Kohanemisprogramm Settle in Estonia: A2 keeleõppe metoodika

Kohanemisprogrammi “Settle in Estonia” eesti keele A2-taseme koolituse

metoodika

Marju Ilves ja Leelo Kingisepp

Lepingupartner: Expat Relocation Estonia OÜ

Autorid: Marju Ilves, Leelo Kingisepp

Keeletoimetaja: Ingrid Krall

Kujundus ja küljendus: Sven Liivand, www.flip.ee

Trükikoda: Librix Print powered by wabrix.ee

Tellija / kirjastaja: Kultuuriministeerium, Suur-Karja 23, 15076 Tallinn

Settle in Estonia koduleht: www.settleinestonia.ee

Kohanemisprogrammi rahastab Euroopa Liit Euroopa

Sotsiaalfondi (ESF) kaudu ning Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium.

Versioon: Jaanuar 2023, 3. parandatud trükk

© 2022 Kultuuriministeerium. Kõik õigused kaitstud.

Kursuse tutvustus

Eesti keele A2-taseme koolituse eesmärk on uussisserändajate esmase eesti keele oskuse arendamine A1-tasemelt algaja keelekasutaja A2-tasemele ning keeleõppijate motiveerimine ja innustamine edasiseks eesti keele õppeks ning võimalikuks tasemeeksami sooritamiseks.

Koolituse tulemusel on uussisserändaja omandanud esmase eesti keele oskuse A2-tasemel ning saab hakkama igapäevastes suhtlusolukordades eestikeelses keskkonnas. Koolituse sisu on kooskõlas eesti keele A2-taseme kirjeldusega. Koolitus viiakse läbi baas- ehk vahenduskeeleta.

Koolituse maht on 150 akadeemilist tundi, sh auditoorse töö maht 120 akadeemilist tundi ja iseseisva töö maht 30 akadeemilist tundi. Reeglina toimuvad koolitused rühmas kaks korda nädalas ja ühe auditoorse kohtumise pikkus on kolm akadeemilist tundi korraga. Iseseisvat tööd teeb osaleja omandades sõnavara veebipõhises keskkonnas Quizlet ja eestikeelses keelekeskkonnas, kohanemisprogrammi videote abil ning lugedes iseseisvalt kursuse õppematerjalide hulka kuuluvat raamatut “Margus, kass ja õunamoos”.

A2- taseme eesti keele kursuse õpiväljundid

Koolituse lõpuks osaleja:

• mõistab lauseid ja sageli kasutatavaid väljendeid, mis seostuvad olulisemate igapäevaelu valdkondadega (nt info enda ja pere kohta, sisseostude tegemine, kodukoht, töö)

• tuleb toime igapäevastes suhtlusolukordades, mis nõuavad otsest ja lihtsat infovahetust tuttavatel rutiinsetel teemadel

• oskab lihtsate fraaside ja lausete abil kirjeldada oma perekonda, teisi inimesi, elutingimusi jms ning väljendada oma vajadusi

• oskab ennast ja teisi tutvustada

• oskab väljendada, et ei saa öeldust aru

• oskab küsida sõnade tähendusi ning paluda öeldut korrata

• oskab öelda oma posti- ja e-posti aadressi

• oskab öelda, mis korrusel ta elab

• oskab nimetada majas ja korteris olevaid tube jm ruume

• kirjeldab korterit ja/või maja

• oskab öelda, mis on tema kodu lähedal

• mõistab lihtsamate kinnisvara üürimise kuulutuste sisu

• nimetab mööbliesemeid ja kodumasinaid ning oskab väljendada, kus need tema kodus asuvad

• teab omadussõnu, millega iseloomu kirjeldada

• oskab kirjeldada enda või endale olulise isiku iseloomu ja välimust

• oskab isikuid võrrelda

• nimetab pereliikmeid ja kirjeldab oma perekonda

• teab peamisi õnnitlusi

• oskab kirjeldada tegevusi mõnel tähtpäeval

• teab poodide üldnimetusi

• saab aru poodide lahtiolekuaegadest, sh mis kellast mis kellani, ning oskab samalaadset infot edastada

• saab aru kliendikaardi taotlemisel küsitavatest küsimustest ja lihtsa ankeedi sõnavarast

• oskab täita lihtsat ankeeti

• saab aru lihtsast ilmateatest ning teab ilmakaari

• oskab kirjeldada oma päeva kronoloogiliselt, sh mis kell ta mida teeb

• oskab kirjeldada oma nädalat

• teab liite -ti tähendust ajas (reedeti)

• oskab külla kutsuda ning kutse põhjust selgitada

• oskab väljendada koguseid (mõõtühikutes ja pakendites)

• oska esitada lihtsaid ettepanekuid ja palveid

• oskab rääkida kohustustest (mida peab tegema/on vaja teha)

• oskab rääkida kodustest töödest, sh missuguseid koduseid töid talle meeldib/ei meeldi teha, mida ta oskab/ei oska teha ja mida hakkab tegema

• oskab öelda, mis riided sobivad omavahel

• oskab kirjeldada inimese riietust

• oskab kliendina riiete ostmisel infot küsida

• oskab rääkida oma harrastustest

• teab minevikku väljendavaid sõnu: eile, üleeile, eelmise esmaspäeva hommikul, päeval, pärastlõunal, õhtul

• oskab rääkida oma lähiminevikust, nt mida tegi eile, ja teab, kuidas minevikusündmusi eitada

• teab transpordivahendite nimetusi ja oskab öelda, millega sõidab tööle jt kohtadesse

• teab, kuidas bussipiletit osta

• oskab vastata küsimustele reisi saabumisaja (Mis kellaks?), lähte- ja sihtkoha kohta (Kust? Kuhu?)

• oskab nimetada mõnda Eestis elavat lindu, metslooma, kodulooma, putukat

• oskab asju ja olendeid võrrelda, st kasutada omadussõnade keskvõrret

• teab mõnda ürituseliiki, nt festival, konverents

• tunneb konstruktsiooni kas sa oled kunagi + nud

• oskab osta kino- ja kontserdipiletit

• oskab öelda, mis aastal ta kooli läks ja kooli lõpetas

• oskab lihtsate fraasidega rääkida oma karjäärist ja koostada lihtsat CV-d

• teab ametinimetusi ning oskab öelda, kellena ta töötab, on töötanud ja tahaks töötada

• oskab öelda, kuidas ennast tunneb erinevates olukordades

• teab kehaosi ja mõnda arsti nimetust

• oskab oma tervislikku seisundit üldsõnaliselt kirjeldada

• saab aru kogustest ja retsepti koostisest

• tunneb toidutegemise sõnavara ja teab tavalisemaid lauanõusid

• loeb lihtsat toiduretsepti

• teadvustab eestikeelseid tekste oma elukeskkonnas ning kasutab eesti keelt keelekeskkonnas

• on ületanud esmase keelebarjääri ja omandanud positiivse hoiaku eesti keele õppe osas

• tunneb eesti keele grammatika põhivara, ehkki teeb selle kasutamisel jätkuvalt vigu

• julgeb eestikeelsesse vestlusse astuda

• oskab kasutada erinevaid iseseisvaks õppimiseks mõeldud võimalusi (nt Quizlet, “Keeleklikk”, Drops)

• on saanud innustust eesti keele õpinguid jätkama

Lõputest

Keelekursuse lõpus sooritavad osalejad kirjaliku testi ning vestlevad paaris etteantud info ja piltide põhjal. Lõputest koosneb suulisest ja kirjalikust osast. Kirjalik test on kooskõlas A2-taseme õppekavaga ning koosneb avatud vastustega küsimustest. Test kontrollib küsimuse või situatsiooni kirjelduse mõistmist ja küsimusele vastamise või situatsioonile verbaalse reageerimise oskust, pildi kirjeldamise oskust ning lihtsa teksti mõistmise oskust. Vestluses tuleb osalejal koos paarilisega tasemekohaselt rääkida etteantud pildi põhjal (nt osta bussipilet), esitada küsimusi ning selgelt esitatud lihtsatele küsimustele ka ise vastata. Edukaks soorituseks peab koolitatav vestluses demonstreerima küsimuste esitamise, küsimustele vastamise ning teema arendamise oskust. Sooritust hindab koolitaja.

Baaskeeleta õpe

2021.−2023. aasta kohanemisprogrammis kasutame eesti keele õppes uudset, baaskeeleta õppemetoodikat. Erinevalt varasemast kohanemisprogrammist komplekteeritakse seekord grupid segarühmadena (mitte vene ja inglise keele baasil õppivate rühmadena), mis tähendab, et põhiliseks tunnis kasutatavaks keeleks on eesti keel.

Baaskeele ehk vahenduskeeleta õppel on järgmised positiivsed tunnusjooned:

baaskeeleta õpe loob osalejatele võrdsemad võimalused sihtkeele omandamisel;

• baaskeeleta õpe toetab keeletunnis sihtkeeles suhtlemist, sest see on ainus rühma ühendav keel;

• algajal keeleõppijal on vaja uue keelega kohanemise algfaasis õpitavat keelt palju kuulda ja kuulata ning õpe, mis toimub läbivalt ainult eesti keeles, suurendab eesti keele kuulmise võimalusi;

• baaskeeleta õpe annab loomuliku konteksti enda arusaadavaks tegemiseks, sest heterogeenses rühmas peab õppija hääldama sõnu nii, et erineva keeletaustaga rühmakaaslane teda mõistaks, ning kasutama enda arusaadavaks tegemisel erinevaid suhtlusstrateegiaid nii suulises kõnes kui ka teksti mõistmisel;

• baaskeeleta õppes on materjali rohkem vaja korrata, et seda omandada, sh uut sõnavara, sest sõnade tähenduse edasiandmiseks tuleb kasutada mitmesuguseid viise (pildimaterjal, žestid jm).

Baaskeeleta õppe väljakutsed ja lahendused

• Baaskeeleta õppega alustamine on psühholoogiliselt raske (täiskasvanul ei ole mugav olla olukorras, kus ei saa aru, mida õpetaja räägib).

Lahendus: Õpetaja mugandab oma keelekasutust õppijatele arusaadavaks, sh

- jagab teadlikult oma kõne jõukohasteks ühikuteks, nt esitab ainult ühe küsimuse või ütleb ainult ühe lause, teeb selle erinevaid vahendeid kasutades arusaadavaks ega esita uut keeleainest enne, kui eelmine on õppijatele selge ja arusaadav;

- kasutab enda arusaadavaks tegemiseks mitmesuguseid vahendeid: pilte, žeste, miimikat ja vajaduse korral juhendab õppijaid kasutama veebisõnastikke, et õppijad saaksid tähendusi otsida oma emakeele kaudu. Valik sõnastikke on toodud tööraamatu lisas.

• Baaskeeleta õpe on nii õpetaja kui ka õppija jaoks intensiivne ning toob nad mugavustsoonist välja.

Lahendus: Õpetaja varieerib intensiivsemaid tegevusi rahulikumate paaris- ja rühmatöödega, kus õppijad saavad võimaluse korral kasutada oma emakeelt või mõnda ühist võõrkeelt.

• Baaskeeleta on keeruline edasi anda selgesõnalisi korralduslikke aspekte, nt selgitada kursuse korraldusega seotud aspekte, keerukamate lauamängude kulgu ja rühmatööde reegleid.

Lahendus: Kursuse korraldusega seotud teavet võib õpetaja edastada mõnes üldiselt mõistetavas võõrkeeles. Lauamänge ja rühmatöö kulgu tutvustab õpetaja nii üle klassi kui ka iga rühma juures nii kaua, et tegevus rühmas käivituks. Kui keerukamast lauamängust on lihtsam versioon, võivad õppijad seda järgida, nt lausete kasutamise asemel nimetada mängus ainult üksikuid sõnu vmt.

• Baaskeeleta õpe võtab nii õpetajalt kui ka õppijatelt rohkem aega ja energiat, kuna seletusi on vaja korrata ja ümber sõnastada.

Lahendus: Õpetaja lepib faktiga, et materjali läbi võtmise tempo on aeglasem kui baaskeelega õppe puhul.

• Baaskeeleta õppes on abstraktsete mõistete ja nähtuste (nt grammatika) selgitamine raskendatud ning õppija ei pruugi nüanssidest aru saada.

Lahendus: Keerukamate grammatikaseletuste puhul kasutab õpetaja keelekümblusmetoodikast pärit võtet − rollivahetust, kus ta markeerib, et läheb hetkeks teise rolli −, annab seletused vene/inglise keeles ning seejärel läheb tagasi õpetaja rolli, kes räägib ainult eesti keeles. Keelekümblusmetoodikas kasutatakse rolli vahetamise markeerimiseks nt kohavahetust ruumis (à la siin tahvli juures ma räägin vene/inglise keelt, aga mujal mitte); peakatet (panen pähe “võlukübara”, mis annab võime rääkida vene/ inglise keelt).

• Baaskeeleta õppes on ka kursuse üldkorralduslike nüansside seletamine keeruline.

Lahendus: Arusaamist saab toetada näitlikustamisega ja läbi tegemisega, nt “Keelekliki”, Quizleti ja kohanemisprogrammi interaktiivsete materjalide funktsioone saab õpetaja klassis demonstreerida ning lasta ka üksikutel õppijatel videoid ja ülesandeid käivitada. Õpetaja peab arvestama sellega, et suuliselt antud infot tuleb esitada alati ka kirjalikult.

Õppematerjalid

Metoodiline juhend jälgib kursuse tarbeks koostatud eesti keele A2-taseme tööraamatu “Tule ja õpi veel! Eesti keele tööraamat, A2-tase” ja “Tule ja õpi veel! Eesti keele sõnavihik, A2-tase“ kulgu ning teemasid.

Metoodilise juhendi lõpus esitatakse orienteeruv tunnijaotusplaan teemade käsitlemiseks, ent materjali läbimiseks vajalikku aega reguleerib õpetaja, jälgides kooskõla õppijate vajaduste ja tunniterviku vahel.

Lisaks tööraamatule kasutatakse tunnis spetsiaalselt selle kursuse jaoks toodetud videoklippe ning sõnade õppimise keskkonda Quizlet ning sõnavihikut, kus Quizleti sõnakomplektid on esitatud ka paberkandjal.

Õppijad saavad endale ka lihtsate tekstidega lugemismaterjali “Margus, kass ja õunamoos”, mis on mõeldud koduseks lugemiseks.

Kõik õppematerjalid on läbivalt eestikeelsed.

Kõikide õppematerjalide autoriõigus kuulub Kultuuriministeeriumile ja neid võib kopeerida ja/või jagada väljaspool kohanemisprogrammi ainult Kultuuriministeeriumi kirjalikul loal.

Tööraamat “Tule ja õpi veel!”

Zoomis: Õpetaja saab jagatud ekraanil näidata tööraamatu PDFi.

Kursuse põhimaterjal on tööraamat “Tule ja õpi veel!”. Tööraamatus on 30 peatükki ehk teemat. Tööraamatu ülesanded on nummerdatud ja töökäsu mõistmist hõlbustavate ikoonidega varustatud. Iga õppija saab isikliku tasuta trükieksemplari ning tööraamat on koostatud nõnda, et õppija kirjutab ülesannete vastused raamatusse. Tööraamat võimaldab arendada kõiki osaoskusi: kõnelemist, kuulamist, lugemist ja kirjutamist. Tööraamat sisaldab otselinke videoklippidele ja viiteid Quizleti keskkonnas ja sõnavihikus harjutatavale sõnavarale.

Tööraamatu teemadel on sarnane ülesehitus: peaaegu kõik teemad algavad küsimustemängu vormis soojendusülesandega, kus õppijad saavad üksteiselt küsimusi küsides teemakohast sõnavara ja väljendeid meelde tuletada. Küsimustemängude küsimused on teemade kaupa esitatud juhendi lisas 3, et õpetaja saaks neid vajaduse korral paljundada ja sedeliteks teha. Seda tüüpi soojendusülesandeid tuleks alati teha koguklassitööna, kus õppijad seisavad püsti ja vahetavad liikudes paarilisi ning küsivad samu küsimusi mitmelt inimeselt.

Tööraamatu peaaegu iga teema lõpus on vastava ikooniga märgistatud ülesanne, mis suunab õppijaid tegutsema keelekeskkonnas: kas eestikeelset kolleegi või sõpra intervjueerima, veebist infot otsima, keskkonnas olevaid keelendeid märkama vmt.

Tööraamatu lõpus on lisad:

• tühi lauamängualus

• lühike eesti keele grammatika

• lingid eesti keele õppematerjalidele ja keeleõppevõimalustele

Tühja lauamängualust saab kasutada mängude loomiseks, millega harjutatakse õppegrupi unikaalset infot (nt päritoluriigid, ametid vms).

Tööraamatu lõpus on järgmised grammatikaosad:

• nimisõna käänete tabel

• ainsuse ja mitmuse nimetava, omastava, osastava käände seosed

• tegusõna pööramine olevikus

• tegusõna pööramine lihtminevikus (-i-tunnus ja -si-tunnus)

• tegusõna pööramine täisminevikus

• tegusõna vormid tingivas kõneviisis

• tegusõna vormid käskivas kõneviisis

• umbisikuline tegumood

• ma-infinitiiv ja da-infinitiiv koos sõnadega pean, hakkan, meeldib, oskan, mul on vaja, tahan, võin

• mas- ja mine-vorm

• omadussõna võrdlusastmed, kõige-ülivõrre

Raamatu lõpus on ära toodud järgmised viited:

• sõnaraamatud

• iseõppimiseks sobivad veebilehed

• keelekursusi pakkuvate asutuste veebilehed

• eesti keele tasemeeksamite info

• tagasimaksesüsteemi info

Videoklipid

Zoomis: Õpetaja mängib klippe samamoodi ette nagu klassis, tuleb jälgida, et heli jõuaks õppijani (tuleb märgistada share sound).

A2-taseme õppematerjali üks osa on videoklipid. Kõik klipid on osa kursusest. Kõik klipid asuvad Youtube´i playlistis. Siin on iga klipp eraldi otselingiga:

A2 video 1 Mida tähendab ... ?

A2 video 2 Mis su e-posti aadress on?

A2 video 3 Kus sa praegu elad?

A2 video 4 Mitu tuba sul on?

A2 video 5 Meil on väike maja

A2 video 6 Kas sa oled abielus?

A2 video 7 Kas teil kliendikaart on?

A2 video 8 Ilmateade 1

A2 video 9 Ilmateade 2

A2 video 10 Mida sa teed? 1

A2 video 11 Mida sa teed? 2

A2 video 12 Tule mulle nädalavahetusel külla!

A2 video 13 Tule mulle täna õhtul külla!

A2 video 14 Kui palju see roosa kampsun maksab?

A2 video 15 Kui palju see must kleit maksab?

A2 video 16 Üks pilet palun!

A2 video 17 Kellena sa praegu töötad?

A2 video 18 Teeme kama!

A2 video 19 Teeme juustuleiba!

A2 video 20 Mille üle te kaebate?

Metoodika eeldab, et videoklippe kasutatakse kontaktõppe tundides ja ka iseseisvaks tööks. Videoklippide keskkond on avalik, kasutamiseks ei ole vaja teha kontot ega end muul viisil sisse logida. Materjali kasutamiseks on vajalikud internet, arvuti või nutitelefon, kõlarid. Lavastatud videoklipis esitavad kaks impronäitlejat (Mirja Meriste ja Mihkel Kangur) lühikesi dialooge. Dialoogis on fraasid, millega tunnis tegeletakse. Subtiitrite sisselülitamise võimalust ei ole, materjal on läbivalt eestikeelne. Videoklippi saab soovi korral peatada, korduvalt edasitagasi kerida, alla laadida ning klipi heli reguleerida.

Mängupassid

Zoomis: Mängupasse ei kasuta.

Õppematerjali juurde kuuluvad nn mängupassid, neid on kokku 20 tk (10 meest ja 10 naist) ja igal passil on eri rahvusest persoon. Passil on ära toodud põhilised isikuandmed, aga ka elukoht, amet, hobid jms. Igal passil on ka täispikkuses foto. Passe saab kasutada paljude teemade harjutamisel, õppija saab kehastuda passil olevaks isikuks ja rääkida endast, kasutades passil olevat infot.

Sõnavihik “Tule ja õpi veel!” ja keskkond Quizlet (www.quizlet.com)

Zoomis: Quizleti komplekti saab jagatud ekraanil näidata ja chatis saab jagada linki komplektile, millega töötatakse.

Baaskeeleta õppe läbiviimiseks ja sõnade tähenduste edasiandmiseks on 2021.−2023. a kohanemisprogrammis välja töötatud piltidega illustreeritud sõnavihik ja samade piltidega illustreeritud Quizleti komplektid www.quizlet.com keskkonnas.

Veebikeskkond www.quizlet.com on end rahvusvaheliselt tõestanud spetsiaalselt sõnade ja mõistete õppeks loodud õppekeskkond, mida programmi loojate andmetel kasutab iga kuu ligi 50 miljonit õppijat.

Sõnavihik ja Quizlet dubleerivad üksteist, võimaldades õppijal töötada nii veebis kui ka paberkandjal materjaliga. Ühtlasi toetavad sõnavihik ja Quizlet tööraamatu kasutamist, moodustades kokku ühtse komplekti: sõnavihiku ja Quizleti harjutusvara on koostatud tööraamatu peatükkide kaupa ja peaaegu kõikide peatükkide juures on mõned sõnavarakomplektid nii vihikus kui ka Quizletis. Õppija täidab sõnavihikut ja õpib sõnu Quizletis väljaspool tunniaega iseseisva tööna.

Sõnavihikus on:

• Sisukord, mis näitab sõnakomplektide pealkirju ja teema numbrit tööraamatus, mille juurde sõnakomplekt kuulub.

• 78 sõnakomplekti, mis sisaldavad u 1200 sõna või väljendit. Igas sõnakomplektis on grupp sõnu või väljendeid, mis on esitatud nõnda, et vasakul pool on lünkadega fraas

või sõna ning paremal pool vastav illustratsioon. Õiged vastused on sõnakomplekti all väiksemas punases kirjas. Vastused ei ole õiges järjekorras, vaid segamini. Lüngas olevate kriipsude arv vastab tähtede arvule, mis tuleb lünka kirjutada.

• Sõnavihikuga saab teha mitmesuguseid ülesandeid, näiteks kui sõnad on sõnavihikusse juba kirjutatud, saab neid korduvalt korrata, kattes kirjapoole kinni ja öeldes sõnu ainult piltide põhjal.

Quizletis on:

• Iga õppegrupi jaoks oma “klass”, mis sisaldab kõiki kursusel vajaminevaid Quizleti komplekte.

• 78 Quizleti komplekti, kus iga sõna või väljend on varustatud illustreeriva pildi ja audioga.

• Kõik Quizleti komplektid on läbivalt eestikeelsed.

• Võimaluse korral on õpitav sõna või väljend esitatud kontekstis lause või fraasi osaga ning illustreeritud. Mõnes üksikus komplektis on vaja kirjutada ka nt vastandsõnu või grammatilisi vorme. Vastus tuleb alati kirjutada õigesti ja vastuste variandid ei ole lubatud (näiteks mina vs ma, minul vs mul).

• Illustratsioonidena on kasutatud fotosid Shutterstockist.

• Kõikide komplektide autoriõigus kuulub Kultuuriministeeriumile ja neid võib kopeerida ja/või jagada väljaspool kohanemisprogrammi ainult Kultuuriministeeriumi kirjalikul loal.

Tehnilised juhised Quizleti keskkonna kasutamiseks:

• Õpetajal peab Quizleti kasutamiseks olema kasutajakonto (seda saab teha ka Facebooki või Gmaili kontoga sisse logides). Kohanemisprogrammi Quizleti komplektide kasutamine on nii õpetajale kui ka õppijale tasuta. Quizleti kasutamiseks kontakttunnis on õpetajal vajalik arvuti, videokahuri, kõlarite ja interneti olemasolu. Kohanemisprogrammis on igal õppegrupil veebis oma Quizleti klass, kuhu on koondatud kõik selle taseme Quizleti komplektid. Õpetaja on oma klassi administraator.

• Quizlet.com keskkonna kasutamiseks peab iga õppija looma endale kasutajakonto, seda saab teha ka Facebooki või Gmaili kontoga sisse logides. Õpetaja saab õppijat konto loomisega aidata nii, et logib ise sisse ning saadab oma klassi lingi (Add members > Send invitation) õppijate e-maili aadressile. E-kiri sisaldab automaatset linki ja kasutajakonto loomise juhendit. Õpetaja kontrollib, et kõik grupis olevad liikmed on konto loonud.

• Õppijale on koduseks Quizleti kasutamiseks vaja telefoni või arvutit, kõlareid ja internetiühendust. Quizlet töötab nii arvutis kui ka nutitelefonis ja tahvelarvutis ning sellest on olemas ka äpp. Quizlet töötab ligi 18 keele baasil, sh nt inglise, ukraina ja vene, ning iga õppija saab kasutajakonto olemasolul valida keele, milles ta Quizletit kasutama hakkab.

Juhiseid õpetajale Quizleti kasutamiseks:

Quizlet.com keskkonnas on iga sõnakomplektiga töötamiseks mitmeid funktsioone, mis ingliskeelses versioonis on järgmiste nimetustega ja mida laias laastus võib jagada kaheks: õppimine ja mängimine. NB! Telefoniekraanil ei pruugi kõik funktsioonid paista, siis tuleb vajutada View all.

Õppimine

• Flashcards – elektroonilised sõnakaardid, mille ühel küljel on õpitav sõna või väljend ja teisel pool pilt ja kontekst (lause või fraas).

• Learn – kaht tüüpi küsimused sh valikvastus ja sõna kirjutamine. Vale vastuse korral näidatakse õige vastus; näha on õigesti ja valesti vastatud ning vastamata küsimuste arv.

• Write – vaata pilti ja kirjuta vastus. Funktsiooni leiab Learn-funktsiooni Options alt.

• Spell – kuula audiot ja kirjuta vastus. Funktsiooni leiab Learn-funktsiooni Options alt.

• Test – juhuslikult genereeritud mitmest eri tüüpi küsimusest koosnev test, kusjuures varieeruvad ka küsimuste tüübid, nt kirjuta vastus, sobita vastus, valikvastusega küsimus, õige/vale vastus. Vajutades Options saab õppija ise endale testi koostada, nt määrata, mis liiki küsimusi ta testi soovib.

Mängimine

• Match – lohista kokku pilt ja sõna.

• Classic Live – võistle meeskondades, võistle individuaalselt.

• Checkpoint – mänguline reaalajas test.

Õpetaja saab klassis teha Quizletiga järgmist:

Õppimise funktsioonid

• Flashcards-funktsiooni kasutades saab esitada uut sõnavara. Õpetaja näitab videokahuriga seinale õpitava sõna/fraasi, demonstreerib hääldust, palub õppijail kooris või ükshaaval korrata ning kaardil klikkides näitab ka selle tähendust pildiga. Üht kaarti võiks “pöörata” mitmeid kordi, kuni kõik õppijad suudavad väljendit korrata. Selle funktsiooni puhul on võimalus harjutamist veel mitmel eri viisil mugandada. Järgmised nupud asuvad ekraani vasakul pool ja neid saab kasutada järgmiselt:

• Options-nupule klikkides saab valida, kumba sõnakaardi poolt esimesena näeb, ning lülitada sisse/välja ka audio kuulamise võimaluse.

• Play-nupule klikkides vahetuvad sõnakaardid ekraanil automaatselt ning õpetaja ei pea kaardi vahetamiseks klikke tegema.

• Shuffle-nupule klikkides muutub sõnakaartide järjekord, iga klikk teeb uue juhusliku järjekorra.

• Play- ja Shuffle-nuppu võib kasutada ka koos ja sel juhul vahetuvad kaardid automaatselt ning on ka uues juhuslikus järjekorras.

• Learn-funktsiooni kasutades korrata Flashcards-funktsioonis esitatud sõnu. Õpetaja kuvab seinale valikvastuse ning palub mõnel õppijal tulla ja klikkida arvutis õigele vastusele. Õpetaja kasutab järgmisi väljendeid: Mis see on? Tule ja kliki! Väga hea! Õige vastus! Proovi veel! ning kasutab tähenduse edasiandmiseks ka kehakeelt.

• Write-funktsiooni kasutades võib koguklassitööna täita sõnavihiku lehti. Õpetaja kuvab küsimuse Quizletis seinale, palub mõnel õppijal (võiks olla vabatahtlik) vastuse kirjutada, kusjuures vajaduse korral võib kasutada klahvi Don’t know, mis kuvab ekraanile õige vastuse.

• Spell-funktsiooni kasutades töötada sõnavihikuga. Õpetaja kuvab videokahuriga seinale küsimuse (pildi) ning palub õppijail öelda, mis on pildil. Seejärel laseb õppijail

kuulata sõna/väljendi audiot ning palub mõnel õppijal tulla ja õige vastus kirjutada. Kui kirjutatud vastuses on viga, parandab programm selle automaatselt ning kuvab ekraanil ka paranduskäiku. Seejärel on õppijal uus võimalus vastus õigesti kirjutada.

Mängimise funktsioonid

Quizleti mängimise funktsioone saavad õppijad ennekõike kasutada iseseisvas õppes, aga neil on oma koht ka keeletunnis. Õpetaja saab teha näiteks järgmist:

Match-funktsiooni kasutades võivad õppijad teha paaristööd, eeldusel et tunnis on vähemalt pooltel õppijatel mobiiltelefonid või tahvelarvutid, kus Quizlet käivitada. Match-funktsiooni ülesannet teeb alguses üks paarilistest ja seejärel teine ning võidab see, kes sooritab ülesande kiiremini.

Classic Live ja Checkpoint-funktsiooni kasutamine klassis eeldab, et vähemalt pooltel õppijatel on olemas nutivahend, millega Quizletisse siseneda. Seda funktsiooni kasutades saavad õppijad omavahel võistelda.

“Margus, kass ja õunamoos”. Lihtne lugemine A2-tasemele + helifailid

Autor: Lea Kreinin

Zoomis: Õpetaja saab jagatud ekraanil näidata raamatu PDFi.

Kursuse algul saab iga õppija raamatu paberkandjal.

Lea Kreinini kirjutatud lihtsate tekstide kogumik koosneb neljast peatükist, mis omakorda jagunevad lühemateks lugudeks. Tekstid on koostatud nii, et nad vastavad A2-keeletasemele. Iga peatüki lõpus on ülesanded tekstide kohta, raamatu lõpus on ka õiged vastused. Tekste saab lisaks lugemisele ka kuulata ja kokku on kuulatavat audiomaterjali ligi poolteist tundi. Audioraamatu lingi saab kursuse korraldajalt.

Õpetaja saadab audiofailide lingid õppijatele meilitsi või oma rühma suhtlusgruppi.

Lugemismaterjali loevad õppijad iseseisvalt kodutööna. Õppija töötab lugemistekstidega iseseisvalt, kasutades tundmatute sõnade tõlkimiseks (veebi)sõnaraamatuid. Ingliseja venekeelsetele õppijatele võib soovitada sõnastikke, mille veebilingid on ära toodud tööraamatu lõpus.

Lugemismaterjal annab kuus tundi iseseisvat tööd. Õpetaja võimalused lugemismaterjali kontrollimiseks on: a) õppija näitab loo lõpus täidetud ülesandeid; b) õpetaja teeb klassis määratud tähtpäeval viktoriini. Viktoriini juhis ja lingid asuvad Drive´is õpetajakaustas. Kui õppija vastab üle 60% küsimustele õigesti, on ta tõenäoliselt materjali lugenud.

Tunnis loetakse mõnikord lõike raamatust, et õppijaid lugema meelitada, täpsed tekstikatked on juhendis märgitud. Õpetaja kuvab siis lugemisteksti seinale ning laseb õppijatel lugeda teksti seinalt ja/või mängib ette ka audioteksti. Pärast lugemist küsib õpetaja teksti kohta küsimusi. Niimoodi võib aeg-ajalt lugemismaterjali lugemise vajadust meelde tuletada ja raamatu vastu huvi äratada.

Õpetaja kastike

Zoomis: Elektroonilise täringu leiab siit: https://freeonlinedice.com/. Õpetaja jagab täringulinki chatis. Muid õpetaja kastikeses olevaid asju Zoomis ei kasuta.

Keeletundide läbiviimiseks on igas keeleklassis (või õpetajate toas) kast, kus on järgmised asjad:

• täringud (20 täringut per klass)

• parkimiskell (1 kell per klass)

• passid (ühes komplektis 20 passi)

• mängunupud (20 mängunuppu per klass)

• märkmepaber

Õpetaja kasutab asju tunnis vastavalt vajadusele ning pärast tunni lõppu paneb kõik asjad uuesti kasti tagasi (ei vii koju!).

Iseseisev töö

• Kursuse läbimiseks peavad õppijad tegema 30 tundi iseseisvat tööd. Koduseks tööks on sõnavaraõpe Quizleti keskkonnas ja/või sõnavihikut kasutades, mõned kirjutamisülesanded ning raamatu “Margus, kass ja õunamoos” lugemine.

• Iseseisva töö jaotuse kohta on metoodilise juhendi lisas 2 tabel. Õpetaja märgib sinna tabelisse vastava iseseisva töö tegemise tähtpäeva. Tabeli täitmine muutub eriti oluliseks siis, kui õppija esitab oma töö hilinemisega ning peab selle kohta tegema märkmeid mõnele varasemale registreerimislehele.

• Iseseisvat sõnavaraõpet võib õppija teha kolmel erineval viisil:

1. Quizletis,

2. sõnavihikus,

3. Quizletis ja sõnavihikus.

Arvesse läheb iga versioon, st ei pea tegema mõlemat. NB! Quizletis peab õppija iseseisva töö tegemiseks olema oma klassi sisse logitud, muidu tema töö ei salvestu ning õpetaja ei saa vajaduse korral kodutöö tegemist kontrollida.

Soovitame õppijatele kolmandat viisi: Quizlet pakub sõnavara omandamiseks mitmekesiseid võimalusi, sõnavihikusse võib sõnad kirjutada siis, kui need juba õpitud on.

• Õppija kinnitab koduse töö tegemist allkirjaga. Allkirja saab anda siis, kui õpetaja näeb, et õppija on kodutööks antud Quizleti komplektide ülesandeid lahendanud või sõnavihikus vastavad lehed täitnud.

• Õpetaja saab kontrollida iseseisvat tööd järgmiselt:

1. palub anda käega märku, kes tegi kodutöö (Zoomis palub kirjutada chati või tõsta käsi) ning näidata täidetud sõnavihikut (Zoomis kaamerasse),

2. kahtluse korral kontrollib Quizletis, kas õppija on kodutööd teinud.

• Iseseisvalt tehtud töö sisu õpetaja ei kontrolli. Õpetaja ei vaata ka sõnavihiku täitmise õigsust ning ei pea parandama kirjutamisülesandeid.

• Kui õppija on teinud osa kodutööst (nt üks või kaks komplekti kolmest), läheb kodutöö arvesse.

• Quizlet võimaldab isikuti vaadata õppija tegevust, klikkides jaotuses Members õppija nimel ja valides siis nime all tulevast menüüst Studied. Quizlet näitab, mis ülesandetüüpidega õppija on töötanud. Kui õppija on komplektis mõne ülesandetüübiga tegelenud (see on rasvane ja nurgas on roheline täpp), võib kodutöö arvestada.

Tunnid Zoomi keskkonnas

Üldiseid põhimõtteid:

• Igal õppijal on olemas tööraamat “Tule ja õpi veel!” ja sõnavihik; need peaks Zoomi tundide ajal olema õppijal lahti, lisaks ka märkmete tegemiseks vihik või paber ja pliiats.

• Tunni alguseks on õpetajal arvutis juba avatud kõik materjalid, mida ta sel kohtumisel õppijatega ekraanil soovib jagada.

• Korraga on ka Zoomis üks kohtumine 3x45 minutit ja vahel on kindlasti 15minutiline kohvi-/sirutuspaus. Enne pausile minekut fikseerib õpetaja chatis kohvipausi aja, nt kohvipaus 11:15−11:30.

• Kõik kasutavad Zoomis kaamerat.

• Õpetaja kasutab mikrofoniga kõrvaklappe, et heli oleks puhtam ja taustamüra vähem.

• Õppijad teevad Zoomi tundide vahel iseseisvat tööd. Iseseisva töö kirjutab õpetaja tunni lõpus chati.

• Kui õpetaja tegeleb kursuse õppematerjaliga, avab ta materjali PDFi ja jagab õppijatega, nii saavad õppijad näha, kus täpselt järg on. Õpetaja saab järge märkida Annotate-funktsiooni alt.

• Kui õpetajal on vaja Zoomis midagi n-ö tahvlile kirjutada, jagab ta õppijatega ekraanil whiteboardi ning kirjutab vajaliku sõnavara sinna.

• Õpetaja toetab oma kõnet ka kirjas, st kirjutab fraase chati või tahvlile, et pakkuda õppijatele visuaalset tuge.

• Kirjalikku suhtlust saab korraldada funktsiooni Chat abil, mis võimaldab saata sõnumeid nii kõikidele rühma liikmetele kui ka individuaalselt.

• Paaris- ja rühmatööd tehakse Breakout Roomides (edaspidi BOR).

• Iga kohtumise alguses tuleks teha lühike soojendusring, siis saab kohe selgeks, kas kellelgi on tehnilisi probleeme heliga.

Juhendi ülesehitus

Metoodiline juhend järgib tööraamatu kulgu.

Iga teema juures on välja toodud:

• teema pealkiri

• teema läbimisega saavutatud õpiväljundid

• orienteeruv aeg teema läbimiseks akadeemilistes tundides

• teema juurde kuuluvate sõnavarakomplektide pealkirjad ja otseviited komplektile Quizletis

• videoklippide tekstid lingiga videole

• iga tööraamatu ülesande läbiviimisjuhend õpetajale, sh kirjeldus, kas ja kuidas ülesannet Zoomi keskkonnas läbi viia

• õpetaja juhitud ülesanded, mida tööraamatus ei ole, sh kirjeldus, kas ja kuidas ülesannet Zoomi keskkonnas läbi viia

• viited teemaga haakuvatele lugemismaterjali “Margus, kass ja õunamoos” lõikudele

• kodutöö ja kommentaarid kodutöö kohta

Juhendi lõpus on kolm lisa:

• Lisa 1. Orienteeruv tunnijaotusplaan

• Lisa 2. Iseseisva töö maht ja tähtpäev

• Lisa 3. Küsimused

1. Saame tuttavaks!

Õpiväljundid:

• õppija teab eesti keele kursuse kohta olulist infot

• õppija on saanud kursuse materjalid (tööraamat, sõnavihik, lugemismaterjal) ja nendega tutvunud

• õppija on tutvunud sõnade õppimise keskkonnaga Quizlet

• õppija oskab ennast tutvustada, endast ja teistest rääkida

• õppija kordab ja aktiveerib A1-taseme keeleteemasid, sh mina olen, mul on, mulle meeldib ja ma oskan

Orienteeruv aeg teema läbimiseks: 6 akadeemilist tundi.

Zoomis: Esimesel kohtumisel laseme kõigil õppijatel Zoomi katsetada ning õpetaja julgustab õppijaid erinevaid funktsioone proovima ning kohe reageerima, kui midagi ei tööta või millestki aru ei saa. Zoomis võib õpetaja osalejaid aidata inglise, vene vm keeles, mis osalejatele mõistetav on.

Õpetaja juhitud ülesanne. Tutvustus

Õpetaja tervitab õppijaid ning jagab õppijatele õppematerjalid (tööraamat, sõnavihik, lugemismaterjal), öeldes iga ulatamise juures Palun!

Õpetaja tutvustab ennast Mina olen …, osutades endale ja kirjutades oma eesnime tahvlile. Õpetaja saadab ringi registreerimislehe ning palub õppijatel oma nime taha kirjutada allkiri.

Zoomis: Õpetaja tervitab rõõmsalt iga Zoomi tulijat ja kui kõik on kohal, tutvustab ennast Mina olen …, osutades endale ja kirjutades selle lause chati. Registreerimine toimub kursuse korraldajalt saadud juhiste põhjal.

Õpetaja juhitud ülesanne. Tutvumismäng

Õpetaja tutvustab ennast Mina olen .... ning saadab seda ka enda poole suunatud käeliigutusega. Siis annab igale õppijale väikese sedeli ning palub sellele kirjutada oma eesnime (või nime, mida õppija soovib, et eesti keele kursusel temaga suheldes kasutatakse).

Seejärel palub õpetaja sedeli kokku murda ning kogub sedelid kokku. Õpetaja kirjutab tahvlile fraasid:

Ma arvan, et sina oled Maria.

• Ei, ei ole.

• Jah, mina olen Maria.

Kes on Maria?

Õpetaja selgitab fraaside tähendust. Seejärel annab õpetaja ühele õppijale ühe sedeli ning palub tal nimi ette lugeda. Kui õppija saab sedeli oma nimega või juba tuttava kaaslase nimega, annab õpetaja talle uue sedeli. Sedeliga õppijal palub õpetaja kaaslasi vaadata ning otsustada, kes on tema arvates nime omanik. Selleks osutab ta kordamööda maksimaalselt kolmele õppijale ning ütleb Ma arvan, et sina oled ... Õppija, kellele osutati, reageerib vastavalt. Teised istuvad vaikselt, kaasa arvatud nime omanik. Kui kolme korra järel pole inimest tuvastatud, küsib sedeliga õppija: Kes on ...? Siis reageerib nimeomanik fraasiga: Mina olen ... Õpetaja ütleb Väga meeldiv!, kordab meeldejätmiseks õppija nime, annab talle järgmise sedeli ning mäng jätkub, kuni kõik inimesed on tuvastatud.

Zoomis: Õpetaja jagab osalejad paaridesse BORis ning palub neil üksteist eesti keeles tervitada ja ennast tutvustada. Seda tehakse 3 korda, st igaüks saab rääkida 3 inimesega.

Õpetaja juhitud ülesanne. Ikoonide tähenduste tutvustamine

Õpetaja kuvab tööraamatu PDFi seinale (õppijad avavad tööraamatu) ja tutvustab tööraamatu ikoone neid öeldes ja tegevust kehakeele ja abivahenditega illustreerides. Õpetaja tutvustab töökäske ükshaaval ja julgustab õppijaid iga kord liigutusi ja žeste kaasa tegema ning töökäsku kooris kaasa ütlema.

Räägi! − räägib soravalt ja spontaanselt endast, nt Minu nimi on … Ma olen eestlane, ma elan Eestis. Ma olen eesti keele õpetaja. Praegu mul on eesti keele A2-kursus.

Kirjuta! võtab pastaka ja kirjutab õhku näiteks oma nime

Loe! − võtab tööraamatu, loeb seda huviga ja noogutab heakskiitvalt

Joonista! − joonistab tahvlile lille või kassi

Vaata passi! õpetaja võtab ühe passi, näitab selle tagakülge, avab passi, vaatab huviga ja noogutab heakskiitvalt

Küsi ja vasta! − esitab kahte vestlejat etendades, st positsiooni muutes vabas vormis loomuliku dialoogi. Dialoogi eesmärk ei ole see, et õppijad seda sõna-sõnalt mõistaksid. Kõnevoore vahetades vahetab õpetaja ka asukohta. Dialoog võib olla umbes selline:

• A: Tere! Kas sa räägid vene keelt?

• B: (astub sammukese kõrvale): Tere-tere! Ei, ei räägi!

• A: (astub tagasi sinna, kust alustas): Aga kas sa räägid eesti keelt?

• B: (astub endisesse B-positsiooni): Jah, räägin küll!

Kuula ja kirjuta! − paneb ühe käe kõrva juurde, justkui noogutab kuuldu peale ja kirjutab teises käes oleva pastakaga õhku näiteks oma nime

Vaata ja õpi! − võtab tööraamatu, avab selles nt lk 25 oleva tabeli, loeb seda huviga, teeb üllatunud näo, siis vaatab mujale justkui kordaks loetut mõttes, siis vaatab jälle raamatusse ja noogutab heakskiitvalt

Mine ja proovi! − avab tööraamatu, loeb seda huviga, siis vaatab mujale, justkui kordaks loetut mõttes, siis avab ukse ja hõikab koridori Tere! Kuidas läheb? vms

Mängi! Viska täringut! − võtab tööraamatu, avab selles nt lk 26 oleva mängu, võtab täringu, viskab täringut ja astub nupuga mängulaual

Vaata! − käivitab video ja vaatab seda. NB! Tööraamatus olev QR-kood avab A2-kursuse videoloendi Youtube´is, st siit saab õppija kõige mugavamalt ligi videotele.

Kui töökäsud ja tegevused on läbi vaadatud, töötavad õppijad paarides, üks annab käsklusi ja teine näitab tegevust.

Zoomis: Samamoodi. Paaristööks jagab õpetaja õppijad BORis paaridesse.

Ülesanne 1. Loe ja kirjuta!

Õpetaja kuvab seinale või kirjutab tahvlile lk 3 oleva info eesti keele kursuse kohta. Õpetaja loeb ükshaaval laused ette ning täidab lüngad ekraanil või tahvlil. Õppijad täidavad lüngad tööraamatus.

Näiteks:

Mis päeval on eesti keele tund?

• Eesti keele tund on esmaspäeval ja kolmapäeval.

• Õpetaja markeerib vastavad päevad kalendris.

Mis kell algab eesti keele tund? Eesti keele tund algab kell 14.00.

• Õpetaja näitab kellaaega nt parkimiskellaga.

Mis kell lõppeb eesti keele tund? Eesti keele tund lõppeb kell 16.30

• Õpetaja näitab kellaaega nt parkimiskellaga.

Kus toimub eesti keele tund? Aadress on Parda tänav 4.

• Õpetaja kuvab kaardi, nt Google Mapsist, Parda 4.

Mis ruumis on eesti keele tund? Ruumi number on 412.

• Õpetaja läheb ukse juurde ja näitab ukse juures numbrit.

Mis on sinu õpetaja nimi?

• Minu õpetaja nimi on Katariina Kallis.

• Õpetaja osutab endale.

Mis on õpetaja e-posti aadress?

• Minu õpetaja e-posti aadress on katariina.kallis@gmail.com.

• Õpetaja kirjutab enda e-posti aadressi tahvlile.

Mis on sinu rühma number?

• Minu rühma number on A2-38.

• Õpetaja ütleb rühma numbri, kirjutab selle tahvlile ja näitab, et see on ka registreerimislehel. Kui tegeletakse Quizletiga, näitab õpetaja, et see on ka Quizleti klassi number.

Zoomis: Õpetaja jagab õppijatega oma ekraani ning näitab ekraanil tööraamatu PDFi ja täidab lüngad funktsiooni Annotate > Text kasutades. Õppija näitab jagatud ekraanil ka lüngatäitmiseks vajalikke veebilehti (kalender, kell, kaardirakendus). Zoomis aadressi ja ruumi numbrit ei ole.

Õpetaja juhitud ülesanne. Töövahendite tutvustus

Tööraamatus on toodud kursusel kasutatavad töövahendid ja veebilehed.

Õpetaja kuvab seinale kursusel kasutatavad vahendid ja näitab neid ükshaaval ka füüsiliselt: tõstab tööraamatu, sõnavihiku ja lugemiku ükshaaval üles ja ütleb nimetused. Õpetaja nimetab ja näitab ka pastakat, tahvlit, vildikat ja passe.

Quizletit tutvustab õpetaja siis, kui tegeletakse esimese komplektiga.

Zoomis: Samamoodi.

Ülesanne 2. Küsi ja vasta! Küsimustemäng

Õpetaja kuvab ülesande nr 2 küsimused ja vastused seinale ning näitab, et ülesandes on küsimus ja vastus esitatud kõnemullides paaridena. Õpetaja küsib pisteliselt paarilt õppijalt ülesande nr 2 küsimusi ja julgustab õppijaid sama küsimust ka õpetajalt küsima. Õpetaja reageerib vastustele elavalt, kordab vastuseid.

Seejärel näitab õpetaja žestiga ja ütleb: Tõusepüsti!. Õpetaja võtab tööraamatu, valib klassist ühe õppija ja demonstreerib temaga ülesande käiku, st küsib küsimuse, kuulab vastuse ära ja näitab žestiga, et küsimusi tuleb küsida kordamööda.

Õpetaja palub igal õppijal leida paariline ja neid küsimusi küsida. Kui kõik küsimused on läbi võetud, leitakse uus paariline.

Zoomis: Samamoodi, õppijad töötavad neljases rühmas BORis.

Ülesanne 3. Küsi ja vasta!

Eelmise ülesande lõpus moodustab õpetaja neljaliikmelised grupid inimestest, kes klassis lähestikku seisavad. Õpetaja näitab žestiga, et õppijad peavad istuma oma grupiga.

Õpetaja kuvab seinale ülesande nr 3 küsimused ja maailmakaardi, mis on tööraamatus lk 4. Õpetaja küsib pisteliselt paarilt õppijalt: Kust sa pärit oled? Mis linnast sa pärit oled? Mis sinu nimi on? ning näitab neid kohti kaardil (või palub õppijal tulla ja näidata) ja ütleb ka laused: Patricia on pärit Hispaaniast. Patricia on pärit Madridist.

Õpetaja võtab pastaka ja demonstreerib, et grupiliikmete nimed tuleb kirjutada tööraamatu kaardile sellesse kohta, kust õppija pärit on. Kui nimed on kaardil, küsib õpetaja iga grupiliikme kohta kolmandas isikus: Mis tema nimi on? Kust ta pärit on?

Õpetaja reageerib vastustele elavalt ja parandab keelevigu öeldes ise vajadusel õige lause.

Zoomis: Samamoodi, õppijad töötavad neljases rühmas BORis.

Ülesanne 4. Küsi ja vasta!

Õpetaja võtab tööraamatu, valib klassist ühe õppija ja demonstreerib temaga ülesande käiku, st küsib küsimuse, kuulab vastuse ära, reageerib vastustele elavalt, kordab vastuseid. Algul võiks küsida kas-küsimusi (Kas sa räägid vene keelt? Kas sa oskad jaapani keelt?) ja siis üldist küsimust (Mis keeli sa räägid?).

Õpetaja palub igal õppijal leida paariline ja neid küsimusi küsida. Kui kõik küsimused on paarilisega läbi võetud, leitakse uus paariline.

Seejärel palub õpetaja õppijal korraks istuda, jagab igale õppijale märkmepaberi ning palub õppijal kirjutada lehele keeled, mida oskab. Siis tõusevad õppijad püsti, käivad klassis ringi ja püüavad leida klassist kellegi, kes oskab samasid keeli. Lõpus küsib õpetaja mõnelt õppijalt pisteliselt märkmepaberil olnud info kohta: Mis keeli sa räägid?

Zoomis: Õppijad töötavad neljases rühmas BORis. Märkmepaberitega osa jääb ära.

Ülesanne 5. Küsi ja vasta!

Mängulaual on valged, helesinised ja tumesinised ruudud. Küsimused valgetel ruutudel algavad alati Kas sa oled …? ja eeldavad vastust Jah, olen küll või Ei, ei ole. Ma olen … . Küsimused helesinistel ruutudel algavad alati Kas sul on …? ja eeldavad vastust Jah, on küll või Ei, ei ole. Mul on …

Õpetaja moodustab kolmeliikmelised rühmad. Õpetaja kuvab seinale väljendid ja mängulaua. Õpetaja teeb mõned küsimused suuliselt läbi, näidates seinal küsimust, ja annab neile ka vastuse, valida võiks küsimused mängu ülaosast, siis paistavad ka väljendid:

Kas sa oled optimist? Jah, olen küll.

Kas sa oled tallinlane? Jah, olen küll.

Kas sul on vend? Ei, ei ole. Mul on kaks õde.

Kas sul on onu? Jah, on küll. Mul on neli onu.

Õpetaja annab igale rühmale ühe mängunupu ja paneb selle mängulaual ruudule Algus. Õpetaja näitab seinal, et mängulaual tuleb liikuda sammhaaval ja vastata kõikidele küsimustele. Õpetaja demonstreerib ühe rühmaga, et mängunuppu liigutab kõigepealt esimene õppija, kes loeb ette küsimuse Kas sul on külm? (vajaduse korral näitab õpetaja tähendust kehakeeles) ja tema mängukaaslased vastavad sellele, seejärel liigutab järgmine õppija nupu järgmisele ruudule ja loeb ette küsimuse Kas sul on ilus kodu? (Vajaduse korral näitab õpetaja tähendust Google Translate’i https://translate.google.ee/?hl=et või https:// neurotolge.ee/ programmis) ja tema mängukaaslased vastavad sellele ning siis liigutab nuppu kolmas õppija, kes küsib: Kas sul on pastakas? (õpetaja näitab pastakat) ja tema mängukaaslased vastavad sellele küsimusele.

Kui nupp jõuab ruudule Tõuse püsti! tõusevad kõik grupiliikemd püsti.

Seejärel mängivad õppijad mängu rühmades ning õpetaja liigub klassis ringi ja aitab küsimusi mõista, näidates tähendusi kehakeeles, tõlkeprogrammi abiga või reaalseid esemeid kasutades.

Zoomis: Samamoodi, õppijad töötavad neljases rühmas BORis.

Ülesanne 6. Vaata passi!

Õpetaja palub õppijatel püsti tõusta ja jagab igale õppijale mängupassi. Õpetaja kuvab seinale ülesande nr 2 küsimused. Õpetaja võtab ka endale ühe passi, loeb küsimuse ette ja vastab sellele enda passi põhjal. Seejärel esitab ta sama küsimuse mõnele õppijale. Nii tehakse iga küsimusega.

Küsimused:

Mis sinu eesnimi on? (passis rida 1)

Mis sinu perekonnanimi on? (passis rida 2)

Kust sa pärit oled? (passis rida 5)

Mis linnast sa pärit oled? (passis rida 5)

Seejärel palub õpetaja õppijatel ringi käia ja üksteisega passist saadud info põhjal tutvuda. Õpetaja jagab õppijad paaridesse ja palub iga küsisõna taha kirjutada mõne küsimuse, nt

Mis?

Mis su eesnimi on? Mis su perekonnanimi on?

Mis su telefoninumber on?

Kus? Kus sa elad?

Kui vana? Kui vana sa oled?

Mis keeli? Mis keeli sa räägid?

Millal? Millal on sinu sünnipäev?

Õpetaja kirjutab küsimused tahvlile või palub õppijatel seda teha. Siis liiguvad õppijad klassis ringi ja küsivad üksteiselt neid küsimusi. Õppijad vastavad passi andmete põhjal.

Zoomis: Esimene pool jääb ära. Teise osa küsimused kirjutavad õppijad chati, õpetaja parandab vajaduse korral. Siis jagatakse õppijad kolmestesse BORidesse, nad küsivad üksteiselt neid küsimusi ning vastavad neile.

Ülesanne 7. Kirjuta!

Ülesannet tehakse kirjalikult passi põhjal. Õpetaja jagab õppijad paaridesse ja annab igale paarile ühe passi.

Õpetaja näitab ühte passi ja kirjutab tahvlile: Minu eesnimi on Ott. Minu perekonnanimi on Karu.

Õpetaja näitab žestiga, et samasugused laused tuleb kirjutada tööraamatusse oma passi põhjal, kasutades eelmises ülesandes loodud küsimusi. Õpetaja liigub paaride vahel ja abistab.

Zoomis: Passi ei kasuta. Õppijad kirjutavad teksti enda kohta tööraamatusse, näitavad tööraamatut kaameras. Zoomis parandusi edastada ei saa. Kirjutusülesannet võib teha kodutööna või chati funktsiooniga (iga õppija kirjutab endast lühikese teksti ja saadab selle kõigile).

Ülesanne 8. Küsi ja vasta!

Õppijad loevad läbi mängulaua küsimused, õpetaja selgitab vajaduse korral sõnavara.

Õpetaja jagab õppijad neljastesse rühmadesse ja annab igale rühmale ühe mängunupu.

Mängulaual on valged, helesinised ja tumesinised ruudud. Küsimused valgetel ruutudel algavad alati Kas sulle meeldib …? ja eeldavad vastust Jah, meeldib küll või Ei, ei meeldi. Küsimused helesinistel ruutudel algavad alati Kas sa oskad …? ja eeldavad vastust Jah, oskan küll või Ei, ei oska.

Tumesinise ruudu Viska viis! tähendust demonstreerib õpetaja koos mõne õppijaga.

Õpetaja kuvab mängualuse seinale ja näitab, et mängulaual tuleb liikuda sammhaaval ja vastata kõikidele küsimustele. Õpetaja demonstreerib ühe rühmaga, et mängunuppu liigutab kõigepealt esimene õppija, kes loeb ette küsimuse, ja tema rühmakaaslased vastavad sellele. Pärast saab suures rühmas lasta igal õppijal öelda kaks lauset oma rühmakaaslase kohta, mida ta teada sai, nt Andriusele meeldib ... Andrius oskab…

Zoomis: Samamoodi, õppijad töötavad neljases rühmas BORis.

Ülesanne 9. Küsi ja vasta!

Õppijad töötavad samades rühmades nagu eelmises ülesandes. Õpetaja kuvab ülesande seinale ja näitab igale sektorile osutades, kuidas sektoreid kasutades saab küsimusi moodustada. Igast sektorist tuleb valida üks element. Õpetaja näitab sektoritele osutamisega ka lause sõnajärge.

Kui küsimuste moodustamise süsteem on selge, küsivad õppijad rühmades üksteiselt küsimusi ja vastavad neile.

Zoomis: Samamoodi, õppijad töötavad neljases rühmas BORis.

Ülesanne 10. Kirjuta!

Õppija kirjutab kodutööna enda kohta lühikese teksti, mis talle meeldib ja mida ta oskab. Kasutada võib eelmiste ülesannete sõnavara.

Zoomis: Õppija kirjutab teksti enda kohta tööraamatusse ja näitab tööraamatut kaameras. Zoomis parandusi edastada ei saa. Kirjutusülesannet võib teha ka chati funktsiooniga (iga õppija kirjutab endast lühikese teksti ja saadab selle kõigile).

Ülesanne 11. Mine Quizletisse, https://quizlet.com/! Tee konto! Kasuta! Õpi!

Õpetaja avab ja kuvab seinale Quizleti komplekti 0. Kohvipaus ning mängib sealt Flashcardsfunktsioonis ükshaaval sõnu ette ning palub õppijal neid korrata. Õpetaja demonstreerib Quizleti tööd ja tutvustab selle erinevaid õppimisfunktsioone (Flashcards, Learn, Write, Spell). Seejärel palub õpetaja õppijal oma nutitelefoni kasutades 10 minutit iseseisvalt sõnu õppida (seda saab õppija teha ka sisse logimata). Õpetaja näitab ka sõnavihiku lehte, kus need sõnad on, ning palub neil, kellel nutitelefoni ei ole, töötada sõnavihikuga.

10 minuti pärast osutab õpetaja kohvinurgas olevatele esemetele ja küsib õppijatelt, mis see on.

Õpetaja saadab õppijatele kutse klassiga liitumiseks meilitsi või suhtlusgruppi.

Zoomis: Samamoodi. Õpetaja saadab Quizleti komplekti lingi õppijatele chati. Kui õpetajal on kodus nimetatud asjad (küpsis, termos, komm, lusikas jms), siis näitab õpetaja neid kaamerasse ja palub õppijatel öelda, mis see on.

Selle teema juures võiks alustada lugemismaterjali “Margus, kass ja õunamoos” tutvustamist ja selle lugemise juurde meelitamist. Õpetaja loeb või mängib audioraamatust ette ja kuvab seinale/ekraanile vastava osa raamatust. Pärast arutatakse, kui palju õppijad aru said. Loetakse sissejuhatust, lk 3.

Hea lugeja! (NB! Audiofailis on Hea kuulaja!)

Selles raamatus tutvud sa Margus Mustikaga. Ta on pärit Kanadast.

Eestlased elavad kõikjal maailmas – Soomes, Rootsis, Venemaal, Saksamaal, Austraalias, Ameerikas ja Aafrikas. Aga kõige rohkem on neid Eestis.

Ka Margus elab nüüd Eestis, väikeses Kaarupi külas. Me läheme talle sinna külla.

Õpetaja küsib teksti kohta täpsustavaid küsimusi, nt

Kust on Margus pärit?

Kas Marguse perekonnanimi on Maasikas?

Mis on Marguse perekonnanimi?

Kus eestlased elavad?

Kas Margus elab praegu Kanadas?

Kas Margus elab Eestis?

Kas Margus elab Tallinnas?

Kas Margus elab linnas?

Kus Margus praegu elab?

Õpetaja juhitud tegevus. “Margus, kass ja õunamoos”

Kodutöö: Quizletis ja sõnavihikus 0. Kohvipaus ning tööraamatus ülesanded 7 ja 10 kirjalikult.

2. Kuidas palun?

Õpiväljundid:

• õppija oskab väljendada, et ei saa öeldust aru

• õppija oskab küsida sõnade tähendusi

• õppija oskab paluda öeldut korrata

• õppija oskab öelda oma posti- ja e-posti aadressi

Orienteeruv aeg teema läbimiseks: 2 akadeemilist tundi

1. Küsi ja vasta!

Õppijad töötavad paaris ja küsivad üksteiselt sõnade naeratus, musi, armastus, süda, kullake, kalli-kalli, kurat tähendusi. Vaste leidmiseks võib kasutada Google Translate´i, neurotolge.ee, glosbe.com jm tõlkekeskkondade abi.

Zoomis: Õpetaja jagab õppijad neljastesse BORidesse ja nad selgitavad sõnade tähendused välja oma gruppides.

Ülesanne 2. Kuula ja kirjuta!

Töö Kuula ja kirjuta tüüpi ülesannetega

Õppijad vaatavad tööraamatut, õpetaja kuvab video seinale. Õpetaja mängib video ette 2-3 korda. Esimesel korral mängitakse video ette tervikuna. Teistel kordadel teeb õpetaja pärast iga lünka väikese pausi, et õppijatel oleks aega vastust kirjutada. Õpetaja kirjutab õige vastuse ka tahvlile. Vajadusel selgitab õpetaja tähendusi.

Kui ülesanne on valmis, loevad kaks õppijat dialoogi ette. Seejärel võiks dialoogi lugeda veel paar korda, näiteks karaokena (õpetaja kuvab seinale video ilma hääleta ja õppijad loevad teksti videole peale), rühma poolitades (mehed loevad Pauli osa ja naised Triinu osa või vastupidi). Õpetaja loeb ka ise kaasa ja julgustab õppijaid matkima näitlejate intonatsiooni. Siin ja edaspidi on käesolevas juhendis Kuula ja kirjuta tüüpi ülesannetes sinisega märgitud need sõnad, mille kohta on lünk ja mis õppijal endal tuleb kirjutada.

Zoomis: Samamoodi. Õpetaja kirjutab puuduva teksti tööraamatu PDFi, kasutades Zoomi funktsiooni Annotate > Text

A2 video 1 Mida tähendab ... ?

Triinu: Kuule! Mida tähendab VIP?

Paul: Kuidas palun?

Triinu: Mida tähendab VIP? Ma ei saa aru.

Paul: See on inglise keeles very important person.

Triinu: Jah. Ja mida see tähendab? Ma ei oska inglise keelt.

Paul: See tähendab väga tähtis persoon.

Triinu: Hmm.

Paul: Nagu sina. Sina oled väga tähtis persoon.

Triinu: Jaa, muidugi!

Zoomis: Samamoodi, õiged vastused kirjutab õpetaja kas jagatud ekraanil PDFi (funktsiooni Annotate > Text kasutades) või chati ja lõpuks näitab õigete vastustega täidetud dialoogi teksti jagatud ekraanil.

Ülesanne 3. Küsi ja vasta!

Õpetaja jagab õppijad kahte gruppi A ja B. Kõigepealt arutavad õppijad grupis oma lehel olevate sõnade tähendusi (A grupp paarilise A sõnu ja B grupp paarilise B sõnu). Sõnad on sellised, mida saab paljudes klassides reaalsete esemetega näidata. Vastete leidmiseks võib kasutada Google Translate´i, neurotolge.ee, glosbe.com jm tõlkekeskkondade abi.

Seejärel teeb õpetaja paarid nii, et igas paaris on üks osaleja grupist A ja grupist B. Õpetaja näitab, et mõlemad paarilised peavad oma tööraamatu ümber pöörama ja küsima paariliselt nende sõnade tähendusi, mida nad oma grupis ei arutanud.

Zoomis: Õpetaja teeb BORis kaks rühma A ja B. Grupid arutavad oma lehel olevate sõnade tähendusi, A grupp paarilise A sõnu ja B grupp paarilise B sõnu. Sel ajal, kui õppijad tähendusi otsivad, märgib õpetaja endale grupi koosseisu nimed üles, et pärast saaks õppijad jagada õigesti paaridesse. Kui tähendused on leitud, teeb õpetaja BORis paarid nii, et igas paaris oleks üks inimene grupist A ja üks grupist B. Ka Zoomis tuleb tööraamat ümber pöörata ja küsida sõnu, mille tähendusi eelmises etapis ei arutatud.

Ülesanne 4. Kuula ja kirjuta! vt Töö Kuula ja kirjuta tüüpi ülesannetega

A2 video 2 Mis su e-posti aadress on?

Paul: Mis su e-posti aadress on?

Triinu: lepatriinu@lill.ee.

Paul: Mida? Korda palun!

Triinu: lepatriinu@lill.ee.

Paul: Tänan.

Triinu: Ja mis sinu e-posti aadress on?

Paul: Minu e-post on mesimumm@mesi.ee

Triinu: Oota! Ütle uuesti!

Paul: mesimumm@mesi.ee.

Triinu: Kas nii?

Paul: Just, õige!

Ülesanne 5. Vaata passi!

Kõigepealt demonstreerib õpetaja oma e-posti aadressi kirjutamist: dikteerib ja kirjutab samal ajal tahvlile, juhtides tähelepanu, kuidas öeldakse “punkt” ja @ eesti keeles. Seejärel annab õpetaja igale õppijale mängupassi. Õppijad liiguvad klassis ringi, küsivad ja ütlevad mängupassides olevaid e-posti aadresse.

Zoomis: Õpetaja dikteerib oma e-posti aadressi ja kirjutab selle tahvlile. Passidega ülesannet Zoomis ei tee, tehakse kohe järgmine ülesanne BORides.

Ülesanne 6. Räägi ja kirjuta!

Õppijad liiguvad klassis ringi ning küsivad ja kirjutavad üles üksteise päris meiliaadressid.

Zoomis: Õpetaja jagab õppijad neljakaupa BORidesse ning õppijad küsivad ja kirjutavad üksteise meiliaadresse.

Ülesanne 7. Vaata passi!

Õpetaja demonstreerib oma postiaadressi kirjutamist seda dikteerides ja tahvlile kirjutades. Õppijad liiguvad klassis ringi, küsivad ja ütlevad mängupassides olevaid postiaadresse. Postiaadresse üles kirjutama ei pea.

Zoomis: Õpetaja jagab õppijad neljakaupa BORidesse ning õppijad küsivad ja kirjutavad üksteise päris postiaadresse. Õppijad ei pea ütlema oma päris aadresse, vaid võivad ülesandes ka fantaseerida.

Ülesanne 8. Küsi ja vasta! Teile on kiri!

Mängu jaoks on vaja paljundatud ja lahti lõigatud “ümbrikke” − need on nummerdatud − ja “visiitkaarte” − need on märgistatud tähtedega.

Õpetaja näitab seinale üht ümbrikku:

Jane Kask

Kuuse tänav 2

48106

Põltsamaa

Õpetaja küsib ümbrikul oleva info kohta ja palub õppijatel küsimustele vastata: Vabandage, kas teie olete Janne Kuusk?

Vabandage, kas teie olete Jaana Kask?

Vabandage, kas teie olete Jane Kask?

Kas teie aadress on Kase tänav 2?

Kas teie aadress on Kuuse tänav 8?

Kas teie aadress on Kuuse tänav 2?

Kas teie maja number on 12?

Kas teie maja number on 2?

Õpetaja jagab rühma pooleks. Pooled õppijad saavad ümbrikud (iga õppija erineva) ja pooled saavad visiitkaardid (iga õppija erineva). Ümbriku saanud õppijad hakkavad otsima “kirja” adressaati. Need, kellel on visiitkaardid, vastavad küsimustele, aga ei näita oma visiitkaarti. Eesmärk on üles leida õige adressaat. Kui adressaat on leitud, ütleb nn postiljon: Teile on kiri! ja ulatab ümbriku adressaadile. Kui kõik ümbrikud on adressaadi leidnud, korjab õpetaja kokku visiitkaardid, jagab need uuesti laiali ja ülesannet korratakse veel üks kord.

Zoomis: Jääb ära.

Ülesanne 9. Loe!

Koos õpetajaga vaadatakse silte ja arutletakse, mida need tähendavad ja kus neid silte keelekeskkonnas näha võiks. Õpetaja küsib selliseid küsimusi: Kas see silt on poes? Kas see silt on koolis? Kas see silt on bensiinijaamas? jne.

Zoomis: Samamoodi.

Kodutöö: Kodutööd selle teema juures Quizletis ja sõnavihikus ei ole.

Jane Kask

Kuuse tänav 2

48106

Põltsamaa

Jaana Kask

Kuuse tänav 12

48106

Põltsamaa

Jaana Kask

48106

Kuuse tänav 8

Põltsamaa

Jane Kask

Kuuse tänav 10

48106

Põltsamaa

Jaan Kuusk

Kuuse tänav 6

48106

Põltsamaa

Jaan Kask

Kase tänav 6

48104

Põltsamaa

Jane Kuusk

Kase tänav 2

48104

Põltsamaa

Jaana Kuusk

Kase tänav 10

48104

Põltsamaa

Jaana Kuusk

Kase tänav 8

48104

Põltsamaa

Jane Kuusk

Kase tänav 12

48104

Põltsamaa

3. Missugune on sinu kodu?

Mis korrusel sa elad?

Õpiväljundid:

• õppija oskab öelda, mis korrusel ta elab

• õppija oskab nimetada majas ja korteris olevaid tube jm ruume

• õppija kirjeldab korterit ja/või maja

Orienteeruv aeg teema läbimiseks: 6 akadeemilist tundi

Sõnavara Quizletis:

3.1 Mitmes korrus?

3.2 Mitmendal korrusel?

3.3 Toad

3.4 Asjad majas

Ülesanne 1. Küsi ja vasta!

Õpetaja küsib kõigepealt küsimusi kogu klassilt, aitab vastuseid öelda ja kontrollib, kas kõik küsimused on arusaadavad.

Seejärel tõusevad kõik õppijad püsti, liiguvad klassis ringi ja küsivad üksteiselt küsimusi ning vastavad neile.

Kus sa elad? Tallinnas, Narvas, Tartus; võib öelda ka linnaosade nimetusi.

Kas sinu kodu on suur või väike? Õpetaja joonistab tahvlile suure/väikese maja.

Mis on sinu maja number? Võib demonstreerida aadressi kirjutamisega.

Mis on sinu korteri number? Võib demonstreerida aadressi kirjutamisega.

Mis on sinu aadress? Võib demonstreerida aadressi kirjutamisega.

Mis värvi on sinu maja? Võib korrata värvinimetusi klassis olevaid värve kasutades.

Õpetaja võib küsimused ka sedelitele paljundada (need asuvad praegu lisas 3) ja teha ülesannet nii, et iga õppija saab ühe küsimuse. Õppijad tõusevad püsti, liiguvad klassis ringi ja otsivad endale paarilise. Kumbki paariline esitab küsimuse ja vastab kaaslase küsimusele. Seejärel vahetavad õppijad sedelid küsimustega ning kumbki otsib endale uue paarilise.

Zoomis: Õpetaja küsib neid küsimusi kõigepealt pisteliselt suures ruumis, demonstreerib võimalikke vastusevariante tahvlil. Seejärel jagab õpetaja õppijad paaridena BORidesse, õpetaja vahetab BORe 2-3 korda.

Ülesanne 2. Kirjuta! Mitmes korrus?

Õpetaja tutvustab järgarve Quizleti komplekti 3.1 Mitmes korrus? abil.

Sõnavara tutvustamine Quizletis

Sõnavara võiks tutvustada Flashcards-funktsioonis sellises järjekorras:

1. tehes seal Options-menüüs valikud: Answer with both, Audio on, Start over. Seda võiks teha kolm korda.

2. Seejärel võiks Options-menüüs teha valiku: Answer with term, Audio on, Start over ning vajutada ka Play. Sellist valikut tehes tuleb kõigepealt pilt ja õppijad peaks

ütlema õige vastuse, enne kui kaart automaatselt ümber keeratakse ja õige vastus kõlab.

Kui automaatne kaardivahetus on õppijate jaoks liiga kiire, võtab õpetaja Play maha ja vahetab kaarte ise.

3. Tunni lõpupoole, kui sõnavaraga on tegeletud, võib sõnavara korrata Flashcardsfunktsioonis, valides Shuffle ja Play ning õppijad peaks ütlema õige vastuse, enne kui kaart automaatselt ümber keeratakse ja õige vastus kõlab.

Kui automaatne kaardivahetus on õppijate jaoks liiga kiire, võtab õpetaja Play maha ja vahetab kaarte ise.

Zoomis: Samamoodi, tuleb ainult jälgida, et audio valik oleks selline, et audio jõuaks õppijateni.

Õpetaja kuvab ülesande seinale ning ühe käega sõna ja teise käega korrust näidates aitab kirjutada õigesse kohta esimesed kolm korrust. Õppijad kirjutavad ülejäänud sõnad õigetesse kohtadesse. Järgarve võib harjutada paarides nii, et üks õppijatest katab kirjutatud sõnad kinni ja ütleb järgarve ning paariline kontrollib ja pärast vahetatakse rollid.

Õppijad täidavad individuaalselt sõnavihikus teema 3.1 Mitmes korrus?

Zoomis: Õpetaja tutvustab järgarve Quizleti komplekti 3.1 Mitmes korrus? abil. Seejärel täidavad õppijad tööraamatus ülesande. Järgarvude õppimist võib teha paaristööna BORides samamoodi nagu klassis.

Õpetaja võib ülesande täitmiseks jagada ka ekraanil tööraamatu PDFi ja kirjutada korruste nimed õigetesse kohtadesse funktsiooni Annotate > Text kasutades. Seejärel võib õpetaja kirjutatu kustutada ja funktsiooni Annotate > Spotlight kasutades näidata korruseid ja küsida õigeid vastuseid.

Sõnavihikut Zoomis ei täida, see jääb kodutööks.

Ülesanne 3. Loe ja kirjuta!

Teksti loetakse valjult koos õpetajaga (õpetaja loeb lause ja õppijad kordavad). Pärast teksti lugemist demonstreerib õpetaja tähendusi “peal” ja “all” ning juhib tähelepanu konstruktsiooni

sõnajärjele: Alo all, Uku peal

Õppijad loevad teksti veel kord vaikselt ja vastavad küsimustele. Õppijad kontrollivad vastuseid paaris. Vastuste kontrollimiseks üle klassi kuvab õpetaja seinale ülesande nr 2 maja pildi ja osutab küsimusi esitades vastavatele korrustele.

Õiged vastused:

Kes elab esimesel korrusel? Uku ja koer

Kes elab teisel korrusel? Külli

Kes elab kolmandal korrusel? Riho

Kes elab neljandal korrusel? Alo

Kes elab viiendal korrusel? Maarja

Kes elab kuuendal korrusel? Jüri ja ema

Kes elab seitsmendal korrusel? Tiina ja kass

Kes elab kaheksandal korrusel? Anne ja Tõnu

Kes elab üheksandal korrusel? Hasso

Kes elab kümnendal korrusel? nahkhiir

Zoomis: Õpetaja jagab ekraanil teksti ning loeb selle lausehaaval ette ja õppijad kordavad. Seejärel loeb igaüks teksti vaikselt ja vastab küsimustele. Lõpus kuvab õpetaja õiged vastused ekraanile.

Ülesanne 4. Küsi ja vasta!

Õppijad töötavad paarides, loevad teksti veel kord ja ütlevad küsimustele vastused. Siis kontrollitakse vastuseid koos mõne teise paariga.

Õiged vastused:

Zoomis: Samamoodi nagu klassis, õpetaja jagab õppijad kahekaupa BORidesse, õppijad vastavad küsimustele. Seejärel loob õpetaja neljased BORid ja õppijad kontrollivad vastuseid neljakesi.

Ülesanne 5. Kuula ja kirjuta! vt Töö Kuula ja kirjuta tüüpi ülesannetega

A2 video 3 Kus sa praegu elad?

Paul: Kuule, kus sa praegu elad?

Triinu: Tallinnas

Paul: Kas sa elad kesklinnas?

Triinu: Ei, ma elan praegu Haaberstis.

Paul: Kas sa elad majas või korteris?

Triinu: Korteris.

Paul: Mitmendal korrusel?

Triinu: Üheksandal korrusel.

Zoomis: Samamoodi, õiged vastused kirjutab õpetaja kas jagatud ekraanil PDFi (funktsiooni Annotate > Text kasutades) või chati ja lõpuks näitab õigete vastustega täidetud dialoogi teksti jagatud ekraanil.

Ülesanne 6. Loe ja vasta!

Õpetaja küsib ja õppijad vastavad tekstijärgsetele küsimustele suuliselt. Kui ülesandes nr 1 käsitleti Tallinna linnaosade nimetusi, võib õpetaja neid siin korrata, varieerides 3. küsimust (Kas Triinu elab Nõmmel? Kas Triinu elab Mustamäel? jne).

Zoomis: Samamoodi.

Ülesanne 7. Vaata passi! Küsi ja vasta!

Õpetaja jagab õppijatele mängupassid. Õppijad liiguvad klassis ringi ja küsivad üksteiselt küsimusi, vastatakse mängupasse kasutades. Kui infot passis pole, kasutatakse fantaasiat.

Zoomis: Õppijad vastavad küsimustele enda kohta.

Ülesanne 8. Kuula ja kirjuta! vt Töö Kuula ja kirjuta tüüpi ülesannetega

A2 video 4 Mitu tuba sul on?

Paul: Mitu tuba sul on?

Triinu: Mul on kolm tuba: elutuba, magamistuba ja minu kassil on oma tuba.

Paul: Kas sul on kass?

Triinu: Jaa, mul on väike valge kass. Vaata!

See on minu kass ja see on minu köök.

Paul: Sul on nii suur köök!

Triinu: Jah! Ja mul on rõdu ka!

Paul: Lahe!

Ülesanne 9. Loe ja vasta!

Õpetaja küsib ja õppijad vastavad tekstijärgsetele küsimustele suuliselt.

Zoomis: Samamoodi, õpetaja jagab küsimusi ekraanil.

Ülesanne 10. Kirjuta sõnad õigesse kohta!

Õpetaja kuvab korteriplaani seinale ning aitab leida sõnadele õiged kohad. Õppijad vaatavad pilti tööraamatus ja kirjutavad sõnad pildil õigesse kohta.

Õpetaja võib harjutada tubade nimetusi Quizleti komplektiga 3.3 Toad, vt Sõnavara tutvustamine Quizletis.

Zoomis: Samamoodi: õpetaja jagab ekraanil korteriplaani (tööraamatu PDFi) ja kirjutab funktsiooni Annotate > Text abil pildile tubade nimetused õigesse kohta. Õppijad kirjutavad tööraamatus sõnad õigetesse kohtadesse.

Tubade nimetusi võib korrata nii, et õpetaja kustutab ekraanil jagatud PDFilt sõnad ning osutab tubadele Spotlight-funktsiooni kasutades. Õppijad ütlevad toa nimetuse, millele õpetaja osutab.

Ülesanne 11. Kuula ja

Töö Kuula ja märgi tüüpi ülesannetega

Siin ja edaspidi on Kuula ja märgi tüüpi ülesannetes sinisega märgitud need sõnad, mis on õiged vastused.

Õpetaja kontrollib, kas õppijad teavad sõnade tähendusi, ja vajaduse korral joonistab tahvlile tähendusi (nt suur suur maja; väike − väike maja; korter − korrusmaja pilt; linn − palju maju; maa − üks maja põldude vahel jne).

Õpetaja mängib videot ette üks kord ning kontrollib kas-küsimust küsides vastuseid, nt maa − Kas oli? Jah? Ei?; korter − Kas oli? Jah? Ei?

Kui vastused ei ole esimese kuulamisega õiged, kuulatakse videot mitmeid kordi.

Zoomis: Samamoodi. Õpetaja jagab ekraanil tööraamatu PDFi ja palub õppijatel märkida

õiged vastused, kasutades funktsiooni Annotate > Stamps. Seda võivad teha kõik õppijad samal ajal. Pärast kontrollitakse koos õiged vastused.

Õiged vastused

maja korter väike linn maa saun rõdu kelder suur

märgi!

Ülesanne 12. Kuula ja kirjuta! vt Töö Kuula ja kirjuta tüüpi ülesannetega

A2 video 5 Meil on väike maja

Triinu: Ja kus sina elad?

Paul: Meil on väike maja

Triinu: Kus?

Paul: Kuusalus. Ma elan nüüd maal.

Triinu: Väga lahe! Kui suur see maja on?

Paul: Meie maja on väga väike: ainult 40 ruutmeetrit.

Triinu: See on tõesti väga väike

Paul: Jah, aga meil on saun ka. Vaata!

Triinu: Oo!

Ülesanne 13. Loe ja vasta!

Õpetaja küsib ja õppijad vastavad tekstijärgsetele küsimustele suuliselt.

Zoomis: Samamoodi.

Ülesanne 14. Kirjuta sõnad õigesse kohta!

Õpetaja kuvab majapildi klassi seinale ning aitab leida sõnadele õiged kohad. Õppijad vaatavad pilti tööraamatus ja kirjutavad sõnad pildil õigesse kohta.

Õpetaja võib harjutada sõnavara Quizleti komplektiga 3.4 Asjad majas, vt Sõnavara tutvustamine Quizletis.

Zoomis: Samamoodi, õpetaja jagab ekraanil maja plaani (tööraamatu PDFi) ja kirjutab funktsiooni Annotate > Text abil pildile sõnad õigesse kohta. Õppijad kirjutavad oma tööraamatus sõnad õigetesse kohtadesse.

Sõnu võib korrata nii, et õpetaja kustutab ekraanil jagatud PDFilt sõnad ning osutab asjadele Spotlight-funktsiooni kasutades. Õppijad ütlevad asjade nimetusi, millele õpetaja osutab.

Sõnu võib harjutada ka Quizleti komplektiga 3.4 Asjad majas.

Ülesanne 15. Loe!

Koos õpetajaga loetakse valjult teksti.

Zoomis: Samamoodi.

Ülesanne 16. Loe, küsi ja vasta!

Õppijad vastavad tekstijärgsetele küsimustele suuliselt.

Zoomis: Samamoodi.

Ülesanne 17. Küsi ja vasta!

Õppijad töötavad paaris. Õppijad loevad küsimusi ja vastavad. Õppijad kirjeldavad, kes nende arvates selles majas elab, näiteks: Ta on 40 aastat vana. Ta on pärit Eestist.

Zoomis: Õpetaja jagab õppijad BORis kolmikutesse.

Ülesanne 18. Kirjuta!

Õpetaja näitab konstruktsioone ning muutust sõnajärjes: Mul on suur kodu = Minu kodu on suur.

Õppijad täidavad ülesande individuaalselt, malli järgi.

Zoomis: Samamoodi.

Ülesanne 19. Joonista!

Õppijad joonistavad individuaalselt oma unistuste maja. Õpetaja selgitab, et pilt peaks olema võimalikult detailne.

Zoomis: Õpetaja annab pildi joonistamiseks aega 6 minutit. Õppijad sulgevad oma mikrofonid ja joonistavad pildi individuaalselt. Õppijad näitavad oma pilte suures ruumis kaamera vahendusel. Iga õppija ütleb oma pildi kohta paar lauset. Õpetaja jagab õppijad kolmekaupa BORidesse. Õppijad näitavad üksteisele kaamera vahendusel oma unistuste maju ja kirjeldavad neid.

Ülesanne 20. Kirjuta!

Õppijad kirjutavad kodutööna ülesandes nr 19 joonistatud maja kohta lühikese teksti. Mallina võib kasutada ülesandes nr 15 olevat teksti. Õppijad töötavad kolmekaupa rühmades, näitavad üksteisele oma unistuste maja pilte ja kirjeldavad neid.

Zoomis: Õppijad teevad ülesande kodutööna kirjalikult. Järgmisel kohtumisel jagab õpetaja õppijad kolmestesse BORidesse. Iga õppija näitab oma unistuste maja pilti ja kirjeldab seda.

Ülesanne 21.

Õpetaja julgustab õppijaid lifti kasutades korruse nimetusi mõttes kordama ja ka ütlema.

Zoomis: Samamoodi.

Õpetaja loeb või mängib audioraamatust ette ja kuvab seinale/ekraanile vastava osa raamatust, lk 6. Pärast arutatakse, kui palju õppijad aru said.

Minu vanaisa lapsepõlvekodu meeldib mulle. Väikeses kollases puumajas on kolm tuba ja köök. Maja on metsa sees, jõe ääres. Maja all on suur kelder. Majal on ka pööning –see on nagu teine korrus. Maja kõrval on saun. Sauna ees on suur kivi ja sauna taga on minu õunaaed.

Õpetaja küsib teksti kohta täpsustavaid küsimusi, nt

Kas Margus elab maal või linnas?

Kas Marguse maja on suur või väike?

Mis värvi on Marguse maja?

Mitu tuba majas on?

Mitu korrust majas on?

Mis on teisel korrusel?

Kas kelder on suur või väike?

Mis on maja kõrval?

Mis on sauna ees?

Mis on sauna taga?

Mis on maja lähedal?

Kas maja meeldib Margusele?

Kas Marguse maja meeldib sulle?

Kodutöö: Quizletis ja sõnavihikus 3.1 Mitmes korrus?, 3.2 Mitmendal korrusel?, 3.3 Toad ja 3.4 Asjad majas ning tööraamatus ülesanne 20 kirjalikult.

4. Kui suur on üür?

Õpiväljundid:

• õppija oskab öelda, mis on kodu lähedal

• õppija mõistab lihtsamate kinnisvara üürimise kuulutuste sisu

Orienteeruv aeg teema läbimiseks: 6 akadeemilist tundi

Sõnavara Quizletis:

4.1 Linnas

4.2 Maal

4.3 Majas

4.4 Mida sa teed? 1

4.5 Mida sa teed? 2

Õpetaja juhitud tegevus. “Margus, kass ja õunamoos”

Ülesanne 1. Küsi ja vasta!

Õpetaja küsib kõigepealt küsimusi kogu klassilt, aitab vastuseid öelda ja kontrollib, kas kõik küsimused on arusaadavad.

Seejärel tõusevad kõik õppijad püsti, liiguvad klassis ringi ja küsivad üksteiselt küsimusi ning vastavad neile.

Õpetaja võib küsimused ka sedelitele paljundada (vt lisa 3) ja teha ülesannet nii, et iga õppija saab ühe küsimuse. Õppijad tõusevad püsti, liiguvad klassis ringi ja otsivad endale paarilise. Kumbki paariline esitab küsimuse ja vastab kaaslase küsimusele. Seejärel vahetavad õppijad sedelid küsimustega ning kumbki otsib endale uue paarilise.

Zoomis: Õpetaja küsib neid küsimusi kõigepealt pisteliselt suures ruumis, demonstreerib võimalikke vastusevariante tahvlil. Seejärel jagab õpetaja õppijad paaridena BORidesse, õpetaja vahetab BORe 2-3 korda.

Ülesanne 2. Kirjuta sõnad õigesse kohta!

Õpetaja kuvab seinale linna pildi ning aitab leida sõnadele õiged kohad. Õppijad vaatavad pilti tööraamatus ja kirjutavad sõnad pildil õigesse kohta.

Õpetaja võib harjutada sõnavara Quizleti komplektiga 4.1 Linnas, vt Sõnavara tutvustamine Quizletis

Zoomis: Samamoodi: õpetaja jagab ekraanil linnaplaani (tööraamatu PDFi) ja kirjutab funktsiooni Annotate > Text abil pildile sõnad õigesse kohta. Õppijad kirjutavad oma tööraamatus sõnad õigetesse kohtadesse.

Sõnu võib korrata nii, et õpetaja kustutab ekraanil jagatud PDFilt sõnad ning osutab asjadele Spotlight-funktsiooni kasutades. Õppijad ütlevad asjade nimetusi, millele õpetaja osutab.

Ülesanne 3. Kirjuta sõnad õigesse kohta!

Õpetaja kuvab klassi seinale maastiku pildi ning aitab leida sõnadele õiged kohad. Õppijad vaatavad pilti tööraamatus ja kirjutavad sõnad pildil õigesse kohta.

Õpetaja võib harjutada sõnavara Quizleti komplektiga 4.2 Maal, vt Sõnavara tutvustamine Quizletis.

Zoomis: Samamoodi: õpetaja jagab ekraanil maakoha pilti (tööraamatu PDFi) ja kirjutab funktsiooni Annotate > Text abil pildile sõnad õigesse kohta. Õppijad kirjutavad oma tööraamatus sõnad õigetesse kohtadesse.

Sõnu võib korrata nii, et õpetaja kustutab ekraanil jagatud PDFilt sõnad ning osutab objektidele Spotlight-funktsiooni kasutades. Õppijad ütlevad asjade nimetusi, millele õpetaja osutab.

Ülesanne 4. Kirjuta ja räägi! Mis on sinu kodu lähedal?

Iga õppija kirjutab, mis on tema kodu lähedal. Seejärel tõusevad õppijad püsti ja liiguvad klassis ringi. Rääkima peab kõikide kaaslastega, et leida keegi, kelle kodu lähedal on samad objektid. Küsima peab kas-küsimusi. Iga sarnane vastus annab punkti.

Zoomis: Õpetaja jagab õppijad kolmekaupa BORidesse. Õppijad küsivad üksteiselt kasküsimusi ja selgitavad välja, kellega on neil kõige sarnasemad objektid. Õpetaja vahetab BORe 2-3 korda.

Ülesanne 5. Kirjuta küsimused! Kirjuta vastused!

Õpetaja jagab õppijad paaridesse. Kõigepealt moodustavad õppijad küsimused ja siis leiavad kolmandast tulbast vastused.

Õiged vastused:

Mitmendal korrusel korter on? kolmandal

Kus korter asub? vanalinnas

Kui suur on üür? 260 eurot

Mitu tuba on korteris? kaks

Kas korteris on vann? ei

Mis on ehitusaasta? 1933

Zoomis: Samamoodi, õpetaja jagab õppijad kahekaupa BORidesse.

Ülesanne 6. Loe ja vasta!

Koos õpetajaga loetakse valjult üürikuulutuse teksti ning vastatakse tekstijärgsetele küsimustele.

Õpetaja kuvab seinale ülesande teksti ja näitab, milliseid andmeid saab kuulutuses muuta (hind, korrus, üldpind jne).

Õppijad töötavad paaris ning mängivad, et üks soovib korterit üürida ja teine üürile anda. Üürileandja kasutab mallina ül nr 6 teksti, aga võib korteri andmeid vabalt muuta. Üks küsib (kasutades õpikus olevaid küsimusi), teine vastab, kasutades kuulutuse teksti.

Õpetaja demonstreerib ülesannet kõigepealt ühe paarilisega ning seejärel töötavad õppijad paarides.

Zoomis: Õpetaja kuvab ülesande nr 6 teksti ekraanile ning näitab, mis infot kuulutuses muuta võib (hind, korrus, üldpind jne). Iga õppija muudab natuke kuulutust oma raamatus.

Seejärel jagab õpetaja õppijad BORides paaridesse, ning “üürileandja” räägib “üürijaga”.

Seejärel vahetatakse rollid ja korratakse ülesannet.

Ülesanne 7. Loe ja vasta!

Koos õpetajaga loetakse valjult ka teise üürikuulutuse teksti ning vastatakse tekstijärgsetele küsimustele.

Zoomis: Samamoodi.

Ülesanne 8. Loe kuulutusi ja vasta küsimustele!

Õppijad loevad veel kord mõlema kuulutuse teksti ja arutlevad paaris, kumb korter kirjeldatud isikule sobib.

Zoomis: Samamoodi, õpetaja jagab õppijad paarikaupa BORidesse.

Ülesanne 9. Vaata ja õpi! Loe ja kirjuta!

Õpetaja tutvustab grammatikat, kirjutades kõigepealt puuduvad vormid ette (tööraamatu PDFi kirjutades või tahvlile kirjutades) ning siis selle kasutust: Majas on kolm tuba. Koos täidetakse grammatikatabel lõpuni.

Õpetaja harjutab vorme Quizleti komplekti 4.3 Majas abil. Õpetaja näitab pilte, küsib küsimust Kus? ning õppijad vastavad, kasutades abimaterjalina sõnu tabeli kolmandast tulbast.

Zoomis: Õpetaja jagab ekraanil tööraamatu PDFi ja annab selgitusi. Õpetaja kasutab funktsiooni Annotate > Text ning täidab tabeli koos õppijatega lõpuni. Õpetaja kordab ja harjutab vorme Quizleti komplekti 4.3 Majas abil.

Ülesanne 10. Kirjuta!

Õpetaja näitab konstruktsiooni kasutust: Korteris on viis tuba. Õpetaja näitab ka, et juba ülesandesse kirjutatud fraas või sõna tuleks ülalt loetelust maha tõmmata.

Õppijad täidavad ülesande individuaalselt, malli järgi. Õpetaja laseb vastuseid kontrollida paaristööna.

Zoomis: Samamoodi. Ülesannet võiks teha väiksemates BORides, et õppijad saaksid omavahel vastuseid arutada.

Ülesanne 11. Kirjuta üürikuulutus!

Iga õppija kirjutab üürikuulutuse, kasutades näidistena ülesannete 6 ja 7 üürikuulutusi. Seejärel jagab õpetaja klassi pooleks. Pooled soovivad oma korterit välja üürida, teised soovivad sobivat korterit leida. Üürile andjad panevad oma tööraamatud lauale, nii et kuulutus on kõigile näha. Õppijad tõusevad püsti, käivad klassis ringi, loevad kuulutusi ning esitavad küsimusi-vastuseid. Õpetaja kirjutab tahvlile ka järgmised fraasid:

Üürile andja: Üürile anda …

Üürija: Soovin üürida …

Seejärel vahetatakse rollid.

Zoomis: Iga õppija koostab üürikuulutuse. Õpetaja jagab õppijad kahekaupa BORidesse ning paarilised küsivad ja vastavad kuulutuste põhjal. Õpetaja vahetab BORe 2-3 korda.

Ülesanne 12. Küsi ja vasta!

Õpetaja kuvab kõigepealt seinale Quizleti komplektd 4.4 Mida sa teed? 1 ja 4.5 Mida sa teed? 2 ja kordab sõnavara, vt Sõnavara tutvustamine Quizletis

Seejärel kuvab õpetaja Quizleti komplekti pilte ja moodustab küsimusi ülesande nr 9 sõnadega, näiteks: Kas sa pesed nõusid vannitoas? Kas sa vaatad televiisorit rõdul?

Siis kuvab õpetaja seinale tööraamatu PDFi ja näitab, kuidas moodustatakse lauamängus küsimusi, st viskab demonstratiivselt täringut, ütleb silmade arvu, näiteks viis ja moodustab küsimuse: Kas sa helistad emale rõdul? Õpetaja viskab täringut veel paar korda ning laseb õppijatel küsimusi moodustada.

Seejärel jagab õpetaja õppijad kolmekaupa rühmadesse ning annab igale mängijale mängunupu ning rühma peale ka ühe täringu. Õppijad veeretavad kordamööda täringut ning esitavad küsimusi ja vastavad neile. Nt kui õppija viskab täringuga kolm silma, liigub ta kolm sammu edasi ja küsib ruudul oleva küsimuse vannitoa kohta, nt Kas sa kirjutad e-kirju vannitoas? ning tema mängukaaslased peavad küsimusele vastama. Õpetaja liigub ringi ja abistab küsimuste moodustamisel.

Zoomis: Samamoodi. Lauamängu mängimiseks saadab õpetaja õppijaile chati kaudu elektroonilise täringu lingi https://freeonlinedice.com/ ja jagab õppijad kolmekaupa BORidesse. Õpetaja külastab BORe ja sulgeb grupid siis, kui esimesed rühmad hakkavad mängu lõppu jõudma.

Ülesanne 13. Vaata veebilehte https://www.kv.ee/! Leia korter, mis sulle meeldib!

Õpetaja tutvustab kinnisvaraportaali ning tutvustab, kuidas toimib otsingumootor.

Zoomis: Samamoodi, õpetaja näitab kinnisvaraportaali lehte jagatud ekraanil ja tutvustab, kuidas töötab otsingumootor.

Kodutöö: Quizletis ja/või sõnavihikus 4.1 Linnas, 4.2 Maal, 4.3 Majas, 4.4 Mida sa teed? 1 ja 4.5 Mida sa teed? 2.

5. Mööbel ja kodumasinad

Õpiväljundid:

• õppija nimetab mööbliesemeid

• õppija nimetab kodumasinaid

• õppija oskab väljendada mööbliesemete ja kodumasinate paiknemist ruumis

Orienteeruv aeg teema läbimiseks: 6 akadeemilist tundi

Sõnavara Quizletis:

5.1 Vannitoas

5.2 Elutoas

5.3 Magamistoas

5.4 Köögis

5.5 Toas

Ülesanne 1. Küsi ja vasta!

Õppijad tõusevad püsti, liiguvad klassis ringi ja küsivad üksteiselt küsimusi ning vastavad neile.

Zoomis: Samamoodi, õpetaja jagab õppijad kahekaupa BORidesse ja vahetab BORe 2-3 korda.

Ülesanded 2–5. Kirjuta sõnad õigesse kohta!

Õpetaja kuvab kõigepealt seinale Quizleti komplektid 5.1 Vannitoas ja 5.2 Elutoas ja tutvustab sõnavara, vt Sõnavara tutvustamine Quizletis.

Õpetaja kirjutab A4 paberile sõnad “VANNITOAS” ja “ELUTOAS”. Õpetaja paneb sildid klassi põrandale või tahvlile, nii et nende ümber saab koguneda. Õppijad tõusevad püsti. Õpetaja ütleb ülesannete nr 2 ja 3 sõnu, kasutades küsimust, nt Kus on vann? Kus on raamat? Õppijad liiguvad vastavasse kohta.

Seejärel töötavad õppijad paarides, vaatavad ülesannete nr 2 ja 3 pilte ning kirjutavad sõnad pildil õigesse kohta. Õpetaja kuvab seinale tööraamatu PDFi ja koos kogu rühmaga kontrollitakse vastuseid.

Õpetaja kordab samu tegevusi Quizleti komplektidega 5.3 Magamistoas ja 5.4 Köögis ja tutvustab sõnavara, vt Sõnavara tutvustamine Quizletis.

Õpetaja kirjutab A4 paberile sõnad “MAGAMISTOAS” ja “KÖÖGIS”. Õpetaja paneb sildid klassi põrandale või tahvlile, nii et nende ümber saab koguneda. Õppijad tõusevad püsti. Õpetaja ütleb ülesannete nr 4 ja 5 sõnu, kasutades küsimust, nt Kus on padi? Kus on pliit? Õppijad liiguvad vastavasse kohta.

Seejärel töötavad õppijad paarides, vaatavad ülesannete nr 4 ja 5 pilte ning kirjutavad sõnad pildil õigesse kohta. Õpetaja kuvab seinale tööraamatu PDFi ja koos kogu rühmaga kontrollitakse vastuseid.

Zoomis: Samamoodi. Õpetaja tutvustab sõnavara Quizleti komplektide abil. Õpetaja palub õppijail võtta leht paberit ja teha kaks sedelit sõnadega “VANNITUBA” ja “ELUTUBA”. Õpetaja küsib küsimusi ja õppijad näitavad vastuseid kaamera vahendusel sedelitega.

Seejärel jagab õpetaja õppijad kahekaupa BORidesse ning õppijad kirjutavad sõnad pildil õigesse kohta.

Õpetaja kordab samu tegevusi ülesannete 4 ja 5 sõnadega.

Õpetaja juhitud tegevus. Esemete markeerimine

Õppijad töötavad paarides. Õpetaja annab paarilistele märkmepaberit ning palub kirjutada paberile sõnu, mis tähistavad klassis asuvaid esemeid, ning paigutada märkmepaberid ruumis asjade juurde.

Zoomis: Õppijad võivad näidata video vahendusel esemeid, mis neil ruumis on, nt elutoa või magamistoa esemeid.

Ülesanne 6. Vaata ja õpi! Loe ja kirjuta!

Õpetaja tutvustab grammatikat, kirjutades kõigepealt puuduvad vormid ette (nt Wordi dokumenti ekraanil kuvades, tööraamatu PDFi kirjutades, tahvlile kirjutades) ning siis selle kasutust (kolmanda vormi kasutus koos ühest suuremate numbritega). Koos täidetakse grammatikatabel lõpuni.

Zoomis: Õpetaja jagab ekraani ja annab selgitusi. Õpetaja kasutab funktsiooni Annotate > Text ning täidab tabeli koos õppijatega lõpuni.

Õpetaja juhitud tegevus. Kaardile asetumine

Õpetaja kasutab pabereid tubade nimetustega ning asetab need põrandale. Ta lisab ka ühe sildi, millel on kirjas “ei ole”. Seejärel ütleb õpetaja kodumasinaid/mööbliesemeid (või näitab pilti ja õppijad nimetavad, mis ese on pildil) ning õppija liigub selle toa sildi juurde, kus tal kodus see ese on. Kui tal kodus seda eset pole, läheb õppija sildi juurde “ei ole”. Õpetaja reageerib liikumistele kommentaaridega Oi, sul ei ole vanni! Oi, sul on kaks peeglit? ja võib küsida täpsustavaid küsimusi: Mis värvi su diivan on? Kas sul on tugitool köögis?

Zoomis: Samamoodi, aga iga õppija teeb endale tubade nimetustega sedelid ning näitab kohta sedeliga ka.

Ülesanne 7. Vaata ja kirjuta!

Õpetaja tutvustab konstruktsioone tagasõnadega all, peal, ees, taga, kõrval, kohal, vahel ning koos tehakse ülesanne.

Õiged vastused:

1. Punane õhupall on tugitooli all.

2. Valge õhupall on tugitooli peal.

3. Sinine õhupall on tugitooli ees.

4. Kollane õhupall on tugitooli taga

5. Roheline õhupall on tugitooli kõrval.

6. Must õhupall on tugitooli kohal.

7. Oranž õhupall on tugitooli ja lambi vahel.

Zoomis: Samamoodi, õpetaja jagab ekraani ja kirjutab vastused ekraanile.

Õpetaja juhitud tegevus. Pildi täiendamine

Õpetaja palub igal õppijal joonistada pildile juurde järgmised asjad: laud, kell, pilt, raamat, kohvitass, padi, riiul. Seejärel töötavad õppijad paarides. Üks näitab juurde joonistatud esemeid oma pildil ja ütleb, kus need asetsevad: Laud on tugitooli kõrval. Kell on laua kohal.

Paariline ütleb, kas lause on õige.

Õpetaja juhib tähelepanu, et tagasõnade ees kasutatakse nimisõna teist vormi.

Zoomis: Samamoodi. Õppijad töötavad kaheses BORis ja näitavad oma pilti kaamerasse.

Ülesanne 8. Kirjuta!

Õpetaja kuvab seinale tööraamatu ülesande nr 8 ruumide pildid ja üheskoos kirjutatakse piltide kõrvale puuduvad laused: See on magamistuba. Liblikas on magamistoas. See on köök. Liblikas on köögis. See on vannituba. Liblikas on vannitoas.

Zoomis: Samamoodi.

Ülesanne 9. Küsi ja vasta!

Lauamängu mängitakse kolmestes rühmades. Mängus on vaja ühte mängunuppu rühma peale, mis asetatakse kõigepealt ruudule Algus. Õppijad liigutavad kordamööda nuppu ühe ruudu võrra ja esimene mängija küsib: Kus on liblikas? Teine mängija ütleb lause: Liblikas on tugitooli all ning küsib: Mis toas on liblikas? Kolmas mängija ütleb: Liblikas on elutoas. Siis liigutab nuppu kolmas mängija ja mäng jätkub sarnase skeemi järgi.

Zoomis: Samamoodi. Lauamängu mängimiseks jagab õpetaja kõigepealt ekraani, näitab lauamängu alust ning tutvustab lausemalle. Seejärel näitab ta jagatud ekraanil tubade pilte ning osutab, kus on liblikas, nt Liblikas on tugitooli all. Õpetaja ütleb lause ka selle kohta, mis toas liblikas on: Liblikas on elutoas. Lauamängu mängitakse kolmestes rühmades BORides. Iga õppija liigutab mängunuppu oma raamatus (või märgib pastakaga, kus ruudul ollakse) ja kaamera vahendusel näitavad õppijad õpiku piltidelt, kus on liblikas, ja ütlevad, mis toas on liblikas.

Õpetaja juhitud tegevus. Sõnavara tutvustamine

Õpetaja tutvustab kõigepealt sõnu ja fraase Quizleti komplekti 5.5 Toas abil, vt Sõnavara tutvustamine Quizletis.

Õpetaja näitlikustab ruumis ringi liikudes ja kohti markeerides sõnu ja fraase (asetades näiteks mõnd eset allpool toodud kohtadesse):

Toa keskel

Akna all

Ukse juures

Laes

Nurgas

Põrandal

Seinal

Zoomis: Samamoodi, õpetaja tutvustab sõnu Quizleti komplekti 5.5 Toas abil. Õpetaja kuvab fraaside kinnistamiseks ekraanile tööraamatu PDFi lk 34 ül 9 pildi ja kirjutab fraasid ka pildil õigetesse kohtadesse.

Ülesanne 10. Loe ja joonista!

Õppijad töötavad individuaalselt, loevad lauseid ja joonistavad asjad pildil vastavasse kohta. Seejärel töötavad õppijad paarides ja kontrollivad üksteise tööd.

Zoomis: Samamoodi, töö kontrollimiseks jagab õpetaja õppijad kolmestesse BORidesse.

Ülesanne 11. Vaata ja õpi! Loe ja kirjuta!

Õpetaja tutvustab grammatikat, kirjutades kõigepealt puuduvad vormid ette (nt Wordi dokumenti ekraanil kuvades, tööraamatu PDFi kirjutades, tahvlile kirjutades) ning siis selle kasutust (kolmanda vormi kasutus koos ühest suuremate numbritega ja konstruktsioonis Mul ei ole ...). Koos täidetakse grammatikatabel lõpuni. Õpetaja palub igal õppijal öelda lause valgel taustal toodud malli kasutades: Mul on üks veekeetja jne.

Zoomis: Õpetaja jagab ekraani ja annab selgitusi. Õpetaja kasutab funktsiooni Annotate > Text ning täidab tabeli koos õppijatega lõpuni.

Õpetaja juhitud tegevus. Tegevuspaiga maalimine

Lauamängu soojenduseks teeb õpetaja õppijatest kaks rühma, annab ühele rühmale märksõna “KÖÖK” ja teisele märksõna “ELUTUBA”. Üks rühm loob klassi köögi. Seda tehakse nii, et rühma liikmed liiguvad kordamööda n-ö lavale ja asetavad kööki erineva suuruse ja kujuga esemeid, st õppija näitab kätega asja asukohta ja suurust ning ütleb: Siin on külmkapp. Järgmine rühma liige võib äsjaöeldut täpsustada: Külmkapp on suur ja punane või näidata järgmist eset: Siin on laud. Rühma liikmed räägivad järjest kordamööda seni, kuni köök tundub sisustatud.

Seejärel sisustab oma ruumi ehk elutoa teine rühm.

Zoomis: Jääb ära.

Ülesanne 12. Küsi ja vasta!

Lauamängu mängitakse kolmestes gruppides. Mängus on vaja ühte mängunuppu grupi peale, mis asetatakse kõigepealt ruudule Algus. Õppijad liigutavad kordamööda nuppu (peatuda tuleb igal ruudul), vaatavad mänguruudul olevat pilti ja küsivad mõlemalt kaaslaselt küsimused: Kas sul on föön? Kus on sinu kodus föön? Kaaslased vastavad malli järgi ning küsimuse moodustamise kord läheb üle järgmisele mängijale.

Zoomis: Samamoodi. Kõik mängijad liigutavad nuppu oma tööraamatu mängulaual, et mängujärge hoida.

Ülesanne 13. Joonista ja räägi!

Õpetaja jagab klassi pooleks: üks pool kirjutab pildi kohale “ELUTUBA” ja teine pool “MAGAMISTUBA”. Need, kelle pildil on elutuba, joonistavad ülesandes antud asjad elutuppa, ja need, kellel on magamistuba, joonistavad need magamistuppa. Õppijad valivad ülesande sõnadest 10 asja, mille nad oma tuppa joonistavad, nt elutoas ei pea tingimata olema voodit ja magamistoas ei pea olema diivanit vmt.

Zoomis: Õpetaja jagab õppijad pooleks ja annab chati kaudu nimeliselt teada, kes joonistab elutoa ja kes magamistoa. Õpetaja võib jagatud ekraanil (funktsiooniga Annotate > Draw ) või kaamera vahendusel demonstreerida, et ülesandes tuleb esemed pildile joonistada.

Ülesanne 14. Kuula ja joonista!

Õpetaja jagab õppijad paaridesse, nii et paaris on õppija, kes joonistas elutoa, ja õppija, kes joonistas magamistoa. Õppijad üksteisele oma pilte ei näita. Kõigepealt kirjeldab oma tuba üks õppija ja teine joonistab selle kuulmise järgi. Seejärel vahetatakse rollid.

Zoomis: Samamoodi, ülesannet tehakse BORides paarides.

Ülesanne 15. Joonista ja kirjuta!

Õppija joonistab mõnest oma toast pildi ja kirjutab pildi kohta teksti kodutööna.

Zoomis: Samamoodi.

Õpetaja juhitud tegevus. “Margus, kass ja õunamoos”

Õppijad loevad ja õpetaja kuvab seinale/ekraanile vastava osa raamatust, lk 11. Mahakriipsutatud tekst jäetakse vahele. Pärast arutatakse, kui palju õppijad aru said.

Täna sajab vihma. Istun elutoas diivanil ja loen raamatut. Mul on väga mugav ja kena elutuba. Seinalonpildid.MinutädiAnuonkunstnik.Anuonemaõde.TemaelabkaTorontos.Takingib mulle igal aastal ühe oma pildi. Talle meeldib loodus. Vahel ta joonistab ka linna. Mul on kaks pilti Eestist. Ühel pildil on Tallinna teletorn ja teisel pildil on Tartu ülikooli raamatukogu. Minu tädile meeldib moodne arhitektuur. Ma ei saa temast aru! Minule meeldivad vanad majad, nagu Tallinna või Tartu raekoda, Narva linnus või Kadrioru loss. Kanadas ei ole nii vanu maju. Diivani kõrval on raamaturiiul. See on üsna tühi, sest ma loen palju e-raamatuid telefonis või arvutis. Riiulis on ainult mõned vanad raamatud ja ajakirjad. Diivani ees on väike laud. Laual on lilled ja punane kohvitass. Joon kohvi kolm korda päevas, see maitseb mulle väga. Akna kõrval on kapp. Selle peal on telekas ja kaks kaktust. Mulle meeldivad kaktused, sest nad tahavad vähe vett. Ma unustan vahel, et mul on taimed. Põrandal on triibuline vaip. Vaibal magab minu kass Murri. Murri on paks ja laisk kass, ta sööb palju ja talle meeldib magada. Joon kohvi ja loen arvutist uudiseid.

Kodutöö: Quizletis ja/või sõnavihikus 5.1 Vannitoas, 5.2 Elutoas, 5.3 Magamistoas, 5.4 Köögis ja 5.5 Toas ning tööraamatus ülesanne 14 kirjalikult. Järgmiseks teemaks valmistudes võiksid õppijad kodutööna õppida ka sõnad 6.1 Omadussõnad 1 ja 6.2 Omadussõnad 2.

6. Missugune sa oled? Iseloom

Õpiväljundid:

• õppija teab omadussõnu, millega iseloomu kirjeldada

• õppija oskab kirjeldada enda või endale olulise isiku iseloomu

• õppija oskab isikuid võrrelda

Orienteeruv aeg teema läbimiseks: 4 akadeemilist tundi

Sõnavara Quizletis:

6.1 Omadussõnad 1

6.2 Omadussõnad 2

6.3 Omadussõnade mitmus 1

6.4 Omadussõnade mitmus 2

Ülesanne 1. Märgi! Missugune sa oled?

Õpetaja tutvustab kõigepealt omadussõnu Quizleti komplekti 6.1 Omadussõnad 1 abil, vt Sõnavara tutvustamine Quizletis.

Õppija märgib tööraamatus omadussõnad, mis tema hinnangul sobivad tema enda kirjeldamiseks.

Seejärel tehakse samoodi Quizleti komplektiga 6.2 Omadussõnad 2.

Õppija märgib omadussõnad, mis tema hinnangul sobivad tema enda kirjeldamiseks.

Ülesandes on üks lünk, kuhu võib kirjutada sõna, mis sobib enda kirjeldamiseks. Õpetaja aitab vajaduse korral sõnade leidmisega.

Zoomis: Samamoodi.

Ülesanne 2. Küsi ja vasta!

Õpetaja kuvab seinale horoskoobi ja loeb tähtkujude nimetused (ilma kuupäevadeta)

ükshaaval ette, õppijad kordavad. Seejärel loeb õpetaja ette küsimused ja ütleb enda kohta vastuse, nt Millal on sinu sünnipäev? Minu sünnipäev on üksteist veebruar. Mis on sinu tähtkuju? Minu tähtkuju on Veevalaja. Mis on sinu element? Minu element on õhk. Õpetaja näitab, et elementi näitab tähtkuju värv: rohelisega kirjutatud tähtkujud on õhk, mustaga maa, sinisega vesi ja punasega tuli. Õpetaja küsib veel paarilt õppijalt küsimusi, et kontrollida, kas õppijad oskavad vastata.

Seejärel tõusevad õppijad püsti, liiguvad klassis ringi ja küsivad üksteiselt küsimusi ning vastavad neile.

Zoomis: Samamoodi. Õppijad küsivad küsimusi ja vastavad neile kolmestes BORides. Rühmi vahetatakse kolm korda.

Õpetaja juhitud ülesanne. Rida

Õppijad küsivad üksteiselt: Millal on sinu sünnipäev? ning moodustavad vastuste järgi rea aasta algusest. Seejärel küsib õpetaja igalt õppijalt: Mis on sinu tähtkuju?

Siis palub õpetaja

1. vee märgil (Vähk, Skorpion, Kalad) astuda ette 1 samm,

2. tule märgil (Jäär, Lõvi, Ambur) 2 sammu,

3. õhu märgil (Kaksikud, Kaalud, Veevalaja) 3 sammu.

Maa elemendi (Sõnn, Neitsi, Kaljukits) õppijad ei liigu. Õppijatest moodustatakse rühmad tähtkuju elemendi järgi: vesi, õhk, tuli, maa.

Ei ole oluline, et elemendid jaguneksid võrdselt, ühest elemendist võib vajaduse korral teha ka mitu rühma.

Zoomis: Jääb ära.

Ülesanne 3. Loe ja räägi!

Õppijad töötavad elemendi järgi moodustatud rühmades ning loevad läbi ainult seda elementi puudutavad tekstid (iga rühm 3 teksti, nt maa elemendi rühm loeb Sõnni, Neitsi ja Kaljukitse kohta olevad tekstid). Koos arutatakse teksti põhjal rühmas horoskoobi kirjeldust järgmise malli abil:

Horoskoop ütleb, et mina olen …, aga tegelikult …

Tema on …  Mina olen ...

Talle meeldib …  Mulle meeldib ...

Ta võiks töötada ...  Ma võiks töötada …

Õpetaja käib ringi ja aitab vajaduse korral teksti mõistmisel.

Seejärel jagab õpetaja õppijad uutesse kolmikutesse nii, et igas rühmas oleks eri elementide esindajaid ning õppijad vestlevad endast sama malli kasutades.

Zoomis: Õpetaja koostab alguses BORid vastavalt tähtkuju elemendile, st õpetaja küsib igalt õppijalt nimeliselt, mis tema tähtkuju on, ja teeb samal ajal BORid. Siis loeb iga rühm oma elemendi kohta käivaid tekste ja arutab teksti põhjal oma horoskoobi kirjeldust (3 teksti). Õpetaja külastab BORe ja aitab sõnavara mõistmisel. Lõpus teeb ta käsitsi uued kolmesed BORid, tehes kolmikud nii, et igas BORis oleks erinevad elemendid. NB! Kui selline rühmadesse jaotamine on õpetajale liiga keeruline, võib teha rühmad ka muul alusel.

Õpetaja juhitud ülesanne. Vaata passi!

Õpetaja annab igale õppijale passi ja kirjutab küsimuste ja vastuste malli tahvlile või kuvab seinale. Viimases veerus on rea number, kust passis vastuse leiab.

Õppijad liiguvad ringi ja vestlevad üksteisega, küsides küsimusi ja neile vastates:

Mis su nimi on? 1−2

Kust sa pärit oled? 5

Kus sa praegu elad? 9

Missugune sa oled? 15

Zoomis: Jääb ära.

Ülesanne 4. Kirjuta!

Õppija kirjutab individuaalselt enda kohta lühikese teksti, kirjeldades oma iseloomu. Kasutada võib nii esimese ülesande omadussõnu kui ka horoskoobi tekstidest saadud väljendeid.

Zoomis: Samamoodi.

Ülesanne 5. Vaata ja õpi! Loe ja kirjuta!

Õpetaja tutvustab omadussõnade mitmuse moodustamist, koos täidetakse grammatikatabel lõpuni. Seejärel palub õpetaja õppijatel paaris töötada, vaadata eelmise ülesande kirjalikku teksti, paarilisega vestelda ning leida mõni ühine joon, nt Ma olen töökas. Kas sina oled ka töökas? Seejärel ütleb iga paar enda kohta ühe lause, nt Me oleme töökad

Zoomis: Samamoodi.

Ülesanne 6. Kirjuta ja võrdle! Missugused te olete?

Õpetaja teeb õppijatest uued paarid. Paarilised loevad teineteisele oma 4. ülesandes kirjutatud teksti ette ning siis täidavad Venni diagrammi (mina − ühisosa − sina) ning ütlevad malli järgi lauseid.

NB! Õpetaja jälgib, et keskmisesse alasse kirjutatakse sõnad mitmuses.

Zoomis: Samamoodi.

Ülesanne 7. Kirjuta!

Õppijad teevad kirjutusülesande Venni diagrammi andmete põhjal. Seejärel liidab õpetaja kaks paari ning mõlemad paarid tutvustavad ennast teisele paarile malli järgi.

Zoomis: Samamoodi. Pärast kirjutamist teeb õpetaja BORid nii, et seal oleks eelmise ülesande kaks paari.

Ülesanne 8. Räägi ja kirjuta! Kes on kõige sõbralikum?

Õpetaja selgitab lühidalt kõige-ülivõrde moodustamist. Koos kirjutatakse omadussõnade taha ülivõrre. Seejärel täidab iga õppija individuaalselt ülesande, vaadates klassis ringi ja kirjutades iga kriteeriumi taha ühe kursusekaaslase nime. NB! Ülesandes tuleb kasutada kõikide kohalolevate rühmakaaslaste nimesid (kusjuures mõnda nime võib kasutada ka mitu korda).

Seejärel seisavad õppijad ringis ja õpetaja küsib: Kes on kõige sõbralikum? Õppijad vastavad, mida nad kirjutasid, ning need, kelle nimesid öeldakse, astuvad ette. Õpetaja esitab niimoodi kõik küsimused.

Zoomis: Samamoodi. Kui õppijad ütlevad nimesid, kasutavad nimetatud mõnd ikooni (Reactions > pöial püsti, süda vm, välja arvatud raise hand, sest selle märgi peab ise maha võtma, muud kaovad u 5 sekundi pärast iseeneslikult).

Ülesanne 9. Küsi sõbralt, küsi kolleegilt! Missugune on eestlane?

Õpetaja suunab õppijaid kodutööna kolleegide ja sõpradega suhtlema, et leida vastus küsimusele: Missugune on eestlane? Järgmisel kohtumisel võib vastused kokku võtta kategooriates: Mida arvavad eestlased? Mida arvavad välismaalased?

Zoomis: Samamoodi.

Kodutöö: Quizletis ja/või sõnavihikus 6.1 Omadussõnad 1, 6.2 Omadussõnad 2, 6.3 Omadussõnade mitmus 1 ja 6.4 Omadussõnade mitmus 2.

7. Perekond ja sugulased

Õpiväljundid:

• õppija nimetab pereliikmeid

• õppija kirjeldab oma perekonda

• õppija oskab “olema” verbi pöörata olevikus

• õppija teab isikulisi asesõnu

Orienteeruv aeg teema läbimiseks: 6 akadeemilist tundi

Sõnavara Quizletis:

7.1 Verb “olema”

7.2 Minul on …

7.3 Minu

7.4 Peresõnade kolm vormi

7.5 Peresõnade II vorm

7.6 Peresõnade III vorm

Ülesanne 1. Küsi ja vasta!

Õppijad nimetavad kõigepealt oma rolle perekonnas: Mina olen …. Mul on …

Seejärel tõusevad õppijad püsti, liiguvad klassis ringi ja küsivad üksteiselt ülesandes toodud küsimusi ning vastavad neile.

Zoomis: Samamoodi, õpetaja jagab õppijad kahekaupa BORidesse ja vahetab BORe 2-3 korda.

Õpetaja tutvustab verbi “olema” pööramist Quizleti komplekti 7.1. Verb “olema” abil, vt Sõnavara tutvustamine Quizletis.

Ülesanne 2. Kuula ja kirjuta! vt Töö Kuula ja kirjuta tüüpi ülesannetega

A2 video 6 Kas sa oled abielus?

Triinu: Kas sa oled abielus?

Paul: Jah, olen küll.

Triinu: Mis su naise nimi on?

Paul: Janne.

Triinu: Päriselt? See on väga ilus nimi! Kas te olete õnnelikud?

Paul: Jah! Me oleme väga õnnelikud. Kas sina oled abielus?

Triinu: Ei, ei ole. Aga mul on poiss-sõber juba pool aastat. Me elame koos.

Paul: Mis su poiss-sõbra nimi on?

Triinu: Tead, tema on ka Janne.

Paul: Janne? Aga Janne on ju naise nimi.

Triinu: Ma tean. Aga tema on mees. Minu Janne on soomlane.

Paul: Huvitav!

Ülesanne 3. Loe ja märgi, kas lause on õige või vale!

Õppijad töötavad paarides, loevad veel kord eelmise ülesande dialoogi teksti ja otsustavad, kas lause on õige või vale. Vastuseid kontrollitakse kogu klassiga.

Õiged vastused:

Paul on abielus.

Pauli naise nimi on Jaanika.

Paul on õnnelik.

Triinu on abielus.

Triinul on elukaaslane.

Triinu poiss-sõber on eestlane.

Triinu poiss-sõbra nimi on Janek.

Zoomis: Samamoodi.

Ülesanne 4. Vaata ja õpi!

Õpetajaga koos loetakse laused ette. Neid lauseid on vaja ülesande 5 tegemiseks.

Zoomis: Samamoodi.

Ülesanne 5. Räägi!

Täringumängu mängitakse paaris. Täringu silmade arv näitab isikut, kelle kohta tuleb lause moodustada. Täringut visatakse ja lauseid öeldakse kordamööda. Õpetaja demonstreerib mängu käiku, visates täringut, öeldes silmade arvu ning öeldes õige lause, nt kui silmi on kuus, tuleb öelda: kuus, Nemad on õnnelikus abielus.

Õpetaja demonstreerib ka, et kaaslane annab peanoogutuse või raputamisega märku, kas lause on vaja teha eitav või jaatav. Samuti näitab õpetaja, et eitava lause lõpu võib ise valida: Mina ei ole  abielus / lahutatud / kihlatud.

Kui mängu on mõned minutid mängitud, palub õpetaja ühel paarilisel tööraamatu sulgeda ning öelda lauseid peast (teine paariline kontrollib, kas ta ütleb õigesti). Seejärel vahetatakse rollid ja lauseid ütleb teine paariline.

Zoomis: Samamoodi, õpetaja jagab õppijatele chatis elektroonilise täringu lingi https:// freeonlinedice.com/ Õpetaja jagab õppijad kahekaupa BORidesse ja avab samad BORid kolm korda (kõigepealt mängitakse paaris ja avatud tööraamatuga ning seejärel kaks korda nii, et ühel õppijal on tööraamat suletud.

Ülesanne

6. Vaata ja õpi!

Õpetaja tutvustab grammatikat, öeldes ja kirjutades tahvlile kõigepealt näitelauseid, kus tabelis toodud peresõna on I vormis, nt Mul on üks õde. Minu õde on 25 aastat vana. Minu õde on arst. Minu õde on pikk ja ilus.

Õpetaja julgustab ka õppijaid samasuguseid lauseid moodustama.

Seejärel ütleb ja kirjutab õpetaja lauseid, kus peresõna on II vormis, nt Minu õe nimi on Anna. Minu õe mees on Mihkel.

Lõpuks kirjutab ja ütleb õpetaja näitelauseid, kus peresõna on III vormis, nt Mul ei ole venda, aga mul on kaks poolvenda.

Zoomis: Samamoodi.

Ülesanne 7. Kirjuta laused õigesse kohta!

Õpetaja kuvab ülesande seinale ning ühiselt märgitakse ära, mis vormis on lauses peresõnad (I, II või III). Seejärel kirjutavad õppijad laused individuaalselt õigetesse kohtadesse ning kontrollivad seda paaris.

Zoomis: Samamoodi, ülesande kontrollimiseks jagab õpetaja õppijad kolmekaupa BORidesse.

Ülesanne 8. Vaata ja õpi!

Õpetaja tutvustab tabelis antud sõnade kolme vormi.

Zoomis: Samamoodi.

Ülesanne 9. Kirjuta!

Õpetaja kuvab seinale ülesande ja lahendab selle koos klassiga, kirjutades õiged vormid lünkadesse.

Vormide kasutuse harjutamiseks võiks lugeda ülesande 7 teksti nii, et lisada igasse lausesse sõna noorem õiges vormis.

Zoomis: Samamoodi.

Ülesanne 10. Kirjuta!

Õpetaja kuvab seinale ülesande ja lahendab selle koos klassiga, kirjutades õiged vormid lünkadesse.

Õpetaja küsib u viielt õppijalt: Kas sul on lapsi? Kui õppijal on laps või lapsed, küsib õpetaja küsimuse ka lapse nime kohta: Mis sinu lapse nimi on? või Mis sinu esimese lapse nimi on?

Zoomis: Samamoodi.

Ülesanne 11. Küsi ja vasta!

Õpetaja küsib u viielt õppijalt: Kas sul on noorem vend/õde? Kas sul on vanem vend/õde?

Kui õppijal on õde või vend, küsib õpetaja küsimuse ka nime kohta: Mis sinu noorema venna nimi on?

Õppijad tõusevad püsti, otsivad paarilise, küsivad ja vastavad. Õppijad räägivad niimoodi vähemalt nelja rühmakaaslasega.

Zoomis: Samamoodi. Õppijad vestlevad kolmeses BORis, õpetaja vahetab BORe kaks korda.

Ülesanne 12. Kirjuta!

Õppijad kirjutavad ühe oma noorema/vanema lähisugulase (õe/venna/poja/tütre) kohta väikese teksti, à la nagu ülesande 9 tekst. Kui tekst on valmis, loevad nad selle ette.

Zoomis: Samamoodi, õppijad loevad pärast oma teksti ette.

Ülesanne 13. Vaata ja õpi!

Õpetaja tutvustab peresõnade kolme vormi. Koos kirjutatakse tabelisse puuduvad vormid.

Zoomis: Samamoodi.

Ülesanne 14. Kirjuta laused õigesse kohta!

Õpetaja kuvab ülesande seinale ning ühiselt märgitakse ära, mis vormis on lauses sõna naine (I, II või III). Seejärel kirjutavad õppijad laused individuaalselt õigetesse kohtadesse ning kontrollivad seda paaris.

Zoomis: Samamoodi, ülesande kontrollimiseks jagab õpetaja õppijad kolmekaupa BORidesse.

Ülesanne 15. Vaata ja õpi!

Õpetaja tutvustab isikuliste asesõnade teist vormi.

Õppijad töötavad väiksemates rühmades. Õppijad viskavad täringut ning ütlevad vastavalt silmade arvule lause, nt kui on kaks, siis tuleb öelda laused Sinu perekonnanimi on Kukk. Su perekonnanimi ei ole Kana.

Esimese kolme pöördega võib öelda ka tõeseid lauseid enda ja kaaslaste kohta. Kui mängu on mõned minutid mängitud, palub õpetaja ühel paarilisel ülesanne kinni katta ning öelda lauseid peast (teine paariline kontrollib, kas ta ütleb õigesti). Seejärel vahetatakse rollid ja lauseid ütleb teine paariline.

Zoomis: Pärast sõnavara tutvustamist harjutab õpetaja vorme koguklassitööna, jagades ekraanil elektroonilist täringut, nt https://freeonlinedice.com/.

Ülesanne 16. Vaata ja õpi!

Õpetaja tutvustab isikuliste asesõnade omamiskonstruktsiooni. Õppijad töötavad väiksemates rühmades. Õppijad viskavad täringut ning ütlevad vastavalt silmade arvule lause, nt kui on kolm, siis tuleb öelda laused: Temal on ämm. Tal ei ole äia. Lausetes tuleb kasutada 13. ülesande peresõnade I või III vormi.

Zoomis: Pärast sõnavara tutvustamist harjutab õpetaja vorme koguklassitööna, jagades ekraanil elektroonilist täringut, nt https://freeonlinedice.com/.

Ülesanne 17. Küsi ja vasta!

Lauamängu mängitakse kolmeses grupis. Lauamängus on vaja ühte mängunuppu, millega astutakse kõikidele ruutudele. Õppija, kes alustab, küsib esimese küsimuse mõlemalt kaaslaselt. Kui vastus on jaatav, küsib ta kaaslastelt ka ülejäänud küsimused. Kui kaaslased

vastavad eitavalt, siis läheb mänguvoor üle järgmisele mängijale. Lauamängu võib mängida ka täringuga, aga siis saab mäng kiiremini läbi.

Zoomis: Samamoodi.

Ülesanne 18. Kirjuta!

Kodutööna kirjutab õppija enda pere kohta lühikese teksti.

Zoomis: Samamoodi. Õpetajale näidatakse tehtud kodutööd kaamerasse.

Ülesanne 19. Küsi ja vasta!

Koos vaadatakse läbi küsimused ja vastused ning õpetaja selgitab vajaduse korral tähendusi.

Seejärel jagab õpetaja klassi viieliikmelistesse rühmadesse ja annab igale õppijale rollikaardi

A−E (kui õppijate arv ei jagu viiega, siis teeb õpetaja väiksemad rühmad ja mõni rollikaart jääb kasutamata). Iga õppija tutvub ainult oma rollikaardiga ja kontrollib, kas ta saab kõigest aru (vajaduse korral õpetaja abistab). Seejärel hakkavad õppijad omavahel suhtlema, kasutades ülesandes toodud küsimusi, et välja selgitada, millised on nende perekonnasidemed (rollikaartidel kirjeldatud isikud on üks pere).

Küsimustele tohib vastata ainult rollikaardil oleva info põhjal ja kui küsimusele vastust ei ole, siis ütleb õppija lihtsalt: Ma ei mäleta. Tõesti ei mäleta. Vabandust!

Mängitakse seni, kuni kõik on aru saanud, mismoodi nad on omavahel sugulased, ja saanud teada ka puuduva info enda kohta. Seejärel tutvustavad õppijad ennast ja üksteist, öeldes näiteks: Mina olen Ene. Ma olen abielus. Tema on minu tütar. Tema nimi on Katrin.

Zoomis: Samamoodi. Õpetaja jagab õppijad viieliikmelistesse BORidesse ning teatab enne BORide avamist chati vahendusel või suuliselt, millist rollikaarti iga õppija lugema peab.

Ülesanne 20. Vaata pilti ja kirjuta!

Õppijad vaatavad pilti, valivad pildilt ühe tegelase ning kirjutavad selles rollis mina-vormis oma perest (pildi põhjal). Seejärel liiguvad nad klassis ringi, otsivad paarilise ning tutvustavad end selle tekstiga, lugedes teksti ette. Kaaslane peab ära arvama ja pildil osutama, kellest ta rääkis.

Zoomis: Samamoodi. Enda tutvustamiseks jagab õpetaja õppijad kolmekaupa BORidesse.

Ülesanne 21. Küsi sõbralt, küsi kolleegilt!

Ülesannet tehakse kodutööna keelekeskkonnas. Õpetaja julgustab küsimusi küsima eestikeelsetelt kolleegidelt või sõpradelt.

Zoomis: Samamoodi.

Õpetaja juhitud tegevus. “Margus, kass ja õunamoos”

Selle teema juures võiks jätkata lugemismaterjali “Margus, kass ja õunamoos” tutvustamist ja selle lugemise juurde meelitamist. Õpetaja loeb või mängib audioraamatust ette ja kuvab seinale/ekraanile vastava osa raamatust. Pärast arutatakse, kui palju õppijad aru said. Pereteema juures võiks lugeda teksti lk 5.

Tere!

Mina olen Margus. Olen kakskümmend kuus aastat vana. Olen sündinud Kanadas, Torontos. Mu isa ja ema elavad Torontos. Neil on seal suur maja, ilus aed ja kaks koera. Ka mu noorem õde Hille elab veel kodus. Aga mina elan Eestis! Juba kaks kuud. Minu kodu on nüüd siin, Kaarupis – väikeses Eesti külas. Miks ma elan Eestis ja mitte Kanadas? Oh, see on pikk lugu.

Minu vanaisa Mart on eestlane. Ta on sündinud siin, Kaarupis. Siin on tema lapsepõlvekodu – tema kodu, kui ta oli laps. See maja on meie perekonna oma. Ka vanaisa tahab elada Eestis, aga ta on väga vana ja haige, ta on praegu haiglas. Ka mu isa ja ema ei ela Eestis. Mu ema Kai töötab Torontos, ta on õpetaja. Minu isal Paulil on väike firma, mis teeb õlut ja limonaadi. Tema õlu on väga maitsev! Mu vanemad elavad Torontos, sest nad käivad tööl. Mu õde Hille käib veel ülikoolis ja õpib meditsiini. Temast saab arst.

Mul on üks vana perepilt. Sellel pildil olen mina kuusteist aastat vana. Hille on siin kümneaastane. Pildil on veel mu ema Kai, isa Paul ja vanaisa Mart. Vanaema Vaike on surnud.

Kodutöö: Quizletis ja/või sõnavihikus 7.1 Verb “olema”, 7.2 Minul on …, 7.3 Minu, 7.4 Peresõnade kolm vormi (sõnavihikus 7.4 ei ole), 7.5 Peresõnade II vorm, 7.6 Peresõnade III vorm.

8. Palju õnne! Tähtpäevad

Õpiväljundid:

• õppija teab sagedasemaid tegusõnu

• õppija oskab kasutada tegusõna pöördelõppe olevikus

• õppija teab peamisi õnnitlusi

• õppija oskab kirjeldada tegevusi tähtpäeval

• õppija teab ja oskab öelda järgarve kuupäevade kontekstis

Orienteeruv aeg teema läbimiseks: 6 akadeemilist tundi

Sõnavara Quizletis:

8.1 Tähtpäevad

8.2 Järgarvud 1

8.3 Järgarvud 2

8.4 Kuupäevad 1

8.5 Kuupäevad 2

8.6 Verbi pööramine

8.7 Tervitused ja soovid

Õpetaja juhitud ülesanne. Sõnavara tutvustamine

Õpetaja tutvustab Quizleti 8.1 Tähtpäevad komplekti sõnavara, vt Sõnavara tutvustamine Quizletis

Zoomis: Samamoodi.

Ülesanne 1. Kirjuta sõnad õigesse kohta!

Õppijad vaatavad pilte ja kirjutavad sõnad õige pildi juurde. Seejärel kirjutavad õppijad tähtpäevad õige aastaaja juurde.

Zoomis: Samamoodi. Õpetaja jagab õppijad kahekaupa BORidesse ning kontrollib ülesande täitmist suures ruumis, jagades ekraanil tööraamatu PDFi.

Ülesanne 2. Vaata ja õpi! Loe ja kirjuta!

Õpetaja tutvustab grammatikat, esmalt vormi moodustust (järgarvude lõppe -se ja -nda) ning siis selle kasutust (vastust küsimusele mitmendal?). Õpetaja meenutab, et need on samad vormid nagu 3. teemas: Mitmendal korrusel? Ma elan kolmandal korrusel. Koos täidetakse grammatikatabel lõpuni. Õpetaja kontrollib, et õppijad saaksid aru.

Zoomis: Samamoodi.

Õpetaja juhitud ülesanne. Read

Õppijad moodustavad ridu oma sünnipäeva, oma ema sünnipäeva, oma isa sünnipäeva ja oma väga hea sõbra sünnipäeva järgi, öeldes iga kord lause, kus kasutavad kuupäeva, nt Minu ema sünnipäev on üheksandal detsembril.

Zoomis: Samamoodi. Harjutamiseks ütleb iga õppija oma sünnipäeva ning siis jagab õpetaja õppijad neljastesse BORidesse ja õppijad ütlevad lauseid oma ema, isa ja sõbra sünnipäeva kohta.

Ülesanne 3. Räägi! Kuula ja kirjuta!

Õpetaja kuvab seinale tööraamatu PDFi ning demonstreerib, kuidas paaristöös küsida ning vastata ning kuidas kirjutada vastus. Õpetaja kirjutab tahvlile küsimuse ja vastuse malli: Millal on Hollandi iseseisvuspäev? Hollandi iseseisvuspäev on 26. juulil. Millal on Soome iseseisvuspäev? Soome iseseisvuspäev on 6. detsembril. Õppijad töötavad paaris ning küsides ja vastates täidavad infolüngaga ülesande.

Zoomis: Samamoodi, õpetaja selgitab ülesande käiku jagatud ekraanil ning seejärel täidavad õppijad ülesande paaristööna BORides. Õpetaja külastab BORe ning jälgib, et rääkides kasutataks järgarve.

Ülesanne 4. Küsi ja vasta!

Õpetaja tutvustab küsimuse ja vastuse malli. Õppijad liiguvad klassis ringi, küsitlevad kaheksat rühmakaaslast ja kirjutavad kuupäevad tabelisse.

Zoomis: Õpetaja jagab õppijad neljakaupa BORidesse ja vahetab BORe kaks korda.

Ülesanne 5. Räägi!

Õpetaja osutab igale õppijale ning need, kes selle õppijaga rääkisid, ütlevad lauseid sünnipäeva ja päritolumaa iseseisvuspäeva kohta.

Zoomis: Samamoodi, õpetaja juhib vestlust üle klassi.

Ülesanne 6. Loe! Tõmba tegusõnadele joon alla!

Õppijad loevad teksti kõva häälega. Õppijad töötavad paarides, loevad teksti uuesti ja tõmbavad tegusõnadele joone alla.

Õpetaja kuvab seinale õiged vastused: Mida sa tavaliselt iseseisvuspäeval teed?

Eesti iseseisvuspäeval ma ei tööta ja tavaliselt ma olen kodus. Ma ärkan vara ja lähen hommikul Toompeale. Ma laulan seal Eesti hümni. Käin kohvikus ja söön hernesuppi. Siis ma jalutan linnas ja vaatan paraadi. Siis ma sõidan bussiga koju. Käin toidupoes ja ostan süüa. Kodus teen süüa. Ma ei korista, sest on pidupäev! Pärastlõunal kuulan natuke klassikalist muusikat, istun arvutis ja loen uudiseid. Võib-olla magan natuke. Õhtul vaatan televiisorit ja kuulan presidendi kõnet. Joon šampust ja söön kiluvõileiba. Helistan emale ja soovin “Head vabariigi aastapäeva!”.

Zoomis: Samamoodi, verbide leidmiseks jagab õpetaja õppijad kolmekaupa BORidesse ning kuvab pärast õiged vastused jagatud ekraanile suures ruumis.

Ülesanne 7. Vaata ja õpi!

Õpetaja tutvustab grammatikat, juhib tähelepanu erinevatele pöördelõppudele ning isikuliste asesõnade lühikesele ja pikale vormile.

Zoomis: Samamoodi.

Ülesanne 8. Kirjuta!

Õppijad kirjutavad grammatikavormid ülesandesse. Vastuseid kontrollitakse paarilisega.

Zoomis: Samamoodi. Õiged vastused kirjutatakse ekraanile jagatud PDFi või chati.

Ülesanne 9. Loe ja räägi!

Õppijad töötavad väikeses rühmas, loetakse ülesande nr 6 teksti. Esimene õppija viskab täringut ning täringusilmade arv näitab, mis isikus teksti tuleb lugeda. Iga õppija ütleb ühe lause ja kui tekst on läbi, visatakse uuesti täringut ning korratakse tegevust. Kui on mitmuslik vorm (meie, teie, nemad), siis loeb lause kogu väike rühm kooris. Kui täringul tuleb üks silm, siis loetakse teksti mina-vormis eitusena.

Zoomis: Samamoodi, õpetaja demonstreerib ülesannet suures ruumis, jagab õppijatega chatis elektroonilist täringut https://freeonlinedice.com/ ning jagab siis õppijad kolmekaupa BORidesse.

Ülesanne 10. Loe!

Koos õpetajaga loetakse teksti kõva häälega. Teksti võiks lugeda ka eri isikutes, et verbi pööramist harjutada.

Zoomis: Samamoodi.

Ülesanne 11. Vaata ja õpi! Loe ja kirjuta!

Õpetaja tutvustab grammatikat, esmalt vormi moodustust ning siis selle kasutust. Koos täidetakse grammatikatabel lõpuni. Õpetaja kontrollib, et õppijad saaksid aru, demonstreerides tähendust nt nii, et ulatab vildika igale õppijale ja ütleb lause: Annan vildika Albertile. Albert, anna vildikas Lenale! jne.

Õppijad võivad lisada tabeli alla veel sõnu, nt mees, naine.

Zoomis: Samamoodi, tähenduse demonstreerimist saab teha ahelrääkimisena nii, et õppija ütleb lause: Annan tööraamatu Alexile ja ulatab tööraamatu kaamera poole.

Ülesanne 12. Kirjuta! Küsi ja vasta!

Õppijad töötavad kolmekesi rühmades ja koostavad ülesande nr 10 teksti abil sina-vormis kas-küsimusi, nt Kas sa helistad sünnipäeva hommikul emale? jne.

Seejärel liiguvad õppijad klassis ringi ja küsivad üksteiselt neid küsimusi ning vastavad neile.

Zoomis: Samamoodi, ainult küsimusi kirjutatakse suures ruumis koos õpetajaga jagatud ekraani kasutades ning küsimuste küsimiseks jagab õpetaja õppijad kahekaupa BORidesse ning vahetab BORe kolm korda.

Ülesanne 13. Küsi ja vasta!

Õppijad liiguvad klassis ringi ja küsivad üksteiselt küsimusi ning vastavad neile. Koduse tööna võivad neile küsimustele ka vastused kirjutada.

Zoomis: Samamoodi, õpetaja jagab õppijad kahekaupa BORidesse. BORe vahetatakse kolm korda.

Õpetaja juhitud ülesanne. Sõnavara tutvustamine

Õpetaja tutvustab Quizleti 8.7 Tervitused ja soovid komplekti sõnavara ja kommenteerib, millal neid tervitusi/soove kasutatakse, vt Sõnavara tutvustamine Quizletis.

Zoomis: Samamoodi.

Ülesanne 14. Loe ja ütle!

Õppijad töötavad rühmas, mänguks on vaja rühmale ühte mängunuppu. Õppijad liigutavad kordamööda mängunuppu, loevad ette situatsiooni ja valivad sellega sobiva tervituse/ õnnitluse. Õppijad liiguvad edasi ruudu kaupa.

Zoomis: Samamoodi, mängu mängimiseks jagab õpetaja õppijad kolmekaupa BORidesse. Iga õppija liigutab mängunuppu oma tööraamatus, et mängujärg näha oleks.

Ülesanne 15. Kuula ja kirjuta!

Õppijad kuulavad sünnipäevalaulu ning kirjutavad üles lauluteksti. Edaspidi võib tunnis seda laulu laulda, kui kellelgi on sünnipäev.

Zoomis: Samamoodi.

Kodutöö: Quizletis ja/või sõnavihikus 8.1 Tähtpäevad, 8.2 Järgarvud 1, 8.3 Järgarvud 2, 8.4 Kuupäevad 1, 8.5 Kuupäevad 2, 8.6 Verbi pööramine ja 8.7 Tervitused ja soovid.

9. Mul on mustad lokkis juuksed.

Välimus

Õpiväljundid:

• õppija teab nimi- ja omadussõnu, millega inimese välimust kirjeldada

• õppija oskab kirjeldada enda või endale olulise isiku välimust

• õppija oskab isikuid võrrelda

Orienteeruv aeg teema läbimiseks: 3 akadeemilist tundi

Sõnavara Quizletis:

9.1 Tal on pikad juuksed

9.2 Tal on sinised silmad

Ülesanne 1. Küsi ja vasta!

Õppijad liiguvad klassis ringi ja küsivad üksteiselt küsimusi ning vastavad neile.

Zoomis: Õpetaja jagab õppijad kahekaupa BORidesse ja vahetab BORe 2-3 korda.

Ülesanne 2. Vaata ja õpi! Loe ja kirjuta!

Kõigepealt tuletatakse meelde värvide nimetused ja täidetakse tabeli esimene tulp. Seejärel tutvustab õpetaja grammatikat, esmalt vormi moodustust ning siis selle kasutust. Koos täidetakse grammatikatabel lõpuni.

Zoomis: Samamoodi, õpetaja näitab ülesannet jagatud ekraanil ning kirjutab sinna ka õiged vastused.

Õpetaja tutvustab samamoodi nagu eelmises ülesandes ka omadussõnade mitmuse esimese vormi moodustust.

Ülesanne 3. Vaata ja õpi! Loe ja kirjuta!

Õpetaja juhitud ülesanne. Sõnavara tutvustamine

Õpetaja tutvustab Quizleti 9.1 Tal on pikad juuksed komplekti sõnavara ja õppijad ütlevad enda ja üksteise kohta näitelauseid, nt Mul/Annal on pruunid silmad ja pikad tumedad lokkis juuksed

Zoomis: Samamoodi.

Ülesanne 4. Loe! Leia õige pilt!

Õppijad loevad tekste ning kirjutavad iga teksti juurde õige numbri.

Õiged vastused:

7 A. Tal on habe ja vuntsid ja tal on prillid. Ta on kiilakas.

9 B. Tal on pruunid silmad ja lühikesed tumedad juuksed. Tal on prillid.

3 C. Tal on sinised silmad ja lühikesed hallid juuksed. Tal on vuntsid, habe ja prillid.

8 D. Tal on hallid silmad ja lühikesed lokkis hallid juuksed. Tal on prillid.

4 E. Tal on pruunid silmad ja lühikesed tumedad juuksed. Tal on ainult vuntsid.

2 F. Tal on tumepruunid silmad ja lühikesed tumedad juuksed. Tal on tumedad vuntsid ja habe.

5 G. Tal on pruunid silmad ja tumedad poolpikad väga lokkis juuksed.

6 H. Tal on sinised silmad ja pikad punased lokkis juuksed.

1 I. Tal on helepruunid silmad ja pikad helepruunid juuksed. Tal on tukk ja hobusesaba.

Zoomis: Samamoodi, õpetaja kuvab ülesande teksti ekraanile ning tekste loetakse ja vastuseid otsitakse koos.

Õpetaja juhitud ülesanne. Galerii

Välimuse kirjeldamist võib harjutada paarides ka nii, et üks õppija valib ülesande nr 4 galeriist ühe isiku ja kaaslane peab kas-küsimuste abil ära arvama, kes valitu on. Paarilised vahetavad küsija ja vastaja rolle ning tegevust korratakse mitmeid kordi.

Zoomis: Samamoodi.

Ülesanne 5. Kirjuta vastandid!

Õpetaja kuvab ülesande seinale ja üheskoos kirjutatakse vastandlaused.

Zoomis: Samamoodi, õpetaja näitab ülesannet jagatud ekraanil.

Ülesanne 6. Joonista ja kirjuta!

Kodutööna või klassis joonistab iga õppija enda portree ja kirjutab enda välimuse kohta lühikese teksti. Õpetaja korjab tööraamatud kokku ja jagab uuesti laiali ning igaüks loeb ette teksti, mille ta sai. Teised arvavad kuuldu põhjal, kelle kohta see tekst on.

Zoomis: Algus samamoodi. Õpetaja jagab õppijad neljakaupa BORidesse ja iga õppija loeb oma teksti ette ning näitab kaamera vahendusel ka pilti.

Ülesanne 7 ja 8. Joonista ja räägi! Kuula ja joonista!

Õppijad töötavad kõigepealt individuaalselt. Iga õppija joonistab neljale näoovaalile juuksed, prillid, habeme, vuntsid vms. Õpetaja jagab õppijad paaridesse, kusjuures pilte üksteisele näidata ei tohi. Üks õppija kirjeldab oma päid kaaslasele. Kaaslane joonistab ülesande nr 8 näoovaalidele kuuldu järgi lisandused. Seejärel vahetatakse rollid ja kirjeldab teine paariline.

Zoomis: Õpetaja demonstreerib joonistamist, jagades tööraamatu PDFi ekraanil. Pärast ülesande nr 7 jooniste valmimist jagab õpetaja õppijad kahekaupa BORidesse.

Ülesanne 9. Räägi! Tee kompliment!

Õppijad liiguvad klassis ringi ning teevad üksteisele komplimente a) mängupassi piltide kohta, b) päriselt.

Zoomis: Õpetaja saadab chatis igale õppijale ühe grupikaaslase nime ning iga õppija kirjutab sellele rühmakaaslasele chatis komplimendi.

Ülesanne 10. Räägi! Missugune ta on? Kes ta on?

Õppijad kirjeldavad isikuid pildil või valivad ühe rahvusvaheliselt kuulsa inimese ja kirjeldavad teda. Õppijad püüavad nt telefoni Google Lens rakendust kasutades teada saada, kes on pildil.

Zoomis: Samamoodi.

Õpetaja juhitud tegevus. “Margus, kass ja õunamoos”

Õpetaja loeb või mängib audioraamatust ette ja kuvab seinale/ekraanile vastava osa raamatust. Pärast arutatakse, kui palju õppijad aru said.

Selle teema juures võiks lugeda kaks lõiku lk 33: Lähen pööningule ja toon elutuppa ka vanad fotod. Vaatame fotosid. Ühel pildil on minu vanaisa. Vanaisal on lühikesed heledad juuksed ja suured kõrvad. Tal on lühikesed püksid jalas ja triibuline särk seljas. Vanaisa kõrval on pildil ilus valge koer. See on vist tema koer Muri. Pildil on ka üks maja. Maja kõrval on suured puud. Kas see on meie maja – see maja, kus ma elan praegu? Kas maja oli ka siis kollane? Ma ei tea, sest see pilt on mustvalge. Kahel fotol on Marta. Esimene pilt on suurem. Marta on ilus tüdruk. Tal on kaks patsi. Ta seisab, käed selja taga. Seljas on tal valge kleit, kleidil on suured mustad nööbid. Teine pilt on väike, see on portree. Martal on pikad tumedad juuksed, tal on lill juustes. Marta naeratab.

Kodutöö: Quizletis ja/või sõnavihikus 9.1 Tal on pikad juuksed ja 9.2 Tal on sinised silmad ning tööraamatus ülesanne 6 kirjalikult.

10. Pood on avatud kümnest kuueni

Õpiväljundid:

• õppija teab poodide nimetusi

• õppija saab aru poodide lahtiolekuaegadest, sh mis kellast mis kellani, ning oskab samalaadset infot ka edastada

• õppija saab aru kliendikaardi taotlemisel küsitavatest küsimustest ja lihtsa ankeedi sõnavarast

• õppija oskab täita lihtsat ankeeti

Orienteeruv aeg teema läbimiseks: 3 akadeemilist tundi

Sõnavara Quizletis:

10.1 Poed

10.2 Esmaspäevast reedeni

10.3 Kümnest viieni

Ülesanne 1. Küsi ja vasta!

Õppijad liiguvad klassis ringi ja küsivad üksteiselt, mis poed nende kodu lähedal on.

Zoomis: Samamoodi, õpetaja jagab õppijad kahekaupa BORidesse ja vahetab BORe 2-3 korda.

Ülesanne 2. Kirjuta!

Õppijad vaatavad pilte ja kirjutavad iga sõna juurde õige lause. Ülesannet võib teha ka koguklassitööna, kus õpetaja kuvab tööraamatu PDFi seinale ning kirjutab õppijate öeldud laused lünkadesse.

Zoomis: Samamoodi, ülesannet tehakse koguklassitööna jagatud ekraani kasutades.

Ülesanne 3. Kuula ja kirjuta! vt Töö Kuula ja kirjuta tüüpi ülesannetega

A2 video 7 Kas teil kliendikaart on?

Klient: Tere!

Teenindaja: Kas teil kliendikaart on?

Klient: Ei, ei ole.

Teenindaja: Kas te soovite kliendikaarti?

Klient: Võib-olla. Kui palju see maksab?

Teenindaja: See on tasuta.

Klient: Väga hea! Siis muidugi soovin.

Teenindaja: Täitke palun see ankeet!

Klient: Oi, ma ei näe. Mu prillid on kodus.

Teenindaja: Pole midagi! Siia kirjutage eesnimi!

Siia kirjutage perekonnanimi! Siia kirjutage e-posti aadress!

Siia kirjutage postiaadress! Siia kirjutage telefoninumber!

Ja siia kirjutage palun isikukood!

Klient: Selge!

Teenindaja: Siia kirjutage palun tänane kuupäev! Ja siia kirjutage allkiri!

Klient: Hästi!

Teenindaja: Tänan. Palun, siin on teie kliendikaart. See kehtib kaks aastat

Klient: Väga hea!

Teenindaja: Aitäh!

Klient: Aitäh! Nägemist!

Ülesanne 4. Loe ja vasta!

Õpetaja küsib ning õppijad vastavad tekstijärgsetele küsimustele suuliselt.

Zoomis: Samamoodi.

Ülesanne 5. Vaata passi! Täida ankeet!

Õppijad töötavad paaris. Üks paarilistest saab mängupassi. Õppija, kellel on mängupass, on klient, ja tema paariline on teenindaja. Vastavalt oma rollile alustatakse ülesande 3 dialoogi lugemist. Poole dialoogi lugemise pealt keeratakse lehte, dialoogi edendatakse vastavalt ankeedile ning klient täidab ankeedi mängupassi andmetega. Seejärel jagab õpetaja uued mängupassid ning paarilised vahetavad rollid.

Zoomis: Samamoodi, aga õppijad täidavad ankeedi oma andmetega. Õpetaja võib demonstreerida ankeedi täitmist jagatud ekraanil.

Ülesanne 6. Vaata ja õpi! Loe ja kirjuta!

Õpetaja tutvustab grammatikat, esmalt vormi moodustust ning siis selle kasutust. Koos täidetakse grammatikatabel lõpuni.

Zoomis: Samamoodi.

Ülesanne 7. Kirjuta! Millal on pood avatud?

Õpetaja seletab kõigepealt koma ja mõttekriipsu tähendust ning seejärel täidetakse ülesanne

koguklassitööna. Õpetaja kuvab tööraamatu PDFi seinale ning kirjutab õppijate öeldud laused lünkadesse. Seejärel kirjutab õpetaja tahvlile E-R tüüpi konstruktsioone ning laseb õppijatel lauseid öelda.

Zoomis: Samamoodi, ülesannet tehakse koguklassitööna.

Ülesanne 8. Vaata ja õpi! Loe ja kirjuta!

Õppijad loevad kooris ette numbrite esimese ja teise vormi, seejärel näitab õpetaja, kuidas teisest vormist moodustatakse konstruktsioon Mis kellast? Mis kellani? Koos täidetakse grammatikatabel lõpuni. Õpetaja kirjutab tahvlile kellaaegade vahemikke ning laseb igal õppijal lause öelda.

Zoomis: Samamoodi, harjutamiseks kirjutab õpetaja kellaaegade vahemikke chati või jagatud ekraanile.

Ülesanne 9. Loe! Vasta!

Õpetaja kuvab raamatupoe lahtiolekuajad seinale ning näitab, kust leiab ülesandes toodud küsimustele vastused.

Zoomis: Samamoodi.

Ülesanne 10. Loe ja räägi! Kuula ja kirjuta!

Õpetaja demonstreerib paaristööna tehtava ülesande lünkade täitmist, küsides paarilise A lehe põhjal, nt Millal on spordipood avatud? Mitmendal korrusel asub toidupood? ja näidates, et vastuse leiab paarilise B lehelt.

Seejärel töötavad õppijad paaris ning täidavad küsides ja vastates ülesandes olevad lüngad. NB! Üksteise töölehti ei tohi vaadata, selleks on paarilise B leht trükitud teistpidi.

Zoomis: Samamoodi, paaristöö tegemiseks jagab õpetaja õppijad kahekaupa BORidesse ning külastab BORe, et jälgida ülesande käiku.

Ülesanne 11. Loe ja kirjuta!

Õpetaja kuvab seinale Google´i otsingumootori ning trükib sinna fraasi ”Prisma poed Tallinnas” (või Tartus või Narvas, vastavalt sellele, kus tund toimub). Koos vaadatakse veebilehelt Prisma toidupoe lahtiolekuaegu. Samamoodi leitakse vastused ülejäänud küsimustele. Ülesande võib anda ka koduseks ülesandeks.

Zoomis: Samamoodi.

Kodutöö: Quizletis ja/või sõnavihikus 10.1 Poed, 10.2 Esmaspäevast reedeni ja 10.3 Kümnest viieni ning järgmise teema sõnavara 11.1 Ilm.

11. Vihma ei saja. Ilmateade

Õpiväljundid:

õppija teab ilmakaari

õppija saab aru lihtsast ilmateatest

Orienteeruv aeg teema läbimiseks: 3 akadeemilist tundi

Sõnavara Quizletis: 11.1 Ilm

Ülesanne 1. Küsi ja vasta!

Õppijad liiguvad klassis ringi ja küsivad üksteiselt küsimusi ning vastavad neile.

Zoomis: Samamoodi, õpetaja jagab õppijad kahekaupa BORidesse ja vahetab BORe kaks korda.

Ülesanne 2. Vaata ja õpi! Loe ja kirjuta!

Õpetaja joonistab tahvlile kompassi ning kirjutab sinna juurde ilmakaared. Õpetaja võib tuua näiteid ilmakaari sisaldavatest kohanimedest, mida õppijad võivad teada: Lääne-Tallinna Keskhaigla, Lõunakeskus, Põhja-Tallinn jne.

Koos täidetakse lüngad ülesandes, õpetaja juhib tähelepanu sellele, et mõnede ilmakaarte I ja II vorm on erinevad.

Zoomis: Samamoodi.

Õpetaja juhitud ülesanne. Kompass

Õppijad töötavad kahes grupis, soovitavalt 8 inimest grupis. Õpetaja kinnitab iga õppija seljale kleepsedelile kirjutatud ilmakaare ning üksteisega rääkimata peavad õppijad moodustama kompassiringi. Lõpuks ütlevad õppijad kõik kompassil olevad ilmakaared.

Zoomis: Jääb ära.

Ülesanne 3. Vaata ja kirjuta!

Õpetaja kommenteerib lühidalt ilma kirjeldamise sõnavara Quizleti komplekti 11.1 Ilm abil. Õppijad vaatavad pilte ja kirjutavad sõnu ja fraase pildi juurde. Õpetaja aitab vastuste õigekirjaga, kirjutades fraase tahvlile.

Õppijad töötavad paarides, üks katab kinni esimese rea alla kirjutatud laused ja ütleb need peast. Paariline kontrollib, kas ta ütleb õigesti. Seejärel vahetatakse rollid. Niimoodi töötatakse kõikide ridadega, kuni õppijad oskavad väljendeid öelda.

Zoomis: Samamoodi.

Ülesanne 4. Kuula ja märgi! vt Töö Kuula ja märgi tüüpi ülesannetega

A2 video 8 Ilmateade 1

NB! Õppijatel seda teksti ei ole. Homme on taevas selge ja paistab päike. Vihma ei saja. Puhub läänetuul viis kuni kümme meetrit sekundis. Lõuna-Eestis on äike, lööb välku ja müristab. Õhutemperatuur on 22−25 kraadi.

Õiged vastused:

taevas lörts vihm lumi rahe tuul torm äike sula välk udu pilves selge päike

Ülesanne 5. Kuula ja märgi, kas lause on õige või vale!

Õpetaja mängib videot veel kord ning õppijad otsustavad, kas lause on õige või vale. Koos kontrollitakse vastuseid, õpetaja esitab väited kas-küsimuste vormis.

NB! Kuna õppijatel ilmateate tekste ei ole, võivad neile ilmateate video kohta käivad ülesanded üsna raskeks osutuda. Õpetaja mängib video vajaduse korral mitu korda ette ja teeb pause seal, kus õige vastus kõlas.

Õiged vastused:

Homme on taevas pilves.

Homme on päikesepaisteline ilm.

Homme sajab vihma.

Homme puhub lõunatuul.

Tuul puhub 5−15 m/s.

Lääne-Eestis on äike.

Õhutemperatuur on +22 … +25 kraadi.

Zoomis: Samamoodi.

Ülesanne 6. Kuula ja märgi! vt Töö Kuula ja märgi tüüpi ülesannetega

A2 video 9 Ilmateade 2

NB! Õppijatel seda teksti ei ole.

Ülehomme on pilves ilm. Hommikul sajab rahet, pärastlõunal sajab lund, õhtul sajab lörtsi. Puhub põhjatuul 15−18 m/s. Ida-Eestis on tuul tugev, võib olla torm. Õhutemperatuur on miinus 2 kuni pluss 3 kraadi.

Õiged vastused:

taevas lörts vihm lumi selge rahe udu tuul torm äike sula välk pilves päike

Zoomis: Samamoodi.

Ülesanne 7. Kuula ja märgi, kas lause on õige või vale!

Õpetaja mängib videot veel kord ning õppijad otsustavad, kas lause on õige või vale. Koos kontrollitakse vastuseid, õpetaja esitab väited kas-küsimuste vormis.

Õiged vastused:

Ülehomme on taevas pilves.

Hommikul sajab lörtsi.

Pärastlõunal sajab lund.

Õhtul sajab rahet.

Puhub idatuul.

Tuul puhub 15−19 m/s.

Ida-Eestis võib olla torm.

Õhutemperatuur on -3 ... +2 kraadi.

Zoomis: Samamoodi.

Ülesanne 8. Joonista ja räägi!

Õpetaja näitab õppijatele Eesti ilmakaarti, näiteks portaalist https://ilmajaam.postimees.ee/ Seejärel täidab iga õppija tööraamatus Eesti kontuurkaardile kas kõige ilusama või kõige hullema ilma andmed: joonistab sademeid, kirjutab temperatuurid, märgib tuule suuna ja kiiruse.

Ilm kaardil ei pea olema realistlik, st ühel pildil võib olla lumetorm ja päikesepaiste.

Zoomis: Samamoodi.

Ülesanne 9. Kuula ja joonista!

Õppijad töötavad paaris. Üks õppija kirjeldab ilma oma ülesande 9 kontuurkaardi andmete põhjal ning teine täidab vastavalt kuuldule kontuurkaarti ülesandes 10. Lõpus võrreldakse kontuurkaarte. Seejärel vahetatakse rollid.

Zoomis: Samamoodi.

Ülesanne 10. Vali üks linn! Vaata https://ilmajaam.postimees.ee/ ja kirjuta, missugune ilm on!

Õppijad vaatavad veebilehte https://ilmajaam.postimees.ee/ ja kirjutavad, missugune on ilm nende sünnilinnas või mõnes muus nende jaoks olulises linnas. Seejärel liiguvad õppijad klassis ringi ja vestlevad üksteisega ülesandes toodud väljendeid kasutades. Iga õppija räägib mitmete rühmakaaslastega.

Zoomis: Samamoodi, õpetaja jagab õppijad kahekaupa BORidesse ning vahetab BORe kolm korda.

Ülesanne 11. Filmi ja räägi! Kus sa oled? Missugune on ilm?

Õppijad teevad kodutööna lühikese videoklipi, milles nad ütlevad, kus nad on, ja kirjeldavad lühidalt ilma, mis sel hetkel on. Järgmise kohtumise alguses liiguvad õppijad ruumis ringi ja näitavad oma videoklippi paarilisele.

Zoomis: Video saadetakse õpetajale meiliga või pannakse rühma sotsiaalmeedia gruppi, kui selline suhtluskanal on rühmal olemas.

Kodutöö: Quizletis ja/või sõnavihikus 11.1 Ilm ja ettevalmistuseks järgmisele teemale

12.1 Minu päev 1 ja 12.2 Minu päev 2.

12. Minu päev ja minu nädal

Õpiväljundid:

• õppija oskab kirjeldada oma päeva kronoloogiliselt, sh mis kell ta mida teeb

• õppija oskab kirjeldada oma nädalat

• õppija teab liite -ti tähendust ajas (reedeti)

Orienteeruv aeg teema läbimiseks: 6 akadeemilist tundi

Sõnavara Quizletis:

12.1 Minu päev 1

12.2 Minu päev 2

12.3 Käin tööl

12.4 Lähen tööle

12.5 Esmaspäeviti

Ülesanne 1. Küsi ja vasta!

Õppijad liiguvad klassis ringi ja küsivad üksteiselt küsimusi ning vastavad neile. Vastuste fraasid peaksid õppijatele tuttavad olema ja vajaduse korral võib enne ülesandega alustamist lasta need paarides veel üle vaadata.

Zoomis: Samamoodi, õpetaja jagab õppijad kahekaupa BORidesse ja vahetab BORe 2-3 korda.

Õpetaja juhitud ülesanne. Sõnavara tutvustamine

Õpetaja kordab sõnavara Quizleti komplektide 12.1 Minu päev 1 ja 12.2 Minu päev 2 abil, vt Sõnavara tutvustamine Quizletis.

Zoomis: Samamoodi.

Ülesanne 2. Kuula ja märgi! vt Töö Kuula ja märgi tüüpi ülesannetega

A2 video 10 Mida sa teed? 1

magab

ärkab

teeb teed

joob teed

sööb küpsist

käib vannis

peseb hambaid

kuulab raadiot

loeb uudiseid

istub Facebookis

A2 video 10 Mida sa teed? 1

Paul: Mida sa hommikul teed?

Triinu: Hm. Hommikul ma magan muidugi.

Paul: Mis kell sa ärkad?

Triinu: Umbes kell üheksa.

Paul: Ja mida sa siis teed?

Triinu: Tõusen üles. Siis teen kohvi ja joon kohvi ja söön kaks küpsist.

Paul: Ja mida sa siis teed?

Triinu: Siis käin duši all ja pesen hambaid.

Paul: Ja mida sa pärast seda teed?

Triinu: Pärast seda ma loen uudiseid internetist ja istun natuke Facebookis.

Ülesanne 3. Kuula ja kirjuta! vt Töö Kuula ja kirjuta tüüpi ülesannetega

Ülesanne 4. Loe ja pane tegevused õigesse järjekorda!

Õppijad töötavad paarides ning panevad tegevused õigesse järjekorda.

10. istun Facebookis

5. joon kohvi

7. käin duši all

9. loen uudiseid internetist

1. magan

8. pesen hambaid

6. söön kaks küpsist

4. teen kohvi

3. tõusen üles

2. ärkan

Zoomis: Samamoodi, õpetaja jagab õppijad kahekaupa BORidesse.

Õpetaja juhitud ülesanne. Sõnavara tutvustamine

Õpetaja seletab konstruktsiooni esmaspäeviti Quizleti komplekti 12.5 Esmaspäeviti abil, vt Sõnavara tutvustamine Quizletis

Õpetaja küsitleb õppijaid (Mida sa teed esmaspäeviti? Mida sa teed laupäeviti?).

Seejärel palub õpetaja igal õppijal kirjutada märkmepaberile ühe nädalapäeva algustäht (õppija ise valib, millise tähe ta kirjutab). Õppijad liiguvad klassis ringi ja küsitlevad üksteist, kasutades lehele kirjutatud nädalapäeva. Kui paarilised on rääkinud, vahetavad nad paberid ja räägivad uue kaaslasega.

Zoomis: Samamoodi, õpetaja palub igal õppijal kirjutada paberile kolme nädalapäeva esitähed ja kasutada neid küsimuses, küsimiseks ja vastamiseks jagab õpetaja õppijad kahekaupa BORidesse ja vahetab BORe 2-3 korda.

Ülesanne

5.

Kuula ja märgi! vt Töö Kuula ja märgi tüüpi ülesannetega

A2 video 11 Mida sa teed? 2

paneb riidesse

sõidab autoga tööle

läheb bussipeatusesse

on tööl

joob kohvi

sööb lõunat

on kodus

käib eesti keele kursusel

käib restoranis

vaatab filme

töötab

käib karaokebaaris

käib poksitrennis

Ülesanne 6. Kuula ja kirjuta! vt Töö Kuula ja kirjuta tüüpi ülesannetega

A2 video 11 Mida sa teed? 2

Paul: Ja mida sa siis teed?

Triinu: Panen riidesse. Lähen bussipeatusesse ja sõidan bussiga tööle. Ja nüüd olen tööl, joon natuke kohvi ja hakkan töötama.

Paul: Mis kellani sa täna töötad?

Triinu: Umbes kella viieni.

Paul: Ja mida sa õhtul teed?

Triinu: No esmaspäeviti käin alati karate trennis, teisipäeviti ja neljapäeviti käin esperanto keele kursusel, kolmapäeviti käin karaokebaaris, reedeti ...

Paul: Kas sa mõnikord kodus ka oled?

Triinu: Jaa, reede õhtul olen alati kodus! Vaatan Netflixist märulifilme!

Ülesanne 7. Loe ja pane tegevused õigesse järjekorda!

Õppijad loevad dialoogi teksti ja panevad tegevused õigesse järjekorda.

5. joon natuke kohvi

4. olen tööl

1. panen riidesse

6. käin trennis või esperanto keele kursusel või karaokebaaris või olen kodus

2. lähen bussipeatusesse

3. sõidan bussiga tööle

Ülesanne 8. Vaata ja kirjuta!

Õppijad töötavad kolmekesi rühmas. Kõigepealt kirjutavad õppijad sõnad õigete piltide juurde. Õpetaja kuvab ülesande kontrollimiseks tööraamatu PDFi seinale ning kirjutab õppijate öeldud vastused õigetesse kohtadesse.

Ajurünnakuga genereeritakse koos hulk küsimusi, mida saab pildi kohta küsida, nt Mis sa arvad, mis kell on? Mis sa arvad, mis päev täna on? Kes ta on? Kui vana ta on? Mida ta teeb? Õpetaja kirjutab need küsimused tahvlile ning palub õppijatel küsimustele ka vastata, nt pilt nr 7 põhjal: Ma arvan, et kell on kaksteist. Ma arvan, et täna on esmaspäev. Ta on noor naine. Ta on kakskümmend aastat vana. Ta jalutab koeraga.

Lauamängu mängitakse väikses grupis. Õppijatel on mängimiseks vaja üht mängunuppu. Õppijad liiguvad mängulaual ja räägivad igast pildist küsimuste-vastuste mudelit kasutades.

Zoomis: Samamoodi, sõnade kirjutamiseks jagab õpetaja õppijad kolmekaupa BORidesse ja ülesannet kontrollitakse ühiselt jagatud ekraani kasutades. Õpetaja kirjutab küsimustevastuste mudelid chati, et õppijad saaksid neid mängides kasutada. Lauamängu mängimiseks jagab õpetaja õppijad kolmekaupa BORidesse. Igal õppijal peab olema mängunupp, et mängulaual järge hoida.

Ülesanne 9. Vaata ja õpi!

Õpetaja tutvustab grammatikat, esmalt vormi moodustust ning siis selle kasutust.

Õpetaja selgitab, et sõna käima kasutame kahesuunalise liikumise ja regulaarse tegevuse ning minema ühekordse tegevuse puhul, ning toob sobivaid näiteid. Käin tööl esmaspäeviti, käin tööl iga päev. Lähen tööle praegu. Lähen täna tööle kell kaheksa.

Õpetaja selgitab ka käändelõppude kasutust ja seost (aga ei eelda, et õppijad hakkaksid neid kohe ja edaspidi õigesti kasutama).

Fraaside tähendusi saab õpetaja selgitada Quizleti komplektidega 12.3 Käin tööl ja 12.4 Lähen tööle.

Seejärel töötavad õppijad paarides. Üks õppijatest katab kinni tabeli parempoolse tulba. Teine õppija loeb ette lause tabeli vasakpoolsest tulbast ja õppija, kellel on tulp kinni kaetud, ütleb lause ning paariline kontrollib, kas ta ütleb õigesti. Mõne aja pärast vahetavad õppijad rollid.

Zoomis: Samamoodi. Paaristöö tegemiseks jagab õpetaja õppijad kahekaupa BORidesse.

Ülesanne 10. Kirjuta, kus sina sel nädalal käid! Mis kell sa lähed?

Õppijad töötavad individuaalselt ja kirjutavad, kus nad sel nädalal käivad ja mis kell nad sinna lähevad. Õpetaja küsitleb õppijaid pisteliselt.

Zoomis: Samamoodi.

Ülesanne 11. Kirjuta!

Õpetaja seletab sõnade siis, seejärel, pärast seda tähendust. Õppijad töötavad paarides ja vaatavad ülesande nr 10 lauseid ning moodustavad kahe tööraamatu lausete põhjal suuliselt uusi lauseid. Nt kui Arturil on Teisipäeval käin poes. Ma lähen poodi kell 18 ja Marial on Teisipäeval käin restoranis. Ma lähen restorani kell 19, siis teevad nad laused: Teisipäeval käin poes, pärast seda käin restoranis. Ma lähen poodi kell 18 ja siis lähen restorani kell 19. Õpetaja teeb näidise tahvlile ning palub igal paaril lauseid öelda. Õppijad kirjutavad (kodutööna) pikema teksti, kus nad kasutavad etteantud väljendeid ja kirjeldavad oma homset päeva.

Zoomis: Samamoodi.

Ülesanne 12. Loe ja märgi, kas lause on õige või vale!

Õppijad töötavad paarides, loevad Romeo kalendrit ning märgivad, kas laused on õiged või valed.

Õiged vastused:

1. Romeo sööb iga päev lõunat kell 13.

2. Romeo käib kaks korda nädalas trennis.

3. Romeo käib kolm korda nädalas itaalia keele kursusel.

4. Romeo käib esmaspäeviti solaariumis.

5. Romeo käib esmaspäeviti ja kolmapäeviti trennis.

6. Romeo mängib laupäeviti jalgpalli.

7. Romeo sööb pühapäeviti lõunat tädi Maaliga.

8. Romeo käib esmaspäeviti ja reedeti itaalia keele kursusel.

9. Romeo käib teisipäeviti koosolekul.

10. Romeo sööb iga päev lõunat Marleeniga.

Zoomis: Õpetaja jagab õppijad kahekaupa BORidesse. Vastuste kontrollimiseks jagab õpetaja ekraanil õpetajaraamatu PDFi ning palub õppijail märkida õiged vastused funktsiooni Annotate > Stamps kasutades.

Ülesanne 13.

Kirjuta!

Õppijad kirjutavad kodutööna pikemalt oma tavalisest nädalast. Kirjutamisel võib ideena kasutada ülesande 14 fraase ja pilte.

Zoomis: Samamoodi.

Ülesanne 14. Joonista ja räägi!

Õppijad joonistavad iga päeva peale 2-3 tüüpilist tegevust, mida nad sel päeval tavaliselt teevad. Õppijad liiguvad klassis ringi ja jutustavad paarilisele oma nädalast. Kui mõlemad paarilised on rääkinud, vahetavad nad tööraamatud ning järgmise paarilisega tuleb rääkida juba uue tööraamatu piltide põhjal.

Zoomis: Õppijad joonistavad iga päeva peale 2-3 tüüpilist tegevust, mida nad sel päeval tavaliselt teevad. Õpetaja jagab õppijad kolmekaupa BORidesse ning õppijad näitavad oma pilte kaamera vahendusel ning jutustavad piltide põhjal.

Ülesanne 15. Täida oma kalendrit (Google´is, paberil) nädal aega eesti keeles!

Õpetaja demonstreerib Google´i kalendrit jagatud ekraanil. Koduse ülesandena täidavad õppijad ühe nädala jooksul oma kalendrit eesti keeles (kas elektroonilist või paberil).

Zoomis: Samamoodi.

Õpetaja loeb või mängib audioraamatust ette ja kuvab seinale/ekraanile vastava osa raamatust. Pärast arutatakse, kui palju õppijad aru said.

Selle teema juures võiks lugeda kaks lõiku lk 20:

Milline on minu päev? Mida ma tavaliselt teen? Hommikul teen trenni – sõidan jalgrattaga, tavaliselt umbes kümme kilomeetrit. Ma ei jookse, sest mulle ei meeldi joosta. Suvel ujun Kaarupi järves või sõidan paadiga. Mu naabril Merikesel on paat. Ta kutsub mind ka kalale, aga ma ei ole kalamees – mulle ei meeldi kala püüda. Aga mulle meeldib kala süüa, nagu ka kass Murrile.

Päeval ma töötan. Vahel ma töötan seitse või kaheksa tundi. Praegu on vähe tööd, töötan päevas ainult kaks või kolm tundi. Mulle ei meeldi pikad tööpäevad.

Õhtul loen raamatuid. Mulle meeldivad raamatud.

Kodutöö: Quizletis ja/või sõnavihikus 12.3 Käin tööl, 12.4 Lähen tööle ja 12.5 Esmaspäeviti ning tööraamatus ülesanded nr 11 ja 13 kirjalikult.

13. Tule mulle külla!

Õpiväljundid:

• õppija oskab külla kutsuda

• õppija oskab küllakutse põhjust selgitada

• õppija oskab kutse vastu võtta

• õppija oskab kutse tagasi lükata

• õppija oskab moodustada tingiva kõneviisi oleviku vorme

• õppija oskab kingitust üle anda

Orienteeruv aeg teema läbimiseks: 3 akadeemilist tundi

Sõnavara Quizletis:

13.1 Helista mulle!

13.2 Purk mett

Ülesanne 1. Küsi ja vasta!

Koos õpetajaga kontrollitakse, kas ülesandes olevad tähtpäevad on õppijatele tuttavad. Õpetaja selgitab ka lühidalt, et konstruktsioonis lähen külla tuleb kasutada II vormi ja lõppu -le ning toob näiteid pereliikmetega: lähen külla emale, lähen külla vennale. Seejärel liiguvad õppijad klassis ringi ja küsivad üksteiselt küsimusi ning vastavad neile.

Zoomis: Samamoodi. Õpetaja jagab õppijad kolmekaupa BORidesse ja vahetab BORe kaks korda.

Õpetaja juhitud tegevus. “Margus, kass ja õunamoos”

Ülesanne 2. Kuula ja kirjuta! vt Töö Kuula ja kirjuta tüüpi ülesannetega

A2 video 12 Tule mulle nädalavahetusel külla!

Paul: Tule mulle nädalavahetusel külla!

Triinu: Hea meelega! Mis päeval?

Paul: No tule näiteks pühapäeval!

Triinu: Hästi! Mis kell?

Paul: Kell üksteist.

Triinu: Nii vara?

Paul: Jah, mu ema teeb pannkooke

Triinu: Olgu, tulen!

Paul: Tule trammiga number kolm!

Triinu: Hästi! Mis peatus?

Paul: Peatuse nimi on Moosi. Minu maja on trammipeatuse vastas.

Triinu: Selge! Mis ma kaasa võtan?

Paul: Midagi pole vaja. Kõik on olemas.

Triinu: Näeme siis pühapäeval!

Paul: Jah!

Ülesanne 3. Loe ja vasta!

Õppijad vastavad tekstijärgsetele küsimustele suuliselt.

Zoomis: Samamoodi.

Ülesanne 4. Loe ja märgi, kas lause on õige või vale!

Õppijad loevad dialoogi teksti ja märgivad, kas lause on õige või vale.

Õiged vastused:

Triinu kutsub Pauli külla.

Paul kutsub külla pühapäeval.

Paul kutsub külla kell üksteist õhtul.

Triinu teeb pannkooke.

Triinu sõidab trammiga number kolm.

Peatuse nimi on Mesi.

Pauli kodu on trammipeatuse vastas.

Triinu võtab kaasa veini.

Paulil pole midagi vaja, tal on kõik olemas.

Triinu ütleb: “Kohtumiseni pühapäeval!”

Zoomis: Samamoodi.

Õpetaja juhitud ülesanne. Mugandatud dialoog

Õpetaja kuvab seinale tööraamatu PDFi, kus on ülesande nr 2 täitmata lünkadega dialoog. Õppijad panevad tööraamatud kinni, loevad dialoogi ette ning ütlevad lünkade kohal vabasid vastuseid (või dialoogi tekstist tuttavaid vastuseid, aga peast).

Zoomis: Õpetaja palub õppijatel tööraamatud sulgeda, jagab tööraamatu PDFi ekraanil ning palub 2-3 paaril dialoog ette lugeda nii, et nad ütlevad lünkade kohal vabasid vastuseid.

Ülesanne 5. Kuula ja kirjuta! vt Töö Kuula ja kirjuta tüüpi ülesannetega

A2 video 13 Tule mulle täna õhtul külla!

Triinu: Tule mulle täna õhtul külla!

Paul: Miks?

Triinu: Me mängime kolmapäeviti lauamänge. Eva ja Eduard tulevad ka.

Paul: Kahjuks ma ei saa. Aga aitäh kutse eest!

Triinu: Oi, kui kahju! Mis sa siis õhtul teed?

Paul: Ee … Mul on vaja kassi pesta.

Triinu: Mis asja? Kassi?

Paul: Nojah.

Triinu: Aga mõni teine kord?

Paul: Võib-olla järgmisel kolmapäeval?

Triinu: Jaa, see oleks tore!

Ülesanne 6. Loe ja vasta!

Õppijad vastavad tekstijärgsetele küsimustele suuliselt.

Zoomis: Samamoodi.

Ülesanne 7. Vaata ja õpi! Kirjuta!

Õpetaja tutvustab grammatikat ja demonstreerib sõnade “minema” ja “tulema” tähendust markeerides tahvlil või klassis koha “minu kodu” ning kaasab tähenduse demonstreerimisse kaks vabatahtlikku, nt Carlose ja Inna. Õpetaja seisab markeeritud kodus ja ütleb: Carlos, tule mulle külla! ning kirjutab lause ka tahvlile. Carlos hakkab liikuma ja läheb õpetaja juurde.

Õpetaja ütleb: Carlos tuleb mulle külla ning kirjutab lause ka tahvlile

Siis palub õpetaja klassi ette veel ühe õppija, nt Inna, ja kirjutab sildi “minu kodu” asemele: “Inna kodu”. Inna kutsub Carlose külla: Carlos, tule mulle külla! Carlos hakkab liikuma ja läheb Inna juurde. Õpetaja ütleb: Carlos läheb Innale külla ning kirjutab lause ka tahvlile Seda liikumist tehakse läbi nii mitu korda, kuni õppijad saavad aru “minema” ja “tulema” vaatepunkti erinevusest.

Siis kirjutatakse ülesande esimeses pooles pöördelõpud ja õppijad täidavad ülesande teise tulba lüngad. Koos kontrollitakse vastuseid jagatud ekraanil.

Zoomis: Samamoodi, tähendusi demonstreerib õpetaja, joonistades “kodud” ja näidates isikute liikumisi eri kodude vahel jagatud ekraanil ning ka vastuste kontrollimiseks jagab ekraanil tööraamatu PDFi.

Õpetaja tutvustab grammatikat, esmalt vormi moodustust ning siis selle kasutust. Õpetaja demonstreerib õppijate nimedega lõpu -le liitumist.

Õpetaja palub kõikidel õppijatel oma nime sedelile kirjutada ning seejärel jagab sedelid uuesti õppijatele, nii et kõik saaksid uue nime. Seejärel ütleb iga õppija saadud nimega järgmise lause: Ma lähen Annale külla. Anna ütleb samuti lause: Bob tuleb mulle külla.

Lauseid öeldakse niikaua, kuni kõik õppijad on rääkinud.

Zoomis: Pärast vormi tutvustamist käivitab õpetaja järgmise ahelrääkimise.

Õpetaja: Ma lähen Nikolayle külla

Nikolay: Marju tuleb mulle külla. Me lähme Abedinile külla.

Abedin: Marju ja Nikolay tulevad mulle külla. Me lähme Gersomile külla.

Gersom: Marju, Nikolay ja Abedin tulevad mulle külla. Me lähme ... jne.

Ülesanne 9. Vaata ja õpi!

Õpetaja tutvustab grammatikat ning selgitab, et lühivorm on tavalisem.

Zoomis: Samamoodi.

Ülesanne 10. Kirjuta!

Õppijad töötavad individuaalselt ja kirjutavad lünka tingiva kõneviisi vormid verbist külla tulema. Ülesannet kontrollitakse jagatud ekraanil.

Zoomis: Samamoodi.

Ülesanne 11. Kirjuta! Küsi ja vasta!

Õppijad kirjutavad kõigepealt kutsed ümber tingivas kõneviisis küsimuseks. Seejärel liiguvad õppijad klassis ringi ja esitavad üksteisele küsimuse vormis kutseid ning vastavad neile.

Zoomis: Samamoodi. Õpetaja jagab õppijad kahekaupa BORidesse ja vahetab BORe 2-3 korda.

Ülesanne 8. Vaata ja õpi!

Ülesanne 12. Loe ja kirjuta!

Õppijad loevad uuesti dialoogide tekste (ülesanded nr 2 ja 5) ja otsivad sobivaid väljendeid

iga alapealkirja alla. Õppijad võivad öelda ka tekstiväliseid fraase.

Kutse

Tule mulle nädalavahetusel külla!

Tule mulle täna õhtul külla!

Aga mõni teine kord?

Võib-olla järgmisel kolmapäeval?

Positiivne vastus

Hea meelega!

Hästi!

Jaa, see oleks tore!

Olgu, tulen!

Negatiivne vastus

Kahjuks ma ei saa. Aga aitäh kutse eest!

Mul on vaja ...

Küsimused

Mis päeval?

Mis kell?

Nii vara?

Mis peatus?

Mis ma kaasa võtan?

Miks?

Zoomis: Samamoodi. Vastused võib õppijatel lasta kirjutada jagatud ekraanile, puhastades ekraani pärast iga vastustegrupi kirjutamist.

Õpetaja juhitud tegevus. Kutse

Õpetaja loosib igale õppijale ühe nime ning sellele isikule tuleb kirjutada kutse. Kutse kirjutamiseks saab iga õppija paberilehe. Õpetaja julgustab kirjutama reaalseid kutseid (nt kutsuma külla, kinno või muuseumisse). Õpetaja annab kutsed edasi ning palub kirjutada ka kutsele vastuse.

Zoomis: Samamoodi. Õpetaja jagab nimed chati kaudu ning kutse tuleb samuti saata chati kaudu.

Ülesanne 13. Vaata ja õpi!

Õpetaja tutvustab grammatikat ning selgitab, et II vormiga saab moodustada liitsõnu veinipudel, šokolaadikarp, moosipurk (siis näitab liitsõna pakendit) ja III vormiga fraase pudel veini, karp šokolaadi ja purk moosi (siis näitab liitsõna pakendi sisu). Koos täidetakse tabel lõpuni.

Zoomis: Samamoodi.

Ülesanne 14. Kirjuta!

Õppijad kirjutavad, mis on pildil.

Zoomis: Samamoodi.

Ülesanne 15. Räägi!

Õpetaja selgitab, et iga õppija teeb igale grupiliikmele väikese sümboolse “kingituse”. Võimalusel võib “kingitustena” kasutada klassis olevad esemeid või siis joonistab iga õppija oma kaaslastele “kingituse”. Seejärel annavad õppijad klassis ringi liikudes oma kingitused üle, kasutades järgmist malli: Palun! See tass kohvi on sulle! Ülesannet võib teha ka koduse tööna ja kingitustena kasutada kodust kaasa võetud asju.

Zoomis: Õppijad kasutavad “kingitustena” kodus olevaid käepäraseid esemeid (või joonistavad pilte). Õpetaja juhib vestlust nii, et “kingib” midagi igale õppijale ning laseb siis 2-3 õppijal samuti sellele õppijale “kingituse” teha.

Õpetaja loeb või mängib audioraamatust ette ja kuvab seinale/ekraanile vastava osa raamatust. Pärast arutatakse, kui palju õppijad aru said.

Selle teema juures võiks lugeda Marguse ja Merikese dialoogi lk 12−13:

Margus: Suur tänu sulle, Merike! Teen just praegu õunamoosi. Kas toon sulle ka?

Merike: Mul on ka aias palju õunu. Teen moosi ülehomme, kui mul on vaba päev. Too jah mulle oma moosi, ma annan sulle siis ülehomme oma moosi. Siis vaatame, kelle moos on maitsvam.

Margus: Hahahaa! Minu moos on kindlasti maitsvam. Mul on väga hea retsept! Vanaema oma. Vanaema õunamoos on kõige parem, maailma parim!

Merike: Elame-näeme! Ilusat õhtut sulle!

Margus: Sulle ka!

Kodutöö: Quizletis ja/või sõnavihikus 13.1 Helista mulle! ja 13.2 Purk mett.

Õpetaja juhitud tegevus. “Margus, kass ja õunamoos”

14. Mul on vaja nõusid pesta.

Kodused tööd

Õpiväljundid:

• õppija oskab öelda, milliseid koduseid töid ta tavaliselt teeb

• õppija oskab öelda, missuguseid koduseid töid talle meeldib/ei meeldi teha

• õppija oskab öelda, missuguseid koduseid töid ta oskab/ei oska teha

• õppija oskab öelda, missuguseid koduseid töid ta peab või hakkab sel nädalal tegema

• õppija tunneb ma- ja da-vormi ja mõnda vormi kasutusjuhtu

Orienteeruv aeg teema läbimiseks: 3 akadeemilist tundi

Sõnavara Quizletis:

14.1 Ma pean

14.2 Mul on vaja

Ülesanne 1. Küsi ja vasta!

Õppijad liiguvad klassis ringi ja küsivad üksteiselt küsimusi ning vastavad neile.

Õpetaja kasutab üht võimalust järgmistest:

1. õpetaja kuvab küsimusi ükshaaval seinale;

2. õpetaja paljundab sedelid nii, et igal sedelil on üks küsimus, vt lisa 3;

3. iga õppija saab sedeli ja kirjutab sellele ühe küsimuse.

Zoomis: Õpetaja jagab õppijad kolmekaupa BORidesse, õppijad küsivad ja vastavad. Õpetaja vahetab BORe kaks korda.

Ülesanne 2. Kirjuta ja räägi! Küsi ja vasta!

Iga õppija töötab individuaalselt ja kirjutab ülesandesse oma pereliikmed. Seejärel liiguvad õppijad klassis ringi ja küsivad üksteiselt küsimusi ning vastavad neile.

Pärast paarides rääkimist küsib õpetaja küsimusi mõnelt õppijalt nimeliselt, nt Ricardo, kes sinu peres nõusid peseb?

Zoomis: Samamoodi, õpetaja jagab õppijad kahekaupa BORidesse ja vahetab BORe 2-3 korda.

Ülesanne 3. Vaata ja õpi! Loe ja kirjuta!

Õpetaja kuvab ekraanile tööraamatu PDFi ja koos tuletatakse meelde verbid ning täidetakse tabeli esimene tulp.

Õpetaja tutvustab grammatikat ja selgitab, et eesti keeles on kaks infinitiivivormi, mille tähendus on sama, aga kasutus sõltub lauses olevast teisest tegusõnast.

Zoomis: Samamoodi.

Ülesanne 4. Vaata ja õpi!

Õpetaja tutvustab grammatikat ja selgitab juhte, millal kasutatakse ma-infinitiivi ja millal dainfinitiivi.

Zoomis: Samamoodi

Ülesanne 5. Kirjuta!

Õppijad täidavad ülesande individuaalselt. Õpetaja kogub tööraamatud kokku ja jagab need uuesti laiali, nii et iga õppija saab kellegi teise tööraamatu. Õppijad loevad ükshaaval laused ette ning grupp arvab, kellest räägitakse.

Zoomis: Õpetaja ütleb, et kuus lauset, mis kirjutatakse, peavad olema tõesed ja kolm valed. Seejärel jagab õpetaja õppijad kolmekaupa BORidesse ning õppijad loevad laused ette. Kaaslased pakuvad, millised laused on tõesed ja millised on valed.

Ülesanne 6. Räägi!

Õpetaja demonstreerib kõigepealt lauamängu käiku: viskab täringut, ütleb täringusilmade arvu ning siis vastava lause, nt kui silmade arv oli kolm, ütleb: Mulle ei meeldi remonti teha. Õppijad pakuvad, kas lause, mille ta ütles, on tõene või mitte.

Lauamängu mängitakse väikses grupis. Igal õppijal on mängunupp ja grupil üks täring. Õppijad viskavad täringut, liiguvad mängulaual ja ütlevad lauseid. Kaaslased pakuvad, kas see, mis ta ütleb, on tõene või mitte. Kui lause ei ole tõene, ütleb õppija õige lause. Mängu mängitakse vähemalt kaks ringi.

Zoomis: Samamoodi, õpetaja jagab õppijad kolmekaupa BORidesse ning mängu mängitakse vähemalt kaks ringi.

Ülesanne 7. Loe ja märgi! Küsi ja vasta!

Õppijad täidavad ülesande kõigepealt enda kohta. Seejärel töötavad õppijad koos paarilisega, küsides küsimusi ning vastates neile, ja täidavad tabeli teise tulba. Lõpuks räägitakse kuuldust koguklassitööna ja iga õppija ütleb lauseid malli järgi: Mina pean autot parandama, aga David ei pea.

Zoomis: Samamoodi. Õpetaja jagab õppijad kahekaupa BORidesse ja BORe ei vaheta.

Õpetaja juhitud ülesanne. Kodused tööd

Kui tundub, et materjali on vaja veel harjutada, siis võib lasta õppijatel kirjutada paberilehele kolm väidet enda kohta, nt üks kodune töö, mis meeldib, üks, mis ei meeldi, ja üks, mis on kindlasti vaja teha sel nädalal. Iga õppija saab kellegi teise teksti, loeb selle ette ja teised arvavad, kes teksti kirjutas. Kasutada võib järgmisi lausealgusi:

Sel nädalal ma pean …

Täna mul on vaja ...

Mulle ei meeldi …, aga ma pean …

Zoomis: Õppijad kirjutavad väiteid chati ja kaaslased pakuvad, kas väide on tõene või mitte.

Kodutöö: Quizletis ja/või sõnavihikus 14.1 Ma pean, 14.2 Mul on vaja ja ka järgmise teema sõnavara 15.1 Kas sinu riidekapis on …? 1 ja 15.2 Kas sinu riidekapis on …? 2.

15. Lähen peole siniste tennistega.

Riided ja jalanõud

Õpiväljundid:

• õppija nimetab riietusesemeid ja jalanõusid

• õppija oskab öelda, mis riided sobivad omavahel

• õppija oskab kirjeldada inimese riietust

• õppija tunneb mitmuse vorme, v.a mitmuse osastav

Orienteeruv aeg teema läbimiseks: 4 akadeemilist tundi

Sõnavara Quizletis:

15.1 Kas sinu riidekapis on …? 1

15.2 Kas sinu riidekapis on …? 2

15.3 Kas sul on roosad prillid?

Õpetaja juhitud ülesanne. Riiete nimetamine

Õpetaja nimetab õppijate seljas olevaid riietusesemeid, nt roheline kampsun, kollane pluus jne, ja julgustab õppijaid samuti kaaslaste seljas olevaid riietusesemeid nimetama.

Õpetaja kordab sõnavara Quizleti komplektide 15.1 Kas sinu riidekapis on …? 1 ja 15.2 Kas sinu riidekapis on …? 2 abil, vt Sõnavara tutvustamine Quizletiga

Õppijad võivad kirjutada sõnade tähendused oma emakeeles tööraamatu ülesande nr 2 tabeli esimese tulba juurde.

Zoomis: Samamoodi, õpetaja võib kirjutada chati ka näidise: Innal on roheline kampsun, Aleksandril on must pluus.

Ülesanne 1. Küsi ja vasta!

Õppijad liiguvad õppijad klassis ringi ja küsivad üksteiselt küsimusi ning vastavad neile.

Zoomis: Samamoodi, küsimuste küsimiseks jagab õpetaja õppijad kahekaupa BORidesse ja vahetab BORe kaks korda.

Ülesanne 2. Vaata ja õpi! Loe ja kirjuta!

Õpetaja tuletab meelde, et eesti keeles on kolm vormi, aga ei too siinkohal veel vormide kasutusnäiteid. Koos täidetakse grammatikatabel lõpuni.

Zoomis: Samamoodi.

Õpetaja juhitud ülesanne. Puuduta värvi!

Õpetaja aitab meelde tuletada värvide nimetused, öeldes ülesande nr 3 esimese tulba värvinimetusi ning paludes õppijatel puudutada klassis või tööraamatu ülesande nr 4 mängus midagi, mis on seda värvi või sellise mustriga. Ülesannet võib teha ka nii, et õpetaja osutab eri värvi esemetele ning värvinimetusi ütlevad õppijad.

Zoomis: Õppijad töötavad kaheses BORis, üks ütleb värve ja mustreid ning teine näitab kaamerasse (või jagatud ekraanil) tööraamatut ja vastavat riietuseset ülesande nr 4 mängulaual. Pärast vahetatakse rollid.

Ülesanne 3. Vaata ja õpi! Loe ja kirjuta!

Õpetaja selgitab lühidalt, et kolm vormi on ka omadussõnadel ning koos täidetakse grammatikatabel lõpuni.

Zoomis: Samamoodi.

Ülesanne 4. Küsi ja vasta!

Õpetaja selgitab, mis kontekstis kasutame II vormi (Kas sa lähed ööklubisse kollase T-särgiga?) ja mis kontekstis III vormi (Kas sa kannad kodus kollast T-särki? Mul ei ole kollast T-särki.). Õpetaja küsib sarnaseid küsimusi mängulaua esimestel ruutudel olevate riietusesemetega ning julgustab õppijaid samuti küsimusi moodustama.

Ülesannet saab teha kahel viisil:

1. Õppijad liiguvad klassis ringi ja küsivad üksteiselt küsimusi vastavalt mängulaua riietusesemetele ning vastavad neile.

2. Ülesannet võib teha ka kolmestes gruppides lauamänguna. Mängimiseks on vaja mängunuppe ja täringut. Esimene õppija viskab täringut, liigub mängulaual vastavale ruudule ning küsib näidises antud küsimused oma kaaslastelt. Seejärel veeretab täringut ja küsib küsimusi järgmine õppija.

Zoomis: Ülesannet tehakse lauamänguna. Lauamängu mängimiseks jagab õpetaja õppijad kolmekaupa BORidesse. Täringut kasutama ei pea, õppijad küsivad küsimusi iga ruudu kohta.

Ülesanne 5. Joonista ja räägi! Kuula ja joonista!

Ülesannet tehakse kahes osas: kõigepealt kirjutavad õppijad pildile riietusesemete nimed, mis piltidel näha on: rätik, jakk, kaelakee, traksid jne.

Seejärel jagab õpetaja õppijad kahte gruppi A ja B. Grupp A joonistab pildile vanema proua ja väikese poisi “alumised” otsad (mis neil on jalas, sh jalanõud) ja grupp B joonistab tüdruku ja vanema härra. Siis otsivad grupi A liikmed endale paarilise grupist B. Paarilised ei tohi üksteisele oma joonistusi näidata. Alustab paariline A, kes kirjeldab oma pilte. Paarline B joonistab kuuldu järgi. Seejärel vahetatakse rollid ja paariline B kirjeldab ning paariline A joonistab. Lõpus võrreldakse joonistusi.

Zoomis: Samamoodi, õpetaja moodustab kaks BORi, aga BORe ei ava. Õpetaja ütleb õppijatele, kummas grupis nad on, ja talletab BORide koosseisu (teeb foto või ekraanitõmmise või kirjutab nimed paberile). Samal ajal, kui õppijad joonistavad, loob õpetaja käsitsi uued kahesed BORid, nii et igas paaris on üks inimene grupist A ja teine grupist B.

Ülesanne 6. Vaata ja õpi!

Õpetaja selgitab tähendusi, tuues näiteid õppijate riietusesemete kohta, nt Marial on rohelised kingad. Maria käib eesti keele tunnis roheliste kingadega. Õpetaja kirjutab laused tahvlile ja julgustab õppijaid samasuguseid lauseid moodustama.

Zoomis: Samamoodi. Õpetaja toob näite oma kingade, susside, pükste või sokkide kohta.

Ülesanne 7. Räägi! Kas sobib või ei sobi?

Õppijad töötavad kolmestes rühmades, viskavad korraga kaht täringut ja ütlevad lauseid malli järgi. Õppijad otsustavad grupis, kas nad on lausega nõus või mitte.

Zoomis: Samamoodi, õpetaja jagab õppijad kolmekaupa BORidesse ning õppijad viskavad kahte elektroonilist täringut

Ülesanne 8. Loe ja kirjuta!

Õppijad täidavad ülesande individuaalselt. Õpetaja laseb õppijatel pisteliselt vastuseid ette lugeda.

Zoomis: Samamoodi.

Ülesanne 9. Räägi! Tee kompliment!

Iga õppija saab passi. Õppijad liiguvad klassis ringi ja teevad üksteisele passi pildi põhjal komplimente.

Zoomis: Samamoodi. Õpetaja jagab õppijad 4-5 kaupa BORidesse ja vahetab BORe kaks korda.

Ülesanne 10. Mine veebilehele https://www.paavlikaltsukas.ee/. Kirjuta 16 uut sõna!

Koduse ülesandena külastavad õppijad neile huvipakkuvat taaskasutuskeskuse veebilehte ning kirjutavad sealt välja 16 uut sõna. Järgmises tunnis õpetavad õppijad üksteisele uusi sõnu, mis nad veebilehelt leidsid.

Zoomis: Samamoodi.

Õpetaja juhitud tegevus. “Margus, kass ja õunamoos”

Õpetaja loeb või mängib audioraamatust ette ja kuvab seinale/ekraanile lõigu raamatust lk 32. Pärast arutatakse, kui palju õppijad aru said.

Keegi tuleb väravast sisse. See on ju minu vanaisa! Tal on suur pruun kohver käes. Vanaisa kõrval on üks proua. Proual on peas oranž barett, seljas kollane mantel ja kaelas punane sall. Jalas on tal punased saapad. Ma arvan, et see proua ei ole eestlane. Eesti prouad kannavad tumedaid riideid. Kaarupi vanad naised armastavad musta ja pruuni. See proua aga on väga värviline …

Kodutöö: Quizletis ja/või sõnavihikus 15.3 Kas sul on roosad prillid?

16. Kas ma võin proovida? Riidepoes

Õpiväljundid:

• õppija oskab kliendina riiete ja jalanõude ostmisel infot küsida

Orienteeruv aeg teema läbimiseks: 2 akadeemilist tundi

Sõnavara Quizletis: 16.1 Liiga suur särk

Ülesanne 1. Küsi ja vasta!

Selle teema käsitlemiseks on rollimängu jaoks vaja reaalseid riideesemeid, sh nt eri värvi T-särgid, seelikud, plätud ja kingad, või riideesemete pilte.

Õpetaja kasutab riidekastis olevaid esemeid sõnade see ja need õpetamiseks. Ta näitab riideesemeid ja küsib: Mis see on? Mis need on?

Zoomis: Samamoodi.

Ülesanne 2. Kuula ja kirjuta! vt Töö Kuula ja kirjuta tüüpi ülesannetega

A2 video 14 Kui palju see roosa kampsun maksab?

Müüja: Tere päevast! Kas ma saan teid aidata?

Klient: Jah. Kus on soojad kampsunid?

Müüja: Tulge, ma näitan!

Klient: Tänan. Kui palju see roosa kampsun maksab?

Müüja: See maksab 40 eurot.

Klient: Kas ma võin proovida?

Müüja: Aga palun!

Klient: Oh, ilus! Ma võtan selle.

Müüja: Väga hea! Lähme kassasse!

Ülesanne 3. Kuula ja kirjuta! vt Töö Kuula ja kirjuta tüüpi ülesannetega

A2 video 15 Kui palju see must kleit maksab?

Müüja: Tere! Kas ma saan teid aidata?

Klient: Jah. Kui palju see must kleit maksab?

Müüja: See on soodushinnaga. Kohe vaatame. See kleit maksab 25 eurot.

Klient: Tore! Kas ma võin proovida?

Müüja: Muidugi! Proovikabiinid on seal.

Klient: Tänan.

Müüja: Kuidas sobis?

Klient: See on kahjuks liiga väike.

Müüja: Vaatame, äkki on siin suurem number. Ongi! Proovige seda!

Klient: Hästi!

Müüja: Kuidas see sobis?

Klient: See on paras. Ma võtan selle.

Müüja: Tore! Lähme kassasse. Kas soovite kilekotti ka osta?

Klient: Jah, palun.

Müüja: 25 eurot ja kakskümmend senti siis, palun.

Ülesanne 4. Loe ja kirjuta! Mida ütleb müüja?

Õppijad loevad veel kord dialoogide tekste ning kirjutavad müüja väljendid. Kas ma saan teid aidata?

Tulge, ma näitan!

See maksab ... eurot.

Lähme kassasse!

See on soodushinnaga. Proovikabiinid on seal.

Kuidas sobis?

Proovige seda!

Kas soovite kilekotti ka osta?

Zoomis: Samamoodi.

Ülesanne 5. Loe ja kirjuta! Mida ütleb klient?

Õppijad loevad veel kord dialoogide tekste ning kirjutavad kliendi väljendid.

Kus on …?

Kui palju see ... maksab?

Kas ma võin proovida?

Ma võtan selle.

Kas ma võin proovida?

See on kahjuks liiga …

See on paras.

Zoomis: Samamoodi.

Õpetaja juhitud ülesanne. Rollimäng

Dialoogide üksikuid küsimusi harjutatakse rollimängudes, rollimängu jaoks on vaja riietusesemeid või riietusesemete pilte.

Kõigepealt loovad õppijad klassi riidepoe koos proovikabiini ja osakondade siltidega, nt meesteriided/naisteriided/lasteriided/jalanõud vm, ning jagavad kastis olevad riided eri poodide vahel (ja kirjutavad need ka tööraamatusse, ülesanne nr 6). Õppijad lisavad igale esemele ka hinna.

1. Rollimäng nr 1. Kus on soojad kampsunid? Õpetaja valib igasse riidepoe osakonda õppijate hulgast ühe “müüja”. Ülejäänud õppijad on ostjad. Iga ostja kirjutab väiksele paberilehele kolm riietuseset, mida ta osta soovib. Ostjad käivad ringi ja küsivad Kus on …? Müüjad aitavad klientidel soovitud osakonda leida. Kui osakonnas on soovitud ese olemas, uurivad õppijad ka selle hinda. Kui palju see roosa kampsun maksab? Müüjad aitavad klientidel soovitud riideesemeid leida ning ütlevad, mis on selle hind.

2. Rollimäng nr 2. Õpetaja tutvustab ja demonstreerib riietusesemeid, näidates omadussõnu väike, suur, kitsas jne. Kliendid proovivad riideid ja annavad müüjale tagasisidet, kas ostetav asi on paras või liiga suur/väike jne.

Zoomis: Õpetaja demonstreerib ülesande käiku, võtab ühe riideeseme ja näitab seda kaamera vahendusel. Seejärel palub ta ühel õppijal lugeda ostja osa ülesandes nr 2 ja loeb ise müüja osa. Samamoodi demonstreerib ta ka ülesande nr 3 dialoogi lugemist. Seejärel jagab õpetaja õppijad kahekaupa BORidesse, kus üks on müüja ja teine klient. Mõlemad õppijad võtavad oma riidekapist ühe riietuseseme ja näitavad seda paarilisele ekraani vahendusel ning loevad ette dialoogid näidatud riietusesemetest lähtuvalt.

Ülesanne 6. Kirjuta!

Õppijad kirjutavad, mis riietusesemed on müügil eri poodides.

Zoomis: Samamoodi.

Kodutöö: Quizletis ja/või sõnavihikus 16.1 Liiga suur särk.

17. Mulle meeldib joonistamine.

Hobid

Õpiväljundid:

• õppija oskab rääkida oma harrastustest

• õppija oskab öelda, mis talle meeldib ja mis ei meeldi (Mulle meeldib jooksmine, aga mulle ei meeldi ujumine)

• õppija teab liite -mine tähendust

• õppija oskab kasutada mõnda mas-vormi

Orienteeruv aeg teema läbimiseks: 3 akadeemilist tundi

Sõnavara Quizletis:

17.1 Tantsimine

17.2 Käin tantsimas

Ülesanne 1. Küsi ja vasta!

Õppijad liiguvad klassis ringi ja küsivad üksteiselt küsimusi ning vastavad neile.

Zoomis: Samamoodi, õppijad töötavad kaheses BORis.

Ülesanne 2. Loe! ja Ülesanne 3. Loe ja kirjuta!

Õppijad loevad tekste, õpetaja selgitab vajaduse korral sõnade tähendusi. Õppijad täidavad tabeli, kirjutades tekstidest sinna mine-vormid. Tabelit kontrollitakse paarilisega.

Zoomis: Samamoodi.

Ülesanne 4. Loe ja kirjuta!

Õppijad loevad tekste ja täidavad tabeli ülesande nr 2 tekstide kohta. Vastuseid kontrollitakse paarilisega.

Zoomis: Samamoodi.

Ülesanne 5. Räägi ja kirjuta!

Õppijad käivad klassis ringi ja küsitlevad kaaslasi ning kirjutavad nimed ja tegevused ülesandesse. Seejärel valivad nad ühe kaaslase, tutvustavad teda malli järgi ja teised arvavad, kes see on.

Zoomis: Õppijad töötavad kolmeses BORis, õpetaja vahetab BORe kolm korda.

Õpetaja juhitud ülesanne. Ma käin iga päev trennis

Õpetaja ütleb ise ja laseb igal õppijal öelda, kus ta iga päev käib. Õpetaja kirjutab õiged vormid jagatud ekraanile kahte tulpa (lõpuga -s ja -l).

Zoomis: Samamoodi.

Ülesanne 6. Loe ja kirjuta!

Õpetaja tutvustab grammatikat, esmalt vormi moodustust (jooksma, jooksmine > jooksmas) ning siis selle kasutust. Koos täidetakse ülesanne lõpuni. Õpetaja kontrollib, et õppijad saaksid aru. Koos moodustatakse mas-vorm ka 3. ülesande ma-vormidest. Tähenduste edasiandmiseks võib kasutada Quizleti komplekti 17.2 Käin tantsimas või demonstreerida tähendusi vajaduse korral kehakeelega.

Zoomis: Samamoodi.

Ülesanne 7. Kirjuta!

Iga õppija lõpetab laused enda kohta mudeli järgi Mulle meeldib jooksmine. Ma käin kolmapäeval ja neljapäeval metsas jooksmas.

Edasi töötatakse suures rühmas. Õpetaja ütleb esimese lause, nt mulle meeldib laulmine. Need, kes kirjutasid sama lause, tõusevad püsti ja ütlevad, millal nad laulmas käivad. Iga õppija loeb ette vähemalt ühe lause.

Zoomis: Samamoodi. Need, kes kirjutasid sama lause, näitavad seda ekraanil funktsiooniga Raise hand. Kui lause on öeldud, võtavad nad Raise hand jälle maha.

Õpetaja juhitud ülesanne. Vaata passi!

Õpetaja jagab õppijatele mängupassid. Õppijad vaatavad passist selle isiku tausta (pilti, hobisid, iseloomu ja ametit) ning fantaseerivad nende andmete põhjal. Iga õppija kirjutab isiku kohta lühikese teksti, kasutades lause alguseid:

Mina olen …

Iga päev ma …

Nädalavahetusel ma …

Suvel ma ...

Talvel ma …

Seejärel liiguvad õppijad klassis ringi ja loevad oma tekste teineteisele ette.

Zoomis: Õpetaja palub õppijail öelda kuulsate inimeste nimesid, nt Elton John, Kate Middleton jne. Kuulsusi on vaja sama palju, kui on õppijaid. Kuulsuste nimed kirjutatakse jagatud ekraanile ning õpetaja saadab igale õppijale ühe kuulsuse nime chati. Iga õppija kirjutab selle isiku kohta väikese teksti, kasutades ülaltoodud lausealgusi. Siis jagab õpetaja õppijad kolmestesse BORidesse, kus õppijad loevad oma tekstid ette (aga ei ütle, kes nad on). Kaaslased arvavad, kellest on jutt. Õpetaja vahetab BORe kaks korda (kontrollides, et alati tekiksid uued grupid).

Ülesanne 8. Küsi ja vasta!

Kõigepealt kontrollib õpetaja, kas õppijad oskavad moodustada kas-küsimusi (õppijad võivad paaristööna küsimused ka tööraamatusse kirjutada). Seejärel liiguvad õppijad klassis ringi ja küsivad üksteiselt küsimusi ning vastavad neile. Igale reale tohib kirjutada ainult ühe nime.

Zoomis: Küsimuste küsimiseks jagab õpetaja õppijad neljakaupa BORidesse ja vahetab BORe kolm korda.

Ülesanne 9. Küsi sõbralt, küsi kolleegilt!

Koduse ülesandena intervjueerivad õppijad eestikeelset sõpra või kolleegi. Järgmise kohtumise algul tutvustavad mõned õppijad oma sõpra/kolleegi.

Zoomis: Samamoodi.

Kodutöö: Quizletis ja/või sõnavihikus 17.1. Tantsimine ja 17.2 Käin tantsimas

18. Mida sa eile tegid?

Õpiväljundid:

• õppija teab minevikku väljendavaid sõnu: eile, üleeile, eelmise esmaspäeva hommikul jne

• õppija teeb vahet verbi oleviku ja lihtmineviku ainsuse esimese ja teise pöörde vormidel

• õppija oskab rääkida oma lähiminevikust, nt mida ta tegi eile

Orienteeruv aeg teema läbimiseks: 3 akadeemilist tundi

Sõnavara Quizletis:

18.1 Lihtminevik 1

18.2 Lihtminevik 2

Ülesanne 1. Küsi ja vasta!

Õpetaja kirjutab tahvlile sõnad eile/täna/üleeile/homme ja selgitab lühidalt oleviku ja mineviku erinevust nende sõnade abil.

Õppijad liiguvad klassis ringi ja küsivad üksteiselt küsimusi ning vastavad neile.

Zoomis: Küsimuste küsimiseks moodustab õpetaja kolmeliikmelised BORid ja vahetab BORe 2-3 korda.

Ülesanne 2. Kirjuta!

Õppijad kirjutavad sõnad tabelisse, õpetaja kontrollib tööraamatu PDFi seinale kuvades, et õiged ajavormid kirjutataks õigesse kohta.

Zoomis: Samamoodi, õpetaja jagab tööraamatu PDFi ekraanil.

Ülesanne 3. Loe ja kirjuta!

Ülesandes on vasakul pool fraasid olevikus ja paremal pool lihtminevikus (NB! ülesanne jätkub järgmisel leheküljel). Õppijad töötavad paarides ning kirjutavad keskmisesse tulpa õige fraasi lihtminevikus. Ülesannet kontrollitakse nii, et õpetaja kuvab tööraamatu PDFi seinale.

Zoomis: Ülesande tegemiseks jagab õpetaja õppijad kahekaupa BORidesse ning ülesannet kontrollitakse ühiselt, jagades tööraamatu PDFi ekraanil.

Õpetaja juhitud ülesanne. Küsimused

Õpetaja kontrollib, kas õppijad oskavad moodustada ülesande nr 3 keskmisesse tulpa kirjutatud fraasidest kas-küsimusi, nt Kas sa ärkasid eile kell üheksa?

Seejärel kirjutab õpetaja küsimuste malli tahvlile: Kas sa ärkasid eile kell üheksa? − Jah, ärkasin küll. Ei.

Seejärel liiguvad õppijad klassis ringi ning küsivad ja vastavad.

Zoomis: Ülesande tegemiseks jagab õpetaja õppijad kahekaupa BORidesse.

Ülesanne 4. Küsi ja vasta!

Õppijad loevad küsimusi ning kirjutavad kõigepealt andmed enda kohta. Seejärel töötavad nad paaris, paarilise nimi kirjutatakse “nimi:” taha. Paaris küsivad õppijad teineteiselt küsimusi, vastavad neile ja kirjutavad üles andmed paarilise kohta.

Zoomis: Õppijad töötavad kaheses BORis.

Ülesanne 5. Loe

ja kirjuta!

Õppijad kirjutavad keskmisesse tulpa õige lihtmineviku vormi (need on olemas kolmandas tulbas). Ülesannet kontrollitakse paarilisega.

Õppijad vaatavad ülesandeid nr 3 ja 5 veel kord ja vaatavad, mis on mineviku tunnus.

Zoomis: Õppijad töötavad algul kaheses BORis.

Õpetaja juhitud ülesanne. Eile

Õppijad on püsti ja liiguvad ringi. Õpetaja hõikab lihtmineviku fraase, nt Ma helistasin eile sõbrale, ja näitab kehakeelega helistamist. Kõik õppijad kordavad fraasi: Jah, ma helistasin eile sõbrale ja imiteerivad helistamist. Siis hõikab õpetaja: Ma mängisin eile jalgpalli ja näitab kehakeelega jalgpalli mängimist. Kõik õppijad kordavad fraasi: Jah, ma mängisin eile jalgpalli ja imiteerivad jalgpalli mängimist. Ühe tegevuse imiteerimist jätkatakse seni, kuni keegi hõikab järgmise fraasi, st “jalgpalli mängitakse” senikaua, kuni keegi hõikab järgmise tegevuse. Fraase võivad hõigata ka õppijad.

Zoomis: Samamoodi, tegevust tutvustatakse suures rühmas, seejärel jagab õpetaja õppijad neljakaupa BORidesse. Õppijad näitavad pantomiimi kaamera vahendusel.

Ülesanne 6. Küsi ja vasta!

Õppijad loevad küsimusi ning kirjutavad kõigepealt andmed enda kohta. Seejärel töötavad nad paaris, paarilise nimi kirjutatakse “nimi:” taha. Paaris küsivad õppijad teineteiselt küsimusi, vastavad neile ja kirjutavad üles andmed paarilise kohta.

Zoomis: Õppijad töötavad kaheses BORis.

Ülesanne 7. Vaata ja õpi! Loe ja kirjuta!

Õpetaja kuvab tööraamatu PDFi seinale, palub õppijail öelda näidise järgi sõnade kaupa lihtmineviku paradigma vorme ning kirjutab need tabelisse.

Zoomis: Samamoodi, ülesande tegemiseks jagab õpetaja tööraamatu PDFi ekraanil.

Ülesanne 8. Räägi!

Täringuülesandega saab minevikuvorme drillida. Õppijad katavad ülesande nr 7 kirjutatud vormid kinni ja jätavad ülesandes nähtavaks ainult infinitiivid. Õppijad töötavad paarides. Paariline A viskab täringut ja ütleb vastavalt saadud silmade arvule kõikide sõnade vastavad vormid esimeses tabelis. Paariline B ütleb vastavad vormid teises tabelis. Seejärel vahetatakse rollid ja korratakse tegevust.

Zoomis: Õpetaja demonstreerib ülesande käiku. Õppijad töötavad kahekaupa BORides ja kasutavad online täringut, nt https://freeonlinedice.com/.

Ülesanne 9. Kirjuta!

Õppijad kirjutavad kodutööna individuaalselt pikema teksti teemal Mida sa eile tegid?

Järgmises tunnis korjab õpetaja tööraamatud kokku ja jagab uuesti laiali, nii et iga õppija saab võõra tööraamatu. Iga õppija loeb saadud teksti ette ja kaaslased arvavad, kes teksti

kirjutas. Ülesannet võib teha ka nii, et ühiselt tehakse grupi kroonika, kus tahvlile märgitakse üles kõik erinevad tegevused, mida grupis tehti.

Zoomis: Kui kõik õppijad on kirjutanud teksti, siis ütleb õpetaja, et tekstile tuleb lisada veel kaks lauset, mis on valed. Seejärel töötavad õppijad neljastes BORides, iga õppija loeb kõigepealt ette ühe lause ja kaaslased arvavad, kas lause on tõene või väär. Seejärel korratakse tegevust ülejäänud lausetega.

Õpetaja juhitud ülesanne. Dialoog

Lihtmineviku harjutamiseks võib lugeda ka peatükis “Minu päev” (lk 76−77) olevat dialoogi lihtminevikus.

Õiged vastused:

Paul: Mida sa hommikul tegid?

Triinu: Hm. Hommikul ma magasin muidugi.

Paul: Mis kell sa ärkasid?

Triinu: Ärkasin umbes kell üheksa.

Paul: Ja mida sa siis tegid?

Triinu: Tõusin üles. Siis tegin kohvi ja jõin kohvi ja sõin kaks küpsist.

Paul: Ja mida sa siis tegid?

Triinu: Siis käisin duši all ja pesin hambaid.

Paul: Ja mida sa pärast seda tegid?

Triinu: Pärast seda ma lugesin uudiseid internetis ja istusin natuke Facebookis.

Paul: Ja mida sa siis tegid?

Triinu: Panin riidesse. Läksin bussipeatusesse ja sõitsin bussiga tööle. Olin tööl, jõin natuke kohvi ja hakkasin töötama.

Paul: Mis kellani sa töötasid?

Triinu: Töötasin umbes kella viieni.

Paul: Ja mida sa õhtul tegid?

Triinu: No, esmaspäeval ma käisin karate trennis, teisipäeval ja neljapäeval käisin esperanto keele kursusel, kolmapäeval käisin karaokebaaris …

Paul: Ja millal sa kodus olid?

Triinu: Reede õhtul olin kodus! Vaatasin Netflixist märulifilme!

Zoomis: Samamoodi, ülesannet tehakse koguklassitööna.

Õpetaja juhitud ülesanne. Astu ette!

Õppijad seisavad ringis. Õpetaja alustab mängu ja ütleb ühe tegevuse, mida ta eile tegi, nt Ma sõitsin eile bussiga, ja astub ühe sammu ette. Need õppijad, kes ka eile bussiga sõitsid, astuvad samuti ühe sammu ette. Seejärel ütleb lause juba mõni õppija ja jällegi astuvad ringi

need, kes tegid eile sama tegevust. Mängitakse seni, kuni kõik õppijad on öelnud vähemalt ühe lause. Kui ruumis ei saa ringis seista, võib mängu mängida ka nii, et õppijad tõusevad oma kohalt püsti.

Zoomis: Samamoodi, need, kes sama tegevust tegid, näitavad seda mõne Reactionsfunktsiooni märgiga või tõusevad püsti.

Kodutöö: Quizletis ja/või sõnavihikus 18.1 Lihtminevik 1 ja 18.2 Lihtminevik 2 ning tööraamatus ülesanne 9 kirjalikult.

19. Sõidan rongiga Tallinnast Tartusse

Õpiväljundid:

• õppija teab transpordivahendite nimetusi

• õppija oskab öelda, millega sõidab tööle, koju jt kohtadesse

• õppija teab, kuidas bussipiletit osta

• õppija oskab vastata küsimustele reisi saabumisaja kohta (Mis kellaks?)

• õppija oskab vastata küsimustele lähte- ja sihtkoha kohta (Kust? Kuhu?)

Orienteeruv aeg teema läbimiseks: 2 akadeemilist tundi

Sõnavara Quizletis:

19.1 Liiklusvahendid

19.2 Eestist Austraaliasse

19.3 Mis kellaks?

Ülesanne 1. Küsi ja vasta!

Õppijad liiguvad klassis ringi ja küsivad üksteiselt küsimusi ning vastavad neile.

Zoomis: Õpetaja jagab õppijad kahekaupa BORidesse ja vahetab BORe kaks korda.

Ülesanne 2. Vaata ja õpi! Loe ja kirjuta!

Õpetaja tutvustab uut sõnavara Quizleti komplekti 19.1 Liiklusvahendid abil, vt Sõnavara tutvustamine Quizletis.

Õpetaja tutvustab grammatikat ning selgitab, et eesti keeles kasutatakse liiklusvahenditega sõitmise väljendamisel lõppu -ga, mis liitub II vormile. Õpetaja kuvab seinale tööraamatu PDFi ning iga pildi alla kirjutatakse sõna taksoga jne.

Zoomis: Samamoodi.

Ülesanne 3. Küsi ja vasta!

Koos vaadatakse üle küsimused ning vastused igat tüüpi küsimustele:

Kuidas sa õhtul koju lähed? Tavaliselt lähen jalgsi, mõnikord bussiga.

Kas sa oskad jalgrattaga sõita? Jah, oskan küll. / Ei, ei oska.

Kas sulle meeldib lennukiga sõita? Jah, meeldib küll. / Ei, ei meeldi.

Õppijad liiguvad klassis ringi ja küsivad üksteiselt küsimusi ning vastavad neile.

Zoomis: Vestluseks jagab õpetaja õppijad kolmekaupa BORidesse.

Ülesanne 4. Vaata ja õpi! Loe ja kirjuta!

Õpetaja tuletab meelde küsisõna Kust? (Kust sa pärit oled?) ning tutvustab grammatikat, esmalt vormi moodustust ning siis selle kasutust. Koos täidetakse grammatikatabel lõpuni. Ülesande juurde võib kirjutada veel kohanimesid, et grupiliikmete kodumaad oleksid kaetud.

Zoomis: Samamoodi.

Õpetaja juhitud ülesanne. Ahelrääkimine

Õpetaja alustab ja ütleb: Ma olen praegu Eestis, nüüd ma sõidan lennukiga Hispaaniasse (õpetaja valib nii sõiduvahendi kui ka koha, kust mõni grupiliige pärit on). Õppija, kes on pärit Hispaaniast, jätkab: Ma olen praegu Hispaanias, nüüd ma sõidan … (õppija valib nii sõiduvahendi kui ka koha, kust mõni grupiliige pärit on). Jätkatakse niikaua, kuni kõik õppijad on saanud rääkida.

Zoomis: Samamoodi.

Ülesanne 5. Räägi!

Õpetaja jagab õppijad väiksematesse rühmadesse, igal rühmal on vaja täringut ja mängunuppu igale mängijale. Õppijad viskavad täringut ja liiguvad mängulaual. Iga viske korral tuleb öelda lause vastavalt sellele, mis ruudult õppija liikuma hakkab, mis ruudule läheb ja mitu silma ta täringuga viskab. Silmade arv näitab ka sõiduvahendit, legendis on kaks sõiduvahendit, nt silmade arv kolm on tramm või helikopter, õppija valib neist ühe. Seega kui õppija viskab kolme ja on ruudul Aafrika ning kolme sammu pärast Lõuna-Ameerika, ütleb ta: Ma olen praegu Aafrikas, nüüd ma sõidan helikopteriga Aafrikast Lõuna-Ameerikasse. Lühikest sisseütlevat kohanimedest ei pea õpetama, sõidan Eestisse, sõidan Lätisse ja sõidan Rootsisse on sobivad laused.

Zoomis: Õpetaja jagab õppijad kolmekaupa BORidesse, õppijad viskavad elektroonilist täringut https://freeonlinedice.com/ ja iga õppija liigub mängunupuga oma mängulaual.

Ülesanne 6. Loe! Osta pilet! www.tpilet.ee

Koguklassitööna teevad õppijad läbi piletiostu www.tpilet.ee keskkonnas. Kõigepealt demonstreerib õpetaja, kuidas veebileht töötab. Seejärel annab õpetaja kuupäeva ja suuna, nt Tartu−Pärnu 15. oktoobri pärastlõunal, ja õppijad proovivad pileti broneerida.

Zoomis: Samamoodi.

Ülesanne 7. Vaata ja õpi!

Õpetaja tutvustab grammatikat, esmalt vormi moodustust ning siis selle kasutust. Koos täidetakse grammatikatabel lõpuni.

Õpetaja kirjutab tahvlile 14.00 Tallinn ja lause Buss jõuab Tallinnasse kella kaheks. Seejärel ütleb õpetaja kellaaja ja sihtkoha (15.00 Tartu jne) ning laseb õppijail öelda lauseid malli järgi. Õpetaja valib harjutamiseks kohanimed, millest saab moodustada sse- või le-lõpuga kuhuvormi, näiteks Narva, Tallinn, Tartu, Rapla, Paide, Kärdla, Räpina, Elva, Viljandi, Märjamaa, Põltsamaa.

Zoomis: Õpetaja kirjutab näitelause chati, annab kellaaja, sihtkoha ja ütleb õppija nime, kes vastab.

Ülesanne 8. Loe ja kirjuta!

Õppijad täidavad ülesande individuaalselt, malli järgi. Ülesannet kontrollitakse paarilisega.

Zoomis: Õppijad töötavad kaheses BORis.

Õpetaja juhitud ülesanne. “Margus, kass ja õunamoos”

Õpetaja loeb või mängib audioraamatust ette ja kuvab seinale/ekraanile lk 46−47 raamatust. Pärast arutatakse, kui palju õppijad aru said.

Kell pool kaheksa jõuame Tallinna lennujaama. Vanaisa viib rendiauto rendifirmasse tagasi. Siis võtame tema kohvri ja seljakoti, läheme lennujaama terminali. Lennujaamas ootame natuke. Lennuk Londonisse läheb alles kell kolmveerand kümme. Joome kohvikus kohvi ja teed. Vanaisa on nüüd näljane. Ta sööb kartulisalatit ja kapsapirukat. Meie Martaga joome ainult kohvi.

Vanaisa lendab Tallinnast Londonisse ja siis Londonist Torontosse. Lennuk Torontosse väljub alles kell üheksa õhtul. Tal on Londonis palju aega – seitse tundi! Vanaisale ei meeldi lennujaamad. Vanaisa ütleb, et ta läheb Londoni kesklinna. Ta sõidab lennujaamast kesklinna metrooga – käib muuseumis ja jalutab paar tundi linna peal.

Nüüd läheb vanaisa lennukile. Alati on kurb, kui keegi ära sõidab. Marta nutab. Me kallistame vanaisa. Ta lubab, et ta tuleb varsti jälle Eestisse.

Nüüd läheb Marta bussiga Tartusse. Jalutame bussipeatusesse, mis on lennujaama taga. Sealonkatrammipeatus.ÜtlenMartaleheadaegajamõtlen:agamidaminatänateen?Kas lähen koju või jään Tallinnasse? Siis tuleb tramm. Lähen trammi peale.

Kodutöö: Quizletis ja/või sõnavihikus 19.1 Liiklusvahendid, 19.2 Eestist Austraaliasse ja 19.3 Mis kellaks?.

20. Ma ei koristanud eile tuba

Õpiväljundid:

• õppija oskab kasutada lihtmineviku vorme

• õppija teab, kuidas minevikusündmusi eitada

Orienteeruv aeg teema läbimiseks: 5 akadeemilist tundi Sõnavara Quizletis:

20.1 Lihtmineviku eitus 1

20.2 Lihtmineviku eitus 2

Õpetaja juhitud tegevus.

Õppijad seisavad kolonnis üksteise taga ja õpetaja seisab kolonni ees. Õpetaja ütleb eilse päeva kohta lause lihtminevikus, nt Ma jõin eile veini.

Kui vastus on jaa, siis astub õppija paremale, ja kui ei, siis vasakule ja väite ütleja läheb kolonni vahelt läbi.

Zoomis: Õpetaja kirjutab väiteid kõigepealt chati ja õppijad, kes vastavad jaa, reageerivad mõne Reactions-funktsiooni nupuga. Seejärel kirjutab iga õppija ühe väite chati ning õpetaja kirjutab väited jagatud ekraanile (parandades vajadusel vead). Seejärel palub õpetaja kasutada õppijatel funktsiooni Annotate > Stamps ja märkida ära väited, mis on õppija kohta tõesed.

Ülesanne 1. Küsi ja vasta!

Kõigepealt töötavad õppijad paarides ning kirjutavad iga fraasi kohta kas-küsimuse. Õppijad liiguvad klassis ringi ja küsivad üksteiselt küsimusi ning vastavad neile.

Zoomis: Samamoodi, küsimuste kirjutamiseks jagab õpetaja õppijad kolmekaupa

BORidesse ning teeb küsimuste küsimiseks uued kahesed BORid ning vahetab BORe 3-4 korda.

Õpetaja juhitud tegevus. Sõnavara tutvustamine

Õpetaja tutvustab uut sõnavara ja grammatikat Quizleti komplektide 20.1 Lihtmineviku eitus 1 ja 20.2 Lihtmineviku eitus 2 abil, vt Sõnavara tutvustamine Quizletis.

Zoomis: Samamoodi.

Ülesanne 2. Loe ja kirjuta!

Õpetaja demonstreerib ülesande käiku, jagades tööraamatu PDFi seinal. Seejärel töötavad õppijad paarides ja kirjutavad lihtmineviku eitavad vormid keskmisesse tulpa (õiged vastused leiab kolmandast tulbast). Oluline on, et õppijad kirjutaks fraasid (mitte ei veaks jooni). Ülesannet kontrollitakse ühiselt.

Seejärel töötavad õppijad paarides. Õppijad küsivad teineteiselt kordamööda küsimusi neid fraase kasutades, nt Kas sa jõid eile õlut? − Ei, ei joonud. Aga ma jõin teed.

Zoomis: Samamoodi, ülesande käigu demonstreerimiseks näitab õpetaja tööraamatu PDFi jagatud ekraanil ja ülesande tegemiseks jagab õppijad kolmekaupa BORidesse.

Ülesanne 3. Vaata ja õpi!

Õpetaja juhib tähelepanu sellele, et lihtmineviku eituses on kõigis isikutes sama vorm.

Zoomis: Samamoodi.

Ülesanne 4. Kuula ja kirjuta õige vastus!

Õppijad loevad läbi küsimused. Seejärel mängib õpetaja kaks korda ette A2 video 10 Mida sa teed? 1 ja A2 video 11 Mida sa teed? 2 . Õppijad kuulavad ja kirjutavad küsimustele õiged vastused. Kuna kõik vastused on eitavad, saab harjutada nii lihtmineviku jaatust kui ka eitust, nt Triinu ei ärganud kell 8, Triinu ärkas kell üheksa. Ülesannet kontrollitakse üle klassi.

Zoomis: Samamoodi.

Ülesanne 5. Loe ja räägi!

Õpetaja demonstreerib ülesande käiku, lugedes koos mõne vabatahtlikuga ette näidises toodud dialoogi. Seejärel töötavad õppijad paaris ja loevad malli järgi dialoogi lõpuni, kasutades ülesandes toodud fraase. Ülesandele võib lisada värvi, näidates lugemise ajal tegevusi, mida jõuluvana tegi või ei teinud, kehakeele ja žestidega.

Zoomis: Samamoodi.

Ülesanne

6. Küsi ja vasta!

Õpetaja demonstreerib ülesande käiku, küsides mängulaualt küsimusi (küsimused on koostatud nii, et neile peaks eeldatavasti vastama eitavalt). Seejärel töötavad õppijad paarides. Mõlemal mängijal on oma mängunupp ja kahe peale üks täring. Õppijad veeretavad kordamööda täringut, liiguvad mängulaual ning küsivad üksteiselt küsimusi ja vastavad neile. Mängu võib mängida mitu ringi ja teisel ringil varieerida küsimusi (Kas sa pesid eile kassi? − Kas sa pesid eile elevanti?). Küsimuste variatsioonide puhul pole oluline pöörata tähelepanu vormilisele õigsusele.

Eitavate vormide kordamiseks võib lauamängu küsimusi kasutada ka nii, et õppijad liiguvad klassis ringi, otsivad paarilise ja kumbki valib mängulaualt küsimuse, mida kaaslaselt küsida. Kui mõlemad on küsinud ja vastanud, otsitakse uus paariline.

Zoomis: Õpetaja demonstreerib ülesande käiku ning jagab siis õppijad kahekaupa BORidesse. Mängimiseks kasutab kumbki õppija oma tööraamatut, mängunuppu ja elektroonilist täringut, https://freeonlinedice.com/. Mängu teiseks ringiks teeb õpetaja uued BORid.

Õpetaja juhitud ülesanne. Ahelrääkimine

Ülesande nr 7 ettevalmistamiseks moodustavad õppijad küsimusi ülesande nr 2 väljenditega, nt Kassajõideilekohvi?. Õpetaja moodustab näidiseks mõned küsimused ja seejärel tehakse ülesannet nii, et õppijad istuvad ringis ning õppija, kellelt küsimus küsitakse, moodustab järgmise küsimuse.

Zoomis: Samamoodi, ülesannet tehakse koguklassitööna.

Ülesanne 7. Räägi ja kirjuta!

Õpetaja demonstreerib ülesande käiku, kuvades tööraamatu PDFi seinal või joonistades ülesande malli tahvlile. Õpetaja valib ühe vabatahtliku ja küsitleb teda ning kirjutab 1-2 vastust ülesandes õigetesse kohtadesse. Ülesandes tuleb leida tegevusi:

1. mina + ja sina + = mõlemad tegid eile (nt me jõime hommikul kohvi)

1. mina + ja sina - = mina tegin ja sina ei teinud (nt mina töötasin ja sina ei töötanud)

1. mina - ja sina + = mina ei teinud ja sina tegid (nt mina ei pesnud autot ja sina pesid)

2. mina - ja sina - = mina ei teinud ja sina ka ei teinud (nt me ei joonud šampust)

Seejärel jagab õpetaja õppijad paaridesse ning paarilised täidavad üksteist küsitledes ülesande. Igasse alajaotusesse tuleb leida vähemalt kuus tegevust ja oluline on, et õppijad vastuste väljaselgitamiseks palju küsiksid ja vastaksid.

Õpetaja selgitab ainsuse esimese ja ainsuse kolmanda pöörde lõppe. Seejärel kirjutab või ütleb iga paar vähemalt neli lauset (iga sektsiooni kohta 1 lause), nt Me jõime eile hommikul teed. Mina jõin eile õlut, aga Dung ei joonud. Mina ei joonud eile veini, aga Dung jõi. Me ei joonud eile šampust.

Zoomis: Samamoodi. Ülesande tegemiseks jagab õpetaja õppijad kahekaupa BORidesse.

Ülesanne 8. Kirjuta!

Kodutööna kirjutavad õppijad individuaalselt, mida nad eile ei teinud. Järgmises tunnis kogub õpetaja tööraamatud kokku ja jagab need uuesti laiali nii, et igaüks saab uue tööraamatu (pole ka probleem, kui saab enda oma). Iga õppija loeb teksti ette ning kaaslased arvavad, kellest on jutt.

Zoomis: Kui kõik õppijad on kirjutanud teksti, siis ütleb õpetaja, et tekstile tuleb lisada veel kaks eitavat lauset, mis on valed. Seejärel töötavad õppijad neljastes BORides, iga õppija valib kõigepealt ühe lause oma tekstist, loeb selle ette ja kaaslased arvavad, kas lause on tõene või väär.

Õpetaja juhitud tegevus. Imelik päev

Õpetaja valib klassi ette ühe julgema õppija loo peategelast kehastama. Loo pealkiri on “Imelik päev”. Õpetaja küsib klassilt, mis võiks olla peategelase nimi ja vanus, nt Valentina, 65. Siis ütleb õpetaja esimese lause: Kell oli 7 hommikul. Valentina tõusis üles. Peategelast kehastav õppija näitab kehakeelega üles tõusmist ja küsib: Mis sai edasi? Õpetaja ütleb järgmise lause, nt Valentina läks kööki. Peategelast kehastav õppija näitab kehakeelega kööki minemist ja küsib: Mis sai edasi? Õpetaja ütleb järgmise lause, nt Valentina jõi piima, ta ei joonud apelsinimahla. Peategelast kehastav õppija näitab kehakeelega tegevust ja küsib: Mis sai edasi? Nüüd nimetab õpetaja õppija, kes ütleb järgmise lause ning mäng jätkub samamoodi. Õpetaja nimetab, kes ütleb järgmise lause, ja jälgib, et kõik õppijad saaksid vähemalt korra lugu edasi arendada.

Tegevusi võiks valida 2. ülesande verbide seast ja moodustada nii jaatavaid kui ka eitavaid lauseid.

Peategelane ise ei räägi, talle saavad tegevusi anda ainult teised õppijad ja pärast tegevuse näitamist küsib ta ainult: Mis sai edasi? Klassi ette n-ö lavale võib tulla ka teisi tegelasi, nt ettekandja, sõber vm vastavalt sellele, kuidas lugu jooksma hakkab. Kui loos ilmub uus tegelane, küsib õpetaja, kes tahab olla see tegelane. Neil, kes on n-ö laval, puudub võimalus lugu verbaalselt edasi viia.

Zoomis: Jääb ära.

Kodutöö: Quizletis ja/või sõnavihikus 20.1 Lihtmineviku eitus 1, 20.2 Lihtmineviku eitus 2 ja tööraamatus ülesanne 8 kirjalikult. Järgmise teema ettevalmistuseks 21.1 Loomad, 21. 2 Koduloomad ja 21.3 Putukad, uss ja konn

21. Vaata, seal on siil!

Õpiväljundid:

• õppija teab mõnda Eestis elavat metslooma, kodulooma, putukat

• õppija oskab asju ja olendeid iseloomustada

• õppija oskab asju ja olendeid võrrelda, kasutades omadussõnade keskvõrret

Orienteeruv aeg teema läbimiseks: 3 akadeemilist tundi

Sõnavara Quizletis:

21.1 Loomad

21. 2 Koduloomad

21.3 Putukad, uss ja konn

21.4 Antonüümid 1

21.5 Antonüümid 2

21.6 Ma olen julgem kui karu

Ülesanne 1. Küsi ja vasta!

Õppijad liiguvad klassis ringi ja küsivad üksteiselt küsimusi ning vastavad neile.

Zoomis: Õppijad töötavad kolmeses BORis.

Õpetaja

juhitud

tegevus. Sõnavara tutvustamine

Kodutööna õpitud sõnavara korratakse Quizleti komplektide 21.1 Loomad, 21. 2 Koduloomad, 21.3 Putukad, uss ja konn abil, vt Sõnavara tutvustamine Quizletis.

Zoomis: Samamoodi.

Ülesanne 2. Kirjuta ja räägi!

Õppijad töötavad paaris ja kirjutavad kõigepealt sõnad õigetesse kohtadesse. Tühjadesse lahtritesse joonistavad õppijad mõne oma kodumaa tavalise looma, mida mängulaual kujutatud ei ole.

Zoomis: Samamoodi, õppijad töötavad kaheses BORis.

Ülesanne 3. Kirjuta!

Õpetaja selgitab omadussõnade tähendusi. Õppijad töötavad väikeses rühmas, arutlevad omavahel ning kirjutavad iga omadussõna järele loomade ja putukate nimetused, keda see omadussõna nende meelest kirjeldab. Ülesannet kontrollitakse kogu klassiga.

Sõnu võib lisaks kategoriseerida eri printsiipidest lähtuvalt: koduloomad, metsloomad, linnud, putukad, loomad.

Zoomis: Samamoodi.

Ülesanne

4. Loe ja ütle!

Õppijad mängivad väikeses rühmas ülesande nr 2 lauamängu. Igal rühmal on üks mängunupp, liigutakse ruuthaaval. Õppijad ütlevad kordamööda iga looma kohta malli järgi lause ning reageerivad öeldule, nt

A: Mina arvan, et siil on armas.

B: Jah, olen nõus.

C: Ei, minu arvates on siil ohtlik.

Zoomis: Samamoodi, õppijad töötavad kolmeses BORis.

Ülesanne 5. Kirjuta! Räägi!

Õppijad teevad algul ülesande individuaalselt, kirjutades jänese kujutise juurde looma nimetusi, keda nad Eestis näinud on, ning eksootilise looma juurde loomad, kes elavad nende kodumaal. Õpetaja aitab vajaliku sõnavaraga. Seejärel vesteldakse väikestes gruppides.

Zoomis: Samamoodi, vestluseks jagab õpetaja õppijad kolmestesse BORidesse.

Õpetaja juhitud tegevus. Sõnavara tutvustamine

Õpetaja tuletab omadussõnu ja nende vastandeid meelde Quizleti komplektiga 21.4 Antonüümid 1 abil, vt Sõnavara tutvustamine Quizletis

Ülesanne 6. Ütle antonüüm!

Õpetaja jagab õppijad väikestesse rühmadesse ning õppijad mängivad lauamängu. Grupi peale on üks mängunupp, liigutakse sammhaaval. Mängu saab mängida mitmel viisil:

• õppijad ütlevad antonüümi, nt kurb  rõõmus

• õppijad ütlevad antonüümi ja lisavad ka näitelause, nt odav  kallis Sai on odav, aga tort on kallis.

Kõigile omadussõnadele on mängulaual antonüüm olemas, sõnale vana nii noor kui ka uus.

Zoomis: Samamoodi, mängitakse kolmeses BORis.

Ülesanne 7. Vaata ja õpi! Loe ja kirjuta!

Õpetaja tutvustab grammatikat, esmalt vormi moodustust ning siis selle kasutust (... on julgem kui …). Koos täidetakse grammatikatabel lõpuni. Iga õppija ütleb selle konstruktsiooniga mõne lause, nt Pablo on töökam kui mina.

Zoomis: Samamoodi.

Ülesanne 8. Räägi!

Lauamängu mängitakse paarides, paari peale on vaja täringut ja kummalegi mängijale kaht mängunuppu. Ühel mängijal on avatud ülesande nr 2 piltidega mängulaud lk 120−121, teisel täringute legend lk 123. Mõlemad mängijad asetavad ühe mängunupu mängu algusesse ja teise nupu mängu lõppu. Visates täringut, tuleb liikuda mõlema nupuga vastav arv samme ning moodustada lause loomade kohta, kelle kohal nupud peatusid, kasutades sõnu, mida silmade arv näitab. Näiteks, kui õppija viskab mängu alguses täringuga viis silma (sõnad väike ja tugev), liigub ta mängunuppudega viis sammu mängulaual ja ütleb lause: Sipelgas on väiksem kui lehm, aga lehm on tugevam kui sipelgas.

Zoomis: Samamoodi, mängu mängitakse kaheses BORis.

Õpetaja juhitud tegevus. Kes ma olen?

Loomanimede ja omadussõnade kordamiseks võib mängida ka äraarvamismängu, kus õpetaja kinnitab igale osalejale teibiga seljale ühe looma/linnu/putuka nimetuse või pildi (nii et osaleja ei näe, mis ta saab). Osalejad liiguvad ruumis ringi ja püüavad kas-küsimusi kasutades ära arvata, kes nad on. Küsida tuleb mina-vormis, näiteks: Kas ma olen väike? Kas ma olen lind? Kas ma söön porgandit?

Zoomis: Jääb ära.

Ülesanne 9. Mine veebilehele https://www.looduskalender.ee/n/! Vaata looduskaamera videoid!

Koduse ülesandena vaatavad õppijad mõnda looduskaamera videot ja kirjutavad, keda nad nägid. Järgmisel kohtumisel küsib õpetaja, mis loomi õppijad veebilehel nägid.

Zoomis: Samamoodi.

Kodutöö: Quizletis ja/või sõnavihikus 21. 4 Antonüümid 1, 21.5 Antonüümid 2 ja 21.6 Ma olen julgem kui karu

22. Üks pilet palun! Kino, kontsert, koolitus

Õpiväljundid:

• õppija teab mõnda ürituseliiki, nt festival, konverents

• õppija tunneb konstruktsiooni Kas sa oled kunagi + …nud?

• õppija oskab osta kinopiletit ja kontserdipiletit

Orienteeruv aeg teema läbimiseks: 3 akadeemilist tundi

Sõnavara Quizletis: 22.1 Üritused

Ülesanne 1. Küsi ja vasta!

Õppijad liiguvad klassis ringi ja küsivad üksteiselt küsimusi ning vastavad neile.

Zoomis: Samamoodi, õppijad töötavad kahekaupa BORides ja õpetaja vahetab BORe 2-3 korda.

Ülesanne 2. Kuula ja kirjuta! vt Töö Kuula ja kirjuta tüüpi ülesannetega

A2 video 16 Üks pilet palun!

Klient: Tere! Üks pilet palun!

Müüja: Mis kuupäev ja mis kontsert?

Klient: 11. mai (üheteistkümnes mai) ja emadepäeva kontsert.

Müüja: Kas see koht sobib?

Klient: Jaa.

Müüja: Selge! Kas täispilet või sooduspilet?

Klient: Sooduspilet. Ma olen üliõpilane

Müüja: Teie dokument palun!

Klient: Palun, siin on minu üliõpilaspilet.

Müüja: Aitäh! Sooduspilet maksab kaheksa eurot. Kas maksate sulas või kaardiga?

Klient: Kaardiga.

Müüja: Pange kaart sisse ja pange PIN-kood palun! Ja siin on teie pilet. Palun!

Klient: Suur tänu!

Ülesanne 3. Loe ja kirjuta!

Koos õpetajaga vastatakse tekstijärgsetele küsimustele. Vastuste kirjutamiseks võib õpetaja kuvada seinale tööraamatu PDFi.

Zoomis: Samamoodi, õppijate öeldud vastused kirjutab õpetaja jagatud ekraanil tööraamatu PDFi.

Ülesanne 4. Loe!

Õppijad töötavad kolmestes rühmades, loevad kuulutuse teksti ning vastavad küsimustele.

Zoomis: Samamoodi, õppijad töötavad kolmestes BORides ning vastuseid kontrollitakse suuliselt koguklassitööna.

Ülesanne 5. Joonista ja kirjuta! Tee oma kuulutus!

Ülesandel on kaks osa.

Kõigepealt töötavad õppijad samades gruppides nagu ülesandes nr 4, valivad ühe kuulutuse teema ning loovad tööraamatusse eelmist teksti mallina kasutades oma kuulutuse. Õpetaja kontrollib, et kuulutuses oleks kindlasti olemas kuupäev, koht, alguse kellaaeg, pileti, sh sooduspileti ja lapsepileti hind.

Seejärel demonstreerib õpetaja ühe õppijaga, kuidas kasutada ülesande nr 2 dialoogi mallina pileti ostmiseks. Seejärel jääb kaks õppijat loodud kuulutuse juurde ja igast grupist üks õppija läheb piletit ostma kaaslaste loodud üritusele. Küsimustele vastamiseks ja pileti ostuks kasutatakse ülesande nr 2 dialoogi. Rolle vahetatakse niikaua, kuni kõik õppijad on saanud käia vähemalt üks kord piletit ostmas.

Zoomis: Õpetaja selgitab kuulutuse loomise käiku ja jagab kuulutuse loomiseks õppijad samadesse BORidesse, kus nad olid ülesandes nr 4. Õppijad loovad kuulutuse tööraamatusse. Kõik õppijad kirjutavad/joonistavad ja koos arutatakse, mis info kuulutusse kirjutada. Seejärel toob õpetaja õppijad suurde ruumi, palub kõigepealt esimesest grupist ühel kuulutuse joonistanud inimesel kuulutust ekraani vahendusel näidata, valib ühe vabatahtliku “ostja” mõnest teisest grupist ning laseb sellel ülesande nr 2 dialoogi kasutades üritusele pileti osta (vastab kuulutuse joonistanud grupiliige). Siis töötavad õppijad kaheses BORis ning ostavad ja müüvad pileteid oma üritustele.

Ülesanne 6. Loe ja leia õige pilet!

Õpetaja jagab seinal tööraamatu PDFi ja demonstreerib paari esimese küsimusega, kuidas piletitelt info üles leida. Seejärel töötavad õppijad gruppides, loevad piletitel olevat infot ja täidavad ülesande. Ülesannet kontrollitakse ühiselt.

Zoomis: Samamoodi, pärast ülesande demonstreerimist jagab õpetaja õppijad kolmekaupa BORidesse ning ülesannet kontrollitakse ühiselt suures ruumis.

Õpetaja juhitud ülesanne. Sõnavara tutvustamine

Õpetaja tutvustab uut sõnavara Quizleti komplekti 22.1 Üritused abil, vt Sõnavara tutvustamine Quizletis.

Zoomis: Samamoodi.

Ülesanne 7. Kirjuta!

Õppijad töötavad paarides, vaatavad pilte ja kirjutavad sõnad õigesse kohta.

Zoomis: Samamoodi, ülesande tegemiseks jagab õpetaja õppijad kahekaupa BORidesse.

Ülesanne 8. Loe ja märgi! Küsi ja vasta!

Õppijad täidavad kõigepealt töölehe enda kohta. Seejärel töötavad õppijad paarides (paarilise nimi tuleb kirjutada ülesande päisesse). Õppijad küsivad ja vastavad kordamööda. Kui paariline vastab jaatavalt, siis märgib küsija selle kasti ristiga.

Zoomis: Samamoodi, ülesande tegemiseks jagab õpetaja õppijad kahekaupa BORidesse.

Ülesanne 9. Vaata veebilehte www.puhkaeestis.ee/et/erilised-elamused!

Õpetaja avab veebilehe klassis ja demonstreerib, kuidas lehelt infot otsida. Koduse tööna uurivad õppijad veebilehte ja otsivad endale huvipakkuvaid üritusi.

Zoomis: Samamoodi, õpetaja demonstreerib veebilehte ja info otsimist, jagades ekraani.

Kodutöö: Quizletis ja/või sõnavihikus 22.1 Üritused.

23. Töötan restoranis kokana. Amet ja töökoht

Õpiväljundid:

• õppija teab ametinimetusi

• õppija oskab öelda, kellena ta töötab, on töötanud ja tahaks töötada

Orienteeruv aeg teema läbimiseks: 3 akadeemilist tundi

Sõnavara Quizletis:

23.1 Minu vend on arhitekt

23.2 Minu abikaasa töötab arstina

Õpetaja juhitud ülesanne. Vaata passi!

Õpetaja annab igale õppijale passi ja kirjutab küsimuste ja vastuste malli tahvlile või kuvab seinale. Viimases veerus on rea number, kust passis vastuse leiab.

Õppijad liiguvad ringi ja vestlevad üksteisega, küsides küsimusi ja neile vastates:

• Mis su nimi on? 1−2

• Kust sa pärit oled? 5

• Kus sa praegu elad? 9

• Kes sa oled? Kus sa töötad? 14

Zoomis: Jääb ära.

Ülesanne 1. Küsi ja vasta!

Õppijad liiguvad klassis ringi ja küsivad üksteiselt küsimusi ning vastavad neile.

Zoomis: Samamoodi.

Ülesanne 2. Küsi ja vasta!

Õpetaja kuvab seinale tööraamatu PDFi ja selgitab fraasi: Kas sa tunned kedagi, kes on psühholoog? Ja ütleb küsimusele ka vastusevariandid, nt Ei, ei tunne. Jaa, minu õde on psühholoog. Seejärel küsib ta sama küsimust mõnelt õppijalt. Kui mõni õppija on ka jaatavalt vastanud, näitab õpetaja, mis tuleb kirjutada punktiirile, nt õpetaja vend, Thomase sõber Õppijad liiguvad klassis ringi ja küsivad üksteiselt küsimusi ning kirjutavad ameti taha mõne nime või seose.

Zoomis: Samamoodi. Õppijad töötavad kolmeses BORis, BORi vahetatakse kolm korda.

Ülesanne 3. Räägi!

Õppijad täidavad individuaalselt mõistekaardi ning räägivad väiksemates gruppides mõistekaardi põhjal, nt Minu vend on õpetaja, minu ema on arst

Zoomis: Samamoodi. Õppijad töötavad kolmeses BORis.

Ülesanne 4. Kuula ja märgi! vt Töö Kuula ja märgi tüüpi ülesannetega

A2 video 17 Kellena sa praegu töötad?

Õiged vastused:

õpetaja juuksur

arst

politseinik

koristaja kloun

sekretär

müüja

näitleja

kondiiter

stjuardess

tehasetööline

Ülesanne 5. Kuula ja kirjuta! vt Töö Kuula ja kirjuta tüüpi ülesannetega

A2 video 17 Kellena sa praegu töötad?

Paul: Kellena sa praegu töötad?

Triinu: Juuksurina.

Paul: Ja kuidas meeldib?

Triinu: Väga meeldib!

Paul: Ja kellena sa varem oled töötanud?

Triinu: Ma olen töötanud koristajana ja müüjana ja siis natuke aega tehasetöölisena

Paul: Tõesti?

Triinu: Jah, aga see töö ei sobinud mulle. Tegelikult tahaksin töötada näitlejana. Ma arvan, et mul on annet!

Paul: Kindlasti!

Ülesanne 6. Vaata ja õpi!

Õpetaja tutvustab grammatikat, esmalt vormi moodustust ning siis selle kasutust. Koos täidetakse grammatikatabel lõpuni. Õpetaja kontrollib, et õppijad saaksid aru.

Pärast tabeli täitmist töötavad õppijad paaris ja loevad eelmise dialoogi ette nii, et kasutavad igas lüngas uusi sõnu tabelist, dialoogi loetakse kolm korda.

Zoomis: Samamoodi.

Õpetaja juhitud ülesanne. Kellena sa oled töötanud?

Iga õppija saab paberilehe. Õppijad kirjutavad lehele individuaalselt kõik ametid, kellena nad on varem töötanud. Õpetaja korjab lehed kokku ja igaüks loeb ametid ette, kasutades malli: Ta on töötanud …na. Grupikaaslased arvavad, kes see on.

Zoomis: Õppijad saadavad oma teksti chatis ainult õpetajale. Õpetaja loeb tekstid ükshaaval ette ja õppijad arvavad, kes see on.

Ülesanne 7. Küsi ja vasta!

Koos vaadatakse üle küsimuste ja vastuste mallid. Õppijad liiguvad klassis ringi ja küsivad üksteiselt küsimusi ning vastavad neile.

Zoomis: Samamoodi. Õppijad töötavad kolmeses BORis, BORi vahetatakse kolm korda.

Ülesanne 8. Vaata ja õpi! Loe ja kirjuta!

Õpetaja tutvustab grammatikat, esmalt vormi moodustust ning siis selle kasutust. Koos täidetakse grammatikatabel lõpuni. Õppijad kasutavad tabelis olevaid sõnu, et öelda, kellena ja kus nad on töötanud / kellena ja kus nad töötada tahaksid, nt Ma olen töötanud restoranis kokana. Ma tahaksin töötada merel politseinikuna. Õpetaja kirjutab malli tahvlile.

Zoomis: Samamoodi.

Ülesanne 9. Küsi ja vasta!

Õppijad liiguvad klassis ringi ja küsivad üksteiselt malli järgi küsimusi ning vastavad neile pildi põhjal. Ülesannet võib teha nii, et grupis olevad mehed töötavad kõigepealt pildiga, kus on naised, ja vastupidi.

Zoomis: Õppijad töötavad kolmeses BORis. Pildile osutamiseks saab kasutada numbreid, nt mees nr 5.

Ülesanne 10. Loe!

Tekste loetakse valjult, õpetaja selgitab sõnu, mis on arusaamatud.

Zoomis: Samamoodi.

Ülesanne 11. Loe ja vasta!

Eelmise ülesande teksti loetakse veel vaikselt omaette. Õppijad vastavad tekstijärgsetele küsimustele algul individuaalselt, seejärel kontrollivad vastuseid paarilisega.

Zoomis: Samamoodi.

Ülesanne 12. Kirjuta!

Õppija kirjutab kodutööna enda kohta lühikese teksti, kus kirjeldab oma tööd, varasemaid töökohti või unistuste ameteid. Järgmisel kohtumisel korjab õpetaja tööraamatud kokku ja jagab õppijale kellegi teise teksti. Õppija loeb teksti ette ja teised arvavad, kelle tekst see on.

Zoomis: Samamoodi.

Ülesanne 13. Intervjueeri kolleegi ja kirjuta!

Koduse tööna intervjueerivad õppijad mõnd eestikeelset kolleegi või sõpra. Järgmisel kohtumisel tehakse ülesandest kokkuvõte.

Zoomis: Samamoodi.

Kodutöö: Quizletis ja/või sõnavihikus 23.1 Minu vend on arhitekt ja 23.2 Minu abikaasa töötab arstina ning tööraamatus ülesanne 12 kirjalikult.

24. Curriculum vitae

Õpiväljundid:

• õppija oskab öelda, mis aastal ta kooli läks ja kooli lõpetas

• õppija oskab rääkida oma karjäärist

• õppija saab aru lihtsast CVst

• õppija oskab koostada lihtsat CVd

Orienteeruv aeg teema läbimiseks: 3 akadeemilist tundi

Sõnavara Quizletis: Selles peatükis Quizleti komplekte ei ole.

Ülesanne 1. Loe ja kirjuta!

Õppijad tuletavad koos õpetajaga meelde numbrid eesti keeles ja kirjutavad ülesandesse aastaarvud.

Seejärel harjutavad õppijad numbreid paarides, kumbki kirjutab lehele viis aastaarvu ja dikteerib need kaaslasele, oma lehte kaaslasele näitamata. Kaaslane kirjutab need kuulmise järgi üles.

Zoomis: Samamoodi, harjutamiseks jagab õpetaja õppijad kahekaupa BORidesse.

Ülesanne 2. Küsi ja vasta!

Koos õpetajaga kontrollitakse, kas küsimused on arusaadavad. Seejärel liiguvad õppijad klassis ringi ja küsivad üksteiselt küsimusi ning vastavad neile. Kui õppijad on omavahel küsimusi küsinud, küsib õpetaja pisteliselt küsimusi ka koguklassitööna.

Zoomis: Samamoodi, harjutamiseks jagab õpetaja õppijad kahekaupa BORidesse. Suures ruumis küsib õpetaja pisteliselt küsimusi ka koguklassitööna.

Ülesanne 3. Kirjuta aastaarvud!

Õppijad töötavad individuaalselt ning kirjutavad mullide sisse aastaarvud, mis on olnud talle tema elus olulised.

Zoomis: Samamoodi, mängulaua täitmiseks jagab õpetaja õppijad kolmestesse BORidesse.

Ülesanne 4. Räägi ja kirjuta!

Seejärel töötavad õppijad kolmestes gruppides ning kirjutavad oma rühma eelmises ülesandes märgitud aastaarvud mängulauale kronoloogilises järjekorras. Kronoloogia käivitamiseks kirjutab õpetaja tahvlile küsimused: Mis on sinu kõige väiksem aastaarv? Mis on sinu järgmine aastaarv? ning tutvustab ühe grupi andmeid, näidates, kuidas see kronoloogia jooksma hakkab.

Õppijad töötavad samades rühmades ja ütlevad iga kirjutatud aastaarvu kohta lause, nt Aasta 1990 on minu jaoks oluline, sest siis ma sündisin. Aasta 2021 on minu jaoks oluline, sest siis ma kolisin Eestisse. Lauseid ütlevad rühmaliikmed kronoloogilises järjestuses, st alustab see õppija, kellel on kõige varasem aastaarv, järgmisena ütleb see, kellel on järgmine aastaarv jne.

Kui ülesanne on rühmades tehtud, kirjutab iga õppija laused tööraamatusse ka individuaalselt (võib teha ka koduse tööna).

Zoomis: Samamoodi.

Ülesanne

5. Loe!

Õppijad loevad vaikselt individuaalselt CVd. Õpetaja aitab vajaduse korral teksti mõistmisega.

Zoomis: Samamoodi.

Ülesanne

6. Loe ja vasta!

Õpetaja jagab tööraamatu PDFi seinale, õppijad loevad ükshaaval ette küsimuse ja tulevad ning näitavad, kust selle info CVs üles leiab. Tööraamatusse kirjutatakse õiged vastused.

Zoomis: Samamoodi, õpetaja näitab CVd jagatud ekraanil, palub õppijail ükshaaval lugeda ette küsimus ning näidata funktsiooniga Annotate > Stamps, kust leiab vastuse küsimusele. Õpetaja võib vastused nummerdada ja kirjutada chati.

Ülesanne

7. Küsi ja vasta!

Koos kontrollitakse, kas küsimused on arusaadavad. Seejärel liiguvad õppijad klassis ringi ja küsivad üksteiselt küsimusi ning vastavad neile.

Zoomis: Samamoodi, küsimuste küsimiseks jagab õpetaja õppijad kahekaupa BORidesse ja vahetab BORe kaks korda.

Ülesanne 8. Kirjuta CV!

Õppijad töötavad individuaalselt ning igaüks koostab kodutööna oma lühikese CV. Õpetaja abistab vajaduse korral sõnavaraga.

Zoomis: Samamoodi.

Ülesanne 9. Mine lehele

https://www.cvkeskus.ee/! Kirjuta neli ametit!

Õpetaja avab veebilehe klassis ja demonstreerib, kuidas lehelt infot otsida.

Koduse tööna uurivad õppijad veebilehte ja otsivad endale huvipakkuvaid töökohti.

Zoomis: Samamoodi.

Kodutöö: Kodutööd selle teema juures Quizletis ega sõnavihikus ei ole, küll aga peaksid kõik õppijad teema lõpuks olema koostanud enda CV (tööraamatus ülesanne 8).

25. Klaas piima ja tükk kooki

Õpiväljundid:

• õppija oskab väljendada koguseid nii mõõtühikutes kui ka pakendites, nt kilo, klaas, purk, kott, tükk

• õppija oskab moodustada konstruktsiooni purk mett, kilo võid

• õppija teab toiduvalmistamise kirjeldamisel vajaminevaid verbe

• õppija oskab kasutada käskiva kõneviisi ainsuse 2. pöörde vormi

• õppija teab tavalisemaid laua- ja toidunõusid, nt taldrik, kauss, teelusikas

• õppija saab aru lihtsast toiduretseptist

• õppija teab, et sõna ära võib eesti keeles näidata nii lõpetatust kui ka keeldu

Orienteeruv aeg teema läbimiseks: 4 akadeemilist tundi

Sõnavara Quizletis:

25.1 Pakk võid

25.2 Palun anna mulle kahvel!

25.3 Segan tainast

Ülesanne 1. Küsi ja vasta!

Koos õpetajaga kontrollitakse, kas küsimused on arusaadavad. Seejärel liiguvad õppijad klassis ringi ja küsivad üksteiselt küsimusi ning vastavad neile.

Zoomis: Samamoodi, ülesande tegemiseks jagab õpetaja õppijad kahekaupa BORidesse ja vahetab BORe kaks korda.

Õpetaja juhitud tegevus. Sõnavara tutvustamine

Õpetaja tutvustab uut sõnavara ja grammatikat Quizleti komplekti 25.1 Pakk võid abil, vt Sõnavara tutvustamine Quizletis. Harjutamiseks võib kasutada ka päris pakendeid (liiter mahla, purk moosi, klaas vett, pudel veini).

Zoomis: Samamoodi.

Ülesanne 2. Vali õige vastus! Kirjuta!

Õppijad täidavad ülesande, ülesannet kontrollitakse paaris.

Zoomis: Samamoodi.

Ülesanne 3. Vaata ja õpi! Loe ja kirjuta!

Õpetaja tutvustab grammatikat. Koos täidetakse grammatikatabel lõpuni. Õpetaja kontrollib, et õppijad saaksid aru.

Zoomis: Samamoodi.

Ülesanne 4. Ütle!

Lauamängu mängitakse väikses grupis. Õppijad viskavad täringut ja moodustavad sobivaid fraase. Täringu silmade arv näitab, mis sõnadega fraas tuleb moodustada, nt kui täringut visates tuleb viis, tuleb moodustada fraas nii sõnaga kilo kui ka sõnaga pudel. Sõnad, mida on kasutatud, tuleb mängulaual maha tõmmata. Kui täringuga visatud sõnadega fraasi moodustada ei saa, võivad õppijad ise pakkuda sõnu või ootavad mänguvooru, kus täring näitab sõna natuke.

Zoomis: Samamoodi, õppijad töötavad kolmestes BORides ja mängimiseks kasutatakse elektroonilist täringut, https://freeonlinedice.com/.

Õpetaja juhitud tegevus. Sõnavara tutvustamine

Õpetaja tutvustab uut sõnavara ja grammatikat Quizleti komplekti 25.2 Palun anna mulle kahvel! abil, vt Sõnavara tutvustamine Quizletis. Harjutamiseks ja sõnade kinnistamiseks võib kasutada ka päris esemeid (kahvel, nuga, lusikas jne)

Zoomis: Samamoodi.

Ülesanne 5. Kirjuta sõnad õigesse kohta!

Õppijad töötavad paarides, vaatavad pilti ja kirjutavad sõnad pildil õigesse kohta.

Zoomis: Samamoodi.

Ülesanne 6. Kuula ja märgi! vt Töö Kuula ja märgi tüüpi ülesannetega

A2 video 18 Teeme kama! piim

keefir

kohv tee sool suhkur

jahu [õpetaja võib selgitada liitsõna “kamajahu”, et see ei ole päris jahu] kama

pott

pann

tass supilusikas

Ülesanne 7. Kuula ja kirjuta! vt Töö Kuula ja kirjuta tüüpi ülesannetega

A2 video 18 Teeme kama!

Triinu: Mul on kõht tühi.

Paul: Mul on ka kõht tühi.

Triinu: Vaatame, mis meil külmkapis on!

Paul: Siin on liiter keefirit

Triinu: Vaatame, mis meil kapis on!

Paul: Siin on kohvi ja suhkrut. Ja siin on kamajahu ka.

Triinu: Suurepärane! Teeme kama!

Paul: Kas sa oskad kama teha?

Triinu: Jaa, iga laps oskab kama teha. Võta tass ja lusikas!

Paul: Hästi!

Triinu: See on supilusikas. Võta teelusikas!

Paul: Aa, okei.

Triinu: Vala keefir siia! Nüüd lisa lusikatäis suhkrut ja lusikatäis kama!

Paul: Okei.

Triinu: Sega nüüd! Maitse!

Paul: Päris hea! Maitse!

Triinu: Kuule, see on väga hea!

Ülesanne 8. Loe ja märgi, kas lause on õige või vale!

Õppijad loevad dialoogi teksti ja märgivad, kas väited on õiged või valed.

Õiged vastused:

1. Triinul on kõht tühi.

2. Paulil on kõht täis.

3. Külmkapis on kaks liitrit keefirit.

4. Kapis on kohvi.

5. Kapis on kama.

6. Paul ja Triinu teevad kama.

7. Paulile maitseb kama.

8. Triinule ei maitse kama.

Zoomis: Samamoodi.

Ülesanne 9. Kirjuta kama retsept!

Õppijad töötavad paarides, loevad dialoogi teksti veel kord ning kirjutavad kama retsepti, st kirjutavad vajalike koostisainete kogused ja järjestavad tegevused.

Õiged vastused:

tass keefirit

lusikatäis kama

lusikatäis suhkrut

4. või 5. Lisa lusikatäis kama!

7. Maitse!

2. või 3. Võta teelusikas!

4. või 5. Lisa lusikatäis suhkrut!

6. Sega!

2. või 3. Vala keefir tassi!

1. Võta tass!

Zoomis: Õpetaja jagab õppijad kahekaupa BORidesse ja vastuseid kontrollitakse jagatud ekraanil suures ruumis.

Õpetaja juhitud ülesanne. Kama tegemine

Kohvipausi ajal võib koos õppijatega klassis ka kama teha.

Zoomis: Jääb ära.

Ülesanne 10. Kuula ja märgi! vt Töö Kuula ja märgi tüüpi ülesannetega

A2 video 19 Teeme juustuleiba!

Õiged vastused:

juustuleib tomatiga

vorstileib tomatiga

juustuleib kurgiga

vorstileib kurgiga

ketšup pipar sinep sool

Ülesanne 11. Kuula ja kirjuta! vt Töö Kuula ja kirjuta tüüpi ülesannetega

A2 video 19 Teeme juustuleiba!

Triinu: Võileiba tahaks!

Paul: Sööks jah võileiba. Juustuleiba tomatiga või vorstileiba kurgiga või …

Triinu: Vaata uuesti, mis meil külmkapis on!

Paul: Meil on leiba ja juustu ja kurki on ka, aga vorst on otsas.

Triinu: Vorst on alati otsas. Teeme juustuleiba! Lõika palun kurki!

Paul: Kas ma koorin kurki või ei koori?

Triinu: Koori jah! Ma määrin niikaua võid. Kuule, kas sa ketšupit sööd?

Paul: Ainult lapsed söövad ketšupit. Mina ei ole laps.

Triinu: Ahsoo? Mulle küll ketšup maitseb. Head isu!

Paul: Head isu!

Ülesanne 12. Loe ja vasta küsimustele!

Õppijad vastavad tekstijärgsetele küsimustele kirjalikult.

Zoomis: Samamoodi.

Õpetaja juhitud tegevus. Sõnavara tutvustamine

Õpetaja tutvustab uut sõnavara ja grammatikat Quizleti komplekti 25.3 Segan tainast abil, vt Sõnavara tutvustamine Quizletis.

Zoomis: Samamoodi.

Ülesanne 13. Kirjuta!

Õppijad töötavad paarides, vaatavad pilte ja kirjutavad sõnad õigesse kohta.

Zoomis: Samamoodi.

Ülesanne 14. Loe ja kirjuta!

Õpetaja tutvustab grammatikat, esmalt vormi moodustust ning siis selle kasutust. Koos täidetakse grammatikatabel lõpuni. Õpetaja kontrollib, et õppijad saaksid aru.

Zoomis: Samamoodi.

Ülesanne 15. Vali õige vastus! Kirjuta!

Õppijad loevad retsepti koostisosi ning täidavad ülesande.

Zoomis: Samamoodi.

Ülesanne 16. Vaata ja õpi! Loe ja kirjuta!

Õpetaja selgitab, et sõna ära kasutatakse eesti keeles kahes tähenduses. Õpetaja selgitab tähendust, süües ära näiteks kommi või küpsise. Seejärel täidetakse ülesanne lõpuni.

Zoomis: Samamoodi.

Ülesanne 17. Mine lehele https://nami-nami.ee/retseptid! Vali üks retsept! Tee süüa!

Õpetaja demonstreerib info leidmist veebilehelt otsides välja lihtsa kartulisalati retsepti. Koduse ülesandena vaatavad õppijad veebilehte ning valivad sealt ühe lihtsa retsepti (sõltuvalt aastaajast võib kokku leppida, kas see on mõni küpsetis, salat vm) ja proovivad selle järgi süüa teha.

Zoomis: Samamoodi.

Õpetaja juhitud tegevus. “Margus, kass ja õunamoos”

Õpetaja valib kolme retsepti seast ühe (lk 12, 23 või 27), loeb või mängib audioraamatust ette ja kuvab seinale/ekraanile vastava osa raamatust. Pärast arutatakse, kui palju õppijad aru said.

Täna keedan õunamoosi. Kas sa oskad teha head õunamoosi? See on väga lihtne. Mul on vanaema Vaike õunamoosi retsept.

VANAEMA ÕUNAMOOS

pool klaasi vett

2 kilo õunu

1 kilo suhkrut

Tükelda õunad, pane potti ja lisa vesi. Keeda umbes 20 minutit. Siis pane potti suhkur ja keeda veel 20 minutit. Pane moos purki. Pane purk külmikusse või keldrisse.

Mullemaitsebkaerahelbepuderõunamoosiga.Keedanputruigalhommikul.Ainultmõnikord olen väga laisk, siis söön võileiba.

Maitsen moosi. Oh, see on nii maitsev! Maitsen veel ja veel ... Telefon heliseb.

VANAEMA SELMA SEENESALAT

Võta 200 grammi seeni, 1 muna ja 1 väike sibul, hapukoort ja natuke soola.

Keeda seened ja muna.

Tükelda seened, muna ja sibul, sega need hapukoore ja soolaga.

Head isu!

Keedan vett. Siis joome teed, sööme kooki ja räägime juttu. Murri (alias Miisu) istub köögis laua all. Liisa-Krõõdale maitseb minu õunakook. Annan talle vanaema õunakoogi retsepti.

Vanaema õunakook

pool kilo õunu

150 grammi suhkrut

natuke soola

1 klaas hapupiima või keefirit

180 grammi jahu

pool teelusikatäit söögisoodat

Tükelda õunad. Sega munad suhkruga. Sega jahu soola ja söögisoodaga. Siis sega kõik hapupiima või keefiriga. Pane tainas koogivormi ja küpseta 170-kraadises ahjus 25 minutit.

Kodutöö: Quizletis ja/või sõnavihikus 25.1 Pakk võid, 25.2 Palun anna mulle kahvel! ja 25.3 Segan tainast

26. Mul on kõik korras!

Õpiväljundid:

• õppija teab peamiste emotsioonide nimetusi

• õppija oskab öelda, kuidas ta ennast tunneb erinevates olukordades

Orienteeruv aeg teema läbimiseks: 2 akadeemilist tundi

Sõnavara Quizletis: 26.1 Enesetunne

Ülesanne 1. Küsi ja vasta!

Õppijad ja õpetaja seisavad püsti. Õpetaja demonstreerib küsimuste tähendusi kehakeeles. Õppijad teevad liigutusi kaasa.

Seejärel liiguvad õppijad klassis ringi ja küsivad üksteiselt küsimusi ning vastavad neile.

Zoomis: Samamoodi, kui küsimused on üle vaadatud, jagab õpetaja õppijad kahekaupa BORidesse ja vahetab BORe 2-3 korda.

Õpetaja juhitud tegevus. Sõnavara tutvustamine

Õpetaja tutvustab uut sõnavara ja grammatikat Quizleti komplekti 26.1 Enesetunne abil, vt Sõnavara tutvustamine Quizletis.

Zoomis: Samamoodi.

Ülesanne 2. Kirjuta!

Õpetaja jagab tahvli pooleks, joonistab ühele poole naerunäo ja teisele poole kurva näo, jagab õppijatele markerid ning laseb neil tahvlile kirjutada positiivseid ja negatiivseid fraase. Õpetaja kontrollib vajaduse korral õigekirja ja seejärel kirjutavad õppijad sõnad tööraamatu mõistekaardile.

Zoomis: Samamoodi. Sõnade kirjutamiseks jagab õpetaja ekraani ja õppijad kirjutavad sõnu funktsiooniga Annotate > Text

Ülesanne 3. Loe ja kirjuta! Räägi!

Õpetaja kuvab tööraamatu PDFi ekraanile ja ühiselt täidetakse ülesanne ning kontrollitakse, kas kõik ruutudel olevad laused on arusaadavad. Seejärel mängitakse lauamängu väikses grupis. Igal rühmal on üks mängunupp. Õppijad liiguvad mängulaual sammhaaval, loevad ette väite ning ütlevad oma reaktsiooni. Lauamängu võib mängida ka nii, et reaktsiooni näitavad õppijad pantomiimiga ning teised õppijad ütlevad, mis reaktsioon see on.

Zoomis: Samamoodi, lauamängu mängimiseks jagab õpetaja õppijad kolmekaupa BORidesse.

Ülesanne 4. Kirjuta emotsioon!

Õppijad kirjutavad emotikonide alla emotsiooni.

Õiged vastused:

1. rõõmus 2. kurb 3. üllatunud 4. vihane 5. hirmul 6. mõtlik 7. kõik on OK

Zoomis: Samamoodi.

Kodutöö: Quizletis ja/või sõnavihikus 26.1 Enesetunne ja järgmise teema sõnavara, 27.1 Mu õlg valutab, 7.2 Tervisehädad

27. Mis sul viga on?

Õpiväljundid:

• õppija oskab kirjeldada oma enesetunnet ja tervislikku seisundit üldsõnaliselt

• õppija teab kehaosade nimetusi

Orienteeruv aeg teema läbimiseks: 2 akadeemilist tundi

Sõnavara Quizletis:

27.1 Mu õlg valutab

27.2 Tervisehädad

Ülesanne 1. Räägi ja näita! Mis sul valutab?

Õpetaja kontrollib TPR-meetodiga, kas õppijad teavad kehaosade nimetusi, st loeb lauseid ette ja näitab kehakeeles, kust tal valutab. Õppijad teevad kaasa, st näitavad oma kehal, mis neil valutab.

Zoomis: Samamoodi.

Ülesanne 2. Ütle ja joonista!

Kõigepealt kontrollivad õppijad koos õpetajaga, kas mängulaual parempoolses tulbas olevad sõnad on tuttavad. Õpetaja ütleb sõna ja õppijad näitavad seda kehaosa enda kehal. Õppijad töötavad paarides. Igal õppijal on mängunupp ja üks täring paari peale. Õppijad liiguvad mängulaual vastavalt silmade arvule ja joonistavad mängulaua keskele vastava kehaosa, arvestades, et kokku tuleb keha, mis võib olla inimene/koletis/robot, ja tema keha joonistamist tuleb alustada näiteks põlvest või sõrmedest – sõltuvalt sellest, mis ruudul õppija pärast täringu viskamist peatub. Õppija liiguvad mängulaual mitu ringi ja tõenäoliselt satuvad ühe kehaosa ruudule mitu korda, siis võibki joonistada seda kehaosa mitu korda (nt nii võib tekkida tegelane, kellel on kolm pead ja viis kätt) või loobuda selle kehaosa teistkordsest joonistamisest. Õppijad märgivad tabelis kehaosad, mis on juba joonistatud, ning näevad sealt, mis kehaosa veel puudu on.

Zoomis: Samamoodi, kehaosade nimetused korratakse suures ruumis ja lauamängu mängimiseks jagab õpetaja õppijad kolmekaupa BORidesse. Õppijad viskavad kordamööda täringut ning pildi joonistab iga õppija oma tööraamatusse. Pärast iga kehaosa joonistamist näitavad kõik õppijad oma pilti kaaslastele kaamera vahendusel − nii saab ühtlasi ka kontrollida, et kehaosa nimetusest said kõik õppijad ühtemoodi aru.

Ülesanne 3. Küsi ja vasta!

Ülesannet tehakse koguklassitööna. Õpetaja abistab vastuste leidmisel. Õppijad vastavad küsimustele kirjalikult.

Zoomis: Samamoodi.

Ülesanne 4. Loe ja kirjuta!

Ülesannet tehakse paarides. Õppijad kirjutavad sõnad õigetesse kohtadesse.

Zoomis: Samamoodi, ülesande tegemiseks jagab õpetaja õppijad kahekaupa BORidesse. Ülesannet kontrollitakse koguklassitööna.

Ülesanne 5. Loe ja kirjuta!

Õpetaja juhitud tegevus. Sõnavara tutvustamine

Õpetaja kordab kodutööna õpitud Quizleti komplekti 27.2 Tervisehädad abil tavalisemate tervisehädade sõnavara, vt Sõnavara tutvustamine Quizletis

Õppijad töötavad individuaalselt, vaatavad pilte ja kirjutavad sõnad õige pildi juurde, ülesannet kontrollitakse paarides.

Zoomis: Samamoodi.

Ülesanne 6. Vaata ja õpi!

Õpetaja selgitab, kuidas saab jaatavast lausest eitava lause. Koos täidetakse ülesanne lõpuni. Õpetaja kontrollib, et õppijad saaksid aru.

Zoomis: Samamoodi.

Ülesanne 7. Ütle, mis sul viga on! Anna nõu!

Lauamängu mängitakse paarides. Igal paaril on täring ja kummalgi õppijal mängunupp. Õppijad viskavad täringut ja liiguvad mängulaual vastavalt silmade arvule. Kui õppija satub silmade arvuga ruudule kodu, apteek, perearst, ema, kiirabi, saab ta uuesti visata ja edasi liikuda. Kui õppija satub ruudule, kus on pilt, peab ta pilti tõlgendades ütlema, mis tal viga on. Paariline annab nõu, kasutades selleks mängulaual toodud väljendeid (Mine apteeki! Helista emale! jm). Saadud nõuande järgi liigub õppija vastavale ruudule, nt kui paariline ütleb Mine koju!, liigub õppija mängulaual ruudule “kodu” ning järgmist silmade arvu hakatakse lugema sellelt ruudult.

Zoomis: Samamoodi, mängu mängimiseks jagab õpetaja õppijad kahekaupa BORidesse, õppijad kasutavad online’i täringut, https://freeonlinedice.com/.

Ülesanne 8. Mine apteeki! Loe ja kirjuta viis tuttavat sõna!

Koduse ülesandena külastavad õppijad mõnd kodulähedast apteeki ning kirjutavad apteegikeskkonnast üles viis tuttavat sõna. Õpetaja võib õppijaid juhendada vaatama riiulite kohal olevaid suuri pealkirju (nt vitamiinid, süda, ema ja laps, kurguvalu).

Zoomis: Samamoodi, õpetaja selgitab, et ülesannet tuleb teha apteegis.

Kodutöö: Kodutööd selle teema juures Quizletis ega sõnavihikus ei ole.

28. Mille üle te kaebate?

Õpiväljundid:

õppija oskab arstile oma tervislikku seisundit üldsõnaliselt kirjeldada

• õppija oskab kasutada käskiva kõneviisi mitmuse 2. pöörde vormi

• õppija saab aru, kas öeldu on käsk või keeld

Orienteeruv aeg teema läbimiseks: 3 akadeemilist tundi

Sõnavara Quizletis:

28.1 Töötage! 1

28.2 Töötage! 2

Ülesanne 1. Küsi ja vasta!

Koos õpetajaga kontrollitakse, kas õppijad oskavad moodustada küsimusi piltidel kujutatud tervisehädade kohta.

Õpetaja kasutab elektroonilist loosiratast, https://wheelofnames.com/et/mcp-9pt. Õpetaja selgitab, et see number, mis on loosirattal näha, annab pildi, mille põhjal dialoog tehakse. Õppijad tõusevad püsti, liiguvad klassis ringi ja otsivad endale paarilise. Õpetaja keerutab loosiratast esimest korda ja paariline A moodustab küsimuse ning paariline B vastab sellele.

Seejärel keerutab õpetaja loosiratast veel kord ja küsimuse moodustab paariline B ning paariline A vastab sellele. Seejärel otsitakse uus paariline ja tegevus kordub.

NB! Pärast loosiratta keerutamist ilmub võidunumber eraldi aknas ning on kaks valikut − “sulge” ja “eemalda”. Esimeste mänguringide ajal tuleks valida “sulge” (paneb akna kinni). Kui mängu on mõnda aega mängitud, tuleks valida “eemalda” (siis kaob võidunumber loosirattalt). Kui link uuesti avada, on kõik numbrid loosirattal jälle tagasi.

Zoomis: Samamoodi, õpetaja demonstreerib ülesannet ja saadab lingi elektroonilise loosirattaga chati vahendusel ning õppijad töötavad kaheses BORis. Küsitakse ja vastatakse seni, kuni kõiki fraase on kasutatud.

Ülesanne 2. Loe ja kirjuta!

Õppijad töötavad paarides ja järjestavad fraasid ajalises gradatsioonis.

Õiged vastused:

1. väga ammu

2. kaks aastat tagasi

3. kaks kuud tagasi

4. kaks nädalat tagasi

5. kaks päeva tagasi

6. kaks tundi tagasi

7. kaks minutit tagasi

8. praegu

9. kahe minuti pärast

10. kahe tunni pärast

11. kahe päeva pärast

12. kahe nädala pärast

13. kahe kuu pärast

14. kahe aasta pärast

Zoomis: Samamoodi, ülesande tegemiseks jagab õpetaja õppijad kolmekaupa BORidesse ja ülesannet kontrollitakse koguklassitööna suures ruumis.

Ülesanne 3. Vaata ja õpi! Loe ja kirjuta!

Õpetaja tutvustab grammatikat, esmalt vormi moodustust ning siis selle kasutust. Koos täidetakse verbi paradigma lõpuni. Õpetaja kontrollib, et õppijad saaksid aru.

Zoomis: Samamoodi.

Ülesanne

A2 video 20 Mille üle te kaebate? köha kael nohu palavik allergia suu süda kurk kõrv pea viirus põletik

A2 video 20 Mille üle te kaebate?

Arst: Tere! Mille üle te kaebate?

Patsient: Mul on köha ja nohu.

Arst: Ahah. Kas teil on palavik ka?

4. Kuula ja märgi! vt Töö Kuula ja märgi tüüpi ülesannetega

Ülesanne 5. Kuula ja kirjuta! vt Töö Kuula ja kirjuta tüüpi ülesannetega

Patsient: Jah. 37 kraadi, täpsemalt 37,1

Arst: Oi-oi! Ja millal te haigeks jäite?

Patsient: Vist üleeile. Ei, tegelikult juba kolm päeva tagasi. Vist.

Arst: Selge! Tehke suu lahti! Kurk on punane. Kas kurk valutab ka?

Patsient: Valutab. Ja kõrv valutab. Ja pea valutab.

Arst: Vaatame. Siin on väike põletik

Patsient: Mis nüüd saab?

Arst: Teeme analüüsid. Ja ma kirjutan teile ravimi.

Patsient: Aitäh!

Ülesanne 6. Loe ja kirjuta!

Õppijad kirjutavad laused õigesse kohta. NB! Fraase Valutab. Ja pea valutab tuleb käsitleda koos, st ühe vastusena. Õppijad töötavad paarides, valivad esimese ülesande piltide hulgast kaks pilti ning dialoogi mudelina kasutades esitavad dialoogi veel paar korda.

Zoomis: Samamoodi, dialoogi harjutavad õppijad kaheses BORis.

Ülesanne 7. Vaata ja õpi! Loe ja kirjuta!

Õpetaja tutvustab grammatikat, esmalt vormi moodustust ning siis selle kasutust. Koos täidetakse grammatikatabel lõpuni. Õpetaja kontrollib, et õppijad saaksid aru.

Zoomis: Samamoodi.

Õpetaja

juhitud tegevus. Käsk ja keeld

Käskivat kõneviisi harjutatakse pantomiimiga, õpetaja loob kolmesed rühmad, üks ütleb käske, ja teised näitavad seda pantomiimiga. Mõne aja pärast vahetatakse käskude ütlejat. Õppijad töötavad kolmestes rühmades. Mängimiseks kasutatakse sõnavihikut ja tööraamatut. Sõnavihikus vaadatakse sõnu komplektis 27.1 Mu õlg valutab ja 27.2 Tervisehädad. Üks õppija on “patsient” ja valib sõnavihikust pildi/fraasi ning ütleb, mis tal viga on. Seejärel valib ta ülesande nr 7 esimesest tulbast mõned küsimused. Kaks ülejäänud grupiliiget on “arstid”, kes ütlevad tabeli põhjal keelu ja käsu sõltuvalt sellest, mis “haigus” patsiendill on. Seejärel vahetatakse rollid ja korratakse tegevust.

Zoomis: Samamoodi, õpetaja jagab õppijad kolmekaupa BORidesse.

Ülesanne 8. Kirjuta!

Koduse ülesandena kirjutavad õppijad nohu ravimise koduseid võtteid käskivas kõneviisis teie-vormis (nagu annaks vanaema nõu kogu grupile).

Zoomis: Samamoodi.

Kodutöö: Quizletis ja/või sõnavihikus 28.1 Töötage! 1 ja 28.2 Töötage! 2 ning tööraamatus ülesanne 8 kirjalikult.

Õpiväljundid:

• õppija oskab moodustada tingivat kõneviisi tavalisematest tegusõnadest

• õppija saab aru tingimuslikest lausetest (Kui ma oleks …, Kui mul oleks…)

• õppija oskab rääkida oma unistustest

Orienteeruv aeg teema läbimiseks: 3 akadeemilist tundi

Sõnavara Quizletis: Selles peatükis Quizleti komplekte ei ole.

Ülesanne 1. Küsi ja vasta!

Õpetaja selgitab lühidalt, et lõpp -ks teeb palve viisakamaks. Õppijad liiguvad klassis ringi ja küsivad üksteiselt küsimusi ning vastavad neile.

Zoomis: Samamoodi, ülesande tegemiseks jagab õpetaja õppijad kolmekaupa BORidesse.

Ülesanne 2. Vaata ja õpi! Loe ja kirjuta!

Õpetaja tutvustab grammatikat, esmalt vormi moodustust ning siis selle kasutust nii viisakuse kui ka unistuste väljendamisel. Koos täidetakse ülesanne lõpuni. Õpetaja kontrollib, et õppijad saaksid aru.

Zoomis: Samamoodi, ülesannet tehakse koguklassitööna.

Ülesanne 3. Joonista! Räägi!

Kõigepealt joonistatakse ülesandes neli väikest pilti. Õpetaja ütleb, mida joonistada. Iga pildi joonistamiseks on aega täpselt 1 minut. Pildid tuleb joonistada järgmistel teemadel:

1. Kellena või kus sa töötaks?

2. Kus sa elaks?

3. Sul on 100 eurot, mida sa ostaks?

4. Kuhu sa reisiks?

Kui pildid on valmis, liiguvad õppijad klassis ringi ja räägivad paarilisega oma piltide abil. Kui mõlemad paarilised on rääkinud, vahetatakse tööraamatud ja järgmise paarilisega räägitakse juba uute piltide põhjal.

Zoomis: Samamoodi, õppijad räägivad oma piltidest neljastes BORides, BORe vahetatakse kaks korda.

Ülesanne 4. Vaata ja õpi!

Õpetaja selgitab, et nn viisakast vormist on olemas lühem ja pikem vorm.

Zoomis: Samamoodi.

Ülesanne 5. Küsi ja vasta!

Õppijad täidavad ülesande kõigepealt enda kohta. Seejärel moodustab õpetaja õppijatest kolmesed rühmad. Rühmakaaslaste nimed kirjutatakse ülesande päisesse. Õppijad küsivad rühmas üksteiselt küsimusi, vastavad neile ning kirjutavad kaaslaste vastused üles. Õppijad teevad küsitluslehe põhjal ka suulise kokkuvõtte, nt Mina tahaks praegu jäätist süüa, aga Pablo tahaks praegu pitsat süüa ja Lisa tahaks šokolaadi süüa.

Zoomis: Samamoodi.

Ülesanne 6. Küsi ja vasta!

Ülesannet saab teha kahte moodi:

1. Õppijad võivad klassis ringi liikuda ning üksteiselt küsimusi küsida ning neile vastata. Kui mõlemad paarilised on vastanud, otsitakse uus kaaslane ja tegevus kordub. Küsimus, mis on juba küsitud, märgitakse ära.

2. Ülesannet võib teha ka lauamänguna. Õppijad töötavad kolmekaupa grupis, grupi peale on üks täring ja üks mängunupp. Esimene õppija viskab täringut, liigutab nupu vastavale ruudule ja küsib küsimuse mõlemalt kaaslaselt. Seejärel vahetatakse rollid ja tegevus kordub. Lauamängu võib täringut veeretades mängida ka mitu ringi.

Zoomis: Mängu mängitakse kolmestes BORides. Iga õppija liigutab nuppu oma mängulaual ja küsimuste vastamise kord on sama, mis klassiruumi mänguski.

Ülesanne 7. Küsi kolleegilt, küsi sõbralt! Kuidas lõppeb lause: Kuitädiloleksrattad,oleks …? Joonista pilt!

Koduse ülesandena küsitlevad õppijad eestikeelset kolleegi või sõpra ning joonistavad väljendist pildi. Järgmisel kohtumisel näitavad õppijad oma pilti. Õpetaja selgitab fraasi tähendust.

Zoomis: Samamoodi, õpetaja julgustab õppijaid küsitlema eestikeelseid sõpru või kolleege.

Kodutöö: Kodutööd selle teema juures Quizletis ega sõnavihikus ei ole.

30. Mida tehakse talvel? Mida tehakse suvel?

Õpiväljundid:

• õppija saab aru umbisikulise tegumoe oleviku vormidest

• õppija kasutab umbisikulise tegumoe oleviku vorme mõne ürituse või koha tegevuste kirjeldamisel

Orienteeruv aeg teema läbimiseks: 3 akadeemilist tundi

Sõnavara Quizletis: 30.1 Siin jalutatakse

Ülesanne 1. Küsi ja vasta!

Õppijad liiguvad klassis ringi ja küsivad üksteiselt küsimusi ning vastavad neile.

Zoomis: Samamoodi, ülesande tegemiseks jagab õpetaja õppijad kahekaupa BORidesse ja vahetab BORe 2-3 korda

Ülesanne 2. Loe ja kirjuta!

Õppijad loevad teksti, vaatavad pilte ja kirjutavad sõnad õige pildi juurde.

Õppijad loevad teksti “Toas” ja arutlevad koos õpetajaga järgmiste küsimuste üle suuliselt:

• Kes räägib?

• Kas ta on abielus?

• Kas tal on lapsi?

• Kui vana ta on?

• Kus ta elab?

Zoomis: Samamoodi.

Ülesanne 3. Loe ja kirjuta!

Õppijad töötavad paarides, loevad tekste veel kord ja täidavad ülesande õigete vastustega. Õppijaid tuleks julgustada kirjutama vastuseid õiges pöördes. Ülesannet kontrollitakse koguklassitööna.

Õiged vastused:

MEES

talvel: vaatab filmi, loeb raamatuid, käib külas, kutsub külalisi, mängib lauamänge

kevadel: koristab maja, peseb aknaid, koristab garaaži

suvel:

sügisel: (sööb, sest naine teeb perele süüa)

NAINE

talvel: vaatab filmi, loeb raamatuid, käib külas, kutsub külalisi, mängib lauamänge

kevadel: koristab maja, koristab kappe, reisib, käib poes

suvel: puhkab, käib turul, ostab maasikaid, keedab moosi, sööb maasikaid, õmbleb uued kardinad

sügisel: käib teatris ja kontserdil, teeb süüa perele ja külalistele, teeb käsitööd, on palju toas LAPSED

talvel: vaatavad filmi, loevad raamatuid, käivad külas, kutsuvad külalisi, mängivad lauamänge

kevadel: koristavad maja, pesevad aknaid

suvel: magavad kaua

sügisel: (söövad, sest naine teeb perele süüa)

Zoomis: Samamoodi, ülesande tegemiseks jagab õpetaja õppijad kahekaupa BORidesse.

Ülesanne 4. Loe ja kirjuta!

Õppijad loevad teksti, vaatavad pilte ja kirjutavad sõnad õige pildi juurde.

Õppijad loevad teksti “Õues” ja arutlevad koos õpetajaga järgmiste küsimuste üle suuliselt:

• Kes räägib?

• Kas ta on abielus?

• Kas tal on lapsi?

• Kui vana ta on?

• Kus ta elab?

Zoomis: Samamoodi.

Ülesanne 5. Loe ja kirjuta!

Õppijad töötavad paarides, loevad tekste veel kord ja täidavad ülesande õigete vastustega. Ülesannet kontrollitakse koguklassitööna.

Õiged vastused:

MEES

talvel: jalutab pargis või metsas, suusatab, uisutab

kevadel: hingab värsket õhku, töötab aias, kasvatab tomateid ja kurke, mängib tennist suvel: sõidab ringi, avastab Eestit, grillib sõpradega, joob õlut, käib kalal

sügisel: käib metsas, korjab seeni ja marju, vahetab autorehvid ära

NAINE

talvel: jalutab pargis või metsas, suusatab, uisutab

kevadel: hingab värsket õhku, töötab aias, kasvatab tomateid ja kurke, kasvatab lilli, mängib tennist

suvel: sõidab ringi, avastab Eestit, grillib sõpradega, joob õlut, käib rannas ja päevitab

sügisel: käib metsas, korjab seeni ja marju

LAPSED

talvel: jalutavad pargis või metsas, suusatavad, uisutavad, kelgutavad ja teevad lumememme

kevadel: hingavad värsket õhku, töötavad aias, kasvatavad tomateid ja kurke, mängivad tennist

suvel: sõidavad ringi, avastavad Eestit, grillivad, on maal vanaema juures

sügisel: käivad metsas, korjavad seeni ja marju, lähevad kooli

Zoomis: Ülesande tegemiseks jagab õpetaja õppijad kahekaupa BORidesse.

Ülesanne 6. Loe ja märgi!

Õppijad töötavad paaris ja kirjutavad iga fraasi juurde aastaaja(d), mil seda tehakse. Ülesannet kontrollitakse koguklassitööna.

Zoomis: Samamoodi, õppijad töötavad paaris BORis.

Ülesanne 7. Vaata ja õpi! Loe ja kirjuta!

Õpetaja tutvustab grammatilise vormi kasutust. Koos täidetakse grammatikatabel lõpuni: esimese tulba sõnad tuleb kirjutada uuesti ümber teise tulpa. Õpetaja kontrollib, et õppijad saaksid aru.

Zoomis: Samamoodi.

Ülesanne 8. Joonista! Räägi!

Õppijad töötavad individuaalselt ja joonistavad iga pildiraami sisse u 3 väikest pilti vastavalt küsimusele. Õppijad liiguvad klassis ringi ja jutustavad paarilisele oma piltidest. Kui mõlemad paarilised on rääkinud, vahetatakse tööraamatud ja uue paarilisega räägitakse juba uue pildi põhjal.

Zoomis: Samamoodi, vestluseks jagab õpetaja õppijad kolmekaupa BORidesse, õppijad näitavad pilte üksteisele kaamera vahendusel. BORe vahetatakse kaks korda.

Ülesanne 9. Kirjuta!

Õppijad täidavad ülesande (kodutööna) individuaalselt. Õpetaja korjab tööraamatud kokku ja jagab uuesti laiali, nii et igaüks saab võõra tööraamatu. Õppijad loevad ükshaaval tekstid ette ja arvavad, mis riigist on jutt.

Zoomis: Samamoodi. Õppijad töötavad kolmekaupa BORides ning loevad oma tekstid ette.

Ülesanne 10. Küsi sõbralt, küsi kolleegilt! Mine sauna, mine metsa!

Koduse ülesandena intervjueerivad õppijad eestikeelset kolleegi või sõpra. Õppijaid võib julgustada ka metsa/sauna minema.

Zoomis: Samamoodi, õpetaja julgustab õppijaid eestikeelseid sõpru/kolleege intervjueerima ning annab vihjeid, kus õppijate kodulinnas on võimalik minna metsa jalutama/sauna (nt avalikud ujulad, veekeskused, spaad).

Kodutöö: Quizletis ja/või sõnavihikus 30.1 Siin jalutatakse ning tööraamatus ülesanne 9 kirjalikult.

Kordamine

Õpiväljundid:

• õppija kordab A2-kursusel läbitud teemasid

• õppija valmistub kursuse lõpu suuliseks ja kirjalikuks lõputestiks

• õppija on tutvunud eesti keele edasiõppimisvõimalustega ja saanud innustust eesti keele õpinguid jätkama

Orienteeruv aeg teema läbimiseks: 6 akadeemilist tundi

Ülesanne 1. Vaata passi! Küsi ja vasta!

Igal õppijal on pass. Koguklassitööna tehakse ajurünnak, mis küsimusi saab passi kohta küsida. Õpetaja kirjutab küsimused tahvlile.

Seejärel avatakse tööraamatud ja loetakse läbi küsimused, mis on tööraamatus, vajaduse korral õpetaja täiendab tahvlil olevat infot.

Õppijad liiguvad klassis ringi ja küsivad üksteiselt küsimusi ning vastavad neile passi põhjal.

Zoomis: Passe Zoomis ei kasuta. Õppijad töötavad neljases rühmas ja küsivad üksteiselt küsimusi ning vastavad neile.

Ülesanne 2. Vaata passi! Tee kompliment!

Õppijal on sama pass, mis eelmises ülesandes. Õppijad teevad malli järgi üksteisele komplimente. Pärast seda, kui riiete sõnavara on meelde tuletatud, võiks harjutada 4. ülesande situatsioone “Müüja ja klient riidepoes”, vt ülesanne 4.

Zoomis: Õppijad on neljases BORis ja teevad üksteisele komplimente.

Ülesanne 3. Kirjuta!

Õppijad töötavad paaris ja kirjutavad pildile kehaosade nimetused. Pärast seda, kui kehaosad on meelde tuletatud, võiks harjutada 4. ülesande viimaseid situatsioone “Arst ja patsient”, vt ülesanne 4.

Zoomis: Samamoodi.

Ülesanne 4. Räägi!

Õppijad töötavad paarides. Õpetaja loosib igale paarile situatsiooni (sõber kutsub külla, müüja ja klient, müüja ja klient riidepoes, arst ja patsient) ning pildi (iga paar saab ainult ühe pildi).

Nii teema kui ka pildi loosimiseks kasutab õpetaja loosiratast, kus on numbrid 1−4, https:// wheelofnames.com/8t4-nu5. Õppijad loovad dialoogi vastavalt etteantud situatsioonile ja piltidele. Enne dialoogi koostamist otsivad õppijad oma tööraamatust koha, kust saab malli võtta dialoogi tegemiseks:

Sõber kutsub külla − 13. ptk

Müüja ja klient piletikassas − 22. ptk

Müüja ja klient riidepoes − 16. ptk

Arst ja patsient − 28. ptk

Õpetaja kirjutab enne iga situatsiooniga tegelemist mõlema rolli fraase ka tahvlile, nt fraasid situatsioonile “Sõber kutsub külla”:

Tule mulle külla!

Miks? Mis me teeme?

Millal? Mis päeval? Mis kell? Kas hommikul või õhtul?

Mis ma kaasa võtan?

Kes veel tuleb?

Kus sa elad? Mis su aadress on? Mis peatus?

Mõni paar mängib klassi ees dialoogi ette.

Seejärel valitakse uus paariline ning loositakse uued situatsioonid ja pildid.

Zoomis: Samamoodi, õppijad töötavad kaheses BORis.

Ülesanne 5. Küsi ja vasta!

Õppijad mängivad lauamängu kolmeses rühmas. Igal õppijal on mängunupp ning rühmal on täring. Õppijad liigutavad nuppe mängulaual kordamööda. See, kes veeretab ja käib, loeb küsimuse ette ning ütleb, kumb kaaslane vastab.

Zoomis: Samamoodi.

Ülesanne 6. Loe ja vasta küsimustele!

Õppijad loevad teksti ja vastavad küsimustele. Ülesannet kontrollitakse paarilisega.

Zoomis: Samamoodi, kontrollimiseks jagab õpetaja õppijad kahekaupa BORi.

Ülesanne 7. Loe ja vasta küsimustele!

Õppijad loevad teksti ja vastavad küsimustele. Ülesannet kontrollitakse paarilisega.

Zoomis: Samamoodi, kontrollimiseks jagab õpetaja õppijad kahekaupa BORi.

Ülesanne 8. Loe ja vasta küsimustele!

Õppijad loevad teksti ja vastavad küsimustele. Ülesannet kontrollitakse paarilisega.

Zoomis: Samamoodi, kontrollimiseks jagab õpetaja õppijad kahekaupa BORi.

Ülesanne 9. Kirjuta!

Õppijad kirjutavad pikema teksti pildil oleva elutoa kohta. Seejärel töötavad õppijad paarides ja loevad oma teksti paarilisele ette.

Zoomis: Samamoodi, õppijad kirjutavad mõned laused ka chati.

Lõputest

Orienteeruv aeg läbimiseks: 3 akadeemilist tundi Koolituse lõpus läbiviidav lõputest koosneb kirjalikust ja suulisest osast.

Kirjalik osa koosneb avatud vastustega küsimustest ning kontrollib küsimuse või situatsiooni kirjelduse mõistmist ja küsimusele vastamise või situatsioonile reageerimise oskust, lihtsa pildi interpreteerimise oskust ning lihtsa teksti mõistmise oskust. Kirjaliku osa täitmiseks on aega max 60 minutit.

Kirjalikus osas täidab õppija lihtsa ankeedi oma isikuandmetega, vastab küsimustele, kirjeldab vastavalt etteantud ilmateate pildile ilma, loeb lihtsat üürikuulutust ning vastab tekstijärgsetele küsimustele. Kirjalik osa on sooritatud, kui õppija vastab kirjalikus osas õigesti vähemalt pooltele küsimustele.

Pärast kirjalikku osa viiakse läbi suuline osa.

Suuline osa toimub paarides, paarilised loositakse. Suulises osas vestlevad osalejad paaris koolituse jooksul läbitud teemadel. Suulise osa kestus on paari peale 15 minutit.

Suuline osa koosneb kahest ülesandest: enda tutvustamine passi põhjal ning passipildi põhjal kaaslase välimuse ja riietuse kirjeldamine, dialoogi loomine etteantud teemal.

Ülesanne 1. Mõlemad õppijad saavad passi. Paarilised tutvuvad üksteisega passiandmete põhjal, kattes näiteks järgmised kategooriad: nimi, vanus, amet, keelteoskus, sünnikoht, elukoht, telefoninumber, e-posti aadress, pere, töö. Õpetaja kuvab õppijate toetamiseks seinale lõputesti suulise osa slaidiesitlusest slaidi nr 2 “Räägi!”. Vestlus võiks toimuda küsimuse-vastuse stiilis. Seejärel kirjeldavad paarilised passipildi põhjal üksteise välimust ja riideid, võib teha ka komplimente.

Ülesanne 2. Iga paar loosib endale situatsiooni. Situatsioonid on: Sõber kutsub külla, Müüja ja klient piletikassas, Müüja ja klient riidepoes, Arst ja patsient. Teema loosimiseks on õpetaja teinud kaks komplekti sedeleid numbritega 1−4.

Õpetaja kuvab lõputesti suulise osa slaidiesitlusest vastava pildi ekraanile, nt kui tulid numbrid 3 ja 4, kuvab õpetaja ekraanile slaidi nr 14 “3.4 Müüja ja klient riidepoes”.

Õppijad lepivad kokku rollid, esitavad sel teemal dialoogi, slaidil olev pilt või andmed abistavad dialoogi loomisel. Kuigi rollide jaotus on ebavõrdne (nt üks on arst, teine patsient), saavad mõlemad õppijad dialoogi edasi aidata, nt ka patsient võib arstile küsimusi esitada.

Suuline osa on sooritatud, kui õppija on esimeses osas küsinud ja vastanud vähemalt kaks küsimust ning teises osas võtnud kaaslasega kontakti ning aidanud dialoogi edasi vähemalt kahe kõnevooruga. Sooritust hindab koolitaja.

Kohtumise kohta täidetakse samasugune registreerimisleht nagu kõigi muude tundide kohta.

Lõputest Zoomis: Kui õppijad on Zoomis kohal, selgitab õpetaja testi tegemise reegleid ja ajaraamistikku. Ajaraamistik on orienteeruvalt järgmine:

• 10 min sissejuhatuseks ja tehniliseks valmispanekuks

• 60 min kirjalikuks osaks

• 15 min iga paari kohta suuliseks osaks

• järelejäänud aeg kokkuvõteteks

Sissejuhatus

Sissejuhatavas osas loosib õpetaja paarilised suuliseks osaks. Seda võiks teha nii, et ta jagab grupi juhuse alusel kahesteks BORideks, aga ei ava neid. Õpetaja arvutab, millal lõpeb kirjalik osa, ning annab igale paarile 15minutilise ajavahemiku (nt esimese paari aeg on 19:00−19:15, teise paari aeg on 19:15−19:30 jne). Paaride koosseisu ja ajavahemikud saadab õpetaja kõigile chati.

Õpetaja avab arvutis testi kirjaliku osa ning jagab seda ekraanil. Õpetaja tutvustab, kuidas test töötab.

Õpetaja valib õige vastuse esimesele küsimusele 1. Sinu eesti keele õpetaja nimi: ……………….. NB! See on ainus valikvastusega küsimus ning ainus kohustuslik küsimus.

Õpetaja klõpsab klahvil “Järgmine” ning näitab järgmises jaotises “Ankeet”, kuidas sinna vastuseid kirjutada. Iga küsimuse järel peab kirjutama oma vastuse sinna, kus on kiri „Teie vastus“.

Seejärel klõpsab õpetaja veel iga jaotise lõpus klahvil “Järgmine” ning näitab põgusalt, mis osadest kirjalik osa koosneb. Jaotiste nr 4 “Ilmateade” ja nr 5 “Üürile anda korter Tallinnas” juures ütleb õpetaja, et seal tuleb küsimustele vastata etteantud info (pildi ja/või teksti) põhjal. Õpetaja näitab ka, et klahviga “Tagasi” saab vaadata eelmisi jaotisi.

Õpetaja näitab ka testi lõppu, kus on klahv „Saada ära”, ja näitab, et kui töö on valmis, tuleb kindlasti sinna vajutada. Õpetaja rõhutab, et vastata tuleb ilma abivahenditeta.

Õpetaja saadab chati kaudu kõigile õppijatele lingi testile.

Kirjalik osa

Õppijatele antakse sellest ajast alates, kui nad said testi lingi, 60 minutit küsimustele vastamiseks, võib käivitada ka stopperi, nt https://www.online-stopwatch.com/countdown/. Õpetaja rõhutab, et vastata tuleb ilma abivahenditeta.

Kui õppija on lõpetanud, vajutab ta kõige all klahvi „Saada ära“. Kui pärast seda ilmub ekraanile kiri „Aitäh!“, on test automaatselt saadetud.

Kirjalik osa on sooritatud, kui õppija vastab kirjalikus osas õigesti vähemalt pooltele küsimustele.

Suuline osa

Pärast kirjalikku osa viiakse läbi vestlus paarides, paarilised loositakse. Paaril on vestluseks aega 15 minutit.

Zoomis koosneb suuline osa kahest ülesandest:

1) vestlus etteantud kategooriate alusel,

2) dialoogi loomine etteantud situatsiooni põhjal.

Situatsioonid on tööraamatu kordamise osa sarnased. Iga situatsiooni kohta on neli varianti, iga paar loosib endale oma variandi. Iga situatsiooni toetab pilt või info. Õpetaja kuvab vastava slaidi ekraanile.

Õpetaja avab Zoomis kaks BORi: ühte kutsub paari, kes teeb suulist osa, ja teise jätab kõik ülejäänud. Teistel palub õpetaja BORi kutset ignoreerida, nemad võivad üldises ruumis edasi olla. Õpetaja liitub ise ka suulist osa tegeva BORiga.

Õpetaja jagab õppijatega oma ekraani ning avab lõputesti suulise osa slaidiesitlusest slaidi 2 “Räägi!”. Õppijad vestlevad etteantud kategooriate põhjal (keeled, elukoht, amet, töö, riided, välimus). Vestlus võiks toimuda küsimuse-vastuse stiilis.

Seejärel jagab õpetaja ekraanil suulise osa situatsiooni loosimiseks ekraanil veebilehte kahe täringu veeretamiseks ning loosib õppijatele situatsiooni. Leht loosib paarile kaks numbrit: esimene loositud number näitab situatsiooni ja teine konktreetset pilti. Õpetaja kuvab slaidiesitlusest vastava pildi ekraanile, nt kui tulid numbrid 3 ja 4, kuvab õpetaja ekraanile slaidi nr 14 “3.4 Müüja ja klient riidepoes”.

Õppijad lepivad kokku rollid, esitavad sel teemal dialoogi, slaidil olev pilt või andmed abistavad dialoogi loomisel. Kuigi rollide jaotus on ebavõrdne (nt üks on arst, teine patsient), saavad mõlemad õppijad dialoogi edasi aidata, nt ka patsient võib arstile küsimusi esitada. Suuline osa on sooritatud, kui õppija on esimeses osas küsinud ja vastanud vähemalt kaks küsimust ning teises osas võtnud kaaslasega kontakti ning aidanud dialoogi edasi vähemalt kahe kõnevooruga. Sooritust hindab koolitaja.

Kokkuvõte

Õppijad kogunevad etteantud ajal suurde gruppi tagasi ja õpetaja jagab nendega oma ekraani, millel on avatud tühi lõputest.

Arutatakse läbi küsimused ja võimalikud vastused ning õpetaja kirjutab mõned õiged vastusevariandid testi sisse. Õppijad saavad teada anda, kas nad kirjutasid midagi sarnast. Lõppu jõudes õpetaja ei saada testi ära, st ei klõpsa „Saada ära“ klahvil.

Pärast testi

Pärast testi anna palun kursuse korraldajale teada, et sinu rühm tegi testi ja soovid oma rühma lõputeste, et õppijatele tagasisidet anda. Siis saadab kursuse korraldaja sulle kõik testid PDFina ning saad nende põhjal õppijatele individuaalset tagasisidet anda. NB! Lõputeste ei tohi õppijatele saata.

Lisa 1. Orienteeruv tunnijaotusplaan

Lisa 2. Iseseisva töö maht ja tähtpäev

Õpetajal on see tabel kursuse kaustas. Veebikursusel võib selle tabeli salvestada oma arvutisse või oma Drive´i, tabel asub kohanemisprogrammi õpetakakaustas. Õpetaja lisab viimasesse veergu jooksvalt kuupäeva, millal on selle rea kodutöö tähtpäev. Kui kodutöö koosneb mitmest osast ja see antakse mitmel kohtumisel, paneb õpetaja sinna selle kuupäeva, mis on viimase kodutöö tähtpäev, st ka päev, mil kodutöö allkirjastati. Selle tabeli põhjal näeb, millise kuupäeva juurde milline iseseisev töö kuulub. Kui õppija teeb iseseisva töö ära hilinemisega, siis allkirja paneb õppija sellele registreerimilehele, millal õppija oleks pidanud selle iseseisva töö ära tegema.

iseseisva töö sisu akadeemilist tundi tähtpäev

NB! Tähtpäev peab olema kursuse

Lisa 3. Küsimused

Allpool on esitatud tööraamatu teemale häälestavate soojendusülesannete küsimused, et õpetajal oleks neid mugav siit välja printida ning sedeliteks jagada.

Kus sa elad?

Kas sinu kodu on suur või väike?

Mis on sinu maja number?

Mis on sinu korteri number?

Mis on sinu aadress?

Mis värvi on sinu maja?

Kas sa elad majas või korteris?

Mitu tuba sinu kodus on?

Kas sinu majas on lift?

Kui suur on sinu köök?

Mis värvi on sinu köök?

Kas sul on rõdu, aed või kelder?

Kas sulle meeldib sinu kodu?

3. teema

4. teema

Kas sinu kodus on vannituba?

Kas sinu vannitoas on vann?

Kas sinu kodus on magamistuba?

Kas sinu magamistoas on televiisor?

Kas sinu kodus on töötuba?

Kas sinu töötoas on arvuti?

Kas sinu kodus on köök?

Kas sinu köögis on internet?

Kas sinu kodus on rõdu?

Kas sinu rõdul on lilled?

Mitu õde-venda sul on?

Kas sa oled abielus?

Kas sul on lapsi?

Kus su ema-isa elavad?

Mis värvi on sinu silmad?

Mis värvi on sinu juuksed?

5. teema

7. teema

9. teema

Kas täna puhub tuul?

Kas täna paistab päike?

Kas täna sajab vihma?

Kas täna sajab lund?

Kas taevas on pilves?

Kas sulle meeldib tänane ilm?

Mitu kraadi on sooja / külma?

Mida sa teed täna õhtul kell üheksa?

Mida sa teed homme hommikul kell kümme?

Mida sa teed homme õhtul kell kuus?

Mida sa teed homme õhtul kell üheksa?

Mida sa teed ülehomme?

Mida sa teed pühapäeva hommikul?

Mida sa teed nädalavahetusel?

Mida sa teed järgmisel nädalal?

Kellele sa lähed külla pühapäeval?

11. teema

12. teema

13. teema

Kellele sa lähed külla sünnipäeval?

Kellele sa lähed külla emadepäeval?

Kellele sa lähed külla nädalavahetusel?

Kellele sa lähed külla jõulude ajal?

Kellele sa lähed külla sõbrapäeval?

Kellele sa lähed külla lihavõttepühade ajal?

Kellele sa lähed külla halloweeni ajal?

14. teema

Kas sulle meeldib süüa teha?

Kas sulle meeldib toidupoes käia?

Kas sulle meeldib tuba koristada?

Kas sulle meeldib autot pesta?

Kas sulle meeldib kassi pesta?

Kas sulle meeldib vannituba koristada?

Kas sulle meeldib WC-d koristada?

Kas sulle meeldib kööki koristada?

Kas sa oskad autot parandada?

Kas sa oskad arvutit parandada?

Kas sa oskad jalgratast parandada?

Kas sa oskad süüa teha?

Kas sinu riidekapis on roosa T-särk?

Kas sinu riidekapis on valge T-särk?

Kas sinu riidekapis on must ülikond?

Kas sinu riidekapis on suur kampsun?

Kas sinu riidekapis on pikk seelik?

Kas sinu riidekapis on väike must kleit?

Kas sinu riidekapis on ilus pluus?

Kas sinu riidekapis on soe müts ja soe sall?

Kas sinu riidekapis on punane lips?

Kas sulle meeldib jalgpall?

Kas sulle meeldib moodne kunst?

Kas sulle meeldib kantrimuusika?

Kas sulle meeldib ooper?

Kas sulle meeldib ballett?

Kas sulle meeldib käsitöö?

Kas sulle meeldib kino?

Kas sulle meeldib tants?

Kas sulle meeldib tennis?

15. teema

17. teema

Kas sulle meeldib vormel 1?

18. teema

Kus sa täna oled?

Kus sa homme oled?

Kus sa eile olid?

Kus sa üleeile olid?

19. teema

Kas sa oled käinud Haapsalus?

Kas sa oled käinud Saaremaal?

Kas sa oled käinud Pärnus?

Kas sa oled käinud Viljandis?

Kas sa oled käinud Lätis?

Kas sa oled käinud Leedus?

Kas sa oled käinud Soomes?

Kas sa oled käinud Rootsis?

Kas sa oled käinud Venemaal?

21. teema

Kas sa oled viisakas inimene?

Kas sa oled julge inimene?

Kas sa oled praegu rõõmus?

Kas sa oled töökas inimene?

Kas sa oled jutukas inimene?

Kas sa oled sportlik inimene?

Kas sa oled praegu õnnelik?

Kas sa oled optimistlik inimene?

Millal sa viimati kinos käisid?

Millal sa viimati teatris käisid?

Millal sa viimati muuseumis käisid?

Millal sa viimati kontserdil käisid?

Millal sa viimati televiisorit vaatasid?

Millal sa viimati muusikat kuulasid?

Mis aastal sa sündisid?

Mis aastal sa kooli läksid?

Mis aastal sa kooli lõpetasid?

Mis aastal sa tööle läksid?

Mis aastal sa abiellusid?

22. teema

24. teema

Mis aastal sul laps sündis?

Mis aastal sa korteri / maja / auto ostsid?

Mis aastal sa Eestisse tulid?

Mis aastal sa eesti keelt õppima hakkasid?

25. teema

Mida sa eile õhtul sõid?

Mida sa eile õhtul jõid?

Mida sa täna hommikul sõid?

Mida sa täna hommikul jõid?

Kas sa oskad süüa teha?

Mis sööki sa väga hästi teed?

Mitu kokaraamatut sul on?

26. teema

Kas su pea valutab?

Kas su hammas valutab?

Kas su selg valutab?

Kas su kõht valutab?

Kas sa oled unine?

Kas sa oled väsinud?

Kas sa oled õnnelik?

Kas sa oled terve?

Kas sa oled optimistlik?

Kas sul on kõht täis?

Kas sul on paha?

Kas sul on palavik?

Kas sul on janu?

29. teema

Kas sa tuleks minuga täna õhtul ööklubisse?

Kas sa koristaks nädalavahetusel minu korterit?

Kas sa teeks mulle praegu kohvi?

Kas sa laenaks mulle oma pükse?

Kas sa ütleks mulle, mis sinu parima sõbra

nimi on?

Kas sa ostaks mulle pudeli veini?

Kas sa joonistaks mulle kassi?

Kas sa laulaks mulle oma riigi hümni?

30. teema

Mida sa teed toas?

Mida sa teed õues?

Mida sa teed nädalavahetusel?

Mida sa teed suvel?

Mida sa teed sügisel?

Mida sa teed talvel?

Mida sa teed kevadel?

Kordamine

Mis su nimi on?

Kus sa elad?

Mis su aadress on?

Mitmendal korrusel sa elad?

Mis su e-posti aadress on?

Kui vana sa oled?

Millal su sünnipäev on?

Mis su isikukood on?

Kus sa sündinud oled?

Kas sa oled abielus?

Kus sa töötad?

Kellena sa töötad?

Mis keeli sa räägid?

Mis on sinu hobid?

Kas sa räägid portugali keelt?

Missugune sa oled?

Mis sul seljas on?

Kas su pea valutab?