Pan Klimp ja purjekas

Kõrge mäe varjus seisis suur valge maja.

Selles oli hulganisti tube ja neis tubades palju mööblit, kelli, värvilisi patju, vaase, maale ja vaipu.

Kullatud tassid mahtusid klaasustega puhvetkappi vaevu ära.

Riidekappides oli nii palju rõivaid iga ilma jaoks, et nende omanik oli juba ammu unustanud, kus miski on.

Kuna ta ei suutnud kunagi midagi üles leida, siis ostis ta küllaminekuks aina uusi mütse, sviitreid, pükse, jakke, tenniseid, kingi ja ka ülikondi, ehkki ta küll kunagi kellelgi külas ei käinud.

Klimp

MUINASJUTUD

Palun kallistage mind

ÜLEUJUTUS

Seal olid ka raamatud, aga pan Klimp – sest just niisugune nimi oli nende omanikul – ei olnud jõudnud neist ühtegi läbi lugeda.

LOE

RAAMATUT!

RAAMATUD

JÄÄTIS

KOSUTUSEKS

Ta oli kokku kogunud ka autosid ja laevu. On ikka parem midagi omada kui mitte omada, mõtles ta rahulolevalt, mahutades vaevaga kõik hangitu maja ja aia veel

vabasse soppi.