Ajutise kaitse mooduli metoodiline materjal

SISSEJUHATUS

Käesolev metoodiline materjal toetab kohanemiskoolituse ajutise kaitse mooduli läbiviimist, pakkudes koolitajale ideid ja meetodeid koolituspäeva struktureerimiseks ja teemade tõhusaks käsitlemiseks.

Materjal algab üldiste soovitustega koolituse ettevalmistamise, koolitusruumi valiku ja vahendite kohta ning sisaldab koolituspäeva soovituslikku ajakava.

Pakutud ajakava ja meetodid lähtuvad koolituse eesmärkidest ja koostajate kogemusest, kuid metoodika valik, sh lisametoodikate kasutamine, sõltub eelkõige igast koolitusgrupist eraldi.

Kõigi õpiväljundite saavutamisele on pühendatud aega. Teemade käsitlemiseks ning väljundite saavutamiseks kasutatav aeg sõltub koolitusgrupi iseloomust.

Head koolitamist!

KOHANEMISPROGRAMMI AJUTISE KAITSE MOODULI ÕPIVÄLJUNDID

Ajutise kaitse mooduli läbinud isikul on teadmised:

• Võimalustest leida teavet oma õiguste ja kohustuste kohta

• Eestis seadusliku viibimisega seonduvast

• Teenustest, mida Eestis pakutakse ajutise kaitse saajatele

• Eesti riigi- ja ühiskonnakorraldusest

• Eesti keelest ja kultuuritavadest

• Kodanikuühiskonna toimimisest ning vabaaja veetmise võimalustest

• E-teenustest ja vajalikest digipädevustest

• Eesti töökultuurist ja tööturuteenustest

• Korterite üüriturust ja võimalustest eluaseme leidmiseks

• Haridusvõimalustest (lapsed, täiskasvanud)

• Tervishoiusüsteemist ning -teenustest

• Praktilise igapäevaeluga seonduvast

• Väär- ja kuritegudest ning võimalustest leida abi, kui inimene on selliste tegude ohvriks langenud

ÜLDISI METOODILISI

SOOVITUSI

• Ajutise kaitse moodul on suunatud Ukrainast Eestisse saabunud sõjapõgenikele, kellele on väljastatud ajutise kaitse staatus ja elamisluba. Programmi eesmärk on jagada teadmisi Eesti igapäevatoimingute ja üldise kultuurilise keskkonna kohta ning käsitleda ka Eesti riigi alusväärtusi, elanike õigusi ja kohustusi, et ajutise kaitse saajad Eestis viibimise ajal edukalt hakkama saaksid.

• Oluline on juhtida osalejate tähelepanu sellele, et ajutise kaitse moodulis osalemine on kõigi ajutise kaitse saajate jaoks kohustuslik ning tunnustada osalejaid selle eest, et nad on koolitusele kohale tulnud. Samuti tuleb paluda osalenutel informeerida ka teisi enda tutvusringkonnas olevaid ajutise kaitse saajaid, et ka neil on kohustus sellel koolitusel osaleda ning julgustada neid ennast esimesel võimalusel registreerima.

• Koolitusel on oluline arvestada täiskasvanute õppimise iseärasusi, anda võimalusi teadmisi kohe praktikasse rakendada. Oluline on võimaldada kogu koolituse vältel arutelusid koolitaja ja osalejate vahel.

• Kohanemise toetamine on oluline seetõttu, et paljud on inimesed satuvad Eestisse elama asudes kodumaaga võrreldes väga erinevatesse elutingimustesse (elu-olu, asjaajamiskorraldus, inimeste suhtlusstiil, keeletaust, kliima). Koolituse toimumise ajaks võivad nad nii oma asjaajamise kui emotsionaalse seisundi poolest olla väga erinevas olukorras. Lisaks info puudumisele on kohanemise puhul sageli probleemiks ka emotsionaalse toe ja reflektsiooni puudus. Õppija jaoks olulise elulistel näidetel põhineva info edastamine kombineerituna interaktiivsete meetodite kasutamisega aitab grupidünaamikas luua õppimise jaoks vajalikku turvatunnet ning kinnistada omandatavaid teadmisi assotsiatsiooniliselt.

• Koolituste ettevalmistamisel tuleb kõigepealt läbi töötada õppematerjal. Samuti tutvuda õppematerjalis toodud linkidega, katsetada viidatud portaale ja e-teenuseid, sh tuvastada nende võimalikud kasutamisega seotud takistused ning piirangud (nt ukraina- või venekeelse info puudulikkus). Saate muuta koolitust tõhusamaks ja huvitavamaks, kui täiendate materjali oma kogemuste põhjal faktilise info, eluliste näidete või praktiliste nõuannetega ning annate ka õppijatele võimaluse oma kogemusi jagada.

• Koolitaja ülesanne on juhtida osalejate tähelepanu käsiraamatule ning sellele, et käsitletavate teemade kohta on neil võimalik käsiraamatust põhjalikumalt lugeda ning soovi korral juba koolituse jooksul sinna ka märkmeid teha.

• Soovitatud meetodid lähtuvad koolituse eesmärkidest ja õpiväljunditest. Koolituse rõhuasetus on kohanemise toetamisel ja teadmiste omandamist toetava grupidünaamika loomisel. Kogu vajaliku info kohanemisprogrammi baasmooduli teemadel peab koolitatav saama koolituspäevalt ning kirjalikest õppematerjalidest.

• Meetodite hulgas on ülekaalus suhtluspõhine interaktiivne loeng, mida on mitmekesistatud info omandamist ja teadmiste kinnistamist soodustavate iseseisva töö ja rühmatöö ülesannetega. Koolituse mitmekesistamiseks soovitame valida meetodeid, mis lähtuvad õppijate huvidest ja võimaldavad neil endil arutleda ja probleeme lahendada. Vajadusel võite anda osalejatele ka individuaalse töö ülesandeid.

• Uue teema alustuseks on hea äratada õppijate tähelepanu küsimuse, väikese loo, videomaterjali vms abil ning luua seos nende enda kogemusega. Eriti vajalik on selline „äratamine“ loenguosaga algavate teemade puhul.

• Tähelepanu hoidmiseks, info meeldejätmise hõlbustamiseks, teadmiste seostamiseks ja kinnistamiseks tasub esitada näiteid, isiklikke kogemusi, lugusid, näidata pilte või videoid jne.

• Lisaks ettevalmistatud õppematerjalile soovitame teil koolitajana kasutada visuaalseid abivahendeid (näiteks pabertahvlit, Powerpointi või mõnda muud tehnoloogilist lahendust kasutades loodud slaide), et toetada õppimist nägemismeele abil. Slaidide kasutamise korral tasub sinna kirja panna tähtsaimad faktid, veebiaadressid, skeemid, pildid jm näitlikud materjalid ning iseseisva- või rühmatöö juhised. Slaide ei tasu tekstiga üle koormata, kasutada pigem seriifideta kirjastiili (nt Arial, Calibri, Trebuchet vms) ja vähemalt 24 pt kirjasuurust. Koolitusslaidide põhja saate teenusepakkujalt.

• Koolitus on inforikas. Päeva jooksul võite teha peatusi („peatu ja mõtle“) ja suunata õppijaid käsitletud materjali üle mõtlema (meetod võimaldab alustada kohe info töötlemist, seostada materjali eelneva ja järgneva ning oma kogemusega ning jätta seda paremini meelde). Iga peatuse juurde võib anda küsimusi, millele tuleb vastata, nt Mis oli minu jaoks selle teema puhul kõige olulisem uus teadmine? Mida saadud info valguses teen? Mille kohta tahaksin rohkem teada?

• Õppijatele tasub meelde tuletada, et õppematerjal jääb neile ning nad saavad edaspidi vajaminevaid viiteid sealt alati järele vaadata.

Koolitusruum ja -vahendid

• Soovitame kasutada koolituseks avaramat ruumi, kus oleks võimalik ringi liikuda ja rühmi moodustada.

• Koolitusruumis peaks olema arvuti, dataprojektor ja ekraan.

• Oluliste mõistete vm info (nt skeem, joonis) ülesmärkimiseks on hea, kui saate kasutada valget tahvlit või pabertahvlit ja markereid.

Koolitusel peaks olemas olema:

• koolitatavate koolitusmaterjal

• kleebitavad sildid õppijate nimesiltideks (nimesildid võimaldavad osalejatel omavahel paremini tutvuda ja sotsiaalseid kontakte luua, samuti on koolitajal nii lihtsam osalejaid kõnetada)

• kirjutusvahendid vastavalt koolitatavate arvule

• valgeid pabereid osalejatele märkmete tegemiseks

Koolituspäeva kava

11.30–11.45 Paus

ja I teemaplokk

11.45–13.15 II Teemaplokk

13.15–14.00 Lõuna

14.00–15.30 III Teemaplokk

15.30–15.45 Paus

15.45–17.15 IV Teemaplokk ja kokkuvõte

Enne koolituse algust

Paluge õppijal kirjutada ise endale rinnasilt (soovitavalt kleepuvale paberile), märkides sinna oma eesnime ja riigi, kust ta pärit on. Üheks alternatiiviks on lahendada see nii, et osalejale teeb nimesildi keegi teine (nt tema kõrval istuv osaleja) – sellisel juhul saab seda kasutada jäämurdja-harjutusena.

Koolituse läbiviimine veebikoolitusena

Juhul, kui koolitus viiakse läbi veebikoolitusena, on võimalik käsitleda kõiki teemasid sarnaselt kontaktkoolitusega, kuid tulenevalt veebikoolituste

keskkonna iseärasustest tasub arvestada selle spetsiifika ja täiendavate võimalustega, mida veebikoolituste keskkond pakub.

Koolituse veebis läbiviimiseks sobib väga hästi näiteks Zoom keskkond.

Veebikoolituste spetsiifikast tulenevalt on võimalik edukalt kasutada näiteks järgmisi võimalusi.

Virtuaalne „jutupall“

Koolituse alguses tutvustusringi läbi viies sobib veebikoolituste puhul praktikas hästi selline lähenemine, et see osaleja, kes on ennast tutvustanud, nimetab järgmise osaleja, kes ennast tutvustab jne. Seda harjutust on võimalik muuta huvitavamaks ja mängulisemaks, paludes osalejatel visata järgmisele enda tutvustajale enda veebikaamerasse näidates ka „jutupalli“.

Chat funktsiooni kasutamine

Veebikoolitustel pakub tavakoolitusega võrreldes täiendava võimaluse kirjalik vestlus („CHAT“), mis sisuliselt asendab kontaktkoolitustel kasutatavat tahvlit. Koolitajal on võimalik sinna paralleelselt info edastamisega lisada linke ja märksõnu.

Koolitaja julgustab osalejaid ka kirjalikus vestluses küsimusi küsima ning teisi osalejaid neile proaktiivselt vastama, kui kellelgi on vastavas valdkonnas kogemusi. See võimaldab osalejatel saada vastuseid enda küsimustele teistelt osalejatelt samaaegselt koolitaja poolt teema käsitlemisega, mis tõstab koolituse efektiivsust. Samas jälgib koolitaja pidevalt ka ise kirjalikus vestluses toimuvat ning koolitajal on vajadusel alati võimalik kirjalikku vestlust ka suuliselt kommenteerida ning vajadusel sinna ise vastuseid kirjutada või neid täpsustada.

Virtuaalsed välk-küsimustikud

Veebikoolitustel on võimalik kasutada ka tavakoolitusega võrreldes täiendavat küsitluse läbi viimise võimalust („POLL“). Näiteks saab koolitaja viia koolituse alguses läbi küsitluse, kus palub osalejatel valida koha, kus nad koolituse hetkel viibivad (A: Tallinn, B: Tartu, C: Narva, D: Muu koht). Seejärel saab koolitaja kuvada ekraanil küsitluse tulemused – kui palju osalejaid kust kohast on ning huvi korral ka täpsustada näiteks seda, mis kohad veel esindatud on. See soodustab osalejate sotsialiseerimist ja interaktiivsust.

Väiksemad töögrupid (Breakout Rooms)

Veelgi interaktiivsemaks on veebikoolitused võimalik muuta, kasutades väikeste gruppide funktsiooni („BREAKOUT ROOMS“). See võimaldab osalejatega läbi viia paarisarutelusid või ka arutelusid pisut suuremates jagatud rühmades – täpselt nagu tavakoolitustegi puhul. Koolitaja võib anda osalejatele ülesande sellistes väiksemates rühmades mõnda veebiplatvormi kasutades ka mõni ühisdokument / esitlus / joonistus koostada ning seda hiljem suurde gruppi tagasi tulles kõigile esitleda – täpselt nagu tavakoolitustegi puhul.

Veebikoolituste puhul on väga oluline teha osalejatele regulaarselt pause ja sirutusharjutusi, sest arvuti taga olles inimesed liiguvad tavakoolitusega võrreldes vähem ning energia hoidmisele tuleb ekstra tähelepanu pöörata.

KOOLITUSTE LÄBIVIIMISE METOODIKA

Tutvumine ja sissejuhatus

Koolitaja enesetutvustus (oma kogemus ja ootused) ning koolituspäeva (s.h meetodite) ja ajakava tutvustamine, kokkulepete sõlmimine (nt kas võib küsimusi küsida jooksvalt või iga teema lõpus, kas sinatame või teietame, kellaaegadest kinnipidamine, elektroonika (arvutid, telefonid) kasutamine vmt.

Tutvustage ajutise kaitse mooduli eesmärke.

Selleks, et koolitusgrupp kohe koolituspäeva alguses aktiviseerida, viige läbi mõni jäämurdmise-harjutus, mis võimaldab osalejatel ruumis liikuda. Üheks võimaluseks on näiteks paluda osalejatel reastuda koolitusruumis selle järgi, kes kui kaua on juba Eestis elanud.

Koolituskava tutvustades võite pakkuda õppijatele võimalust kirjutada tekkivad küsimused või ettepanekud värvilisele kleepsule ning kleepida pausi algul kleeps tahvlile. Pausi ajal saate küsimused üle vaadata ja järgmise sessiooni algul või kõige lõpus vastata. Nii saavad vastuse ka küsimused/ettepanekud, mida ei jõutud kohe õppeprotsessi käigus küsida või mida õppija ei jõudnud või soovinud valjusti esitada.

Juhtige osalejate tähelepanu sellele, et käsiraamatus on neil võimalik moodulis käsitletavate teemadega nii koolituspäeva jooksul kui ka edaspidi põhjalikumalt tutvuda.

Sisuteemade käsitlemine

Enne iga teema käsitlemise alustamist selgitab koolitaja osalejatele, miks see teema on oluline.

Teemade käsitlemisel arvestab koolitaja osalejate huvidega – sellest tulenevalt võib erinevate teemade käsitlemise põhjalikkus olla eri gruppide puhul erinev. Alljärgnevalt on toodud peamised rõhuasetused – millele tuleks erinevate teemade raames tähelepanu pöörata.

• Andke osalejatele ülevaade, mida ajutise kaitse saaja õiguslik seisund endast kujutab, missugused on ajutise kaitse saaja õigused ja kohustused Eestis viibides, samuti sellest, kuidas käib elamisloa pikendamine ning missugused on teised Eestis seadusliku elamise alused.

• Tutvustage osalejatele, missuguseid teenuseid (sh e-teenuseid) neil on võimalik Eestis olles kasutada ning julgustage neid mis tahes küsimuste puhul pöörduma muuhulgas Politsei- ja Piirivalveameti ning Migratsiooninõustajate poole. Juhtige osalejate tähelepanu sellele, et kuna Eesti on õigusriik, võib Eesti riigiasutusi alati usaldada ning mis tahes asjakohaste küsimuste puhul sinna julgelt pöörduda – nende ülesanne ongi inimesi aidata ja konsulteerida.

• Selgitage osalejatele, et ajutise kaitse saajatel on õigus Eestis töötada ja sobiva töökoha leidmine ja seal tegutsema asumine võiks olla nende jaoks üks kõige olulisemaid prioriteete, et Eesti ühiskonnas edukalt kohaneda.

• Tutvustage osalejatele füüsiliste isikute olulisemaid makse: tulumaks, sotsiaalmaks, töötuskindlustusmakse ja kohustusliku kogumispensioni makse – kui suured need on ja kuidas neid arvutatakse. Võite tutvustada osalejatele mõnda internetipõhist maksukalkulaatorit ning näidata, kui suuri makse tuleb teatud suurusega brutopalga puhul maksta.

• Selgitage osalejatele, kuidas käib Eestis tulude deklareerimine, mis ajaks seda teha tuleb ning kus seda teha saab. Võite osalejatele selgitada, et sageli tuleb lihtsalt enda digiallkirjaga eeltäidetud andmed kinnitada. Võite küsida osalejatelt, kuidas meie tulude deklareerimine erineb nende koduriigi vastavast korraldusest.

• Selleks, et koolitusel osalejatel oleks võimalik mõelda enda tööalaste eesmärkide peale, võite läbi viia eneseanalüüsi või arutelu selle kohta, missugust ametit sooviksid osalejad pidada, kui seda oleks võimalik täitsa vabalt valida. Võite esile tuua, et isegi kui uues ja võõras keskkonnas ja kohaliku keele vähese oskus puhul ei pruugi kohe oma unistuste ameti leidmine lihtne olla, tasub sellegipoolest selle peale aeg-ajalt mõelda, sest see aitab õigeid valikuid teha ja enda eesmärgi saavutamisele samm-sammult lähemale jõuda.

• Võite tutvustada osalejatele erinevaid töötamisega seotud lepingutüüpe: töölepingut, käsunduslepingut ja töövõtulepingut ning rõhutada, et kõige parema kaitse annab töötajale tööleping.

• Võite näidata osalejatele, kuidas on võimalik Riigi Teataja veebilehel ise seadusi otsida ning nendega tutvuda eesti, vene ja inglise keeles – töölepingu seaduse näitel.

• Selgitage osalejatele, et tööleping tuleks sõlmida kirjalikult, sest see võimaldab võimalike lahkarvamuste korral enda õigusi paremini tõendada, aga kirjaliku vormi järgimata jätmine ei too endaga kaasa töölepingu tühisust. Tutvustage osalejatele, missugused aspektid peavad olema kirjalikus töölepingus reguleeritud. Juhtige osalejate tähelepanu sellele, et kuna tööandja peab töölepingus kokku lepitud bruto töötasult kinni ka maksud, on töötaja pangaarvele laekuv summa väiksem kui töölepingusse kirjutatud bruto töötasu.

• Rääkige osalejatele, et igal töötajal on õigus aastas vähemalt 28 kalendripäeva pikkusele põhipuhkusele ning kuidas puhkuse kasutamine korraldatud on. Juhtige osalejate tähelepanu ka sellele, et puhkusenõue aegub ühe aasta jooksul – seega tasub puhkused õigel ajal ära kasutada. Võite tutvustada osalejatele ka täiendavaid puhkuseliike.

• Selgitage osalejatele, kuidas käib töölepingu lõpetamine ja missugustel juhtudel on tööandjal ja töötajal õigus tööleping üles öelda.

• Juhtige osalejate tähelepanu võimalike töövaidluste lahendamise viisidele töövaidluskomisjonis ja kohtus ning milles seisnevad töövaidluskomisjoni eelised kohtu ees. Tutvustage osalejatele ka võimalust saada tasuta juriidilist nõustamist Tööinspektsiooni kaudu.

• Võite viia läbi arutelu Eestis töö leidmise võimaluste kohta ning pärast seda tutvustada erinevaid võimalusi osalejatele lähemalt.

• Andke osalejatele ülevaade Töötukassa olulisematest tööturuteenustest ning soovitage neil küsimuste korral kindlasti Töötukassaga ühendust võtta. Võite näidata osalejatele, kuidas Töötukassa veebilehel huvi pakkuvat infot otsida.

• Võite osalejatele eraldi välja tuua Töötukassa karjääriteenused: karjäärinõustamine, karjääriinfotuba ja Skype-nõustamine ning missugustel juhtudel tasub neid teenuseid kasutada. Võite juhtida osalejate tähelepanu ka sellele, et Töötukassa karjääriteenuste kasutamiseks ei ole vaja ennast töötuks registreerida.

• Võite tutvustada osalejatele võimalust osaleda Töötukassa tasuta koolitustel. Seejuures tuleb rõhutada, et neil tasuta koolitustel on võimalik osaleda siiski üksnes juhul, kui tööle saamiseks on vaja omandada uusi teadmisi ja oskusi või täiendada olemasolevaid.

• Selleks, et osalejad omandaksid võimalikult realistliku pildi Eestis tööle kandideerimisest, tasub juhtida osalejate tähelepanu ka Eestis tööle kandideerimise praktilistele nüanssidele, mh sellele, et Eestis tööandjad ei pruugi sageli tööle kandideerijatele vastata ega põhjendada, miks neid otsustati mitte tööle võtta ning seda ka eestlastest kandideerijate puhul. Samuti, et võõras riigis tööle kandideerimisel võib mõnikord olla

vajalik alguses töökoha valimisel paindlik olla ning esialgu alustada töötamist ka mõnevõrra madalamal positsioonil, kui ollakse enda koduriigis harjunud.

• Tasub rõhutada, et Eestis tööle kandideerimiseks tasub endal aktiivne olla ning mõnikord võib olla kasulik tööandjatega ka ise aktiivselt ühendust võtta isegi juhul, kui huvi pakkuval tööandjal parasjagu ühtegi aktiivset töökuulutust üleval ei ole.

• Võite läbi viia diskussiooni teemal, kuidas erineb nende seniste kogemuste põhjal Eesti töökultuur nende koduriigi omast.

• Võite selgitada osalejatele, et Eesti töökultuuris on oluline kellaaegadest, tähtaegadest ja kokkulepetest kinnipidamine, võimalikest probleemidest kohene ja otsekohene informeerimine ning meestel ja naistel on võrdsed õigused.

• Tutvustage osalejatele olulisemaid veebilehti, mida neil on võimalik kasutada, et endale sobiv elukoht leida. Võite näidata neile ka vastavasisulist videot. Juhtige nende tähelepanu olulisematele detailidele, millele tasub tähelepanu pöörata üürilepingu sõlmimisel, samuti seda, kuidas käib elukoha registreerimine.

• Näidake osalejatele, kuidas saab kasutada ID-kaarti erinevate e-teenuste kasutamisel. Võite näiteks eesti.ee veebilehele enda ID-kaardiga sisse logida ja näidata, kuidas seal on võimalik kontrollida näiteks enda ravikindlustuse olemasolu, elukohta registreerida, saada infot selle kohta, mida teha siis, kui oled haigeks jäänud, kui on tekkinud huvi enda ettevõtte asutamise vastu jne.

• Tuleks rõhutada, et Eestis on ravikindlustuse olemasolu väga oluline ning missugustel alustel Eestis ravikindlustus tekib. Eesti tervishoiusüsteem põhineb Haigekassal. Kõigi ravikindlustust omavate inimeste ravikulud kaetakse Haigekassa vahenditest.

• Võite näidata osalejatele videot Eesti tervishoiusüsteemi kohta.

• Erakorralist arstiabi on kõigil inimestel õigus saada sõltumata sellest, kas neil on ravikindlustus või mitte haiglate Erakorralise Meditsiini Osakondades (EMO). Võite paluda osalejatel käega märku anda, kui paljud neist teavad, kus asub nende kodule kõige lähem EMO. Tuleks öelda, et seda on oluline teada. Juhul, kui suudate ise liikuda, on, Teil võimalik sinna ise kohale minna; kui Te ei suuda ise liikuda, võib Teid sinna transportida ka mõni pereliige või tuttav või võite helistada hädaabinumbrile 112 ja kutsuda endale kiirabi.

• Võite paluda osalejatel käega märku anda, kui paljudel neist on perearst. Tuleks esile tuua, et igal Eesti elanikul peab olema oma perearst ning see on väga oluline, sest perearst on esimeseks kontaktpunktiks

mis tahes terviseprobleemide puhul. Võite tutvustada osalejatele perearsti leidmise võimalusi muuhulgas Terviseameti kaudu. Tuleks esile tuua, et oluline on välja selgitada, kas soovitud perearsti nimistus on vaba ruumi ja kas soovitud perearst räägib ka patsiendi jaoks mõistetavat keelt.

• Kui soovite pääseda eriarsti juurde, on samuti vaja minna kõigepealt perearsti juurde, kes suunab eriarsti juurde edasi.

• Hambaravi eest tuleb üldjuhul ise maksta – neid kulutusi Haigekassa enamasti ei kata.

• Apteekides on kahte tüüpi ravimeid – käsimüügiravimid ja retseptravimid. Retseptravimi digitaalse retsepti väljastab Teile arst – Teil on vaja selle ravimi ostmiseks esitada apteegis apteekrile oma ID-kaart. Tallinnas ja Tartus on mõned valveapteegid avatud 24h.

• Võite jagada osalejatele näpunäiteid selle kohta, kuidas nad saavad ise enda vaimse tervise eest hoolt kanda, näiteks:

• Umbkaudu 8-10-tunnine uni täiskasvanute puhul

• Iga päev vähemalt 30 minutit liikumist välitingimustes – see ei peaks olema üksnes koju-tööle-koju marsruut, aga igasugune jalutuskäik on hea. Ideaalis võiks kulutada nädalas 150 minutit kiiremale kõnnile või rattasõidule ja 75 minutit nädalas intensiivsemale tegevusele nagu ujumine või jooksmine. Mida rohkem liikuda, seda parem on uni, madalam stressitase, rohkem energiat ja vähem väsimustunnet.

• Süüa vähemalt kolm einet päevas – 4 ja 5 on ka sobiv, kui portsjonid ja proportsioonid on õiged – ja hoida iga eine mitmekesisena, et saada kõik vajalikud vitamiinid.

• Mitte unustada tegelemast millegagi, mis meeldib ja huvi pakub. Kui inimene teeb asju, mille tegemist ta naudib, on ta eluga palju rahulolevam.

• Keskendu positiivsetele asjadele – alati on negatiivseid asju, aga positiivsele keskendumine aitab vähendada negatiivsete asjade mõju.

• Kui midagi häirib, siis tasub olukorda analüüsida, miks on selline situatsioon tekkinud, milline oli reaktsioon sellele varem ja kuidas seda oli siis võimalik lahendada. Lisaks, kui midagi on täna väga ärritav, siis on mõistlikum ja isegi lihtsam tegeleda sellega hoopis järgmisel päeval, kui pea on selgem.

• Muutused võtavad aega, kuid üldiselt jäädes rahulikuks ja hoides positiivset suhtumist, võib varsti märgata enesetunde paranemist.

• Kui miski sellest ei tööta regulaarsel praktiseerimisel, siis tuleks ühendust võtta spetsialistiga nõustamiseks, kas perearsti kaudu või muul viisil.

• Vaimse tervisega seotud muresid ei tohiks jätta tähelepanuta. Vaimse tervise probleemid pole midagi häbiväärset ja nende tunnistamine on hea, mitte vastupidi.

• Võite tutvustada osalejatele riigi ja kohaliku omavalitsuse poolt pakutavaid teenuseid ja toetusi ning näidata neile vastavaid internetilehekülgi. Alati tasub julgustada osalejaid olema ise aktiivsed ja julgelt kõigi enda asjakohaste küsimustega vastavate asutuste poole pöörduma.

• Andke osalejatele ülevaade Eesti avaliku korra olulisematest põhimõtetest, et nad teaksid, missugune käitumine on sellega kooskõlas – muuhulgas näiteks öörahu, alkoholi ja tubaka tarvitamisega seotud reeglitest jne.

• Võite tutvustada osalejatele võõra kultuuriga kohanemise etappe ning milles võib seisneda kultuurišokk. Seejärel võite arutleda teemal, et mis võiks aidata kultuurišokist võimalikult kiiresti ja edukalt üle saada.

• Juhtige osalejate tähelepanu sellele, et kuna Eesti on õigusriik, on ka lastel õigused ning need on inimõigused. Tooge näiteid laste õigustest ning kust laste õigused tulenevad. Lastel on lisaks õigustele ka kohustused, mis tulenevad muuhulgas vastastikuse austuse põhimõttest. Oluline on rõhutada, et Eestis võetakse laste õiguste kaitsmist väga tõsiselt ning tutvustada, missugused ametiisikud meil lastekaitsega tegelevad.

• Tutvustage osalejatele, missuguseid peretoetusi on Eestis võimalik saada ning et Eestis tasub enamiku peretoetustega seotud küsimustega pöörduda Sotsiaalkindlustusameti poole, kes on alati lahkelt valmis aitama.

• Tutvustage osalejatele, kuidas töötavad Eestis lasteaiad ja koolid ning millega tuleb arvestada enda lapse jaoks lasteaia- või koolikoha leidmisel. Võite tutvustada osalejatele ka Eesti haridussüsteemi laiemalt kuni kutse- ja kõrghariduseni, samuti huvitegevusvõimalusi.

• Selleks, et julgustada osalejaid mõtlema elukestva õppe ja ka täiskasvanuna enda haridustee jätkamise võimaluste peale, võite innustada neid mõtlema selle peale, missugune võiks tulevikus olla nende unistuste töö ning mis võiksid olla esimesed realistlikud sammud sinnapoole liikumiseks. Seejärel võite tutvustada neile, missuguseid võimalusi on Eestis täiskasvanutel võimalik enda teadmiste ja oskuste arendamiseks kasutada.

• Kuna üheks olulisemaks mõjutajaks Eestis edukalt kohanemiseks ja paljudes valdkondades edu saavutamiseks on hea eesti keele oskus, tutvustage osalejatele kindlasti ka seda, missuguseid võimalusi nad saavad enda eesti keele oskuse arendamiseks kasutada.

• Selleks, et osalejaid võimalikult aktiivselt Eesti ühiskonnaellu kaasata, tutvustage neile Eesti sotsiaalseid võrgustikke ja kodanikuühendusi. Rõhutage, et vabatahtlikuna tegutsemine on suurepärane võimalus teha midagi head, saades samas kasulikke kogemusi ja tutvusi, millest võib pikemas perspektiivis ka näiteks meelepärase töö leidmisel palju abi olla.

• Tutvustage osalejatele ka Eestis vabaaja veetmise võimalusi ning missuguseid internetilehekülgi tasub kasutada, et endale meelepäraste tegevuste kohta rohkem infot otsida.

• Andke osalejatele ülevaade Eesti riigi- ja ühiskonnakorraldusest, kultuurist ja keelest. Üheks võimaluseks on näiteks arutelu läbiviimine teemal, kuidas Eesti erineb nende koduriigist, mis on siin teistmoodi ning millega neil on siin olnud kõige keerulisem harjuda. Seejärel võite tutvustada neile Eesti ühiskonna olulisemaid väärtusi ning eestlaste levinumaid iseloomuomadusi.

KOOLITUSE KOKKUVÕTE

Koolituse lõppu tasub jätta pisut aega selleks, et osalejatel oleks võimalik esitada veel küsimusi kõikide teemade kohta, mis jäid pisut ebaselgeks või mille kohta nad soovivad rohkem teada saada. Koolituse lõpus tuleb osalejatele anda ka kontaktid, kuhu neil on võimalik pärast koolitust tekkivate küsimuste korral pöörduda.

Koolituse lõpus andke osalejatele pisut aega mõelda kõigi nende teemade peale, mis sai koolituse jooksul läbi käidud ning kuidas nad plaanivad õpitut ellu rakendada. Andke osalejatele võimalus ka enda kogemusi jagada.

Tänage õppijaid ja meenutage neile, et nad leiavad ka edaspidi vastuseid oma küsimustele õppematerjalist ja selles esitatud veebilinkidelt.

Samuti tasub õppijaid lõpetuseks julgustada toetama üksteist, aga õppima ka eesti keelt ja leidma eesti tuttavaid.

Koolituse lõpetuseks võite paluda, et iga õppija ütleks (või kirjutaks kleepsule ja kinnitaks seinale) ühe märksõna, mis tema jaoks jäi koolituspäeval kõlama, iseloomustab koolituspäeva või kaasõppijaid. Võite koolitajana välja mõelda teid huvitava tagasisideküsimuse, mis aitab teil järgmisi koolitusi paremini läbi viia.

Julgustage osalejaid koolitusel saadud käsiraamatut aktiivselt kasutama ka pärast koolitust ning juhtige osalejate tähelepanu sellele, et käsiraamat on kättesaadav ka veebis, kus seda regulaarselt kaasajastatakse.