JAN GRADVALL
„We have a story, and it survived “
ABBA, „I Still Have Faith in You“ (2021)
JAN GRADVALL
VARJATUD NUKRUS ABBA RAAMAT
Rootsi keelest tõlkinud
Kadi-Riin Haasma
The Day Before You Came 9
A+B, B+A 19
Frida 23
Raggare 31
Tantsubändid 39
Mänedžer 56
Waterloo 59
Vasakpööre 67
Bad English 82
Björn 90
Täiuslik heli 99
Häälestusnihe 109
Gracias por la música 117 Disko 125
Sid mõistis 140
Immigrandimuusika 153
Agnetha 159
Renessanss 172
Ajukirurg 183
Pärand 188
Björn Borgi efekt 201 Mamma Mia! 209
Thank You for the Music 222
Metaverse reversed 227
Heade sõprade terviseks 235 Naps ja heeringas 242 Benny 248
Järvekauri laul 258
Tänusõnad 265 Allikad 267
THE DAY BEFORE YOU CAME
Benny Andersson lamab Polari stuudio põrandal ja kuulab viimast ABBA-st jäänud muusikat. Ta silmad on kinni. Kõik teised on stuudiost lahkunud. Lugu, mille ta just valmis sai ja mida ta nüüd kõrvaklappidest kuulab, on jäine ja mõjuv „The Day Before You Came“, ligi kuue minuti pikkune süntesaatoriballaad. 39 aastat arvati, et see on ABBA kõige viimane salvestus.
Popsinglid peaksid olema lühikesed ja selgelt piiritletud, umbes kolm minutit pikad. Vähe on neid popbände, kellele võib üldse pähegi tulla mõte anda välja kaks korda nii pikk singel, millel pole õiget refräänigi.
Loo „The Day Before You Came“ muusika on salvestatud 1982. aasta hilissuvel ja selle toob kuuldavale Benny Yamaha GX-1, polüfooniline kolme klaviatuuri ja sisseehitatud trummimasinaga süntesaator.
Benny elu esimene instrument oli akordion. Rootsi akordionimuusika nukraid meloodiaid leiab kogu tema kirjutatud muusikast. See masin on samuti omamoodi akordion, mustade ja valgete klahvidega, olgugi et selline, mis on meile läkitatud tulevikust, „Star Treki“ kaptenisilla kaudu.
Kõrvalseisjal võib olla ahvatlev spekuleerida, kellest räägib lugu „The Day Before You Came“.
Benny jaoks, kes muusika kirjutas, räägib see ehk Fridast. Björni jaoks, kes teksti kirjutas, Agnethast. Agnetha jaoks, kes loo sisse laulis, Björnist. Nelja ABBA liikme suhted ja lahutused on olnud pidevalt õhtulehtede
huviorbiidis. Frida jaoks, kes on selle aasta ABBA-st eemal olnud, et laulda sisse sooloalbum – ja kes osaleb siin loos kõigest sõnatu taustavokaalina –räägib see ehk koostööst Phil Collinsi, tema uue produtsendiga, kes on äsja leiutanud žanri, mis hakkab edaspidi kandma nime divorce core.
ABBA ei läinud kunagi ametlikult laiali. Pärast oma kaheksandat stuudioalbumit „The Visitors“ aastal 1981 ning kaht singlit „The Day Before You Came“ ja „Under Attack“ aasta hiljem tegi ansambel pausi, mis üha venis ja venis, kestes lõpuks ligi neli aastakümmet.
„Ausalt öeldes tahtsin ma teha ainult kaheaastase pausi,“ ütleb Benny. „Midagi uut katsetada. Muusikali kirjutada. Ma uskusin päriselt ka, et me teeme pärast seda comeback’i. Mul polnud üldse tunnet, nagu ma oleksin lõpetanud.“
Frida meelest oli „poiste soov edasi liikuda“ see, mis viis ABBA lagunemiseni (ABBA liikmed ise on üksteist alati „poisteks“ ja „tüdrukuteks“ kutsunud). Ning et raske oli edasi töötada inimesega, kes on olnud su kallim ja abikaasa: „Muidugi mõjutas see otsust. Kõik me oleme ainult inimesed. See oli raske lahkuminek. Arvan, et ilma lahutusteta oleksime ehk võinud vähemalt paar aastat veel jätkata. Nüüd valdas kõiki peamiselt ainult suur kurbus.“
Kui albumi „Super Trouper“ lugu „The Winner Takes It All“ aitab heita pilku Agnetha ja Björni lahutusele, räägib plaadi „The Visitors“ lugu „When All Is Said and Done“ vastavalt Frida ja Benny lahutusest, olgugi et tekst on Björni kirjutatud nagu alati.
Ühes ajakirjale Rolling Stone antud intervjuus juunis 1982 ütleb ansambli The Who liige Pete Townsend ABBA kohta nii: „Nad teevad vapustavaid plaate. Huvitav on ka see, et ABBA on üks esimesi suuri rahvusvahelisi bände, kes võtab oma laululoomingus ette keskea probleemid. Lood räägivad ilmselgelt sellest, mis liikmete vahel toimub.“
Kui „The Day Before You Came“ salvestati, jäi mulje, nagu oleks helikeelde pandud kogu bändi lahkuminek. Nende alaline helirežissöör Michael B Tretow ütleb: „Selle loo salvestamisel oli õhus lõpu hõngu.“
ABBA telgitagustes oli kõik muutunud. Björn oli uuesti abiellunud.
Pulmad Lena Källersjöga peeti suure saladuskatte all restoraniomanik
Carl Jan Granqvisti juures Grythyttanis 1981. aasta kolmekuningapäeval. Kuid samal hetkel kui pruutpaar restoranist lahkus, hakkas tulema kõnesid ajakirjanikelt üle kogu maailma.
Agnetha tegi parajasti oma näitlejadebüüti. Filmis „Raskenstam“ mängib ta kaluri tütart, kelle võrgutab Gustaf Raskenstam, kurikuulus aferist, kes pettis teise maailmasõja ajal 130 naiselt raha välja.
Tema partneriks oli Gunnar Hellström, kes oli ühtlasi ka filmi režissöör. Gunnar Hellström oli kogenud ja nägus näitleja, äsja pöördunud tagasi Hollywoodist, kus ta oli töötanud sellistes telesarjades nagu „Gunsmoke“, „Bonanza“ ja „Dallas“.
Rootsi meedia tegi kõik endast oleneva, et filmi tegemisest suuri pealkirju välja võluda. Ajakiri Hänt i veckan käis võidukalt välja pealkirja „Rase ABBA-Agnetha taas üksi“. Pilt oli tehtud filmivõtetel. Kuid lapseootel polnud Agnetha, vaid hoopis tema tegelane.
„Svensk Damtidning kasutas juhust ja puhus lõkkele „aasta romansi“ minu ja Gunnar Hellströmi vahel,“ kirjutab Agnetha oma elulooraamatus „Som jag är“ („Nagu ma olen“). „Esimesel leheküljel oli uudis „ABBAAgnetha võrgutati ära“.“
Kõmu omandas sellised mõõtmed, et Agnetha kirjutas Dagens Nyheteris arvamusartikli selle kohta, kuidas teadliku vale avaldajad ja selle pealt raha teenijad pääsevad liiga kergelt. Juriidilisi samme ega trahvi ei järgnenud peaaegu kunagi, asi piirdus avaliku meedia eetikanõukogu kriitikaga. „Miks peaks kõmuajakirjandus hoolima nappidest ridadest kusagil päevalehe allservas selle kohta, et Avaliku Sõna Nõukogu on mingi ajalehe hukka mõistnud,“ kirjutas ta.
Viis nädalat pärast seda, kui Björn oli uuesti abiellunud, sai ABBA liikmete eraelust taas ülemaailmne uudis. Kui Frida pidi minema 12. veebruaril 1981 poodi piima ostma, pasundasid ajalehed, et tema ja Benny on lahutanud. Ta mäletab, et pööras kannapealt ringi ega suutnud seejärel nädal aega kodust väljuda. Kui Frida ja Benny lahutus juriidiliselt jõustus,
võttis Benny nende ühisest kodust kaasa üksnes ühe tuhatoosi ja neli maali.
Kõik see oli niisiis õhus, kui Benny kirjutas ja salvestas Polari stuudios loo „The Day Before You Came“. Heliteose tööpealkiri oli „Den lidande fågeln“ („Kannatav lind“). Viiteid lindudele leiab kogu Benny loometeelt laulukirjutajana.
1978 oli ABBA mänedžer Stikkan Anderson saanud enda valdusse ühe vana kino ja lasi sinna ehitada stuudio, millest Björn ja Benny olid ammu unistanud. Maja, kus Polari stuudio paiknes, võimas ja 58 meetrit kõrge Spordipalee (Sportpalatset), on olnud lindudega läbi aegade seotud. See paikneb Sankt Eriksbroni silla Kungsholmeni poolse otsa juures. Üle silla minnes jõuab Vasastani linnaossa. Hoone ehitati 1929–1930, keset finantskriisi, et luua võimalus tegeleda mitmesuguste sporditegevustega, kuid see jõuti kohtutäituri oksjonil maha müüa veel enne, kui see valmis sai. Sees olid bassein, tenniseväljakud, võimlemissaalid ja kino nimega Rivoli. Spordipalee mahutab ka üle viiekümne korteri. Kõige kõrgemal asub üks läbi kolme korruse ulatuv korter, kust avaneb vapustav vaade Stockholmi linnale. 1933 kolis sinna kunstnik Bruno Liljefors, kes elas seal oma elu viimased aastad. 1860. aastal sündinud Bruno Liljefors on üks Rootsi tuntumaid maalikunstnikke läbi aegade, erilise tuntuse saavutas ta Rootsi loodust ja loomi kujutavate maalidega.
Korterit nimetas ta oma „väikeseks kotkapesaks“. Aknaid hoiti aasta ringi lahti, et linnud saaksid sisse lennata ja ta saaks neid maalida. Ta söötis neile ämbrite kaupa kala ja liha. Võis juhtuda, et linnud pillasid oma toitu mööduvatele jalakäijatele peale. Osa linde elaski korteris. Pärast Bruno Liljeforsi tuli korteris teha kapitaalremont. Linnud käisid aga veel kaua pärast kunstniku surma edasi. Polari stuudio akendest välja vaadates nägi neid alati.
Allpool voolab Karlbergskanalen, üks neist Stockholmi paigust, kus on aastaajad kõige selgemalt märgata. Puud sirutuvad kaugele vee kohale. Kevadel peegelduvad kanalilt klorofüllist rohelised lehed, suvel täitub see
kajakkide ja mootorpaatidega, sügisel teevad tuhanded stockholmlased ja turistid endast Sankt Eriksbroni sillal pilte, et jäädvustada lehtede punakuldseid värve. Talvel külmub kanal kinni ja lumes näeb julgete matkajate jälgi. Vana-aastaõhtul täitub sild inimestega, kes teavad, et see on suurepärane koht, kust nautida Stockholmi kohal paukuvat ilutulestikku.
„The Day Before You Came“ salvestati kümne nädala pikkuse Rootsi suvevaheaja viimase nädala jooksul, kuid meeleolu stuudios ja muusikas oli samasugune kui jääkaanega kanal. Habras, härmatanud helipilt viib mõtted Yoko Ono sama mõjuvale loole „Walking on Thin Ice“, mille John Lennon salvestas päev enne atentaati, detsembris 1980, ja mis anti välja järgmise aasta veebruaris.
Kui Benny oli muusika valmis teinud – lisaks Yahama GX-1-mudelile mängib ta seda lühikest meloodiajuppi ka Minimoogi süntesaatoril –, oli algne plaan see, et trummimasina asemele tuleb päris trummar. Löökpillimängija Åke Sundqvist juhtus parajasti olema Polari A-stuudios ja ta kutsuti üles B-stuudiosse, kus töötasid Benny, Björn ja Michael B Tretow.
Åke Sundqvist mängis sisse hi-hat’i, väikese trummi ja basstrummi, kuid lõpuks otsustati alles jätta trummimasina visandlik heli, mis võimendab helipildi jäist tunnet veelgi. „Ainus muu pill siin loos on neli Åke Sundqvisti trummilööki,“ meenutab Benny.
Benny Yamaha GX-1 oli investeering Polari stuudiosse, kui see 1978. aastal avati. Tol hetkel öeldi uhkelt, et tegu on maailma kõige moodsama salvestusstuudioga. Loodeti, et Sankt Eriksbroni silla äärde saabuksid maailma suurimad artistid.
Led Zeppelin võttis kutset kuulda ja salvestas Polari stuudios oma kaheksanda ja viimase albumi „In Through the Out Door“ aastal 1979. Albumil kuuleb bändi bassimeest John Paul Jonesi mängimas sama süntesaatorit, mis on kosta ka laulus „The Day Before You Came“.
Nüüdsel ajal peetakse Polari stuudiot selleks, kus ABBA salvestas kõik oma meistriteosed, kuid see ei vasta päris tõele. Stuudio loomisega sooviti anda ABBA-le lõpuks piiramatult salvestusaega, aga reaalsus oli
selline, et stuudio oli sageli välja renditud. Kui sündis „The Day Before You Came“, oli suur A-stuudio parajasti Lääne-Saksa laulja Peter Griffini valduses.
Enamik ABBA kõige edukamatest lugudest on tegelikult salvestatud suure ajasurve all ja lihtsamates stuudiotes. Kui ABBA hakkas salvestama Vasastanis Karlbergsvägenil asuvas Metronome’i stuudios, mis sai hiljem nimeks Atlantis, said nad salvestada ainult ühel päeval nädalas.
Päästerõngaks osutus veel üks Rootsi kultuuris oluline Bruno, Bruno Glenmark, muusik ja lauljatar Ann-Louise Hansoni abikaasa.
„Alates 1973. aastast salvestas ABBA paar aastat paralleelselt ka meie Stocksundi majas,“ ütleb Bruno Glenmark. „Viskasime välja pesuköögi ja laste mängutoa ning ehitasime sinna stuudio. Kui Björn hommikuti tuli, küsis ta esimese asjana: „Kus vanaema saiad on?“ Ann-Louise’i ema küpsetas saiakesi, mida Björn väga armastas. Kui nad pidid Brightonis „Waterloo’ga“ võistlema, küsis Agnetha, kas me võiksime võistluse salvestada, sest meil oli videomakk. Kui nad siis pärast võitu tagasi tulid, istusime meie juures ja vaatasime.“ Glenmarkide kaksikud, kelle tuba oli pesuköögistuudio kohal, mäletavad hästi, kuidas ABBA ka pärast nende magamaminekuaega muudkui üht ja sama lugu mängis.
Kui ABBA stuudiosse läks, olid neil valmis meloodiad kaasas.
Esimestel aastatel istusid Björn ja Benny koos ühes saarestikumajakeses ning kirjutasid klaveri ja kitarri abil. Aastate jooksul muutus töömeetod selliseks, et Benny kirjutas muusika omal käel, seejärel läksid nad Björni ja muusikutega stuudiosse ning produtseerisid loo koos. Järgmine samm oli, et Björn sai instrumentaalsalvestuse kasseti koju kaasa, et tekst kirjutada. Kogu muusikaproduktsioon oli niisiis valmis, enne kui üksainuski sõna oleks valmis mõeldud. Nad arutasid harva seda, millest lugu peaks rääkima, aga Benny jutu järgi tajus Björn meloodia kõlapilti vaistlikult. Björn leiab, et tema lugude autobiograafiline tõlgendus ei ole õigustatud. Ta ei kirjuta iseendast, vaid inimestest ja suhetest, mis on üks põhjus, miks ABBA lood muusikalides nii hästi töötavad. Pärast kobavaid
algusaastaid on tema tekstid argidraamad, kus on selgelt välja joonistuvad karakterid. Kui Björn läks koju, et kirjutada tekst Benny laulule „Den lidande fågeln“, hakkas ta kirjutama naisest, kes annab aru oma sündmustevaesest argipäevast. Naine loeb üles, mis juhtus päeval enne seda, kui üks jalust nõrgaks võtnud kohtumine ta elu pea peale keeras.
„Meloodia on kirjutatud nii, et eriliselt konstrueeritud narratiiv pidi välja viima lauseni „the day before you came“,“ ütleb Björn Carl Magnus
Palmi raamatus „The Complete Recording Sessions“. „Ma kirjutasin kõigest, mis mulle pähe tuli ja mis võiks iseloomustada argielu. Grammatiliselt oli seda väga keeruline kokku panna, sest lugu pidi olema ka loogiline.“
„Mulle tõesti meeldib see lugu,“ ütleb Benny. „Kuulates tundub see tõeliselt kurb. Ka salvestus on kurb, aga tekst ei ole tegelikult üldse kurb, mis on hea näide Björni geniaalsusest. Kui teksti lugeda, siis keegi lihtsalt räägib, mida ta ühel päeval tegi: sõitis metrooga tööle, sõi lõunat, tuli koju, vaatas televiisorit, luges raamatut. Alles siis, kui tekst ja muusika kokku saavad, saab aru, et midagi on juhtunud. See on väga intelligentne tekst.“
Kui lauluteksti naistegelane töölt koju tuleb, vaatab ta televiisorit.
„There is not, I think, a single episode of Dallas that I didn’t see.“ Et Björn valib tekstis, mida hakkab laulma ta eksnaine, just nimelt „Dallase“ – mille režissöör oli samal hetkel Agnethaga koos töötanud Gunnar Hellström –, on detail, mida tasunuks lähemalt uurida ja mis kõmupressil täiesti kahe silma vahele jäi.
Samal ajal oli „Dallas“ – sari naftaga rikkaks saanud perekonnast –80-ndate alguse Rootsis konkurentsitult kõige populaarsem. Ameerikas hakkas „Dallas“ jooksma aprillis 1978. Rootsi keelas kommertstelevisiooni ära ja riigis oli 80-ndate lõpuni ainult kaks riiklikku telekanalit, mille sisu pidi olema üldhariv ja kandma kõlbelisi väärtusi. Ameerika kapitalismi ülistus ei käinud kokku Rootsi Televisiooni kirjutamata reeglitega. Rootsi vaatajad pidid ootama ligi kolm aastat, enne kui
„Dallas“ lõpuks sisse osteti, selle vaatajaid tuli kokku ligi 4 miljonit, seda 8,2 miljoni elanikuga riigis.
Pärast seda kui loo „The Day Before You Came“ üksildane naine on söönud televiisori ees Hiina valmistoitu, loeb ta enne uinumist voodis raamatut. Autorina on ära toodud Ameerika feminist Marilyn French, kes oli ka rootsi keeles tol hetkel kuum oma raamatutega „The Women’s Room“ ja „The Bleeding Heart“.
See, et Marilyn Frenchi valik midagi sümboliseeris, jäi täiesti kahe silma vahele Briti sündipopiduol Blancmange, kes tegi 1984 laulule „The Day Before You Came“ populaarseks saanud kaveri ning vahetas tekstis Marilyn Frenchi välja Barbara Cartlandi vastu, kes on tuntud ajalooliste armastusromaanide poolest.
Kui „The Day Before You Came“ põimiti filmi „Here We Go Again“ tegevustikku (see on ABBA-filmi „Mamma Mia!“ 2018. aastal tehtud järg), värskendati ja kohendati viiteid. Nüüd laulab seda lugu Meryl Streep. „Dallase“ vahetab välja „Kaardimaja“. Raamatu, mida ta loeb, on kirjutanud Margaret Atwood – tema sulest on ilmunud ka „Teenijanna lugu“, mis on taas aktuaalne feministlikku tulevikudüstoopiat kirjeldava telesarjana.
Agnetha vapustavalt vaoshoitud vokaal laulus „The Day Before You Came“ sunnib kuulajat peatuma ja märkama iga sõna. Mis toimub? Agnetha hääl suudab tungida läbi klaasi ja betooni, kuid siin hoiab ta ennast tagasi. Sedasi muutub ta „ABBA-Agnethast“ selle teksti tegelaseks.
Björn ja Benny kirjutasid küll ABBA lood, aga kui neilt küsida, mis oli ABBA saundi võti, on nad ühel nõul: „tüdrukute“ hääled. Agnetha ja Frida andsid oma panuse, muutes lauluseaded nii keerukaks, et ka pärast sajandat kuulamist leiab üha uusi detaile.
Üks selgitus Agnetha võimele häält varieerida on see, et ta oma partiid sisse lauldes sageli istus.
„Alguses oli lihtsalt nii, et me veetsime stuudios kohutavalt palju aega,“ ütleb ta. „Nii et ma istusin, kuna ei jaksanud enam seista. Siis avastasin, et ka istumine mõjutab seda, kuidas ma laulan. Ma istun mikrofoni lähedal,
et mitte kokku vajuda. Nii saan ennast tagasi hoida, kui tekst seda nõuab. See võimendab tunnet, et ma mitte ainult ei laula, vaid jutustan teksti.“
Kui Agnetha laulis paar aastat varem sisse loo „Thank You for the Music“, oli ta stuudios isegi pikali.
„Me olime proovinud erinevat moodi, aga ikka polnud nagu päris õige. Ühel salvestusel laulan ma seda nagu Doris Day. Kui me uuesti salvestasime, ootasin Christianit [Agnetha ja Björni teine laps] ja oli enneaegse sünnituse oht. Sain arstilt karmi korralduse ainult lamada ja rahulikult võtta. Aga see oli ABBA, maailm ootas uut albumit. Lahendasime olukorra nii, et tõime stuudiosse ühe puhketooli. Nii et ma laulsin seal toolis lamades, see variant jäigi albumile.“
Benny on võrrelnud seda, kuidas Agnetha laulab laulu „The Day Before You Came“, hämara valgusega lambiga. Lugu on üles ehitatud Agnetha sooloetteastena, kuid Frida diskreetne taustalaul on meeleolu seisukohalt vägagi määrav. Samal ajal kui Benny ehitab erinevatest süntesaatorikäikudest katedraali, sekkub Frida instrumentaalossa ja lisab kõrge hääle, mis viib mõtted klassikalisele kooriteosele. Frida seisab keset kirikut ja laulab üles lae poole.
ABBA helipilt muutus ja arenes kogu aeg. Pärast diskoetappi võttis ansambel 80-ndate alguses snitti uuest sündipopi žanrist, mida oli hakatud viljelema Suurbritannias ja mis levis sealt üle Euroopa. Žanr, mille olid suuresti loonud leidlikud mittemuusikud, kes lõid sekventserite abil helisid ja kõlasid, mida korrati masinaga, ilma et oleks olnud vaja kõiki helisid ise mängida. Benny ei kasutanud sekventserit, kuid helirežissöör
Michael B Tretowi meelest oleks olnud äge, kui see sündiballaad oleks kõlanud nagu sekventseriga tehtud muusika, ning lõikas seetõttu ära sündihelid, mis Benny oli käsitsi sisse mänginud, et saaks kätte selle mulksuva programmeeritud saundi.
See, kuidas – ikka veel analoogajastul – heideti pilk kaugemasse tulevikku, saabuvasse arvuti- ja digimaailma, iseloomustab ka teisi samast ajast pärit salvestusi. Samal ajal kui Benny ja Michael B Tretow Polari stuudios istusid, valmis teispool ookeani Michael Jacksoni album
„Ka kõige rõõmsamad laulud on sisimas nukrad. Meie stiil oli varjatud nukrus.”
BENNY ANDERSSON
Popmuusika ajaloos ei ole ABBA-le võrdset. ABBA lugusid kuuleb ka täna maakera eri paigus, olgugi et nende esimese hittloo, Eurovisiooni võidulaulu „Waterloo“ salvestamisest on möödas pool sajandit. ABBA muusika paneb meid tantsima, naerma, nutma, jaksama.
Miks me nende lugudest ära ei tüdine? Mismoodi nad töötasid? Kuidas mõjutas bändiliikmete elu ja omavaheline lähedane suhe nende muusikat? Ja kuidas sai teoks ebatõenäoline taaskohtumine, „ABBA Voyage“?
Rootsi üks tuntuim popkultuuriajakirjanik Jan Gradvall jälgis Agnetha, Frida, Björni ja Benny tegemisi esireast kümme aastat. Raamat viib meid vahetult kokku ABBA liikmetega – saame liikuda koos nendega lugude sünni juurde, elada kaasa meeldejäävamatele hetkedele ja kuulda, mis juhtus väljaspool lava. Maailma kuulsaima bändi kõik liikmed on siin raamatus jaganud oma mõtteid, tundeid ja meenutusi avatumalt kui kunagi varem.
Jan Gradvall (snd 1963) on popkultuurist ja muusikast kirjutanud neli aastakümmet. Esimene album, mille ta endale ostis, oli ABBA „Waterloo“.
Kõrvalseisjal võib olla ahvatlev spekuleerida, kellest räägib lugu „The Day Before You Came”.
Benny jaoks, kes muusika kirjutas, räägib see ehk Fridast. Björni jaoks, kes laulu teksti kirjutas, Agnethast. Agnetha jaoks, kes loo sisse laulis, Björnist.
Nelja ABBA liikme suhted ja lahutused on olnud pidevalt meedia huviorbiidis. Fridale, kes on selle aasta ABBA-st eemal olnud, et laulda sisse sooloalbum –ja kes osaleb loos kõigest sõnatu taustavokaalina – räägib see ehk koostööst
Phil Collinsi, tema uue produtsendiga, kes on äsja leiutanud žanri, mis hakkab edaspidi kandma nime divorce core.
www.ajakirjad.ee