Kohanemisprogramm Settle in Estonia: A1 keeleõppe - metoodika

Kohanemisprogrammi “Settle in Estonia” eesti keele A1-taseme koolituse

metoodika

Autorid: Marju Ilves ja Leelo Kingisepp

Lepingupartner: Expat Relocation Estonia OÜ

Autorid: Marju Ilves, Leelo Kingisepp

Keeletoimetaja: Ingrid Krall

Kujundus ja küljendus: Sven Liivand, www.flip.ee

Trükikoda: Librix Print powered by wabrix.ee

Tellija / kirjastaja: Kultuuriministeerium, Suur-Karja 23, 15076 Tallinn

Settle in Estonia koduleht: www.settleinestonia.ee

Kohanemisprogrammi rahastab Euroopa Liit Euroopa

Sotsiaalfondi (ESF) kaudu ning Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium.

Versioon: Jaanuar 2023, 3. parandatud trükk

© 2021 Kultuuriministeerium. Kõik õigused kaitstud.

Kursuse tutvustus

Eesti keele A1-taseme keelekursuse eesmärk on anda õppijale valmisolek esmaseks eestikeelseks suhtluseks. Koolituselt saab keelepagasi esmaste konkreetsete suhtlusvajaduste katmiseks eestikeelses suhtluskeskkonnas. Koolituse sisu on kooskõlas eesti keele A1-taseme kirjeldusega. Koolitus viiakse läbi baas- ehk vahenduskeeleta. Koolituse maht on 100 akadeemilist tundi, sh auditoorse töö maht 80 akadeemilist tundi, iseseisva töö maht 20 akadeemilist tundi. Reeglina toimuvad koolitused rühmas kaks korda nädalas ja ühe auditoorse kohtumise pikkus on kolm akadeemilist tundi korraga. Iseseisvat tööd teeb osaleja eestikeelses keelekeskkonnas ja omandades sõnavara veebipõhises keskkonnas Quizlet, eesti keele e-kursusel “Keeleklikk” ja kohanemisprogrammi videote abil.

Koolituse käigus käsitleme järgnevaid teemasid:

• Viisakus- ja esmased toimetulekuväljendid

• Endast ja teistest rääkimine. Nimi, päritolu, keeleoskus, elukoht, vanus, amet

• Pere ja kodu. Pereliikmetest rääkimine

• Argitegevused ja vaba aeg. Päeva- ja nädalarutiin. Nädalapäevad, kellaajad. Lemmiktegevused

• Teenindus ja sisseostud: turul ja poes kauba nimetamine ja ostmine, hinnad

• Söögikohas. Toidueelistused, toidu tellimine

• Kohad linnas ja transport. Kohtade nimetamine, külastamine. Tee juhatamine

• Enesetunne, tervis. Kehaosad, tervisemured

• Ilm ja riided

• Põhiarvud

• Tegusõnade pööramine olevikus

• Nimisõnade ainsus ja mitmus, esmatutvus kolme põhivormiga

• Sagedasemad tagasõnad

• Lihtsamad käändelõpud (-ga, -ta, -s, -l, -sse, -le, -st)

• Isikulised asesõnad

• Omadussõnad

A1- taseme eesti keele kursuse õpiväljundid

Koolituse lõpuks osaleja:

• on omandanud eesti keele sõnavara, mis võimaldab rääkida lihtsatel enese jaoks olulistel konkreetsetel teemadel, nt oma perest, päevakavast, ja suhelda igapäevastes tüüpsituatsioonides, nt turul, poes, kohvikus;

• oskab esitada lihtsaid küsimusi vajaliku info saamiseks eestikeelses keskkonnas;

• saab aru lihtsast kõnest;

• oskab lugeda selgeid lihtsaid tekste konkreetsel teemal;

• oskab kasutada igapäevaseid viisakusväljendeid;

• oskab ennast tutvustada;

• oskab reageerida, kui ta aru ei saa;

• oskab küsida ja öelda kellaaega;

• oskab öelda, mis talle meeldib ja ei meeldi;

• oskab toitlustusasutuses sööke ja jooke tellida;

• oskab esitada lihtsaid palveid ja käske;

• oskab küsida kaupade hinda ja soovitud koguseid;

• oskab kohtumist kokku leppida;

• oskab kirjutada lihtsat sõnumit;

• oskab kirjeldada oma enesetunnet;

• oskab kirjeldada ilma;

• oskab nimetada riideesemeid ja kirjeldada, mida ta kannab;

• oskab kirjeldada oma argipäeva;

• oskab üldjoontes võrrelda Eestit oma kodumaaga;

• oskab küsida teed ning lihtsast ja selgest teejuhatusest aru saada;

• oskab rääkida oma perest või teistest enda jaoks olulistest inimestest;

• oskab vastata lihtsatele enesekohastele küsimustele;

• tunneb eesti keele häälduspõhimõtteid;

• teadvustab eestikeelseid tekste oma elukeskkonnas;

• on ületanud esmase keelebarjääri ja omandanud positiivse hoiaku eesti keele õppe osas;

• julgeb eestikeelsesse vestlusse astuda;

• oskab kasutada erinevaid iseseisvaks õppimiseks mõeldud võimalusi (nt Quizlet, “Keeleklikk”, Drops);

• on saanud innustust eesti keele õpinguid jätkama.

Lõputest

Keelekursuse viimasel õppepäeval sooritavad osalejad kirjaliku testi ning koolitaja viib nendega läbi suulise vestluse. Kirjalik test on kooskõlas õppekavaga ja A1-tasemega ning koosneb lihtsatest avatud vastusega küsimustest. Vestluses tuleb osalejal tasemekohaselt rääkida endast, esitada küsimusi ning selgelt esitatud lihtsatele küsimustele ka ise vastata. Edukaks soorituseks peab koolitatav vestluses demonstreerima küsimuste esitamise ja küsimustele vastamise oskust. Sooritust hindab koolitaja.

Baaskeeleta õpe

2021.−2023. aasta kohanemisprogrammis kasutame eesti keele õppes uudset, baaskeeleta õppemetoodikat. Erinevalt varasemast kohanemisprogrammist komplekteeritakse seekord grupid segarühmadena (mitte vene ja inglise keele baasil õppivate rühmadena), mis tähendab, et põhiliseks tunnis kasutatavaks keeleks on eesti keel.

Baaskeele ehk vahenduskeeleta õppel on järgmised positiivsed tunnusjooned:

• baaskeeleta õpe loob osalejatele võrdsemad võimalused sihtkeele omandamisel;

• baaskeeleta õpe toetab keeletunnis sihtkeeles suhtlemist, sest see on ainus rühma ühendav keel;

• algajal keeleõppijal on vaja uue keelega kohanemise algfaasis õpitavat keelt palju kuulda ja kuulata ning õpe, mis toimub läbivalt ainult eesti keeles, suurendab eesti keele kuulmise võimalusi;

• baaskeeleta õpe annab loomuliku konteksti enda arusaadavaks tegemiseks, sest heterogeenses rühmas peab õppija hääldama sõnu nii, et erineva keeletaustaga rühmakaaslane teda mõistaks, ning kasutama enda arusaadavaks tegemisel erinevaid suhtlusstrateegiaid nii suulises kõnes kui ka teksti mõistmisel;

• baaskeeleta õppes on vaja materjali rohkem korrata, et seda omandada, sh uut sõnavara, sest sõnade tähenduse edasiandmiseks tuleb kasutada mitmesuguseid viise (pildimaterjal, žestid jm).

Baaskeeleta õppe väljakutsed ja lahendused

• Baaskeeleta õppega alustamine on psühholoogiliselt raske (täiskasvanul ei ole mugav olla olukorras, kus ta ei saa aru, mida õpetaja räägib).

Lahendus: Õpetaja mugandab oma keelekasutust õppijatele arusaadavaks, sh

- jagab teadlikult oma kõne jõukohasteks ühikuteks, nt esitab ainult ühe küsimuse või ütleb ainult ühe lause, teeb selle erinevaid vahendeid kasutades arusaadavaks ega esita uut keeleainest enne, kui eelmine on õppijatele selge ja arusaadav;

- kasutab enda arusaadavaks tegemiseks mitmesuguseid vahendeid: pilte, žeste, miimikat ja vajaduse korral juhendab õppijaid kasutama veebisõnastikke, et õppijad saaksid tähendusi otsida oma emakeele kaudu. Valik sõnastikke on toodud tööraamatu lisas.

• Baaskeeleta õpe on nii õpetaja kui ka õppija jaoks intensiivne ning toob nad mugavustsoonist välja.

Lahendus: Õpetaja varieerib intensiivsemaid tegevusi rahulikumate paaris- ja rühmatöödega, kus õppijad saavad võimaluse korral kasutada oma emakeelt või mõnda ühist võõrkeelt.

• Baaskeeleta on keeruline edasi anda selgesõnalisi korralduslikke aspekte, nt selgitada kursuse korraldusega seotud aspekte, keerukamate lauamängude kulgu ja rühmatööde reegleid.

Lahendus: Kursuse korraldusega seotud teavet võib õpetaja edastada mõnes üldiselt mõistetavas võõrkeeles. Lauamänge ja rühmatöö kulgu tutvustab õpetaja nii üle klassi kui ka iga rühma juures nii kaua, et tegevus rühmas käivituks. Kui keerukamast lauamängust on lihtsam versioon, võivad õppijad seda järgida, nt lausete kasutamise asemel nimetada mängus ainult üksikuid sõnu vmt.

• Baaskeeleta õpe võtab nii õpetajalt kui ka õppijatelt rohkem aega ja energiat, kuna seletusi on vaja korrata ja ümber sõnastada.

Lahendus: Õpetaja lepib faktiga, et materjali läbi võtmise tempo on aeglasem kui

baaskeelega õppe puhul.

• Baaskeeleta õppes on abstraktsete mõistete ja nähtuste (nt grammatika) selgitamine raskendatud ning õppija ei pruugi nüanssidest aru saada.

Lahendus: Keerukamate grammatikaseletuste puhul kasutab õpetaja keelekümblusmetoodikast pärit võtet − rollivahetust, kus ta markeerib, et läheb hetkeks teise rolli −, annab seletused vene/inglise keeles ning seejärel läheb tagasi õpetaja rolli, kes räägib ainult eesti keeles. Keelekümblusmetoodikas kasutatakse rolli vahetamise markeerimiseks nt kohavahetust ruumis (à la siin tahvli juures ma räägin vene/inglise keelt, aga mujal mitte); peakatet (panen pähe “võlukübara”, mis annab võime rääkida vene/ inglise keelt).

• Baaskeeleta õppes on ka kursuse üldkorralduslike nüansside seletamine keeruline.

Lahendus: Arusaamist saab toetada näitlikustamisega ja läbi tegemisega, nt “Keelekliki”, Quizleti ja kohanemisprogrammi interaktiivsete materjalide funktsioone saab õpetaja klassis demonstreerida ning lasta ka üksikutel õppijatel videoid ja ülesandeid käivitada. Õpetaja peab arvestama sellega, et suuliselt antud infot tuleb esitada alati ka kirjalikult.

Õppematerjalid

Metoodiline juhend jälgib kursuse tarbeks koostatud materjalide “Tule ja õpi! Eesti keele tööraamat, A1-tase” ja “Tule ja õpi! Eesti keele sõnavihik, A1-tase“ kulgu ning teemasid.

Metoodilise juhendi lõpus esitatakse orienteeruv tunnijaotusplaan teemade käsitlemiseks, ent materjali läbimiseks vajalikku aega reguleerib õpetaja, jälgides kooskõla õppijate vajaduste ja tunniterviku vahel.

Lisaks tööraamatule kasutatakse tunnis paaril kohtumisel eesti keele e-kursust “Keeleklikk”, spetsiaalselt selle kursuse jaoks toodetud videoklippe, sõnade õppimise keskkonda Quizlet ning sõnavihikut, kus Quizleti sõnakomplektid on esitatud ka paberkandjal.

Kõik õppematerjalid on läbivalt eestikeelsed.

Kõikide õppematerjalide autoriõigus kuulub Kultuuriministeeriumile ja neid võib kopeerida ja/või jagada väljaspool kohanemisprogrammi ainult Kultuuriministeeriumi kirjalikul loal.

Tööraamat “Tule ja õpi!”

Zoomis: Õpetaja saab jagatud ekraanil näidata tööraamatu PDFi.

Kursuse põhimaterjal on tööraamat “Tule ja õpi!”. Tööraamatus on 23 teemat ehk peatükki. Tööraamatu ülesanded on nummerdatud ja töökäsu mõistmist hõlbustavate ikoonidega varustatud. Iga õppija saab isikliku tasuta trükieksemplari ning tööraamat on koostatud nõnda, et õppija kirjutab ülesannete vastused raamatusse. Tööraamat võimaldab arendada kõiki osaoskusi: kõnelemist, kuulamist, lugemist ja kirjutamist. Tööraamat sisaldab otselinke videoklippidele ja viiteid Quizleti keskkonnas ja sõnavihikus harjutatavale sõnavarale.

Tööraamatu lõpus on üks tühi lauamängualus, mida saab kasutada mängude loomiseks, millega harjutatakse õppegrupi unikaalset infot (nt päritoluriigid, ametid, keeled, mida grupiliikmed räägivad vm).

Tööraamatu lõpus on järgmised grammatikatabelid:

• nimisõna käänete tabel;

• tegusõna pööramine olevikus;

• tegusõna vormid käskiva kõneviisi ainsuse teises pöördes;

• da-infinitiiv koos sõnadega meeldib, oskan.

Tööraamatu lõpus on ka Eesti kaart.

Videoklipid

Zoomis: Õpetaja mängib klippe samamoodi ette nagu klassis, tuleb jälgida, et heli jõuaks õppijani (tuleb märgistada share sound).

2018. aastal valmis A1-taseme kursuse juurde lisamaterjal, mis asub hetkel veebilehel www.expatestonia.ee/A1/. 2020/21. aastal tootsime klippe juurde. Kõik klipid on osa kursusest ja asuvad Youtube’i playlistis. Siin on iga klipp eraldi otselingiga:

A1 video 1 Tere hommikust!

A1 video 2 Vaata!

A1 video 3 Kuula!

A1 video 4 Mis see on?

A1 video 5 Tõuse püsti!

A1 video 6 Kell on kaksteist

A1 video 7 Mis päev täna on?

A1 video 8 Kas sa oskad inglise keelt?

A1 video 9 Üks kohv palun!

A1 video 10 Mis päevapraad teil on?

A1 video 11 Kus sa oled?

A1 video 12 Kuhu sõidame?

A1 video 13 Turul

A1 video 14 Mul on külm

Metoodika eeldab, et videoklippe kasutatakse kontaktõppe tundides ja ka iseseisvaks tööks. Videoklippide keskkond on avalik, kasutamiseks ei ole vaja teha kontot ega end muul viisil sisse logida. Materjali kasutamiseks on vajalikud internet, arvuti või nutitelefon, kõlarid. Lavastatud videoklipis esitavad kolm impronäitlejat (Piret Soosaar, Mirja Meriste ja Mihkel Kangur) lühikesi dialooge. Dialoogis on fraasid, millega tunnis tegeletakse. Subtiitrite sisselülitamise võimalust ei ole, materjal on läbivalt eestikeelne. Videoklippi saab soovi korral peatada, korduvalt edasi-tagasi kerida, alla laadida ning klipi heli reguleerida.

Mängupassid

Zoomis: Mängupasse ei kasuta.

Õppematerjali juurde kuuluvad nn mängupassid, neid on kokku 20 tk (10 meest ja 10 naist) ja igal passil on eri rahvusest persoon. Passil on ära toodud põhilised isikuandmed, aga ka elukoht, amet, hobid jms. Igal passil on ka täispikkuses foto. Passe saab kasutada paljude

teemade harjutamisel, õppija saab kehastuda passil olevaks isikuks ja rääkida endast, kasutades passil olevat infot.

Sõnavihik “Tule ja õpi!” ja keskkond Quizlet (www.quizlet.com)

Zoomis: Quizleti komplekti saab jagatud ekraanil näidata ja chatis saab jagada linki komplektile, millega töötatakse.

Baaskeeleta õppe läbiviimiseks ja sõnade tähenduste edasiandmiseks on 2021.−2023. a kohanemisprogrammis välja töötatud piltidega illustreeritud sõnavihik ja samade piltidega illustreeritud Quizleti komplektid www.quizlet.com keskkonnas.

Veebikeskkond www.quizlet.com on end rahvusvaheliselt tõestanud spetsiaalselt sõnade ja mõistete õppeks loodud õppekeskkond, mida programmi loojate andmetel kasutab iga kuu ligi 50 miljonit õppijat.

Sõnavihik ja Quizlet dubleerivad üksteist, võimaldades õppijal töötada nii veebis kui ka paberkandjal materjaliga. Ühtlasi toetavad sõnavihik ja Quizlet tööraamatu kasutamist: sõnavihiku ja Quizleti harjutusvara on koostatud tööraamatu peatükkide kaupa ja peaaegu iga peatüki juures on mõned sõnavarakomplektid nii vihikus kui ka Quizletis. Õppija täidab sõnavihikut ja õpib sõnu Quizletis väljaspool tunniaega iseseisva tööna.

Sõnavihikus on:

• Sisukord, mis näitab sõnakomplektide pealkirju ja teema numbrit tööraamatus, mille juurde sõnakomplekt kuulub.

• 60 sõnakomplekti, mis sisaldavad u 800 sõna või väljendit. Igas sõnakomplektis on grupp sõnu või väljendeid, mis on esitatud nõnda, et vasakul pool on lünkadega fraas või sõna ning paremal pool vastav illustratsioon. Lüngas olevate kriipsude arv vastab tähtede arvule, mis tuleb lünka kirjutada. Õiged vastused on sõnakomplekti all väiksemas punases kirjas. Vastused ei ole õiges järjekorras, vaid segamini.

• Sõnavihikuga saab teha mitmesuguseid ülesandeid, näiteks kui sõnad on sõnavihikusse juba kirjutatud, saab neid korduvalt korrata, kattes kirja poole kinni ja öeldes sõnu ainult piltide põhjal.

Quizletis on:

• Iga õppegrupi jaoks oma “klass”, mis sisaldab kõiki kursusel vajaminevaid Quizleti komplekte.

• 60 sõnakomplekti, kus iga sõna või väljend on varustatud illustreeriva pildi ja audioga.

• Kõik Quizleti komplektid on läbivalt eestikeelsed.

• Võimaluse korral on õpitav sõna või väljend esitatud kontekstis − lause või fraasi osaga ning illustreeritud. Mõnes üksikus komplektis on vaja kirjutada ka nt vastandsõnu või grammatilisi vorme. Vastus tuleb alati kirjutada õigesti ja vastuste variandid ei ole lubatud (näiteks mina vs ma, minul vs mul).

• Illustratsioonidena on kasutatud fotosid Shutterstockist.

• Kõikide komplektide autoriõigus kuulub Kultuuriministeeriumile ja neid võib kopeerida ja/või jagada väljaspool kohanemisprogrammi ainult Kultuuriministeeriumi kirjalikul loal.

Tehnilised juhised Quizleti keskkonna kasutamiseks

• Õpetajal peab Quizleti kasutamiseks olema kasutajakonto (seda saab teha ka Facebooki või Gmaili kontoga sisse logides). Kohanemisprogrammi Quizleti komplektide kasutamine on nii õpetajale kui ka õppijale tasuta. Quizleti kasutamiseks kontakttunnis on õpetajal vajalik arvuti, videokahuri, kõlarite ja interneti olemasolu. Kohanemisprogrammis on igal õppegrupil veebis oma Quizleti klass, kuhu on koondatud kõik selle taseme Quizleti komplektid. Õpetaja on oma klassi administraator.

• Quizlet.com keskkonna kasutamiseks peab iga õppija looma endale kasutajakonto, seda saab teha ka Facebooki või Gmaili kontoga sisse logides. Õpetaja saab õppijat konto loomisega aidata nii, et logib ise sisse ning saadab oma klassi lingi (Add members > Send invitation) õppijate e-maili aadressile. E-kiri sisaldab automaatset linki ja kasutajakonto loomise juhendit. Õpetaja kontrollib, et kõik grupis olevad liikmed on konto loonud.

• Õppijale on koduseks Quizleti kasutamiseks vaja telefoni või arvutit, kõlareid ja internetiühendust. Quizlet töötab nii arvutis kui ka nutitelefonis ja tahvelarvutis ning sellest on olemas ka äpp. Quizlet töötab ligi 18 keele baasil, sh nt inglise, ukraina ja vene, ning iga õppija saab kasutajakonto olemasolul valida keele, milles ta Quizletit kasutama hakkab.

Juhiseid õpetajale Quizleti kasutamiseks:

Quizlet.com keskkonnas on iga sõnakomplektiga töötamiseks mitmeid funktsioone, mis ingliskeelses versioonis on järgmiste nimetustega ja mida laias laastus võib jagada kaheks: õppimine ja mängimine. NB! Telefoniekraanil ei pruugi kõik funktsioonid paista, siis tuleb vajutada View all.

Õppimine

• Flashcards – elektroonilised sõnakaardid, mille ühel küljel on õpitav sõna või väljend ja teisel pool pilt ja kontekst (lause või fraas).

• Learn – kaht tüüpi küsimused, sh valikvastus ja sõna kirjutamine. Vale vastuse korral näidatakse õige vastus; näha on õigesti ja valesti vastatud ning vastamata küsimuste arv.

• Write – vaata pilti ja kirjuta vastus. Funktsiooni leiab Learn-funktsiooni Options alt.

• Spell – kuula audiot ja kirjuta vastus. Funktsiooni leiab Learn-funktsiooni Options alt.

• Test – juhuslikult genereeritud mitmest eri tüüpi küsimusest koosnev test, kusjuures varieeruvad ka küsimuste tüübid, nt kirjuta vastus, sobita vastus, valikvastusega küsimus, õige/vale vastus. Vajutades Options saab õppija ise endale testi koostada, nt määrata, mis liiki küsimusi ta testi soovib.

Mängimine

• Match – lohista kokku pilt ja sõna.

• Classic Live – võistle meeskondades, võistle individuaalselt.

• Checkpoint – mänguline reaalajas test.

Õpetaja saab klassis teha Quizletiga järgmist:

Õppimise funktsioonid

• Flashcards-funktsiooni kasutades saab esitada uut sõnavara. Õpetaja näitab videokahuriga seinale õpitava sõna/fraasi, demonstreerib hääldust, palub õppijail kooris või ükshaaval korrata ning kaardil klikkides näitab ka selle tähendust pildiga.

• Üht kaarti võiks “pöörata” mitmeid kordi, kuni kõik õppijad suudavad väljendit korrata.

• Selle funktsiooni puhul on võimalus harjutamist veel mitmel eri viisil mugandada. Järgmised nupud asuvad ekraani vasakul pool ja neid saab kasutada järgmiselt:

• Options-nupule klikkides saab valida, kumba sõnakaardi poolt esimesena näeb, ning lülitada sisse/välja ka audio kuulamise võimalus.

• Play-nupule klikkides vahetuvad sõnakaardid ekraanil automaatselt ning õpetaja ei pea kaardi vahetamiseks klikke tegema.

• Shuffle-nupule klikkides muutub sõnakaartide järjekord, iga klikk teeb uue juhusliku järjekorra.

• Play ja Shuffle-nuppu võib kasutada ka koos ja sel juhul vahetuvad kaardid automaatselt ning on ka uues juhuslikus järjekorras.

• Learn-funktsiooni kasutades saab korrata Flashcards-funktsioonis esitatud sõnu. Õpetaja kuvab seinale valikvastuse ning palub mõnel õppijal tulla ja klikkida arvutis õigele vastusele. Õpetaja kasutab järgmisi väljendeid: Mis see on? Tule ja kliki! Väga hea! Õige vastus! Proovi veel! ning kasutab tähenduse edasiandmiseks ka kehakeelt.

• Write-funktsiooni kasutades võib koguklassitööna täita sõnavihiku lehti. Õpetaja kuvab küsimuse Quizletis seinale, palub mõnel õppijal (võiks olla vabatahtlik) vastuse kirjutada, kusjuures vajaduse korral võib kasutada klahvi Don’t know, mis kuvab ekraanile õige vastuse.

• Spell-funktsiooni kasutades saab töötada sõnavihikuga. Õpetaja kuvab videokahuriga seinale küsimuse (pildi) ning palub õppijail öelda, mis on pildil. Seejärel laseb ta õppijail kuulata sõna/väljendi audiot ning palub mõnel õppijal tulla ja õige vastus kirjutada. Kui kirjutatud vastuses on viga, parandab programm selle automaatselt ning kuvab ekraanil ka paranduskäiku. Seejärel on õppijal uus võimalus vastus õigesti kirjutada.

Mängimise funktsioonid

Quizleti mängimise funktsioone saavad õppijad ennekõike kasutada iseseisvas õppes, aga neil on oma koht ka keeletunnis. Õpetaja saab teha näiteks järgmist:

• Match-funktsiooni kasutades võivad õppijad teha paaristööd, eeldusel et tunnis on vähemalt pooltel õppijatel mobiiltelefonid või tahvelarvutid, kus Quizlet käivitada. Match-funktsiooni ülesannet teeb alguses üks paarilistest ja seejärel teine ning võidab see, kes sooritab ülesande kiiremini.

• Classic Live ja Checkpoint-funktsiooni kasutamine klassis eeldab, et vähemalt pooltel õppijatel on olemas nutivahend, millega Quizletisse siseneda. Seda funktsiooni kasutades saavad õppijad omavahel võistelda.

Õpetaja kastike

Zoomis: Elektroonilise täringu leiab siit: https://freeonlinedice.com/. Õpetaja jagab täringulinki chatis. Muid õpetaja kastikeses olevaid asju Zoomis ei kasuta.

Keeletundide läbiviimiseks on igas keeleklassis (või õpetajate toas) kast, kus on järgmised asjad:

• täringud (10 täringut per klass)

• parkimiskell (1 kell per klass)

• passid (ühes komplektis 20 passi)

• mängunupud (20 mängunuppu per klass)

• märkmepaber

Õpetaja kasutab asju tunnis vastavalt vajadusele ning pärast tunni lõppu paneb kõik asjad uuesti kasti tagasi (ei vii koju!).

Iseseisev töö

• Kursuse läbimiseks peavad õppijad tegema 20 tundi iseseisvat tööd. Koduseks tööks on sõnavaraõpe Quizleti keskkonnas ja/või sõnavihikut kasutades, mõned ülesanded e-kursusel “Keeleklikk” ning mõned kirjutamisülesanded.

• Iseseisva töö jaotuse kohta on metoodilise juhendi lisas 2 tabel. Õpetaja märgib sinna tabelisse vastava iseseisva töö tegemise tähtpäeva. Tabeli täitmine muutub eriti oluliseks siis, kui õppija esitab oma töö hilinemisega ning peab selle kohta tegema märkmeid mõnele varasemale registreerimislehele.

• Iseseisvat sõnavaraõpet võib õppija teha kolmel erineval viisil:

1. Quizletis,

2. sõnavihikus,

3. Quizletis ja sõnavihikus.

Arvesse läheb iga versioon, st ei pea tegema mõlemat. NB! Quizletis peab õppija iseseisva töö tegemiseks olema oma klassi sisse logitud, muidu tema töö ei salvestu ning õpetaja ei saa vajaduse korral kodutöö tegemist kontrollida.

Soovitame õppijatele viimast versiooni: Quizlet pakub sõnavara omandamiseks mitmekesiseid võimalusi, sõnavihikusse võib sõnad kirjutada siis, kui need on juba õpitud.

• Õppija kinnitab koduse töö tegemist allkirjaga. Allkirja saab anda siis, kui õpetaja näeb, et õppija on kodutööks antud Quizleti komplektide ülesandeid lahendanud või sõnavihikus vastavad lehed täitnud.

• Õpetaja saab kontrollida iseseisvat tööd järgmiselt:

1. palub anda käega märku, kes tegi kodutöö (Zoomis palub kirjutada chati või tõsta käsi) ning näidata täidetud sõnavihikut (Zoomis kaamerasse);

2. kahtluse korral kontrollib Quizletis, kas õppija on kodutööd teinud.

• Iseseisvalt tehtud töö sisu õpetaja ei kontrolli. Õpetaja ei vaata ka sõnavihiku täitmise õigsust ning ei pea parandama kirjutamisülesandeid.

• Kui õppija on teinud osa kodutööst (nt üks või kaks komplekti kolmest), läheb kodutöö arvesse.

• Quizlet võimaldab isikuti vaadata õppija tegevust, klikkides jaotuses Members õppija nimel ja valides siis nime all tulevast menüüst Studied. Quizlet näitab, mis ülesandetüüpidega õppija on töötanud. Kui õppija on komplektis mõne ülesandetüübiga tegelenud (see on rasvane ja nurgas on roheline täpp), võib kodutöö arvestada.

• “Keeleklikis” tehtud tööd õpetaja ei kontrolli.

Tunnid Zoomi keskkonnas

Üldiseid põhimõtteid

• Igal õppijal on olemas tööraamat “Tule ja õpi” ja sõnavihik; need peaks Zoomi tundide ajal olema õppijal käepärast, lisaks ka märkmete tegemiseks vihik või paber ja pliiats.

• Tunni alguseks on õpetajal arvutis juba avatud kõik materjalid, mida ta sel kohtumisel õppijatega ekraanil soovib jagada.

• Korraga on ka Zoomis üks kohtumine 3x45 minutit ja vahel on kindlasti 15minutiline kohvi-/sirutuspaus. Enne pausile minekut fikseerib õpetaja chatis kohvipausi aja, nt kohvipaus 11:15-11:30.

• Kõik kasutavad Zoomis kaamerat.

• Õpetaja kasutab mikrofoniga kõrvaklappe, et heli oleks puhtam ja taustamüra vähem.

• Õppijad teevad Zoomi tundide vahel iseseisvat tööd. Iseseisva töö kirjutab õpetaja tunni lõpus chati.

• Kui õpetaja tegeleb kursuse õppematerjaliga, avab ta materjali PDFi ja jagab õppijatega, nii saavad õppijad näha, kus järg täpselt on. Õpetaja saab järge märkida Annotate-funktsiooni alt.

• Kui õpetajal on vaja Zoomis midagi n-ö tahvlile kirjutada, jagab ta õppijatega ekraanil whiteboardi ning kirjutab vajaliku sõnavara sinna.

• Õpetaja toetab oma kõnet ka kirjas, st kirjutab fraase chati või tahvlile, et pakkuda õppijatele visuaalset tuge.

• Kirjalikku suhtlust saab korraldada chatis, see võimaldab saata sõnumeid nii kõikidele rühma liikmetele kui ka individuaalselt.

• Paaris- ja rühmatööd tehakse Breakout Roomides (edaspidi BOR).

• Iga kohtumise alguses tuleks teha lühike soojendusring, siis saab kohe selgeks, kas kellelgi on tehnilisi probleeme heliga.

Juhendi ülesehitus

Metoodiline juhend järgib tööraamatu kulgu.

Iga teema juures on välja toodud:

• teema pealkiri

• teema läbimisega saavutatud õpiväljundid

• orienteeruv aeg teema läbimiseks akadeemilistes tundides

• teema juurde kuuluvate sõnavarakomplektide pealkirjad ja otseviited komplektile Quizletis

• eelmise teema kordamise ülesanded kuni 12. teemani, lisaks ka 16. ja 21. teema juures

• videoklippide tekstid lingiga videole

• iga tööraamatu ülesande läbiviimisjuhend õpetajale, sh kirjeldus, kas ja kuidas ülesannet Zoomi keskkonnas läbi viia

• õpetaja juhitud ülesanded, mida tööraamatus ei ole, sh kirjeldus, kas ja kuidas ülesannet Zoomi keskkonnas läbi viia

• kodutöö ja kommentaarid kodutöö kohta

Juhendi lõpus on kaks lisa:

• Lisa 1. Orienteeruv tunnijaotusplaan

• Lisa 2. Iseseisva töö maht ja tähtpäev

Õpiväljundid:

• õppijal on eestikeelne teave kursuse toimumisaja, -koha jm kohta

• õppija on saanud kursuse materjalid (tööraamat, sõnavihik) ja nendega tutvunud

• õppija on tutvunud sõnade õppimise keskkonnaga Quizlet

Zoomis: Esimesel kohtumisel laseme kõigil õppijatel Zoomi katsetada ning õpetaja julgustab õppijaid erinevaid funktsioone proovima ning kohe reageerima, kui midagi ei tööta või millestki aru ei saa. Zoomi kasutamisel võib õpetaja osalejaid aidata inglise, vene vm keeles, mis osalejatele mõistetav on.

Orienteeruv aeg teema läbimiseks: 1 akadeemiline tund

Sõnavara Quizletis: 0. Kohvipaus

Õpetaja juhitud ülesanne. Tutvustus

Õpetaja tervitab õppijaid ning jagab õppijatele õppematerjalid (tööraamat ja sõnavihik), öeldes iga ulatamise juures Palun!

Õpetaja tutvustab ennast Mina olen …, osutades endale ja kirjutades oma eesnime tahvlile. Õppijad avavad tööraamatu esimese lehekülje ning kirjutavad kasti sisse oma nime: Mina olen ….

Õpetaja saadab ringi registreerimislehe ning palub õppijatel oma nime taha kirjutada allkiri.

Zoomis: Õpetaja tervitab rõõmsalt iga Zoomi tulijat ja kui kõik on kohal, tutvustab ennast Mina olen …, osutades endale ja kirjutades selle lause ka chati. Registreerimine toimub kursuse korraldajalt saadud juhiste põhjal.

Õpetaja juhitud ülesanne. Info eesti keele kursuse kohta

Õpetaja kuvab seinale või kirjutab tahvlile lk 2 oleva info eesti keele kursuse kohta. Õpetaja loeb ükshaaval laused ette ning täidab lüngad.

Näiteks:

Eesti keele kursus on 7. september kuni 7. detsember.

• Õpetaja näitab kalendris ajavahemikku kas oma kalendermärkmikust, seinakalendrist, arvuti kalendrist või Google´i kalendrist.

Eesti keele tund on esmaspäev ja kolmapäev

• Õpetaja markeerib vastavad päevad kalendris.

Eesti keele tund algab kell 17.30.

• Õpetaja näitab kellaaega nt parkimiskellaga.

Eesti keele tund lõppeb kell 20.00.

• Õpetaja näitab kellaaega nt parkimiskellaga.

Aadress Parda 4

• Õpetaja kuvab kaardi, nt Google Mapsist, nt Parda 4.

Ruum number 412.

• Õpetaja läheb ukse juurde ja näitab ukse juures numbrit.

Õpetaja nimi Katariina Kallis.

• Õpetaja osutab endale.

Õpetaja e-maili aadress katariina.kallis@eesti.ee

Eesti keele rühm A1-29

• Õpetaja näitab rühma numbrit registreerimislehelt.

Zoomis: Õpetaja jagab õppijatega oma ekraani ning näitab ekraanil tööraamatu PDFi ja täidab lüngad. Õpetaja näitab jagatud ekraanil ka lünga täitmiseks vajalikke veebilehti (kalender, kell, kaardirakendus).

Õpetaja juhitud ülesanne. Ikoonide tutvustamine

Õpetaja tutvustab tööraamatu ikoone neid öeldes ja tegevust kehakeele ja abivahenditega illustreerides. Õpetaja tutvustab töökäske ükshaaval ja julgustab õppijaid iga kord liigutusi ja žeste kaasa tegema ning töökäsku kooris kaasa ütlema.

Kirjuta! − võtab pastaka ja kirjutab õhku näiteks oma nime

Kuula ja kirjuta! − paneb ühe käe kõrva juurde, justkui noogutab kuuldu peale ja kirjutab teises käes oleva pastakaga õhku näiteks oma nime

Kuula ja märgi! − paneb ühe käe kõrva juurde, justkui noogutab kuuldu peale ja märgib teises käes oleva pastakaga õhku linnukesi

Loe! − võtab tööraamatu, loeb seda huviga ja noogutab heakskiitvalt

Loe ja kirjuta! − võtab ühte kätte tööraamatu, loeb seda huviga ja noogutab heakskiitvalt, teise käega kirjutab pastakaga õhku näiteks oma nime

Küsi ja vasta! Räägi! − esitab kahte vestlejat etendades, st positsiooni muutes vabas vormis loomuliku dialoogi. Dialoogi eesmärk ei ole see, et õppijad seda mõistaksid. Kõnevoore vahetades vahetab õpetaja ka asukohta. Dialoog võib olla umbes selline:

A: Tere! Kuidas sul läheb?

B (astub sammukese kõrvale): Tere-tere! Pole viga, väga hästi! Kuidas sul läheb?

A (astub tagasi sinna, kust alustas): Aitäh, hästi! Kuidas su lapsel läheb?

B (astub endisesse B-positsiooni): Väga hästi! Kuidas sinu lapsel läheb?

A: (astub A-positsiooni) Suurepäraselt!

B: (astub endisesse B-positsiooni): Väga tore!

Vaata ja õpi! - võtab tööraamatu, avab selles nt lk 18 oleva tabeli, loeb seda huviga, teeb üllatunud näo, siis vaatab mujale, justkui kordaks loetut mõttes, siis vaatab jälle raamatusse ja noogutab heakskiitvalt

Joonista! - joonistab tahvlile lille või kassi

Mängi! - võtab tööraamatu, avab selles nt lk 26 oleva mängu, võtab täringu, viskab täringut ja astub nupuga mängulaual

Vaata! - käivitab video ja vaatab seda. NB! Tööraamatu QR-kood avab A1 videoklippide Youtube’i playlisti

Kui töökäsud ja tegevused on läbi vaadatud, töötavad õppijad paarides, üks annab käsklusi ja teine näitab tegevust.

Zoomis: Samamoodi. Paaristööks jagab õpetaja õppijad Breakout Roomis (edaspidi BOR) paaridesse.

Tööraamatus on toodud veebilehed, mida õppija kursuse jooksul iseseisva tööna kasutama peaks:

www.expatestonia.ee/A1/

www.keeleklikk.ee

www.quizlet.com

www.settleinestonia.ee

Õpetaja ei pea neid veebilehti ükshaaval näitama ega tutvustama, vaid tulema iga veebilehe juurde tagasi ja osutama veebilehe lingile siis, kui ta seda veebilehte kasutanud on. Näiteks “Keelekliki” veebilehte www.keeleklikk.ee võiks tutvustada pärast seda, kui “Keelekliki” klipid on ette mängitud, Quizletit siis, kui tegeletakse esimese komplektiga.

Veebileht www.settleinestonia.ee on õppijale tuttav, sest ta registreerus kursusele selle lehe kaudu.

Lehel www.expatestonia.ee/A1/ on üleval varasemas kohanemisprogrammis valminud videod ning ülesanded nende kohta.

Õpetaja juhitud ülesanne. Quizleti tutvustus

Õpetaja avab ja kuvab seinale Quizleti komplekti 0. Kohvipaus ning mängib sealt Flashcardsfunktsioonis ükshaaval sõnu ette ning palub õppijal neid korrata. Õpetaja demonstreerib Quizleti tööd ja tutvustab selle erinevaid õppimisfunktsioone (Flashcards, Learn, Write, Spell). Seejärel palub õpetaja õppijal oma nutitelefoni kasutades ca 20 minutit iseseisvalt sõnu õppida (seda saab õppija teha ka sisse logimata). Õpetaja näitab ka sõnavihiku lehte, kus need sõnad on, ning palub neil, kellel nutitelefoni ei ole, töötada sõnavihikuga.

20 minuti pärast osutab õpetaja kohvinurgas olevatele esemetele ja küsib õppijatelt iga eseme kohta, mis see on.

Õpetaja saadab õppijatele kutse klassiga liitumiseks meilitsi või suhtlusgruppi.

Zoomis: Samamoodi. Õpetaja saadab Quizleti komplekti lingi õppijatele chati. Õpetaja paneb valmis mõned sõnakomplektis nimetatud asjad (küpsis, termos, komm, lusikas jms), näitab neid kaamerasse ja palub õppijatel öelda, mis see on.

Kodutöö: teha konto Quizletis, liituda oma Quizleti grupiga, Quizletis ja/või sõnavihikus 0. Kohvipaus

1. TERE! NÄGEMIST!

Õpiväljundid:

• õppija teab ja oskab kasutada peamiseid viisakusväljendeid

• õppija oskab ennast tutvustada

• õppija on tutvunud kursusekaaslastega

Orienteeruv aeg teema läbimiseks: 3 akadeemilist tundi

Sõnavara Quizletis:

1.1 Tere! Head aega!

1.2 Viisakusfraasid

Seda teemat võiks alustada 3. ülesandega

Ülesanne 1. Küsi ja vasta!

Õpetaja juhitud ülesanne. Tutvumine

Õpetaja tutvustab ennast kogu klassile: Mina olen … ning seejärel liigub ühe õppija juurde ja tutvustab end talle uuesti: Mina olen … Kes sina oled? Õpetaja abistab õppijat vastuse moodustamisega (Minaolen…). Kui õppija on oma nime öelnud, ütleb õpetaja: Vägameeldiv!, liigub järgmise õppija juurde ning kordab tegevust. Kui õppija ei saa aru, mis tegema peab, liigub õpetaja järgmise õppija juurde ning kordab tegevust. Õpetaja teeb tutvumise läbi iga õppijaga.

Õpetaja näitab tööraamatus õppijatele ülesande fraase ning mängib läbi dialoogi, etendades klassile kaht rolli:

A: Mina olen Liisa. Kes sina oled?

(Õpetaja astub sammukese kõrvale ning ütleb B-fraasi.)

B: Mina olen Toomas.

(Õpetaja hüppab samasse kohta, kus ta enne seisis, ning ütleb jälle A-fraasi.)

A: Väga meeldiv!

(Õpetaja astub sammukese B-positsiooni.)

B: Väga meeldiv!

Õppijad kordavad neid dialooge enda lähedal olevate kaaslastega.

Zoomis: Õpetaja ütleb ainult väljendeid ja selgitab tähendust. Siis võiks tutvuda Zoomi vestluse (chat) funktsiooniga. Õpetaja saadab vestluse funktsioonis kõigile sõnumi: Tere! Mina olen … Kes sina oled? Ning seejärel peavad kõik õppijad ka kõiki tervitama ning ennast tutvustama. Õpetaja reageerib igale postitusele, öeldes: Tere, Anna! Tere, Ahmed!, aga vestlusesse rohkem ei kirjuta.

Õpetaja juhitud ülesanne. Kohavahetusega nimemäng

Õppijad seisavad ringis. Õppijad ütlevad ringis kordamööda oma nime, seda tehakse kaks korda, st kaks ringi. Igal õppijal on selleks ajaks mõni nimi juba meelde jäänud. Õpetaja ütleb ühe osaleja nime, nt Marina. Õppija, kelle nimi öeldi, ütleb: Jah, mina! Pärast seda ütleb nime ütleja (antud juhul õpetaja): Väga meeldiv! ja hakkab liikuma selle inimese kohale (antud juhul Marina kohale), kelle nime ta ütles. Nimetatav (antud juhul Marina) valib ringist mõne teise osaleja, loob temaga silmside ja ütleb tema nime. Kui uus nimetatav vastab Jah, mina! ütleb nime ütleja Väga meeldiv! ja võib hakata liikuma nimetatu kohale. NB! Õpetaja ülesanne on jälgida, et osalejad ei hakkaks liikuma enne, kui on saanud jaatava vastuse. Mängu mängitakse, kuni kõik nimed saavad selgeks.

Zoomis: Samamoodi, aga ilma liikumiseta. Õppijate nimed (või hüüdnimed) peaksid olema Zoomi akendes ja vestluses näha.

Töö “Keelekliki” klippidega

“Keelekliki” klipid on käesolevas juhendis esitatud aktiivsete Youtube’i linkidena. Klippe võiks klassis kuvada täisekraani vaates (vaate saab valida alt paremalt nurgast). Klippidega tööd võiks teha nii:

1. Õpetaja mängib klipi üks kord ette ilma subtiitriteta (subtiitrid saab maha võtta alt paremast nurgast ja häält reguleerida alt vasakust nurgast).

2. Õpetaja mängib klipi ette audioga ja eestikeelsete subtiitritega, nii et õppijad näevad kirjapilti ning kuulevad hääldust samal ajal.

3. Õpetaja mängib klipi ette audioga ja eestikeelsete subtiitritega ja teeb pausi pärast iga fraasi, et õppijad saaksid õige vastuse tööraamatusse kirjutada.

4. Õpetaja mängib klipi ette ilma audiota ja eestikeelsete subtiitritega ning õppijad loevad ise klipile audio peale (sh haigutused, imestused jm häälitsused). Võib teha nii, et mehed loevad meeste osa, naised naiste osa, või muul moel rühma pooleks jagada. Kui õpetaja pole tulemusega rahul, võib protsessi korrata.

Siin ja edaspidi on käesolevas juhendis Kuula ja kirjuta tüüpi ülesannetes sinisega märgitud need sõnad, mille kohta on lünk ja mis õppijal endal tuleb kirjutada.

1. teema “Keelekliki” klippide kohta on Youtube’is playlist.

Ülesanne 2. Kuula ja kirjuta!

Keeleklikk 1.1.4

Mees: Tere!

Naine: Oi, tere!

Zoomis: Samamoodi, tuleb jälgida, et video heli jõuaks õppijateni.

Ülesanne 3. Kuula ja kirjuta!

Keeleklikk 1.1.2

Laps: Tere hommikust!

Ema: Hommikust, kullake!

Zoomis: Samamoodi, tuleb jälgida, et video heli jõuaks õppijateni.

Töö Quizletiga

Õpetaja näitab Quizleti komplekti 1.1 Tere! Head aega! piltidega esimese nelja fraasi tähendust. Õpetaja näitab fraase ühekaupa Flashcards-funktsioonis, näidates kaardi mõlemat poolt. Parkimiskella kasutades näitab õpetaja, mis ajal seda tervitust saab kasutada, nt:

Tere! (alati)

Tere hommikust! (nt kell 6.00−11.00)

Tere päevast! (nt kell 11−17)

Tere õhtust! (nt kell 18−20)

Õpetaja läheb Quizleti komplektis Flashcards-funktsioonis tagasi algusesse, lülitab sisse Play-nupu ning palub õppijatel öelda õige fraasi enne, kui see ekraanile ilmub.

Zoomis: Samamoodi, tuleb jälgida, et video heli jõuaks õppijateni.

Ülesanne 4. Kuula ja kirjuta!

Keeleklikk 1.2.3

Noormees: Noh, nägemiseni siis!

Neiu: Tšau!

Zoomis: Samamoodi, tuleb jälgida, et video heli jõuaks õppijateni.

Ülesanne 5. Kuula ja kirjuta!

Keeleklikk 1.2.1

Isa: Head aega!

Ema: Head aega!

Zoomis: Samamoodi, tuleb jälgida, et video heli jõuaks õppijateni.

Töö Quizletiga

Õpetaja näitab Quizleti komplekti 1.1 Tere! Head aega! piltidega hüvastijätufraaside tähendust. Õpetaja näitab fraase ühekaupa Flashcards-funktsioonis, näidates kaardi mõlemat poolt. Parkimiskella ja tahvlit kasutades näitab õpetaja, mis kontekstis seda hüvastijättu saab

kasutada, nt:

Head aega! = Nägemist! = Nägemiseni! (alati)

Tšau! (nt ei sobi presidendile või restoranis, aga sõbrale on nii tervitus kui ka hüvastijätt)

Head päeva! (nt kell 11−15)

Head õhtut! (nt kell 16−19)

Head ööd! (magama minnes)

Õpetaja läheb Quizleti komplektis Flashcards-funktsioonis tagasi algusesse, lülitab sisse

Play-nupu ning palub õppijatel öelda õige fraasi, enne kui see ekraanile ilmub.

Õpetaja näitlikustab fraaside tähendust: Head isu! Terviseks! Jah. Ei.

Zoomis: Samamoodi.

Õpetaja juhitud ülesanne. Tervitus, tutvumine, hüvastijätt

Õpetaja palub õppijatel ruumis ringi liikuda ja teha etapikaupa järgmist. Õpetaja näitab iga etapi ise ette ning teeb aktiivselt kaasa:

1. võtta üksteisega silmside ja lihtsalt noogutada vaikides tervituseks;

2. võtta silmside ning tervitada;

3. võtta silmside, tervitada, ennast tutvustada ja hüvasti jätta;

4. võtta silmside, tervitada nimepidi (nt lehvitada ja hüüda Tere, Simona!) ja nimepidi hüvasti jätta.

Zoomis: Samamoodi etapiliselt BORis 3−4 rühmas. Iga etapi lõpus kutsub õpetaja õppijad suurde ruumi tagasi, ütleb, mida tegema peab, ja teeb uued BORid.

Ülesanne 6. Kuula ja kirjuta!

Keeleklikk 1.4.1

Mees: Palun!

Naine: Aitäh!

Zoomis: Samamoodi, tuleb jälgida, et video heli jõuaks õppijateni.

Ülesanne 7. Kuula ja kirjuta!

Keeleklikk 1.4.5

Mees: Suur aitäh!

Naine: Palun-palun

Zoomis: Samamoodi, tuleb jälgida, et video heli jõuaks õppijateni.

Õpetaja juhitud ülesanne.

Ulatamine

Palun! – Aitäh! fraaside õppimisel saadab õpetaja klassis ringi mingi eseme, nt vildika, desovahendi või kommikandiku. Asja käest kätte ulatades tuleb öelda Palun! − Aitäh!

Zoomis: Õppijad ulatavad mõne käepärase eseme kaamera poole ning ütlevad nime, kellele ulatavad, nt õpetaja haarab telefoni, ulatab selle kaamera poole ja ütleb: Palun, Samuel! Samuel ütleb Aitäh!, võtab kohvitassi, ulatab selle kaamera poole ja ütleb: Palun, Elina!

Ülesanne 8. Kuula ja kirjuta!

Keeleklikk 1.4.7

Naine: Oi, palun vabandust!

Mees: Pole midagi!

Zoomis: Samamoodi, tuleb jälgida, et video heli jõuaks õppijateni.

Ülesanne 9. Kuula ja kirjuta!

Keeleklikk 1.4.9

Klient: Ai!

Juuksur: Vabandust!

Klient: Pole viga!

Õpetaja kommenteerib vabandamissituatsioonide sõnavara:

Vabandust! = Palun vabandust!

Pole midagi! = Pole viga!

Zoomis: Samamoodi, tuleb jälgida, et video heli jõuaks õppijateni.

Õpetaja juhitud ülesanne. Vabandamine

Õpetaja palub ühel õppijal püsti tõusta, seista õpetaja juurde ja mitte liikuda. Õpetaja võtab välja telefoni ja imiteerib selfi tegemist ning tagurpidi liikudes komistab õppijale otsa. Seepeal ütleb õpetaja: Oi, palun vabandust! Õppija peaks reageerima fraasiga Pole viga! või Pole midagi! Kui seda ei juhtu, palub õpetaja klassil öelda, mis oleks sobiv reaktsioon.

Õpetaja palub kõigil õppijatel püsti tõusta ja ruumis tagurpidi ringi liikuda, imiteerides selfide tegemist ning üksteisele (ettevaatlikult!) otsa koperdades vabandust paluda ja vabandusele reageerida.

Zoomis: Jääb ära.

Õpetaja selgitab Quizleti komplektiga 1.2 Viisakusfraasid küsimust Kuidas läheb? ning vastuseid sellele küsimusele kehakeelega ja tahvlil gradatsiooni näidates, nt sõnade järele plusse/miinuseid või emotikone lisades:

Suurepäraselt! :):):)

Väga hästi! :):)

Hästi! :)

Normaalselt! :I

Nii ja naa! :/

Halvasti! :(

Zoomis: Samamoodi.

Õpetaja juhitud ülesanne. Käekäigu kohta pärimine

Õpetaja palub õppijatel ruumis ringi liikuda ja teha järgmist:

• võtta silmside, tervitada, ennast tutvustada ja käekäigu kohta pärida.

Zoomis: Samamoodi BORis 3−4 rühmas. Seda tehakse kolm korda, st õpetaja teeb uued BORid.

Ülesanne 10. Kuula ja märgi!

Õpetaja tuletab meelde, mida tähendab Kuula ja märgi!

Töö Kuula ja märgi tüüpi ülesannetega

Õpetaja kontrollib, kas õppijad teavad sõnade tähendusi. Õpetaja mängib ette videoklipi A1 video 1 Tere hommikust!. Õppijad märgivad, mis sõnu nad kuulsid. Õpetaja mängib videot ette üks kord. Õpetaja kontrollib jah-ei küsides vastuseid, nt Tere hommikust! Jah? Ei? Tere päevast? Jah? Ei?

Kui vastused ei ole esimese kuulamisega õiged, kuulatakse videot mitmeid kordi.

Ka seda klippi võib mängida ilma audiota situatsiooni kaupa, nii et õppijad loevad vastavalt situatsioonile ise teksti peale.

NB! Siin ja edaspidi on Kuula ja märgi tüüpi ülesannetes sinisega märgitud need sõnad, mis on õiged vastused.

Zoomis: Samamoodi. Õpetaja palub õppijatel märkida õiged vastused ekraanile

tööraamatu PDFi, kasutades Zoomi funktsiooni Annotate > Stamp, või märgib ise õiged vastused.

Tere hommikust!

Tere päevast!

Tere õhtust!

Tere!

Palun! Aitäh!

Suur aitäh!

Vabandust!

Pole midagi!

Pole viga!

Head isu!

Terviseks!

Kuidas läheb?

Väga hästi!

Hästi!

Aga sul?

Normaalselt!

Suurepäraselt!

Halvasti!

Head aega!

Nägemist!

Tšau!

Head ööd!

Ülesanne 11. Kuula ja kirjuta!

Õpetaja tuletab meelde, mida tähendab Kuula ja kirjuta!

Õppijad vaatavad tööraamatut, õpetaja kuvab video seinale. Õpetaja mängib video ette 2-3 korda. Esimesel korral mängitakse video ette tervikuna. Teistel kordadel teeb õpetaja pärast iga lünka väikese pausi, et õppijatel oleks aega vastust kirjutada. Õpetaja kirjutab õige vastuse ka tahvlile. Vajadusel selgitab õpetaja tähendusi.

Kui ülesanne on valmis, loevad kaks õppijat dialoogi ette. Seejärel võiks dialoogi lugeda veel paar korda, näiteks karaokena (õpetaja kuvab seinale video ilma hääleta ja õppijad loevad teksti videole peale), rühma poolitades (mehed loevad Pauli osa ja naised Pille osa või vastupidi). Õpetaja loeb ka ise kaasa ja julgustab õppijaid matkima näitlejate intonatsiooni. Siin ja edaspidi on käesolevas juhendis Kuula ja kirjuta tüüpi ülesannetes sinisega märgitud need sõnad, mille kohta on lünk ja mis õppijal endal tuleb kirjutada.

Zoomis: Samamoodi. Õpetaja kirjutab puuduva teksti tööraamatu PDFi, kasutades Zoomi funktsiooni Annotate > Text.

Pille: Tere hommikust!

Paul: Tere!

Paul: Palun!

Pille: Oi, aitäh!

Pille: Vabandust!

Paul: Pole midagi!

Paul: Head isu!

Pille: Aitäh!

Pille: Kuidas läheb?

Paul: Hästi! Aga sul?

Pille: Suurepäraselt!

Töö Kuula ja kirjuta tüüpi ülesannetega

Pille: Head aega!

Paul: Nägemist!

Zoomis: Samamoodi.

Kodutöö: Quizletis ja/või sõnavihikus 1.1 Tere! Head aega! ja 1.2 Viisakusfraasid.

2. TÄHT, SÕNA, NUMBER

Õpiväljundid:

• õppija tunneb eesti keele häälduspõhimõtteid

• õppija tunneb eesti keeles ära mõned rahvusvahelise levikuga sõnad

• õppija tunneb eesti tähestikku

• õppija teab eesti keeles numbreid 0−12

• õppija oskab enda isikuandmeid/muid vajalikke andmeid täht-/numberhaaval esitada

Orienteeruv aeg teema läbimiseks: 3 akadeemilist tundi

Sõnavara Quizletis:

2.1 Numbrid 0−12

2.2 Numbrid 13−19

2.3 Numbrid 20−1000

2.4 Numbrid Eelmise teema kordamine

Õpetaja tervitab õppijaid ja küsib pisteliselt nimeliselt, kuidas neil läheb. Siis jagab õpetaja õppijad paaridesse ning palub neil eesti keeles tervitada, end tutvustada, pärida üksteiselt käekäigu kohta ja hüvasti jätta. Seda tehakse kolm korda.

Zoomis: Samamoodi.

Ülesanne 1. Kirjuta!

Õpetaja küsib, mis sõnu õppijad eesti keele keskkonnas sel päeval on märganud. Õpetaja demonstreerib ruumis mõnda sõna, nt et piimapakile on kirjutatud piim vms. Õppijad kirjutavad sõnad, mida nad eesti keeles on märganud, üles ning seejärel kirjutavad mõned õppijad oma sõnad tahvlile. Õpetaja parandab vajaduse korral.

Zoomis: Õpetaja jagab ekraanil tööraamatu PDFi ja palub õppijatel sinna neid sõnu kirjutada, kasutades funktsiooni Annotate > Text. Kui see on keeruline, võib sõnu chati kirjutada. Seejärel anda õppijatele 3 minutit, mil nad võiks mikrofonid vaigistada, arvuti juurest ära minna ja oma asukohas ringi vaadata ning koguda eestikeelseid sõnu, mida nad näevad. Pärast seda jagada õppijad BORis paaridesse ning siis saavad nad kaaslasele oma sõnad öelda. Suures ruumis tagasi olles uurib õpetaja, mis sõnu leiti.

Ülesanne 2. Loe!

Koos vaadatakse rahvusvahelise levikuga sõnu. Iga õppija loeb kõva häälega üle klassi ette terve rea ning seejärel ütleb sõna, mis ei sobi ritta. Vajaduse korral parandab õpetaja hääldust ning tutvustab sõnade tähendust. Õpetaja julgustab õppijaid veebisõnastikke ja tõlkeprogramme kasutama, kui nad sõna tähendust ei aima. Valik sõnaraamatuid ja tõlkeprogramme on toodud raamatu lõpus.

Zoomis: Samamoodi.

Ülesanne 3. Vaata ja õpi! Tähestik

NB! Tähestikus on vokaalid punased, ainult võõrnimedes ja võõrsõnades esinevad tähed on hallid ja muud tähed on mustad.

Õpetaja tutvustab eesti keele tähestikku seda ise tähthaaval ette hääldades või “Keelekliki” ülesande 2.4.7 abil, siin on link klipile (vahemik 0:22−1:14 loeb “Keelekliki” õpetaja tähestikku ja muud keelt ei kuule, st ajastatud klipp tuleks peatada 1:14). Seejärel loetakse veel kord tööraamatus eesti tähestikku.

Kui mõni häälik tundub õppijatele vähe suupärane, võib seda tutvustada vastava Harjutanklipiga Surdologopeedia lehelt http://web.meis.ee/vaegkuuljad/surdologopeedia.html, nt õ klipp asub siin.

Seejärel palub õpetaja ühel õppijal tulla arvuti juurde ning laseb tal teha Keelekliki ülesande 2.4.8 (NB! Selle kasutamiseks peab olema “Keeleklikki” sisse logitud), teised õppijad kordavad häälikuid ning aitavad nii ülesannet sooritada. Samuti tehakse koos Keelekliki ülesanne 2.4.9, seda kutsub õpetaja tegema mõne teise õppija.

Seejärel ütleb õpetaja tähthaaval oma nime (või näiteks mõne tuntud eestlase, nt Eesti presidendi nime, mõne helilooja, sportlase nime) ning õppijad panevad selle kirja. Siis ütlevad kõik õppijad oma eesnime tähthaaval, õpetaja kirjutab kuulmise järgi nimed tahvlile.

Zoomis: Algus samamoodi. Õpetaja saadab õppijatele chatis Keelekliki lingi ja palub õppijatel “Keeleklikki” sisse logida, näidates ise eelnevalt oma ekraani jagades, kuidas see käib. Siis palub õpetaja õppijatel mikrofonid välja lülitada ning teha “Keeleklikis” iseseisvalt ülesanded 2.4.8 ja 2.4.9 nii, et nad hääldavad iga häälikut häälega kaasa. Pärast ülesannete sooritamist küsib õpetaja, missugused häälikud kõige rohkem raskust valmistasid. Õpetaja öeldud nime kirjutamise teevad õppijad chatis. Siis jagab õpetaja õppijad BORis paaridesse ja paaristöös ütleb üks õppija mõne endale olulise või tuntud isiku nime (nt oma ema või riigi presidendi nime) ning teine paneb selle kirja. Kuna Zoomis on nimed näha, ei ole mõtet oma nime tähthaaval öelda.

Ülesanne 3. Vaata ja õpi! Numbrid

Sõnavara tutvustamine Quizletis

Sõnavara võiks tutvustada Flashcards-funktsioonis sellises järjekorras:

1. Teha seal Options-menüüs valikud: Answer with both, Audio on, Start over. Seda võiks teha paar korda.

2. Seejärel võiks Options-menüüs teha valiku: Answer with Term, Audio on, Start over ning vajutada ka Play. Sellist valikut tehes tuleb kõigepealt pilt ja õppijad peaks ütlema õige vastuse enne, kui kaart automaatselt ümber keeratakse ja õige vastus kõlab.

3. Kui automaatne kaardivahetus on õppijate jaoks liiga kiire, võtab õpetaja Play maha ja vahetab kaarte ise.

4. Tunni lõpupoole, kui sõnavaraga on tegeletud, võib sõnavara korrata Flashcardsfunktsioonis, valides Shuffle ja Play, ning õppijad peaks ütlema õige vastuse enne, kui kaart automaatselt ümber keeratakse ja õige vastus kõlab.

5. Kui automaatne kaardivahetus on õppijate jaoks liiga kiire, võtab õpetaja Play maha ja vahetab kaarte ise.

Zoomis: Samamoodi, tuleb ainult jälgida, et audio valik oleks selline, et audio jõuaks õppijateni.

Õpetaja tutvustab sõnavara Quizleti komplektiga 2.1 Numbrid 0−12, numbreid võiks tutvustada kahes osas: 1−6 ning seejärel 7−12 ja 0. Vahepeal võiks anda igale õppijale võimaluse oma õpiedukust demonstreerida ja numbreid 1−6 lugeda. Õpetaja aitab vajaduse korral ning tunnustab edukat sooritust.

Seejärel tutvustab õpetaja suuremate arvude moodustamist kuni 100ni. Siis töötavad õppijad paaris, kordamööda arve öeldes loevad nad 50ni. Õpetaja võib siis tahvlile numbritega arve kirjutada ja õppijad ütlevad neid. Seejärel tutvustab õpetaja arvude 100−2023 moodustamist.

Zoomis: Samamoodi, paaristööd tehakse BORis.

Ülesanne 4. Räägi ja kirjuta!

Õpetaja näitab lihtsaid matemaatikatehteid ja kirjutab tahvlile, kuidas on eesti keeles: + pluss, - miinus, = on. Õppijad töötavad paaris, esmalt kirjutavad nad numbritega matemaatikatehte vastuse, seejärel loevad tehte kaaslasele ette (võib teha ka nii, et üks loeb tehte, teine vastab). Soovi korral saavad õppijad ülesande keerukamaks muuta nii, et see, kes vastuseid ütleb, ainult kuuleb tehet (mitte ei näe).

Zoomis: Samamoodi. Õpetaja kirjutab chati, kuidas eesti keeles matemaatilist tehteid lugeda: + pluss, - miinus, = on. Paaristööd tehakse BORis, õpetaja vahetab paare 3 korda. NB! Ei ole oluline, et kõik tehted lahendatud saaksid.

Ülesanne 5. Räägi ja kirjuta!

Õpetaja kirjutab tahvlile ühe visiitkaardi andmed, nt Aarne Kägu, tel 5678 4321. Õpetaja tutvustab vajalikku sõnavara, küsimuse ja vastuse malli (Mis su eesnimi on? Mis su perekonnanimi on? Mis su telefoninumber on?) ja palub õppijatel visiitkaardi andmete põhjal küsimustele vastata. Õpetaja kirjutab tahvlile ka fraasi: Kuidas see kirjutatakse? ning selgitab selle tähendust.

Tähtede ja numbrite kordamiseks käivad õppijad ruumis ringi, küsitlevad kaaslasi ning täidavad tabeli oma kaaslaste andmetega (eesnimi, perekonnanimi, telefoninumber). Kui õppijad oma tegelikke andmeid ei taha öelda, võib öelda valeandmeid.

Zoomis: Samamoodi. Visiitkaardi näite teeb õpetaja chatis või tahvlil. Õpetaja jagab õppijad BORis paaridesse ning palub neil küsitleda kaaslast ja täita tabel oma kaaslase andmetega. Õpetaja vahetab paare 5 korda ning julgustab õppijaid ka viisakusvestluse fraase kasutama.

Kodutöö: Quizletis ja/või sõnavihikus 2.1 Numbrid 0−12, 2.2 Numbrid 13−19, 2.3 Numbrid 20−1000 ja 2.4 Numbrid.

Kodutöö: “Keeleklikis”: 2.4.8, 2.4.9 (tähestik), 3.3.12−3.3.14 (numbrid), 3.3.16−3.3.18 (numbrid). NB! “Keeleklikist” on siin ja edaspidi valitud ainult sellised ülesanded, mis sobivad baaskeeleta õppeks. “Keelekliki” kasutamiseks peab õppijal olema “Keeleklikis” konto ja ta peab olema sisse logitud.

3. TULE SIIA!

Õpiväljundid:

• õppija saab aru mõnest tunni tegevusi organiseerivast käsklusest

• õppija oskab reageerida, kui ta aru ei saa

Orienteeruv aeg teema läbimiseks: 2 akadeemilist tundi

Sõnavara Quizletis: 3.1 Kuidas palun? Oota!

Eelmise teema kordamine

Õpetaja teeb soojenduseks ülesande “rida”. Õpetaja selgitab pilti kasutades ja suurendades ning majanumbrile osutades, mida tähendab “majanumber”, ja küsib siis: Mis on sinu majanumber?. Kui mõned õppijad on vastanud, palub õpetaja kõigil püsti tõusta ja moodustada rida majanumbrite järjekorras. Sarnaselt võiks järgmise rea teha kinganumbri kohta ja ülejärgmise telefoninumbri kohta.

Zoomis: Samamoodi. Õpetaja selgitab pilti kasutades, mida tähendab “majanumber”, ja küsib siis: “Mis on sinu majanumber?”, saadab küsimuse ka chati ja palub igal õppijal oma vastuse saata numbriliselt chati kõigile. Siis küsib õpetaja nimeliselt kõik numbrid läbi: Mis on Marcuse majanumber?

Ülesanne 1. Kuula ja kirjuta! vt Töö Kuula ja kirjuta tüüpi ülesannetega

A1 video 2 Vaata!

Paul: Tule siia!

Paul: Tule siia!

Paul: Vaata!

Triinu: Vaata!

Paul: Vau!

Zoomis: Samamoodi, õiged vastused kirjutab õpetaja kas jagatud PDF-faili (kasutades funktsiooni Annotate > Text ) või chatis ja lõpuks näitab õigete vastustega täidetud dialoogi teksti jagatud ekraanil.

Õpetaja juhitud ülesanne. Vaata pilti!

Õpetaja palub õppijatel otsida telefonist mõni tore pilt, mida nad on nõus jagama. Siis liiguvad õppijad ruumis ringi ning taasesitavad dialoogi, näidates pilti oma mobiiltelefonist.

Zoomis: Samamoodi kaheses BORis. BORe vahetatakse 3 korda.

Ülesanne 2. Kuula ja kirjuta! vt Töö Kuula ja kirjuta tüüpi ülesannetega

A1 video 3 Kuula!

Triinu: Kuula!

Paul: Oota! Kuula!

Triinu: Väga hea!

Zoomis: Samamoodi, õiged vastused kirjutab õpetaja kas jagatud PDF-faili (kasutades funktsiooni Annotate > Text) või chatis ja lõpuks näitab õigete vastustega täidetud dialoogi teksti jagatud ekraanil.

Ülesanne 3. Kuula ja kirjuta! vt Töö Kuula ja kirjuta tüüpi ülesannetega

A1 video 4 Mis see on?

Triinu: Mis see on?

Paul: Registreerimisleht. Loe!

Triinu: Väga huvitav! Siin on minu nimi

Paul: Just! Kirjuta siia allkiri!

Triinu: Jah!

Paul: Aitäh!

Zoomis: Samamoodi, õiged vastused kirjutab õpetaja kas jagatud PDF-faili (kasutades funktsiooni Annotate > Text ) või chatis ja lõpuks näitab õigete vastustega täidetud dialoogi teksti jagatud ekraanil.

Õpetaja juhitud ülesanne. Registreerimisleht

Õpetaja kuvab täidetud dialoogi seinale. Õpetaja võtab registreerimislehe ning taasesitab dialoogi ühe õppijaga. Õppija kirjutab lehele ka oma allkirja. Seejärel läheb see õppija kellegi teise juurde, dialoogi taasesitatakse niikaua, kuni kõik kohalviibijad on lehele oma allkirja andnud. NB! Kui õpetaja on registreerimislehe selle kohtumise kohta juba tunni alguses täitnud, võib õpetaja uue registreerimislehe välja trükkida settleinestonia.ee infosüsteemist ning selle lehe pärast hävitada.

Zoomis: Jääb ära.

Ülesanne 4. Kuula ja kirjuta! vt Töö Kuula ja kirjuta tüüpi ülesannetega

A1 video 5 Tõuse püsti!

Paul: Palun tõuse püsti!

Triinu: Kuidas palun?

Paul: Tõuse püsti!

Triinu: Oih! Mis see on?

Paul: See on mobiiltelefon.

Triinu: Vabandust!

Paul: Pole midagi! Istu!

Zoomis: Samamoodi, õiged vastused kirjutab õpetaja kas jagatud PDF-faili (kasutades funktsiooni Annotate > Text ) või chatis ja lõpuks näitab õigete vastustega täidetud dialoogi teksti jagatud ekraanil.

Õpetaja juhitud ülesanne. Tõuse püsti!

Õpetaja annab pooltele õppijatele salvrätiku ning palub neil istuda salvrätiku peale. Siis tuleb iga istuja juurde teine õppija ning paar taasesitab dialoogi koos liikumisega.

Zoomis: Jääb ära.

Õpetaja juhitud tegevus. Sõnavara tutvustus

Õpetaja ütleb ükshaaval tööraamatu fraase ja annab tähendusi edasi liigutuste, žestidega ning õppijad kordavad fraasi ja demonstreerivad arusaamist samuti liikumisega, nt kui

õpetaja ütleb Istu! ja ise istub või Kuula! ja osutab samal ajal kõrvale, siis oskab ka õppija reageerida öeldule vastava tegevusega.

Pärast käskluste õppimist töötavad õppijad paarides, üks annab käsklusi ja teine näitab tegevust. Seejärel vahetatakse rollid. Siis vahetatakse ka paarilist ja tegevust korratakse.

Küsimust Mis see on? ja selle vastust See on … võiks õpetaja demonstreerida esemeliselt, nt tõstes üles tööraamatu, telefoni, kohvinurgast mõne eseme, mida Quizleti komplektiga 0. Kohvipaus õpiti.

Seda fraasi harjutavad õppijad ka paaris, ruumis ringi liikudes ja asju küsides. Vastuse andmiseks võivad õppijad kasutada veebisõnastikke või tõlkeprogramme.

Zoomis: Samamoodi. Iga paaristööd tehakse BORis ja paare vahetatakse 3 korda.

Seejärel korratakse sõnavara Quizleti komplektiga 3.1 Kuidas palun? Oota!. vt Sõnavara tutvustamine Quizletis

Kodutöö: Quizletis ja/või sõnavihikus 3.1 Kuidas palun? Oota!

4. MIS KELL ON?

Õpiväljundid:

• õppija oskab küsida kella ja öelda kellaaegu

Orienteeruv aeg teema läbimiseks: 2 akadeemilist tundi

Sõnavara Quizletis:

4.1 Mis kell on? 1

4.2 Mis kell on? 2

Eelmise teema kordamine

Õpetaja annab valikuliselt käsklusi Kuula! Oota! Vaata! Tule siia! Tõuse püsti! Kirjuta! Loe! ning õppijad reageerivad neile füüsiliselt. Ülesande paremaks käivitamiseks teeb õpetaja ise alguses kaasa.

Zoomis: Samamoodi.

Ülesanne 1. Loe ja kirjuta!

Õpetaja seletab, kuidas küsida eesti keeles kella ja kuidas öelda kellaaega näitelausetes reakaupa neljas etapis:

1. Täistundide ütlemine: õpetaja demonstreerib täistunde parkimiskellaga ja küsib õppijatelt: Mis kell on? Õpetaja jälgib, et iga õppija saaks täistunni ütlemist harjutada.

2. Veerandtunni väljendamine: õpetaja demonstreerib veerandtunde parkimiskellaga ja küsib õppijatelt: Mis kell on? Õpetaja selgitab ka eesti keele kellamõistmise loogikat (tulevikku suunatud, veerand kaheksa tähendab, et seitse on läbi ja unustatud ning veerand kaheksast on käes). Õpetaja jälgib, et iga õppija saaks veerandtunni ütlemist harjutada.

3. Pooltunni väljendamine: õpetaja demonstreerib pooltunde parkimiskellaga ja küsib õppijatelt: Mis kell on? Õpetaja jälgib, et iga õppija saaks pooltunni ütlemist harjutada.

4. Kolmveerandtunni väljendamine: õpetaja demonstreerib kolmveerandtunde parkimiskellaga ja küsib õppijatelt: Mis kell on? Õpetaja jälgib, et iga õppija saaks kolmveerandtunni ütlemist harjutada.

Õppijad teevad 1. ülesande individuaalselt kuni kellaajani 10.45 k.a ning seejärel kontrollitakse koos vastuseid.

Siis selgitab õpetaja 24tunnise kellaaja väljendamist eesti keeles.

13.00 = 1:00 Kell on üks

14.00 = 2:00 Kell on kaks jne

Õppijad teevad 1. ülesande individuaalselt lõpuni ning seejärel kontrollitakse koos vastuseid. Õpetaja selgitab lühidalt, et kellaaegu saab öelda ka teisiti, veerand kaheksa = seitse viisteist ning nt televisioonis, raudteejaamas nii öeldaksegi.

Zoomis: Samamoodi. Õpetaja saab kellaaegu demonstreerida selle lehe abil: https://www. visnos.com/demos/clock.

Õpetaja juhitud tegevus. Sõnavara tutvustamine Quizletis

Õpetaja kuvab ekraanile Flashcards-funktsioonis pilte Quizleti komplektist 4.1 Mis kell on? 1 ja palub õppijatel öelda, mis kell on.

Zoomis: Samamoodi.

Ülesanne 2. Kuula ja märgi! vt Töö Kuula ja märgi tüüpi ülesannetega

Õpetaja laseb enne kuulamist õppijatel kellaajad ette lugeda ja demonstreerib kellaaegade tähendust parkimiskellaga või laseb õppijail kella seiereid õigesse asendisse panna.

A1 video 6 Kell on kaksteist

Kell on 10.00

Kell on 11.30

Kell on 12.30

Kell on 14.15

Kell on 14.30

Kell on 15.00

Kell on 15.15

Kell on 16.15

Kell on 16.45

Kell on 17.00

Ülesanne 3. Kuula ja kirjuta! vt Töö Kuula ja kirjuta tüüpi ülesannetega

Pille: Mis kell on?

Paul: Kell on kümme.

Pille: Mis kell nüüd on?

Paul: Kell on pool kaksteist

Pille: Kui palju kell on?

Paul: Kell on veerand kolm

Pille: Mis kell nüüd on?

Paul: Kolmveerand viis.

Hurraa! Kell on viis

Õpetaja juhib tähelepanu, et kella saab küsida mitmel moel: Mis kell on? ja Kui palju kell on?

Zoomis: Samamoodi.

Ülesanne 4. Kirjuta!

Õppijad teevad ülesande individuaalselt, kirjutades kellaaegu veerandsüsteemis: pool kolm, kolmveerand viis. Ülesannet kontrollitakse koos.

Zoomis: Samamoodi, aga ülesannet tehakse BORis paaris.

Ülesanne 5. Joonista! Küsi ja vasta!

Õpetaja demonstreerib tahvlil, kuidas joonistada kella sihverplaadile seierid. Iga õppija joonistab lehe vasakpoolsetele kelladele suvalised kellaajad (aga ainult pool, veerand, kolmveerand, täistund). Sellele järgneb paaristöö, milles üks paarilistest ütleb (ent ei näita), kui palju tema joonistatud kell on, teine paariline peab öeldut mõistma ning kellaaja lehe parempoolsel küljel oleva kella sihverplaadile joonistama. Kellaaegu öeldakse vasakult paremale liikudes reakaupa, nt Number üks. Kell on ... Number kaks. Kell on … Kui üks paariline on kõik oma kellaajad öelnud, võrdlevad paarilised lehti ning vaatavad, kas said samasugused lehepooled. Seejärel vahetatakse rollid.

Zoomis: Samamoodi, õpetaja demonstreerib kellaseierite joonistamist jagatud ekraanil tööraamatu PDFile (Annotate > Draw > noole märk, noole joonistamist tuleks alustada kella keskelt numbri suunas).

Õpetaja jagab õppijad BORis paaridesse. Õppijad võrdlevad oma pilte kaamera kaudu.

Õpetaja juhitud tegevus. Sõnavara kordamine Quizletis

Õpetaja kuvab ekraanile Flashcards-funktsioonis pilte Quizleti komplektist 4.2 Mis kell on? 2 ja palub õppijatel öelda, mis kell on.

Zoomis: Samamoodi.

Õpetaja küsib enne tunni lõpetamist: Mis kell on? ning küsib seda küsimust ka edaspidi, järgmistes tundides enne tunniga alustamist, enne kohvipause ja tunni lõpus.

Kodutöö: Quizletis ja/või sõnavihikus 4.1 Mis kell on? 1 ja 4.2 Mis kell on? 2.

Kodutöö Keeleklikis: 1.5.16−1.5.18 (kellaajad).

5. MIS PÄEV TÄNA ON? MIS KUU

PRAEGU ON?

Õpiväljundid:

• õppija teab nädalapäevi

• õppija teab kuunimetusi

• õppija oskab öelda, millal ta sünnipäev on

Orienteeruv aeg teema läbimiseks: 1 akadeemiline tund

Sõnavara Quizletis:

5.1 Päevad

5.2 Kuud

5.3 Aastaajad

Eelmise teema kordamine

Õpetaja näitab parkimiskella veerandikaupa ja küsib igalt õppijalt, mis kell on.

Zoomis: Samamoodi. Õpetaja saab kellaaegu näidata selle lehe abil: https://www.visnos.com/demos/clock.

Ülesanne 1. Vaata ja õpi!

Õpetaja tutvustab nädalapäevi Quizleti komplektiga 5.1 Päevad. vt Sõnavara tutvustamine Quizletis

Õpetaja juhib tähelepanu sellele, et eesti keeles algavad nädalapäevad eri tähtedega. Õpetaja harjutab nädalapäevade ütlemist nii, et näitab Quizletis nädalapäevade esitähti ning laseb õppijail öelda nädalapäevade nimetuse.

Zoomis: Samamoodi.

Õpetaja juhitud tegevus. Nädalapäevad

Õpetaja kirjutab tahvlile järgmised laused ja selgitab nende tähendust: Mis päev täna on? Mis päev eile oli? Mis päev üleeile oli? Mis päev homme on? Mis päev ülehomme on?

Seejärel töötavad õppijad paaris. Õpetaja annab igale paarile seitse sedelit ja iga paar kirjutab sedelitele nädalapäevad, kirjutades igale sedelile ühe nädalapäeva. Siis keeratakse sedelid tagurpidi. Üks paariline võtab ühe sedeli, keerab selle ümber ja ütleb vastavalt sedelile: Täna on laupäev ning küsib paariliselt kõik tahvlil olevad küsimused, st Mis päev eile oli? Mis päev homme on? jne. Paariline vastab: Eile oli reede. Homme on pühapäev jne. Siis võtab paariline mõne sedeli ja tegevust korratakse.

Zoomis: Õpetaja teeb nädalapäevade esitähtedest sedelid, kirjutab küsimused chati ja selgitab nende tähendust. Õpetaja näitab sedelit kaamerasse ja küsib chatis olevaid küsimusi, öeldes nime, kes vastab.

Õpetaja juhitud tegevus. Vaikne rida

Nädalapäevade kordamiseks võib õpetaja kirjutada nädalapäevade esitähe kleepsedelitele (kui õppijaid on rohkem kui 7, kirjutab õpetaja nädalapäevade esitähti mitu korda). Siis tõusevad õppijad püsti ja moodustavad ringi. Õpetaja läheb õppijate selja taha ja kleebib igale õppijale ühe kleepsedeli selja peale. Õppijad peavad vaikselt ringi käima ja teiste selgi vaadates moodustama nädalapäevadest õiges järjekorras rea(d). Omavahel rääkida ei tohi! Kui rida on valmis, palub õpetaja öelda igal õppijal päeva nimetus: esmaspäev, teisipäev jne. Õpetaja kontrollib õppijate seljalt, kas see on õige.

Zoomis: Jääb ära.

Õpetaja tutvustab kuunimetusi Quizleti komplektiga 5.2 Kuud. vt Sõnavara tutvustamine Quizletis

Zoomis: Samamoodi.

Õpetaja juhitud tegevus. Rida

Kuude harjutamiseks moodustavad õppijad rea jaanuarist detsembrini selle järgi, mis kuus nende sünnipäev on. Rea moodustamiseks küsivad õppijad üksteiselt: Mis sinu sünnikuu on? Õpetaja kirjutab küsimuse eelnevalt tahvlile. Kui rida on moodustatud, küsib õpetaja igalt õppijalt, mis ta sünnikuu on, õppijad vastavad: Minu sünnikuu on ... Kõige lõpus läheb ritta ka õpetaja ja ütleb oma sünnikuu. Seejärel moodustatakse uus rida sünnikuupäeva järgi (1.−31.) ning kui rida on valmis, saavad kõik öelda oma sünnikuupäeva. NB! Kõiki kuupäevi võib öelda põhiarvuna (minu sünnipäev on üks detsember). Kõige lõpus läheb ritta ka õpetaja ja ütleb oma sünnikuupäeva.

Zoomis: Õpetaja küsib igalt õppijalt, mis on tema sünnikuu. Õpetaja küsib igalt õppijalt, mis on tema sünnikuupäev. Need võib iga õppija kirjutada eelnevalt ka chati.

Õpetaja tutvustab aastaaegu Quizleti komplektiga 5.3 Aastaajad

vt Sõnavara tutvustamine Quizletis

Õpetaja küsib: Mis on talvekuud? Mis on kevadkuud? Õppijad vastavad.

Zoomis: Samamoodi.

Ülesanne 2. Kuula ja märgi! vt Töö Kuula ja märgi tüüpi ülesannetega

A1 video 7 Mis päev täna on?

Tere!

esmaspäev

teisipäev

Terviseks!

kolmapäev

neljapäev

Palun! reede

laupäev

pühapäev

Pole viga!

nädalavahetus

täna

Head isu!

eile homme

Aitäh!

Ülesanne 3. Kuula ja kirjuta! vt Töö Kuula ja kirjuta tüüpi ülesannetega

Pille: Mis päev täna on? Teisipäev?

Paul: Ei, kolmapäev. Oota! Ei, eile oli kolmapäev. Täna on neljapäev.

Pille: Tõesti? Siis homme on reede

Paul: Jah.

Pille: Siis on varsti nädalavahetus.

Paul: Just.

Pille: Laupäev ja pühapäev.

Paul: Mh-mh. Ja siis on jälle esmaspäev

Zoomis: Samamoodi.

Õpetaja küsib enne tunni lõpetamist: Mis päev täna on? Mis kuu praegu on? Mis kuupäev täna on? ning küsib seda küsimust ka edaspidi, järgmistes tundides enne tunniga alustamist (nt registreerimislehtedele allkirju kogudes).

Kodutöö: Quizletis ja/või sõnavihikus 5.1 Päevad, 5.2 Kuud ja 5.3 Aastaajad.

6. MAA, KEEL JA RAHVUS

Õpiväljundid:

• õppija oskab öelda, kust ta pärit on

• õppija oskab öelda, mis keeli ta räägib

• õppija mõistab päritolu ja keeleoskust puudutavat lihtsat infot

Orienteeruv aeg teema läbimiseks: 6 akadeemilist tundi

Sõnavara Quizletis:

6.1 Maad 1

6.2 Maad 2

6.3 Keeled

6.4 Rahvused 1

6.5 Rahvused 2

Eelmise teema kordamine

Õpetaja küsib: Mis päev täna on? Mis kuu praegu on? Mis kuupäev täna on? Mis kell on?

Zoomis: Samamoodi.

Ülesanne 1. Vaata ja õpi!

Teema sissejuhatuseks kuvab õpetaja seinale maailma kaardi https://www.regio.ee/toode/ maailma-poliitiline-kaart/ ning küsib, kas õppijad teavad eesti keeles mõne riigi nime. Õpetaja suumib nendele riikidele, mida nimetatakse.

MAA

Õpetaja tutvustab maade nimetusi Quizleti komplektiga 6.1 Maad 1 ja 6.2 Maad 2. vt Sõnavara tutvustamine Quizletis

Õpetaja töötab algul komplektiga 6.1 Maad 1 ja palub pärast sõnavara tutvustust igal õppijal oma tööraamatus ülesande esimesse tulpa kirjutada neli maad, mis meelde jäid ja mis talle olulised on.

Õpetaja küsib pisteliselt, mis maad õppijad kirjutasid.

Seejärel töötab õpetaja komplektiga 6.2 Maad 2 ja palub igal õppijal oma tööraamatus esimesse tulpa kirjutada veel neli maad. Õpetaja küsib pisteliselt, mis maad õppijad kirjutasid.

Õpetaja küsib, kas õppijad tahavad veel mõne maa nimetust eesti keeles teada ja kirjutab need tahvlile.

NB! Kui tekib kõhklusi mõne maa eestikeelse nime kohta, võib abi leida maailma maade loendi esimesest tulbast.

Zoomis: Samamoodi. Õpetaja kirjutab maad, mida õppijad nimetavad, chati.

Õpetaja kirjutab tahvlile küsimuse ja vastuse: Kust sa pärit oled? Ma olen pärit Eestist. Ma olen pärit Saksamaalt. Õpetaja selgitab neid fraase.

Õpetaja küsib igalt õppijalt: Kust sa pärit oled?

Harjutamiseks kuvab õpetaja seinale Quizleti komplektidest 6.4 Rahvused 1 ja 6.5 Rahvused 2 maade nimetusi (Flashcards, Option-menüüst valik: Audio off, Answer with Term, nii on ekraanil lipp ja maa nimetus, alloleval noolel vajutades saab järgmise kaardi) ja küsib: Kust sa pärit oled? Õppijad näevad ekraanil Eesti lippu ja sõna Eesti ning vastavad: Ma olen pärit Eestist. Õpetaja parandab vajaduse korral, korrates õiget vastust.

Zoomis: Samamoodi. Tegevuse lõpus jagab õpetaja õppijad neljakaupa BORidesse ning palub kõigil küsida ja öelda, kust nad pärit on. Õpetaja vahetab BORe kaks korda. Suures ruumis tagasi olles kirjutab iga õppija chati, kust ta pärit on.

KEEL

Õpetaja selgitab, et eesti keeles on maa ja keel seotud, ning näitab, kuidas maa nimetusest keele nimetusi moodustada. Õpetaja palub igal õppijal oma tabelist ette lugeda üks maa nimetus ja proovida moodustada sellest keele nimetus, õpetaja kirjutab õige vastuse tahvlile. Õpetaja selgitab küsimust: Mis keelt sa räägid? ja vastuseid sellele:

Ma räägin eesti keelt ja inglise keelt.

Ma räägin natuke soome keelt.

Ma ei räägi vene keelt.

Õpetaja küsib igalt õppijalt: Mis keelt sa räägid? Õpetaja kirjutab keeled, mida grupis räägitakse, tahvlile. Numbrite kordamiseks võib need üheskoos kokku lugeda.

NB! Kui tekib kõhklusi mõne keele nimetuse kohta, võib abi leida keelte loendist, vt viimase tulba keskmist nimetust.

Harjutamiseks kuvab õpetaja seinale Quizleti komplekti 6.3 Keeled keelte nimetusi (Flashcards, Option-menüüst valik: Audio off, Answer with Term, nii on ekraanil ühe riigi lipp ja lause: Ma räägin … keelt, alloleval noolel vajutades saab järgmise kaardi) ja küsib: Mis keelt sa räägid? Õppijad vastavad: Ma räägin eesti keelt. Õpetaja parandab vajaduse korral, korrates õiget vastust.

Õpetaja selgitab ka küsimust Mis keelt sa oskad? ja vastuseid sellele: Ma oskan eesti keelt ja inglise keelt.

Ma oskan natuke soome keelt.

Ma ei oska vene keelt.

Zoomis: Samamoodi. Tegevuse lõpus jagab õpetaja õppijad neljakaupa BORidesse ning palub kõigil küsida ja öelda, mis keelt nad oskavad. Õpetaja vahetab BORe kaks korda. Suures ruumis tagasi olles kirjutab iga õppija chati, mis keeli ta oskab.

RAHVUS

Õpetaja näitab, kuidas maa nimetusest moodustatakse rahvuse nimetus ja et rahvuste lõpp on harilikult -lane. Õpetaja palub igal õppijal oma tabelist ette lugeda üks maa nimetus ja proovida moodustada sellest rahvuse nimetus, õpetaja kirjutab õige vastuse tahvlile.

Õpetaja selgitab veel kord küsimust Kust sa pärit oled? ja teist võimalikku vastust sellele: Ma olen eestlane. Õpetaja küsib igalt õppijalt: Kust sa pärit oled? ja õppijad vastavad selle malli järgi.

NB! Kui tekib kõhklusi mõne rahvuse nimetuse kohta eesti keeles, võib abi leida siit loendist, vt elanikunimetust neljandas tulbas.

Zoomis: Samamoodi. Õpetaja kirjutab õiged vastused chati.

Õpetaja juhitud ülesanne. Vaata passi!

Õpetaja annab igale õppijale passi ja kirjutab küsimuste ja vastuste malli tahvlile või kuvab seinale. Viimases veerus on rea number, kust passis vastuse leiab.

Õppijad liiguvad ringi ja vestlevad üksteisega, küsides küsimusi ja neile vastates:

• Mis su eesnimi on? Minu eesnimi on … 1

• Mis su perekonnanimi on? Minu perekonnanimi on … 2

• Mis su telefoninumber on? Minu telefoninumber on … 12

• Kust sa pärit oled? Ma olen pärit …-st /…-maalt. 5 Ma olen … 4

• Mis keelt sa räägid? Ma räägin … 13

Kui grupi keeleoskus on nõrgem, võib ülesannet teha etapiviisiliselt.

Zoomis: Passe Zoomis ei kasuta. Õpetaja kirjutab küsimuste ja vastuste malli jagatud ekraanile. Õppijad töötavad neljakaupa BORides ja küsivad ning vastavad oma päris andmetega (õige telefoninumbri ütlemisest võib muidugi keelduda).

Ülesanne 2. Vaata ja õpi!

Seejärel selgitab õpetaja ainsuse isikulisi asesõnu (muuhulgas näitab pikka vormi ja seda, et keskmisi tähti kinni kattes saab lühikese vormi) ja verbi pööramist ainsuse 1., 2. ja 3. pöördes, kirjutades ka mõne näitelause tahvlile, nt:

Ma olen eestlane. Ma räägin eesti keelt. Ma oskan inglise keelt.

Ma ei ole sakslane. Ma ei räägi saksa keelt. Ma ei oska saksa keelt.

Sa oled eestlane. Sa räägid eesti keelt. Sa oskad inglise keelt.

Sa ei ole sakslane. Sa ei räägi saksa keelt. Sa ei oska saksa keelt.

Ta on eestlane. Ta räägib eesti keelt. Ta oskab inglise keelt.

Ta ei ole sakslane. Ta ei räägi saksa keelt. Ta ei oska saksa keelt.

Zoomis: Samamoodi.

Ülesanne 3. Küsi ja vasta!

Õpetaja selgitab kas-küsimuse moodustamist ja sellele vastamise viise, nii lühikest kui ka pikemat. Siis vaadatakse koos ülesande sõnavara ja iga õppija täidab jooksvalt märkeruudud enda kohta. Tabelis on kaks tühja rida, õpetaja palub õppijatel pakkuda, mida sinna kirjutada võiks, ja aitab neid sõnavaraga.

Siis loositakse õppijad paaridesse ning õppija kirjutab tööraamatussse paarilise nime. Algul paarilisega rääkima ei pea, õppija teeb paarilise kohta vaiksed oletused ning teeb märkmed paarilise kohta märkeruutudesse.

Seejärel vesteldakse paarilisega, kelle kohta oletusi tehti, küsitledes teineteist malli järgi:

• Kas sa oled hispaanlane?

• Jah, olen küll. Aga sina?

• Ei, ei ole. Ma olen ukrainlane.

Iga õige oletus annab 1 punkti.

Zoomis: Samamoodi. Õpetaja täidab märkeruudud tööraamatu PDFi ekraanil, nt kasutades Annotate-menüü Stamp-ikoone punane ristike (ei) ja roheline linnuke (jah). Õpetaja jagab õppijad paaridesse käsitsi (Assign manually) ning ütleb õppijatele, kes nende paariline on, aga ei ava kohe BORe.

Ülesanne 4. Küsi ja vasta!

Õpetaja kuvab ülesande seinale ja selgitab veel kord konstruktsiooni: Kas sa oled pärit Hispaaniast? Ei, ma ei ole pärit Hispaaniast. Ma olen pärit Portugalist.

Õppijad töötavad paaris, üks küsib esimese veeru kohta ja teine vastab eitavalt, öeldes, et ta on pärit maalt, mis on teises veerus. Ülesannet tehakse suuliselt. Pärast ülesande tegemist küsib õpetaja, kas õppijad teadsid kõiki maid, mis ülesandes olid.

Zoomis: Samamoodi.

Ülesanne

5. Küsi ja vasta!

Õpetaja kuvab ülesande seinale ja selgitab veel kord konstruktsiooni: Kas sa oskad vene keelt? Ei, ma ei oska vene keelt, aga ma oskan ukraina keelt. Õppijad töötavad paaris malli järgi, üks küsib esimese veeru kohta ja teine vastab eitavalt, öeldes, et ta ei oska seda keelt, aga oskab keelt, mis on teises veerus. Ülesannet tehakse suuliselt. Pärast ülesande tegemist küsib õpetaja, kas õppijad teadsid kõiki keeli, mis ülesandes olid.

Zoomis: Samamoodi.

Õpetaja juhitud tegevus. Viis keelt

Iga õppija valib viis keelt (ta ei pea neid keeli oskama) ja kirjutab need vihikusse. Seejärel tõusevad õppijad püsti, liiguvad klassis ringi ja esitavad kas-küsimusi, püüdes leida kellegi, kes kirjutas samad viis keelt.

Zoomis: Jääb ära.

Ülesanne 6. Kirjuta!

Rahvuste kinnistamiseks täidavad õppijad rühmas lünkliku tabeli maa, rahvuse ja keele kohta. Ülesannet kontrollitakse üle klassi.

Zoomis: Samamoodi. Õppijad töötavad kolmeses BORis. Ülesande kontrollimiseks kuvab õpetaja tööraamatu PDFi ja kirjutab vastused sinna.

Ülesanne 7. Kirjuta!

Õpetaja selgitab näitelausete põhjal ta = tema tähendust ja näitab ka verbe. Õpetaja selgitab ka, et Nadir on eesnimi (mitte sõna eesti keeles):

Nadir on pärit Brasiiliast. = Ta on pärit Brasiiliast.

Nadir on brasiillane. = Ta on brasiillane.

Nadir räägib portugali keelt. = Ta räägib portugali keelt.

Õpetaja selgitab, et selles ülesandes tuleb kirjutada samasugused laused, nagu olid Nadiri kohta, nelja isiku kohta (Peter, Jack, Paulo, Jane), kasutades eelmise ülesande tabelit.

Pärast ülesande täitmist, töötavad õppijad väikeses rühmas. Üks õppija loeb oma Paulo identiteedi ette ja siis teine ütleb kategooriliselt: Ei, Paulo on ... , nii tekib väike tore vaidlus. Õpetaja teeb selle ühe õppijaga näitlikustamiseks läbi.

Zoomis: Samamoodi, rühmatööd teevad õppijad kolmeses BORis.

Ülesanne 8. Kirjuta!

Õppija kirjutab kodutööna enda kohta lühikese teksti, vastates kirjutamiskasti kohal olevatele küsimustele.

Zoomis: Samamoodi. Järgmisel kohtumisel esitavad õppijad tehtud kodutööd nii, et näitavad oma tööraamatut kaamerasse.

Õpetaja juhitud ülesanne. Lauamäng

Riiginimede ja keelte kirjutamise harjutamiseks võib kasutada tööraamatu lõpus olevat tühja mängulauda. Õppijad töötavad neljases rühmas ja kirjutavad igale ruudule ühe maa. Igal mängijal võib tekkida unikaalne mäng.

Mängu võib mängida väiksemates gruppides nii, et mängulaual liigutatakse ühte nuppu ja õppijad küsivad ja vastavad igal ruudul Kust sa pärit oled? Mis keelt sa räägid?

Zoomis: Samamoodi.

Õpetaja juhitud ülesanne. Mis värvi on Eesti lipp?

Enne järgmise teema (Kohv ja pitsa) juurde liikumist, on otstarbekas selgeks õpetada värvide nimetused.

Õpetaja tutvustab värvide nimetusi Quizleti komplektiga 7.1 Värvid. vt Sõnavara tutvustamine Quizletis

Harjutamiseks kuvab õpetaja seinale Quizleti komplektidest 6.4 Rahvused 1 ja 6.5 Rahvused 2 maade nimetusi (Flashcards, Option-menüüst valik: Audio off, Answer with Term, nii on ekraanil lipp ja maa nimetus, alloleval noolel vajutades saab järgmise kaardi) ja küsib: Mis värvi on Eesti lipp? Õppijad näevad ekraanil Eesti lippu ja sõna Eesti ning vastavad: Eesti lipp on sinine, must ja valge. Samamoodi küsitakse ja vastatakse kõigi teiste riikide lippude kohta.

Lõpuks küsib õpetaja igalt õppijalt, kust ta pärit on ja mis värvi on tema riigi lipp.

Zoomis: Samamoodi.

Kodutöö: Quizletis ja/või sõnavihikus 6.1 Maad 1, 6.2 Maad 2, 6.3 Keeled, 6.4 Rahvused 1 ja 6.5 Rahvused 2 ja tööraamatus ülesanne nr 8.

Kodutöö “Keeleklikis”: 5.2.29 (päritolu), 2.2.15 (keeled), 2.2.17−2.2.18 (keeled).

NB! Kuna 6. teema läbimiseks on arvestatud kaks kohtumist, siis tuleks sõnavara õppimise kodutöö Quizletis anda kahe kohtumise vahel.

Toidusõnavara õppimist peaksid õppijad alustama enne 7. teema tunde, st 6. teema lõpus tuleks kodutööks anda osa 7. ptk sõnavaraülesannetest Quizletis ja/või sõnavihikus. Seda tuleks teha nii, et:

• enne 7. teemat on kodutöö 7.1 Värvid, 7.2 Söögid, 7.3 Magus, 7.4 Joogid ja “Keeleklikis” 3.4.15−3.4.17 (värvid);

• teiseks 7. teema kohtumiseks jäetakse kodutöö 7.5 Aedviljad, 7.6 Puuviljad ja marjad, 7.7 Valmistoit.

7. KOHV JA PITSA

Õpiväljundid:

• õppija teab värvinimetusi

• õppija nimetab toiduaineid

• õppija oskab öelda, mis talle maitseb ja mis ei maitse

Orienteeruv aeg teema läbimiseks: 6 akadeemilist tundi

Sõnavara Quizletis:

7.1 Värvid

7.2 Söögid

7.3 Magus

7.4 Joogid

7.5 Aedviljad

7.6 Puuviljad ja marjad

7.7 Valmistoit

Eelmise teema kordamine

Õpetaja kuvab seinale küsimused ja vastused:

Kust sa pärit oled? Ma olen pärit Nigeeriast.

Ma olen pärit Venemaalt.

Mis värvi on Nigeeria lipp? Mis värvi on Venemaa lipp?

Nigeeria lipp on …

Venemaa lipp on …

Mis keelt sa räägid? Ma räägin eesti keelt ja natuke vene keelt.

Õppijad tõusevad püsti, otsivad paarilise, küsivad küsimusi ja vastavad. Paarilisi vahetatakse mitu korda.

Ülesanne 1. Kirjuta!

Õpetaja tutvustab toidusõnavara Quizleti komplektiga 7.2 Söögid, 7.3 Magus, 7.4 Joogid. vt Sõnavara tutvustamine Quizletis

Õppijad kirjutavad iga sõnakaardi sõna oma tööraamatus vastava värvi juurde, nt moos punase juurde, komm pruuni juurde vms. Õpetaja küsib iga pildi juures: Mis värvi moos on? Mis värvi komm on?

Zoomis: Samamoodi, õppijad kirjutavad Quizletis näidatud toiduained õige värvi juurde.

Ülesanne 2. Vaata ja õpi!

Õpetaja tutvustab õppijatele põgusalt eesti keele nimisõna grammatikat ja kolme vormi. Tabelis on sõnad toodud süstemaatiliselt, sarnaselt muutuvad sõnad on järjest. Sarnasuse alusel saab õppija ise vorme moodustada, koos täidetakse tabelis lüngad.

Õpetaja selgitab ka lk 25 näitelausete abil, mida A1-tasemel vormide kasutusest teadma peaks. Kui ruumis on nt kohvipausi kommid, võib õpetaja leiva näidete juurde paralleelselt tuua ka näited sõnaga komm.

Ehkki vormidest on nüüd räägitud, ei eelda õpetaja ka edaspidi vormide veatut kasutamist ega hakka ekslikku kasutust suulises suhtluses parandama. Õpetaja tutvustab õppijatele ka Keeleõppija sõnaveebi, näidates, kuidas sõnu otsida ja kus esitatakse kolm vormi. Sõnaveebis saab sõnu otsida ka dikteerimise järgi ning kolme vormi saab ka kuulata.

Kusjuures esimese lause “Keeleõppija sõnaveebi” on ka sinine ja selle all on link: https:// sonaveeb.ee/lite

Zoomis: Samamoodi.

Ülesanne 3. Kirjuta!

Koos vaadatakse üle, kas õppijad teavad ülesandes olevate sõnade tähendusi. Teise vormi tajumiseks selgitab õpetaja liitsõnade moodustamist ning vormi harjutamiseks lastakse õppijatel moodustada liitsõnu. Ülesannet tehakse individuaalselt ja aja peale, nt 7 minutit. Õpetaja palub õppijal jälgida nii vormilist korrektsust kui ka seda, et söök/jook oleks tõepoolest ka olemas.

Seejärel annab iga õppija oma tööraamatu endast vasakul istuvale kaaslasele ning parandab vead tööraamatus, mis talle anti, st endast paremal istunud kaaslase tööraamatus. Õiged sõnad loetakse kokku ning võrreldakse üle klassi, kes sai kõige rohkem sõnu. Ülesande käigus aitab õpetaja lahendada vaidlusi ja küsitavusi. Lõpus küsib õpetaja skoore, tunnustab õppijaid ning küsib pisteliselt nt puder-, jäätis-, mahl-lõpulisi sõnu.

Zoomis: Algus samamoodi. Õpetaja võib panna ekraanil jooksma elektroonilise taimeri, https://www.timeanddate.com/timer/. Õpetaja jagab BORis õppijad paaridesse. Üks õppija loeb oma toidud kaaslasele ette, kaaslane ütleb, kas see toidunimi on grammatiliselt ja sisuliselt õige. Kui on, saab ühe punkti. Punkte märgib see, kes oma toite ette loeb. Suures rühmas küsib õpetaja skoore, tunnustab õppijaid ning küsib pisteliselt nt puder-, jäätis-, mahl-lõpulisi sõnu.

Ülesanne 4. Küsi ja vasta!

Õpetaja selgitab punase ruudu tähendust (tuleb tagasi minna, ruudule nr 2) ja siniste noolte järgi liikumist vastavalt üles või alla. Lauamängu mängitakse väikses rühmas. Mängimiseks tuleb kasutada täringuid ja nuppe ning vastavalt silmade arvule ja juhistele mängulaua ruutudel liikuda, küsides Mis see on? ning nimetades toidu/toiduaine, mis on pildil: See on … Vajaduse korral aitab õpetaja sõnavaraga.

Zoomis: Mängu mängitakse kolmeses BORis. Õppijad võivad loobuda täringu kasutamisest või kasutada virtuaalset täringut, https://freeonlinedice.com/. Õpetaja jagab täringulinki chatis. Õppijad veeretavad kordamööda online-täringut, ütlevad kaaslastele oma silmade arvu, liiguvad vastavalt silmade arvule ja juhistele mängulaua ruutudel, ütlevad ruudu numbri, kuhu nad jõuavad, ning nimetavad toidu/toiduaine, mis on pildil. Suures rühmas jagatakse mängukogemust ning vajaduse korral täpsustatakse sõnavara.

Ülesanne 5. Joonista! Küsi ja vasta!

Õppijad mõtlevad, mis neil kodus külmkapis on, ja joonistavad need toiduained külmkapi sisse pildile (või ka selle peale), kirjutada ei tohi. Kui õppija külmkapis on vähe asju, peab ta ülesande tegemiseks kasutama fantaasiat – mida ta tahaks, et tema külmkapis oleks. Külmkapis võiks olla vähemalt 15 erinevat toiduainet.

Järgmises etapis annab õpetaja õppijatele individuaalset aega sõnavaraga valmistumiseks ning vajaduse korral abistab õppijaid, et nad saaksid oma külmkapi sisust rääkida. Nad peavad oma külmkapi sisu ka meelde jätma, nii et nad pärast oma kapi pildi ära tunneksid. Õpetaja tutvustab küsimuse- ja vastusemalli: Kassinukülmkapisonjuust?Kassinukülmkapis on neli muna?

Seejärel kogub õpetaja tööraamatud kokku ning annab igale õppijale uue tööraamatu. Õppijad käivad klassis ringi ning peavad külmkapi sisu järgi leidma üles külmkapi omaniku, küsides kas-küsimusi: Kas sinu külmkapis on juust? Kas sinu külmkapis on neli muna? jne. See, kellelt küsitakse, vastab mälu järgi oma külmkapi põhjal (mitte selle tööraamatu põhjal, mille ta sai). Kui vastused on eitavad, otsitakse uus paariline. Kui külmkapi omanik on leitud, antakse tööraamat omanikule tagasi. Aga ka siis võib õppija mängu jätkata ja keelt harjutada. Õpetaja abistab ülesande jooksul sõnavaraga.

Zoomis: Algus samamoodi. Õppijad töötavad kolmestes BORides ja küsivad kaaslaste külmkapi kohta küsimusi ning püüavad selgitada välja külmkappide ühisosa. Õppijad võivad selle ühisosa pildil kuidagi markeerida või kirjutada vastavad toiduained õppematerjali servale. Suures rühmas ütleb igast rühmast mõni õppija, mis nende rühma külmkapi ühisosa on. Õpetaja kirjutab malli chati: Meie külmkapis on … Õpetaja küsib ka kõige haruldasemate asjade kohta, mis teise külmkapis oli.

Õpetaja juhitud tegevus. Ahelrääkimine toidusõnavaraga

Õppijad seisvad ringis. Üks õppija astub sammu ette ja ütleb ühe toiduaine, mis tal kodus külmkapis on. Teised õppijad kuulavad ja kui neil ka see külmkapis on, astuvad sammu ette. Siis astutakse samm tagasi ja ette astub järgmine õppija ja ütleb ühe toiduaine jne. Mängida võib nii kaua, kuni külmkapi sisud end ammendavad.

Zoomis: Õpetaja nimetab õppija, kes toidusõna ütleb. Teised õppijad reageerivad plaksutamise vm märgi lisamisega ekraanil (Reactions).

Ülesanne 6. Küsi ja vasta!

Õpetaja tutvustab konstruktsiooni Mulle maitseb …, Mulle ei maitse … Õppijad käivad ruumis ringi ja küsitlevad kaaslasi ning panevad vastused tabelisse kirja.

Küsitlusest tehakse rühmas kokkuvõte. Selle käigus juhib õpetaja tähelepanu sellele, kuidas õppijate nimed muutuvad: Sannale meeldib ..., Simonile meeldib..., Francois´le meeldib ...

Zoomis: Algus samamoodi. Õpetaja jagab BORis õppijad paaridesse ning palub välja selgitada, mis paarilisele maitseb ja ei maitse, ning saadud vastused tabelisse kanda. Õpetaja vahetab paare iga 2 minuti tagant. Küsitletakse senikaua, kui kõik on vähemalt 7 kaaslasega rääkinud.

Suures rühmas tehakse küsitlusest kokkuvõte. Õpetaja küsib, mis vastused kaaslase kohta saadi, nt Mis maitseb Ricardole? Mis maitseb Alissarile? Õpetaja juhib tähelepanu sellele, kuidas õppijate nimed muutuvad.

A1 video 8 Kas sa oskad inglise keelt?

Kas sa oled Peeter?

Kas sa oled Paul?

Kas sa oled sakslane?

Kas sa oled eestlane?

Kas sa oled venelane?

Kas sa oskad eesti keelt?

Kas sa oskad inglise keelt?

Kas sa oskad vene keelt?

Kas sa tead, mis kell on?

Kas sa tead, mis päev täna on?

Kas sa tead, mis kuu praegu on?

Kas sulle maitseb šokolaad?

Kas sulle maitseb pitsa?

Kas sulle maitseb hamburger?

Kas sulle maitseb sushi?

Kas sulle maitsevad friikartulid?

Ülesanne 7. Kuula ja märgi! vt Töö Kuula ja märgi tüüpi ülesannetega

Ülesanne 8. Kuula ja kirjuta! vt Töö Kuula ja kirjuta tüüpi ülesannetega

Pille: Kas sa oled Peeter?

Paul: Ei, ei ole. Ma olen Paul.

Pille: Kas sa oled eestlane?

Paul: Jah, olen küll.

Pille: Kas sa oskad inglise keelt?

Paul: Ei oska.

Pille: Kas sa tead, mis kell on?

Paul: Ei tea.

Pille: Kas sulle maitseb šokolaad?

Paul: Jah, maitseb küll.

Pärast kuulamisülesannet jätab õpetaja videopildi seinale ja küsib mehe kohta küsimusi: Mis ta nimi on? Mis keelt ta oskab? Kust ta pärit on? Mis talle maitseb? Õppijad vastavad küsimustele.

Zoomis: Samamoodi.

Õpetaja juhitud tegevus. Toidusõnavara kordamine

Võib valida, kumb ülesanne teha, või teha eri ajal mõlemad, nt toiduteemalise tunni häälestuseks või lõpetuseks.

• Kogu klassi tööna: Õpetaja palub õppijatel nimeliselt kordamööda nimetada üks toiduaine või jook, mida ta täna juba söönud/joonud on. Nimetatud asju uuesti nimetada ei tohi. Öeldakse sõna, mitte lause. Kõik õppijad, kes samuti nimetatud toiduainet või jooki sel päeval tarbinud on, tõusevad korraks püsti.

• Paarides: Õpetaja jagab õppijad paaridesse, paludes neil eelnevalt ette kujutada situatsiooni, et nad käisid koos poes ja ostsid nädalaks toitu ning nüüd võtavad nad kordamööda kohutavalt suurest poekotist välja asju neid nimetades, nt A: muna, B: sink, A: viinamarjad, B: banaan. Nimetatud asju uuesti nimetada ei tohi.

Zoomis: Kogu klassitööna tehes nimetab õpetaja õppija, kes toidusõna ütleb. Teised õppijad reageerivad plaksutamise, südame vm märgi lisamisega ekraanil (Reactions). Paaris tegemiseks teeb õpetaja paarid BORis.

Kodutöö: Quizletis ja/või sõnavihikus 7.1 Värvid, 7.2 Söögid, 7.3 Magus, 7.4 Joogid, 7.5 Aedviljad, 7.6 Puuviljad ja marjad, 7.7 Valmistoit

Kodutöö “Keeleklikis”: 3.4.15−3.4.17 (värvid).

NB! Kui see kodutöö tehti enne teema lõpetamist ära, siis kodutööd pole.

8. MIDA SA SÖÖD?

Õpiväljundid:

• õppija oskab rääkida oma söömisharjumustest (mida ta hommikul / lõunaks / õhtul / sünnipäeval sööb ja joob)

Orienteeruv aeg teema läbimiseks: 1,5 akadeemilist tundi

Eelmise teema kordamine

Õppijad töötavad paarides, vaatavad pilti ja kirjutavad üles kõik söögid (või ka esemed), mida nad pildil näevad. Ülesande kontrollimiseks küsib õpetaja igalt paarilt järgemööda ühe sõna, mille nad kirjutasid, ja kirjutab selle tahvlile. Selgitatakse välja, missugune paar sai kõige rohkem sõnu.

Zoomis: Samamoodi. Ülesannet tehakse kahestes BORides. Sõnad kirjutab õpetaja chati või tahvlile.

Ülesanne 1. Loe!

Teksti loetakse kordamööda ja ridahaaval. Õpetaja jälgib, et tekst oleks õppijatele arusaadav. Kui õppijaid ei tea mõnda nimetatud toiduainet, otsib õpetaja selle pildi internetist ning kuvab õppijatele.

Zoomis: Samamoodi.

Ülesanne 2. Kirjuta!

Kordamööda ja ridahaaval loetakse läbi küsimused. Õpetaja jälgib, et küsimus oleks õppijatele arusaadav, ning palub paaril õppijal ka küsimusele vastata. Seejärel kirjutavad õppijad küsimustele vastused. Õpetaja aitab õppijaid vajaduse korral sõnavaraga.

Seejärel liiguvad õppijad ruumis ringi ning küsivad üksteiselt neid küsimusi ja vastavad neile. Ülesannet võib teha ka kodutööna. Siis tehakse küsimist-vastamist järgmisel kohtumisel.

Zoomis: Samamoodi. Vestluseks jagab õpetaja õppijad kolmestesse BORidesse.

Õpetaja juhitud tegevus. Rikkalik hommikusöök

Õpetaja jagab õppijad neljastesse rühmadesse ning annab igale rühmale A4 valge paberi. Iga rühm joonistab paberile need asjad, mida selle rühma liikmed hommikul söövad ja joovad (vastused 1. ja 2. küsimusele).

Seejärel jääb kaks rühmaliiget paberiga paigale ja ülejäänud kaks (nn agendid) lähevad ühte teise rühma. Need õppijad, kes läksid uude rühma, tutvuvad sealse hommikusöögiga, küsides küsimusi: Kas siin on muna? Kas siin on puder? Need, kes jäid oma rühma paberiga paigale (nn klienditeenindaja), vastavad küsimustele. Siis minnakse tagasi oma kodurühma ja nn agendid ütlevad, mida nad teistes laudades nägid ja mida oleks veel vaja hommikusöögilauale panna, st juurde joonistada, et saaks n-ö klientide vajadusi katta. Need asjad joonistatakse pildile juurde.

Pärast paneb õpetaja pildid tahvlile ja koos otsustatakse, missugune hommikusöögilaud on kõige rikkalikum.

Zoomis: Jääb ära.

Õpetaja juhitud ülesanne. Rahvustoit

Õpetaja soovitab õppijail osta ja proovida mõnd eesti rahvuslikku toitu, nt kohuke, kali, küüslauguleivad, Kalevi šokolaad, Eesti õlu vms.

9. ÜKS KOHV PALUN!

Õpiväljundid:

• õppija oskab kohvikus toitu ja jooki tellida ning ettekandjaga suhelda

Orienteeruv aeg teema läbimiseks: 4 akadeemilist tundi

Eelmise teema kordamine

Õpetaja uurib, kas keegi proovis mõnd eesti rahvuslikku toiduainet.

Ülesanne 1. Kuula ja märgi! vt Töö Kuula ja märgi tüüpi ülesannetega

Õpetaja kontrollib, kas õppijad teavad sõnade tähendusi. Õpetaja mängib ette videoklipi A1 video 9 Üks kohv palun! Õppijad märgivad, mida klient tellis, kuidas ja kui palju maksis

Õpetaja mängib video ette üks kord. Kui vastused ei ole esimese kuulamisega õiged, kuulatakse videot mitmeid kordi. Õpetaja kontrollib jah-ei küsides vastuseid.

A1 video 9 Üks kohv palun!

üks kohv

kaks kohvi

suur kohv

väike kohv

kohv kaasa

kohv siin

must kohv

piimaga kohv

kaks eurot ja viiskümmend senti

viis eurot ja kakskümmend senti

maksan kaardiga

maksan sulas

Zoomis: Samamoodi. Õigeid vastuseid saab märkida jagades ekraanil PDFi ja märkida õigete vastuste taha kasti linnuke (Annotate > Stamps > linnukese märk).

Müüja: Tere! Mida teile?

Klient: Tere! Üks kohv palun!

Müüja: Kas suur või väike?

Klient: Väike.

Müüja: Selge! Kas siin või kaasa?

Klient: Kaasa palun!

Müüja: Jah. Kas must või piimaga?

Klient: Ilma piimata, palun!

Müüja: Hästi! Kas midagi veel?

Klient: Ei, see on kõik. Kui palju see maksab?

Müüja: Kaks eurot ja viiskümmend senti palun.

Klient: Ahah.

Müüja: Kas maksate kaardiga või sulas?

Klient: Kaardiga.

Müüja: Aitäh! Siin on teie kohv. Palun!

Klient: Suur aitäh!

Zoomis: Samamoodi. Dialoogi harjutatakse paarides BORis.

A1 video 10 Mis päevapraad teil on? päevapraad

Ülesanne 2. Kuula ja kirjuta! vt Töö Kuula ja kirjuta tüüpi ülesannetega

Ülesanne 3. Kuula ja märgi! vt Töö Kuula ja märgi tüüpi ülesannetega

liha

riisiga

tatraga

friikartuliga

keedetud kartuliga

ahjukartuliga

kapsasalat

seenesalat

kartulisalat

peedisalat

porgandisalat

noad

lusikad

kahvlid

vesi

sai

või

leib

ketšup

sool

Zoomis: Samamoodi.

Ülesanne 4. Loe ja kirjuta!

Õppijad kirjutavad kliendi fraasid sobivasse kohta, nii et tekiks loogiline dialoog. Kui ülesanne on valmis ja kontrollitud, mängib õpetaja video A1 video 10 Mis päevapraad teil on? veel ette ja seda harjutatakse karaokena või paarides.

Müüja: Tere!

Klient: Tere! Mis päevapraad teil on?

Müüja: Meil on täna kala ja kana.

Klient: Mis see siin on?

Müüja: See on kala.

Klient: Ahah! Ma võtan selle.

Müüja: Kas suur või väike?

Klient: Suur palun!

Müüja: Selge! Mis lisandiga? Kas riisiga, tatraga, keedetud kartuliga, ahjukartuliga?

Klient: Riisiga palun!

Müüja: Mis salatiga? Meil on kapsasalat, peedisalat, porgandisalat.

Klient: Kapsasalat palun!

Müüja: Palun! Noad ja kahvlid on seal. Vesi ja leib on ka seal.

Klient: Selge! Aitäh!

Zoomis: Samamoodi. Dialoogi harjutatakse paarides BORis.

Ülesanne 5. Loe ja kirjuta!

Õppijad loevad eelmise ülesande dialoogi ning kirjutavad andmed tabelisse. Vastuseid kontrollitakse paarilisega.

Zoomis: Samamoodi. Õppijad töötavad paarides BORis.

Ülesanne 6. Kirjuta!

Teema lõpetuseks koostavad õppijad väikses rühmas lihtsa menüü. Õpetaja annab igale rühmale ka kolm toidusõna, mida peab menüüs kasutama, nt

1. kartul, kook, õun

2. porgand, jäätis, sidrun

3. peet, tort, apelsin

4. kurk, pannkoogid, maasikas

5. kapsas, küpsis, ananass

6. sibul, sai, ploom

7. tomat, pirukas, arbuus

Menüüs võib kasutada ka teisi sõnu, aga õpetaja antud sõnu peab kindlasti kasutama. Kõiki kategooriad ei pea menüüs lahti kirjutama, võib valida ainult kolm, nt joogid, praed, magustoidud. Restoranile tuleks mõelda ka nimi ning toitudele-jookidele lisada hinnad. Õpetaja külastab rühmi ning aitab õppijaid toidunimetuste moodustamisel, kuid täiuslik ja veatu menüü pole eesmärk.

Menüüd võib ka värviliselt kujundada suuremale paberile. Menüü koostamiseks annab õpetaja ajapiirangu, nt 20 minutit.

Seejärel vaadatakse üle ja korratakse koos müüja ja kliendi fraase.

Siis avatakse restoranid nii, et igast rühmast jääb üks liige paigale ja teised liiguvad ringi, n-ö külastavad teisi restorane ning tellivad õpitud fraaside abil menüüst toitu. Õpetaja toetab vajaduse korral sõnavaraga. Lõpuks valitakse ühiselt kõige parema toidu/teenindusega/ hinnaga restoran.

Zoomis: Õpetaja selgitab ülesannet, jagab õppijad BORis paaridesse ja saadab toidusõnad, mida on vaja menüüs kasutada, paaridele chatis. Mõlemad paarilised kirjutavad oma ühise menüü enda tööraamatusse. Kui menüüd on valmis, palub õpetaja valida, kumb paarilistest on algul klient ja kumb teenindaja. Seejärel korratakse kliendi ja teenindaja fraase ning

õpetaja annab ka lisafraase, mis on vajalikud, kuna klient menüüd lugeda ei saa ning peab toitu tellima kuulmise järgi:

Mis supp teil täna on? Täna on kapsasupp. Kas teil on päevapakkumine? Jah, täna on kala ja riis. Kas teil on magustoit? Jah, meil on mangojäätis. Kui palju see maksab? 4.50.

Siis koostab õpetaja BORis käsitsi paarid nii, et igas BORis oleks teenindaja ning üks uus klient. Seda tehakse 3 korda. Seejärel vahetatakse rollid (endisest kliendist saab teenindaja ja teenindajast klient) ning harjutatakse ka niipidi 3 korda. Tagasi olles suures rühmas valitakse ühiselt kõige parema toidu/teenindusega/hinnaga restoran.

Kodutöö: Quizletis ja/või sõnavihikus 10.1 Ma mängin kitarri, 10.2 Ma loen uudiseid

Tegusõnade õppimist peaksid õppijad alustama enne 10. teema tunde, st 9. teema lõpus tuleks kodutööks anda kaks esimest 10. ptk sõnavaraülesannet.

10. MIDA SA TEED?

Õpiväljundid:

• õppija teab päevategevusi kirjeldavaid verbe

• õppija oskab kirjeldada oma argipäeva

• õppija oskab kirjeldada oma nädalarutiini

Orienteeruv aeg teema läbimiseks: 6 akadeemilist tundi

Sõnavara Quizletis:

10.1 Ma mängin kitarri

10.2 Ma loen uudiseid

10.3 Ma ei mängi kitarri

10.4 Ma ei loe uudiseid

10.5 Millal? Esmaspäeval

10.6 Millal? Esmaspäeva hommikul

10.7 Saame kokku kell ...!

Eelmise teema kordamine

Õpetaja küsib õppijatelt, mis on nende lemmikrestoran Eestis / Tallinnas.

Õpetaja juhitud ülesanne. Sõnavara kordamine

Kodutööna omandatud sõnavara korratakse Quizleti komplektidega 10.1 Ma mängin kitarri ja 10.2 Ma loen uudiseid

Õpetaja kuvab Flashcards > Options, sealt valik Answer with Term ja Shuffle, õppijad ütlevad fraase.

Zoomis: Samamoodi.

Ülesanne 1. Vaata ja õpi! Loe ja kirjuta!

Õpetaja palub kirjutada piltide juurde sobiv fraas. Ülesannet tehakse algul individuaalselt ning siis kontrollitakse paarilisega. Õpetaja abistab õppijaid, osutades eeskätt seostele (nt rahvusvahelistele sõnadele, käin esineb mitmes kohas jms). Lõpus kontrollitakse ülesannet ühiselt. Kahte viimasesse ruutu joonistavad õppijad mõne enda jaoks olulise tegevuse, õpetaja aitab sõnavaraga, kirjutades fraasi ja joonistades tegevuse tahvlile.

Zoomis: Samamoodi. Paaris kontrollimiseks jagab õpetaja õppijad kahekaupa BORidesse.

Ülesanne 2. Kirjuta!

Õppijad kirjutavad oma päeva kohta lühikese teksti. Õpetaja kogub tööraamatud kokku, annab igale õppijale kellegi teise tööraamatu. Õppija loeb võõrast tööraamatust teksti ette, teised arvavad, kelle tekst see on.

Selle ülesande võib jätta ka kodutööks.

Zoomis: Õppijad kirjutavad mõned laused chati, seejärel vestlevad oma päevast neljases BORis.

Ülesanne

3. Vaata ja õpi!

Õpetaja selgitab isikulisi asesõnu ning verbi pööramist ainsuses ja mitmuses, sh eituse moodustamist ja isikulise asesõna kasutust. Mõistmist võib kontrollida 1. ülesande fraasidega nii, et õpetaja ütleb pildi numbri ja isiku ning palub õppijal öelda verbi.

Zoomis: Samamoodi.

Ülesanne 4. Kirjuta!

Õpetaja selgitab sõnade tihti, mõnikord, harva ja mitte kunagi tähendust ning näitab lause moodustust ja määrsõna paiknemist lauses. Õpetaja kirjutab veel mõne näite ning palub siis igal õppijal kirjutada enda kohta 3 lauset iga määrsõna juurde. Kasutada võiks 1. ülesande fraase. Õpetaja käib ringi ja kontrollib iga õppija lausemoodustamisoskust.

Zoomis: Samamoodi. Näitelaused kirjutatakse Zoomi või tahvlile. Õpetaja palub igal õppijal vähemalt kolm lauset kirjutada ka chati, neist lausetest üks peaks olema eitusega lause, st fraasiga mitte kunagi. Õpetaja reageerib chatis lausete korrektsusele.

Ülesanne 5. Kirjuta ja räägi!

Õppijad loositakse paaridesse. Õppijad kirjutavad oma paarilise nime tabeli päisesse (nt Mida teeb Zahid? Mida ei tee Zahid?). Paarilisega veel kokku istuma ega rääkima ei pea.

Õpetaja selgitab uuesti, kuidas on 3. pöörde lõpp, ning siis saavad õppijad vaikselt täita tabeli oma paarilise kohta (ainsuse 3. pöördes). Õppija kirjutab oma paarilise kohta oletusi. Õpetaja teeb eelnevalt mõned näidised tahvlile, nt Gabriel tantsib tihti. Gabriel teeb mõnikord sporti, näidates lause moodustust, määrsõna paigutust ja eituse kasutust.

Seejärel istuvad paarilised kokku. Õpetaja näitab, kuidas tahvlile kirjutatud lausete põhjal paarilisega vestelda, ning kirjutab ka malli tahvlile, juhtides tähelepanu verbi muutusele:

Gabriel tantsib tihti.

Ma arvan, et sa tantsid tihti.

Gabriel teeb mõnikord sporti. Ma arvan, et sa teed mõnikord sporti.

Õpetaja annab ka mõned sobivad reageeringud, nt See on õige! Jah, tantsin küll! See on vale! Ma ei tee mitte kunagi sporti.

Seejärel vestlevad õppijad kirjutatud lausete põhjal paarilisega, üks loeb oma oletusi, nt Ma arvan, et sa loed tihti uudiseid. Paariline reageerib ütlustele, nt See on vale! Ma loen harva uudiseid. Paarilised esitavad oma arvamusi kordamööda. Iga õige vastuse eest saab punkti.

Lõpetuseks küsib õpetaja punktiskoori, st mitu õiget vastust oli, ja seda, kui hästi õppijad üksteist tunnevad ja mida huvitavat teada said.

Zoomis: Samamoodi. Õpetaja loob paarid BORis, aga avab need alles siis, kui õppijad peavad üksteisega rääkima hakkama. Vajaliku sõnavara kirjutab õpetaja tahvlile või chati.

Ülesanne 6. Küsi ja vasta!

Õpetaja selgitab ülesannet: leida grupist keegi, kes sellele kriteeriumile vastab. Õpetaja annab vastava malli: Kas sa koristad iga päev? Kas sa sööd öösel? ning tuletab meelde kasküsimuse moodustamise ja sellele vastamise. Koos vaadatakse väljendite tähendust. NB! Kui on vaja leida keegi, kes antud tegevust ei tee, soovitab õpetaja vastuse selguse huvides küsimuse ikka moodustada jaatavalt, nt Kas sa jood õlut?

Õppijad käivad klassis ringi ning täidavad kaaslasi küsitledes ülesande. Hea oleks rääkida kõigi kaaslastega ja koguda võimalikult palju erinevaid nimesid. Pärast ülesande sooritamist küsib õpetaja suuliselt kokkuvõtet kogutud andmetest: Kes kuulab heavy metali´it? ning osalejad saavad oma küsitluses kogutud nimesid hõigata.

Zoomis: Samamoodi. Õpetaja kirjutab näitelaused chati või tahvlile. Vestluseks jagatakse õppijaid kolmestesse BORidesse, seda tehakse 4 korda. Õpetaja loob uued BORid iga 5 minuti järel.

Õpetaja juhitud tegevus. Ma arvan, et …

Õpetaja selgitab fraase, mis väljendavad seda, millal midagi toimub (väljendid on tööraamatus lk 41 ülal).

Siis kirjutab iga õppija paberile kolm asja, mida ta sel nädalal mingil konkreetsel kellaajal teeb. Õppijad esitavad need kordamööda kaaslastele kujul Mida ma teen kolmapäeva õhtul kell 7? Kaaslased arvavad, nt Ma arvan, et sa istud pubis. Kui kolm korda on arvatud ja õiget vastust pole, ütleb õppija ise oma vastuse. Seda võib teha nii paaris kui ka väiksemas või suuremas rühmas.

Zoomis: Samamoodi. Töötatakse kolmestes BORides.

Ülesanne 7. Loe ja kirjuta!

Õppijad parandavad teksti, asendades allajoonitud sõnad. Ülesannet kontrollitakse paarilisega ja pärast kogu klassi tööna.

Zoomis: Õppijad töötavad ülesandega paaris BORis, ülesannet kontrollitakse pärast suures ruumis.

Ülesanne 8. Kirjuta!

Õppijad koostavad kodutööna oma nädalaplaani.

Zoomis: Samamoodi.

Kodutöö: Quizletis ja/või sõnavihikus 10.3 Ma ei mängi kitarri, 10.4 Ma ei loe uudiseid, 10.5 Millal? Esmaspäeval, 10.6 Millal? Esmaspäeva hommikul, 10.7 Saame kokku kell ...! ja tööraamatus ülesanne 2 ja ülesanne 8.

11. JOO VETT! ÄRA JOO ÕLUT!

Õpiväljundid:

• õppija oskab anda ja mõista lihtsaid palveid, käske ja keelde

Orienteeruv aeg teema läbimiseks: 3 akadeemilist tundi

Sõnavara Quizletis:

11.1 Joo!

11.2 Ära joo!

Eelmise teema kordamine

Õpetaja küsib igalt õppijalt, mida ta täna veel teeb (kui tund on nädalavahetuse eel, võib küsida nädalavahetuse kohta või kui on õhtune tund, võib küsida homse kohta). Teised õppijad reageerivad öeldule, nt hüüdes: Mina loen ka raamatut!

Zoomis: Samamoodi, õppijad reageerivad kaaslaste lausetele chatis või käe tõstmisega.

Õpetaja juhitud tegevus. Kohavahetus

Õppijad istuvad ringis toolidel. Üks õppija on ringi keskel, talle tooli ei ole. Ta ütleb lause Täna ma teen süüa või Täna ma joon kohvi.

Kõik õppijad, kelle kohta on lause tõene, tõusevad püsti ja leiavad endale kiiresti uue koha. Õppija, kes seisis ringi keskel, püüab samuti endale koha leida.

Üks õppija jääb ilma kohata ja läheb ringi keskele. Tegevus kordub.

Zoomis: Jääb ära.

Ülesanne 1. Loe ja kirjuta!

Õpetaja selgitab käskude moodustamist ainsuse 1. pöörde vormist. Koos täidetakse tabel lõpuni ning õpetaja kontrollib ka fraaside mõistmist.

Õpetaja kuvab fraase Quizleti komplektidest 10.1 Ma mängin kitarri ja 10.2 Ma loen uudiseid (Flashcards > Term ja Definition koos kaardil) ning õppijad saavad harjutada, öeldes igast fraasist käskiva vormi, nt Loe uudiseid!

Zoomis: Samamoodi.

Õpetaja juhitud tegevus. Alias

Õpetaja kutsub õppijad ükshaaval klassi ette ja näitab õppijale ühte pilti Quizleti komplektist 10.1 Ma mängin kitarri või 10.2 Ma loen uudiseid. Õppija peab tegevust kehakeelega klassile näitama ja teised peavad ütlema õige tegevuse ja õige vormi, nt Mängi jalgpalli!

Õppija võib etendada ka keelavat vormi, lisades kehakeelele pearaputuse vm eitust väljendava žesti.

Zoomis: Õpetaja nimetab nime, kes kehakeelt kasutama hakkab, ja saadab fraasi chatis ainult sellele õppijale.

Käskude andmist saab harjutada paaris, kus üks õppija annab käske, nt Joo teed! ning teine täidab neid kehakeeles (imiteerib tee joomist), ülesannet tehakse vaheldumisi.

Zoomis: Samamoodi.

Ülesanne 2. Kirjuta!

Õppijad mõtlevad ja panevad kirja, mis käsud ja keelud nad endale annaksid, et nende elu oleks parem. Õpetaja aitab sõnavaraga, nt annab sõnad vähem, rohkem. Siis loeb iga õppija mõne oma käsu ette, sama tehakse keeldudega.

Zoomis: Samamoodi. Õppijad kirjutavad mõne oma käsu-keelu ka chati.

Ülesanne 3. Loe!

Koos vaadatakse silte ning arutletakse, kus need sildid on ja kas keelekeskkonnas on veel mõnda keelavat või käskivat silti märgatud.

Enne järgmist ülesannet võiks õpetaja paluda leida tööraamatu töökäskudest üles käsud (Joonista! Loe! Kirjuta!) ja kirjutada need tahvlile. Nii on need õppijatel silma ees ja nad saavad neid lauamängu koostamisel kasutada. Koos vaadatakse üle käskude tähendus.

Zoomis: Samamoodi. Tööraamatu töökäske kirjutavad õppijad chati.

Õpetaja juhitud tegevus. Lauamäng

Õppijad töötavad väikestes rühmades ja koostavad raamatu lõpus olevale tühjale lauamängu põhjale lauamängu, kus on lühikesed käsud ja keelud. Koos mõeldakse mäng välja, igaüks täidab mängupõhja oma raamatus.

Kui mäng on valmis, teeb õpetaja uued rühmad ning rühm loosib, kelle mängu mängitakse. Mängu mängitakse nii, et iga õppija viskab täringut ja peab käsu või keelu, mis on ruudul kirjas, kehakeelega või muul moel täitma, nt kui on kirjas Joo vett!, läheb ja joob ta vett. Kui üks mäng on mängitud, tehakse uued rühmad ja mängitakse mõne teise õppija loodud mängu uues rühmas.

Zoomis: Mäng koostatakse samamoodi, neljases BORis. Aga kui on valitud, kelle mängu mängitakse, saab sellest õppijast mängujuht, kes teistele käske/keelde ette loeb. Teised viskavad ainult elektroonilist täringut ja näitavad tegevusi kehakeelega. Kui üks mäng on mängitud, teeb õpetaja uued neljased BORid ja valitakse mõne teise õppija mäng, mida mängitakse.

Kodutöö: Quizletis ja/või sõnavihikus 11.1 Joo!, 11.2 Ära joo!

12. KUS SA ELAD?

Õpiväljundid:

• õppija oskab öelda, kus ta elab

Orienteeruv aeg teema läbimiseks: 1 akadeemiline tund

Sõnavara Quizletis: 12.1 Ma elan Eestis

Õpetaja palub õppijatel öelda maid, mida nad eesti keeles teavad, nt on juba õppinud päritolust rääkides. Õpetaja kirjutab kohad tahvlile ja selgitab, kuidas lausest OlenpäritEestist saab lihtsalt lause Ma elan Eestis jne. Õpetaja selgitab põgusalt lõpu -s ja -l kasutamise eripära maailma kohanimedes. Mõistmise demonstreerimiseks kuvab õpetaja maade nimetusi Quizleti komplektidest 6.1 Maad 1 ja 6.2 Maad 2 (Flashcards; Options > Answer with both, Audio off; Shuffle) ning õppijad ütlevad vastavalt pildile lause: Ma elan Eestis. Ma elan Venemaal.

Õpetaja selgitab põgusalt lõpu -s ja -l kasutamise eripära Eesti kohanimedes, Tallinna rühmade puhul võiks seda teha Tallinna linnaosade näitel, Tartus Tartu näitel jne, nt Tallinnas Ma elan Viimsis, Kristiines, kesklinnas, vanalinnas, Põhja-Tallinnas, Mustamäel, Lasnamäel, Pirital, Järvel.

Õpetaja käivitab ahelrääkimise, nt õpetaja: Nina, kus sa elad? Nina: Ma elan Tallinnas, Kassisabas. Jeremy, kus sa elad? Jeremy: Ma elan Viimsis. Anastassia, kus sa elad? jne. Kui õpetajal on klassis linnakaart, võib ülesande tegemise ajal näidata elukohti linnaplaanil.

Zoomis: Samamoodi, linnakaarti Zoomis ei kasuta.

Õpetaja juhitud tegevus. Kaardile asetumine

Õpetaja loob klassi põrandale kujutletava linnaplaani, osutades käega, kus suunas maamärgid (meri vm) ja linnaosad on. Seejärel asetuvad õppijad kujutletavale linnaplaanile ning igaüks ütleb, kus ta on. Asetumisi võib teha mitu, nt õpetaja ütleb: On teisipäev, kell on kaksteist päeval. Kus sa oled? või On laupäeva õhtu, kell on üheksa. Kus sa oled?

Viimane asetumine võiks olla aeg, mil õppijatel on eesti keele tund.

Zoomis: Jääb ära.

Ülesanne 1. Loe ja kirjuta!

Seejärel kirjutavad õppijad tööraamatu ülesandes kohanimed õigesse tulpa ning täiendavad ülesannet, kirjutades ka tühjadele ridadele õigetesse kohtadesse kohanimesid, mida teavad. Ülesannet kontrollitakse paarilisega.

Zoomis: Samamoodi. Kontrollimiseks teeb õpetaja kolmesed BORid.

Ülesanne 2. Kirjuta!

Õppijad täidavad ülesande individuaalselt. Kontollimiseks käivitab õpetaja ahelrääkimise, nii et esitataks vastus ja küsimus, nt õpetaja: Inna, kus Petri elab? Inna: Petri elab Soomes. Lena, kus Vladimir elab? Lena: Vladimir elab Venemaal. Juan, kus Piret elab? jne.

Zoomis: Samamoodi, õiged vastused kirjutab õpetaja tööraamatu PDFi (Annotate > Text).

Õpetaja juhitud tegevus. Vaata passi!

Õpetaja jagab igale õppijale passi ning kirjutab tahvlile küsimuse ja vastuse malli.

Kust sa pärit oled? Hispaaniast, Barcelonast. (passis rida 5, sünnikoht) Saksamaalt, Berliinist.

Kus sa elad? Eestis, Põlvamaal, Räpinas. (passis rida 9, aadress)

Eestis, Raplamaal, Raplas.

Õppijad liiguvad klassi ringi ja peavad paaris viisakusvestlust, üksteisega tutvudes, käekäigu, päritolu ja elukoha järgi pärides. Paarilisi vahetatakse, kui vestlus ammendub.

Zoomis: Jääb ära.

Õpetaja juhitud tegevus. Kus sa käinud oled?

1. Eestikeskne versioon. Õppijad vaatavad klassi seinal olevat või seinale kuvatud Eesti kaarti või tööraamatu lõpus olevat Eesti kaarti ning ütlevad, kus nad Eestis käinud on. Õpetaja annab ette malli: Ma olen käinud …

2. Globaalne versioon. Selle taustaks võiks näidata seinal maailmakaarti. Õpetaja teeb õppijatest neljased rühmad. Rühmad kirjutavad 10 minuti jooksul üles kõik riigid, kus mõni rühmaliige käinud on. Kui aeg on täis, hakkavad rühmad järgemööda ütlema lauseid kirjas olevate kohanimedega, nt: Me oleme käinud Ugandas. Kui see riik on kirjas ka mõnel teisel rühmal, hõikab see rühm: Meie ka! Võistkond saab punkti siis, kui nimetatud riiki teistel rühmadel kirjas pole. Õpetaja märgib tahvlil punkte.

Zoomis: 1. Õpetaja kuvab Eesti kaardi jagatud ekraanile. Õppijad kirjutavad laused chati.

2. Samamoodi. Õpetaja näitab enne jagatud ekraanil ja saadab õppijatele chati lingi https://www.regio.ee/toode/maailma-poliitiline-kaart/ ning 10 minutit töötatakse neljastes BORides.

Kodutöö: Quizletis ja/või sõnavihikus 12.1 Ma elan Eestis

13. MISSUGUNE ILM TÄNA ON?

Õpiväljundid:

• õppija teab ilmastikunähtuste sõnavara

• õppija oskab öelda õhutemperatuuri

• õppija oskab kirjeldada hetkeilma

Orienteeruv aeg teema läbimiseks: 2 akadeemilist tundi

Sõnavara Quizletis: 13.1 Ilm

Õpetaja küsib klassilt: Mis kuu praegu on? Kas praegu on kevad? Kas praegu on talv? Kas tänaonkülm/soe? (näidates samal ajal kehakeelega tähendust külm/soe). Õppijad vastavad, õpetaja kordab vastust.

Siis kuvab õpetaja seinale ilmateate portaalist ilm.ee (lehte tuleb veidi allapoole kerida, et saaks Eesti maakaardi). Õpetaja kirjutab tahvlile küsimuse ja vastuse malli:

Mitu kraadi on Tallinnas? Tallinnas on -10 kraadi.

Mitu kraadi on Narvas? Narvas on -15 kraadi.

Mitu kraadi on Kuressaares? Kuressaares on -5 kraadi.

Seejärel kutsub õpetaja ühe õppija arvuti juurde, õppija küsib rühmakaaslastelt küsimusi kaardil olevate linnade kohta, klikkides vastava linna nimel.

Zoomis: Õpetaja kirjutab küsimused-vastused chati ja jagab ilm.ee kaarti ekraanil. Õpetaja käivitab ahelrääkimise, nt õpetaja: Samuel, mitu kraadi on Jõhvis? Samuel: Jõhvis on -13 kraadi. Igor, mitu kraadi on Haapsalus? jne. Õpetaja klikib linnanimedel, mille kohta küsimus esitatakse.

Õpetaja juhitud tegevus. Sõnavara tutvustus

Õpetaja tutvustab sõnavara Quizleti komplektiga 13.1 Ilm vt Sõnavara tutvustamine Quizletis

Zoomis: Samamoodi.

Ülesanne 1. Vaata ja õpi! Loe ja kirjuta!

Õpetaja selgitab piltide all olevate sõnade tähendust. Õppijad kirjutavad piltide juurde sobiva fraasi.

Zoomis: Samamoodi. Õpetaja jagab ekraanil tööraamatu PDFi ja õppijad kirjutavad õiged vastused ka sinna.

Ülesanne 2. Kirjuta!

Õppijad kirjutavad piltide juurde sobiva fraasi.

Õpetaja kirjutab tahvlile malli: Kui on -20 kraadi, siis on … ilm. Ülesande kontrollimiseks ütlevad õppijad pildi ja malli järgi lauseid.

Zoomis: Samamoodi.

Õpetaja juhitud tegevus. Missugune ilm on täna San Josés?

Õpetaja kuvab seinale Ilmajaama. Õpetaja küsib mõnelt õppijalt: Kust sa pärit oled? Mis linnast sa pärit oled? Missugune ilm on praegu …? Mitu kraadi on …? Õpetaja kirjutab kuuldud

linna nime otsingusse ning õppija vastab küsimusele, nt San Josés paistab päike. San Josés on pluss 32 kraadi.

Õpetaja teeb selle vestluse paari õppijaga läbi.

Siis palub õpetaja kõigil õppijatel oma nutiseadmest vaadata, mis ilm on nende sünnikohas või kodukandis ning seejärel öelda, mis ilm seal hetkel on.

Zoomis: Samamoodi. Õpetaja näitab Ilmajaama jagatud ekraanil, saadab selle lingi ka chati. Õppijad kirjutavad laused chati.

Õpetaja juhitud tegevus. Vaata passi!

Õpetaja jagab igale õppijale passi ning kirjutab tahvlile küsimuste ja vastuste malli.

Kust sa pärit oled? Hispaaniast, Barcelonast. (passis rida 5, sünnikoht)

Missugune ilm on praegu Barcelonas? Barcelonas on taevas pilves.

Mitu kraadi on Barcelonas? Barcelonas on pluss 13 kraadi.

Kus sa elad? Eestis, Põlvamaal, Räpinas. (passis rida 9, aadress)

Missugune ilm on praegu Räpinas? Räpinas paistab päike.

Mitu kraadi on? Miinus 7 kraadi.

Õppijad otsivad oma nutiseadmest, missugune ilm on hetkel nende passijärgses sünni- ja elukohas. Õppijad liiguvad klassi ringi ja peavad paaris viisakusvestlust. Paarilisi vahetatakse, kui vestlus ammendub.

Zoomis: Jääb ära.

Ülesanne 3. Küsi ja vasta!

Õpetaja tutvustab õppijatele küsimuse ja vastuse malli.

Seejärel jagab õpetaja õppijad paaridesse. Õppijad istuvad seljad vastamisi ja räägivad üksteisega üle õla. Paariline B keerab tööraamatu tagurpidi. Alustab paariline B ja küsib: Missugune ilm on täna Ateenas? Paariline A vastab: Ateenas on täna soe ilm. Ateenas on pluss 26 kraadi. Paariline B kirjutab kraadid numbriga oma tööraamatusse. Seejärel küsib paariline A: Missugune ilm on täna Roomas? Paariline B vastab: Roomas on täna soe ilm. Roomas on pluss 29 kraadi. Paariline B kirjutab kraadid numbriga oma tööraamatusse. Õppijad täidavad nii infolüngaga ülesande lõpuni. Pärast ülesande sooritamist võrdlevad paarilised saadud vastuseid. Õpetaja küsib vastuseid pisteliselt.

Zoomis: Ülesannet tehakse kaheses BORis.

Kodutöö: Quizletis ja/või sõnavihikus 13.1 Ilm.

Kohtade õppimist peaksid õppijad alustama enne 14. teema tunde, st 13. teema lõpus tuleks kodutööks anda 14. ptk sõnavaraülesanded Quizletis ja/või sõnavihikus 14.1 Kohad 1 ja 14.2 Kohad 2.

14. KUS SA OLED? MA OLEN

TÖÖL Õpiväljundid:

• õppija oskab nimetada enda jaoks olulisi kohti

• õppija teab, kuidas öelda asukohta (olen poes)

Orienteeruv aeg teema läbimiseks: 3 akadeemilist tundi

Sõnavara Quizletis:

14.1 Kohad 1

14.2 Kohad 2

14.3 Kus sa oled? 1

14.4 Kus sa oled? 2

Õpetaja tuletab kodutööna õpitud sõnavara meelde Quizleti komplektidega 14.1 Kohad 1 ja 14.2 Kohad 2 (Flashcards; Answer with Term, Audio off). Õpetaja näitab pilte, õppijad ütlevad, mis koht/üritus see on.

Zoomis: Samamoodi.

Õpetaja juhitud tegevus. Minu kohad

Õpetaja annab igale õppijale märkmepaberi. Iga õppija kirjutab lehele 7 kohta ja/või üritust, kus ta sel nädalal on. Õpetaja kirjutab näidise tahvlile, nt Minu kohad on: kodu, töö, lasteaed, eesti keele kursus, Rimi, bussipeatus, Balti jaama turg.

Siis liiguvad õppijad klassis ringi, valivad paarilise ning loevad talle oma kohad ette. Siis loeb paariline oma kohad ette ning märgitakse ära, mitu kohta kattus. Räägitakse mitme kaaslasega ning õppija jätab meelde, kellega tal oli kõige rohkem kattuvaid kohti.

Pärast palub õpetaja igal õppijal oma lehelt kirjutada üks koht/üritus tahvlile. Õpetaja jätab need sõnad tahvlile, et nende juurde hiljem tagasi pöörduda.

Zoomis: Õppijad kirjutavad oma kohad paberile või tööraamatu servale. Vestlemiseks

jagatakse õppijad neljastesse BORidesse. Kui kogu klass on jälle koos, kirjutavad kõik rühmad oma rühma ühisosa jagatud tahvlile või chati.

A1 video 11 Kus sa oled?

turul

veekeskuses

kaubanduskeskuses

lillepoes

restoranis

Ülesanne 1. Kuula ja märgi! vt Töö Kuula ja märgi tüüpi ülesannetega

Ülesanne 2. Kuula ja kirjuta! vt Töö Kuula ja kirjuta tüüpi ülesannetega

A1 video 11 Kus sa oled?

Paul: Tere, kallis! Kus sa oled?

Triinu: Tere-tere! Ma olen turul

Paul: Selge! Ma tulen kohe sinna!

Paul: Nii, tere! Ma olen turul. Kus sa oled?

Triinu: Ma olen juba poes.

Paul: Mis poes?

Triinu: Lillepoes.

Paul: Selge! Ma tulen kohe sinna!

Paul: Nii. Ma olen lillepoes. Kus sa oled?

Triinu: Ma olen kohvikus

Paul: Selge! Ma tulen kohe sinna!

Paul: Nii. Ma olen kohvikus. Kus sa oled?

Triinu: Ma olen juba loomaaias.

Paul: Selge! Ma tulen kohe sinna!

Paul: Nii. Ma olen loomaaias. Kus sa oled?

Triinu: Ma olen siin! Elevandil on sünnipäev! Ma olen peol!

Paul: Ma olen ka peol!

Dialoogi võiks kogu klassiga ja paarides korduvalt ette lugeda, kuna sel on lihtne struktuur ja seda saab hiljem mänguks pöörata.

Ülesanne 3. Vaata ja õpi!

Koos vaadatakse üle, kas sõnad tabeli esimeses veerus on tuttavad (need on samad sõnad, mis olid kodutööna õppida, vajaduse korral kuvab õpetaja tähendusi seinale Quizleti komplektide abil). Seejärel selgitab õpetaja Kus-vormi kasutust. Kus sa oled? Ma olen tööl. Ma olen diskol. NB! Tabeli viimase tulba, kuhu-vormiga veel ei tegeleta, selle juurde naastakse järgmises, 15. teemas.

Õpetaja harjutab vorme Quizleti komplektidega 14.3 Kus sa oled? 1 ja 14.4 Kus sa oled? 2 vt Sõnavara tutvustamine Quizletis

Õpetaja pöördub tagasi tahvlil olnud kohtade/ürituste juurde ning kirjutab ka nende juurde kus-vormi.

Zoomis: Samamoodi.

Õpetaja juhitud tegevus. Alias

Õpetaja kutsub õppijad ükshaaval klassi ette ja näitab õppijale ühte pilti Quizleti komplektist

14.3 Kus sa oled? 1 ja 14.4 Kus sa oled?. Õppija peab kohta/üritust kehakeelega klassile näitama ja teised peavad ütlema õige koha ja õige vormi, nt Sa oled diskol!

Zoomis: Õpetaja nimetab nime, kes kehakeelt kasutama hakkab, ja saadab sõna chatis ainult sellele õppijale.

Õpetaja juhitud tegevus. Dialoogi harjutamine

Iga õppija valib ülesande nr 3 tabelist 4 kohta. Seejärel töötatakse paaris ja loetakse video 11 dialoogi teksti nii, et asendatakse kohad. Näiteks kui õppija valis kohad kirik, kohvik, mets ja saun, võiks dialoog olla selline:

Paul: Tere, kallis! Kus sa oled?

Triinu: Tere-tere! Ma olen kirikus.

Paul: Selge! Ma tulen kohe sinna!

Paul: Nii, tere! Ma olen kirikus. Kus sa oled?

Triinu: Ma olen juba kohvikus.

Paul: Mis kohvikus?

Triinu: Pavlova kohvikus.

Paul: Selge! Ma tulen kohe sinna!

Paul: Nii. Ma olen Pavlova kohvikus. Kus sa oled?

Triinu: Ma olen metsas.

Paul: Selge! Ma tulen kohe sinna!

Paul: Nii. Ma olen metsas. Kus sa oled?

Triinu: Ma olen juba saunas

Paul: Selge! Ma tulen kohe sinna!

Paul: Nii. Ma olen saunas. Kus sa oled?

Triinu: Ma olen siin! Elevandil on sünnipäev! Ma olen peol!

Paul: Ma olen ka peol!

Dialoogi loetakse kaks korda, nii et algul kasutatakse neid sõnu, mis üks õppija valis, ja teine

kord neid, mis teine valis.

Seejärel vahetatakse paarilist ja korratakse ülesannet, sh valitakse ka uued sõnad.

Zoomis: Samamoodi.

Ülesanne 4. Kirjuta!

Õppija kirjutab lühikese teksti päevade lõikes selle kohta, kus ta sel päeval viibib, nt Esmaspäeval olen kodus, poes, tööl, eesti keele kursusel.

Õpetaja küsib pisteliselt päevade lõikes, mida kirjutati, ja parandab vajaduse korral vorme.

Õpetaja kirjutab tahvlile küsimused: Kas sa oled esmaspäeval tööl? Millal sa tööl oled? Kus sa reedel oled? Õppijad vestlevad ülesande põhjal paaris.

Kui õpetaja jätab ülesande kodutööks, tehakse vestlus järgmisel kohtumisel.

Zoomis: Samamoodi. Õppijad kirjutavad ühe päeva andmed ka chati. Vestluseks jagatakse õppijad kolmestesse BORidesse.

Kodutöö: Quizletis ja/või sõnavihikus 14.3 Kus sa oled? 1 ja 14.4 Kus sa oled? 2, tööraamatus ülesanne 4.

15. LÄHME PEOLE!

Õpiväljundid:

• õppija teab, kuidas öelda sihtkohta (lähen poodi)

• õppija oskab kutsuda kaaslast välja ning kohtumist kokku leppida

Orienteeruv aeg teema läbimiseks: 3 akadeemilist tundi

Sõnavara Quizletis:

15.1 Kuhu sa lähed? 1

15.2 Kuhu sa lähed? 2

Ülesanne 1. Kuula ja märgi! vt Töö Kuula ja märgi tüüpi ülesannetega

A1 video 12 Kuhu sõidame? spordivõistlusele

turule

tööle

ööklubisse

kaubanduskeskusesse

veekeskusesse

lillepoodi

toidupoodi

kohvikusse

restorani

loomaaeda

kontserdile

peole

koju

A1 video 12 Kuhu sõidame?

Taksojuht: Tere-tere! Kuhu sõidame?

Triinu: Lähme turule!

Taksojuht: Selge! Lähme turule!

Taksojuht: Kuhu me nüüd sõidame?

Triinu: Lähme kaubanduskeskusesse!

Taksojuht: Mis poodi?

Triinu: Lähme lillepoodi!

Taksojuht: Selge! Lähme lillepoodi!

Taksojuht: Kuhu me nüüd sõidame?

Triinu: Lähme kohvikusse!

Taksojuht: Selge! Lähme kohvikusse!

Taksojuht: Kuhu me nüüd sõidame?

Triinu: Lähme loomaaeda!

Taksojuht: Selge! Lähme loomaaeda!

Triinu: Elevandil on sünnipäev. Lähme peole!

Taksojuht: Mina ka?

Triinu: Muidugi!

Taksojuht: Selge! Lähme peole!

Taksojuht: Kuhu me nüüd sõidame?

Triinu: Lähme koju!

Taksojuht: Jah! Lähme koju!

Dialoogi võiks harjutada kogu klassiga ja paarides korduvalt, kuna sel on lihtne struktuur ja

Ülesanne 2. Kuula ja kirjuta! vt Töö Kuula ja kirjuta tüüpi ülesannetega

seda saab hiljem mänguks pöörata.

Õpetaja pöördub tagasi 14. teema 3. ülesande tabeli juurde ja selgitab süsteemi, kuidas saab kus-vormist moodustada kuhu-vormi. Koos täidetakse ära tabelis puuduvad vormid.

Õpetaja harjutab vorme Quizleti komplektidega 15.1 Kuhu sa lähed? 1 ja 15.2 Kuhu sa lähed?

2. vt Sõnavara tutvustamine Quizletis

Zoomis: Samamoodi.

Õpetaja juhitud tegevus. Dialoogi harjutamine

Iga õppija valib 14. teema 3. ülesande tabelist 5 kohta. Seejärel töötatakse paaris ja loetakse video 12 dialoogi teksti nii, et asendatakse kohad. Näiteks kui õppija valis kohad kirik, kohvik, mets, kontsert ja kino, võiks dialoog olla selline:

Taksojuht: Tere-tere! Kuhu sõidame?

Triinu: Lähme kirikusse!

Taksojuht: Selge! Lähme kirikusse!

Taksojuht: Kuhu me nüüd sõidame?

Triinu: Lähme kohvikusse!

Taksojuht: Mis kohvikusse?

Triinu: Lähme Pavlova kohvikusse!

Taksojuht: Selge! Lähme Pavlova kohvikusse!

Taksojuht: Kuhu me nüüd sõidame?

Triinu: Lähme metsa!

Taksojuht: Selge! Lähme metsa!

Taksojuht: Kuhu me nüüd sõidame?

Triinu: Lähme kontserdile!

Taksojuht: Selge! Lähme kontserdile!

Triinu: Elevandil on sünnipäev. Lähme kinno!

Taksojuht: Mina ka?

Triinu: Muidugi!

Taksojuht: Selge! Lähme kinno!

Taksojuht: Kuhu me nüüd sõidame?

Triinu: Lähme koju!

Taksojuht: Jah! Lähme koju!

Dialoogi loetakse kaks korda, nii et algul kasutatakse neid sõnu, mis üks õppija valis, ja teine kord neid, mis teine valis.

Seejärel vahetatakse paarilist ja korratakse ülesannet, sh valitakse ka uued sõnad.

Zoomis: Samamoodi.

Õpetaja juhitud tegevus. Rongimäng

Õppijad tõusevad püsti. Õpetaja on mängujuht. Õpetaja paneb iga õppija seljale kleepsedeli, millel on kirjas üks sõna 14. teema 3. ülesande tabeli viimasest veerust (randa, metsa, kohvikusse, turule jm). Õppijad liiguvad vaikselt ringi ja loevad üksteise silte. Siis küsib õpetaja ühelt õppijalt: Kuhu sõidame? Õppija loeb silti mõne mängija seljalt ja ütleb näiteks Lähme loomaaeda! Kõik õppijad moodustavad kiiresti rivi selle õppija taha, kelle seljal on silt loomaaeda, pannes üksteisele käed õlgadele, ning ütlevad: Selge! Lähme loomaaeda! Siis küsib õpetaja rivi esimeselt (n-ö vedurilt, kelle seljal on silt loomaaeda): Kuhu sõidame? Õppija ütleb järgmise sihtkoha Lähme …!, mängijad reorganiseerivad ennast ja kordavad fraasi: Selge! Lähme …! Nii jätkatakse, kuni mäng end ammendab.

Zoomis: Jääb ära.

Ülesanne 3. Küsi ja vasta!

Õpetaja selgitab kutse koostamise malli eesti keeles (nt Lähme täna kontserdile! Lähme teisipäeva õhtul ööklubisse!) ning ka kutsele reageerimiseks vajalikku sõnavara.

Õpetaja selgitab mängukäiku. Mänguks on vaja täringut ja nuppe. Täringu silmade arv näitab nii sammude arvu mängulaual kui ka seda, mis fraas valida. Näiteks kui esimene mängija veeretab kaks silma, astub ta kaks sammu mängulaual ja satub ruudule toidupoes, toidupoodi, valib täringu legendist fraasi (homme hommikul või homme õhtul) ja esitab kaaslastele kutse: Lähme homme hommikul toidupoodi! Kaaslased reageerivad kutsele kas positiivselt või negatiivselt, kasutades lk 51 toodud väljendeid. Seejärel veeretab täringut järgmine mängija jne.

Eri värvi taustaga ruudud mängulaual märgivad eri moodustusviisi (rohelise taustaga on -le, kollasega -sse, helesinisega erandlik lühike vorm). Mänguruudu taustavärv on sama, mis oli sõnal lk 48 tabelis.

Zoomis: Samamoodi, mängitakse kolmeses BORis.

Ülesanne 4. Kirjuta!

Õppija kirjutab lühikese teksti päevade lõikes selle kohta, kuhu ta läheb, nt Esmaspäeval lähen poodi, tööle, eesti keele kursusele

Õpetaja küsib pisteliselt päevade lõikes, mida kirjutati, ja parandab vorme.

Õpetaja kirjutab tahvlile küsimused: Kas sa lähed reedel tööle? Millal sa tööle lähed? Õppijad vestlevad ülesande põhjal paaris.

Kui õpetaja jätab ülesande kodutööks, tehakse vestlust järgmisel kohtumisel.

Zoomis: Samamoodi. Õppijad kirjutavad ühe päeva andmed ka chati. Vestluseks jagatakse õppijad kolmestesse BORidesse.

Lauamäng

Õppijad töötavad paarides. Õppija A avab raamatus 3. ülesande mängulaua ja õppija B 14. teema ülesande nr 2 dialoogi (lk 47). Vaja on üht mängunuppu ja täringut. Õppijad veeretavad täringut allpool näidatud järjekorras, liigutavad mängulaual mängunuppu ning loevad ette ülesande nr 2 dialoogi, kasutades mängulaual olevaid sõnu.

Õpetaja kirjutab dialoogi malli tahvlile ja näitab, kuidas mäng jooksma hakkab:

A: Tere! Kus sa oled?

B: [veeretab] Ma olen saunas.

A: Selge! Ma tulen kohe sauna!

A: Nii! Ma olen saunas. Kus sa oled?

B: [veeretab] Ma olen pargis.

A: Selge! Ma tulen kohe parki!

A: Nii! Ma olen pargis. Kus sa oled?

B: [veeretab] Ma olen rannas

A: Selge! Ma tulen kohe randa!

Zoomis: Samamoodi.

Kodutöö: Quizletis ja/või sõnavihikus 15.1 Kuhu sa lähed? 1 ja 15.2 Kuhu sa lähed? 2, tööraamatus ülesanne 4.

16. TURUL

Õpiväljundid:

• õppija oskab küsida kaupade hinda ja soovitud koguseid

Orienteeruv aeg teema läbimiseks: 3 akadeemilist tundi

Sõnavara Quizletis: 16.1 Palun kilo ...!

Eelmise teema kordamine

Õpetaja juhitud tegevus. Ahelrääkimine

Eelmises teemas õpitud kohtade ja vormide kinnistamiseks võiks rühmas teha ahelrääkimise,

kus esimene õppija ütleb koha, kuhu ta läheb. Teine muudab eelmist lauset, öeldes, et ta on selles kohas, ning lisab järgmise koha, kuhu ta läheb, nt:

A: Lähen poodi.

B: Olen poes. Lähen raamatukokku.

C: Olen raamatukogus. Lähen veekeskusesse Ühes kohas mitu korda käia ei tohi, st kohti korrata ei tohi.

Zoomis: Samamoodi, aga õpetaja nimetab, kes räägib.

Õpetaja juhitud ülesanne. Lähme turule!

Õppijad töötavad paarides, vaatavad pilti ja kirjutavad üles kõik söögid (või ka esemed), mida nad pildil näevad. Ülesande kontrollimiseks küsib õpetaja igalt paarilt järgemööda ühe sõna, mille nad kirjutasid, ja kirjutab selle tahvlile. Selgitatakse välja, missugune paar sai kõige rohkem sõnu.

Zoomis: Samamoodi. Ülesannet tehakse kahestes BORides. Pärast tööd BORides jagab õpetaja ekraani ja õppijad kirjutavad toiduaineid Annotate-funktsiooniga.

Ülesanne 1. Loe ja kirjuta!

Õppijad arutlevad ja kirjutavad, mida saab mõõta liitrites, mida kilodes, ning kirjutavad fraasid õigesse kohta. Õppijad lisavad kummagi mõõtühiku juurde kolm toiduainet.

Zoomis: Samamoodi.

Ülesanne 2. Küsi ja vasta!

Õppijad kirjutavad iga pildi juurde õiged fraasid, nt esimese pildi alla ülemisele reale: apelsinid ja alumisele reale: Palun kilo apelsine.

Õpetaja harjutab vorme Quizleti komplektiga 16.1 Palun kilo ...!.

vt Sõnavara tutvustamine Quizletis

Lauamängu mängitakse paaris. Mägimiseks on vaja ühte mängunuppu ja täringut. Õpetaja kirjutab dialoogi malli tahvlile:

Müüja: Sinised maasikad! Sinised maasikad!

Ostja: Oi, sinised maasikad?! Palun kilo maasikaid!

Algul on üks mängija müüja ja teine ostja. Mängu võib alustada ükskõik milliselt ruudult ning mängu mängitakse mitu ringi. Müüja viskab täringut, liigutab oma nuppu mängulaual ja hõikab vastavalt täringu silmadele ja pildile. Näiteks kui täringu silmade arv on kuus ja ta jõuab banaanide pildile, hõikab: Mustad banaanid! Mustad banaanid! Ostja reageerib

hõikele, korrates müüja fraasi ning kasutades pildi juures olevat alumist fraasi, st ütleb: Oi, mustad banaanid?! Palun kilo banaane! Mängu mängitakse mitu ringi, seejärel vahetatakse rollid.

Zoomis: Samamoodi.

A1 video 13 Turul piim juust hapukoor leib vorst

32 eurot kilo

38 eurot kilo

18 eurot kilo

12 eurot kilo

20 eurot kilo

200 grammi

300 grammi

üks kilo pool kilo poolteist kilo

7.30

8.30

A1 video 13 Turul

Klient: Tere! Mis see on?

Müüja: Tere! See on juust.

Klient: Kui palju see juust maksab?

Müüja: 38 eurot kilo.

Klient: Nii palju? Kust see juust pärit on?

Müüja: Itaaliast

Klient: Aga kui palju see juust maksab?

Müüja: 12 eurot kilo.

Klient: Ja kust see juust pärit on?

Müüja: Eestist.

Klient: Oi, Eesti juust? Palun kolmsada grammi.

Müüja: Jah. Kas midagi veel?

Klient: Palun hapukoort ka.

Müüja: Kui palju?

Klient: Umbes pool kilo. Pange palun karpi number kaks!

Müüja: Jah! Kas midagi veel?

Klient: Ei, see on kõik.

Müüja: Kas kilekotti soovite? Või paberkotti?

Ülesanne 3. Kuula ja märgi! vt Töö Kuula ja märgi tüüpi ülesannetega

Ülesanne 4. Kuula ja kirjuta! vt Töö Kuula ja kirjuta tüüpi ülesannetega

Klient: Jah, paberkott palun.

Müüja: 7.30 palun.

Klient: Palun!

Müüja: Aitäh!

Ülesanne 5. Loe ja kirjuta!

Ülesannet tehakse paaris. Õppijad otsustavad, missuguseid fraase ütleb klient ja missuguseid müüja, ning kirjutavad need õigesse kohta.

Zoomis: Õppijad töötavad kolmeses BORis.

Ülesanne 6. Joonista ja räägi!

Iga õppija joonistab oma raamatusse kolm toiduainet, mis tema nn letil müüa on. Siis vaadatakse veel kord üle müüja ja kliendi fraasid ning õppijad otsustavad, kust nende joonistatud kaup pärit on, kui palju see maksab ning kas seda müüakse kilodes või liitrites. Klass jagatakse pooleks, osa müüb ja teised ostavad müüja letile joonistatud toiduaineid, nimetades ka koguseid. Ostjad käivad vähemalt 5 müüja juures kaupa ostmas. Seejärel vahetatakse rollid ja korratakse tegevust.

Zoomis: Samamoodi. Läbimänguks jagatakse õppijad kahestesse BORidesse. Paarilised otsustavad, kumb on müüja ja kumb ostja ning müüja näitab oma tööraamatu letti paarilisele kaamera vahendusel. Õpetaja reorganiseerib BORe iga 3 minuti tagant.

Kodutöö: Quizletis ja/või sõnavihikus 16.1 Palun kilo ...!

Riiete ja jalanõude sõnavara õppimist peaksid õppijad alustama enne 17. teema tunde, st 16. teema lõpus tuleks kodutööks anda 17. ptk sõnavaraülesanded Quizletis ja/või sõnavihikus 17.1 Mustrid, 17.2 Riided ja 17.3 Riided ja jalanõud.

17. ROOSA PLUUS JA PUNASED PÜKSID

Õpiväljundid:

• õppija nimetab riideesemeid ja jalanõusid

• õppija oskab kirjeldada, mida ta kannab

Orienteeruv aeg teema läbimiseks: 3 akadeemilist tundi

Sõnavara Quizletis:

17.1 Mustrid

17.2 Riided

17.3 Riided ja jalanõud

17.4 Tal on mantel seljas

Ülesanne 1. Joonista!

Õpetaja võtab kaasa mõned riideesemed ja aksessuaarid (nt müts, sall, kindad, lips, sokid, prillid, särk jm), näitab neid õppijatele ning palub neil riideesemeid nimetada ja kirjeldada (nt lilleline pluus).

Kui asjade nimetamine läheb vaevaliselt, korratakse sõnavara Quizleti komplektidega 17.1 Mustrid, 17.2 Riided ja 17.3 Riided ja jalanõud. vt Sõnavara tutvustamine Quizletis

Õppijad joonistavad oma tööraamatusse iga mustri juurde vastava pildi.

Zoomis: Samamoodi.

Ülesanne

2. Kirjuta!

Õpetaja selgitab ainsuse ja mitmuse kasutamist riietusesemete nimetustega. Õppijad kirjutavad omadussõnad õigesse tulpa ning lisavad iga omadussõna juurde ka mõne riietuseseme nimetuse. Ülesannet tehakse individuaalselt, hiljem kontrollitakse paarilisega.

Zoomis: Samamoodi.

Õpetaja juhitud tegevus. Riided

Õppijad tõusevad püsti. Õppijad loevad rühma kaheks ning moodustavad kaks rida. Kumbki rida on üks võistkond. Read seisavad vastakuti, vaatavad teineteist hetke ning pööravad siis teineteisele seljad. Selja taha vaadata enam ei tohi. Algul püüavad võistkonnad kordamööda nimetada teise võistkonna liikmete nimed. Iga õige vastus annab punkti (õpetaja märgib punkte tahvlile). Seejärel ütlevad kummagi võistkonna liikmed kordamööda, mis mõnel teise võistkonna liikmel seljas on, nt Jevgeni: kollane kampsun. Õpetaja kordab õiged vastused üle. Iga õige riideese/jalanõu nimetamine annab punkti. Õpetaja märgib punkte ja annab mõlema võistkonna liikmetele kordamööda sõna.

Zoomis: Jääb ära.

Ülesanne 3. Küsi ja vasta!

Õppijad joonistavad lauamängu tühjadesse ruutudesse mõne riideeseme/jalanõu, mida mängualusel ei ole. Koos õpetajaga vaadatakse mängu sõnavara ja mängu alguses olevad

fraasid üle. Õppijad töötavad väikses rühmas. Õppijad liiguvad ruudukaupa. Igal ruudul küsib üks mängija teistelt rühmaliikmetelt malli järgi küsimuse ning rühmaliikmed vastavad:

Syeda, kas sul on ruuduline kleit? - Jah, on küll.

Robert, kas sul on ruuduline kelit? - Ei, ei ole.

Küsija vahetub igal ruudul.

Zoomis: Samamoodi, mängu mängitakse kolmeses BORis.

Ülesanne 4. Joonista! Küsi ja vasta!

Õppijad mõtlevad, mis neil kodus riidekapis on, ja joonistavad selle oma riidekappi, kirjutada ei tohi. Riidekapis võiks olla vähemalt 15 riietuseset. Võib kasutada ka fantaasiat.

Järgmises etapis annab õpetaja õppijatele individuaalset aega sõnavaraga valmistumiseks ning vajaduse korral abistab õppijaid, et nad saaksid oma riidekapi sisust rääkida. Nad peavad oma riidekapi sisu ka meelde jätma, nii et nad pärast oma kapi pildi ära tunneksid.

Õpetaja tutvustab küsimuste ja vastuste malli:

Kas sinu riidekapis on kleit? - Jah, on küll.

Kas sinu riidekapis on sinised teksad? - Ei, ei ole. Minu riidekapis on mustad teksad.

Seejärel kogub õpetaja tööraamatud kokku ning annab igale õppijale kellegi teise tööraamatu ning õppijad peavad joonistust kirjedades ja kas-küsimusi esitadesi leidma üles tööraamatu omaniku.

See, kellelt küsitakse, vastab oma joonistatud riidekapi põhjal (mitte selle raamatu pildi põhjal, mille ta sai). Selguse huvides võiks vastajal olla vastamise ajal raamat kinni ja ta vastab peast. Seejärel sulgeb raamatu paariline ja küsija avab raamatu. Kui riidekapi omanik on leitud, antakse tööraamat omanikule tagasi. Aga ka siis võib õppija mängu jätkata ja keelt harjutada.

Õpetaja abistab ülesande jooksul sõnavaraga.

Kui see osa on läbi, jagab õpetaja õppijad paaridesse ning koos paarilisega leitakse need riideesemed, mis on mõlema riidekapis. Õppijad võivad selle ühisosa pildil kuidagi ka markeerida või kirjutada vastavad riideesemed õppematerjali servale.

Zoomis: Õppijad töötavad kolmestes BORides ja küsivad kaaslaste riidekapi kohta küsimusi ning püüavad selgitada välja riidekappide ühisosa. Õppijad võivad selle ühisosa pildil kuidagi markeerida või kirjutada vastavad riideesemed õppematerjali servale. Suures rühmas ütleb igast BORist mõni õppija, mis nende riidekapis on. Õpetaja kirjutab malli chati: Meie riidekapis on … Õpetaja küsib õppijatelt pisteliselt küsimusi riidekapi sisu kohta.

Ülesanne

5. Kirjuta!

Õpetaja tutvustab, kuidas eesti keeles riietuse kandmist väljendatakse. Õppijad kirjutavad punases kirjas sõnad (seljas, peas, käes, jalas, kaelas, ees) sobivasse kasti pildi juures ning kirjutavad teksti lünkadesse pildile vastavad riideesemete ja jalanõude nimetused.

Zoomis: Samamoodi.

Õpetaja juhitud ülesanne. Vaata passi!

Õpetaja kirjutab tahvlile mallid:

Tal on … peas.

Tal on … kaelas.

Tal on … käes.

Tal on … seljas.

Tal on … jalas.

Tal on … ees.

Õpetaja annab igale õppijale passi. Õppijad vaatavad passipilti ning valmistavad malli järgi ette laused, mis kirjeldavad pildil oleva isiku riietust. Õpetaja aitab vajaduse korral sõnavaraga. Seejärel liiguvad õppijad klassis ringi, leiavad paarilise ning räägivad passipildil oleva isiku riietusest. Kaaslast võiks tähelepanelikult kuulata, sest kui mõlemad paarilised on oma pildist rääkinud, vahetavad nad teineteisega passid ja minnakse järgmise kaaslase juurde ning räägitakse nüüd juba uue passi pildist (sellest, millest äsja kaaslaselt kuuldi).

Zoomis: Jääb ära.

Ülesanne 6. Kirjuta!

Õppija kirjutab enda kohta teksti. Seejärel kogub õpetaja tööraamatud kokku ning annab igale õppijale järgemööda ühe tööraamatu. Õppija loeb teksti ette ning teised arvavad, kellest jutt on.

Kui tunnis aega pole, jääb see ülesanne koduseks tööks ning ettelugemist ja arvamist tehakse järgmisel kohtumisel.

Zoomis: Õppijad kirjutavad teksti enda kohta. Seejärel teeb õpetaja neljased BORid ning õppijad loevad oma teksti ette. Pärast suures ruumis tagasi olles palub õpetaja kirjutada chati mõned laused oma kaaslaste kohta, kellega BORis räägiti, nime kasutamata, nt Tal on punane pluus. Teised peavad arvama, kelle kohta lause käib.

Kodutöö: Quizletis ja/või sõnavihikus 17.4 Tal on mantel seljas ja tööraamatus ülesanne 6.

18. KUS ON LILLEPOOD? Õpiväljundid:

• õppija mõistab ja oskab lihtsalt kirjeldada, kus mingi koht teise suhtes paikneb

• õppija oskab teed küsida ja mõistab lihtsat teejuhatamist

Orienteeruv aeg teema läbimiseks: 3 akadeemilist tundi

Sõnavara Quizletis: 18.1 Linnas

Õpetaja juhitud tegevus. Tagasõnad

Õpetaja kirjutab tahvlile tagasõnad ees, taga, kõrval, juures, vahel ja vastas ning selgitab nende tähendust mõne abivahendiga (nt tool ja laud), juhtides tähelepanu ka sõnavormi muutumisele (Tool on laua ees). Tagasõnade harjutamiseks saab iga õppija öelda, kus ta ruumis paikneb, õpetaja kirjutab näitelaused tahvlile, nt Mina olen Samu taga. Ruchi on minu kõrval. Õppijad võib ka ruumi liikuma lasta ja siis seda ülesannet teha.

Zoomis: Paiknemist seletab õpetaja nt mängukaru, tööraamatu ja sõnavihiku abil: Karu on tööraamatu juures. Karu on tööraamatu taga. Karu on tööraamatu ees. Karu on tööraamatu ja sõnavihiku vahel jne. Iga õppija demonstreerib mõistmist, näidates kaamerasse mõne käepärase kahe eseme paigutust ja öeldes selle kohta lause.

Ülesanne 1. Vaata ja õpi!

Seejärel selgitab õpetaja sõnu ja näitelauseid raamatus. Õpetaja näitab ka sõnade I ja II vormi ning tutvustab lause konstruktsiooni. Mõistmise demonstreerimiseks teeb iga õppija lk 64 oleva malli järgi mõne lause. Lause ei pea lk 63 skeemiga kooskõlas olema.

Siis töötavad õppijad lk 63 skeemiga paaris: üks küsib, kus mingi asutus paikneb, teine leiab selle skeemilt üles ning kirjeldab, kus see paikneb. Harjutatakse kordamööda.

Zoomis: Samamoodi. Õppijad töötavad paarides BORis.

Õpetaja juhitud tegevus. Ahelrääkimine

Õpetaja kirjutab tahvlile küsimuse: Mis on sinu kodu juures? ja vastuse Minu kodu juures on … Õpetaja käivitab ahelrääkimise.

Õpetaja: Augusto, Mis on sinu kodu juures?

Augusto: Minu kodu juures on lillepood ja pizzeria ja kohvik. Viorica, mis on sinu kodu juures?

Viorica: Minu kodu juures on …

Zoomis: Samamoodi.

Ülesanne 2. Vaata ja õpi!

Õpetaja kirjutab tahvlile ja selgitab alguses ainult fraase Mine otse! Pööra paremale! Pööra vasakule! Pööra tagasi! Stopp! Seejärel tehakse juhiste andmise ja usalduse süvendamise harjutamiseks läbi mäng, milles õppijad moodustavad paarid. Üks paariline sulgeb silmad ja teine on tema läheduses ning juhendab teda ruumis ringi (Mine otse. Stopp. Pööra paremale. Mine otse. Pööra vasakule. Stopp.). Alguses võib juhendaja ka paarilisele käed õlgadele panna, küsides eelnevalt, kas seda võib teha. Ruumis liikudes tuleb tähele panna ka teisi liiklejaid.

Seejärel vaadatakse tööraamatus olevaid fraase ja nende tähendusi.

Zoomis: Õppijad töötavad paaris BORis. Nad vaatavad 1. ülesande skeemi, üks ütleb, kus ta on (nt haigla) ja kuhu ta soovib minna (nt kino), teine juhatab talle skeemi põhjal teed. Rollid ka vahetatakse.

Õpetaja juhitud tegevus. Meie linn

Iga õppija ütleb kaks asutust või kohta (näiteks park, lennujaam, lasteaed, meri), mis peaks olema selles linnas, kus ta tahaks elada. Õpetaja kirjutab need tahvlile. Kohti korrata ei tohi.

Seejärel joonistavad õppijad igale valgele paberile ühe asutuse või koha tahvlil olevast loendist ning kirjutavad juurde ka eestikeelse nimetuse. Kui kõik kohad on illustreeritud, asutakse linna planeerima.

Õppijad kasutavad maalriteipi tänavate markeerimiseks, st teip tõmmatakse maha ja nendest joontest saavad tänavad. Osalejad mõtlevad välja ka tänavanimed ning kirjutavad need teibi peale, nt Nigeeria maantee, Daria tänav. Õppijad asetavad tänavate äärde paberid, millel on asutused ja kohad, kusjuures teibi ja paberite vahele tuleks jätta ca 30 cm ruumi, et tänavatel saaks kõndida ilma n-ö asutuse või koha peale astumata. Viimasena valivad kõik õppijad endale elukoha linnas ja asetavad sinna kleepsedeli oma nimega. Linnale antakse ka nimi, õpetaja kirjutab selle tahvlile.

Siis jagatakse õppijad paaridesse ja üks paariline teeb teisele linnaekskursiooni, juhendades teda nii liikumisel (Pööra vasakule Daria tänavale!) kui ka rääkides linna vaatamisväärsustest (Vasakul pool on kasiino. Kasiino vastas elab Michael.) Õpetaja kirjutab näidislaused tahvlile. Hiljem vahetatakse rollid. Kaardil võiks liikuda mitu korda, näiteks lennujaamast oma koju, kinost ööklubisse jmt.

Zoomis: Õpetaja jagab õppijatele chatis lingi http://www.eestikaart.com/. Õppijad töötavad kolmeses BORis ja valivad ühe linna, kus nad liikuma hakkavad, avavad selle linna kaardi ja uurivad seda natuke. Seejärel valib üks õppija lähtekoha, mis on kaardil markeeritud, ja ütleb selle kaaslastele (nt Sa oled haigla juures) ning valib kaardil ka sihtkoha, kuhu poole ta hakkab liikuma. Sihtkohta ta kaaslastele ei ütle. Seejärel juhatab ta kaaslase sihtkohta, nt Sa oled Koolimaja teel kooli ees. Mine otse. Siis pööra paremale Jakob Hurda tänavale. Mine otse. Pööra paremale Johannes Käisi tänavale. Mine otse. Pööra vasakule Kesktänavale. Mine otse. Vasakul pool on raamatukogu. Mis on vasakul pool? …. Õige! Ööklubi ja kino! Et oleks selge, mida teha tuleb, jagab õpetaja enne BORidesse saatmist oma ekraanil kaarti ja teeb ülesande kogu klassiga läbi. Seejärel teeb õpetaja ülesande läbi nii, et ei jaga ekraani, aga õppijad avavad kaardi oma seadmes. Alles siis lähevad õppijad BORi katsetama.

Ülesanne 3. Kirjuta!

Kui õppijate loodud linn on veel põrandal, kirjutavad õppijad selle kohta lühikese teksti, kirjeldades asutuste ja oma kodu paiknemist linnas. Kui aega kirjutamiseks ei ole, jääb ülesanne koduseks tööks ning õppijad kirjutavad oma selle kohta, kus nad elavad.

Zoomis: Õppijad kirjutavad laused selle linna kohta, mille nad valisid ja mille kaardiga töötasid. Iga õppija kirjutab mõne lause ka chati.

Õpetaja juhitud tegevus. Linna koristamine

Kui õppijate loodud linn on veel põrandal, ütlevad õppijad ükshaaval lauseid asutuste ja kohtade paiknemise kohta (Muuseum on poe taga) ning õpetaja korjab kokku need pildid/ paberid, mille kohta on lause öeldud. Niimoodi saab lõpuks põrand jälle puhtaks.

Zoomis: Iga õppija ütleb 1−2 lauset oma kodu kohta, nt Minu kodu vastas on bensiinijaam. Minu kodu juures on Maxima toidupood.

Sõnavara kinnistamiseks korratakse sõnavara Quizleti komplektiga 18.1 Linnas vt Sõnavara tutvustamine Quizletis

Kodutöö: Quizletis ja/või sõnavihikus 18.1 Linnas ja tööraamatus ülesanne 3.

Sissejuhatuseks järgmisse teemasse 19.1 Ametid

19. MA OLEN ARST. MA TÖÖTAN HAIGLAS

Õpiväljundid:

• õppija teab ametinimetusi

• õppija oskab öelda, kes ta ametilt on ja kus ta töötab

Orienteeruv aeg teema läbimiseks: 1,5 akadeemilist tundi

Sõnavara Quizletis: 19.1 Ametid

Sõnavara korratakse Quizleti komplektiga 19.1 Ametid. vt Sõnavara tutvustamine Quizletis

Ülesanne 1. Loe ja kirjuta!

Õppijad leiavad väikestes rühmades piltide juurde sobivad sõnad. Õppijad kirjutavad eestikeelsed sõnad ka läbi. Tühjadele ruutudele kirjutatakse ja joonistatakse veel paar ametit, mis on õppijate jaoks olulised. Õpetaja kirjutab need ametinimetused ka tahvlile.

Siis kirjutab õpetaja tahvlile küsimused ning vastuse mallid, vastates ühe pildi põhjal neile küsimustele:

Mis tema nimi on? Tema nimi on Anna.

Kust ta pärit on? Ta on pärit Venemaalt.

Kus ta elab? Ta elab praegu Narvas.

Kes ta on? Ta on õpetaja.

Kus ta töötab? Ta töötab koolis.

Õppijad töötavad edasi väikeses rühmas, kasutavad oma fantaasiat ja räägivad kordamööda igast pildist, näiteks: Tema nimi on Sergio. Ta on pärit Portugalist. Ta elab praegu Tallinnas. Ta on kokk. Ta töötab restoranis.

Zoomis: Samamoodi, õpetaja kirjutab küsimuse-vastuse malli chati. Töötatakse kolmeses BORis. Õpetaja seletab küsimusi-vastuseid suures ruumis ja teeb siis uued kolmesed BORid.

Ülesanne 2. Kirjuta!

Õppijad töötavad kolmekesi rühmas. Õppijad kategoriseerivad ametinimetusi töötamise koha järgi. Vastuseid kontrollitakse üle klassi.

Zoomis: Samamoodi, töötatakse kolmeses BORis. Pärast kontrollitakse vastuseid suures ruumis.

Õpetaja juhitud ülesanne. Ametialias

Õppijad tulevad kordamööda klassi ette ja õpetaja näitab õppijale sedelil/arvutiekraanil ühte ametinimetust. Teised õppijad peavad kas-küsimusi esitades mõistatama, mis ta amet on, nt Kas sa töötad arvutiga? Kas sa töötad öösel? Kas sa töötad väljas? Ülesannet võib teha ka gruppides.

Zoomis: Samamoodi, õpetaja saadab ametinime valitud õppijale chati. Ka küsimusi kirjutatakse chati, õpetaja loeb küsimused ette.

Õpetaja juhitud ülesanne. Vaata passi!

Õpetaja annab igale õppijale passi ja kirjutab küsimuste ja vastuste malli tahvlile või kuvab seinale. Viimases veerus on rea number, kust passis vastuse leiab.

Õppijad liiguvad ringi ja vestlevad üksteisega, küsides küsimusi ja neile vastates:

• Mis su nimi on? 1−2

• Kust sa pärit oled? 5

• Kus sa praegu elad? 9

• Kes sa oled? Kus sa töötad? 14

Zoomis: Jääb ära.

Ülesanne 3. Loe ja kirjuta!

Õpetaja selgitab küsimust, nt rääkides nii: Kes võiks olla kokk? ... Hm, ma arvan et Larissa teeb hästi süüa… Jah? Larissa ei ole kokk, aga ma arvan, et Larissa võiks olla kokk.

Õppijad teevad ülesande nii, et igaüks täidab ülesande kõigepealt iseseisvalt, kirjutades kõikide kohalolijate nimed vastusena mõne ameti taha. NB! Mõne ameti taha võib kirjutada mitu nime ja ameteid võib ka lisada. Koos vaadatakse ülesanne isiku või ameti kaupa üle, õpetaja loeb küsimused ette ja õppijad ütlevad vastuseid.

Zoomis: Samamoodi. Pärast võib igalt õppijalt küsida tema päris ameti ja töökoha kohta: Kes sa oled? Kus sa töötad?

Kodutöö: Quizletis ja/või sõnavihikus ettevalmistusena järgmiseks teemaks 20.1 Pere 1 ja 20.2 Pere 2. NB! Kuna peresõnavara on abstraktne, peaksid õppijad sõnade tähendused järele vaatama, sest pilt ei ava tähendust.

20. MINU PERE

Õpiväljundid:

• õppija tunneb peresõnavara

• õppija oskab oma perekonda kirjeldada

Orienteeruv aeg teema läbimiseks: 5 akadeemilist tundi

Sõnavara Quizletis:

20.1 Pere 1

20.2 Pere 2

20.3 Perekonnaseis

Sõnavara korratakse Quizleti komplektiga 20.1 Pere 1 ja 20.2 Pere 2. Vajaduse korral täpsustab õpetaja sõnade tähendusi (demonstreerides näiteks erinevaid elektroonilisi sõnastikke või tõlkeprogramme: neurotolge.ee, et.glosbe.com, google translate vms).

Õpetaja juhitud ülesanne. Peresõnad

Õppijad teevad kaks sedelit, ühele kirjutavad mees ja teisele naine. Õpetaja nimetab peresõnavara sõnu ning õppijad tõstavad vastava sedeli; kui sõna võib olla nii mees kui ka naine, tõstavad õppijad mõlemad sedelid (nt abikaasa, elukaaslane, laps, sugulane).

Zoomis: Samamoodi.

Seejärel tehakse ülesande nr 2 esimene küsimus: Ülesanne 2. Kirjuta!

Õpetaja palub mõelda kõigi oma rollide peale peres ning need kirja panna, nt Mina olen õde, tütar, tädi. Tulemusi kontrollitakse kogu klassiga.

Zoomis: Samamoodi.

Ülesanne 1. Vaata ja õpi!

Õpetaja tutvustab peresõnavara vorme, juhtides tähelepanu, et vasakul pool on naisliikmed ja paremal meesliikmed. Tabelisse kantakse ka puuduvad vormid.

Siis tutvustab õpetaja näidete varal vormide kasutuse põhimõtteid ning Mul onkonstruktsiooni. Iga õppija ütleb lause oma õdede-vendade kohta: Mul on kaks õde. Mul ei ole venda. Õpetaja kirjutab tahvlile õde ja vend ning märgib tahvlile kuuldud andmete kohta

kriipsukesi, et selgitada välja, kas selles grupis on rohkem õdesid või vendi. Lõpus ütleb õpetaja ka enda õdede-vendade andmed ning aplodeeritakse õdede ja vendade rohkusele.

Zoomis: Samamoodi.

Seejärel tehakse ülesande nr 2 teine küsimus: Ülesanne 2. Kirjuta!

Õpetaja palub mõelda kõigi oma sugulaste peale ning täita rida: Mul on … Iga õppija loeb oma kirjutatud sugulaste rea ette.

Zoomis: Samamoodi.

Õpetaja selgitab, kuidas eesti keeles vanuse kohta küsitakse ja sellele vastatakse. Kui vana sa oled? Ma olen 18. Ma olen 18 aastat vana.

Zoomis: Samamoodi.

Õpetaja juhitud tegevus. Rida

Õppijad liiguvad ruumis ringi ja küsivad üksteiselt vanust ning moodustavad vanuse põhjal rea, kus ühes otsas on kõige noorem ja teises kõige vanem. Kui tundub, et õppijad ei soovi öelda oma päris vanuseid, võib lasta igaühel mõelda, kui vanana ta end tunneb või kui vana ta olla tahaks ning teha rida nendest vanusenumbritest lähtuvalt.

Siis kirjutab õpetaja tahvlile malli: Ma olen vanem kui … Ma olen noorem kui … ning selgitab lausete tähendust. Õpetaja küsib igalt õppijalt, kui vana ta on, ja palub igal õppijal öelda ka laused Ma olen vanem kui … Ma olen noorem kui …, lisades mõlemasse lausesse oma kõrvalseisja nime. Enne ülesannet selgitab õpetaja välja, kas vanuse ütlemine ei ole rühmaliikmete jaoks liiga delikaatne. Võib moodustada ka rivi õppija ema vanuse ja isa vanuse kohta.

Zoomis: Õppijad küsivad vanuseid viieses BORis ning ütlevad pärast suures rühmas oma vanuse. Õpetaja kirjutab lausemallid chati ning õppijad ütlevad BORis kuuldu põhjal ka laused Ma olen vanem kui … Ma olen noorem kui …

Siis tutvustab õpetaja teise tabeli peresõnavara vorme (laps,abikaasa,elukaaslane,sugulane).

Õpetaja küsib, kas õppijad vajavad oma pere kirjeldamiseks veel sõnu (nt poolvend, kasuisa), ja kirjutab need vajaduse korral tahvlile.

Õpetaja tutvustab Quizleti komplektiga 20.3 Perekonnaseis perekonnaseisu sõnavara. vt Sõnavara tutvustamine Quizletis

Õpetaja küsib pisteliselt õppijatelt perekonnaseisu kohta, kirjutades tahvlile küsimusevastuse malli:

Kas sa oled vallaline? - Jah, olen küll. - Ei, ma olen abielus.

Seejärel käivad õppijad klassis ringi ja küsivad üksteiselt küsimusi perekonnaseisu kohta.

Zoomis: Samamoodi, küsitluses töötavad õppijad neljases BORis, õpetaja vahetab BORe kaks korda.

Õpetaja juhitud tegevus. Ei või jaa?

Õppijad tõusevad püsti ja moodustavad rea või ringi. Õpetaja ütleb väite pere koosseisu, vanuse või perekonnaseisu kohta, näiteks Mul on üks vend. Kui väide on õppija kohta õige, astub ta ette, kui vale, astub ta taha. Enne järgmist väidet astutakse jälle keskele, nn neutraali, tagasi. Õpetaja võib vastuseid ka täpsustada: Marta, mis su venna nimi on? Anton, kui vana su vend on?

Õpetaja võib öelda ka keerulisemaid väiteid, nt Mu isa on vanem kui mu ema. Mu vend on vanem kui mina. Õpetaja võib väidete ütlemise ka õppijatele üle anda.

Zoomis: Õpetaja ütleb väiteid ja õppijad reageerivad jaatuse korral käemärgiga Reactions: pöial püsti. Õpetaja täpsustab vastuseid: Marta, mis su venna nimi on? Anton, kas sul ei ole venda?

Ülesanne 3. Loe ja kirjuta nimi!

Õppijad loevad iseseisvalt lühikest teksti Taavi pere kohta ning kirjutavad pildi juurde vastava pereliikme nime. Õpetaja ütleb ette, et perepildil on tuumpere tavaliselt üheskoos, nt abikaasad kõrvuti. Pildil peaksid lahendusena olema nimed all vasakult paremale: Taavi, Maret, Imre, Liina, Toomas ja üleval vasakult paremale: Epp, Urmas, Karel, Andrus, Piret Ülesanne kontrollitakse paarilisega ja kogu klassi tööna. Õpetaja kordab pildil oleva pere struktuuri veel kord selgelt üle.

Zoomis: Samamoodi.

Ülesanne 4. Vaata ja õpi!

Õpetaja tutvustab verbi pööramist. Õpetaja küsib õppijatelt pisteliselt: Kus su ema ja isa elavad? Kus su õde elab? Kus su vend elab? Kus su vanaema ja vanaisa elavad? Kus sina ja su elukaaslane elate? Kus su poeg elab?

Seejärel tutvustab õpetaja omamiskonstruktsiooni eri isikutes: Mul on …

Zoomis: Samamoodi.

Ülesanne 5. Loe ja kirjuta!

Õpetaja selgitab, mis on sugupuu ja kuidas seda joonistatakse. Seejärel joonistavad õppijad tööraamatusse Taavi sugupuu. Skeemi kontrollitakse paarilisega ja õpetaja võib õiged vastused ka tahvlile/tööraamatu PDFi kirjutada.

Zoomis: Samamoodi.

Ülesanne 6. Joonista!

Õppijad koostavad oma sugupuu nimede ja vanustega. Kui skeem on valmis, annab õpetaja igale õppijale paberilehe ning jagab õppijad paaridesse. Õppijad räägivad oma sugupuust

partnerile ning partner peab kuuldu põhjal paberile sugupuu joonistama. Pärast vahetatakse rollid ning võrreldakse sugupuude jooniseid.

Zoomis: Samamoodi, aga paber otsitakse ise ja töötatakse kolmekaupa BORis, st kuuldu põhjal joonistab sugupuud kaks inimest.

Õpetaja juhitud ülesanne. Kes ta on?

Õpetaja kirjutab tahvlile enda jaoks oluliste pereliikmete nimed. Õppijad arvavad, kes need inimesed õpetajale olla võiksid, nt Kas Pärtel on sinu ema? Kas Pärtel on sinu vend? Kui õppijad on õige vastuse öelnud, kordab ja kommenteerib õpetaja õiget vastust, nt Jah, Pärtel on minu vend. Ta on minu noorem vend. Pärtel on 24 aastat vana. Ta on muusik. Pärtel elab Võrus.

Seejärel teevad õppijad sama paarides, valides paariliseks selle, kellega nad eelmises ülesandes ei rääkinud. Üks kirjutab üles nimed ja teine püüab arvata, kes see pereliige on.

Zoomis: Samamoodi. Õpetaja võib oma pereliikmete nimed kirjutada chati. Pärast teeb õpetaja kahesed BORid nii, et sinna ei satuks need, kes enne omavahel sugupuust rääkisid.

Ülesanne

7. Küsi ja vasta!

Õpetaja tuletab meelde kas-küsimuse ning näitab küsimuse jaatavat ja eitavat vastust. Seejärel moodustatakse suuliselt kas-küsimus igast ülesandes olevast reast. Ka eitavast fraasist moodustatakse jaatavas vormis küsimus: Kassulonõdejavend? Kas sul on vanaema ja vanaisa?, sest eitavale küsimusele vastata oleks keeruline. Siis selgitab õpetaja veel näidisdialoogi ning seda, et kasutades küsisõna mitu? saab vastuse kiiremini kätte. Õppijad liiguvad ruumis ringi, küsivad üksteiselt küsimusi ja kirjutavad iga kriteeriumi taha mõne rühmakaaslase nime. Pärast ülesande sooritamist tehakse saadud andmetest kokkuvõte.

Zoomis: Vestluseks jagab õpetaja õppijad neljastesse BORidesse ja vahetab koosseisu 3 korda.

Ülesanne 8. Loe ja kirjuta!

Õpetaja tutvustab liitsõnade moodustamist, näidates II vormi kasutust liitsõnas ja tuues paralleeli ka toidusõnavaraga: apelsinimahl, šokolaadijäätis, seenepitsa, juustusai. Õppijad moodustavad näidise eeskujul sugulussõnu.

Õppijad harjutavad sugulussõnavara paarides küsides üksteiselt kas-küsimusi. Näiteks: Kas sul on õemees? Kas sul on õetütar? Kui paariline vastab jaatavalt, siis tuleb küsida lisaküsimusi: Kui vana ta on? Kus ta elab? Kas ta on abielus?

Zoomis: Samamoodi.

Ülesanne 9. Kirjuta!

Õppija kirjutavad kodutööna oma perest, eelnevalt kontrollitakse koos, kas küsimuste sõnavara on õppijale tuttav.

Zoomis: Samamoodi. Kui ülesannet tehakse koduse tööna, kirjutab iga õppija tekstist lauseid chati.

Kodutöö: Quizletis ja/või sõnavihikus 20.3 Perekonnaseis ja tööraamatus ülesanne 9.

Järgmise teema ettevalmistuseks 21.1 Mulle meeldib 1 ja 21.2 Mulle meeldib 2

21. MULLE MEELDIB TANTSIDA

Õpiväljundid:

• õppija oskab öelda, mida talle meeldib ja ei meeldi teha

• õppija oskab öelda, mida ta oskab ja ei oska teha

Orienteeruv aeg teema läbimiseks: 3 akadeemilist tundi

Sõnavara Quizletis:

21.1 Mulle meeldib 1

21.2 Mulle meeldib 2

Eelmise teema kordamise ülesanne

Eelmise teema kordamiseks mängitakse klassis mängu “Astu ette!”

Õppijad seisavad ringis või rivis ja õpetaja küsib:

Kas sul on vanem vend?

Kas sul on noorem vend?

Kas sul on vanem õde?

Kas sul on noorem õde?

Kas sul on lapsi?

Kui vastus on jaatav, tuleb astuda samm ette, ja kui eitav, siis samm taha. Jaatava vastuse puhul küsib õpetaja ka vastavate pereliikmete nimesid.

Zoomis: Õppijad näitavad vastuseid küsimustele Reactions-märkidega.

Õpetaja juhitud tegevus. Joonista, mis sulle meeldib!

Õppijad joonistavad eraldi lehele ca kümme asja, mida neile meeldib teha, ja ca kolm asja, mida ei meeldi teha. Õpetaja joonistab näidise tahvlile. Pilt ei pea olema detailne, nt kui meeldib lugeda, võib joonistada raamatu. Siis pannakse pildid kõrvale.

Zoomis: Samamoodi.

Ülesanne 1. Loe ja märgi!

Õppijad leiavad väikestes rühmades piltide juurde sobivad fraasid. Õppijad kirjutavad eestikeelsed fraasid ka läbi ning teevad fraasi ette kastikesse märkme, kui neile see tegevus meeldib.

Seejärel loetakse fraasid ette nii, et õppija ütleb enda kohta õige väite, nt Mulle ei meeldi multifilme vaadata.

Siis jagab õpetaja õppijad paaridesse, ent õppijad ei istu veel kokku. Õppija teeb paarilise kohta oletusi ning teeb pildi all oleva teise rea märkeruutu märkme, kui tema arvates tegevus paarilisele meeldib.

Kui oletused paarilise kohta on tehtud, istuvad paarilised kokku ning vestlevad. Õpetaja kirjutab eelnevalt näidisdialoogi tahvlile ning demonstreerib seda mõne õppijaga.

• Ma arvan, et sulle meeldib postkaarte kirjutada.

• Jah, see on õige! Meeldib küll. Kas sulle meeldib ka postkaarte kirjutada?

• Ei, üldse ei meeldi.

Pärast vestlust küsib õpetaja igalt õppijalt kaks asja, mis ta kaaslase kohta teada sai.

Zoomis: Samamoodi. Õpetaja teeb paarid BORis, ei ava neid kohe, vaid ütleb igale õppijale tema paarilise nime. BORid avatakse pärast seda, kui õpetaja on näidisdialoogi chati kirjutanud ja küsimuste-vastuste näidist paari õppijaga demonstreerinud.

Õpetaja juhitud tegevus.

Räägi, mis sulle meeldib!

Nüüd pöördutakse tagasi joonistatud piltide juurde ning õppijad küsivad õpetajalt puuduvaid sõnu, mida neil on vaja oma pildi kirjeldamiseks (nt Mulle meeldib matkata). Kui piltide sõnavara on kaetud, võtavad õppijad oma pildi, liiguvad ruumis ringi, otsivad paarilise ning räägivad paarilisele oma pildi põhjal, mida neile meeldib teha ja mida neile üldse ei meeldi teha. Seejärel vahetavad paarilised pildid ja otsitakse uus kaaslane. Uuele kaaslasele räägitakse nüüd mina-vormis uue pildi põhjal. Tegevust korratakse veel kolm korda. Pärast viimast vahetust otsitakse pildi omanikku, küsides paariliselt pildi tegevuste kohta küsimusi: Kas sulle meeldib …? Kui vastused on jaatavad, jätkatakse küsimist. Kui vastus on eitav, liigutakse järgmise kaaslase juurde.

Zoomis: Algus samamoodi. Õppijad räägivad ainult oma pildist kolmeses BORis. Õpetaja vahetab BORide koosseisu 3 korda.

Ülesanne 2. Küsi ja vasta!

Koos vaadatakse küsimuse-vastuse malli. Õpetaja demonstreerib küsimuse-vastuse malli mõne õppijaga. Siis vaadatakse üle, kas õppijad teavad fraaside tähendusi, õpetaja selgitab neid vajaduse korral. Tühja ruutu kirjutatakse veel üks tegevus. Seejärel töötavad õppijad paaris ning küsivad teineteiselt malli järgi küsimusi ning vastavad neile.

Zoomis: Samamoodi. Õppijad töötavad kaheses BORis, õpetaja vahetab BORe kaks korda.

Ülesanne 3. Küsi ja vasta!

Õpetaja selgitab sõna oskama tähendust, nt fraasidega Ma oskan jalgrattaga sõita ja Ma ei oska laulda. Õpetaja kuvab Quizletist komplekte 21.1 Mulle meeldib 1 ja 21.2 Mulle meeldib 2 (Flashcards > Options > Answer with Both, Audio off) ning õppijad ütlevad, kas see tegevus on oskus või mitte. Näiteks küsib õpetaja, kas laused Ma oskan multifilme vaadata, Ma oskan süüa teha jne on sisult õiged laused või mitte. Koos vaadatakse küsimuse-vastuse malli. Õpetaja demonstreerib küsimuse-vastuse malli mõne õppijaga. Siis vaadatakse üle, kas õppijad teavad fraaside tähendusi, õpetaja selgitab neid vajaduse korral. Tühja ruutu kirjutatakse veel üks tegevus. Seejärel töötavad õppijad paaris ning küsivad teineteiselt malli järgi küsimusi ning vastavad neile.

Zoomis: Samamoodi. Õppijad töötavad kaheses BORis, õpetaja vahetab BORe kaks korda.

Õpetaja juhitud tegevus. Ma oskan klaverit mängida

Õpetaja õppijatele sedelid ja palub igal õppijal kirjutada sedelikesele kolm asja, mida ta hästi oskab, ja ühe asja, mida ta ei oska. Õpetaja abistab vajaduse korral sõnavaraga, kirjutades konstruktsiooni ka tahvlile, nt Ma oskan uisutada. Ma ei oska klaverit mängida. Siis korjab õpetaja sedelid kokku ja annab ühele õppijale kellegi teise kirjutatud sedeli. Õppija loeb sedeli kõva häälega ette ning püüab ära arvata, kes selle kirjutas, küsides küsimusi: Sarila, kas sa oskad uisutada? Mohammad, kas sa oskad uisutada? Kui vastus on jaatav, küsib õppija samalt inimeselt ka järgmise küsimuse. Kui see, kes sedeli on kirjutanud, on leitud, annab õpetaja järgmise sedeli talle (nii jookseb mäng mõnda aega ladusalt). Õppija loeb sedeli ette ja püüab kas-küsimuste abil leida inimese, kes sedeli kirjutas. Tegevust korratakse, kuni kõik sedelid on ette loetud.

Zoomis: Õppijad kirjutavad oma tegevused chati ainult õpetajale. Õpetaja kopeerib need sealt järgemööda edasi chati ja saadab chati sõnumi ainult ühele õppijale, kes hakkab otsima kaaslast.

Õpetaja juhitud tegevus. Kohavahetus

Klassis moodustatakse toolidest ring, õppijad istuvad toolidel. Õpetaja on ringi keskel ja ütleb näiteks lause: Mulle meeldib koristada. Need, kelle kohta see lause õige on, tõusevad püsti ja otsivad uue istekoha. Oma kohale tagasi istuda ei tohi. Ringi keskel olnud inimene püüab ka kiiresti istuma saada. See, kes istuma ei jõudnud, jääb ringi keskele ja ütleb järgmise lause. Ringi keskel tuleks öelda lauseid algusega: Mulle meeldib …, Mulle ei meeldi …, Ma oskan ..., Ma ei oska … Õpetaja kordab öeldud laused üle, kui neis on vigu või kui õppijad neid ei mõista.

Zoomis: Jääb ära.

Õpetaja juhitud tegevus. Vaata passi!

Õpetaja annab igale õppijale passi. Õppijad vaatavad oma passi ja tutvuvad selle infoga. Õpetaja kirjutab tahvlile malli ja osutab ka, missuguselt realt passist see info tuleb. Näiteks: Tere, mina olen Pekka (1)! Ma olen pärit Soomest (5). Praegu ma elan Hiiumaal (9). Ma olen taksojuht (14). Mulle meeldib süüa teha ja suusatada (16). Kas Teile meeldib ka suusatada?

Siis ütleb õpetaja, et õppijad on kokteilipeol ning neil on võimalus tutvuda väga huvitavate inimestega.

Õppijad liiguvad klassis ringi, võtavad kätte nähtamatu pokaali ja suhtlevad üksteisega, tutvustades ennast, arendades väikest viisakusvestlust, sh rääkides oma hobidest.

Õpetaja annab ka fraase, millega viisakusvestluses reageerida: Väga huvitav! Tore! Oi, kui põnev! Lahe! Kas tõesti?

Zoomis: Jääb ära.

Kodutöö: Quizletis ja/või sõnavihikus ettevalmistus järgmiseks teemaks 22.1 Kuidas tervis?

1 ja 22.2 Kuidas tervis? 2.

22. KUIDAS TERVIS? MIS SUL VIGA ON?

Õpiväljundid:

• õppija teab kehaosade nimetusi

• õppija oskab kirjeldada oma enesetunnet

Orienteeruv aeg teema läbimiseks: 3 akadeemilist tundi

Sõnavara Quizletis:

22.1 Kuidas tervis? 1

22.2 Kuidas tervis? 2

Õpetaja kuvab Quizleti komplektist 22.1 Kuidas tervis? 1 sõnu (Flashcards > Options > Answer with Definition, Audio off), õppijad loevad sõna ning näitavad oma kehal, kus see kehaosa on, või miimikaga seisundit, mida sõna väljendab.

Ülesanne 1. Loe ja kirjuta!

Õppijad kirjutavad pildi juurde õige kehaosa nimetuse.

Zoomis: Samamoodi.

Ülesanne 2. Joonista ja kirjuta!

Õppijad joonistavad pildile pea ja näo osad, mis on ülesandes antud, ning kirjutavad sõnad pildi juurde. Siis näidatakse oma pilti kaaslasele ja kontrollitakse vastuseid.

Sõnade kinnistamiseks töötavad õppijad paarides, paariline A ütleb sõnu ja paariline B näitab neid kohti enda peal. Seejärel vahetatakse rollid ja tehakse ülesannet veel üks kord.

Zoomis: Õppijad töötavad kaheses BORis.

Ülesanne 3. Loe ja kirjuta!

Õpetaja tutvustab konstruktsioone Ma olen …, Mul on … ja Mu … valutab. Õppijad kirjutavad fraasid õigesse kohta, seejärel kontrollitakse ülesannet paarilisega.

Zoomis: Õppijad töötavad kaheses BORis, ülesannet kontrollitakse koos, nii et õpetaja näitab tööraamatu PDFi jagatud ekraanil.

Õpetaja juhitud tegevus. Tervise fraasid

Õpetaja markeerib ruumis kolm kohta siltidega: 1) Ma olen … 2) Mul on … 3) Mu … valutab. Õpetaja kirjutab ülesandes nr 3 olnud sõnad sedelitele ning annab igale õppijale ühe sedeli.

Ma olen … Mul on … Mu .... valutab.

haige nohu pea

unine palavik kõht

õnnelik köha kurk

väsinud janu jalg

terve igav käsi

paha

hammas

külm selg

palav

pohmakas

kõht tühi

Õpetaja selgitab, et need on samad sõnad, mis olid ülesandes nr 3. Õppija vaatab oma sedelit, aga sedelit kaaslastele näidata ei tohi. Üks õppija väljendab kehakeelega fraasi, mis sedelil olevast sõnast moodustub, nt kui sedelil on “kõht”, näitab õppija, et tal kõht valutab, kui sedelil on “kõht tühi”, näitab õppija, et tal on kõht tühi. Teised õppijad ütlevad fraasi ning tegevust näidanud õppija liigub ruumis vastavasse kohta, st sedeliga “kõht” õppija läheb sildi juurde Mu … valutab ja sedeliga “kõht tühi” õppija läheb sildi juurde Mul on … Õppijad liiguvad ükshaaval.

Kui kõik õppijad on liikunud õigesse kohta, korratakse veel kõik fraasid läbi kategooria kaupa, st kõik Mu … valutab fraasid järjest, Ma olen … fraasid järjest ja Mul on … fraasid järjest.

Zoomis: Jääb ära.

Ülesanne 4. Kuula ja märgi! vt Töö Kuula ja märgi tüüpi ülesannetega

A1 video 14 Mul on külm

Mul on külm.

Mul on janu.

Mul on palav.

Mul on paha.

Mul on köha.

Mul on nohu.

Mul on kõht tühi.

Mul on igav.

Mul ei ole raha.

Mul ei ole sõpru.

Mul ei ole aega.

Videoklipi tekst, tööraamatus seda teksti ei ole.

Paul: Mul on külm.

Paul: Mul on palav.

Paul: Mul on paha.

Paul: Mul on kõht tühi.

Paul: Mul on igav.

Paul: Mul ei ole aega.

Õpetaja mängib klipi ilma audiota ette ja õppijad ütlevad kooris õigel ajal õige fraasi. NB! Õigete vastustena märgitud fraasid tulevad videos samas järjekorras.

Zoomis: Samamoodi.

Ülesanne 5. Räägi!

Õpetaja kuvab 10. peatüki 1. ülesande verbivorme lk 36 ja kirjutab tahvlile mõned soovitused erinevate probleemide lahendamiseks verbidega mine, joo, söö, helista, osta ning koos vaadatakse, kas soovitused on arusaadavad.

Mine kinno! Mine trenni! Mine metsa! Mine sõpradele külla! Mine arsti juurde!

Joo vett! Joo teed! Joo veini!

Söö šokolaadi! Söö jäätist! Söö sushit!

Helista emale! Helista sõbrale! Helista arstile!

Osta uus telefon! Osta uus arvuti! Osta uus kleit!

Seejärel vaadatakse koos üle ruudustikus olevad laused ja nende tähendus.

Õpetaja selgitab ka trips-traps-trulli mängu põhimõtet: saada kolm (meie mängus viis) ringi või risti ritta, näidiseks võib kuvada ka mõne online-mängu, nt https://pelala.net/ttt/. Siis töötavad õppijad kolmeses rühmas, mängitakse ühes tööraamatus. Üks valib probleemi, märgib selle mängulaual enda omaks ja loeb selle ette, teised pakuvad probleemile lahendusi.

Siis läheb mänguvoor üle järgmisele mängijale. Võidab see, kes saab horisontaalselt, vertikaalset või diagonaalselt lahendatud viis probleemi. Kui võitja ei selgu, võrreldakse pärast skoore.

Zoomis: Õpetaja kirjutab näidislaused chati. Õppijad töötavad kolmeses BORis ja loevad probleeme ning pakuvad neile lahendusi. Trips-traps-trulli printsiip jääb ära.

Õpetaja juhitud tegevus. Mured

Õpetaja annab igale õppijale paberilehe, paludes sellele kirjutada ühe probleemi, mis tal tegelikkuses on. Siis saadab õppija paberi edasi parempoolsele kaaslasele ja kirjutab vasakpoolselt kaaslaselt saadud paberile paberil oleva probleemi lahenduse. Siis saadetakse paber jälle edasi ja kirjutatakse lahendussoovitus järgmisele paberile. Paberid liiguvad ja koguvad lahendusi niikaua, kuni nad omanikuni tagasi jõuavad. Õpetaja teeb kaasa ja parandab lisaks ka soovitustes olevaid vigu, kui paber tema käest läbi käib.

Zoomis: Suhtlus käib chatis: üks õppija kirjutab oma probleemi chati, teised õppijad kirjutavad chati lahenduse. Seejärel kirjutab oma probleemi järgmine õppija jne.

Kodutöö: Quizletis ja/või sõnavihikus ettevalmistus järgmiseks teemaks 23.1 Omadussõnad 1 ja 23.2 Omadussõnad 2

23. HEA JA ILUS

Õpiväljundid:

• õppija teab eesti keeles omadussõnu

• õppija oskab asju, nähtusi, kohti, inimesi lihtsalt kirjeldada ja võrrelda

Orienteeruv aeg teema läbimiseks: 3 akadeemilist tundi

Sõnavara Quizletis:

23.1 Omadussõnad 1

23.2 Omadussõnad 2

23.3 Vastandid 1 (Seda komplekti sõnavihikus pole.)

23.4 Vastandid 2 (Seda komplekti sõnavihikus pole.)

Õpetaja kuvab Quizleti komplekti 23.3 Vastandid 1 sõnu (Flashcards > Options > Answer with Term, Audio off; Shuffle). Õppijad loevad sõna ette ja õpetaja osutab pildil sellele asjale/ inimesele, mida sõna iseloomustab. Seejärel osutab õpetaja pildil teisele asjale/inimesele ja õppijad ütlevad selle vastandi. Õpetaja keerab sõnakaardi ka ringi ja näitab õiget vastust.

Zoomis: Samamoodi.

Ülesanne 1. Loe ja kirjuta!

Õppija kirjutab sõna kõrvale vastandi. Kui ülesanne on valmis, kontrollitakse paarilisega.

Sõnu võib harjutada paarides nii, et üks õppija katab ülesande kinni, jättes nähtavaks ainult punases kirjas sõnad), teine ütleb ülesandes olevaid omadussõnu ning paariline ütleb vastandsõna. Mõne aja pärast vahetatakse rollid ja korratakse tegevust.

Zoomis: Samamoodi, harjutamiseks jagab õpetaja õppijad kahekaupa BORidesse.

Ülesanne 2. Kirjuta ja räägi!

Õppijad kirjutavad lause kõrvale vastuväite, kasutades lauses omadussõna vastandit. 8.−10. lause kirjutavad õppijad ise.

Siis loetakse ülesanne ette nii, et õpetaja ütleb ühe õppija nime ja loeb lause ette: Elena, tänav on must. Siis loeb Elena ette vastandlause, vaieldes õpetajale vastu: Ei, tänav on puhas. Sama õppija ütleb ka järgmise väite, pöördudes omakorda mõne teise kaaslase poole. Väiteid 8.−10 loetakse mitu korda, et kõik õppijad, kes soovivad, saaks oma väited öelda.

Zoomis: Samamoodi. Suulises osas töötavad õppijad kolmeses BORis. Viimased väited loetakse suures ruumis veel kord ette ja neile vaieldakse vastu samamoodi.

Õpetaja juhitud tegevus. Omadussõnade alias

Omadussõnade harjutamiseks mängitakse kahe võistkonnaga Aliast, milles üks õppija peab võistkonnakaaslastele kehakeelega või eestikeelsete lausetega seletama etteantud omadussõna (võib keelata ka vastandsõna kasutamise). Õpetaja annab sõnu ja märgib punkte.

Zoomis: Võistkondlikust mängust loobutakse. Üks õppija selgitab sõna, kõik teised arvavad.

Õpetaja juhitud tegevus. Rida

Õpetaja selgitab lühidalt omadussõna võrdlusastmete (sh ainult kõige-ülivõrde) moodustamist ja kasutust. Õppijad moodustavad seejärel ruumis rivid nt pikkuse, vanuse, juuksevärvi ja kinganumbri järgi. Kui rivi on valmis, ütlevad kõik kaks lauset endast kahel käel oleva inimese kohta: Geraldine on pikem kui mina, Paul on lühem kui mina. Õpetaja kirjutab lausemudelid eelnevalt tahvlile. Enne iga rivistust peab õpetaja küsima, kas sellise rivi moodustamine sobib kõigile. Kui keegi ei soovi osaleda, võib ta kõrvale jääda ja õpetajal aidata hinnata, kas rivi ja laused on korrektsed.

Zoomis: Õpetaja jagab ekraanil tahvlit/avab tühja dokumendi ning tõmbab sinna suure kirjutamise kasti. Iga õppija ütleb, kui pikk ta on, ning õpetaja kirjutab andmed tahvlile, nt Jez 168 cm, Claudio 195 cm, Mallory 172 cm, Usman 186 cm. Seejärel ütlevad õppijad pikkuse kohta kaks lauset. Näidislaused saadab õpetaja chati. Juuksevärvi ja -pikkuse kohta saavad õppijad öelda lauseid lihtsalt galeriis üksteist vaadates, kasvavat rida ei tehta. Õpetaja kirjutab näidise chati ja nimetab, kes räägib.

Ülesanne 3. Küsi ja vasta!

Küsimused loetakse ette ja kontrollitakse, kas need on arusaadavad. Seejärel täidab iga õppija individuaalselt ülesande, vaadates klassis ringi ja kirjutades iga kriteeriumi taha ühe kursusekaaslase nime. NB! Ülesandes tuleb kasutada kõikide kohalolevate rühmakaaslaste nimesid (kusjuures mõnda nime võib kasutada ka mitu korda).

Seejärel seisavad õppijad ringis ja õpetaja küsib: Kes on rühmas kõige sõbralikum? Õppijad ütlevad, mis nime nad kirjutasid, ning need, kelle nimesid öeldakse, astuvad ette. Õpetaja esitab niimoodi kõik küsimused.

Zoomis: Samamoodi. Kui õppijad ütlevad nimesid, kasutavad nimetatud mõnd ikooni (Reactions > pöial püsti, süda vm, välja arvatud raise hand, sest selle märgi peab ise maha võtma, muud kaovad u 5 sekundi pärast iseeneslikult).

Ülesanne 4. Kirjuta!

Õpetaja küsib, missugune Eesti on, ning õppijad kirjutavad mõned laused Eesti kohta oma tööraamatusse. Seejärel kirjutavad õppijad, missugune on nende kodumaa. Õpetaja vaatab need lühikesed tekstid kiirelt üle ning siis saab nende põhjal teha järgmist tegevust, nn piiksujuttu.

Zoomis: Samamoodi. Õppijad saadavad oma teksti ainult õpetajale chatis. Õpetaja saadab parandatud teksti õppijale tagasi.

Õpetaja juhitud tegevus. Piiksujutt

Õpetaja kogub tööraamatud kokku ja annab ühele õppijale ühe tööraamatu. Õppija loeb ülesande 4 teksti ette nii, et

• esimeses pooles (Missugune on Eesti?) ei muuda midagi, nt Eesti on väike ja külm. Eesti on puhas. Eesti keel on ilus. Eestlane on aeglane ja naljakas.

• teises pooles (Missugune on sinu kodumaa?) ütleb riigi, rahvuse ja keele asemel “piiks”, nt Piiks on ilus. Piiks on väike. Piiks keel on raske.

Teised õppijad arvavad, mis maa on “piiks”.

Kui õige maa on öeldud, saab ühe tööraamatu järgmine õppija ja tegevust korratakse. Siin mängus võib õppija saada ettelugemiseks ka enda teksti.

Zoomis: Samamoodi. Õpetaja kopeerib chatist kellegi teise koostatud teksti ja saadab selle chatis edasi ühele õppijale, kes loeb teksti ette.

Kodutöö: Quizletis 23.3 Vastandid 1 ja 23.4 Vastandid 2 (NB! Need komplektid on ainult Quizletis, sõnavihikus pole).

KORDAMINE

Õpiväljundid:

• õppija kordab A1-taseme läbitud teemasid

• õppija oskab lihtsaid küsimusi moodustada ja küsimustele vastata

• õppija valmistub kursuse lõpu suuliseks ja kirjalikuks lõputestiks

• õppija on tutvunud eesti keele edasiõppimisvõimalustega ja saanud innustust eesti keele õpinguid jätkama

Orienteeruv aeg teema läbimiseks: 5 akadeemilist tundi Tööraamatud on suletud. Õpetaja palub õppijatel öelda küsisõnu, mida nad teavad, ning kirjutab need tahvlile. Siis kirjutab õpetaja tahvlile ka suulise osa teemad:

MINA

MINU PERE MINU PÄEV

MINU NÄDAL

SÖÖK JA JOOK

Zoomis: Samamoodi. Küsisõnu kirjutavad õppijad chati või jagatud tahvlile.

Õpetaja juhitud tegevus. Küsimused

Õppijad töötavad paarides. Iga paar saab paberilehe ning kirjutab sellele kuus küsimust suulise osa teemade kohta. Õpetaja trükib need küsimused kiiresti PowerPoint esitlusse, parandades vead, igale slaidile 3−6 küsimust. Õpetaja näitab slaidhaaval küsimusi (3−6 küsimust slaidil), õppijad tõusevad püsti, liiguvad klassis ringi, otsivad paarilise ning küsivad ja vastavad. Enne järgmist slaidi tuleb otsida uus paariline, kellega järgmisest slaidist vestelda jne. Samal ajal, kui õppijad räägivad, saab õpetaja arvutisse uusi küsimusi trükkida (videokahuri vaade tuleb n-ö külmutada, Freeze-nupust).

Zoomis: Õppijad teevad paarides küsimusi, siis saadavad õpetajale chati, õpetaja kopib esitlusse või Wordi faili ning küsimustele vastatakse ahelrääkimise põhimõttel.

Õpetaja juhitud tegevus. Vaata passi!

Õpetaja annab igale õppijale passi. Koguklassitööna tehakse ajurünnak, mis küsimusi saab passi kohta küsida. Seda tehakse tahvlimarkerit edasi andes: õpetaja annab markeri 2−3 õppijale. See, kelle käes on marker, kirjutab küsimuse tahvlile. Kui küsimus on kirjutatud, annab markeri järgmisele õppijale edasi.

Õppijad liiguvad klassis ringi ja küsivad üksteiselt küsimusi ning vastavad neile passi põhjal.

Zoomis: Jääb ära.

Küsimused

Õppijad avavad tööraamatud, koos vaadatakse üle, kas seal olevad küsisõnad said ka tahvlile kirja. Kui ei saanud, siis vaadatakse üle nende tähendus. Siis ütleb õpetaja nime, kes loeb teema “Mina” esimese küsimuse. Õppija, kes luges küsimuse, ütleb ka, kes vastab. Kui teema “Mina” küsimused on loetud, liiguvad õppijad klassis ringi ja küsivad üksteiselt neid küsimusi.

Samamoodi tehakse järgmiste teemadega “Minu pere”, “Minu päev ja minu nädal”, “Söök ja jook”.

Zoomis: Vestluseks jagab õpetaja õppijad kolmestesse BORidesse. Enne järgmist teemat vaadatakse uued küsimused üle suures ruumis.

Lauamäng

Õppijad mängivad lk 84−85 suurt lauamängu kolmeses rühmas. Igal õppijal on mängunupp ning rühmal on täring. Õppijad liiguvad mängulaual kordamööda. See, kes veeretab ja käib, loeb küsimuse ette ning ütleb, kumb kaaslane vastab.

Zoomis: Samamoodi.

Õpetaja juhitud tegevus. Kirjuta vastus!

Õpetaja igale õppijale paberilehe ning palub joonistada sellise 4x5 ruuduga tabeli:

Seejärel kuvab õpetaja seinale selle tabeli. Tabeli võiks panna Wordi või Drive´i, siis saavad õppijad pärast sellele küsimuste asemele vastused kirjutada:

Sinu

lemmiksöök Sinu lemmiksõna eesti keeles

Missugune Eesti on?

Kus sa nädalavahetusel oled?

Sinu perekonnanimi Sinu sünnipäev Sinu telefoninumber

Millal on eesti keele kursus? Mida sa hommikul jood? Mitu õde sul on?

Kuhu sa homme lähed? Kus sa elad? Eesti pealinn Eesti lipu värvid Mis keelt sa räägid?

Mis sulle meeldib? Mis su isa nimi on? Mis päev täna on? Kui vana su ema on? Joonista koer!

Iga õppija kirjutab tabelis olevatele küsimustele vastused oma paberil olevasse tabelisse. Küsimust kirjutada pole vaja. Iga õppija kirjutab mõne oma vastuse ka tahvlile, kirjutades küsimuse asemele vastuse.

Zoomis: Samamoodi. Õpetaja jagab tabelit ekraanil. Õppijad kirjutavad lõpus oma vastused jagatud ekraanile, kasutades funktsiooni Annotate > Text.

Lõputesti suulise osa harjutamiseks ütleb õpetaja ühe suulise osa teema ning toob mõned näited, millest sel teemal rääkida võiks. Siis jagab õpetaja osalejad paaridesse ning palub neil sel teemal vestelda. Umbes 7 minuti pärast vahetatakse paarilisi ja õpetaja annab uue teema ning toob mõned näited. Tegevust korratakse, kuni kõik viis teemat on kaetud.

Zoomis: Õppijad vestlevad kahese BORis. Igaks teemaks teeb õpetaja uued BORid.

Õpetaja tutvustab võimalusi, kus ja kuidas eesti keelt edasi õppida, kuvades ja kommenteerides tööraamatu lõpus ära toodud viiteid, lk 90:

• sõnaraamatud

• iseõppimiseks sobivad veebilehed

• asutuste veebilehed, kes pakuvad tasuta keelekursusi

Zoomis: Samamoodi.

LÕPUTEST

Orienteeruv aeg lõputesti tegemiseks: 3 akadeemilist tundi Koolituse lõpus läbiviidav lõputest koosneb kirjalikust ja suulisest osast.

Kirjalik osa koosneb avatud vastustega küsimustest ning kontrollib küsimuse või situatsiooni kirjelduse mõistmist ja küsimusele vastamise või situatsioonile verbaalse reageerimise oskust. Kirjaliku testi täitmiseks on aega 45 minutit.

Pärast kirjalikku osa viiakse läbi vestlus paarides, paarilised loositakse. Paaril on vestluseks aega 15 minutit. Iga paar loosib endale teema. Teemad on: mina, minu pere, minu päev, minu nädal, söök ja jook. Teema loosimiseks võib õpetaja eelnevalt teha sedelid teemadega või kasutada loosiratast.

Pärast teema loosimist vestlevad õppijad sel teemal. Vestelda võib nii, et algul räägib üks ja siis teine õppija, aga vestelda võib ka küsimus-vastus vormis. Mõlemal juhul peab kumbki õppija esitama teisele vähemalt kolm küsimust ning paarilise esitatud küsimustele vastama. Ka õpetaja esitab kummalegi õppijale vähemalt kolm lihtsat teema- ja tasemekohast küsimust, millele õppija vastab. Lõputest on sooritatud, kui õppija vastab kirjalikus osas õigesti vähemalt pooltele küsimustele ning oskab vestluses teemast vähemalt 5 lauset rääkida, esitada vähemalt ühe arusaadava küsimuse ning vastata vähemalt kahele küsimusele. Sooritust hindab õpetaja.

Kohtumise kohta täidetakse samasugune registreerimisleht nagu kõigi muude tundide kohta. Registreerimislehe digiallkirjastab õpetaja samal päeval, kui toimus lõputest. Lõputestid paneb õpetaja oma kursuse kausta.

Lõputest Zoomis: Kohtumine algab ja õppijad kogunevad Zoomi keskkonda. Õpetaja selgitab testi tegemise reegleid ja ajaraamistikku:

• 10 min sissejuhatuseks ja tehniliseks valmispanekuks

• 45 min kirjalikuks osaks

• 15 min iga paari kohta suuliseks osaks

• järelejäänud aeg kokkuvõteteks

Õpetaja loosib paarilised suuliseks osaks. Seda võiks teha nii, et ta jagab grupi juhuse alusel 2 BORideks, aga ei ava neid. Õpetaja arvutab, millal lõpeb kirjalik osa, ning annab igale paarile 15minutilise ajavahemiku (nt esimese paari aeg on 19:00−19:15, teise paari aeg on 19:15−19:30 jne). Paaride koosseisu ja ajavahemikud saadab õpetaja kõigile chati.

Õppijad, kelle vestluse aeg on hilisem, võivad pärast kirjalikku osa lahkuda ja oma ettenähtud ajal tagasi tulla.

Õpetaja avab arvutis testi kirjaliku osa ning jagab seda ekraanil. Õpetaja tutvustab, kuhu vastuseid kirjutada. Õpetaja näitab, kuidas valida õige vastus esimesele küsimusele 1. Mis on sinu eesti keele õpetaja nimi? (NB! See on ainuke valikvastusega küsimus testis).

Õpetaja tutvustab, kuhu teistele küsimustele vastuseid kirjutada. Iga küsimuse järel on kiri „Teie vastus“, õppija peab oma vastuse sinna kirjutama.

Õpetaja kerib kiirelt testi lõppu, kus on klahv „Saada ära” ja näitab, et kui töö on valmis, tuleb kindlasti sinna vajutada. Õpetaja saadab chatis kõigile õppijatele lingi testile.

Kirjalik osa

Õppijatele antakse 45 minutit küsimustele vastamiseks, võib panna stopperi, nt https://www. online-stopwatch.com/countdown/. Õpetaja rõhutab, et vastata tuleb ilma abivahenditeta.

Kui õppija on lõpetanud, vajutab ta kõige all klahvi „Saada ära“. Kui pärast seda ilmub ekraanile kiri „Aitäh!“, on test automaatselt saadetud.

Kirjalik osa on sooritatud, kui õppija vastab kirjalikus osas õigesti vähemalt pooltele küsimustele.

Suuline osa

Pärast kirjalikku osa viiakse läbi vestlus paarides, paarilised loositakse. Paaril on vestluseks aega 15 minutit.

Õpetaja avab Zoomis kaks BORi: ühte kutsub paari, kes teeb suulist osa, ja teise jätab kõik ülejäänud. Teistel palub õpetaja BORi kutset ignoreerida, nemad võivad üldises ruumis edasi olla. Õpetaja liitub ise ka suulist osa tegeva BORiga.

Kui paarilised on suuliseks osaks kohal, jagab õpetaja õppijatega oma ekraani ning avab suulise osa teema loosimiseks ekraanil lingi https://wheelofnames.com/eqt-bkt.

Siis keerutab õpetaja ketast (klikib kettal või vajutab Ctrl ja Enter) ja loosib teema. Kui ilmub aken võiduteemaga, ütleb õpetaja paarile nende teema. Seejärel vajutab õpetaja „Close“ ning õppijad võivad rääkima hakata.

NB! Vajutada tuleb just nimelt „Close“ ja mitte klahvi „Remove“. Kui õpetaja siiski klõpsab kogemata „Close“’i asemel klahvil „Remove“, kaob loositud teema loosikettalt ära. Et järgmisel paaril oleks jälle kõik teemad laual, tuleb lihtsalt uuesti aktiveerida link https:// wheelofnames.com/eqt-bkt.

Pärast teema loosimist vestlevad õppijad sel teemal. Vestelda võib nii, et algul räägib üks ja siis teine õppija, aga vestelda võib ka küsimus-vastus vormis. Mõlemal juhul peab kumbki õppija esitama teisele vähemalt kolm küsimust ning paarilise esitatud küsimustele vastama. Ka õpetaja esitab kummalegi õppijale vähemalt kolm tasemekohast lihtsat küsimust, millele õppija vastab.

Kokkuvõte

Õppijad kogunevad etteantud ajal suurde gruppi tagasi ja õpetaja jagab nendega oma ekraani, millel on avatud tühi test.

Arutatakse läbi küsimused ja võimalikud vastused ja õpetaja kirjutab mõned õiged vastusevariandid testi sisse. Kõik saavad teada anda, kas nad kirjutasid midagi sarnast. Lõppu jõudes õpetaja ei saada testi ära, st ei klõpsa klahvil „Saada ära“.

Pärast testi

Pärast testi anna palun kursuse korraldajale teada, et sinu rühm tegi lõputesti ja sa soovid oma rühma lõputeste, et õppijatele tagasisidet anda. Siis saadab kursuse korraldaja sulle kõik testid PDFina ning saad nende põhjal õppijatele individuaalset tagasisidet anda. NB! Lõputeste ei tohi õppijatele saata.

Lisa 1. Orienteeruv tunnijaotusplaan

Tunnijaotusplaan näitab orienteeruvat aega, mis kulub teema käsitlemiseks. Materjali läbimiseks vajalikku aega reguleerib õpetaja, jälgides kooskõla õppijate vajaduste ja tunniterviku vahel.

Lisa 2. Iseseisva töö maht ja tähtpäev

Õpetaja võib selle tabeli välja printida või salvestada oma arvutisse või oma Drive’i. Tabel asub ka kohanemisprogrammi õpetajakaustas. Õpetaja lisab viimasesse veergu jooksvalt kuupäeva, millal on selle rea kodutöö tähtpäev. Kui kodutöö koosneb mitmest osast ja see antakse mitmel kohtumisel, paneb õpetaja sinna selle kuupäeva, mis on viimase kodutöö tähtpäev, st ka päev, mil kodutöö allkirjastati.

Selle tabeli põhjal näeb, millise kuupäeva juurde milline iseseisev töö kuulub. Kui õppija teeb iseseisva töö ära hilinemisega, siis allkirja paneb õppija sellele registreerimilehele, millal õppija oleks pidanud selle iseseisva töö ära tegema.

Iseseisva töö sisu akadeemilist tundi tähtpäev

0. Kohvipaus

1.1 Tere! Head aega!

1.2 Viisakusfraasid

3.1 Kuidas palun? Oota!

2.1 Numbrid 0−12

2.2 Numbrid 13−19

2.3 Numbrid 20−1000

2.4 Numbrid

“Keeleklikk” 2.4.8, 2.4.9

“Keeleklikk” 3.3.12-3.3.14

“Keeleklikk” 3.3.16-3.3.18

4.1 Mis kell on? 1

4.2 Mis kell on? 2

“Keeleklikk” 1.5.16−1.5.18

5.1 Päevad

5.2 Kuud

5.3 Aastaajad

NB! See on 3.1 teema tähtpäev