Laboratoorium
Kuidas valida autohaagist? Haagiserendi kontoris tervitatakse teid juba nimepidi? Mitu korda on juhtunud, et sõber helistab ja tahab korraks teie käest OMA haagist laenata ... Vahest tuleks kaaluda isikliku haagise ostmist – kuid millest lähtuda ja kuidas veovahendit valida? Nõuandeid jagavad Respo Haagiste müügijuht Meelis Koorm ja kommertsjuht Toomas Antons. tekst: Esta Tatrik fotod: Tootja
M
õistagi algab kõik vajadustest. Enamasti veetakse haagistel muruniidukit, skuutrit, mootorsaani, paati või igapäeva-ehituseks vajalikku kaupa. Kõige populaarsemad ongi tavalised kastiga haagised, neid pakuvad enamasti ka rendiettevõtted. „Haagiste mõõtmed varieeruvad suures ulatuses, pikkused muutuvad peaaegu iga 30 cm tagant ja registrimassid umbes kahekuni kolmesaja kilo tagant,“ ütleb Respo Haagiste kommertsjuht Toomas Antons. „Miinimumvariant algab kastist, mis on poolteist meetrit pikk ja meeter lai. Enam-vähem sama suur on ka mõne auto pakiruum.“ Suurematele haagistele saab laadida umbes kümne meetri pikkuse kaatri. „Enne müügisalongi tulekut internetis kodutööd teinud inimesed enam-vähem teavad, mida nad tahavad,“ ütleb müügijuht Meelis Koorm. Teiste käest tuleb aga müügimehel pinnima hakata, millised plaanid ostjal on. „Mõned arvavad, et
92
aprill 2014 J
T O P G E AR
tahavad ikka suurt haagist,“ sõnab Meelis Koorm. Siinkohal tasub ostjale meenutada, et suur haagis nõuab liiklemisel ja parkimisel ka rohkem jälgimist kui väiksema veokastiga versioon. „Ütleme nii, et algselt soovitud suurest haagisest saab enamasti lõpuks normaalse suurusega haagis.“ Raskemaid koormaid vedavad ehitusettevõtted eelistavad kaheteljelisi haagiseid. „Poti põllumehed ja pühapäevakasutajad – neile sobib reeglina üheteljeline haagis, millel väiksema mõõduga kast. Tavaliselt tehakse valik kahe mudeli vahel, mõõtudega 2,65 x 1,25 m või 3,00 x 1,50 m. Need ongi kaks põhilist kodutarbeks ostetavat haagist, mõlemad on ka üheteljelised.“ Lisavarustuse valik on väga lai ja sõltub sellest, mida vedada tahetakse. „Kui inimene veab näiteks ATV-d, siis oleks mõistlik võtta ka kattekaas, kallutusamordid ja luugitugevdus. Lisavarustus teeb haagise küll kallimaks, aga tagab, et haagist saab sajaprotsendiliselt kasutada. See on kõige
tähtsam.“ Vastavalt vajadusele komplekteeritakse haagis plastmasskaane, tendi, poordikõrgenduse, tasapinnalise koormakattega jne. „Haagise ost on küllaltki suur investeering ja kui otsus on vale, jääb kliendi hinge kripeldama, et äkki müüja ei rääkinud kõike,“ soovitab Koorm leida aega ka haagisemüüjaga nõu pidamiseks. Sageli kiputakse laduma haagisele nii palju, kui mahub, mitte kui palju tohib. Piduritega haagise puhul tuleb jälgida, kas juhil on olemas vastava kategooria juhiluba. Seadus võtab aluseks autorongi täismassi ehk auto täismassi koos haagise täismassiga, olenemata sellest, kas ta on koormatud või mitte. Kui täismass on kuni 3500 kg (kaasa arvatud), sobib B-kategooria. Kuni 4250 kg puhul tuleb teha ARK-is sõidueksam, mida saab teha oma auto ja oma haagisega. Kui täismass ületab 4250 kg, siis tuleb teha BE-kategooria juhi luba, mis tähendab, et sooritama peab kõik autokooli eksamid. Kui need nõuded on täitmata, tuleb
leppida piduriteta haagisega. Müügijuht Koormi kogemus näitab, et 90 protsendil piduritega haagise küsijatest vajalikku luba pole. „Kui seaduses oleks määratletud kuidagi teisiti, oleks piduritega haagiste müük kindlasti oluliselt suurem.“ Laialt on levinud valearusaam, et kaheteljelise haagise puhul on nõutav BE-kategooria, kuid tegelikult piduriteta kaheteljeline on tavaline kerghaagis ja sellega võib sõita B-kategooria juhiloaga. Täiesti eraldi valdkond on paadihaagised. Eestis on paatide turg väga laialivalguv ja õiget paadiveokit on välja valida päris keeruline. „Inimene tuleb, tahab paadihaagist ja vaatab kõigepealt kõige odavamat. Kui ta selle kõige odavama ostaks, siis võib vabalt juhtuda, et paati ta sinna peale panna ei saa. Vaja on teada paadi mõõte ja samuti kaalu. Põhja
kuju on väga oluline, nagu on määrav ka paadi taga oleva mootori suurus. Kas mootor kaalub 15 kg või 150 kg – see on väga oluline vahe.“ Ka haagiste maailmas kehtib vana tõde, et pole odavat ja samas head asja. Järelturult ostmisele suuri lootusi ei maksa panna, sest „järelturg on praktiliselt tühi.“ Antonsi sõnul kasutavad inimesed haagise n-ö lõpuni ära, kui just ei ole vaja muudel põhjustel haagist vahetada. Samas, haagis kuigivõrd oma hinda ei kaota, nii et müügiga hiiglaslikku kahjumit ei pea alla neelama. Järelturule jõuavad kõige sagedamini just rendihaagised, Eesti rendiettevõtted uuendavad oma haagise parki üsna regulaarselt.
Hoiuruum Osaliselt „tööta“ seisvast haagisest saab teha vajadusel ajutise hoiuruumi. Lisavarustus lubab turvaliselt lukustada nii haagise kaane kui ka haagise enda nii, et seda ei saa enam teise auto taha haakida. Näiteks murutraktor võib seista terve talve haagises maja ees. Haagist kasutatakse hoiuruumina üha rohkem, sest kui garaaži pole meist paljudel, on kindel parkimiskoht juba üsna tavapärane nähtus.
TOP GEAR
J
apr i l l 2 0 1 4
93