Väike lasteentsyklopeedia

VAIKE LASTEentsu k l o peedia

Inglise klest t lkinud Kaspar Arme, Ann Kraut, M rt K tas

SISUKORD

KIRJELDAMATU KOSMOS 8–27

M e i e e l u a n d e v t ä h t 8

P l a n e e t i d e p e r e ko n d

1 0

M a a ko s m o s e s 1 2

Ku u

M a a n a a b r i d

M

M

J

Ko

Ku

1 6

T i l l u ke s e d p l a n e e d i d

1 8

H i i d p l a n e e d i d 2 0

Ka u g e l , ka u g e l e e m a l 2 2

Ko s m o s e s s e m i n e k 2 4

Ko d u ko s m o s e s 2 6

M e i e t e a d u s m a a i l m

2

Ku u m t e a d u s 5 4

Va l g u s t ö ö s 5 6

O n a l l e s m ü r a !

Ke

D

L

H

5 8

a g n e t i t e j õ u d

M i s o n e l e kt e r ?

M i l l e s t s e e t e h t u d o n?

0

2

4 M i k r o t e a d u s

S

Ta

P

Õ

J

G

Te

S

KIRJELDAMATU KOSMOS

Meie eluandev t ht

Päike on meile lähim täht. Läheduse tõttu näeme teda teistest tähtedest erinevana.

Erinevalt Maast pole Päike tahke, vaid hoopis hiiglaslik ülikuum gaasikera.

Päikeseplekid on suured jahedamad alad Päikese pinnal

Päikese pinnatemperatuur on 6000 °C

G a a s i ke ra

Pä i ke s e h õ õ g u v ku u m g a a s o n p i d eva s l i i ku m i s e s , ke e d e s p i n n a le j a vaj u d e s ta g a s i ke s k m e s u u n a s

Tuum

TOIMEKAS MAA

Maa sisemuses

Maakera koosneb mitmest erinevast kihist.

Meie elame maakoorel – õhukesel kivisel koorikul, mida katab vesi ja maismaa.

Ki h i l i n e ke ra Ka t va m a a ko o re a l l a s u va d ta h ke va h evö ö j a t u u m Ku i g i m eta l l i s t ko o s n eva t u u m a vä l i s k i ht o n ve d e l , s i i s s i s u o n ta a s ta h ke

Mandriline maakoor on 20 kuni 70 kilomeetri paksune

Sisetuum

Ülemine vahevöö

Välistuum

Alumine vahevöö

Atmosf r Meie planeeti katab tekina atmosfääriks nimetatud õhukiht, kõrgudes meie kohal sadade kilomeetrite ulatuses. Ilma atmosfäärita poleks meil ilma.

Taevast vaadatuna

Ö ö s a a b u d e s , ku i o s a p la n e e d i s t o n

Pä i ke s e s t e e m a le p ö ö ra t u d , to i m i b a t m os fä ä r s o oj a h o i dj a n a Pä eva s a a b u d e s ka i t s e b s e e m e i d l i i g s e Pä i ke s e e e s t

H i n d a m a t u h a p n i k

Kõ rg e m a le tõ u s te s j ä ä b h a p n i k ku õ h u s j ä rj e s t vä h e m a ks

M e vaj a m e h a p n i k ku h i n g a m i s e ks , s e e g a ka n n a va d m ä g i ro n ij a d t i ht i e r i va r u s t u s t

TORE TEADUS

Meie teadusmaailm

Teadus on kõikjal meie ümber. Röstrid, jalgrattad, mobiiltelefonid, autod, arvutid, lambipirnid –kõik need vidinad ja masinad, mida iga päev kasutame, on teaduslike avastuste tulemused.

Tu n n eta d e s j õ u d e

Tõ u ke d j a tõ m b e d p a n eva d a sj u s e i s m a n i n g kä i m a Te a d u s e s ka s u ta ta ks e tõ m m ete j a tõ u g ete j a o ks s õ n a „j õ u d ” J õ u d m õj u va d kõ i kj a l m e i e ü m b e r M a a kü lg etõ m b ej õ u d e h k ra s ku sj õ u d tõ m b a b a sj u a l la p o o le S e e p a n e b A m e e r i ka m ä g e d e va g u n i a l la m ä g e k i h u ta m a

V GEVAD DINOSAURUSED

Kes on dinosaurused?

Dinosaurused olid roomajad – soomuselise nahaga loomad, kes elasid miljoneid aastaid tagasi. Neid oli palju liike, aga kõik nad surid välja kaua aega tagasi.

Teravad hambad

Väikesed esijäsemed

Tugevad tagajäsemed

Tü ra n n o s a u r u s e d

Pe re ko n d G o rg o s a u r u s ku u lu s t ü ra n n o s a u r u s la s te s u g u ko n d a ko o s Ty ra n n o s a u r u s rex ’ i g a

N a d ka s va s i d 8 – 9 m e et r i p i k ku s e ks

Tü ra n n o s a u r u s te õ õ n s a d lu u d

m u u t s i d n a d ke rg e ks

P NEVAD PUTUKAD

Kes on putukas?

Kui ühel mutukal on kuus jalga, siis on ta putukas.

Kui tal on rohkem jalgu või pole neid üldse, siis on see mõni muu loom. Mõne putuka noorjärkudel ei ole jalgu, need arenevad alles täiskasvanuil.

P u t u ka t u n n u s e d

Põ d e r p õ r n i ka l o n ku u s j a lg a j a ko l m e s t p õ h i o s a s t ke h a n a g u p u t u ka te l ta va l i s e lt

P i s i ke s e d p u u g i d

Pu u k i d e l o n ka h e ks a j a lg a , n i i et n a d o n ä m b l i ku la a d s e d , m i t te p u t u ka d N a d to i t u va d n i i lo o m a - ku i ka i n i mve re s t

Kui puugid verd imevad, siis nende pehmed kehad venivad ja paisuvad.

Rindmik

Pea

Tagakeha

VANAAEG. VANA-EGIPTUS JA VANA-ROOMA

Elu Niiluse kallastel

Ilma Niiluse jõeta poleks Egiptuse tsivilisatsiooni kunagi tekkinud. Niilus pakkus joogivett, võimaldas põlde niisutada ning oli liikumisteeks.

Papüürus-lõikheinal oli palju kasutusvõimalusi – sellest valmistati ka paate ja jalanõusid.

Paadid olid parim vahend Egiptuses ringi liikumiseks.

Rooma impeerium

200 aastat e.m.a oli Rooma linn suure impeeriumi keskuseks. Impeerium oli väga suur ja rikas ning selle piires elas üle 50 miljoni inimese. Rooma impeerium koosnes paljudest eri riikidest ning seda valitses üks inimene – keiser.

Circus Maximus

Keisripalee

Tiberi jõgi

Apollo tempel