Vanakuradi vanaema by Rahva Raamat

Viktor SUVOROV vanakuradi vanaema

Viktor SUVOROV vanakuradi vanaema Suure Aastakümne kroonika Triloogia „Suure Aastakümne kroonika“ kolmas raamat on pühendatud Kariibi kriisi 50. aastapäevale

Vene keelest tõlkinud Ülar Lauk

Originaali tiitel: Виктор Суворов Кузькина мать Москва, Добрая книга, 2011 Tõlke toimetaja Siiri Rebane Kujundanud Margit Randmäe © Виктор Суворов, 2011 Tõlge eesti keelde © Ülar Lauk ja Tänapäev, 2015 ISBN 978-9949-27-791-9 www.tnp.ee Trükitud AS Printon trükikojas

SISUKORD

Autorilt . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 13 Proloog. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 15 Toode 602. – Mis nimi panna maailma ajaloo kõige võimsamale termotuumapommile? – „Vanakuradi vanaema”.

1. peatükk . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 19 „Vanakuradi vanaema” viiakse polügoonile. – NLKP XXII kongress. – „Praegune nõukogude inimeste põlvkond hakkab elama kommunismis!” – Miks me oleme sunnitud end kaitsma. – Probleem nr 1. – Strateegilise kaugpommitaja Tu-95V eriline ülesanne. – Plahvatus.

Tegelased

Hruštšov, Nikita Sergejevitš, NLKP KK esimene sekretär ja Ministrite Nõukogu esimees. – Hariton, Juli Borissovitš, tuumalaskemoona peakonstruktor.

2. peatükk . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 33 Ootamatu raadioside katkestus polaarpiirkonnas 30. oktoobril 1961. aastal. – „Küll põrutas!” – Plahvatus 57 miljonit tonni trotüüli. – Hruštšov XXII kongressi delegaatidele: „Pomm on meil kangekaelne!”

Tegelased

Slavski, Jefim Pavlovitš, keskmasinaehituse minister, Nõukogude aatomitööstuse juht.

3. peatükk . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 40 Lahinguhäire õhutõrjevägedes 1. mail 1960. aastal. – Lennuk-viirastus ja selle veidrad kombed. – Jultunud piiririkkujatele aru pähe panna, mis kõrgustes nad ka ei lendaks! – Su-9: lendur märg, tehnik higine, aga konstruktor Kuiv (Suhhoi). – Pavel Suhhoi saatuse keerdkäigud. – Kui Jumal lõi maa peal korda, oli lennuvägi õhus. – Taraanile!

Võtmemoment

Nõukogude Liidu relvajõudude viis elementi. – Strateegilised raketiväed. – Maaväed. – Riigi õhutõrje väed. – Lennuvägi. – Sõja-merelaevastik.

4. peatükk . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 58 Paraad Punasel väljakul 1. mail 1960. aastal. – „Lasti esimese raketiga alla!” – Sündmus Sverdlovski oblasti Kossulino küla juures. – Imelik tulnukas. – Eksis ära? Ei, siin lõhnab spionaaži järele. – Puhas tõde, kuid mitte kogu. – Kuidas kõik oli tegelikult. – Autasustatud postuumselt. – Sotsialismi majanduslik süsteem. – „Igaühelt – võimete kohaselt, igaühele – vastavalt vajadustele” ja kuidas see printsiip näeb välja reaalses elus. – Kurjategijad ja idioodid võimul. – Miks meie riigipiir on lukus. – Helge homne ja näljane tänane päev. – Nafta, GRU „veduriettekanne” ja maailma saatus. – „Me matame teid maha”.

Võtmemoment

Ameerika suurtes kõrgustes lendav luurelennuk U-2.

5. peatükk . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 71 „Me näitame teile vanakuradi vanaema!” – Leninlased, stalinlased ja hruštšovlased. – Rindemeeste kohtumine Hruštšovi suvilas 9. mail 1960. aastal. – Frol Romanovitš Kozlov, inimene nr 2 Nõukogude Liidus. – Hruštšovi kirg välisreiside vastu. – „On aeg teha kapitalismile lõpp!” – GRU ülema Serovi tõsine jutuajamine suurtükiväe peamarssal Varentsoviga. – Kuidas Lääne-Berliin sai pinnuks sotsialismi

kehas. – Massiline põgenemine sotsialistlikust paradiisist kapitalistlikku orjusse. – Nõukogude Liidu, USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa liidrite kohtumine Pariisis 16. mail 1960. aastal. – Leida Berliini probleemi lahendus! – Hruštšovi täidetamatu nõudmine. – Luurajad ja spioonid. – Hruštšov lahkub, Berliini probleem jääb.

Tegelased

Serov, Ivan Aleksandrovitš, NSV Liidu relvajõudude kindralstaabi luure peavalitsuse ülem.

6. peatükk . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 86 Kosmose-võidujooksu algus. – Iga hinna eest ameeriklasi edestada! – Koroljovi raketid ja Jangeli raketid. – „Jangel töötab meile, Koroljov TASS‑ile”. – Hruštšov kui inimene, kui riigijuht ja kui poliitik. – Hruštšov ÜRO Peaassambleel 1960. aasta septembris-oktoobris. – „Me peksame teid! Me vorbime rakette nagu vorsti”. – Kaks vaala, millel Nõukogude Liit seisis. – Toode 8K64: viime mitme megatonnise laengu üle pooluse Ameerikasse! – Jõuda iga hinna eest Suure Sotsialistliku Oktoobrirevolutsiooni aastapäevaks. – Katastroof stardil 24. oktoobril 1960. aastal. Marssal Nedelini ja kümnete parimate raketispetsialistide hukkumine.

Tegelased

Varentsov, Sergei Sergejevitš, maavägede raketivägede ja suurtükiväe juhataja. – Koroljov, Sergei Pavlovitš, praktilise kosmonautika alusepanija.

7. peatükk . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 100 Hukkunud Nedelini asemele määratakse Moskalenko. – Moskalenko hindab olukorda. – „Mis meil Ameerika vastu on?” – Raketid on NSV Liidus samasuguses defitsiidis kui vorstki. – „Taguda Ameerikat pole meil millegagi”. – Hruštšovi enesetapjalik bluff. – Mida teha? – Hoiatada ameeriklasi. – Kes selle peale läheb?

Võtmemoment

112

Miks 1961. aasta jaanuaris oli Nõukogude juhtkonna käsutuses kõigest üks rakett, mis võis jõuda Ameerikani.

8. peatükk . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 113 Kandidaat on leitud: Penkovski, Oleg Vladimirovitš. – „Kaubelda ressurssidega – see on kaubelda Kodumaaga!” – „Ärge naist ja tütart unustage”. – Paljastada selline saladus, millega nalja ei tehta. – Esimesed ebaõnnestunud kontaktid. – „Jätkame proovimist”.

Võtmemoment

120

Venemaa relvajõudude juhid tänapäeval ei varja, et Penkovski tegutses oma juhtkonna käsul.

9. peatükk . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 122 „Hakkame koos kosmost uurima…” – „Kelle sarnane? Joonistada kiiresti kiivrile viisnurk!” – Gagarin siirdub kosmosesse. – Nõukogude valitsuse kolm avaldust erinevateks puhkudeks. – „Maikellukesed”. – Maandumine.

10. peatükk . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 130 „Kust te leidsite noormehe sellise proletaarse biograafia, aristokraatliku nime ja hollywoodliku naeratusega?” – Ameerika teeb tormiliselt tegemata jäetut tasa. – Mille poolest erineb konspiratiivne kohtumine konspiratiivkorterist. – Konspiratiivkohtumine Väike Karu 41. – Kohtumine hotellis Mount Royale.

Võtmemoment

138

Neli ajaloolist võtmesündmust 1961. aasta kaheksa aprillipäeva jooksul: lihtne kokkusattumus või varjatud loogika?

11. peatükk . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 140 Miks Hruštšov oli NSV Liidu kõige agressiivsemate vastaste peamiseks liitlaseks, kuigi ta seda ei mõistnud. – USA sõjalised kulutused 1950ndatel ja 60ndatel aastatel. – Kas USA valitsusel ja Ameerika luurel oli meeldiv kuulda Penkovskilt kogu tõde? – Kuidas USA ülehindas NSV Liidu

sõjalist võimsust ja millega see ähvardas. – Miks Penkovski informatsioon segas ameeriklasi. – Miks Ameerika jäi NSV Liidust maha kosmose võiduajamise esimesel etapil. – Hruštšovi-Kozlovi impeerium ragiseb õmblustest. – Ülestõusud NSV Liidus ja sotsialistliku leeri riikides. – Miks sotsialismi majanduslik süsteem oli ebaefektiivne. – Avarii esimesel Nõukogude aatomiallveelaeval K-19.

Võtmemoment

154

Serovi-Varentsovi-Penkovski plaani nõrgad kohad.

12. peatükk . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 155 K-19: uued avariid ja juhtumid. – See ristiti „Hiroshimaks”. – Tuumakatastroofid kinos ja reaalses elus. – Kommunistliku partei kolmas programm. – Veel kord printsiibist „Igaühelt – vastavalt võimetele, igaühele – vajaduste järgi”. – Selle printsiibi paratamatu transformeerumine teiseks: „Igaühelt – norm, igaühele – pajuk”. – Berliini müüri rajamine. – Müür ei saanud lahendada kahe süsteemi rahumeelse kooseksisteerimise probleemi.

Võtmemoment

168

Kommunistliku partei programm kui kaasmaalaste petmise primitiivne meetod.

13. peatükk . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 170 NLKP XXII kongress kui Nikita Hruštšovi tähetund. – Berliini kriis septembris-oktoobris 1961. aastal. – Kümme kümne vastu: Nõukogude ja Ameerika tankide vastasseis Ida- ja Lääne-Berliini piiril. – Maailm Kolmanda maailmasõja piiril. – Aga samal ajal oli „Vanakuradi vanaema” üsna õigel ajal polaarlennuväljal. – Keegi ei plaaninud, kuid välja tuli efektselt: teie tegite üleannetust, meie vastasime, aga siin on väike täiendus lõppenud konfliktile. – Kõige võimsama termotuumalaengu plahvatus maailmas kui NSV Liidu jõuetuse tunnistus. – Oodake ootamatusi! – Peatada Penkovski! – Kuidas ja miks USA andis üles oma kõige hinnalisema külma sõja aegse agendi.

Tegelased

180

Kozlov, Frol Romanovitš, NLKP KK teine sekretär, teine inimene Nõukogude Liidus.

14. peatükk . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 182 Kõrgemate riiklike saladuste juurde lubatud inimeste kolm nimekirja. – Diplomaat Menšikovi ebatavaline karjäär. – Toitlusprobleemi teravnemine NSV Liidus. – Kui me ei suuda järele jõuda ja ette minna, siis tuleb teha nii, et „seal” muutuks elu sama halvaks, kui meil. – Kriis on vältimatu. – Ennetada kriisi iga hinna eest. – Kuidas veenda ameeriklasi selles, et Nõukogude Liidu raketi- ja tuumavõimsus on tugevasti ülehinnatud? – Riiklike saladuste lekke allikas on kindlaks tehtud, kuid lekkele lõppu ei teha. – Seada Hruštšov skandaali alla! – Frol Kozlovil on kõik võimu haaramiseks valmis.

Võtmemoment

194

NSV Liidu ja USA raketiarsenalid Kariibi kriisi eel: kes on tugevam?

15. peatükk . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 199 „Muudame revolutsioonilise Kuuba platsdarmiks tuumalöökide andmiseks Ameerika pihta!” – Moskalenko vahetatakse Birjuzovi vastu. – Nõukogude sõja-agronoomide ja sõjamelioraatorite grupi visiit Kuubale. – Nõukogude meetodid põllumajanduse jalule aitamiseks. – Kolhoosiorjus. – Põllumajanduslike kõlvikute protsent, mis on kasutamisele antud õueaiamaadeks kui NSV Liidu Kommunistliku Partei generaalkursi kõikumise telg. – Ülestõus Novotšerkasskis 1. juunil 1962. aastal.

Võtmemoment

217

Novotšerkasski ülestõus: tulemused ja järeldused. – NSV Liidu siseprobleemidele välispoliitilise lahenduse otsingud.

16. peatükk . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 218 Strateegilised õppused „Anadõr”. – Laevad lähevad merele, kaptenid ei tea sihtsadamaid. – Operatsioon „Anadõr”. – Poolkasukad, vildid ja suusad Fidelile. – Objektid „S”. – Grandioossed meetmed salastatuse kindlustamiseks operatsiooni eesmärkide tõeliste eesmärkide ja haarde varjamiseks.

Tegelased

224

Birjuzov, Sergei Semjonovitš, strateegiliste raketivägede ülemjuhataja 1962. aastast.

17. peatükk . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 226 Nõukogude vägede grupeeringu koosseis Kuubal. – Miks ameeriklased valvsaks muutusid? – Nõukogude seniit-raketikomplekside S-75 ja strateegiliste rakettide 8K63 positsioonide avastamine Kuubal. – USA valitsuse noot nõudmisega koristada raketid Kuubalt ära. – Viie juhi salajane nõupidamine Kremlis 22. oktoobril 1962. aastal. – Kuidas ameeriklased võisid teada saada rakettide ja tuumalaengute ümberpaiskamisest Kuubale? – Semitšastnõi „annab üles” Kozlovi. – „Frol Romanõtš, on see tõsi?” – Penkovski vahistamine. – Kariibi kriis areneb. – Kuuba ranniku mereblokaad.

Võtmemoment

235

USA ja NSV Liidu strateegiliste ründerelvade arsenalid Kariibi kriisi alguseks.

18. peatükk . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 238 22. oktoobril 1962. aastal jõudis inimkond esmakordselt enesehävituse piirile. – Diplomaatiline sõda: spioonide ja diplomaatide salakohtumised, NSV Liidu ja USA diplomaatilised noodid ja avaldused. – Hruštšov lõi vankuma. – Tehing. – Nõukogude sõjalise kontingendi väljaviimine Kuubalt. – Milleks Hruštšov üldse viis raketid Kuubale? – Kremli propaganda ametlik versioon. – Kariibi kriisi põhjuste ametliku versiooni kriitika.

Võtmemoment

247

NSV Liidu valitsejate välispoliitilised põhimõtted: me ei saa teha elu oma riigis sama väärikaks kui teil, seepärast püüame teie elu langetada meie tasemele.

19. peatükk . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 250 Miks siis NSV Liit viis tegelikult raketid Kuubale? – Hruštšov mängib „täispuhutud lihastega”. – Vahetusfond. – Sõjalise konflikti arengu võimalikud stsenaariumid. – NSV Liit näitas USA‑le „kommipaberit ilma kommita”. – „See-eest me päästsime Kuuba!” – V. J. Semitšastnõi tunnistus. – „Lenini üritus on lüüa saanud”. – Frol Kozlovi epohh lõppes algamata. – Kozlov ja Brežnev: kaks teed ühe kuristikuni. – Arveteõiendamine Hruštšovi vastase vandenõu osalistega. – Uue vandenõu tekkimine.

Võtmemoment

261

Maailma kommunistliku revolutsiooni raevukate pooldajate loogika ja psühholoogia.

20. peatükk . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 263 Kuidas Penkovskit valmistati kohtuprotsessiks ette. – Protsess ja kohtuotsus. – Müüdid Penkovskist. – NSV Liit valmistub äraneetud kapitalismi purustamiseks ja maksab samaaegselt andamit USAle. – „Kui me lõppkokkuvõttes kapitalismi puruks lööme, siis kes meid hakkab toitma? – Oktoober 1962 kui Nõukogude Liidu arengu apogee. – Hruštšovi kõrvaldamine võimult. – Marssal Birjuzovi saladuslik surm.

Võtmemoment

271

„Kuid idee ju on õige! Ainult realiseeritud halvasti…”

21. peatükk . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 272 Ka Semitšastnõil läks asi untsu: tagandati pärast Hruštšovi mahavõtmist. – Seisak. – Saatuse irooniana ei lagunenud NSV Liit korraga just tänu Hruštšovile. – Polkovnik Penkovski ajalooline missioon. – Kes andis Penkovski üles?

– Uued müüdid ja legendid Penkovskist. – Kremli propagandistide väljamõeldised ei ühendu ei üksteisega ega nende aastate reaalsusega. – „Kauge tähe valgus”.

Järeldused ja kokkuvõtted . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 281 Vastused küsimustele Kariibi kriisi ja Penkovski süüasja kohta, mis pole siiani saanud selgeid vastuseid.

Epiloog . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 285 Järelsõna . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 286 Viktor Suvor ov oma raamatutest ja iseendast . . . . . . . . . . . . . . . . .290

AUTORILT Esitatud fakte kontrollisin ja kõrvutasin kõigist mulle kättesaadavatest allikatest. Kuid dialoogide täpsuse osas ma ei vastuta. Mind seal polnud. Kirjutan sellest, millest minu arvates võinuks rääkida sündmustes osalejad ühes või teises situatsioonis, mitte sellest, millest nad rääkisid. Ei väida ega käi peale. Kui ei usu – võtke naljana.

PROLOOG

auake-kata-end asemel – püha ajaleht „Pravda”. Ajalehel – kolm kandilist klaasi, sulatatud juustukesed, krobelise koorega kurgid, aromaatne sibulamugul, leivakäär, tükk vorsti, pudel majakesega etiketil ja kirjaga „Столичная”. Ajalehe ümber on kolm meest samas asendis, mis Perovi maalil „Jahimehed puhkamas”. Üksnes kollase rohu asemel – poroloonmatid montaažitsehhi betoonpõrandal ning nende selja taga sügisese metsa ja ääretute avaruste asemel – erikonstruktsiooniga neljateljeline raudteeplatvorm ning sellel kahemeetrise diameetriga ja kaheksa meetri pikkune pomm. Kaheksa meetrit – kui mitte lugeda sütikuid, kahte ettepoole välja tõmmatud pooleteise meetri pikkust teravat terasvarrast. See asjandus kannab lihtsat nime – Toode 602. Kokku pandi Toode otse raudteeplatvormil. Ning et platvorm oleks montaažiks sobivas kohas, tuli lõhkuda sein, taguda põrand puruks ja paigaldada relsid otse montaažitsehhi. Kaalub Toode 26 413 kilogrammi. Toode tuleb alla visata lennukilt Tu-95V. Et lennuk jõuaks plahvatuse eest ära lennata kas või saja kilomeetri kaugusele, hakkab see pomm laskuma langevarjul, mis kaalub 813 kilogrammi. Langevarju kuppel – 1600 ruutmeetrit.

Kokku kaalub Toode koos langevarjuga 27 tonni. Ja veel tublisti peale. Kui langevari ei avane või rebeneb ülekoormuse tõttu, ei lase pommil olev eriline mehhanism sellel enneaegselt kärgatada. Kuid kandelennuki ekipaaž selle mehhanismi töökindlusse eriti ei usu. Kuid kõik ülejäänud seadmed peaks töötama. Just eelseisva edu eest ongi aromaatne, kange vedelik vennalikult kolme peale välja valatud. Pomm on kolmefaasiline. Etteantud kõrgusel – aga see on mitte vähem kui neli kilomeetrit – käivitub esimene kaskaad võimsusega poolteist miljonit tonni trotüüli. See plahvatus paneb tööle teise kaskaadi 5 miljonit tonni, aga see omakorda saab detonaatoriks kolmandale, kümme korda võimsamale faasile. Peaks ilusti kõmatama. Summaarne võimsus kusagil 55–57 miljoni tonni piires. Selliste võimsuste juures täpsuse pärast muretsema ei pea. Võib tulla miljonit 30–40, kuid võib ületada ka 70. Kätt südamele pannes, siis tunnistagem kas või iseendale: kas pole ükspuha, 30 või 70? See on ju igal juhul mitu tuhat korda rohkem kui Hiroshimas. Kuid see pole kõik. Iva on selles, et nõukogude teadlased olid lõpuks ometi leidnud tee laengu loomiseks, mille võimsus polnud millegagi piiratud. Üldse mitte millegagi. Täpselt samasse korpusse pikkusega kõigest kaheksa meetrit võis soovi korral toppida ka laengu 100 miljonit tonni, võis ka terve tuhat! Tuhat miljonit!!! Ja lasta Maa õhku kus kurat! Tõsi ju, tore: võtta ja lasta õhku! Nii et loojad, lõpetades montaaži ja keeranud viimase mutri kinni, ei joonud sel momendil mitte lihtsalt niisama, vaid põhjusega. Mehed jõid ja jäid mõttesse: kuidas oma looming nimetada? Toode 602 on hea. Niisuguseks see kõigis dokumentides jääbki. Kuid kriibib kuidagi liiga palju vene kõrva. Romantikat tahaks! „Tsaar-pomm!” „Ei lähe.” „Miks?”

„Naeravad välja. Kremlis seisab Tsaar-Suurtükk, pea meetrise kaliibriga, kaal 40 tonni. Pidi hakkama tulistama tonnise kaaluga kivikuulidega. Aga kas too kahur on kunagi tulistanud? Kõrval Tsaar-Kell – 200 tonni. See pole kunagi helisenud. 1915. aastal loodi Lebedenko tsaar-tank. See ei suutnud kohalt liikuda. Kas me tõesti tahaks sinna ritta?” „Esimene Nõukogude aatomipomm kandis nime Tatjana. Miks mitte ka meil panna mingi nimi?” „Mis nimi?” „Kas või Ivan!” „Ikka pole see!” „Seda veel mispärast?” „Vene muinaslugudes on Ivan alati loll. Meie siin nimetame Ivaniks, aga kõik, kel pommiga tuleb tegemist teha, hakkavad seda kutsuma Loll-Ivaniks.” „Tõsi.” „Tean, vennad!” „Räägi.” „Nikita Hruštšov lubas Ameerikale näidata vanakuradi vanaema. Ent mida ta võis näidata, peale oma soonelise, pahkliku rusika? Nüüd saab! Siin see on, kaunitar! Siin see on, kallis! Siin see on, kogu oma pimestavas hiilguses ja suuruses – Vanakuradi vanaema!