Ta g a t i s e d e t t e v õ t l u s e s
1.1.9. Käendaja võimalused vastuväideteks Seadus annab käendajale võimaluse esitada vastuväiteid juhul, kui võlausaldaja nõuab põhikohustuse täitmist käendajalt. Kui võlausaldaja esitab nõude käendaja vastu, tuleks käendajal esmalt kontrollida, kas kõik eeldused võlausaldaja poolt nõude esitamiseks on täidetud (vt punkt 1.1.7). Teatud juhtudel võib kerkida küsimus käenduslepingu kehtetusest. Käendaja saab esitada võlausaldaja nõudele ka kõiki vastuväiteid, mida saaks esitada põhivõlgnik ise. Mõned käendaja vastuväited sõltuvad põhivõlgniku poolt oma õiguste teostamisest. Juhul kui käendatav kohustus on tagatud pandiõigusega, saab käendaja ka siit võimalusi vastuväidete esitamiseks. 1.1.9.1. Käenduslepingu tühisus ja tühistamine Käenduslepingu tühisust ja tühistamist reguleerib TsÜSis tehingu kehtetuse kohta sätestatu. Käenduslepingu puhul tuleb arvestada siiski mõningaid selle lepingu eripärasid. Enne 1. maid 2009. a kehtinud TsÜSi redaktsiooni kohaselt sai käenduslepingu puhul tulla kõne alla selle lepingu tühisus, kui see ei vastanud headele kommetele, või tühistamine raskete asjaolude ärakasutamise, eksimuse või pettuse tõttu. 1. mail 2009 jõustunud redaktsiooni alusel võib käendusleping olla raskete asjaolude ärakasutamise tõttu automaatselt tühine, kuna see kvalifitseerub heade kommete vastasusena. Tühise tehingu ja tühistatava tehingu erinevus seisneb selles, et esimene ei oma mingeid õiguslikke tagajärgi algusest peale, mistõttu ei ole vaidluse korral tehingu tühisuse tuvastamine piiratud aegumisega. Tühistatava tehingu puhul peab aga tehingu teinud isik oma õiguste kaitseks tegema vastavasisulise avalduse, arvestades aegumistähtaegu. Avalduse tegematajätmisel loetakse tehing kehtivaks. 34
Võ l a õ i g u s l i k u d t a g a t i s e d
Headele kommetele mittevastavus ja raskete asjaolude ärakasutamine Enne 1. maid 2009. a kehtinud TsÜS redaktsiooni järgi võis pidada kaheldavaks käenduslepingu tühisuse võimalikkust heade kommetega vastuolu tõttu. Riigikohus on 20. oktoobri 2004. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-109-04 siiski tunnustanud käenduslepingu heade kommetega vastuolu võimalikkust: “Kui kommertspant keh-
tis edasi, siis võib olla tegemist ühe tagamisvahendi asendamisega teisega või olemasoleva tagatise kõrvale täiendava tagatise seadmisega, mis iseenesest ei ole õiguskorras taunitav ja ei too kaasa tehingu tühisust heade kommete vastasuse tõttu. Kui hageja aga seadis end käenduslepingu sõlmimisega halvemasse varalisse olukorda, kui ta oli kommertspandiga koormatud vara omanikuna (nt tagas laenu käendajana suuremas ulatuses, kui arvestades kommertspandiseaduse §-s 2 sätestatud kommertspandi ulatusega tagas kommertspant), siis võib see olenevalt käenduslepingu sõlmimise asjaoludest olla täielikult või osaliselt tühine.” Käendusleping oli TsÜSi enne 1. maid 2009. a kehtinud redaktsiooni kohaselt tühistatav raskete asjaolude ärakasutamise tõttu. Tühistamise eelduseks oli: • tehingu tegemine äärmiselt ebasoodsatel tingimustel; • raskete asjaolude esinemine (erakorraline vajadus, sõltuvussuhe, kogenematus vms); • raskete asjaolude esinemise ärakasutamine teise isiku poolt. 1. mail 2009. a jõustunud TsÜSi muudatuste kohaselt ei ole raskete asjaolude ärakasutamine enam tehingu tühistamise aluseks, vaid see muudab tehingu automaatselt heade kommetega vastuolus olevaks ning algusest peale tühiseks. Märgitud alusel on tehing tühine järgmiste eelduste täitmisel: • raskete asjaolude esinemine (erakorraline vajadus, sõltuvussuhe, kogenematus vms); 35
Ta g a t i s e d e t t e v õ t l u s e s
• tehingu tegemise ajal teise poole teadmine või teadma pidamine raskete asjaolude esinemisest; • tehingu tegemine äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtuse tasakaalust väljas olemine heade kommete vastaselt (kui kohustuste väärtus on tasakaalust väljas, siis eeldatakse, et teine pool teadis või pidi teadma raskete asjaolude esinemisest). Eksimus ja pettus Eksimus on ebaõige ettekujutus tegelikest asjaoludest. Pettusega on tegemist juhul, kui isik on tahtlikult eksimusse viidud või teda on eksimuses hoitud temale ebaõigete asjaolude avaldamise teel, eesmärgiga kallutada isik tehingut tegema. Käenduslepingu puhul saab eksimus või pettus tehingu tühistamise alusena ennekõike tulla kõne alla juhul, kui käendaja on eksinud või pettus on toimunud seoses põhivõlgniku varalise seisundiga, st käendajal on sellest tekkinud ebaõige ettekujutus. Käendaja peab siiski arvestama, et jättes enne käenduslepingu sõlmimist kindlaks tegemata võlgniku varalise olukorra, võtab ta endale riski, mis kaasneb põhivõlgnikul põhikohustuse täitmiseks vajalike vahendite puudumisega. Võib ka öelda, et eksimuse või pettuse alusel tehingu tühistamine on praktiliselt võimatu, kui käendaja ei ole enne käenduslepingu sõlmimist tutvunud võlgniku varalise olukorraga. Erandi eeltoodust sätestab TsÜS § 92 lg 3 p 1, mille kohaselt võib eksimusega olla tegemist juhul, kui võlgniku varalise seisundi teatavakstegemine käendajale saab vastavalt hea usu põhimõttele olla võlausaldajalt nõutav. Teatamiskohustuse nõutavuse kindlakstegemist on käsitlenud riigikohus 19. oktoobri 2005. a lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-93-05 punktis 16: “Seejuures tuleb TsÜS § 95 järgi tea-
tamiskohustuse väljaselgitamisel arvestada, kas asjaolu on teisele poolele ilmselt tähtis, millised eriteadmised on pooltel, millised on teise poole 36
Võ l a õ i g u s l i k u d t a g a t i s e d
mõistlikud võimalused vajalike andmete saamiseks ja kui suured on tema poolt nende andmete saamiseks tehtavad vajalikud kulutused.” Viidatud tsiviilasjas oli võlausaldajaks isik, kelle majandustegevuseks on kolmandate isikute krediteerimine, mistõttu võib tal hea usu põhimõttest tulenevalt lasuda kohustus teavitada käendajat põhivõlgniku majanduslikust olukorrast6. Vaatamata võlausaldaja teatamiskohustusele tuleb arvestada käendaja riisikot. Kohtuotsuse punktis 17 märgib riigikohus: “Pool peab küsimata andma teavet vaid juhul, kui teabe määrav tähendus teise poole jaoks on talle äratuntav”. Kuna võlausaldaja jaoks ei pruugi käendaja eksimus olla äratuntav, on võlgniku varalise seisundi hindamine ennekõike siiski käendaja ülesanne ning käendaja ei saa tugineda hiljem asjaolule, et võlausaldaja ei ole seda piisavalt objektiivselt hinnanud. Eksimuse või pettuse tõttu saab käenduslepingut tühistada ka juhul, kui käendaja on käenduslepingu sõlmimisel tuginenud talle tehingu teise poole poolt avaldatud teabele, mis osutub ebaõigeks. Seejuures saab eksimuse olla põhjustanud võlausaldaja poolt antud ebaõige teave. Pettusega on aga tegemist olukorras, kui võlausaldaja teab käendajale võlgniku varalise seisundi kohta teabe andmisel, et see teave ei vasta tõele. Kui käendajale annab ebaõiget teavet oma varalise seisundi kohta põhivõlgnik, saab tegemist olla üksnes pettusega, kuna sellisel juhul on tegemist käendaja tahtliku eksimusse viimisega. 1.1.9.2. Põhilepinguga seotud käendaja vastuväited Kui põhilepingust tulenevas võlasuhtes on põhivõlgnikul võimalik esitada võlausaldaja nõude suhtes vastuväiteid, saab mõningate eranditega esitada samu vastuväiteid ka käendaja ja seda põhi võlgnikust sõltumatult. Lisaks on käendajal võimalik esitada põhilepinguga seonduvaid põhivõlgniku õigustest sõltuvaid vastuväiteid. Vastuväidete esitamisel peab käendaja arvestama vastuväite 6
P. Varul, I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi. Võlaõigusseadus I. Üldosa (§ 1–207). Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2006, lk 502.
37
Ta g a t i s e d e t t e v õ t l u s e s
esitamise tähtaegu, st vastuväite esitamisel peab see võimalus veel eksisteerima. Põhivõlgnikust sõltumatud vastuväited Üldjuhul saab käendaja esitada võlausaldaja nõudele samu vastu väiteid kui põhivõlgnik. Vastuväidete esitamine on võimalik samas ulatuses ja sama tähtaja jooksul, mis kehtivad põhivõlgniku suhtes. Seejuures ei ole tähtis, kas põhivõlgnik ise on samu vastuväiteid esitanud või kas põhivõlgnik on nendest vastuväidetest loobunud (nt andnud võlatunnistuse). Selliseid vastuväiteid loetakse põhivõlgnikust sõltumatuteks. Näiteks juhul, kui põhilepingu näol on tegemist vastastikuse lepinguga ning nõuet esitav võlausaldaja ei ole täitnud oma lepingust tulenevat kohustust, on käendajal õigus keelduda kohustuse täitmisest seni, kuni võlausaldaja täidab oma lepingust tuleneva kohustuse. Keeldumine on ka siis võimalik, kui võlausaldaja on küll täitnud oma kohustuse, kuid see ei ole täidetud vastavalt põhilepingus kokkulepitule, näiteks ei vasta teostatud tööde kvaliteet kokkulepitule. Kui teostatud tööde puudustest võlausaldajale teatamise tähtaeg on aga möödunud, on vastuväite esitamise õigus lõppenud nii põhivõlgniku kui ka käendaja jaoks. Käendajal on võimalik esitada vastuväitena ka asjaolu, et põhilepingust tulenevat kohustust ei ole tekkinud või see ei ole muutunud sissenõutavaks. Samuti võib käendaja tugineda nõude aegumisele – nõuded käendaja vastu aeguvad samal ajal kui samad nõuded põhivõlgniku vastu.7 Siiski tuleb eristada põhilepingust ja käenduslepingust tulenevat aegumise vastuväidet. Näiteks juhul, kui võlausaldaja nõuet on põhivõlgniku pankrotimenetluses tunnustatud, ei aegu võlausaldaja täitmise nõue põhivõlgniku vastu enne kümne aasta möödumist pankrotimenetluse lõppemisest. Käendajal tuleb antud olukorras tugineda käenduslepingust tulenevale aegumise 7
RKTKo 3-2-1-33-09 punkt 10.
38