Eesti linnuvaatleja teejuht by Regio

“Eesti linnuvaatleja teejuht” Margus Ots ja Uku Paal

Fotod: Uku Paal, Mariliis Paal (tagakaas), Margus Ots (lk 16) Kaardid: Regio OÜ, 2022 Aluskaardid: Maa-amet, 2022 – lk 51, 54, 55, 56, 59, 61, 63, 70, 71, 73, 75, 76, 79, 96, 97, 98, 105, 113, 120, 122, 126, 127, 129, 134, 135, 142, 156, 169, 169, 170, 176; Regio, 2022 – lk 57, 64, 67, 69, 77, 81, 82, 83, 84, 87, 89, 90, 91, 93, 95, 99, 101, 105, 106, 108, 109, 111, 114, 115, 116, 123, 125, 128, 131, 133, 134, 136, 137, 139, 140, 144, 146, 149, 152, 154, 157, 160, 163, 166, 168, 171, 172, 173, 175 Ilmakaardid: andmetöötlus - Andres Luhamaa; andmeallikas – H. Hersbach, B. Bell, P. Berrisford, G. Biavati, A. Horányi, J. Muñoz Sabater, J. Nicolas, C. Peubey, R. Radu, I. Rozum, D. Schepers, A. Simmons, C. Soci, D. Dee, J.-N. Thépaut (2018). “ERA5 hourly data on single levels from 1979 to present. Copernicus Climate Change Service (C3S) Climate Data Store (CDS).” 10.24381/cds.adbb2d47.

Esikaane kujundus: Eva Parv Design OÜ Küljendus: Regio OÜ Keeletoimetus: Sigrid Ots, MTÜ Keelevaatleja

Teine, täiendatud trükk © Margus Ots, 2022 © Uku Paal, 2022

Väljaandja: OÜ Kiur ja Kaur, Tartu, 2022 Trükk: Greif ISBN 978-9916-411-07-0

Sisukord Eessõna . . . ........................................ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 7 Eesti kui linnumaa .............................. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8 Linnuklubid ja -ühendused .................... . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 9 Näpunäiteid looduses liikumiseks ............ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 Nõuanded lindude vaatlemiseks .............. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 12 Lindude ränne ja eksikülalised ................ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 16 Linnuvaatleja aastaring ........................ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 20 Linnuvaatleja olulisemad abivahendid ...... . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 26 Määrajad ja käsiraamatud . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 26 Binokkel ............... . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 28 Vaatlustoru . ........... . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 31 Kaamera ............... . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 33 Linnuhäälte õppimine ja salvestamine ...... . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 36 Suundmikrofon ...... . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 38 Paraboolmikrofon .... . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 38 Linnuvaatluste märkimine ja talletamine ... . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 40 Osale! . . . . . ........................................ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 43 Rõngastamine ................................... . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 45 Bongarid ja linnurallid ......................... . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 47 Eesti linnualad .................................. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 50 Ristna neem (Kalana) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 51 HIIUMAA Kõrgessaare rannik ... . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 53 Tahkuna nina ......... . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 55 Kärdla (Tareste) rand . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 55 Käina laht .............. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 56 Veel külastamisväärt linnupaigad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 58

SAAREMAA

Sõrve säär, Mõntu sadam ja Loode rannik . . . . .. . . . . 59 Sääre küla ja Sõrve säär . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 59 Mõntu sadam . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 60 Loode (Türju) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 60 Lõu laht (Rahuste) .... . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 63 Karala–Pilguse rand .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 64 Vilsandi rahvuspark .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 65

Harilaid, Undva nina ja Tagalaht . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 66 Viidumäe looduskaitseala ........ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 68 Küdema laht ning Panga pank ja Ninase pank . . . . . . . . .. .. . . . . 68 Linnulaht ja Mullutu-Suurlaht ... . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 70 Kuressaare laht ..................... . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 72 Laidevahe looduskaitseala ....... . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 73 Kübassaare poolsaar .............. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 74 Koigi raba ........................... . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 75 Väike väin ........................... . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 76 Kõinastu lee ........................ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 78

LOODE-EESTI

Puhtulaid ja Virtsu (Suur väin) .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 79 Tuhu soo ............................ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 81 Matsalu rahvuspark ............... . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 82 Penijõe ..................... . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 83 Matsalu–Meelva .......... . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 83 Keemu ...................... . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 84 Sauemeri ................... . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 84 Kloostri luht ............... . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 85 Kirbla mägi ................ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 85 Rannajõe ................... . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 86 Haeska ...................... . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 86 Põgari-Sassi ................ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 87 Puise ........................ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 88 Matsalu siselahe roostik .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 89 Avaste mägi ......................... . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 89 Marimetsa raba .................... . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 90 Haapsalu Ees- ja Tagalaht ning viigid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 91 Pullapää ............................. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 93 Vormsi saar ......................... . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 93 Silma looduskaitseala ............. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 95 Sutlepa meri ............... . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 96 Saunja laht ................. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 97 Tahu laht ................... . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 98 Leidissoo metsad .................. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 99 Haversi rand ....................... . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 100 Põõsaspea neem ja Dirhami sadam . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 101 Nõva rannametsad ................ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 104

Pakri neem ja Paldiski laht ...... . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 104 Paljassaare ......................... . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 106 Kopli laht .......................... . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 107 Tallinna Pae järv ja park ......... . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 107 Tuhala–Tagadi metsad .......... . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 108

EDELA-EESTI

KIRDE-EESTI

Tõhela ja Ermistu järv ........... . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 109 Lao ................................. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 110 Liu säär ............................ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 111 Kihnu Pitkänä nina .............. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 112 Audru polder ..................... . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 114 Pärnu rannaniidud ............... . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 115 Häädemeeste–Võiste rannik .... . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 116 Häädemeeste jõe suue .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 117 Pulgoja rannaniit ........ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 117 Pikla kalatiigid ........... . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 118 Tolkuse raba .............. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 119 Kabli linnujaam .................. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 120 Nigula raba ........................ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 122 Laiksaare–Timmkanali metsad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 122 Soomaa rahvuspark .............. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 124 Õisu järv ........................... . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 126 Tarvastu polder ................... . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 127 Parika raba ........................ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 128 Navesti polder .................... . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 129 Kolga-Jaani polder ............... . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 130 Lahemaa rahvuspark ............ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 131 Kõrvemaa ......................... . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 133 Lõuna-Kõrvemaa ....... . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 133 Põhja-Kõrvemaa ........ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 134 Toolse–Kunda .................... . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 134 Narva järved ...................... . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 134 Kadrina–Assamalla .............. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 136 Sirtsi looduskaitseala ............ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 137 Oonurme metsad ................ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 138 Puhatu–Agusalu soostik ........ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 139 Vasknarva ja Struuga luht ....... . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 141

IDA- ja KAGU-EESTI

Endla looduskaitseala ............. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 142 Vooremaa järved ................... . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 143 Kärevere luht ....................... . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 145 Valmaotsa (Laeva) polder ......... . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 147 Alam-Pedja looduskaitseala ...... . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 148 Selli-Sillaotsa matkarada . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 148 Kirna matkarada ......... . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 150 Ilmatsalu kalatiigid ............... . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 150 Võrtsjärve põhjakallas ja Vaibla linnujaam . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 152 Võrtsjärve idakalda poldrid ...... . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 153 Võrtsjärve lõunaots ja Vooremägi . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 155 Tartu linna pargid ................. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 155 Aardla polder, Ropka–Ihaste luht ja Haaslava kalatiigid . .. 156 Nina–Kallaste rannik .............. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 159 Lahepera järv ....................... . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 161 Emajõe Suursoo .................... . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 162 Järvselja metsad .................... . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 163 Mehikoorma ........................ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 164 Räpina polder ....................... . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 165 Võõpsu, Beresje, Lüübnitsa ...... . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 167 Meenikunnu raba .................. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 168 Tilleorg .............................. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 168 Taevaskoja .......................... . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 169 Otepää looduspark (Pühajärve) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 170 Karula rahvuspark ................ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 170 Koiva–Mustjõe luht ............... . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 171 Vagula ja Tamula järv ............. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 172 Tabina järv ......................... . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 174 Vana-Vastseliina ja Meremäe–Obinitsa piirkond . . . . . .. . .. . 174 Hino järv ............................ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 176

Eesti linnuliikide nimestik ................................. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 177 Eesti linnuliikide tähestikuline nimestik .................. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 222 Järelsõna . . . . . . . . . . . . . . . ........................................ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 240

Eessõna Lindude, selle loomariigi rohkem kui 11 000 liigi esindaja vaatlemine on kogu maailmas aasta-aastalt üha menukamaks muutuv harrastus. Kas mängib selles rolli lindude atraktiivsus ja mitmekesisus või nende vaatlemise suhteline lihtsus, ei olegi nii tähtis. Eesti linnumaailmale otsa vaadates on ajendiks kindlasti meie eriilmeline loodus ja soodne geograafiline asend, mis teevad Eesti äärmiselt linnurikkaks. Tõenäoliselt on just see ka põhjuseks, miks eestlastest linnuvaatluse harrastajate hulk järjest kasvab ning üha enam teistest riikidest pärit linnuvaatlejaid Eestis linnuretkedel käib. Näib, nagu oleks Eesti just linnuvaatluseks loodud! Aga kus ikkagi linde vaadelda? Kuidas leida Eesti kõige paremad linnupaigad ja millal on parim aeg neid külastada? Eelmine „Eesti linnuvaatleja teejuht“ ilmus juba 14 aastat tagasi. Sellest saadik on Eesti loodusmaastik ja ka linnustik palju muutunud – mõned head linnupaigad on tekkinud juurde, teised kadunud. Suured muutused linnustikus on toimunud intensiivistunud metsaning põllumajanduse tõttu – paljude metsaning põlluliikide arvukus on tugevalt langenud. Näiteks kassikakk ja põldtsiitsitaja on Eestis hoopis haruldaseks jäänud ning siniraag sootuks kadunud. Kuid liike on ka juurde tulnud – näiteks veel paarikümne aasta tagused eksikülalised hõbehaigur ja tammekirjurähn on praeguseks Eesti tavalised pesitsejad. Ka üks ja sama paik võib erinevatel aastatel sõltuvalt veetasemest, inim-

tegevusest või muust linnuvaatlejale pakkuda erinevat linnuelu. Näiteks kuivendamise tõttu pesitseb ja peatub Väike-Rakke ning Räpina poldritel varasemast palju vähem linde; vahepealsetel aastatel tänu kestvatele üleujutustele üheks parimaks Kagu-Eesti vaatluskohaks olnud Valguta polder on taas kuivendatud ja seetõttu taas üpriski linnuvaene. Et Eesti linnuradadel kulgemine oleks nii Eesti oma linnuvaatlejatele kui ka mujalt riikidest tulijatele hõlpus ning elamusi pakkuv, koondasime siia raamatusse kokku kõige isendi- ja liigirikkamad – parimad! – linnupaigad. Kuigi jätsime looduse kaitsmiseks välja mõned vaatluskohad, kaasasime hüvituseks alasid, kus mõnda rangelt kaitstavat liiki saab ka linnusõbralikult vaadelda. Ning veel. Käesolevas linnuvaatleja teejuhis on koos uusim teave nii Eesti linnuliikide kui ka parimate linnupaikade kohta. Kõikide alade detailsed kaardid koos koordinaatidega ning põhjalikult täiendatud Eesti linnuliikide nimestik teevad raamatust iga loodusja linnuhuvilise lahutamatu kaaslase. “Eesti linnuvaatleja teejuht” ei oleks valminud ilma meie abikaasade – Sigridi ja Mariliisi – toetuse ja väärt soovitusteta ning lasteta, kes kirjutamise aeg-ajalt võimatuks tegid. Margus Ots ja Uku Paal Tartu, talv 2021–2022

LINNUVAATLUSTE MÄRKIMINE JA TALLETAMINE

Näpunäited ööhäälte salvestamiseks Parimad

perioodid öörände registreerimiseks on kevadel aprillis ja sügisel juuli lõpust, mil rändavad eelkõige kahlajad, kuni oktoobrini, mil toimub rästaste pearänne. Keeruline periood ööhäälte määramiseks on näiteks augusti lõpp, mil rändavad sarnaselt häälitsevad kärbsenäpid ja punarinnad. Eriti hea lindude rändeilm on vihmavõi tormiperioodi järgne vaikne öö.

Linnud

rändavad sageli madalamalt pilvise ilmaga, mistõttu on siis ka nende kuulmine hõlpsam. Kuna linnud reageerivad valgusele sageli häälitsedes, häälitsevad nad öösel rohkem just tehisvalgustusega piirkondi (näiteks linnasid) ületades. Varu aega. Pika rändeöö salvestise sonogrammi läbivaatamine ja töötlus võtab aega paar tundi.

Näide 29. oktoobril 2019 Tartus salvestatud öörände sonogrammist. Kuue sekundi jooksul lendas vaatluskohast üle vähemalt kaks vainurästast, musträstas ja tikutaja

Linnuvaatluste märkimine ja talletamine Lindude vaatlused on mõistlik juba looduses viibides kirja panna ja hiljem (või ka vaatluskohas) mõnda vaatluste andmebaasi või infosüsteemi sisestada. Vaatluste märkimiseks on mitmeid erinevaid võimalusi ning see, millist varianti neist kasutatakse, sõltub eelkõige harjumusest. Kõige levinum on vaatluste märkimine äppide abil, kuid ka vana hea vaatlusmärkmik on endiselt menukas. Eriti sobiv on märkmiku kasutamine, kui vaatlusi tuleb ühest vaatluskohast (näiteks rännet vaadeldes) väga palju. Vaatluse märkimisel peab kirja panema vaatluskoha, vaatlusaja, linnuliigi, lindude arvu, linnu tegevuse ja vaat-

lejate nimed. Kõrvalmärkusena on mõistlik lisada ka märgatud jala- või kaelarõngad, ilmastik või ka muu elusloodus (putukad, imetajad, taimed). Linnunimede kiiremaks märkimiseks kasutavad linnuvaatlejad peamiselt Soomes ja Baltimaades 3 + 3 koodi, mis moodustatakse ladinakeelse perekonna- ja liiginimetuse kolmest esimesest tähest – näiteks suitsupääsukese (Hirundo rustica) kood on HIRRUS. 3 + 3 koodi kasutavad sageli ka välismaised linnuvaatlejad ning vaatluste jagamine ja teabe vahetamine on selle süsteemi abil lihtsam. Lisaks on kasutusel lindude tegevust märkivad tähised. Näiteks märgitakse

LINNUVAATLUSTE MÄRKIMINE JA TALLETAMINE

3 + 3 koodide moodustamisel ladinakeelse liiginime esitähtedest on ka kümmekond erandit! Põhjuseks on koodide kattumine. Näiteks rongal (Corvus corax), hallvaresel (Corvus cornix) ja mustvaresel (Corvus corone) oleks kõigil 3 + 3 kood CORCOR, kuid segaduse vältimiseks on sel puhul võetud koodi moodustamise aluseks liiginime kolm viimast tähte – rongal moodustub niimoodi kood CORRAX, hallvaresel CORNIX ja mustvaresel CORONE.

parajasti rändavaid linde tähisega „r” (rändel) ja paigal viibivaid „p” (paikne). Kui linnud on vaadeldaval alal pesitsemas, tuleb kindlasti kasutada ka vastavat tegevust tähistavat pesitsuskoodi, mida on kokku paarkümmend – näiteks tähendab „MP“ munadega pesa, „E“ pesaehitust, „VT“ vanalindu toiduga. Sel juhul saab pesitsusvaatlusi kuvada haudelindude levikukaartidel ning see on oluline ka haruldaste liikide elupaikade kaitse korraldamisel. Ära unusta vaatlusi esimesel võimalusel andmebaasi sisestada.

Vaatlusmärkmikuks on parim taskusse mahtuv kõvade kaantega märkmik, kuid rändevaatlusi, mida võib ühel päeval koguneda lehekülgede kaupa, võib kirja panna ka suuremasse kausta või vihikusse. Raamatu- ja kirjatarvete (veebi) poodides on saadaval ka niiskuskindlad, just välitöödeks mõeldud märkmikud, mille lehed ei kleepu kokku ja kirjapandu ei kao ka märjaga. Kirjutusvahendiks on parim pliiats. Klassikaline linnumehe tarkus ütleb, et harilik pliiats peab alati kaasas olema, sest pliiatsiga tehtud märkmed ei kustu.

Musträstas 21. juulil 2015 Viljandimaal Järvekülas. Vaatluse juurde tuleb märkida pesitsuskood VT – vanalind toiduga

Pliiatsiga saab kirjutada ka pakasega, mil tint pastakas hanguma kipub. Linnuvaatlejate seas on enimkasutatav andmehaldusplatvorm Tartu Ülikooli arendatav PlutoF (plutof.ut.ee), millesse sisestatud vaatlusi kuvatakse Eesti elurikkust ehk bioloogilist mitmekesisust koondavas andmeportaalis eElurikkus (elurikkus.ee). Häälitsusi saab mugavalt sisestada äpi „Minu loodusheli“ (loodusmuuseum.ee/app) ning vaatlusi PlutoF-isse äpi „Legulus“ (legulus.tools) kaudu. Infosüsteemi PlutoF sisestatud vaatlused jõuavad ka rahvusvahelisse kasutusse – need on kättesaadavad ülemaailmset elurikkust koondavast portaalist Global Biodiversity Information Facility (gbif.org). Oma vaatlused võid sisestada ka Keskkonnaagentuuri loodusvaatluste andmebaasi (lva.keskkonnainfo.ee) või mõnda enamkasutatud välismaisesse keskkonda (ebird.org, trektellen.nl või observation.org).

EESTI LINNUALAD

Karala–Pilguse rand Karala–Pilguse rand Lääne-Saaremaal on linnuvaatlejate seas tuntud eelkõige valgepõsk-lagle ühe tähtsama rändepeatuskohana, mistõttu on ala arvatud rahvusvahelise tähtsusega linnualade ning ka Natura 2000 võrgustiku linnualade hulka.

Katri pangani , kuid selle läbimiseks on parem ette võtta jalgsimatk. Teel võib olla mitmeid karjaväravaid ja Katri panga pool on väiksema autoga läbipääs halbade teeoludega sageli võimatu. Karjamaade vahelist teed mööda liikudes tuleb enda järel alati karjaväravad sulgeda!

Kui Karala küla rannaaladel on ulatuslikud rannakarjamaad ja kadastikud, siis Pilguse laht on suuresti roostunud. Randa pääseb lihtsamini Karalast läände suunduvat teed mööda , mille kaudu jõuab Roopa sadamasse , Roopa ninale  ja Elda pangale . Karala idapiirilt lõunasse suunduvat teed mööda pääseb Katri pangani, kuid suurem tee lõpeb Naistekivimaa saare kohal Silma talu juures . Sealt edasi pääseb väiksemat teed mööda kuni

Loona

Eeriksaar

e mm nõ us laht

Eeriksaare

Aherahu Püskumadal Koerakuiv A t l a

Kuusnõmme

LümandaKulli



Vedruka

Viidumäe looduskaitseala

KihelkonnaLiiva

ViiduMäebe

Lahuksi jv

Lümanda Vahva

Soeginina

Austla

Roopapank Roopa nina

 

Leedri

Himmiste

Karala

  Nonni jv

Metsapere

Jõgela

Tõrijärv Roobimaa jv



se laht

Katri pank Mõndalaid

lgu

2 km

Katri lõugas

Naistekivimaa

Silma



 Tee Elda pangale  Roopa sadam Roopa nina Varpe  Eldaa pank kr s PTee u s Katri pangale  Silma vaatluskoht  Katri pank rahvuspargi  Vilsandi külastuskeskus -J a Koki as i a Viidumäe looduskeskus   Audaku vaatetorn Kotlandi 

Kotlandi 

58.2665, 21.9102 58.2623, 21.8758 Viidumäe 58.2626, 21.8659 58.305,lka 21.8293 58.2666, 21.9184 58.2467, 21.9232 58.2368, 21.9678 58.3329, 22.0196 58.2981, 22.0996 58.2941, 22.1028 Salme 

Kuressaare 

 r Viidu

Mõisaküla

Atla

Soeginina pank

[

Kihelkonna 



Kotsma

Elda pank

Kevadrändel aprillis–mais peatub siinsetel rannakarjamaadel ja põldudel kuni 10 000 valgepõsk-laglet, merel aga võib kohata arvukalt ka muid veelinde. Mõistlik on väga hoolikalt läbi vaadelda just lagleparvi, sest valgepõsk-laglede hulgas on siin korduvalt kohatud haruldast punakael-laglet.

Vilsandi rahvuspark

Võtmeliigid

EESTI LINNUALAD

Sügiseti augustis–septembris käib Pilguse lahel ööbimas sadu sookurgi, kelle sisselendu ööbimispaika on enne päikseloojangut kõige parem jälgida Karala–Jõgela teelt Pilguse mõisa kohal. Sisselendu on parim jälgida avarama vaatega kohast.

paigana. Parim selle liigi kohtamise aeg on aprillis–mais ja oktoobris– novembris. Haudelindudest pesitseb siin naaskelnokk, keda on Pilguse lahel kuni paarkümmend paari. Eksikülalistest on Karalas aga kohatud mustlauk-õgijat.

SAAREMAA

Karala kadastikud on tuntud ka haruldase läbirändaja kaelusrästa peatumis-

Vilsandi rahvuspark Vilsandi rahvuspark on üks tuntumaid Eesti kaitsealasid. Juba 1910. aastal kuulutati Vaika saared oma linnurikkuse tõttu kaitse all olevateks. 1957. aastal Vaika riiklik looduskaitseala taasasutati, viisteist aastat hiljem seda laiendati ning 1993. aastal reorganiseeriti Vilsandi rahvuspargiks. Vilsandi rahvuspark paikneb Saaremaa läänerannikul ja hõlmab LääneSaaremaa lahesoppidega liigestatud rannaalad ja ligemale sadakond väikesaart, millest on inimese asustatud vaid Vilsandi. Vilsandi saarestik on oluline pesitsus- ja talvitusala ning rändepeatuspaik paljudele veelindudele. Kuna aga väikesaartel on pesitsusperioodil inimeste viibimine keelatud ja ka mujal on parimatele vaatluskohtadele juurdepääs suhteliselt keeruline, siis Vilsandi rahvuspark linnuvaatlejate igapäevaste lemmikalade hulka ei kuulu ning sealses saarestikus käiakse enamasti vaid seiretöödel. Küll aga on heaks vaatluskohaks Vilsandi rahvuspargi territooriumile jääv Harilaid, millest tuleb koos Undva ninaga juttu eraldi peatükis.

Vilsandi saarestikus on harulduste ja eksikülaliste kohtamise tõenäosus suur. Vaatamata vähesele vaatlusaktiivsusele on siit leitud Eestile kolm uut linnuliiki: mesilasenäpp (1964), väikealk (1971) ja niidukiur (1991). Haruldustest on siin kohatud veel näiteks mandariinparti, kuninghahka, roosterind-tülli, punaharksaba, kaelus-kärbsenäppi, jõgivästrikku, halltsiitsitajat. Rahvuspargi külastuskeskus asub Loona mõisas  (vt kaarti lk 64).

Vilsandi rahvuspargi vapilind on hahk. Pildistatud 7. oktoobril 2011 Osmussaarel

EESTI LINNUALAD

Kadrina–Assamalla Hulja

Kadapiku

Kadrina

Kõrgemäe

 Jõetaguse

Neeruti

Vandu

Lepna

Saukse

Rakvere 

Orutaguse

Võduvere

Karivärava

Rakvere 

Mädapea





Neeruti maastikukaitseala Kiku

Jõepere

Järni



[

Levala

Pariisi

Rakvere 

Kui Lääne-Virumaal Assamallast Kadrina poole sõita, avaneb Jõepere– Neeruti vahelisel alal hea vaade teest ida pool olevale Loobu jõe orule ning ümbritsevatele põldudele. See ala on üllatavalt hea linnupaik, kus tasub alati kinni pidada. Siinsetel põldudel käib kevadel ja suvel saagijahil mitmeid röövlinde: herilaseviu, väike-konnakotkas, raudkull, kanakull, rooloorkull, välja-loorkull, soo-loorkull, hiireviu, tuuletallaja, kes on pesitsenud näiteks Neeruti kuivatis, ja lõopistrik. Neeruti mõisa pargis  on pesitsenud kodukakk ja kõrvukräts.

Tapa 

136

2 km

 Kadrina paisjärv  Neeruti metsad  Neeruti mõisa park  Jõepere järv  Assamalla luht

Jõeperes on oru põhjas väike, osaliselt kinni kasvanud ja tiheda kaldataimestikuga järveke , kus pesitseb näiteks tait. Siin võib pesitsemas kohata veel ka tikutajat, aedroolindu ja punaselg-õgijat. Rändeajal peatub siin parte ja kahlajaid: näiteks metstilder, mudatilder ja heletilder. Ka Kadrina külje all olevale paisjärvele  tasub pilk peale heita – siin on pesitsenud näiteks laululuik. Ümbritsevas põllumaastikus võib hea õnne korral kohata meil järjest haruldasemaks muutuvat põldtsiitsitajat.

59.3322, 26.1399 59.3037, 26.1304 59.3112, 26.1657 59.2887, 26.1839 59.2326, 26.2577

Lasila

Lemmküla

Karunga

Assamalla



Väike-Maarja 

Neerutist läänes oleval suuremal metsaalal  elavad enamus tüüpilisi metsaliike, teiste hulgas näiteks händkakk, laanerähn ja valgeselg-kirjurähn. Assamalla teeristist vahetult põhjas olev niiduala  on märjematel aastatel aprillis ja mais üleujutatud ning siis peatub sellel parimatel päevadel tuhandeid hanesid ja sadu tutkaid. Haruldustest on Neeruti mägedes vaadeldud laanenääri ning Assamallas luitsnokk-iibist.

EESTI LINNUALAD

137

Sirtsi looduskaitseala Sirtsi soo paikneb keset Virumaad Idaja Lääne-Viru maakonna piiril ning soo ise ja seda ümbritsevad metsad on võetud looduskaitse alla. Tähtsa pesitsusalana paljudele lindudele on Sirtsi soo arvatud rahvusvahelise tähtsusega linnualade ja Natura 2000 võrgustiku linnualade hulka.

bussipeatuse  juurest algavat teed mööda, põhjast Sonda alevikust  ja idast Sirtsi ,  või Koolma külast  alguse saavaid teid pidi. Ulatuslikul metsaalal on raske parimaid vaatluskohti välja pakkuda. Soovitus on ringi sõites vanade metsatukkade, mida on raiete tõttu kahjuks järjest vähem alles jäänud, ja lankide servades peatusi teha.

Kuna siinses soos ei ole matkaradu ega laudteid, satutakse rabasse peamiselt vaid seiretööle. Palju rohkem tunnevad linnuvaatlejad huvi Sirtsi sood ümbritsevate ulatuslike metsaalade vastu, kus käiakse kakulisi, kanalisi, rähnilisi ja teisi metsaliike otsimas.

Kakkude kuulamiseks on parim aeg veebruarist aprillini, aga kakud teevad häält sageli kogu aasta. Sellel alal elavad värbkakk, händkakk, karvasjalg-kakk, aga ka kodukakk, kõrvukräts ja sooräts. Siin on vaadeldud ka haruldast habekakku. Kindlasti tasub õhtu- ja hommikuhämaruses raielankidele pilk peale heita, sest kakkudele meeldib tüügaste otsas saaki varitseda.

Ümber Sirtsi soo kulgeb mitmeid väiksemaid kruusateid, mis on küll ka sõiduautoga kergesti läbitavad, kuid kevadel lumesulamise ajal siiski kohati püdelad. Lääne poolt pääseb ligi näiteks Rakvere– Tudu–Rannapungerja maanteelt Rihula

Sonda  59.2556, 26.6867 59.3015, 26.8815 59.2834, 26.8995 59.2644, 26.9042 59.2103, 26.924

Püssi  Aruvälja

Jalastu

use





Hirm



Rakvere 

Mehide Sirtsi

Oandu Lümatu

Sirtsi looduskaitseala

Veneoja

Sirtsi soo

Anguse Palasi

2 km

[

Tedresoo

ja S irt s i o Pu

rts

P u rts

 Punasoo

Tudu 



KIRDE-EESTI

Hi r

Kaanissoo

Tudu 

Koolma

 Rihula bussipeatus  Tee Sirtsi soo metsadesse Jalastult  Tee Sirtsi soo metsadesse Sirtsist  Tee Sirtsi soo metsadesse Sirtsist  Tee Sirtsi soo metsadesse Koolmalt

208

EEsTi linnuliikidE nimEsTik

lasuurTiHanE*

Eksikülaline Ida-Euroopast, seitse vaatlust (viimati 1989. aastal). Liiki on raske määrata, sest ta hübridiseerub sinitihasega.

rasVaTiHanE

Metsades, parkides ja aedades üldlevinud ja arvukas haudelind (300 000 – 400 000 paari). Eestis aastaringselt. 1–1,5 miljoni isendiga Eesti kõige arvukam talilind.

kukkurTiHanE

Lokaalselt levinud vähearvukas (Emajõe piirkonnas tavalisem) haudelind (400–600 paari; IV–X). Elutseb luhtade, jõe- ja järvekallaste võsastikes ja pajustikes. Parimaks vaatluskohaks Eestis on Aardla polder ja Ropka–Ihaste luht, kus parimatel aastatel pesitseb isegi paarkümmend paari. Head vaatluskohad on veel ka näiteks Ilmatsalu ja Haaslava kalatiigid, Lääne-Eestis Sutlepa meri, Haapsalu veepuhastusjaam ning Matsalu rahvuspark (Kloostri).

rooHabEkas EHk rooVilbas

Peamiselt Lääne-Eesti roostikes väiksearvuline haudelind (300–1000 paari) ja talvitaja (200–1000 isendit). Parimad kohad liigi leidmiseks on Sutlepa meri ja Saunja laht, Haapsalu Tagalaht, Pärnu Raeküla roostik, Käina laht, Pikla kalatiigid, Väike väin ja Kuressaare laht. Sisemaal on regulaarselt leitud näiteks Võrtsjärve põhjaosa ja Peipsi järve roostikest.

Cyanistes cyanus Parus major

Remiz pendulinus

Panurus biarmicus

Roohabekas 7. oktoobril 2019 Linakülas Kihnu saarel

nõmmElõokE

Üldlevinud, aga väiksearvuline haudelind (3000–6000 paari; III–X), kes elutseb peamiselt nõmmemetsades, loopealsetel ja raiesmikel. Võib sageli leida võsastuma hakanud vanadest karjääridest. Üksikud on talvitanud.

põldlõokE

Üldlevinud ja arvukas põldude, niitude ja lagesoode haudelind (450 000 – 550 000 paari; III–XI). Soojematel talvedel jäävad üksikud lõokesed läänerannikule ka talvitama (1–10 isendit).

TuTTlõokE*

Eestis väga haruldane külaline. Alates 1991. aastast, mil linnuharulduste komisjon alustas tuttlõokese vaatluste käsitlemist, on Eestis kohatud 45 korda. Ehkki aeg-ajalt on vaadeldud ka territoriaalseid paare (näiteks 1995. aastal Tartus, 2012. aastal Kihnu saarel, 2019. aastal Ruhnu saarel), ei ole tuttlõokese kindlat pesitsemist viimastel kümnenditel Eestis registreeritud.

Lullula arborea

Alauda arvensis

Galerida cristata

Väga haruldaseks muutunud läbirändaja, keda Eestis kohatakse sarViklõokE Eremophila alpestris peamiselt sügisrändel (X–XI), harvem talvel või kevadel. Regulaarselt on viimastel aastatel leitud üksikuid isendeid vaid Lius, Laokülas, Rahustes, Sõrve säärel ja Loodes.

EEsTi linnuliikidE nimEsTik

Välja-Väikelõoke* Eksikülaline Lõuna- ja Kagu-Euroopast, 13 vaatlust.

Calandrella brachydactyla

sTEpilõokE*

Eksikülaline Lõuna- ja Kagu-Euroopast. Eestis kolm vaatlust.

kõnnuVäikElõokE*

Eksikülaline Lõuna- ja Kagu-Euroopast, üks vaatlus Harjumaal Rammu saarel 2014. aastal.

Riparia riparia

kaldapääsukE

Kahaneva arvukusega, aga siiski suhteliselt sage ja üldlevinud haudelind (6000–9000 paari; IV–IX). Pesitseb kolooniatena järskudes kallastes või liivakarjäärides, ka ajutistes mullahunnikutes.

kiVipääsukE*

Eksikülaline Lõuna-Euroopast, kaks vaatlust (2013. ja 2018. aastal).

suiTsupääsukE

Kultuurmaastikus üldlevinud ja tavaline haudelind (50 000 – 100 000 paari; IV–X).

Delichon urbicum

rääsTapääsukE

Kultuurmaastikus üldlevinud ja tavaline haudelind (50 000 – 100 000 paari; IV–IX).

roosTEpääsukE*

Eksikülaline Lõuna-Euroopast, neli vaatlust.

sabaTiHanE

Leht- ja segametsades suhteliselt tavaline haudelind (30 000 – 50 000 paari). Eestis aastaringselt, talvel 30 000 – 80 000 isendit. Eestis pesitseb alamliik caudatus, kuid väga harva on kohatud (viimati 1990. aastal) ka Kesk-Euroopa alamliiki lääne-sabatihast* (Aegithalos caudatus europaeus).

Melanocorypha calandra

Alaudala rufescens

Ptyonoprogne rupestris Hirundo rustica

Cecropis daurica

Aegithalos caudatus

Kuusikutes ja kuuse-segametsades üldlevinud ja arvukas haudelind meTs-lehelind Phylloscopus sibilatrix (350 000 – 450 000 paari; IV–IX).

Tuhk-lehelind*

Eksikülaline Aasiast, vaatlust (kõik X).

VööT-lehelind

Sügiseti (IX–X) haruldane, aga siiski iga-aastane külaline, kes on pärit Siberist. Üksikuid isendeid on püütud meie linnujaamades (Sõrve säärel, Kablis ja Laos), vaatlustega tuvastatakse harvem.

Phylloscopus humei Phylloscopus inornatus

kuus

Vööt-lehelind 29. septembril 2017 Hiiumaal Ristnas

209