuua, võiks mõelda ka elektrienergia kokkuhoiule. Seega, poodi lambipirni ostma minnes ära haara riiulilt esimest ettejuhtuvat, vaid langeta otsus hoopis säästupirni kasuks. Veel mõistlikum oleks kasutada LED-valgusteid, mis omakorda säästavad rohkem energiat kui tavalised säästupirnid. Kui kõik see tehtud, on tuba kindlasti valgem ja meel rõõmsam! Evelin Rikma
OMA TUBA 3
PLANEERIMINE
Kasuta valgusteid julgelt Sisekujundaja Kristiina Eljand soovitab lae seintega sama tooni värvida. Nii tekib hubane ja ühtlane ilme, silm ei haara katkendlikke seinavärvilt laele üleminekuid ja tulemus jääb ühtlane. Õhtul võiks akna ette tõmmata kardinad, mis küll pimendavad väljast, kuid ei muuda oma toapoolse heleduse tõttu tuba tumedaks. DolceCasa sisekujundaja Eljand soovitab veel luua akna kohale valguskarniise, mis illumineerivad õhtul kardinat. Julgelt peaks kasutama niši- ja karniisitaguseid valgusteid ja reostaate, mis võimaldavad valgusel paista kord tugevamana, kord mahedamana.
Igasse ilmakaarde ise värv Värvitoonide valikul peaks jälgima tubade asetust ilmakaarte suhtes. Lõunapoolsetes tubades pole mõistlik kasutada sooje toone, kuna need saavad päikesevalguse toimel veelgi soojema ilme (roosa, oranž). Sobiv lahendus oleks kasutada rohelisi, siniseid, kollakaid toone, neid omavahel kombineerida. Idapoolsetesse ruumidesse, kuhu päike paistab vaid mõne tunni hommikul, sobivad soojad toonid ja läänepoolsetesse vastupidi jahedad. Ka põhjakaarde avanevad ruumid nõuavad sooje toone, kuid nendega ei maksa üle pingutada. Piisab, kui toa üks sein värvida kollaseks, oranžiks ja ülejäänud kahvatumat tooni.
Lühter võimendab suurtest akendest sisenevat valgust.
Sisustus internetis Sisustus.ee Sisustus.ee on põhjalik internetiportaal, kust leiab kõikvõimalikku sisustusinfot. Lehekülg hõlmab üle 200 sisustuspoe ja ligi 12 000 toodet. Tegemist ei ole online-mööblikaubamajaga. Sisustus.ee on portaal, mis ühendab sisustustoodete pakkujad ühte kohta, lehekülastaja saab välja vaadata tooted, mis meeldivad, ja tutvuda nende pakkujatega ilma poode mööda kondamata. Tooted on portaalis jagatud kolme kategooriasse: ehitus, sisustus ja aed. Aiaosakonnast leiab kõik aiaga seonduva, ehituse alt ehitusmaterjalid ja sisustuse alt peale sisustuse ka kodumasinad, eritellimuskaubad, bürootooted, butiigitooted ja kunstiesemeid – õlimaale, graafikat jm. Selles portaalis saab küsida tasuta nõu sisekujundajalt, tasuta on ka
ruumiplaneerimistarkvara, inspiratsioonigalerii ja sisustusprojektide loomine.
www.sisustusweb.ee Sellelt leheküljelt leiab külastaja andmed sisekujundusfirmade ja disainerite kohta. Kokku on kogutud ka mööblitootjate ja -kaupluste andmed. Lihtsa menüü abil saab kerge vaevaga leida puhastusteenuste, viimistlusmaterjalide, aknakatete, akende-uste-vaheseinte, valgustite ja veel paljude toodeteteenuste pakkujad. Tegevusalade ja kaupade loetelu on lai ja otsitavate toodete-teenuste pakkujate andmeid palju, nii et valikuvõimalusi on. Lisaks saab portaalis lugeda erinevates väljaannetes ilmunud sisustusartikleid, küsida spetsialistinõu foorumis.
www.moobel24.ee Moobel24.ee ühendab Eesti mööblipakkujaid. Mööbel on jagatud kategooriatesse, kust on lihtne vajalikku üles leida. Meeldima hakanud toote juures leiab viite kauba müüjale. Nii ei pea sobivat diivanit otsides poode läbi käima, vaid saab rahulikult kodus olles sobivaima välja valida ja siis juba õigesse poodi kauba järele sõita. Pakkujate valik ei ole veel kuigi suur, ent nimekiri täieneb. Peale uue mööbli leiab portaalist ka kasutatud mööbli müügikuulutusi. Detailne otsingusüsteem võimaldab leida sobiva mööblieseme suuruse ja hinna järgi Harju-, Tartu-, Võru-, Pärnu- või Viljandimaal. Kasutatud mööbli pakkumisi pole küll palju, ent hea õnne korral võib leida just selle, mida vaja. ÄP
11