Ajutise kaitse saaja õppematerjal

AJUTINE KAITSE

SISSEJUHATUS

Hea ajutise kaitse saaja! See käsiraamat on mõeldud sulle ning sisaldab hulgaliselt praktilist ja vajalikku infot, mis aitab sul Eestis kergemini kohaneda. Siit leiad vastused näiteks sellistele küsimustele nagu: Milline maa on Eesti? Millised õigused annab mulle ajutine kaitse? Milline on olukord tööturul? Kuidas siin oma elu kõige paremini korraldada? Materjal on mõeldud kasutamiseks ajutise kaitse kohanemisprogrammi mooduli õppematerjalina, kuid soovitame siit küsimuste korral infot otsida ka pärast koolituse läbimist.

Koolitus on kohustuslik inimestele, kes on saanud ajutise kaitse. Lisaks tuleb sul läbida A1-taseme eesti keele kursus. Kutse keelekursusele saadetakse eraldi. Eestis toimub igapäevane suhtlus peamiselt eesti keeles. Seetõttu on oluline omandada eesti keele algoskused võimalikult kiiresti. See aitab sul kiiremini kohaneda, leida uusi tuttavaid ja paremat tööd ning seista paremini oma õiguste eest.

Loodame, et see käsiraamat teeb sulle uues riigis kohanemise lihtsamaks. Kuigi uues riigis elu paika sättimine võib olla alguses segadust tekitav, võime tõdeda, et Eesti on sulle üks hubasemaid ja toredamaid kohti maailmas. Välismaalased on siia väga oodatud!

PÕHIFAKTE EESTI KOHTA

Tere tulemast Eestisse!

Head lugemist!

Eesti on väike riik Põhja-Euroopas Läänemere kaldal. See on maailma üks hubasemaid kohti: 50 protsenti kogu riigi pindalast on kaetud järvede ja metsadega.

Eesti on üsna väike riik, kus elab vaid 1,4 miljonit inimest. 70 protsenti elanikest on eestlased, kuid riigis elab üle 211 rahvuse ja etnilise rühma. Lisaks sellele räägitakse siin laialdaselt vene ja inglise keelt. Huvitav fakt: Eesti kuulub maailma kõige vähem religioossete riikide hulka. Vaid 16 protsenti elanikke peab religiooni igapäevaelu oluliseks osaks. Samas järgitakse Eestis vanu traditsioone. On mitmeid pühi, mille tähistamisel on juba pikk ajalugu, näiteks jaanipäev (suvine pööripäev, 24. juuni) või jõululaupäev (talvine pööripäev, 24. detsember).

Riigi ametlik nimetus: Eesti Vabariik

Lühinimetus: Eesti

Iseseisvuse väljakuulutamine: 24. veebruar 1918

Pealinn: Tallinn (458 586 elanikku)

Riigikord: Demokraatlik parlamentaarne vabariik

Administratiivne jaotus: 15 maakonda, 79 omavalitsust (sh 15 linna).

Eesti lipu kujutis: Eesti vapi kujutis:

Eesti riigipühad:

 uusaasta 1. jaanuar;

 eesti Vabariigi aastapäev 24. veebruar;

 suur reede 15. aprill;

 ülestõusmispühade 1.püha 17.aprill;

 kevadpüha 01. mai;

 nelipühade 1. püha 05. juuni;

 võidupüha 23. juuni;

 jaanipäev 24. juuni;

 taasisesisvumispäev 20. august;

 jõululaupäev 24. detsember;

 esimene jõulupüha 25. detsember;

Paljusid teenuseid pakutakse tasuta, näiteks kesk- ja kõrgharidust, tervishoiu- ja tööturuteenuseid, mitmeid sotsiaalteeniseid jne.

Eesti talv võib olla pikk ja külm (temperatuur küünib sageli 20 miinuskraadini), kuid on ka pikki suvepäevi, mil saab hilisõhtuni päikest nautida. Esmakohtumisel ei pruugi eestlased tunduda kuigi külalislahked, kuid mida paremini te neid tundma õpite, seda rohkem näitavad nad välja oma sõbralikkust, lahkust ja abivalmidust.

 teine jõulupüha 26. detsember;

e-Eesti

Eesti on uuendusmeelne digiriik – ilmselt on see esimene asi, mida saate Eesti kohta teada. Ja see on tõsi! Kasutusel on isegi eriline nimekuju e-Eesti. 90 protsenti kodanikele mõeldud avalikest teenustest osutatakse veebis ning kõik toimib kiiresti ja sujuvalt.

Eesti on alati olnud etniliselt mitmekesine. Keskajal asus riik oluliste kaubateede ristumiskohas ning oli paljudes sõdades, sh esimeses ja teises maailmasõjas, strateegiline punkt. Selle tulemusena on piirkonnas kujunenud etnilistest rühmadest koosnev ühiskond, mis on siiani vajanud lõimimist. Seetõttu on Eesti riik välja töötanud oma integratsioonipoliitika ja toetab riiki saabuvaid välismaalasi. Integratsioonipoliitika hõlmab eesti keele ja ajaloo õpet ning selgitab põhjalikult seda, mis toimub riigi poliitikas. Integratsioonipoliitika puudutab ka tööturgu, haridust, julgeolekut ja sotsiaalset ühtekuuluvust. Selles käsiraamatus tutvustatakse lähemalt võimalusi, mida annab ajutine kaitse.

Kui soovite Eestist, selle ajaloost ja kultuurist rohkem teada saada, tutvuge järgmiste materjalidega:

Eesti hoolib oma elanikest ning paljusid sotsiaalteenuseid pakutakse tasuta, näiteks kesk- ja kõrgharidus, tervishoiu- ja tööturuteenused, koolieelsetes lasteasutustes käimine jne.

Eesti on uuendusmeelne digiriik – ilmselt on see esimesi asju, mida saate Eesti kohta teada. Ja see on tõsi! Kasutusel on isegi eriline nimekuju e-Eesti. 90 protsenti kodanikele mõeldud avalikest teenustest osutatakse veebis ning kõik toimib kiiresti ja sujuvalt.

Mis on e-Eesti?

 newinestonia.ee/ru/

 Settle in Estonia. Käsiraamat 1. Eesti: riik, ühiskond ja keel issuu.com/settleinestonia

 Eesti. Riigi ametlik koduleht estonia.ee/ru/overview/

 Visit Estonia: ametlik turismiinfo koduleht visitestonia.com/ru

 Uusim ja olulisim teave Ukraina põgenikele Eestis: kriis.ee/uk-UA

98 protsendil elanikest on ID-kaart. 99 protsenti riigiteenustest osutatakse internetis. 95 protsenti maksudeklaratsioonidest esitatakse internetis.

Digiallkirjad säästavad aastas viis päeva ja kaks protsenti SKP-st.

98 protsenti ettevõtetest on asutatud internetis. Lairibaühendus on üle Eesti kättesaadav. 99 protsenti pangatehingutest tehakse internetis.

E-residentsus on võimalus juhtida ELi ettevõtet täielikult veebis.

Eesti talv võib olla pikk ja külm (temperatuur küünib sageli 20 miinus-

AJUTINE KAITSEÕIGUSED JA KOHUSTUSED

Ukraina kodanikud ja nende pereliikmed, kes on riigist põgenenud pärast 24. veebruaril eskaleerunud Venemaa sõjaagressiooni, saavad Eesti valitsuse otsuse alusel ajutise kaitse.

Ajutine kaitse on elamisluba, mis kehtib üks aasta. See annab Ukraina kodanikele ja nende pereliikmetele Eesti elanikega võrdsed õigused, sh juurdepääsu sotsiaalteenustele, õiguse töötada ja omandada haridust ning õiguse vabalt reisida Euroopa Liidus.

Ajutist kaitse saajana olete kohustatud:

 Registreerima oma elukohaandmed kohalikus omavalitsuses (täpsem info lk 38)

 Läbima kohanemisprogrammi ajutise kaitse saaja ühepäevase koolituse

 Läbima A1 taseme eesti keele õppe

 Kui teil on kooliealised lapsed, siis registreerima lapsed kooli

 Asuma tööle või võtma end arvele töötukassas

 Järgima Eesti põhiseadusliku korda

Nende tingimuste täitmisel on teil õigus Eesti elanikule mõeldud teenustele ja toetustele, nagu näiteks sotsiaalabi, tervishoiuteenused, koolining lasteaiakoht.

Eestist lahkumine

Ajutise kaitse saajana võite külastada oma kodumaad Ukrainat, seda ka korduvalt.

Samuti tohite poole aasta jooksul kokku 90 päeva viibida teistes Schengeni liikmesriikides (Eestis viibitud aega 90 päeva sisse ei arvestata).

Kui aga lahkute Eestist lõplikult, kas tagasi Ukrainasse või elama mõnda teise riiki, siis andke sellest kindlasti teada kohalikule omavalitsusele ning Politsei- ja Piirivalveametile (ppa@politsei.ee). Kui olete töötuna arvel, siis, teavitage lahkumisest oma Töötukassa konsultanti, kui aga töötate,

leppige tööandjaga kokku töölepingu lõpetamises.

Lõplikult teise riiki elama asudes tunnistatakse teie Eesti elamisluba kehtetuks ning teile ei maksta enam Eestis ette nähtud toetusi.

Ajutine kaitse ja reisimine Euroopa Liidus

Ajutise kaitse saanud Ukraina kodanikel on võrdne staatus mis tahes muu kolmanda riigi kodanikega, kellel on Eesti elamisluba. Eesti elamisloaga kolmanda riigi kodanikul on õigus viibida teises Schengeni riigis kuni 90 päeva 180 päeva jooksul. Pidage aga meeles, et mõni ELi liikmesriik ei ole Schengeni ala liige.

Et ajutise kaitse saanud Ukraina kodanik saaks soovitud liikmesriigis pikemalt viibida, tuleb taotleda selle riigi pikaajalist viisat või elamisluba. Ajutise kaitse saajal on õigus igal ajal kaitsest loobuda ning taotleda seda mõnes teises Schengeni riigis.

Ajutine kaitse ja töötamine Euroopa Liidu riikides

Eestis ajutise kaitsega saadud elamisluba ei anna õigust töötada teistes riikides. Kui soovite töötada mõnes muus riigis, peaksite uurima, millised reeglid kehtivad selles riigis töötamisel, ja taotlema asjakohaseid lube.

Lisateavet saab politsei- ja piirivalveameti kodulehelt politsei.ee/ru/ Rahaline abi

Pärast ajutise kaitse saamist on igal Ukraina põgenikul õigus saada toimetulekutoetust teiste Eestis alaliselt või ajutiselt elavate isikutega samadel alustel.

Üksi elava inimese või perekonna esimese liikme toimetulekupiir on 200 eurot kuus ning 160 eurot pere teisele ja igale järgmisele liikmele. Iga alaealise pereliikme toimetulekupiir on 240 eurot kuus. Toimetulekutoetuse saajal, kelle kõik pereliikmed on alaealised, on õigus saada täiendavat sotsiaaltoetust 15 eurot.

Toimetulekutoetuse määra sätestab riik, kuid toetust maksavad kõigile abivajajatele kohalikud omavalitsused. Toimetulekupiiri kehtestamisel lähtutakse toidu ja esmatarbekauba miinimumkuludest.

Kui sind majutatakse täiesti tasuta, võid ikkagi taotleda toimetulekutoetust toidu ja esmatarbekauba ostmiseks. Kui sa ei maksa eluruumi üüri, kuid tasud kommunaalkulusid, peaksite taotlusele lisama tõendid arvete tasumise kohta.

Kui üürid eluruumi ja maksad kommunaalkulusid, peaksid taotlusele lisama üürilepingu ja arvete tasumist tõendavad dokumendid.

Peretoetust makstakse nii Eesti alalistele kui ka ajutistele elanikele ühtemoodi. See tähendab, et ajutise kaitse saanud Ukraina põgenikel on õigus saada peretoetusi. Lisateavet peretoetuste kohta leiate sotsiaalkindlustusameti kodulehelt sotsiaalkindlustusamet.ee/ru

Vanematel on õigus saada vanemahüvitist pärast lapse sündi või juhul, kui laps on sündinud väljaspool Eestit, kuid elab selles riigis kuni 18 kuu vanuseks saamiseni. Kui vanem ei ole eelneval kalendriaastal Eestis töötanud, makstakse talle 2022. aastal minimaalset vanemahüvitist 584 eurot.

Toimetulekutoetuse määramisel võetakse arvesse kõigi ühismajapidamisega seotud ja ühispinnal elavate inimeste sissetulekuid. Sissetulekuna arvestatakse kõiki üksi elava inimese või perekonna sissetulekuid, mis ei ole seaduses erandina esile toodud. Kui teil tekib küsimusi, võtke ühendust kohaliku omavalitsusega.

Kui pere saab toimetulekutoetust, ei arvata sissetulekute hulka pere- ja sünnitustoetust. Üldjuhul vähendatakse toimetulekutoetuse summat teiste toetuste ja sissetulekute summa võrra.

Sotsiaalkindlustusamet maksab lastega peredele peretoetusi toetusi ning vanaduspensioniealistele inimestele.

Toetuste, sh peretoetuste saamiseks vajalikud dokumendid:

 tõend ajutise kaitse saamise kohta;

 isikut tõendav dokument;

 pangakonto toetuste maksmiseks. Sobib nii Eesti kui ka Ukraina pangakonto.

Peretoetused

Igal lapsel on õigus saada lapsetoetust alates sünnist kuni 19-aastaseks saamiseni. Lapsetoetuse suurus on 60 eurot pere esimese ja teise lapse kohta ning 100 eurot lapse kohta alates kolmandast lapsest. Kolme lapsega perele makstakse 300 eurot ning seitsme või enama lapsega perele 400 eurot kuus.

Lapsetoetust saavad ka kuni 19-aastased lapsed, kes õpivad põhikoolis,

gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes.

Peretoetusi makstakse vanemale või eestkostjale. Toetuste taotlemiseks tuleb pöörduda sotsiaalkindlustusametisse.

Kui isik ei ole vanem (vanaema, vanaisa, tädi, muu sugulane või tuttav, kes hoolitseb lapse eest), tuleb kõigepealt võtta ühendust kohaliku omavalitsusega (KOV). KOV aitab määrata eestkoste, taotleda asjakohaseid toetusi ning nõuda kohtu kaudu elatist juhul, kui üks või mõlemad vanemad ei täida lapse ülalpidamiskohustust. Pärast kohtusse pöördumist tuleb taotleda sotsiaalkindlustusametilt elatisabi, mille suurus on 100 eurot kuus lapse kohta ja mida makstakse kuni 150 päeva.

Õigus saada muid peretoetusi, sealhulgas eestkostetava lapse toetust, tekib eestkoste määramise puhul.

Vanaduspension

2022. aastal hakkasid Eestis vanaduspensioni saama 1958. aastal sündinud inimesed. Pensioniiga on 64 aastat ja 3 kuud. Pensionär on inimene, kes on jõudnud Eesti seadusega kehtestatud vanaduspensioniikka.

Ukraina vanaduspensionäridele maksab sotsiaalkindlustusamet Ukraina pensioni ja Eesti rahvapensioni vahet. Alates 1. aprillist 2022 on rahvapensioni määr 275,34 eurot. Teisisõnu teatab isik Ukrainas saadud pensioni summast ning sotsiaalkindlustusamet arvutab välja, mis on Eesti rahvapensioni määra ja Ukrainas saadud pensioni vahe. Hüvitise suuruse määramiseks tuleb pöörduda sotsiaalkindlustusametisse.

Vaata lisainfot: sotsiaalkindlustusamet.ee/et

Inimesed, kes ei ole jõudnud pensioniikka, suunatakse töötukassasse. Õigus pensionivahe maksmisele tekib ajutise kaitse saajal siis, kui ta on jõudnud Eesti seaduste järgi vanaduspensioni ikka.

Puude raskusastme tuvastamine ja sotsiaalabi erivajadustega inimesele

Puude raskusastme tuvastamiseks ning sotsiaaltoetuste määramiseks tuleb esitada sotsiaalkindlustusametile taotlus ja võimaluse korral ka terviseandmed. Kui terviseandmed puuduvad, tuleb inimesel esmalt pöörduda oma Eesti perearsti poole, kes hindab tema terviseseisundit.

Pärast puude raskusastme tuvastamist tekib inimesel õigus saada iga -

kuist sotsiaaltoetust ja sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust ning vajadusel soetada abivahendeid riikliku soodustusega.

Lisateavet töövõime hindamise kohta saab töötukassalt www.tootukassa.ee.

Ühistranspordi kasutamine

Ukraina põgenikud saavad sõita rongi ja bussiga tasuta, kasutades eriõigustega ühistranspordikaarti. See kaart kehtib rongides ning linna- ja maakonnabussides. Ühistranspordikaardi saab riiklikest infopunktidest, mis asuvad Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Jõhvis. Kui oled Ühiskaardi ära kaotanud, tuleb sul kaart osta tavapärases korras ning see isikustada. Kõik kaotatud isikustatud kaardiga seotud sõidusoodustused, sõidupiletid ja raha jääk kanduvad uuele Ühiskaardile selle isikustamisel (Elroni piletite ümbertõstmiseks tuleb esitada avaldus aadressile info@pilet.ee).

Info lemmikloomade kohta

Pagulane, kes siseneb Eestisse koera, kassi või valge tuhkruga, peab esimesel võimalusel teavitama Põllumajandus- ja Toiduametit (PTA). Selleks tuleb täita teavitusvorm ning saata pta@pta.agri.ee.

Vajadusel aitavad vormi täita kohalike omavalitsuste, piiripunktide, hotellide, pagulaskeskuste esindajad. Vormi, täpsemad isolatsiooninõuded, info loomaarstide kohta jm juhised (sh ukraina keeles) leiab siit https:// pta.agri.ee/koera-kassi-ja-valgetuhkruga-ukrainast-eestisse

Loomakaitseühing pakub pagulastega kaasas olevatele lemmikloomadele tasuta arstiabi. Helistage telefonil +372 5330 8457 või +372 5689 7495 (Varjupaikade MTÜ).

EESTIS VIIBIMISE

SEADUSLIKUD ALUSED

TÄHTAJALINE ELAMISLUBA

Pärast ajutise kaitse saamist väljastatakse teile tähtajaline Eesti elamisluba, mis kehtib üks aasta. Selle loa taotlemine on Eestis uue elu alustamiseks üks peamisi samme. Ajutise kaitse staatust tuleb taotleda politsei- ja piirivalveametilt (www.politsei.ee).

Sulle väljastatakse elamisloakaart. See sisaldab järgmist teavet:

 isikuandmed;

 elamisloa andmed (väljaandmise kuupäev ja kehtivusaeg);

 foto;

 sõrmejäljed.

Koos elamisloaga antakse teile ka isikukood, mida on vaja Eesti riigiteenuste kasutamiseks. Elamisloakaart on samade funktsioonidega nagu

ID-kaart – seda saab kasutada internetis oma isiku tõendamiseks, dokumentide digiallkirjastamiseks, e-teenuste kasutamiseks (nt pangatehingud).

Ajutine kaitsega seotud elamisluba kehtib ühe aasta. Veenduge, et pikendate oma elamisluba õigeaegselt. Eestis ei ole automaatset pikendamist: seda tuleb ise taotleda. Kui plaanid Eestist lahkuda, siis elamisluba pikendada pole vaja.

Pikendamise taotlemisel on tähtaeg: elamisluba saab pikendada siis, kui see veel kehtib. Kui elamisluba enam ei kehti, ei saa seda pikendada, vaid tuleb taotleda uus elamisluba. Ajutise kaitse saaja saab elamisloa pikendamise taotluse esitada kõige varem kolm kuud enne selle kehtivuse lõppu.

Pikendamise protsess:

 pikendamist tuleb alustada iseteeninduskeskkonnas (piisab internetiühendusest ja elamisloa kaardi andmetest);

 iseteeninduskeskkond teeb automaatsed kontrollid (nt kas inimene on registreerinud elukoha rahvastikuregistris);

 dokumendi kättesaamiseks peab minema teenindusse.

Elamisluba saab pikendada vaid teeninduses, siis kui:

 kui iseteeeninduskeskkond ütleb, et pead kohale minema;

 kui ajutise kaitse saanud laps on saanud vahepeal 6-aastaseks (sõrmejälgede võtmiseks);

 kui elamisluba on lõppenud ja pikendamise asemel peab taotlema uue.

Vaata lähemalt: asylum.politsei.ee

Inimestel, kes lahkusid Ukrainast enne 24.02.2022 ja seetõttu ei saa taotleda Eestis ajutist kaitset, kuid samuti ei saa sõja tõttu koju naasta, on võimalik Eestis viibida viisavabalt. Lisaks saavad nad taotleda rahvusvahelist kaitset . Ukraina kodanikele on selleks lihtsustatud menetlus, mis võtab aega umbes kuu aega. Menetluse ajal on lubatud töötada vaid neil inimestel, kellel oli varem Eestis töötamise õigus. Rahvusvahelist kaitset taotlevatele Ukraina kodanikele tagab riik nelja kuu jooksul majutuse ja ülalpidamise täpselt samamoodi nagu ajutist kaitset taotlenud sõjapõgenikele. Soovi korral võib taotleja elada iseseisvalt mujal, näiteks tuttavate või sugulaste juures.

Rohkem infot saab migratsiooninõustajatelt või Politsei- ja Piirivalveameti kodulehelt www.politsei.ee

PIKAAJALISE ELANIKU ELAMISLUBA

Kui otsustad jääda Eestisse pikemaks ajaks, võid taotleda pikaajalise elaniku elamisluba. Sellise elamisloaga on sul õigus elada Eestis alaliselt.

Pikaajalise elaniku elamisloa taotlemiseks peate vastama kõigile järgmistele tingimustele:

 oled elanud Eestis tähtajalise elamisloa alusel vähemalt viis aastat;

 sul on kehtiv tähtajaline elamisluba;

 sul on püsiv seaduslik sissetulek riigis äraelamiseks;

 sinu elukohaandmed on kantud rahvastikuregistrisse;

 sul on haigekassa ravikindlustus;

 oskad eesti keelt vähemalt B1-tasemel.

TÖÖTURG ESIMESED SAMMUD EDUKAKS TÖÖKOHA LEIDMISEKS

Ajutine kaitse ja töötamine Eestis

Ajutise kaitse saanud inimestele kehtivad Eestis töötamisel samasugused tingimused nagu kõikidele teistele Eesti elanikele. Eraldi luba töötamiseks taotleda ei ole vaja.

Ajutise kaitse saanud isikutele tuleb palka maksta vähemalt alammäära ulatuses. Täiskoha töö kestab tavaliselt 40 tundi nädalas, 8 tundi päevas, esmaspäevast reedeni. Kui töötate graafikuga võib teie töönädal olla ka veidi teistsugune, kuid olge ettevaatlikud, kui sulle pakutav töö on tundide mahult märgatavalt suurem.

Lisateavet Eestis töötamise kohta leiad kodulehelt tooelu.ee/ru/392/ukrainskie-voennye-bezhency-i-trudovye-otnosheniya.

KUIDAS LEIDA TÖÖD

Eesti tööturul orienteerumine võib tunduda veidi keeruline, kuid sa ei pea muretsema. Selles peatükis tutvustatakse, mida peaksid töö otsimisel tegema ning milliseid kanaleid selleks kasutada.

Kindlasti tuleb ka ise aktiivselt tööd otsida ning tööpakkumisi jälgida, seda ei tee Töötukassa teie eest. Palju tööpakkumisi avaldatakse avalikes allikates, sh tööotsinguportaalides, ühismeedias või ettevõtete kodulehtedel. Samas värvatakse paljudele ametikohtadele ka tuttavate ja isiklike kontaktisikute kaudu. Järelikult peaksid laiendama oma tutvusringkonda, et saada töösoovitusi sagedamini.

Lisateave töö otsimise kohta:

Töötukassa (Eesti töötukassa) avaldab tööpakkumisi ja pakub karjäärinõustamist. Töötukassa avaldatud tööpakkumisi leiate siit: www.tootukassa.ee/ru.

CV-KESKUS on Eesti üks populaarsemaid tööotsinguportaale. Lisateave: cvkeskus.ee.

CV-Online on Baltimaade üks suurimaid tööotsingu- ja värbamisportaale. Uurige lähemalt: cv.ee/ru/. MeetFrank on värbamisrakendus, mis viib kokku tööandjaid ning vajalike oskuste ja sobiva palgasooviga kandideerijaid. Lisateave: meetfrank.com.

Facebook. Liitu grupiga „Expat Jobs in Tallinn“ või jälgige huvipakkuvate ettevõtete kodulehti: mõnikord avaldavad tööandjad oma tööpakkumisi just ühismeediakanalites. Samuti võid teha oma Facebooki lehe tööandjatele kättesaadavaks või hoopis privaatseks, sest mõni värbaja võib otsida sotsiaalmeediast teie kohta teavet.

KASULIKUD NÄPUNÄITED TÖÖKOHALE KANDIDEERIMISEKS

Eestis mängivad tööotsimisel põhirolli neli tegurit: elulookirjeldus, kaasvõi motivatsioonikiri, vestlus ja kohalik tutvusringkond. Jagame mõned näpunäited, mis aitavad sul tööle kandideerimiseks paremini valmistuda. Elulookirjeldus (CV) on esimene, mida näeb sinu võimalik tööandja. Sellepärast on väga oluline, et elulookirjeldus oleks ajakohane ja õigesti koostatud. Samuti on tähtis, et elulookirjeldus näeks laitmatu välja. Ainuõiget elulookirjelduse malli ei ole olemas, kuid mõned allpool toodud nõuanded aitavad vältida tüüpvigu.

 Eestis on tava, et elulookirjeldus ei tohiks olla pikem kui kaks lehekülge.

 Pilt ei ole kohustuslik, aga kui seda kasutate, veenduge, et see oleks ametlikus stiilis.

GoWorkaBit on portaal, kust saab otsida tööd eri valdkondades. Lisateavet leiate kodulehelt goworkabit.com.

LinkedIn (LinkedIn.com). Kindlasti tasub luua LinkedIni konto, sest seda töövõrgustikku kasutavad sageli Eesti ettevõtted ja värbajad.

Ettevõtete kodulehed. Ära unusta kontrollida tööpakkumisi, mis on avaldatud teile huvi pakkuvate ettevõtete kodulehtedel.

Portaal Work in Estonia on kõige tähtsam allikas välismaalastele, kes on huvitatud Eestis töötamisest. Sealt leiate palju kasulikku teavet Eestisse kolimise ning riigis töötamise ja elamise kohta. Kodulehel avaldatakse ka ingliskeelseid tööpakkumisi Eesti kõige populaarsematest tööotsinguportaalidest. Vaata lähemalt : workinestonia.com

 Saatke oma elulookirjeldus meiliaadressilt, mis koosneb teie täisnimest. Ärge kasutage meiliaadresse, milles sisaldub hüüdnimesid või muid suvalisi sõnu. Tööotsingute ajal jälgi kindlasti igapäevaselt oma e-maile, sest paljud tööandjad eelistavad kandideerimisprotsessi kohta infot jagada meilitsi.

 Haridusjaotises tuleb loetleda haridusasutused ajaliselt vastupidises järjekorras, alustades viimasest. Põhikooli ei ole vaja mainida. Ole valmis tõendama oma haridust asjakohaste ametidokumentidega.

 Kirjelda oma varasemat töökogemust. Selles jaotises keskendu enda peamistele tööülesannetele ning kõige olulisematele oskustele ja pädevusele. Loetlege üles kindlasti need oskused, mis on mainitud tööpakkumise, kuid seejuures ära ülehinda oma keeleoskust või töövilumust.

 Kontrolli õigekirja ja kirjavahemärke. Isegi pisivead võivad osutada sulle karuteene: jääb mulje, et sa ei ole täpne inimene ja seepärast ei sobi sellele ametikohale.

 Kindlasti maini, et viibid juba Eestis: kirjuta CV-sse oma kohalik aadress ja telefoninumber. See aitab tööandjal mõista, et hoolimata oma välismaa nimest olete juba riigis ja valmis tööle asuma.

 On mõistlik lisada elulookirjeldusele link oma LinkedIni kontole. Nii säästad värbaja aega. Ta ei pea ise otsima teie kontot interne -

tist, mis võib olla eriti keeruline, kui sul on nimekaimud. Samuti tuleb veenduda, et su LinkedIni lehekülg on ajakohane ja seal ei ole vigu. Kui sinu tutvusringkonda kuuluvad kohalikud spetsialistid, aitab see luua usaldussuhteid ning annab tööandjale koguni võimaluse küsida ühistelt tuttavatelt soovitusi. LinkedInis saadkirjutada ka neist huvidest, kogemustest ja isikuomadustest, mis ei mahtunud lühikesse kaheleheküljelisse elulookirjeldusse. Peale LinkedIni tasub töötada teistegi sotsiaalmeediakontode kallal: peaksid jätma usaldusväärse inimese mulje.

Kaas- või motivatsioonikiri on võimalus pöörduda otse tööandja poole ja esitada argumente, miks just sina oled parim kandidaat sellele ametikohale. Kiri on kandideerimisavalduse lisa, mis peab olema kooskõlas elulookirjelduga. Kirjuta alati ainulaadseid, konkreetset ametikohta arvestavaid kirju. Kandidaadid, kes saadavad ühenäolisi kirju, mis sisaldavad ilmetut varasemate saavutuste loetelu, arvatakse automaatselt konkursist välja. Väldi üldistusi ja rõhuta oma sobivust konkreetsele töökohale. Kaaskiri peaks olema lühike, maksimumpikkusega üks lehekülg .

Iga töövestlus on ainulaadne, kusjuures selle käigu määravad nii intervjueerija kui ka kandidaat. Hea ettevalmistus suurendab eduvõimalusi. Jagame mõned üldised nõuanded:

 Uuri lähemalt ettevõtte ja tööpakkumise kohta. Tutvuge ettevõtte ajaloo ja väärtustega ning mõtle, kuidas põhjendada oma sobivust selle ettevõtte ametikohale ja mis on just sinu eelised.

 Ole täpne ja tulge kohale määratud ajast veidi varem.

 Riietu olukorra järgi, ärge liialdage meigi, ehete ega parfüümiga. Peakatte kandmist siseruumides peetakse ebaviisakaks.

 Ole valmis rääkima oma kogemustest, tugevatest ja nõrkadest külgedest. Too konkreetseid näiteid, ära tee üldistusi. Intervjueerija eeldab, et oled aus. Kiitlejad, kes kõike kõige paremini oskavad, ei ärata Eesti tööandjates üldjuhul eriti usaldust.

 Ole viisakas, ära kaldu vestluse teemast kõrvale. Pea meeles, et intervjueerija on spetsialist, mitte sõber. Ära kõnele poliitikast, religioonist ja perekonnast rääkimist. Ära jaga ülemäära palju isiklikku teavet ega maini rahalisi raskusi.

 Keskendu sellele, mida ütleb vestluskaaslane, ja reageeri sellele, mida kuulete. Tee vajadusel märkmeid. Avalda austust intervjueerijale, isegi kui ta on sinust noorem.

 Töökuulutustes ei ole tavaks märkida palga suurust. Kui sa aga

tead, ametikoha keskmist palgataset, võid saavutada vestlusel soodsama positsiooni. Palgaküsimuse esitab Eestis üldjuhul intervjueerija. Võimalusel küsi intervjueerijalt palgavahemiku kohta, kuid ole valmis ka ise soovitud summat nimetama. Eesti keskmiste palgatasemete kohta maakondade ja ametikohtade lõikes leiab lisainfot siit https://palgad.stat.ee/.

 Täpsustage juba enne intervjuud, mis keeles on teil võimalik intervjuud läbi viia. Pane tähele, et paljud tööandjad ei pruugi osata hästi vene keelt. Kindlasti mõjub hästi ja jääd hästi meelde, kui oskad eesti keeles lausuda kasvõi esmaseid viisakusväljendeid (Tere päevast! Meeldiv tutvuda! Minu nimi on.... jms).. Vajadusel lihvi enne vestlust oma eesti või inglise keele oskust.

 Kehakeel mõjutab sinu kuvandit vestluskaaslase silmis. Ei tundu kuigi ilus, kui toetud vastu seina või mööblit, hoiad käsi taskus või rinnal risti, närid nätsu või keerutad tooliga. Ole enesekindel, naerata ja vaata julgelt oma vestluspartneri(te)le silma.

 Täna intervjueerijat sulle pühendatud aja eest ja küsi, millal võibtulemust oodata. Praegu on laialt levinud videovestlused veebis. Saad jätta endast parema mulje, kui eemaldad kaadrist kõik kõrvalised esemed. Ära tegele teisejärguliste asjadega ning kasuta mikrofoni ja kõrvaklappe. Kasuks tuleb ka sobiv riietus.

Kui soovid Eesti tööturu kohta rohkem teada saada, kasuta järgmisi materjale:

 Settle in Estonia. Käsiraamat 5. Eesti: töö ja tööturg. issuu.com/settleinestonia

TÖÖLEPING

Oluline on valida õige lepinguliik, sest eri lepingute puhul kehtivad erinevad õigused, kohustused ja piirangud. Näiteks töölepinguga töötajale on tagatud iga-aastane puhkus ja töötasu, mis ei tohi olla väiksem kui Eestis kehtestatud miinimumpalk. Töövestlusel tasub julgelt küsida, millise lepinguliigiga tööd pakutakse.

Eestis on levinud mitu lepinguliiki:

 Konkreetse ülesande täitmiseks sõlmitakse käsundusleping.

 Konkreetse tulemuse saavutamiseks sõlmitakse töövõtuleping.

 Kui leping eeldab töötamist tööandja juhtimise ja kontrolli all, on tegemist töösuhtega ning tuleb sõlmida tööleping.

Tööleping sõlmitakse kirjalikult ja allkirjastatakse oma käega või digitaalselt. Tööleping sõlmitakse enne tegelikku tööleasumist, hiljemalt tööleasumise päeval. Tööleping koostatakse kahes eksemplaris, millest üks jääb töötajale ja teine tööandjale.

Kirjalikust vormist mittekinnipidamine ei muuda töölepingut kehtetuks, kuid võib hiljem raskendada vaidluste lahendamist, nt töötasu, kohustuste jm üle.

Töö eest makstav tasu ehk palk on teie töölepingu kohustuslik tingimus. Teie ja tööandja lepite kokku, kui palju teile töö eest makstakse. Töölepingus sisalduvad järgmised andmed:

 üldteave teie ja tööandja kohta: nimi, isikukood, aadress jne;

 lepingu tähtaeg, v.a tähtajatu lepingu puhul;

 lepingu sõlmimise aeg;

 teie ametinimetus ja tööülesanded;

 teie töökoormus: töötundide arv nädalas, puhkepäevade arv;

 puhkus (kui see on lepingus sätestatud);

 lepingu sõlmimisel kokkulepitud töötasu, sh majandustulemustelt ja tehingutelt makstav tasu (brutopalgana);

 töötasu arvutamise viis (kulutatud aja või tehtud töömahu alusel);

 palgapäev (vähemalt üks kord kuus);

 teie palgast kinnipeetavad maksud ja maksed;

 tööandja õigused ja kohustused;

 sinu õigused ja kohustused;

 teave lepingu lõpetamise korra, tähtaja ja aluste kohta.

Keeleseadus näeb ette, et tööleping sõlmitakse eesti keeles, kuid seda saab sõlmida ka muus keeles, kui pooled on selles kokku leppinud. On tähtis, et mõlemad töösuhete pooled mõistaksid töölepingu ja tööohutusnõuete sisu. Töötajale on oluline, et ta saaks tööks vajaliku teabe. Loomulikult võid paluda tööandjal sõlmida töölepingu ning muud tööga seotud dokumendid ka kahes keeles (nt eesti ja ukraina, eesti ja vene keeles vms).

TÖÖTASU

Üks peamisi töölepingu tingimusi on töötasu. Töötasu suurus ja selle arvutamise viis sätestatakse töölepingus. Töölepingus märgitakse brutopalk. Töötasu, millest on maha arvestatud maksud (netopalk), kantakse töötaja pangakontole üle. Tööandja on kohustatud maksma töötajale palka vähemalt kord kuus, kusjuures kokkulepitud palgapäev ehk töötasu maksmise kuupäev tuleb kindlaks määrata kirjalikult.

Ajutise kaitse saajatel on õigus töötada Eestis samadel tingimustel kui Eesti kodanikel. Kui töötaja asub tööle täistööajaga, ei tohi töötasu olla miinimumpalgast väiksem. 2023. aastal on Eestis täiskohaga töötades ehk töötades 40 tundi nädalas: miinimumpalk 725 eurot ja tunnitasu arvestuses miinimum 4,31 € tunnis.Pange tähele, et Eestis saadud ajutine kaitse annab teile õiguse elada ja töötada ainult Eestis. Kui on soov teises riigis tööle asuda, siis tuleb uurida konkreetses riigis töötamise reegleid ning taotleda selleks vajalikud load.

Kui te ei ole leidnud endale Eestis sobilikku töökohta on teil võimalik ennast töötuna arvele võtta ning töötukassa saab olla abiks töökoha leidmisel.

Töötuna arvele võtmiseks saab esitada taotluse pöördudes isiklikult sobivasse töötukassa osakonda vastuvõtule. Töötukassa esinduste aadressid ja töötajad leiab www.tootukassa.ee/ et/kontaktid/ esindused Taotluse saab esitada ka töötukassa kodulehel www.tootukassa.ee logides sisse ID-kaardi või mobiil-ID-ga.

Töötajad saavad kontrollida oma ametliku palga suurust maksu- ja tolliameti veebikeskkonnas (https://maasikas.emta.ee). Sellesse portaali saab sisse logida ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID abil. Seejärel tuleb valida „Registrid ja päringud“ ning „Minu sissetulekud“ või „Sotsiaalmaksu andmed“. Seal näeb töötaja sissetulekuid ja maksukohustusi. Kui sinu töötasu ei ole maksu- ja tolliameti veebikeskkonnas näha, töötad suure tõenäosusega mitteametlikult.

EESTIS TÖÖTAMINE

EESTIS TÖÖTAMINE

ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

Selles peatükis käsitletakse Eestis töötamise peamisi aspekte: selgitatakse üksikasjalikult, kuidas luua pikaajalised ja usalduslikud töösuhted, ning kirjeldatakse töötaja ja tööandja kohustusi ja õigusi.

MAKSUSTAMINE

Enne palkade käsitlemist on vaja tutvustada Eesti maksusüsteemi eripärasid. Siinne maksusüsteem on arusaadavam kui teistes riikides. Eestis peab tööandja maksud teie palgast automaatselt kinni iga kuu, mis tähendab, et te ei pea tegema makseid ise ega esitama igakuist maksudeklaratsiooni. Te lihtsalt saate palgasumma oma pangakontole pärast kõigi maksude mahaarvamist. Peamised maksud, mis seonduvad Eestis töötamisega, on tulu- ja sotsiaalmaks ning töötuskindlustusmakse.

Eestis on tulumaksu määr 20 protsenti. Maksustatavad tulud on palga-, ettevõtlus-, intressi-, litsentsi-, rendi- ja kapitalitulu ning pensionid ja stipendiumid, v.a riigieelarvest makstavad või seaduse alusel määratud stipendiumid.

Eestis kehtiv süsteem annab õiguse arvestada maksuvaba tulu (üldine maksuvaba tulu), mille suurus on kuni 6000 eurot aastas ehk kuni 500 eurot kuus. Maksuvaba tulu rakendatakse kõikidele tuludele. Õigus kasutada maksuvaba tulu on inimesel, kelle aastatulu ei ületa 14 400 eurot. Kui aastatulu on suurem ning jääb 14 400 euro ja 25 200 euro vahele, arvutatakse maksuvaba tulu proportsionaalselt järgmise valemi alusel: 6000 – 6000 ÷ 10 800 × (tulu summa – 14 400). Kui teie aastatulu on üle 25 200 euro, ei ole teil õigust maksuvaba tulu saada.

Maksuvaba tulu arvestamise näide.

17 100 euro suuruse aastasissetuleku puhul arvutatakse maksuvaba tulu järgmiselt:

17 100 – 14 400 = 2700

6000 : 10 800 = 0,55556

0,55556 × 2700 = 1500

6000 – 1500 = 4500 €

Peale tulumaksu peab tööandja tasuma sotsiaalmaksu, mille määr on 33 protsenti teie brutopalgast. Pidage meeles, et tööandja arvutab sotsiaalmaksu teie tegeliku palga summalt ega arva seda maha teie palgast. Eestis töötavad inimesed tasuvad ka töötuskindlustusmakset. Makse jaguneb tööandja ja töötaja vahel, kuid seda maksab ainult tööandja: 1,6 protsenti brutopalgast peetakse kinni töötajalt ja tööandja tasub 0,8 protsenti.

Pane tähele, et sul tuleb kindlasti otsustada ka maksuresidentsuse küsimus. Kui sa hetkel viibid Eestis ega tea, millal saad Ukrainasse naasta ning elad ja töötad siin, on sul mõistlik määrata end Eesti maksuresidendina.

Kui sul on töiseid sissetulekuid nii Eestis kui ka Ukrainas, võib sind samuti pidada Eesti residendiks, kui sa elad ja töötad siin.

Eesti resident maksab Eestis tulumaksu enda kogu maailmas teenitud tulult, topeltmaksustamist välditakse, tõendi olemasolul välisriigi tulumaks vähendab Eesti tulumaksu või olenevalt tulu liigist ja asjaoludest vabastatakse välisriigis maksustatud tulu maksustamisest Eestis.

Ukraina tööandjal on kohustus Maksu- ja Tolliametis registreerida mitteresidendist tööandjana, selleks et tasuda töötaja eest tööjõumaksud, kui ukrainlased teevad neile kaugtööd Eestis. Tööandja saab volitada Eesti töötajat nii registreerimiseks kui ka deklaratsioonide esitamiseks. Kui ukrainlase eest makstakse sotsiaalkindlustusmaksed Ukrainas, siis on Ukrainast võimalik taotleda seda kinnitav tõend. Tõendi olemasolu korral peetakse töötaja palgalt kinni ainult tulumaks.

Samuti tuleks Eestis tasuda tööjõumaksud, kui ukrainlane, kes on Eestis saanud ajutise kaitse ja töötab siin, maksab endale palka Ukrainas registreeritud ettevõttest. Rohkem infot saab Maksu- ja Tolliameti kodulehelt https://emta.ee/.

Kuidas ma saaksin täpse ülevaate maksudest, mis on minu palgalt makstud?

Kui ülaltoodud seletus tundub natuke segane ja rahaarvestus tekitab ebamugavust, võib alati kasutada veebikalkulaatorit, mis on kättesaadav kodulehel www.kalkulaator.ee/ru/kalkulyator-zarplaty.

Seda uuendatakse iga aasta, kui reeglid muutuvad. Lisaks saate tutvuda muu materjaliga, mis puudutab töötasu Eestis:

Settle in Estonia. Käsiraamat 5. Eesti: töö ja tööturg. issuu.com/settleinestonia. Tähelepanu!

Kui sinu tööandja pakub teile mitteametlikult sularahamakseid, ära võta neid vastu. Eestis on ebaseaduslik maksta ja vastu võtta töötasu, mille puhul jäetakse maksud tasumata. Ümbrikupalga saamine ei ole mitte ainult seaduserikkumine, vaid see jätab sind ilma ka sotsiaaltagatistest.

KUIDAS MÄÄRATAKSE KINDLAKS MINU TÖÖTASU LEPINGUS

Töötasu ehk sinu palk on kohustuslik tingimus, mis peab olema sinu töölepingus kirjas. Töö eest makstav tasu lepitakse kokku töövestlusel. Töölepingus peab olema kirjas:

 töölepingu sõlmimisel kokkulepitud töötasu (brutopalk);

 töötasu arvutamise viis;

 maksekord (pangaülekandega või sularahas);

 palgapäev (vähemalt kord kuus);

 teie palgast kinnipeetavad maksud ja maksed.

Lisaks võib töölepingus sätestada, millise osa kogupalgast moodustavad põhipalk, lisatasud, preemiad, toetused, soodustused jne. Kõik soodustused (lisatasud) on töötasu kindlaks määratud osa. Tööandja peab täpset ja üksikasjalikku töötasu arvestust ning edastab need aruanded teie nõudmisel.

Kui sinu töölepingus on sätestatud, et sul on õigus saada osa tööandja kasumist või käibest, arvutatakse teie osa tööandja kinnitatud majandusaasta aruande alusel. Sinu osa makstakse välja kuue kuu jooksul pärast majandusaasta aruande kinnitamist.

Kui oled tööandjaga kokku leppinud, et teil on õigus saada vahendustasu tehingute vahendamise või lepingute ettevalmistamise eest, peab tööandja seda tasuma võlaõigusseaduse järgi. Majandustulemustelt ja tehingutelt makstav tasu on osa põhipalgast.

Kas teadsid?

Kui palgapäev satub riigipühale või puhkepäevale, makstakse palk välja palgapäevale eelneval tööpäeval.

Tööandja peab sulle maksma:

 keskmist töötasu töökoolituse ajal;

 keskmist töötasu, kui tööandjal pole sulle tööd anda

 töötasu usaldusisiku ülesannete täitmise ajal;

 keskmist töötasu, kui te ei saa teha tööd isiklikel mõjuvatel põhjustel (viibid arsti juures, ametiasutuses, matustel jne).

Kas tööandja võib sinu töötasu vähendada?

See on võimalik harval ja erakordsel juhul. Tööandja võib töötasu vähendada alammäärani kuni kolmeks kuuks, kui ilmnevad ettenägematud ja tööandjast mitteolenevad ajutised majandusraskused.

Sel juhul on pooltel järgmised õigused ja kohustused:

 tööandja peab teatama teile töötasu vähendamisest 14 päeva ette ja alustama läbirääkimisi edasiste töötingimuste arutamiseks;

 enne töötasu vähendamist peab tööandja pakkuma teile võimaluse korral teist tööd;

 sul on õigus keelduda töö tegemisest võrdeliselt töötasu vähendamisega;

 sul on õigus tööleping üles öelda, teatades sellest viis päeva ette, ja saada tööandjalt hüvitist ühe keskmise töötasu ulatuses. Kui sinu töösuhe tööandjaga on kestnud vähemalt viis aastat, on sul õigus saada Eesti töötukassalt ka koondamishüvitist.

Kas ületunni- ja öötöö puhul rakendatakse eritingimusi?

Tõepoolest on olemas töötasu maksmise erijuhtumid. Ületunni- ja öötöö ning riigipühal tehtava töö eest makstakse kõrgemat töötasu või antakse täiendavat vaba aega.

Ületunnitöö tuleb hüvitada vaba ajaga ületunnitöö kestusega võrdses ulatuses, välja arvatud juhul, kui olete tööandjaga kokku leppinud ületunnitöö hüvitamise rahas.

Rahahüvitise puhul maksab tööandja ületunnitöö eest 1,5-kordset kokkulepitud töötasu, öötöö eest (kl 22–06) 1,25-kordset kokkulepitud töötasu ning riigipühal tehtava töö eest 2-kordset kokkulepitud töötasu.

Märkus: teil on võimalik tööandjaga kokku leppida, et teie kindlaks määratud töötasu sisaldab tasu öötöö eest. Sel juhul 1,25 koefitsienti ei kohaldata.

Ületunnitöö

Vaba aeg ületunnitöö ajaga võrdses ulatuses või 1,5-kordne töötasu (kokkuleppel teiega)

Öötöö

1,25-kordne töötasu (kokkuleppel teiega võib hüvitada täiendava vaba aja andmisega)

Riigipüha

2-kordne töötasu (kokkuleppel teiega võib hüvitada täiendava vaba aja andmisega)

Mida tööandja veel peab hüvitama?

Tööandja peab hüvitama kõik mõistlikud kulud, mis on tekivad tööülesannete täitmisel. Nende kulude hüvitamine töötasu arvel on keelatud.

Pane tähele, et reeglina toimub töötaja tööle ja töölt koju jõudmine töötaja isiklikul vastutusel ning selle eest kulude hüvitamist küsida ei saa.

Välislähetuse korral makstakse päevaraha. Riigisisese tööreisi puhul on sul õigus nõuda kulude hüvitamist (transpordi-, side-, majutuskulud jne).

Sul on võimalik tööandjaga kirjalikult kokku leppida, et tööandja teeb teie koolitamiseks lisakulutusi (peale kohustuslike kulude) ja nende kulude hüvitamiseks töötate oma tööandja heaks teatud aja jooksul (piiratud ajavahemikul, mis ei ületa kolme aastat). Te peate hüvitama tööandja tehtud lisakulud proportsionaalselt siduvusaja lõpuni jäänud ajaga juhul, kui:

 ütled töölepingu enne siduvusaja möödumist üles, v.a juhul, kui töölepingu ülesütlemise põhjuseks on tööandjapoolne töölepingu rikkumine;

 tööandja ütleb töölepingu enne siduvusaja möödumist üles ja ülesütlemise põhjuseks on sinupoolne töölepingu rikkumine.

NB! Koolituskulude hüvitamise kokkulepe ei kehti alaealiste puhul.

TÖÖKULTUUR

Kui asud tööle Eestis, tuleks teada põhilisi ettevõtlustavasid ja traditsioone. See aitab sul töökohal hõlpsasti sisse elada. Üldiselt on Eesti töökultuur orienteeritud konkreetsete ülesannete täitmisele. Eestlastele meeldib hoolikalt planeerida ja nad teevad kõiki toiminguid järgemööda. Eestlased on väga täpsed. Tule kohtumisele alati õigeks ajaks või veidi varem. Eestlased taunivad hilinemist: kui hilined, võidakse teid pidada ebausaldusväärseks või ebaprofessionaalseks inimeseks. Sama kehtib ka ülesannete täitmise tähtaegade kohta: eeldatakse, et teed lubatud töö ära ettenähtud ajaks.

Kuna Eesti on väike riik, on siinsete ettevõtete struktuur paindlikum ega ole nii rangelt hierarhiline. Eestis on alluvusvahekord ja distants peaaegu olematud ning aktiivne suhtlus ülemuste ja alluvate vahel, kes pakuvad ideid või muudatusi, on tavaliselt oodatud. See tähendab, et väärtustatakse koostööd, aktiivset osalemist ja tulemuslikkust. Otsused ei põhine ei juhtimishierarhial ega töötaja staatusel.

Paljudes Eesti ettevõtetes on juhid ja töötajad noored inimesed, kes eelistavad mitteametlikku, demokraatlikku juhtimisstiili. Ideaalis langetatakse tööalaseid otsuseid asjasse puutuvate töötajate häälteenamusega. Eestis püütakse vältida ebamäärasust. Eestlased järgivad rangelt moraalipõhimõtteid, sh oma tegudes, mistõttu ebatavaline käitumine ja ideed võivad mõnikord pälvida hukkamõistu. Eestlased eelistavad otsekohesust üleliigsele viisakusele ega karda laskuda vaidlusse. Nad järgivad loogikat ega allu emotsioonidele. Tulemuslikkust hinnatakse kõrgemalt kui emotsionaalsust.

Tagasisidet antakse üsna harva. Oma töö kohta võite oodata ausat ja ilustamata tagasisidet. Positiivne tagasiside on tavaliselt haruldane, sest hoolsat töötegemist ei peeta mitte saavutuseks, vaid normiks. Tagasisidet antakse harilikult siis, kui töös ilmneb puudusi ja need tuleb ära parandada. Negatiivne tagasiside tavaliselt tugineb faktidele. Enamasti antakse tagasisidet pigem isikliku vestluse käigus kui suure meeskonna ees.

Eestlased väärtustavad reegleid, eeskirju, korda ja stabiilsust. Eestlased on seaduskuulekad ning usaldavad süsteeme. Nad peavad lugu kokkulepetest ega viivita maksmisega tarnitud kauba või osutatud teenuste eest. Äritegevuses püüavad nad teha kõike kvaliteetselt ja õigeks ajaks, st kokkulepitud tarneaja jooksul. Eestis koheldakse mehi ja naisi, aga ka vanemaid inimesi üldjuhul võrdselt ning austusega. Diskrimineerimine on vastuvõetamatu. Pead suhtuma teistesse inimestesse austusega, siis suhtutakse samamoodi ka sinusse.

Eestlastele muutub üha olulisemaks töö- ja pereelu ühildamine. Üldjuhul saadakse aru, kui sul on vaja minna lapsega arstile või hoopis lapse lasteaeda jõulukontserdile.

Nagu näed, ei ole ettevõtte oludega kohanemine nii raske. Lihtsalt tuleb teha oma tööd tõhusalt, olla täpne, pöörata tähelepanu üksikasjadele, järgida reegleid ja siis läheb sul kindlasti väga hästi.

TÖÖTAJA ÕIGUSED

Nagu juba mainisime, sõlmib Eestis tööle asumisel tööandja teiega lepingu. Palun ärge nõustuge töötama ilma lepinguta!

Lepingus peaksid sisalduma tööandja ja sinu kui töötaja põhiõigused ning kohustused. Töötaja õigused on järgmised: saada töötasu, mis vastab töölepingu seaduse sätetele; saada iga-aastast puhkust; saada sotsiaaltoetusi, näiteks riiklikku ravikindlustust; saada ajutise töövõimetuse puhul hüvitist ning teada, kuidas ja millal võib lepingu üles öelda.

Pane tähele, et sellised õigused on sul siis, kui sinuga on sõlmitud tööleping. Käsunduslepingu ja töövõtulepingu puhul saad ise valida oma tööaega, kuid sul ei ole õigust võtta puhkust. Samuti tuleb töövõtulepingu ja käsunduslepingu puhul hoolikalt uurida, kelle ülesandeks on selles lepingus maksta maksud. Riiklik ravikindlustus kehtib sul sel juhul vaid siis, kui tööandja maksab sinu eest sotsiaalmaksu vähemalt miinimummäära ulatuses.

Töölepingu sõlmimisel võidakse sulle kohandada katseaega, mis ei ole pikem kui neli kuud. Katseajal on lühem etteteatamisaeg, kui sulle või tööandjale omavaheline koostöö ei sobi.

Edasi saate tutvuda eelmainitud põhiõigustega, välja arvatud töötasu, sest sellest oli juttu eelmises peatükis. Niisiis, alustame tööajast, ajutisest töövõimetusest ja puhkusest.

Eesti seaduste järgi hõlmab täistööajaga töötamine 40 tundi nädalas ehk 8 tundi päevas. Teil on õigus saada kaks puhkepäeva nädalas. Loomulikult peab tööandja sulle maksma lepingus sätestatud töötasu. Ületunnitöö, öövahetuste või riigipühadel töötamise puhul tuleb töötundide eest maksta lisa- või kõrgemat tasu.

Täistööajaga töötaja puhkus kestab vähemalt 28 päeva kalendriaasta jooksul.

Pane tähele, et paljud tööandjad on omaalgatuslikult pikendanud ettevõttes puhkusepäevade arvu. Võid puhkusepäevade arvu kohta küsida julgesti ka töövestlusel. Pea meeles, et töövõtulepinguga ja käsunduslepinguga töötavatel inimestel ei ole õigust puhkusele.

Lisateavet puhkuste kohta leiate tööinspektsiooni kodulehelt https:// www.tooelu.ee/ru/26/vidy-otpuskov.

PROBLEEMID TÖÖANDJAGA

Kui sinu tööandja ei järgi seadust või teie vahel sõlmitud töölepingu tingimusi, peetakse seda sinu õiguste rikkumiseks. Sa peaksid saama lepingus sätestatud tasu, iganädalasi puhkepäevi ja puhkust (kui sinu leping kestab üle kuue kuu) ning hüvitist ületunnitöö eest. Sul on õigus saada hüvitist ajutise töövõimetuse ja töövigastuse korral, mis ei ole tekkinud sinu enda tegevuse tagajärjel.

Kui tööandja ei täida mõnda eeltoodud kohustust, soovitame teil kõigepealt rääkida sellest oma tööandjaga. Võib-olla on tegu eksitusega ja tööandja püüab selle heastada kohe, kui talle sellest teatad.

Kui tööandja jätkab sinu õiguste rikkumist, tuleb pöörduda töövaidluskomisjoni, kes lahendab selliseid lahkarvamusi. Selleks tuleb sul esitada eestikeelne avaldus, mis vaadatakse läbi 45 päeva jooksul. Kindlasti paluge abi mõnelt kohalikult teksti koostamisel. Lisateavet leiate komisjoni kodulehelt ti.ee. Üksikasjalikud juhendid avalduse esitamise kohta leiate ka aadressilt youtu.be/Y-r6-kFMilQ. Pane tähele, et tööinspektsiooni poole pöördumine on sinu jaoks tasuta.

NB! Füüsilise vägivalla või seksuaalse ahistamise korral esitage avaldus otse politsei- ja piirivalveametile.

Kuidas lahendatakse töövaidlusi

Mõlemal poolel – nii tööandjal kui ka töötajal – on õigus pöörduda tasuta töövaidluskomisjoni. Tavaliselt lahendab komisjon töövaidluse 30 päeva jooksul.

Kolmeliikmeline komisjon kuulab ära mõlemad vaidluspooled ja langetab otsuse, mis on mõlemale siduv. Töövaidluskomisjoni kuuluvad selle juhataja ning töötajate ja tööandjate esindajad. Kui pooled ei ole töövaidluskomisjoni otsusega nõus, on neil võimalik pöörduda kohtusse. Töövaidluskomisjoni istungid toimuvad kõikides Eesti maakonnakeskustes.

Tööinspektsioon pakub tööküsimustes õigusabi. Juristile saab küsimusi esitada telefonil +372 640 6000 tööpäeviti kl 9–16.30. Nõustamisteenust osutavad tööinspektsiooni juristid, kes annavad nõu töö- ja kollektiivlepingute, töö- ja puhkeaja, puhkuse, töötasu ning töötervishoiu ja -ohutuse kohta. Juristiga saab ühendust võtta ka e-posti aadressil jurist@ti.ee.

Lisaks tagab tööinspektsioon riikliku järelevalve tööõigusnõuete täitmise üle. Kõik need abinõud aitavad parandada tööelu kvaliteeti.

KUST SAAB LISATEAVET?

Kogu teave töökeskkonna ja -suhete kohta on kättesaadav vene keeles Eesti tööinspektsiooni kodulehtedel ti.ee/et , tooelu.ee/et ning spetsiaalselt sõjapõgenikele mõeldud alalehelt: https://www.tooelu.ee/ru/392/ukrainskie-voennye-bezhency-i-trudovye-otnosheniya

OMA ETTEVÕTLUSE ALUSTAMINE

Ettevõtlusega alustamine on Eestis lihtne ning seda on võimalik teha ka internetis. Kõige tavapärasem ettevõtlusvorm Eestis on osaühing (OÜ), sest osanikel varlaine vastutus osaühingu kohustuste eest puudub.

Kui oma ettevõtte alustamine on lihtne, on oluline, et mõtled oma äriidee ning tegevuskava enne hoolega läbi.

Rohkem infot oma ettevõtlusega alustamise kohta leiad eesti.ee kodulehelt https://www.eesti.ee/et/ettevotlus/ettevotte-loomine/osauehingu-asutamine.

Kasulikud lingid ja nõustamine ettevõtlusega alustamise teemal: Töötukassa https://www.tootukassa.ee/ru

Maakondlike Arenduskeskuste Võrgustik https://www.arenduskeskused.ee/

EAS (Enterprise Estonia) https://eas.ee/

ELUKOHT

ELUKOHA OTSIMINE EESTIS

Selles jaotises leiate põhiteavet selle kohta, kus ja kuidas otsida eluaset.

Suurlinnades on üüriturg üsna dünaamiline. Kõige lihtsam on otsida kinnisvara üürimiseks või ostmiseks vastavate portaalide kaudu. Populaarseimad kodulehed on city24.ee, kv.ee ja kinnisvara24delfi.ee.

Ajutise kaitse saajad võivad majutust otsida ka kodulehelt https://kinnisvara24.ee/ukraini.

Tavaliselt avaldatakse nendel kodulehtedel kuulutusi eesti keeles. Siiski võib alati pöörduda omaniku poole ka inglise või vene keeles, näiteks e-posti teel. Sobiva eluaseme leidmiseks kasuta eri otsingufiltreid. Need aitavad teil leida parimad pakkumised valitud kriteeriumide järgi.

Mõnel kodulehel võimaldavad filtrid otsida eluasemeid, mida pakuvad omanikud ilma maaklerita (otse omanikult ). Sel juhul ei pea vahendaja komisjonitasu maksma. Väga sageli võetakse sellised pakkumised vastu nii kiiresti, et paljud potentsiaalsed üürnikud ei jõua neid märgatagi. Võib otsida ka kohalikke Facebooki gruppe, kus omanikud pakuvad kortereid, näiteks „Üürikorterid (ilma maaklerita)“ või „Korterite üürimine (maakleriteta!)“.

NB! Mõned omanikud ei soovi anda korterit üürile välismaalastele. Põhjuseks on nii keelebarjäär kui ka hirm (st usalduse puudumine), kui tegemist on teisest riigist tulnud üürnikuga. Veel üks probleem eluaseme otsimisel on must turg, kus eluasemed antakse üürile mitteametlikult, jättes maksud tasumata. Kui üürilepingut ei ole, korteri eest makstakse sularahas või pangaülekande seletus on ebakorrektne, on suure tõenäosusega tegemist ebaseadusliku üürilepinguga, mida tasuks vältida.

Pane tähele, et kui oled sunnitud taotlema toimetulekutoetust, saab kohalik omavalitsus sind toetada üüri- ja kommunaalkulude tasumisel vaid siis, kui sõlmitud on ametlik üürileping.

ELUKOHA REGISTREERIMINE

Iga Eesti elanik peab registreerima oma alalise elukoha rahvastikuregistris ka siis, kui tegemist on üürikorteriga. See tagab juurdepääsu riigi- ja sotsiaalteenustele, näiteks perearsti abile, tasuta ühistranspordile (Tallinnas) ning sotsiaaltoetustele. Ilma registreeritud elukohata suuremale osale avalikele teenustele sul ligipääsu ei teki.

Oma elukoht tuleb registreerida ühe kuu jooksul alates elamisloa saamisest.

On mitu võimalust, kuidas muuta oma ametlikku elukoha aadressi Eesti rahvastikuregistris. Sul on võimalik:

 esitada elukohateade kohalikus omavalitsuses kohapeal;

 saata kohalikule omavalitsusele digitaalselt ehk ID-kaardiga allkirjastatud elukohateade ja sõlmitud üürileping e-posti teel;

 kui sul on elamisloa- või ID-kaart, saad registreeruda internetiportaalis eesti.ee ning seejärel saab üürileandja teie registreeringu kinnitada;

 samuti võid saata kohalikule omavalitsusele (registriosakonnale) täidetud ja allkirjastatud elukohateate koos üürilepingu koopiaga posti teel.

Elukoha registreerimine võimaldab panna lapsed kohalikku kooli, lisada end perearsti nimistusse ning vajadusel saada kohalikult omavalitsuselt abi.

Igal kinnisvaral Eestis on oma aadress. See koosneb järgmistest osadest:

 tänava nimi;

 maja number ja korteri number, kui see on olemas. Tavaliselt kirjutatakse see järgmises vormingus: majanumber, mõttekriips, korteri number;

 sihtnumber (vt https://postiindeks.ee/et/ );

 linn/vald.

Näide linna

aadressi kohta: Pikk 12–5, 10123 Tallinn.

Aadressiandmed ELUASEMEKULUD

Üürisumma koosneb neljast osast:

Näide maapiirkonna

aadressi kohta: Puka talu, Harkujärve küla, Harku vald, 76912 Harjumaa.

 Üür on kokkulepitud summa üürilepingus. Üüri tasutakse kord kuus, tavaliselt ettemaksena.

 Tagatisraha makstakse üks kord enne sissekolimist. Tagatisraha jääb üürileandjale kogu üüritähtaja jooksul. Kui üüritähtaja lõpus kolib üürnik korterist välja, tagastatakse talle tagatisraha täisulatuses juhul, kui eluaseme seisukord on sama hea kui üüritähtaja alguses.

 Kommunaalkulud on korteri kasutamisega seotud jooksvad kulud (vesi, elekter ja küte). Sageli tasub üürnik ka kortermaja ühiskulud (koristus, remont jne).

 Kinnisvaramaakleri komisjonitasu. Kinnisvaraportaalides avaldavad kuulutusi eelkõige maaklerid. Kinnisvaramaakler esindab korteriomanikku, otsib üürnikke, koostab lepinguid ja näitab huvilistele eluaset. Samas maksab maakleri komisjonitasu üldjuhul üürnik. Komisjonitasu suurus võrdub tavaliselt ühe kuu üürisummaga.

ÜÜRILEPING

Korteri üürimiseks sõlmivad üürileandja ja üürnik üürilepingu. Lepingus sätestatakse üüritähtaeg, poolte õigused ja kohustused ning lepingu muutmise kord. Enne allkirjastamist on väga oluline lepingu tähtajad ja tingimused hoolikalt läbi lugeda. Kui leping on koostatud eesti keeles (tavaliselt see ongi nii) ja teie keeleoskus on napp, võite paluda kinnisvaramaaklerilt, korteriomanikult või eesti keelt kõnelevatelt tuttavatelt, et nad seletaksid teile üksikasjalikult lepingu sisu. Lisateavet ja üürilepingu näidise leiate siit:

https://kriis.ee/ru/situaciya-s-bezopasnostyu-v-evrope/dlyabezhencev-iz-ukrainy/mesto-zhitelstva

ELUASEME KULUDE HÜVITAMINE AJUTISE KAITSE SAAJATELE

Kui oled saanud ajutise kaitse ja kolid ajutisest majutusasutusest (hotellist või laevalt) püsielukohta (korterisse või majja), on sul võimalik saada ühekordset hüvitist, mis katab üürilepingu sõlmimisega seotud kulud. Kulud hüvitatakse pärast sobiva eluaseme leidmist. Hüvitise saamiseks pead esitama taotluse kohalikule omavalitsusele. Hüvitise taotlemiseks peab olema ajutine kaitse ja elukoht kohalikus omavalitsuses registreeritud. Koos taotlusega tuleb esitada üürileping ja tõendusdokumendid juhul, kui sul on tekkinud eluasemega seotud kulud, nt maakleritasu, korteri tagatisraha, esimese kuu üür.

Ühekordse hüvitise ülemmäär on alates 1. juunist 2022 1200 eurot, enne 31. maid 2022 sõlmitud lepingute ja tehtud kulutuste puhul 900 eurot.

NB! Hüvitist ei maksta, kui Eestisse saabunud põgenik asus elama Eestis seaduslikult viibiva pereliikme juurde või põgeniku sissetulek on juba piisav. Hüvitisevajadust hindab kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja.

JÄÄTMEKÄITLUS TEIE KODUKOHAS

Kui elate kortermajas, on teie korteriühistu (majaühistu) ilmselt juba korraldanud jäätmete kogumise ja äraveo. Tavaliselt asuvad keldris või maja vahetuses läheduses prügikonteinerid, kuhu võite oma jäätmed visata. Enne kogumist võidakse jäätmeid sortida. Sel juhul peate sortima järgmised jäätmeliigid:

Olmeprügi Paber ja papp Biolagunevad jäätmed

Tähelepanu!

Viige elektroonika- ja muud ohtlikud jäätmed alati jäätmejaama. Elektronseadmeid võib ära anda ka elektroonikapoodi. Jäätmejaamade info leiad kohaliku omavalitsuse kodulehelt.

PANGANDUS JA KINDLUSTUS RAHAASJADEST

PANGANDUS JA KINDLUSTUS RAHAASJADEST

Ukraina pagulastele pakuvad tasuta arvelduskonto avamist ja teenindamist järgmised Eesti pangad: LHV Pank, Luminor, Coop Pank, SEB Pank, Swedbank ja TBB Pank.

Kui soovid avada konto, pea meeles, et:

 pangakontorites võivad olla ootejärjekorrad;

 kliendisuhete loomine võib võtta kuni 14 tööpäeva.

 pangakaart saadetakse posti teel (vajalik on Eesti postiaadress). Kui postiaadress puudub, tuleb hiljem minna pangakontorisse pangakaardi järele.

Konkreetsed tingimused olenevad pangast ja sellest, millised dokumendid sul on.

 Kui sul on elamisloakaart, saad avada konto LHV Pangas ja TBB Pangas ilma kontorisse minemata.

 Luminor Pangas saab taotleda konto avamist kodulehel. Korra tuleb külastada ka pangakontorit. Kui soovid saada pangakaardi kätte kontorist, võib broneerida aja ka kohapeal.

 Swedbanki kontorite külastamiseks broneeri aeg Swedbanki kodulehel.

 SEB Panga külastamiseks tuleb registreeruda SEB kodulehel.

 TBB Panga kontori (Estonia pst 5a) külastamiseks soovitatakse enne broneerida aeg telefonil +372 668 8066. Aega saab broneerida ka e-posti aadressil helpdesk@tbb.ee.

 Lapsekonto avamine ei ole peretoetuste saamise eeldus. Need toetused kantakse üle vanema kontole.

Lisateavet Eesti pangakonto avamise, sh vajalike dokumentide kohta leiate kodulehelt https://pangaliit.ee/usloviya-otkrytiya-scheta-dlya-ukrainskih-voennyh-bezhencev.

Loe lähemalt pangateenuste kohta:

Settle in Estonia. Käsiraamat 3. Avalikud ja erateenused: issuu.com/settleinestonia

KINDLUSTUS

Kuidas taotleda ravikindlustust?

Ukraina põgenikud ei saa Eesti ravikindlustust automaatselt. Pärast elamisloa saamist pead registreerima oma Eesti elukoha aadressi ja alles siis saad taotleda ravikindlustust. Ravikindlustus annab Sulle õiguse saada ka plaanilist üld- ja eriarstiabi samadel tingimustel kohalike ravikindlustatud inimestega.

ning seda on õigus saada:

 isikul, kes töötab töölepingu alusel;

 isikul, kes töötab töövõtu- või käsunduslepingu alusel;

 riigiteenistujal;

 juriidilise isiku juhatuse või nõukogu liikmel;

 töötuna registreeritud isikul;

 diplomaadi või haldusteenistuja mittetöötaval abikaasal;

 isikul, kes saab vanemahüvitist.

Ravikindlustuse seaduse järgi on mõned inimesed, kelle eest sotsiaalmaksu ei maksta, võrdsustatud kindlustatud isikuga.

Kindlustatud isikuga võrdsustatud isikud on:

 rase naine;

 alla 19-aastane isik;

 isik, kes saab Eestis määratud riiklikku pensioni;

 kindlustatud isiku ülalpeetav abikaasa, kellel on vanaduspensionieani jäänud kuni viis aastat;

 õpilased (kehtivad vanusepiirangud);

 alalisest elanikust üliõpilane;

 isik, kes liitub haigekassa ravikindlustusega vabatahtlikult.

Mõlemast eespool toodud loetelust on välja jäetud mõned erandjuhtumid. Kui soovite rohkem teada saada, külastage haigekassa kodulehte: https://www.haigekassa.ee/ru/informaciya-o-raznykh-variantakh-polucheniya-medicinskogo-strakhovaniya.

Kuidas saab kontrollida kindlustuse olemasolu?

Ravikindlustuse olemasolu saab kontrollida portaalis eesti.ee rubriigis „Minu andmed“. Selleks, et külastada Eestis arsti, on kindlustatud isikul vaja ainult fotoga isikut tõendavat dokumenti.

Kas on olemas ka erakindlustus?

Peale riikliku ravikindlustuse pakutakse Eestis eraravikindlustust. Vabatahtlik ravikindlustus on mõeldud neile, kellel puudub Eesti haigekassa riiklik ravikindlustus. Vabatahtlik ravikindlustus katab ravikulud.

Kindlustusseltsidelt on võimalik osta ka hambaravikindlustust.

Mida tuleb teha, kui jään haigeks töö ajal?

Kui haigestud töö ajal, on sul võimalik saada töövõimetusleht (haigusleht). Selle avab perearst. Et töövõimetusleht avada, peaksid võimalikult kiiresti teavitama oma haigestumisest perearsti. Pärast läbivaatust väljastab perearst elektroonilise töövõimetuslehe. Töövõimetuslehe alusel võid saada ajutise töövõimetuse hüvitist. Pead viivitamata oma tööandjale teada andma, millal töövõimetusleht lõpeb.

Esimest haiguspäeva töötajale ei hüvitata. 2.–5. haiguspäeva eest maksab töötajale hüvitist tööandja. Nendel päevadel on hüvitise määr 70 protsenti, mis arvutatakse töötaja viimase kuue kuu keskmisest palgast. Alates 6. päevast maksab hüvitist Eesti haigekassa. Hüvitise suurus on 70 protsenti eelmise kalendriaasta maksustatavast töötasust. Kui te eelmisel aastal ei töötanud, arvutatakse hüvitis miinimumpalgast (2021. aastal oli töötasu alammäär 584 eurot). Töövõimetuslehe alusel makstakse haigushüvitist kuni 182 järjestikust kalendripäeva.

Eesti haigekassa maksab haigushüvitist alates töövõimetuslehe teisest päevast juhul, kui selle väljastamise põhjuseks on kutsehaigestumine, tööõnnetus, vigastus, mis on saadud riigi või ühiskonna huvide kaitsmisel ja kuriteo tõkestamisel, või haigestumine raseduse ajal.

Kui rase naine viiakse kergemale ametikohale üle, maksab Eesti haigekassa hüvitist alates esimesest tööpäevast töökohal, mis vastab naise terviseseisundile.

Ajutise vabastuse puhul on hüvitise maksmise tähtaeg piiratud. Haiguse või vigastuse korral on kindlustatud isikul õigus saada haigushüvitist kuni haiguslehel märgitud töövõime taastamise kuupäevani, kuid mitte rohkem kui 240 järjestikust kalendripäeva tuberkuloosi või 182 järjestikust kalendripäeva mõne muu haiguse korral.

Muud kindlustusliigid on Eestis seotud vara kindlustamisega, näiteks kui olete auto- või kinnisvaraomanik.

Lisateavet saate alltoodud kodulehtedelt.

 Välismaalaste seas on kõige populaarsemad Eesti erakindlustusseltside kodulehed, kus pakutakse kindlustust Schengeni ala riikides:

 ERGO – ergo.ee;

 Swisscare – swisscare.com;

 PZU – pzu.ee.

Lisateave kindlustuse kohta:

Settle in Estonia. Käsiraamat 3. Avalikud ja erateenused. issuu.com/settleinestonia

E-RIIK ELAMISLOAKAARDI KASUTAMINE

ID-KAART JA DIGIIDENTITEET

Selleks, et kõikidel riigi elanikel oleks parem ligipääs erinevatele riigi poolt pakutavatele teenustele, on Eesti riik panustanud e-teenuste arendamisse, et suhtlus elaniku ja riigi vahel võiks olla võimalikult kiire ja lihtne.

Ajutise kaitse staatuse saanud isikutele väljastatakse elamisloa kaart, mis on samade funktsioonidega, nagu Eesti kodaniku ID-kaart - seda saab kasutada internetis oma isiku tõendamiseks, e-teenuste kasutamiseks, dokumentide digitaalseks allkirjastamiseks.

Kiibiga ID-kaarti saate kasutada kas sisseehitatud kaardilugejaga arvutis või ühendades välise kaardilugeja arvutiga. Välise kaardilugeja saate vajadusel osta mõnest elektroonikapoest.

Arvutisse tuleb ühtlasi laadida spetsiaalne tarkvara, mille saate tasuta aadressilt installer.id.ee.

PIN-koodid

Koos elamisloakaardiga väljastati sulle ka koodiümbrik PIN- ja PUK-koodidega. Ilma nendeta ei saa ID-kaarti (ega muid digitaalseid isikutunnistusi) elektrooniliselt kasutada.

 PIN-koodidel ei ole kehtivusaega ja neid saab muuta nii tihti, kui soovite.

 PIN-koode saab muuta ID-tarkvara abil (www.id.ee)

 Ära määra paremaks meeldejätmiseks kaht samasugust koodi!

 Hoia oma PIN-koode teiste eest salajas.

 PIN-koode ei tohi teistega jagada: see muudab teid haavatavaks. Ärge kunagi hoidke PIN-koode ID-kaardiga samas kohas või telefonis.

 Kui te PIN-koodid ära kaotate või unustate, saate uued taotleda Politsei- ja Piirivalveameti teenindusest või pangakontorist.

ID-kaardi tarkvara kasutamine

Nagu eespool mainitud, kui sinu digidokumentidel (plastkaartidel) on kiip, pead oma arvutisse alla laadima spetsiaalse ID-kaardi tarkvara. Selle saad tasuta alla laadida kodulehelt installer.id.ee.ID-tarkvara koosneb kolmest osast: ID-kaardi Klient, DigiDoc ja Krüpto.

ID-kaardi Klient on mõeldud isikuandmete ja muude digiidentiteediga seotud andmete haldamiseks. Selle abil saab kõige lihtsamalt kontrollida oma sertifikaatide kehtivust, vajadusel muuta PIN-koodi, suunata @eesti.ee meili oma e-posti aadressile ning teha muid toiminguid.

ID-kaardi Kliendi kasutamiseks ühendage kiipkaardiluger arvutiga, millesse on paigaldatud ID-tarkvara, sisestage kiipkaart lugerisse ning avage Klient, seejärel järgige tarkvara juhiseid.

DigiDoc on mõeldud digiallkirjastamiseks. Kasutades oma arvuti failihaldurit (nt Microsoft Windows Explorer), tee paremklõps faili nimel. Ilmub eestikeelne aken „Allkirjasta dokument“. Seejärel järgi tarkvara juhiseid.

Krüpto ehk krüptimis- ja dekrüptimisvahend tagab failide turvalise edastamise. Digidokumentide või arvutifailide krüptimine ja dekrüptimine on DigiDoc Kliendi ja RIA DigiDoci mobiilirakenduse abil väga lihtne. Pea aga meeles, et krüptimine on mõeldud teabe turvaliseks edastamiseks e-posti või muude sidekanalite kaudu. See ei sobi failide pikaajaliseks hoidmiseks. Juhised dokumentide krüptimise kohta RIA DigiDoci rakenduse abil leiate kodulehelt id.ee.

Mobiili-ID ja Smart-ID

Lisaks ID-kaardile on veel kaks peamist elektroonilise identiteedi ehk e-ID vahendit, millega on enda identifitseerimine veelgi lihtsam – need on Mobiil-ID ja Smart ID. Need mõlemad on seotud teie isikukoodi ja ID-kaardiga, aga tehingute tegemiseks vajate üksnes oma nutiseadet ja PIN-koode, mis nende rakenduste jaoks ise registreerides kehtestanud olete.

Mobiil-ID on seotud teie nutiseadme SIM-kaardiga. Esmalt tuleb teil minna oma mobiilioperaatori esindusse ja küsida spetsiaalne Mobiil ID SIM-kaart, mille sisestate oma telefoni. Seejärel tuleb see aktiveeridaküsige selle kohta nõu oma mobiilioperaatorilt või leidke juhised nende kodulehelt.

Uue sim-kaardi aktiveerimisega muutub vana kehtetuks, aga teie telefoninumber jääb samaks. Mobiil-ID teenustasu on suurusjärgus üks euro kuus, mis lisatakse teie telefoniarvele. Mobiil-ID SIM-kaardiga tulevad samuti kaasa PIN- ja PUK-koodid - pange tähele, et kasutate igas keskkonnas just nende keskkondade koode, muidu on lihtne hajameelsusest koodid hoopis ära blokeerida. Mobiil-ID-ga sisse logides küsitakse teie isikukoodi ja telefoninumbrit, seejärel saadetakse telefonile kinnituskood, mis vajab PIN1 sisestamist.

Smart ID on rakendus, mis pole seotud sim-kaardiga, vaid on kasutatav eri nutiseadmetes SIM-kaardist sõltumatult. Smart ID on erinevalt Mobiil ID-st tasuta, aga kõik teenusepakkujad seda ei pruugi toetada. Mobiil ID kasutusala on mõneti suurem, kuivõrd seda tunnistavad kõik riiklikud ja peaaegu kõik erasektori e-teenused.

Turvalise ja juriidiliselt omakäelise allkirjaga võrdse digiallkirja saab anda kõigiga neist – nii ID-kaardi, Mobiil ID kui Smart ID-ga. Mõistlik on paralleelselt kasutada vähemalt kaht neist vahenditest puhuks, kui üht neist tabab teenusekatkestus, lukustate kogemata PIN-koodid või kaotate kaardi või telefoni.

Digiallkiri

Digiallkiri võimaldab teha tehinguid elektrooniliselt ja paberivabalt. Enne digiallkirjade kasutuselevõttu oli tavaliselt nendeks tehinguteks vaja omakäelist allkirja paberil. Eestis hõlmab mõiste „digiallkiri“ (st digiallkirjastamine) digitaalset allkirja, mis on õiguslikult kehtiv ja juriidiliselt võrdväärne omakäelise allkirjaga. See aitab tuvastada, kes on allkirja andnud, ja tagada, et ükski kolmas isik ei ole allkirjastatavat dokumenti pärast selle allkirjastamist muutnud.

Digiallkirjastatud dokumentidel on paberdokumentide ees mitu eelist.

 Digidokumendid ei võta peaaegu üldse ruumi (ei füüsilist ega digitaalset).

 Digidokumendid ei nõua paberit, printerit ega muid tarbetuid kulutusi.

 Dokumenti ei pea endaga kaasa võtma. Dokumendid saab saata õigesse kohta e-posti teel.

Digiallkirja anda on väga lihtne. Vaja on vaid digidokumenti (nt ID-kaart, digi-ID, mobiil-ID või Smart-ID) ja allkirjastamistarkvara (nt ID-tarkvara või RIA DigiDoci mobiilirakendus). Tänu elektroonilisele identiteedile (eID) ja DigiDoci tarkvarale säästavad Eesti inimesed umbes viis tööpäeva aastas.

Vajalikke e-teenuseid on kõige lihtsam otsida riigiportaali eesti.ee kaudu. Üldteabe vaatamiseks ei ole vaja sisse logida.

E-TEENUSED

Eesti riik pakub oma kodanikele ligi 600, ettevõtetele aga 2400 e-teenust. Mõni teenus tugineb tehnoloogiauuendustele, mõni on aga nii laialt levinud, et eestlased ei kujuta elu ilma nendeta ettegi. ID-kaardi abil võivad Eesti elanikud:

 sõlmida lepinguid eemal olles;

 kasutada ID-kaarti ühissõidukis sõidu eest tasumiseks;

 maksta parkimise eest mobiiltelefoniga;

 hääletada internetis;

 teha tehinguid internetipangas;

 saada arstilt digiretsepte, isegi kaugel olles;

 esitada veebis maksudeklaratsiooni;

 kontrollida üliõpilasena oma hindeid ja õpitulemusi ning pääseda ligi õppematerjalile;

 asutada arvuti taga uue ettevõtte 18 minutiga;

 taotleda riigilt mitmesugust abi, nt sünnitoetust.

Lisateavet Eesti e-teenuste kohta leiate kodulehelt eesti.ee/et .

E-maksuamet

Maksu- ja tolliamet (MTA ) on e-teenuseid pakkunud alates 2000. aastast. Igal aastal esitatakse Eestis elektrooniliselt umbes 98 protsenti kõigist maksudeklaratsioonidest. E-maksuameti veebikeskkonnas salvestatakse kasutajaandmeid eeltäidetuna. Teil tuleb need andmed vaid üle vaadata ja klõpsata nuppu „Saada“. Tavaliselt kulub selleks kõigest kolm minutit.

MTAga suhtlevad nii era- ja ärikliendid kui ka tööandjad enamasti elektrooniliselt. MTAsse sisselogimiseks võib kasutada mistahes digitaalset isikut tõendavat dokumenti: ID-kaarti, digitaalset isikutunnistust, elamisloakaarti, e-residendi digitaalset isikutunnistust, mobiil-ID-d või pangalinki.

Peale eraisiku maksudeklaratsioonide saavad ettevõtjad teha süsteemis ka muid deklaratsioone (nt ettevõte tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioone, käibedeklaratsioone jms).

E-teenuste loetelu

 e-riigi portaal www.eesti.ee;

 e-maksuamet www.emta.ee;

 e-õppe keskkond ekool.ee, stuudium.com, eliis.eu;

 politsei- ja piirivalveameti e-teenused www.politsei.ee;

 e-tervis www.digilugu.ee;

 e-rahvastikuregister www.rahvastikuregister.ee;

 e-töötukassa www.tootukassa.ee;

 e-äriregistri ettevõtjaportaal www.rik.ee.

ANDMEKAITSE

Eestis on igal inimesel õigus kontrollida teda puudutavaid andmeid. Isikuandmeid ei tohi ilma nõusoleku ja mõjuva põhjuseta kasutada. Isikuandmete töötlemise kohta kehtivad ranged reeglid:

 isikuandmeid ei tohi töödelda ilma õigusliku aluse või isiku nõusolekuta;

 isikuandmeid võib töödelda ainult kindlal eesmärgil;

 koguda ja töödelda võib ainult neid isikuandmeid, mis on kindlaks eesmärgiks vajalikud;

 isikuandmeid võib säilitada vaid niikaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks vajalik;

 isikuandmeid tuleb kaitsta nõusolekuta töötlemise või juurdepääsu eest, sh andmelekete ja sissemurdmise eest;

 vastutav töötleja peab kinnitama, et ta järgib eelnimetatud põhimõtteid ning kannab selle eest vastutust.

Andmesubjektil ehk isikul, kelle andmeid töödeldakse, on ulatuslikud õigused:

 õigus saada teavet töötlemise ja vastutava töötleja kohta;

 õigus oma isikuandmetega tutvuda ja nende koopiad saada;

 õigus parandada ebaõiged isikuandmed;

 õigus andmed eemaldada (nn õigus olla unustatud);

 õigus kanda andmed teisele teenusepakkujale üle;

 õigus esitada vastuväiteid andmetöötluse kohta, sh otseturunduse eesmärgil;

 õigus keelata automatiseeritud isikuandmete töötlemine juhul, kui see toob andmesubjektile kaasa õiguslikke tagajärgi.

Kõikides ELi liikmesriikides, sh Eestis, kehtib isikuandmete kaitse üldmäärus (tuntud kui GDPR ), mis reguleerib isikuandmete kaitsmist ja töötlemist.

Eestis vastutab isikuandmete säilitamise ja kaitsmise valdkonna eest andmekaitse inspektsioon. Lisateavet leiate AKI kodulehelt aki.ee/ru.

TERVISHOIUSÜSTEEM

EESTI MEDITSIIN

Selles peatükis tutvustatakse Eesti tervishoiusüsteemi. Tervis on alati oluline ning teile kui välismaalasele on eriti kasulik teada saada, kuidas toimib Eesti tervishoiusüsteem.

TERVISHOIUTEENUSED AJUTISE KAITSE SAAJATELE

Eestisse saabudes pidite läbima esmase tervisekontrolli. Lisaks on teil võimalus minna täiendavasse tasuta tervisekontrolli. Kui teid vastuvõtupunktis ei ole sinna juba suunatud, siis saate ka ise aja broneerida: https:// www.haigekassa.ee/ru/informaciya-dlya-voennykh-bezhencev-izukrainy

Tervisekontroll hõlmab vestlust, meditsiinilist läbivaatust, nakkuskontrolli uuringuid. Tulemused dokumenteeritakse turvalises tervise infosüsteemis, kuhu salvestatakse meditsiinilised andmed - nii on need kindlas kohas ning info Teie tervise kohta on kättesaadav arstidele, kelle poole tulevikus pöördute. Üldise tervisekontrolli õigeaegne läbimine aitab säästa aega ja raha ning tagada Teile kvaliteetne arstabi.

Üldise terviskontrolli alusel saate vajadusel töötamise tervisetõendi, mis on vajalik töötamiseks teatud ametikohtadel. Lapsed vajavad tervisetõendit haridustee jätkamiseks Eesti haridussüsteemis.

Kõigile Ukrainast saabuvatele pagulastele tagatakse erakorraline arstiabi, sh erakorraline hambaravi.

Erakorraline arstiabi on ukrainlastele tasuta. Kui olete hädaolukorras, pöörduge lähima haigla erakorralise meditsiini osakonda või helistage numbrile 112.

Kõigile pagulastele on tagatud tasuta vaktsineerimine COVID-19 vastu. Vaktsineerimispunktide nimekirja leiate siit: https://vaktsineeri.ee/ru/ covid-19/punkty-vakczinaczii/.

Eestis saab valida vaktsiinide Pfizer/BioNTech Comirnaty, Moderna Spikevax, Janssen või Novavax vahel.

Perearstikeskused osutavad kõigile Ukraina sõjapõgenikele üldist arstiabi. Perearstide nimekirja leiate siit .

Lisa: Juhul, kui sul tekib raskusi perearsti leidmisega, kuid vajad tervishoiuteenuseid või hoopis töövõimetuslehe avamist, võid pöörduda Confiido meditsiinikeskusesse. Rohkem infot leiad kodulehelt https://www. confido.ee/ukraina/.

Erakorralist abi, sh ravimite väljakirjutamist, pakuvad põgenikele kõik tervishoiuasutused. Tervisenõustamist pakutakse inglise ja vene keeles. Selleks on vaja helistada perearstile telefonil 1220 või +372 634 6630 (välismaa numbrilt). Vajadusel suunatakse teid edasi hädaabinumbrile 112. Kui teil on terviseprobleeme (vajate uut retsepti, on krooniline haigus või muud ootamatud tervisemured), võite pöörduda valvearsti poole. Lähima arsti kontaktandmed leiate haigekassa kodulehelt https://www.haigekassa.ee/ru/informaciya-dlya-voennykh-bezhencev-iz-ukrainy.

Psühholoogilist kriisiabi pakuvad sotsiaalkindlustusameti töötajad ja vastuvõtukeskuste vabatahtlikud. Psühholoogilist kriisiabi saab inglise, vene ja eesti keeles 24 tundi ööpäevas. Helistage ohvriabi kriisitelefonile 116 006.

RAVIKULUD

Üldjuhul on Eestis ravikulud ravikindlustusega kaetud, kuid on oluline, et sul oleks riiklik ravikindlustus või erakindustus. Riiklik ravikindlustus pakub sulle võimaluse kasutada meditsiiniteenuseid täielikult või osaliselt tasuda, saada retseptiravimitele soodustust ning hüvitist töövõimetuslehe korral. Erakindlustuse puhul olenevad raviteenuste kulud kindlustuslepingu tingimustest, mida peaksite kindlustusseltsiga arutama. Tavaliselt on erakindlustusseltsidel (nt ERGO) sõlmitud lepingud konkreetsete raviasutustega. Kõik need küsimused peaksite endale aegsasti selgeks tegema. Perearsti visiit on kindlustatule tasuta ja eriarsti visiit saatekirjaga maksab viis eurot.

Raviteenuseid pakuvad:

 tervishoiuasutused, mis on haigekassa partnerid (riiklikud haiglad) ja osutavad kindlustatud isikutele tasuta teenuseid;

 erakliinikud.

KUI VAJATE ARSTIABI

Kui vajate Eestis viibimise ajal arstiabi peaksite pöörduma perearsti poole. Kui te pole kindel, millise arsti poole oma tervisehädaga pöörduda või kuidas end kodustes tingimustes ise ravida, võite nõu küsida ka ööpäevaringselt perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaa numbrilt helistades +372 634 6630) – teile vastatakse ka inglise või vene keeles.

Vajadusel suunatakse teid edasi hädaabinumbrile 112.

Nõuandeliinilt ei saa pikendada teie retsepte ega anda teile saatekirju.

Pere- ja eriarstid

Igal Eesti elanikul peaks olema oma üldarst ehk perearst. Perearst on sinu esimene kontaktisik juhul, kui vajate arstiabi või tekib mõni tervisemure. Perearst tunneb sind ja sinu haiguslugu ning suunab sind vajadusel eriarsti vastuvõtule. Perearsti pead endale valima ise. Soovi korral on sul õigus perearsti vahetada. Perearsti leidmine võib võtta aega ning nõuab järjekindlust ja kannatlikkust.

Ühe perearsti teenindatavate patsientide arv on piiratud. Uue perearsti otsimisel tuleb valida arst, kelle nimistus on vabu kohti.

Kuidas valida perearst?

Tavaliselt töötavad perearstid perearstikeskustes, mis asuvad üle Eesti. Seda, kas perearsti nimistus on vabu kohti, saate kontrollida haigekassa kodulehelt. Täpsema info leiab siit https://www.haigekassa.ee/ru/celoveku/vracebnaa-i-sestrinskaa-pomos/semeynyy-vrach.

Sobivas piirkonnas olevale perearstile tuleb esitada avalduse, mille vormi leiad samuti ülaltoodud kodulehelt.

Pane tähele, et Eestis viivad mitmeid toiminguid perearstikeskustes läbi pereõed.

Eriarstid on kindlale valdkonnale spetsialiseerunud arstid, nt silma-, sisehaiguste, kõrva-nina-kurguarst jne. Eriarst aitab sind spetsiifiliste probleemide puhul. Eriarsti vastuvõtule registreerimiseks on vaja perearsti saatekirja, perearst on sinu esimene kontaktisik juhul, kui vajate eriarsti abi. Kui lähete eriarsti juurde tavajärjekorras ja sul on haigekassa ravi -

kindlustus, on eriarsti visiiditasu kuni viis eurot. Eriarsti poole võib pöörduda ka otse, kuid sellisel juhul oleneb visiiditasu kliiniku hinnakirjast.

Eriarsti vastuvõtule on sageli pikad järjekorrad. Mõnikord tuleb arstiaega oodata mitu kuud. Patsiendid saavad end kirja panna ka tasulisele eraarsti vastuvõtule. Sel juhul saate arsti juurde tõenäoliselt kiiremini.

Saatekirja ei ole vaja günekoloogi, nahaarsti, silmaarsti, kopsuarsti, psühhiaatri, psühholoogi ja hambaarsti vastuvõtule minekuks. Nende spetsialistide poole võite pöörduda otse. Perearstid kirjutavad välja retsepte ja töövõimetuslehti.

Pidage meeles:

 kui teil on riiklik ravikindlustus, saate raviteenuseid enamasti tasuta, kuid teatavate eriarstide või teenuste eest peab mõnikord maksma.

 kui teil on erakindlustus, määrab ravikulude hüvitamise tingimused ja vajalike raviteenuste kasutamise korra kindlustusselts. Lisateabe saamiseks soovitame võtta ühendust kindlustusfirmaga.

Kiireloomulist abi saab haiglate erakorralise meditsiini osakonnast (eesti keeles EMO), mis on avatud ööpäev läbi seitse päeva nädalas. EMOsse pöördumiseks ei ole vaja enne oma perearstiga ühendust võtta.

Kui vajate hädaabi, helistage numbrile 112, mille teenused on saadaval eesti, vene ja inglise keeles.Kui sa ei ole kindel, kas sinu olukord on kiireloomuline, soovitame ikkagi hädaabinumbrile helistada. Sulle vastab asjakohase väljaõppe saanud kiirabi koordinaator, kes hindab olukorra tõsidust. Kui selgub, et te ei vaja kiirabi, politseid ega hädaabi, annab koordinaator lisajuhised või suunab sinu kõne teisele spetsialistile.

Kui soovid lisateavet Eesti tervishoiusüsteemi ja raviteenuste kohta, tutvu järgmiste materjalidega:

 Settle in Estonia. Käsiraamat 3. Riiklikud ja erateenused. issuu.com/ settleinestonia

 Haigekassa koduleht: haigekassa.ee/ru/celoveku/vracebnaa-i-sestrinskaa-pomos/semeynyy-vrach

 Perearsti nõuandetelefon 1220 (24/7, tasuta)

Hambaravi

Enamikul juhtudel ei kata haigekassa hambaraviteenuste kulusid, kuid on ka erandeid. Tasuta hambaravi saavad:

 lapsed ja alla 18-aastased noored;

 inimesed, kes vajavad kiireloomulist ravi, kui abiga viivitamine või ravimata jätmine võib põhjustada patsiendi surma või pöördumatut tervisekahjustust.

Tasuta hambaravi saab ainult nende hambaarstide juures, kes on kantud haigekassa partnerite nimekirja. Nimekirja leiate haigekassa kodulehelt haigekassa.ee.

Kui vajate hambaravi, võtke ühendust mistahes hambaarstiga ja registreeruge vastuvõtule. Suurlinnades räägivad hambaarstid tavaliselt ka vene või inglise keelt, kuid alati tasub täpsustada, kas soovitud hambaarst kõneleb teile arusaadavas keeles.

Kõigil riikliku ravikindlustusega isikutel on õigus saada hambaravihüvitist 40 eurot aastas tingimusel, et patsient on ise maksnud vähemalt 50 protsenti raviarvest. Lisahüvitist (20–30 eurot aastas) võivad saada ka järgmised isikud:

 pensionärid;

 rasedad naised;

 alla üheaastaste laste emad;

 isikud, kelle vajadus hambaravi järele on suurenenud neile osutatud tervishoiuteenuste tagajärjel.

Ravimid

Paljud ravimid on apteekides käsimüügis ehk ilma retseptita kättesaadavad, osade jaoks aga on vaja arstilt retsepti. Ravimite parema kättesaadavuse jaoks on paljud rohud kantud soodusravimite loetellu, mis tähendab, et ravikindlustatu jaoks kompenseerib haigekassa osa ravimikulust. Seda loetelu uuendatakse korra kvartalis. Patsiendi omaosaluse miinimummäär on 2,50 €. Täpsemalt võite lugeda haigekassa kodulehelt https://www.haigekassa.ee/ru/cheloveku/lekarstva, küsida nõu haigekassa klienditeenindusest 669 6630 või perearstilt. Oma retsepte saate vaadata portaalis eesti.ee kodulehelt ID-kaardiga sisse logides.

Apteegist saab ravimeid osta ka Ukrainas välja antud paberretseptiga, välja arvatud narkootilised ja psühhotroopsed ravimid. Apteekri jaoks peab olema üheselt arusaadav, milline ravim on inimesele määratud.

PSÜHHOSOTSIAALNE ABI

Psühhosotsiaalse abi kanalid sõja eest põgenevatele inimestele:

 Sotsiaalkindlustusameti infopunktides töötavad nõustajad, kes pakuvad psühhosotsiaalset kriisiabi.

 Ohvriabi kriisitelefon 116 006 pakub ööpäev läbi esmast tuge ning psühholoogilist esmaabi eesti, vene ja inglise keeles.

 Koolipsühholoogide ukrainakeelne nõuandeliin 1227 võtab vastu kõnesid laste ja noortega töötavatelt inimestelt, õpilastelt ning vanematelt. Liin on avatud kolmapäeviti kl 16–20. Kõne on tasuta ja anonüümne.

 Psühhosotsiaalset abi võivad korraldada ka kohalikud omavalitsused. Uuri selle kohta oma elukohajärgse kohaliku omavalitsuse kodulehelt.

Vaimse tervise tugi ja psühhosotsiaalne kriisiabi

 Vaimse tervise tugiliin 116 123

 Veebinõustamine palunabi.ee/ru/dushevnoe-zdorove

 Lapsed ja nende vanemad saavad abi lasteabitelefonilt 116 111 ja kodulehelt lasteabi.ee

 Tutvuge vaimse tervise hoidmise viisidega kodulehel peaasi.ee

Infopunktide asukohad:

 Tallinna bussijaamas (Lastekodu 46) NB! Öösel vahemikus 1:006:00 on bussijaam reisijatele suletud. Sõjapõgenikud pääsevad bussijaama infopunkti, helistades sisehoovi välisuksel olevat kella.

 Jõhvis (Viru 5A)

 Narvas (Peetri plats 3, infopunkt on avatud iga päev 8.00-22.00. Öisel ajal saab abi Narva piiripunktist, kus SKA töötaja on kohal ööpäevaringselt.)

 Pärnus (Pikk 18)

 Tartus (Riia 179a)

AVALIK KORD

JA

SOTSIAALNE TUGI

Eestis saab ajutise kaitse saanud Ukraina sõjapõgenik taotleda Eesti kodanikuga samal alusel erinevaid toetusi ja hüvitisi. Rahalise abi saamiseks riigilt või kohalikult omavalitsuselt on oluline registreerida oma elukoht ning omada Eesti pangakontot.

Kuna ajaga võivad erinevad toetused ning summad muutuda, siis pange tähele, et kõige ajakohasemat infot erinevate sotsiaaltoetuste kohta saate oma kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajalt või kui külastate eesti.ee veebilehte.“

Eesti riik pakub oma elanikele eri sotsiaaltoetusi. Mõni neist on otseselt seotud sinu tööga, sealhulgas:

 haigushüvitis;

 hooldustoetus;

 sünni- ja lastetoetus.

Mõningatel juhtudel makstakse ka hooldushüvitist. Seda makstakse kindlustatud isikule, kes hoolitseb haige lapse või pereliikme eest. Hooldushüvitise suurus on 80 protsenti sinu keskmisest palgast. Hooldushüvitise maksmise periood (pikkus) oleneb olukorrast. Näiteks kõige tavalisem juhtum on lapse kerge haigestumine (nt hooajaviiruse tõttu), mille puhul on hüvitise maksmise maksimumperiood 14 päeva. Haige pereliikme kodus põetamise puhul makstakse hüvitist kuni seitsme järjestikuse päeva eest.

Nende juhtumite loetelu leiate kodulehelt haigekassa.ee/ru/cheloveku/kompensacii-bolnichnoy-kassy/kompensaciya-po-ukhodu. Pidage meeles, et haigus- ja hooldushüvitist samal ajal taotleda ei saa.

Lisaks võite taotleda sünnitus- ja vanemahüvitist. Seda makstakse lapse sünni puhul ning sellele järgneva rasedus- ja sünnituspuhkuse eest. Sünnitus- ja vanemahüvitise kohta saate ise lugeda siit: haigekassa.ee/ ru/celoveku/deneznye-kompensacii/kompensacii-po-bolezni/kompensacia-po-rodam. NB!

Pidage meeles, et eespool nimetatud hüvitisi on õigus saada ainult neil töötajatel, kelle eest tööandja maksab sotsiaalmaksu.

RAHALISED TOETUSED JA HÜVITISED AJUTISE KAITSE SAAJATELE

Perehüvitised, sh vanemahüvitis

Lapsetoetust makstakse lapse vanemale või eestkostjale kuni lapse 16-aastaseks saamiseni. Kui laps õpib veel koolis ning omandab keskharidust, siis makstakse lapsetoetust kuni kooli lõpetamiseni või selle õppeaasta lõpuni, kui laps saab 19-aastaseks.

2023. aasta alguse seisuga on lapsetoetus esimese ja teise lapse kohta 80 eurot kuus ning 100 eurot kolmanda ja järgmise lapse kohta peres. Alates kolmest lapsest makstakse lasterikka pere toetust lisaks 650 eurot kuus ja alates seitsmest lapsest 850 €.

Märkus:

Kui te ei ole lapse vanem vaid vanavanem, tädi, muu sugulane või tuttav, aga hoolitsete lapse eest, tuleb pöörduda kõigepealt kohaliku omavalitsuse asutusse, mis aitab seada eestkostet ja lapsele kohe lapsetoetust taotleda. Teistele peretoetustele tekib õigus, kui eestkoste on seatud. Sellisel juhul võtab peretoetuste määramine kauem aega.

Alla pooleteise aastase lapsega Eestisse saabunud vanemale makstakse vanemahüvitist 654 eurot kuus kuni 545 päeva ehk 18 kuu eest. Täpne vanemahüvitise päevade arv sõltub lapse vanusest ja vanema elamisloa algusest. Vanemahüvitise maksmisega kaasneb ravikindlustus.

Kui ema ei ole Eestis enne lapse sündi töötanud, siis makstakse vanemahüvitist kokku alates lapse sünnist 18 kuu (545 päeva) eest, millest esimesed 30 päeva on ema vanemahüvitis. Pärast seda võib vanemahüvitise saamise vormistada ema asemel lapse isale. Korraga saab hüvitist maksta ainult ühele vanemale.

Kui ema töötas Eestis enne lapse sündi, siis võib ta saada vanemahüvitist kokku 575 päeva eest, millest esimesed kuni 70 päeva on tal õigus saada ema vanemahüvitist enne lapse eeldatavat sündi.

Kui ema on vanemahüvitise arvestusperioodil teeninud Eestis sotsiaalmaksuga maksustatud tulu, arvutatakse tema vanemahüvitis teenitud

tulust lähtuvalt. Kui ema ei ole saanud arvestusperioodil tulu, on vanemahüvitise suurus 654 eurot kuus.

Pension

Ajutise kaitse saanud sõjapõgenikele maksab pensioni edasi Ukraina Pensioniamet. Kui te olete Eesti seaduse järgi pensioniealine ehk 64 aasta ja 6 kuu vanune ning teie pension on madalam Eesti rahvapensioni määrast ehk alla 295 euro, saate sotsiaalkindlustusametist taotleda selle vahe katmist. Makse kättesaamiseks on vajalik eelnevalt teha Eestis pangakonto.

On oluline teada, et Eesti ei võta üle Ukraina pensionide maksmist, seda ka juhul, kui Eestis olev sõjapõgenik oma Ukraina pensioni siin kätte ei saa. Kui teil on küsimusi, siis pöörduge kindlasti Sotsiaalkindlustusametisse.

Toetused puudega inimestele ja töövõimetoetus

Eestis on ettenähtud toetused nii vähenenud töövõime kui puudega inimestele.

Sotsiaalkindlustusamet tuvastab puude raskusastet kolmes sihtrühmas lapsed, tööealised ja vanaduspensioniealised inimesed. Lisaks sellele hindab tööealiste inimeste töövõimet Töötukassa. Tööealiste inimeste töövõime hindamist ja puude raskusastme tuvastamist saab taotleda samaaegselt, esitades selleks ühistaotluse Töötukassale.

Puudega isiku sotsiaaltoetuse taotlemiseks tuleb esitada taotlus ja terviseandmed Sotsiaalkindlustusametile. Kui terviseandmeid ei ole, tuleb esmalt pöörduda Eestis arsti vastuvõtule oma seisundi täpsustamiseks.

Kui inimesel on tuvastatud puude raskusaste, siis on tal õigus taotleda:

 puudega inimese sotsiaaltoetust;

 puudega vanema toetust;

 täienduskoolitustoetust puudega inimese tööalase enesetäiendamise eesmärgil ja tasemeõppeks;

 õppetoetust mittetöötavale puudega õppurile.

Puudega inimestele pakub nõustamist ja infot, näiteks erinevate soodustuste kohta ka Eesti Puuetega Inimeste Koda www.epikoda.ee.

Puude määramine - Sotsiaalkindlustusamet

Töövõime hindamine – Töötukassa

Puudega isiku sotsiaaltoetuste määrad 2023. aastal:

Lapsed 138,08 - 241,64 eurot kuus.

Tööealised 28,64 -53,70 eurot kuus.

Vanaduspensioniealised 12,79 - 40,91 eurot kuus.

Puudega vanema toetus - 19,18 eurot kuus ühele puudega vanematest.

Täienduskoolitustoetus kuni 613,68 eurot kolme aasta jooksul

Õppetoetus puudega mittetöötavale õppurile vastavalt tegelikele lisakuludele 6.39 – 25.57 eurot kuus.

Töövõime toetus

Eestis on inimesed tööealised alates 16. eluaastast kuni vanaduspensionieani. Kui tööealisel inimesel on terviseprobleemid, mille tõttu puudub töövõime või see on vähenenud, siis tuleks pöörduda Töötukassasse ja taotleda töövõime hindamist. Kui inimese töövõime on osaline või puuduv, saab taotleda töövõimetoetust.

Töövõimetuse päevamäär 2023. aastal oli 16,33€

 Täieliku töövõimetuse toetus on 100% päevamäärast – 16,33€ päevas / 489,9€ kuus

 Osalise töövõime toetus on 57% päevamäärast – 9,3€ päevas / 279,24€ kuus

NB! Toetuse päevamäär sõltub ka teie eelneva kuu sissetulekust. Määrasid muudetakse igal aastal, täpsem info www.tootukassa.ee.

Töötukassa rahalised toetused

Töö otsimiseks saate end registreerida töötuna lähimas Töötukassa esinduses.

Tööotsingute ajal makstakse teile töötutoetust, kui olete töötuna registreerimisele eelnenud 12 kuu jooksul vähemalt 180 päeva töötanud, sealjuures arvestatakse ka töötamist Ukrainas. Töötamise asemel võetakse arvesse ka alla 8-aastase lapse kasvatamist, täiskoormusega või statsionaarses õppes õppimist või muud sarnast tegevust.

Töötutoetuse suurus on 292 eurot kuus ja seda on võimalik saada kuni 9 kuud. Toetust ei maksta, kui teil on muu sissetulek, mis on suurem kui 292 eurot kuus.

Töötuskindlustushüvitist makstakse inimesele, kellel on täidetud töötuskindlustusstaaži nõue ja kes ei ole töölt lahkunud enda algatusel, kokkuleppel tööandjaga või enda süülise käitumise tõttu. Esimesel sajal hüvitise saamise päeval saate iga kalendripäeva eest hüvitist 60 protsenti ning seejärel 40 protsenti ühe kalendripäeva keskmisest töötasust.

kontaktid: www.tootukassa.ee; infotelefon 15501

Haigekassa rahalised hüvitised

Haigekassa hüvitised on mõeldud ravikindlustatud isikutele.

Sul on õigus ravikindlustusele, kui Sinu tööleping on pikem kui üks kuu või oled töötukassas töötuna arvele võetud. Ravikindlustatud on ka lapsed, rasedad, vanemahüvitise saajad, pensionärid, õpilased, üliõpilased jt inimesed, kes on registreerinud oma Eesti elukoha aadressi.

Kui peate töölt haiguse tõttu eemale jääma või on vaja põetada haigestunud pereliiget, siis saate arstitõendi alusel vormistada haigus- või hoolduslehe ning teile kompenseeritakse Haigekassa ja tööandja poolt saamata jäänud töötasu. Hüvitisemäärad ning maksmise kestus sõltuvad konkreetsetest juhtumitest.

Haigekassast saab taotleda ka hambaravikulude osalist katmist. Sellejuures on oluline teada, et alaealistele on Eestis hambaravi tasuta.

Täiendavat ravimihüvitist saavad ravikindlustatud inimesed, kes tasuvad soodusretseptiga ostetud ravimite eest kalendriaastas vähemalt 100 eurot.

Lisainfo: https://www.haigekassa.ee/ru/cheloveku/kompensacii-bolnichnoy-kassy

Toetused, mida saab taotleda kohalikust omavalitsusest

Erinevaid toetusi ning kulude hüvitamist on võimalik taotleda kohalikust omavalitsusest.

Üheks neist on toimetulekutoetus, mis on rahaline abi puuduses inimesele või perele.. Selle eelduseks on, et olete oma elukoha registreerinud. Toimetulekutoetus tagab minimaalsed vahendid igapäevaseks elukstoit, ravimid, riided, eluasemekulud jms.

Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval inimesel või perekonnal, kelle ühe kuu netosissetulek ehk elamiseks kätte jääv summa, pärast eluaseme kulude mahaarvamist, on alla kehtestatud toimetulekupiiri.

 2023.aastal on toimetulekupiir üksi elavale inimesele või perekonna esimesele liikmele 200 eurot kuus; igale järgnevale täiskasvanud pereliikmele 160 eurot kuus ning igale alaealisele lapsele 240 eurot kuus.

Toimetulekutoetuse saajal, kelle kõik perekonnaliikmed on alaealised, on õigus saada igakuiselt täiendavalt kokku 15 eurot.

On oluline teada, et toimetulekutoetust ei saa maksta välismaa pangakonto arveldusarvele. Toetuse taotlejatel on võimalus saada toetus sularahas või lasta oma toetuse raha kanda üle lähisugulase või tuttava pangakontole.

Toiduabi

Majanduslikult raskes olukorras olevatel inimestel, sealhulgas sõjapõgenikel, on õigus saada toiduabi.

Toiduabiga tegeleb Eesti Toidupank , kes jagab annetatud ja ostetud toidukaupu kohalike omavalitsuste nimekirjade alusel oma jagamispunktides. Toiduabi vajadust hindab kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja.

Kõige lihtsamini saate infot toiduabi jagamise kohta oma piirkonna sotsiaalosakonnast.

Tõlkekulude hüvitamine

Ukraina sõjapõgenikel on võimalus taotleda kohalikust omavalitsusest tõlketeenuste hüvitamist, kahe aasta jooksul kuni 3200 euro ulatuses sõjapõgenike perekonna või 1600 euro ulatuses üksiku sõjapõgeniku kohta. Hüvitist saab taotleda, kui on tekkinud vajadus kasutada tõlketeenust asjaajamisel näiteks kohalikus omavalitsuses, riigiasutustes, õppeasutustes ja mujal. Tõlketeenuse kulusid saab taotlejale katta kahe aasta vältel mitu korda, kuni ühele taotlejale ettenähtud hüvitise piirmäärani.

Üürilepingu kulude hüvitamine

Kui olete leidnud endale üürikodu ning registreerinud oma elukoha, on võimalik kohalikust omavalitsusest taotleda ühekordset hüvitist, mis katab üürilepingu sõlmimisega seotud kulud.

Hüvitise ülemmäär on 1200 eurot ja selle vajadust hindab kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja. Näiteks ei saa hüvitist siis, kui Eestisse saabunud sõjapõgenik asus elama Eestis seaduslikult viibiva pereliikme juurde või ta sissetulek on korteri üürimiseks piisav.

Kõikide nende toetuste ja hüvitiste kohta saate täpsemalt küsida oma kohalikust omavalitsusest.

AVALIK KORD

Avaliku korra tagamiseks on keelatud:

 Tekitada ebavajalikku müra ja teisi inimesi häirida, avalikus kohas alasti viibida (v.a. selleks ettenähtud kohad avalikes randades)

 Rikkuda öörahu ajavahemikus 22-06, puhkepäevale eelneval ööl kella 00.00-st kuni 7.00-ni, v.a. ööd vastu 1. jaanuari (uusaasta) 24. veebruari (Eesti iseseisvuspäev) ning 23. juunit (jaanilaupäev) või kohaliku omavalitsuse loa alusel.

 Kerjata, segades sellega teisi

 Viibida eramaal ilma omaniku või valdaja loata

 Suitsetada rahvarohketes kohtades, kus see võib teisi häirida, sh ühistranspordis ja kohvikutes - välja arvatud suitsetamiseks ettenähtud kohtades

 Tarvitada ja omada narkootikume, sh kanepit

 Ületada teed vales kohas või punase fooritulega

 Juhtida autot alkoholijoobes

 Tarbida alkoholi avalikes kohtades

 Varastada isikutelt või ettevõtetelt

 Võõrast vara lõhkuda või panna ohtu teisi inimesi ning nende vara

 Anda või võtta altkäemaksu, näiteks teha kingitusi ametnikele, astidele või teistele ametiisikutele, kellelt loodetakse vastuteeneid.

 Kahjustada või reostada keskkonda

Liikluses on kohustuslik:

 Järgida liiklusreegleid ning olla kaasliiklejate suhtes tähelepanelik.

 Pimedal ajal peab jalakäija kandma helkurit.

Autoga sõites peab kinnitama turvavöö; seda ka tagaistmel ja pikamaabussides. Olenevalt olukorrast võib rikkumist käsitleda väärteona, mille karistuseks võib määrata rahatrahvi, aresti või võtta ära sõiduki juhtimise õigus.

Tüüpilised väärteod on mitmesugused korrarikkumised - näiteks

 Liiklusseaduse rikkumine

 Tuleohu tekitamine

 Avaliku korra rikkumine

 Maksukohustuse varjamine

 Ümbrikupalga maksmine

 Kauba ebaseaduslik Eestisse toimetamine

 Jäätmete ebaseaduslik ladustamine

Maksupettused ja korruptsioon

Maksupettustest tuleks teavitada Eesti Maksu- ja Tolliametit. Näiteks ümbrikupalga maksmine ametliku palga asemel, s.t. maksudest viilimine, on seadusevastane ning sellest tuleks maksuametile teada anda. Ka salakaubaveo või -müümise kohta tuleks teavitada just neid.

 Eesti Maksu- ja Tolliameti vihjetelefon 24/7 +372 800 4444

Kui märkate, et keegi kuritarvitab oma ametivõimu, võtab vastu või küsib teenete vastu pistiseid vms, tuleks teavitada keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude bürood.

 Keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo vihjetelefon 612 3657 e-mail korruptsioonivihje@politsei.ee

Kui kahtluse all on kõrged riigiametnikud, võite vihje edastada Kaitsepolitsei vihjetelefonile 612 1500, ning kui korruptandiks osutub õiguskaitseasutustes töötavad ametnik, näiteks politseinik, tasub ühendust võtta riigiprokuratuuriga.

 Kaitsepolitseiameti vihjetelefon 612 1500

 Riigiprokuratuur, www.prokuratuur.ee

Eestis võetakse võitlust korruptsiooni vastu tõsiselt, seetõttu on järelevalve jagatud eri võimuorganite vahel. Samal põhjusel pole Eestis ka tavaks ametnikele kingitusi teha, sest need võivad mõjuda pistisena. Ka dokumentide digitaalne allkirjastamine ja arhiveerimine aitab paberimajanduse läbipaistmatust ning võimalikku korruptsiooni vähendada ning tagab õiglasema asjaajamise.

Ohutus

Pea alati meeles järgmisi ohutusnõuandeid ja arutage neid lastega.

 Palu lastel alati teada anda, kuhu nad lähevad ja kuidas sina lapsevanemana saad nendega ühendust võtta.

 Öösel või pimedal ajal liigu õues koos sõpradega ning hoolitse selle eest, et tunneksid end üksi liikudes turvaliselt.

 Ära istu võõraste või juhututtavate autosse.

 Kui oled tutvunud inimestega internetis, tasub olla ettevaatlik ja nendega pigem mitte kohtuda. Kui otsustad siiski kohtuda, oleks parem, kui te ei läheks üksi. Räägi sellest kohtumisest oma vanematele, õdedele-vendadele või sõpradele ning anna neile üksikasjalik teave selle kohta, kuhu lähed ja kellega kohtud.

 Kui keegi pakub sulle uimasteid, tundmatuid aineid või vedelikke, ära neid vastu võta.

 Kui oled langenud kiusamise, ähvarduse või kuriteo ohvriks (vägivald kohtingul, koolivägivald, küberkiusamine jne) või tead kedagi, keda kiusatakse, siis kindlasti räägi sellest usaldusväärsele inimesele (vanematele, õdedele-vendadele, sõpradele, klassijuhatajale, psühholoogile jne). Isegi siis, kui kiusaja on teie sugulane või tuttav, tuleb tema ohvrit siiski kaitsta, teatades juhtunust täiskasvanule.

Psühholoogilist nõustamist ja tuge pakuvad lastele järgmised organisatsioonid:

 Lasteabi lasteabi.ee;

 Tallinna laste tugikeskus lastetugi.ee;

 Tallinna perekeskus pk.ee;

 Tartu laste tugikeskus tugikeskus.org.ee;

 Tartu hariduse tugiteenuste keskus tugiteenused.tartu.ee;

 Perekeskus Sina ja Mina sinamina.ee;

 Peaasjad MTÜ tegeleb Eestis vaimse tervise edendamisega, eriti noorte seas. Koduleht: peaasi.ee.

Kuigi mõni neist organisatsioonidest ei pruugi mainida töökeelena vene keelt, võid vajadusel nendega siiski ühendust võtta. Suure tõenäosusega saab nõu ka vene keeles.

Kiusamine võib toimuda ka väljaspool kooli: huviringides, eri organisatsioonides ja kogukondades, töökohal jne. Nagu oli juba eespool juttu, on väga oluline kiusamist märgata ja sellele julgesti reageerida. Vajadusel pöördu eelmainitud kontaktisikute poole.

TEENUSED VÄLISMAALASTELE

Peale toetuste on olemas teenused, mis on loodud just hiljuti Eestisse rännanud inimestele. Viimase kümne aasta jooksul on Eesti valitsus koostöös tööandjatega välja töötanud tugiteenused ja teabematerjali, mis aitavad Eestis kohaneda. Selles peatükis kirjeldatakse lühidalt selliseid algatusi. Teenused välismaalastele

Peale toetuste on olemas teenused, mis on loodud just hiljuti Eestisse rännanud inimestele. Viimase kümne aasta jooksul on Eesti valitsus koostöös tööandjatega välja töötanud tugiteenused ja teabematerjali, mis aitavad Eestis kohaneda. Selles peatükis kirjeldatakse lühidalt selli seid algatusi.

Tugiisikuteenus

Suurem osa ajutise kaitse saajaid vajab kohanemiseks, oma elu korda sättimiseks minimaalselt abi ja tuge. Kui aga Eesti süsteem tundub keeruline ning kohanemine erinevatel põhjustel raske, on sul õigus taotleda tugiisikuteenust. Tugiisik aitab selgitada sulle sinu õigusi, kohustusi ja võimalusi, aitab sul üles leida vajalikud ametiasutused ning toetab seeläbi sinu iseseisvat hakkamasaamist Eestist. Tugiisikut saab määrata kohaliku omavalitususe sotsiaaltöötaja.

Migratsiooninõustajad

Politsei- ja piirivalveametis töötavad migratsiooninõustajad, kes annavad nõu Eestis viibimise seaduslike aluste kohta. See teenus on tasuta ning nõustamine toimub inglise, eesti ja vene keeles. Nõustajad jagavad heameelega välismaalastele teavet Eestis viibimise seaduslike aluste kohta, aga ka põhifakte tööturu, Eestis elamise, töötamise, ettevõtlus- ja teadustegevuse ning õppimise kohta. Nõustajatega võib vestelda telefoni, meili ja Skype'i teel ning vahetul kohtumisel.

Et saada lisateavet ja broneerida nõustamisteenuseid, külastage politsei- ja piirivalveameti kodulehte politsei.ee/ru/konsultanty-po-migracii.

Integratsiooni Sihtasutus

Integratsiooni Sihtasutuse nõustamiskeskuse konsultandid ja koduleht ( integratsioon.ee) pakuvad head teabetuge. Vajadusel suunavad nõustajad teid muude asutuste või teenusepakkujate juurde. Nõustamisteenused on kättesaadavad kõigile, kellel tekib küsimusi Eesti elu kohta. Nõustajad võivad soovitada Eesti elanikele avalikke teenuseid, millest võib olla kasu või mille vastu tuntakse huvi. Samuti aitavad nad suhelda riigiasutuste ja kohalike omavalitsustega. Keskused asuvad Tallinnas ja Narvas.

Rahvusvaheline maja

Eesti Rahvusvaheline Maja (International House of Estonia, IHE) on Tallinna ühisteeninduskeskus (sama asutus on ka Tartus), mis pakub mitmesugust vajalikku teavet, sealhulgas nõustamist ja riigiasutuste teenuseid nii Eestisse uussisserändajatele kui ka kohalikele tööandjatele.

Eesti Rahvusvaheline Maja pakub välismaalastele ja nende pereliikmetele tasuta personaalset nõustamist Eestisse saabumisel vajaliku registreerimise, tööotsimise, tervishoiusüsteemi, keeleõppe jm kohta.

Lisateavet leiate keskuse kodulehelt workinestonia.com/internationalhouse.

Tartu Welcome Centre

Tartu Welcome Centre on kohalike nõustajate meeskond, kelle ülesanne on toetada välismaalasi uues riigis kohanemisel. Kõik teenused on tasuta ning mõeldud välismaalt saabuvatele sisserändajatele ja nende peredele, kes viibivad Tartus või mujal Lõuna-Eestis. Teenuste hulka kuuluvad tasuta nõustamine, registreerimisteenused, kultuuri- ja äriüritused ning kasuliku teabe jagamine.

Lisateave: tartuwelcomecentre.ee.

Euroopa tööotsingu võrgustik (European Employment Services, EURES)

Euroopa tööotsingu võrgustiku peamine ülesanne on toetada tööjõu vaba liikumist ELis, Šveitsis, Islandil, Liechtensteinis ja Norras. Võrgustik pakub mitmesuguseid teenuseid, näiteks teavet tööturu olukorrast Euroopa riikides, sh Eestis, aga ka tööotsimisest. Euroopa töövahendusportaal eures.europa.eu sisaldab vabade töökohtade andmebaasi ja teavet töötingimuste kohta 31 Euroopa riigis. Vabade töökohtade infot saab ka võrgustiku spetsialistidelt, keda on kokku üle 1100 ning kes nõustavad tööotsijaid ja -andjaid tasuta üle Euroopa. Lisateavet võrgustiku ja tööotsimise kohta Euroopa eri riikides leiate üleeuroopalisest portaalist eures.europa.eu ja Eesti kodulehelt eures.ee.

Välismaalaste arv Eestis on viimastel aastatel enam kui kahekordistunud. Suurimad välismaalaste rühmad Eestis on üliõpilased, siia tööle tulnud inimesed ja nende perekonnaliikmed. Paljud kodanikuühiskonna organisatsioonid, kogukonnad ja veebirühmad püüavad samuti hõlbustada sisseelamist, aidata luua uusi sidemeid ning anda personaalset nõu.

Kes esindab töötajate huve?

Ametiühing on organisatsioon, mis luuakse üksnes töötajate tahtel ja algatusel selleks, et parandada töö- ja olmetingimusi töötajate ühistegevuse kaudu ja koostöös tööandjaga ning kaitsta töötajate õigusi ja huve.

Ametiühingud ei sõltu tööandjatest, riigiasutustest ega muudest organisatsioonidest.

Ametiühingud pakuvad oma liikmetele järgmisi teenuseid:

 jagavad töötajatele teavet nende seaduslike õiguste kohta;

 peavad tööandjatega läbirääkimisi kõrgema palga ja paremate töötingimuste saavutamiseks;

 kaitsevad töötajaid tööandja omavoli eest töösuhetes;

 kaitsevad töötajaid töökohal diskrimineerimise eest;

 pakuvad töötajatele tuge töövaidluste või tööandjaga tekkinud konflikti puhul;

 tagavad vaidluste lahendamisel õigusabi;

 aitavad töötajatel end töökohal kindlamalt tunda ja pakuvad tööelus suuremat kindlustunnet;

 aitavad luua töökohal ühtekuuluvustunnet;

 kaasavad töötajaid aktiivselt tööelu korraldamisse.

Ametiühingute asutamine on Eestis vabatahtlik. Kui soovite ametiühinguga liituda ja saada lisateavet, võtke ühendust oma tööandja personaliosakonna või otse ametiühinguga.

Töötajaid võib töökohal esindada usaldusisik, näiteks töötajate esindaja.

Olulised ametiühingud:

Eesti ametiühingute keskliit eakl.ee;

teenistujate ametiliitude keskorganisatsioon TALO talo.ee.

KUHU PÖÖRDUDA ABI SAAMISEKS

Loodetavasti on teie kohanemine valutu ning elu Eestis sujub hästi. Kui aga oled langenud kuritoe ohvriks või koged kohanemisel suuri raskusi, on su õigus paluda abi eri organisatsioonidelt. Allpool on toodud organisatsioonide loetelu, kes on valmis sulle mitmesugust abi pakkuma.

Ohvriabi

Igaühel, kes on langenud väärkohtlemise ohvriks või on kogenud hoolimatust, füüsilist, vaimset või seksuaalset vägivalda, on õigus pöörduda ohvriabisse. Ohvriabi on tasuta avalik sotsiaalteenus, mille eesmärk on parandada ohvri toimetulekuvõimet.

Ohvriabi töötajad pakuvad emotsionaalset tuge ja jagavad teavet abi saamise võimaluste kohta. Nad juhendavad ja abistavad inimesi ka suhtlemisel riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja teiste organisatsioonidega, kes osutavad ohvrile vajalikke teenuseid.

Igal kannatanud või traumeeritud inimesel on õigus saada nõustamisteenuseid. Ei ole oluline, kas kahju tekitanud isik on tuvastatud või kas on algatatud kriminaalmenetlus.

Võtke ühendust ohvriabi töötajaga, kui tahate rääkida oma murest, tunnete, et vajate probleemide lahendamisel tuge, või soovite leida oma olukorrast väljapääsu.

Vajadusel hüvitab riik kuriteoohvritele ja nende perekonnaliikmetele psühholoogilise abi kulud. Lisateavet ohvriabi kohta leiate sotsiaalkindlustusameti kodulehelt sotsiaalkindlustusamet.ee.

Ohvriabil on ka ohvrite kriisitelefon 116 006, mis pakub kiiret abi inimestele, kes on langenud kuriteo või väärkohtlemise ohvriks või on kogenud hoolimatust, füüsilist, psühholoogilist, majanduslikku või seksuaalset vägivalda. See teenus on tasuta ja kättesaadav ööpäev läbi. Kriisitelefonile helistades saab jääda anonüümseks. Abi pakutakse eesti, vene ja inglise keeles. Välismaalt saab Eesti ohvriabile helistada telefonil +372 614 7393.

Kui te ei saa helistada või ei soovi arutada oma probleeme telefoni teel, soovitame teil külastada kodulehte palunabi.ee, kus ohvrid saavad nõu ja abi vestlusaknas. Veebinõustamisteenus on samuti kättesaadav kolmes keeles ööpäev läbi.

Eluliin

Eluliin on MTÜ (mittetulundusühing), mis pakub psühholoogilist nõustamist (kriisiabi, psühholoogiline rehabilitatsioon ja individuaalne nõustamine) ning sotsiaalset nõustamist eri sihtrühmadele (inimkaubanduse ohvrid, prostitutsiooni kaasatud isikud, uimastisõltlased, HIV-positiivsed inimesed). Seal pakutakse abi ka Eestis viibivatele välismaalastele, kes on eespool kirjeldatud kuritegude ohvrid.

Tööinspektsioon

Kui arvate, et tööandja on teid diskrimineerinud, võite esitada kaebuse tööinspektsiooni töövaidluskomisjonile. Komisjoni võite pöörduda ka siis, kui tunnete, et teid on diskrimineeritud kandideerimisel. Tööinspektsioon koordineerib komisjonide tööd ning pakub õigusnõustamist nii telefoni ja meili teel kui ka vahetul kohtumisel. Lisateavet leiate tööinspektsiooni kodulehelt ti.ee.

Teistest riikidest pärit abi vajavad naised võivad helistada numbrile 15 333.

Lisateave: eluliin.ee.

Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik

Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik (võrdõigusvolinik) on sõltumatu ja erapooletu ametnik, kes nõustab ning abistab kõiki, kes tunnevad, et neid diskrimineeritakse. Volinikku abistab tema töös võrdõigusvoliniku kantselei.

Kui kahtlustad, et sind on diskrimineeritud soo, vanuse, rahvuse, nahavärvuse, usutunnistuse, veendumuste, füüsilise ja/või vaimse puude, seksuaalsättumuse, vanemliku staatuse, perekondlike kohustuste või ametiühingusse kuulumise tõttu, võid julgelt kantseleiga oma muret jagada. Võta kantseleiga ühendust kirjalikult või leppige kokku kohtumine.

Kui soovid saada diskrimineerimise eest hüvitist, võib volinik sind kohtumenetluses või töövaidluskomisjoni pöördumisel aidata. Voliniku arvamust saab kasutada kohtus kaaluka argumendina.

Kui tunned, et sind on diskrimineeritud töösuhetes, haridusvaldkonnas või muudes olukordades, mida sa ei saa ise muuta, pakub erapooletu võrdõigusvolinik nõustamist ja abi. Lisateavet leiate kodulehelt volinik. ee.Õiguskantsler

Õiguskantsler teeb järelevalvet Eesti vabariigi põhiseaduse, sh diskrimineerimiskeeldu käsitleva 12. paragrahvi järgimise üle. Olukordades, millega on seotud riigivõim, on õiguskantsleril õigus asja läbi vaadata ja oma arvamust avaldada. Kui kaebus puudutab eraisikute töösuhet, võib kantsler alustada lepitusmenetlust. Loe lähemalt kodulehelt oiguskantsler.ee.

Haigekassa

Kui tunned, et sind on diskrimineeritud seoses raviteenuste kättesaadavusega või sa ei saanud diskrimineerimise tõttu piisavalt kvaliteetset arstiabi, on sul kolm võimalust. Esiteks võid esitada kaebuse samasse asutusse. Teiseks, kui diskrimineerimine puudutab arstiabi kättesaadavust, sh raviteenuse maksumust ja ooteaega, võid esitada kaebuse Eesti haigekassale ( haigekassa.ee). Samuti võid võtta ühendust terviseametiga (terviseamet.ee), mis vastutab tervishoiusüsteemi toimimise eest ja kontrollib seaduse järgimist.

Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet

Kui sinu kaebus puudutab diskrimineerimist seoses kauba ja teenuste kättesaadavusega, võite pöörduda tarbijavaidluste komisjoni või finantsinspektsiooni (pankade, kindlustusseltside jm puhul). Lisateavet kaebuse esitamise kohta leiate tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti

kodulehelt ttja.ee.

KODANIKUÜHISKONNA ORGANISATSIOONID

Eesti inimõiguste keskus

Eesti inimõiguste keskus (EIK) on sõltumatu valitsusväline inimõigusorganisatsioon. EIK on asutatud 2009. aasta detsembris. Lugege lähemalt kodulehelt humanrights.ee.

Eesti Pagulasabi

Eesti Pagulasabil on neli tegevuseesmärki:

 nõustada pagulasi kultuurilisel, sotsiaalsel ja tööalasel lõimumisel;

 suurendada Eesti üldsuse teadlikkust pagulasküsimustest;

 teha teavitus- ja selgitustööd ning esindada pagulasi;

 osutada humanitaarabi Eestist väljaspool.

Lisateavet leiate kodulehelt pagulasabi.ee.

Samuti leiab Eesti Pagulasabi kodulehelt lihtsas keeles korduma kippuvate küsimuste rubriigi https://www.pagulasabi.ee/uldinfo ning kaks korda kuus saadetakse ukrainlastele välja infokirja, kust leiab olulisi uudiseid nende õiguste ja kohustuste kohta ning antakse teada huvitavatest teenustest ja võimalustest, mida Eesti Pagulasabi pakub.

MTÜ Helpific

Helpificu vabatahtlikud aitavad erivajadustega ja eakatel inimestel täita elutähtsaid ülesandeid, näiteks toimetavad neile koju toitu ja ravimeid. Vabatahtlikud aitavad ka igapäevatoimingute ja majapidamistöödega. Lisateavet leiate kodulehelt www.helpific.com.

Kirikud

Eestis tegutseb suur hulk kirikuid ja usuorganisatsioone, mis teevad ka kogukonnatööd ning pakuvad abivajajatele eri teenuseid. Täpsed kontaktandmed leiate Eesti kirikute nõukogu kodulehelt ekn.ee.

ÕIGUSABI

Eesti on väike, turvaline ja hubane riik, kuid elus juhtub siiski igasuguseid asju. Sellepärast on kasulik teada, kust saab vajadusel õigusabi.

Õigusabi osutavad õigusnõustajad, advokaadibürood ja notarid. Hugo. legal pakub koostöös justiitsministeeriumiga tasuta ja soodsama hinnaga õigusabi. Tasuta õigusnõu saavad inimesed, kelle keskmine brutosissetulek on kuni 1200 eurot kuus. Erandiks on lapse õigusi puudutavad perekonnaasjad, mille puhul on sissetuleku piirmäär kuni 1700 eurot. Lisateavet leiate Hugo.legali kodulehelt ( hugo.legal ).

Tasuta õigusabi pakuvad ka järgmised organisatsioonid:

 SA Õigusteenuste Büroo pakub tasuta õigusabi vähekindlustatud ja erivajadustega inimestele Tallinnas, Tartus, Jõhvis ning mujal Eesti linnades. Lisateavet leiate kodulehelt otb.ee.

 Eesti pensionäride ühenduste liit pakub tasuta õigusabi Tallinnas, Tartus, Pärnus, Rakveres, Jõhvis ja mujal Eesti linnades. Lisateavet leiate kodulehelt eakad.ee.

 Lastekaitse liit pakub õigusabi perekonnaasjades. Lisateavet leiate kodulehelt lastekaitseliit.ee.

 Eesti puuetega inimeste koda pakub tasuta õigusabi erivajadustega inimestele. Lisateavet leiate kodulehelt epikoda.ee.

 Eesti naiste varjupaikade liit osutab tasuta õigusabi seksuaalvägivalla ohvritele. Lisateavet leiate kodulehelt naisteliin.ee.

 Õigustudengid osutavad tasuta õigusabi Tallinna linnakantseleis (Tallinn, Vabaduse väljak 7). Abi pakutakse eesti ja vene keeles.

 Ka Tartu ülikooli üliõpilaste õigusbüroo pakub aeg-ajalt tasuta õigusabi Tartus. Nõustajateks on seal üliõpilased, kes alles omandavad õigusharidust. Lisateavet saab õigusteaduskonna kodulehelt oigus.ut.ee.

Õigusabi ja teavet avalike teenuste kohta saab ka asjaomastes riigiasutustes. Samuti võite ühendust võtta kohaliku omavalitsusega, mille töötajad on seadustega kursis ja saavad teile ka õigusabi anda.

HÄDAOLUKORRAD

ABI SAAMINE

Loodus- ja inimtegurite poolest on Eesti suhteliselt turvaline riik. Maavärinaid, tornaadosid ega muid loodusõnnetusi siin ei juhtu. Metsades ei ole mürgiseid putukaid ega ohtlikke loomi, v.a karud. Saagikoristuse ajal korjavad eestlased tavaliselt seeni ja marju, sellepärast on vajalik oskus eristada söödavaid ja mittesöödavaid vilju. Pea kõigis Eesti linnades saab juua kraanivett.

Siiski peaksite olema ettevaatlik talvel, mil esineb lumetuiske ja -torme ning õhutemperatuur langeb 20–30 külmakraadini. Teed ja maanteed võivad olla libedad. See juhtub tavaliselt siis, kui öösel langeb temperatuur nullkraadini ning lumi sulab ja jäätub uuesti või kui värskelt sadanud lumi raskendab teedel liikumist. Kuna talvel on väljas pime, on kohustuslik ja vajalik kanda helkurit, eriti väljaspool linna tee ääres kõndides, et tänava ületamisel autojuhtidele nähtavaks jääda.

Kuritegevust on Eestis üsna vähe, kuid seda siiski esineb. Et olla ebameeldivateks sündmusteks valmis, peaksid teadma, millised asutused tegelevad Eestis turvalisusvaldkonnaga.

TURVALISUST TAGAVAD ASUTUSED JA TEENISTUSED

Kiirabi

Eestis ja mujal Euroopa Liidus (nagu ka Islandil ja Gruusias) on kiirabil, politseil ning päästjatel ühine hädaabinumber 112.

Helistage häirekeskusesse, kui vajad abi. Näiteks siis, kui sina või kellegi teise elu, tervis, vara või keskkond on ohus või kui on põhjust arvata, et võib tekkida ohuolukord.

Hädaabinumbrile 112 saab tasuta helistada ükskõik kust. Õpeta ka lastele, kuidas seda numbrit kasutada. Selgita, et hädaolukorras võivad nad julgesti sellele numbrile helistada. Helistada numbrile 112 saab isegi siis, kui teil ei ole SIM-kaarti ja te ei ole võrgu levialas.

Politsei- ja piirivalveamet (PPA)

Politsei- ja piirivalveamet vastutab õiguskorra tagamise ning sisejulgeoleku eest.

Politsei peamised ülesanded on avaliku korra tagamine, süütegude uurimine ja tõkestamine, piirikaitse, merepääste. Samuti väljastab politsei dokumente, mis tõendavad isikut ning inimese Eestis viibimise aluseid ja staatust.

Politsei- ja piirivalveameti hädaabinumber on 112. Helista hädaabinumbrile, kui vajad kiiret politsei abi või soovid teatada õigusrikkumisest, kuriteost või liiklusõnnetusest.

Kui kellegi elu või vara on ohus, saadetakse operatiivrühm välja juba kõne ajal.

Kui olukord muutub, anna sellest kindlasti dispetšerile teada. Veendu, et sinu telefoninumber on kättesaadav, juhuks kui politsei soovib teile tagasi helistada.

Kõik kõned salvestatakse.

Hädaabinumbrile 112 saab helistada nii mobiil- kui ka tavatelefonilt ning see on tasuta.

Päästeamet

Päästeamet on riigiasutus, mis vastutab Eestis turvalise keskkonna eest, ennetab ohte ning aitab inimesi kiiresti ja professionaalselt hädaolukorras.

Päästeameti ülesanne on ennetada õnnetusi ning päästa elu, vara ja keskkonda.

Päästeameti hädaabinumber on 112.

Riigiinfo telefon 1247

Riigiinfo telefon 1247 on hädaabinumbri 112 kõrval tegutsev number, kus jagatakse ööpäev läbi teavet ja nõuandeid eesti, vene ja inglise keeles juhul, kui elu, tervis ja vara on ohus. Riigiinfo telefoni spetsialistid koguvad ja jagavad keskkonna, maanteede ning päästega seotud teavet. Praegu jälgivad nad ka koroonaviiruse olukorda.

Infotelefoni üks peamisi eesmärke on vähendada 112 hädaabinumbri koormust, võttes vastu kõnesid, mis ei ole hädaabiga seotud. Infonumbri operaator vastab ohutusküsimustele ja annab juhiseid, mis aitavad õnnetusi ära hoida.

Hädaolukorras või suurõnnetuse puhul võib hädaabikeskus kasutada hädaabi- ja infonumbreid kriisitelefonidena, et edastada elanikele soovitusi ning juhiseid.

Riigiinfo telefon 1247 on kõigist Eesti võrkudest helistades tasuta.

Välismaalt helistamiseks kasutage telefoninumbrit +372 600 1247.

Vajadusel saatke teavet e-posti aadressil 1247@1247.ee.

Kõik kõned riigiinfo telefonile salvestatakse.

Ohvriabi

Ohvriabi ei vajata mitte ainult siis, kui tegemist on kuritegudega. Abi võib küsida ka juhul, kui olete olnud väärkohtlemise või õnnetuse tunnistajaks või ei tea, kuhu abi saamiseks pöörduda.

Ohvriabi pakub moraalset tuge, jagab teavet abi saamise võimaluste kohta ning vajadusel annab muudesse asutustesse pöördumise juhiseid.

Ohvriabitöötajad pakuvad psühholoogilist nõustamist, annavad nõu hüvitise taotlemise kohta, kui olete langenud kuriteo ohvriks, või selgitavad, kuidas saada abi koduvägivalla puhul. Ohvriabitöötajad võivad osaleda ka lepitusmenetluses. See toimub juhul, kui kannatanu ja süüdistatav sõlmivad kuriteokahju hüvitamiseks kokkuleppe.

Ohvriabi kriisitelefonil 116 006 pakutakse nõustamist ööpäev läbi ja antakse kuriteoohvritele kogu vajalik teave. Vajadusel suunatakse teid spetsialistide juurde, kellelt saate konkreetset abi. Teilt saadud teave edastatakse kindlasti asjaomastele tugispetsialistidele. Ohvriabi kriisitelefon on loodud inimestele, kes on langenud kuriteo ohvriks (kallaletung, vara vargus, autorööv, kelmus jne), kogenud hoolimatust või väärkohtlemist, sh kiusamist töökohal, füüsilist, psühholoogilist, seksuaalset või majanduslikku vägivalda (näiteks kui partner kontrollib teie kulutusi), aga ka neile, kes soovivad teatada inimestest, kes on sellise väärkohtlemise ohvriks langenud.

Helistamine telefonil 116 006 on tasuta ja soovi korral saate jääda anonüümseks. Pöörduda saab ka veebipõhises vestlusaknas. Teid nõustatakse eesti, vene ja inglise keeles.

Tööinspektsioon

Kui tunnete, et tööandja on teid ebaõiglaselt kohelnud või teid ära kasutanud, siis saate abi Tööinspektsioonist. Tööalane ärakasutamine on näiteks see, kui teid sunnitakse liiga pikalt töötama ja rikutakse töö- ja puhkeaja reegleid, samuti see, kui tööandja töötingimuste kohta valetab või palga väljamaksmisega viivitab. Tööinspektsioon pakub tasuta õigusnõustamist nii telefoni ja meili teel kui ka vahetul kohtumisel. Rohkem infot leiate tööinspektsiooni kodulehelt.

https://tooelu.ee/ru/292/trudovaya-ekspluataciya

Väga tõsine kuritegu on inimkaubandus. See tähendab inimese sundimist tööle, millega ta ei nõustu, näiteks prostitutsioon. See võib ka tähendada seda, et tööandja manipuleerib, rikub töötingimustesse või palka puutuvaid kokkuleppeid, valetab, võtab ära dokumendid või kasutab ära töötaja haavatavat seisundit, näiteks ähvardab palga maksmata jätmise või muu karistusega.

Kui kahtlustate inimkaubandust, küsige tööpäevadel nõu inimkaubanduse nõuandeliinilt 660 7320 või helista hädaabinumbrile 112.

PEREKOND JA LAPSED

Eestis peetakse lasteks alla 18-aastaseid isikuid. Selles peatükis jagatakse praktilist teavet neile, kes on kolinud Eestisse koos perega.

LASTE KASVATAMINE

Laste kasvatamine on raske ja vastutusrikas ülesanne. Vanematel on palju kohustusi ning nad ei pruugi alati kõigi ülesannetega edukalt toime tulla. Mõnel perel võivad olla rahalised raskused. Osa vanemaid on ise lapsepõlves kannatanud väärate kasvatusmeetodite pärast. Seetõttu võib neil olla moonutatud arusaam sellest, kuidas lapsi kasvatada.

Vanemad vastutavad oma laste eest. See tähendab muu hulgas kõigi eluks vajalike kaupade, toidu ja arstiabi tagamist ning hooldust ja tuge. Vanemad peavad panema oma kooliealised lapsed kooli ja kontrollima, et nad seal ka käivad. Samuti peavad nad hoolt kandma, et lapsed kasvaksid turvalises keskkonnas.

Turvalise keskkonna loomisel tuleb vanematel jälgida, et kodus ei tarvitataks lapse kallal vägivalda. See tähendab, et vanemad ei tohi tekitada lastele kahju. Näiteks on keelatud last lüüa; samuti ei luba seadus last eirata või jätta ta tähelepanu või hooleta. Säärasest käitumisest võib teatada politseile või lastekaitsele, kes on kohustatud asja uurima. Samuti ei tohi vanemad üksteist kehaliselt väärkohelda.

Kasvatamisel julgustatakse Eesti lapsi olema iseseisvad ja sõltumatud. Vanemad osalevad oma laste koolielus ja vaba aja tegevustes. Mõni kool ootab vanematelt laste märkimisväärset toetamist, eriti algkoolis, sh abi kodutööde tegemisel, ning mõnikord ei saa kool kohe aru, et sisserändajatest vanemal ei pruugi olla selleks vajalikke oskusi või teadmisi, näiteks keeleoskust. Kui teil tekib küsimusi, räägi neist kooliga! Aeg-ajalt on mõistlik ennetavalt uurida õpetajate käest, kuidas sinu lapsel läheb ning millised on tema tugevad ja nõrgad küljed.

Leidke endale vanemate kogukond

Kui kolid uude riiki lapsega, tekib loomulik soov kohtuda teiste inimestega, kellel on samasugune olukord. Ilmselt tahab sinu laps oma eakaaslastega mängida, vahest soovid ise nõu küsida nendel lapsevanematelt, kes Eestis juba paremini kohanenud on. Kuna Eestis kasutatakse aktiivselt internetti ja ühismeediat, on võimalik teiste vanematega ühendust saada Facebookis.

Allpool on toodud mõned grupid, mis võivad vanematele kasulikud olla. Kuna grupid tulevad ja lähevad, tasub sotsiaalmeedias huvipakkuvaid gruppe ise aktiivselt otsida.

RAHAABI LASTEGA PEREDELE

Nii riik kui ka kohalikud omavalitsused pakuvad mitmesuguseid teenuseid alates rehabilitatsioonist kuni toimetulekutoetuse maksmiseni.

TALLINN

Moms of Tallinn (inglise keeles) facebook.com/groups/momsoftallinn;

Мамочки и их жизнь (vene keeles) facebook.com/groups/Mamochi.estonia.

TARTU

Families with kids (inglise keeles): facebook.com/groups/417568415398708;

Мамы Тарту (vene keeles): facebook.com/groups/308121865978202 .

NARVA

Мамы Нарвы (vene keeles) facebook.com/groups/1085041751528254

Peale Facebooki gruppide on paljudes linnades lastega emadele mõeldud rühmad. Proovige otsida näiteks märksõna „beebiring“ või „beebikool“ järgi. Lastegruppides suheldakse enamasti eesti keeles, kuid nendega saab liituda ka ilma keelt oskamata. See on suurepärane võimalus leida teisi vanemaid oma piirkonnast ning astuda samm lähemale kohalikule kogukonnale ja kultuurile.

Enamikus linnades on vanemad veendunud, et nende lastel on turvaline olla, sellepärast lubavad nad neil järelevalveta õues mängida ja jalgratta või bussiga kooli sõita. Samuti jätavad vanemad üsna sageli lapsevankrid poe või kohviku ette, nautides seal tassikest head kohvi.

Eesti vanematel on võimalik saada seitset lapsehoolduspuhkust ja kuut hüvitist, mida rahastatakse riigieelarvest või haigekassast. Nende toetuste eesmärk on hõlbustada vanematel töö- ja pereelu ühitamist, et perekonnal ei tuleks lapse sünni pärast oma elu liigselt muuta ning et vanemad saaksid keskenduda lapse kasvatamisele. Mõnda võimalust on kirjeldatud siinses käsiraamatus. Lisateavet leiate sotsiaalministeeriumi kodulehelt sm.ee või portaali eesti.ee rubriigist „Perekond“.

Emapuhkus

Eesti haigekassa maksab sünnitushüvitist emapuhkusele minevatele naistele, kellel on Eesti kodakondsus või elamisluba. Kuid see kehtib ainult nende naiste kohta, kes töötasid enne puhkust töölepingu või töövõtulepingu alusel või tegutsesid füüsilisest isikust ettevõtjana (FIE).

Naisel on õigus saada emapuhkust 100 kalendripäeva. Seda puhkust ei tohi segi ajada vanemate puhkustega, millest tuleb juttu allpool. Emapuhkust võib võtta maksimaalselt 70 päeva enne sünnitamise kuupäeva. Selleks tuleb esitada tõend naiste- või perearstilt, kelle juures on naine arvel. Peretoetuste summad leiate sotsiaalministeeriumi kodulehelt.

Pärast lapse sündi on emal või isal õigus saada lapsehoolduspuhkust (vanemapuhkust). Lapsehoolduspuhkuse saamise õigus on alla kolmeaastase lapse emal või isal. Lapsehoolduspuhkuse võib võtta tervikuna, kuid vanem võib minna ka mõneks ajaks tööle ja seejärel enne lapse kolmandat sünnipäeva uuesti lapsehoolduspuhkusele. Tavaliselt võetakse lapsehoolduspuhkus pärast emapuhkuse lõppu. Pereliikmed, kellel on õigus lapsehoolduspuhkusele, võivad vastastikusel kokkuleppel asendada lapsehoolduspuhkusel olevat isikut. Lapsehoolduspuhkust võib vormistada tööandja.

Lapsehoolduspuhkusega kaasneb vanemahüvitise maksmine. Lapse eest

hoolitsevale vanemale makstakse vanemahüvitist, kuni laps on saanud

18 kuu vanuseks. Toetuse määr on 100 protsenti ühe kalendriaasta keskmisest sissetulekust. Vanemahüvitist võivad taotleda kõik Eesti alalised elanikud ja siin elavad välismaalased, kellel on Eesti vabariigi tähtajaline elamisluba või -õigus. Lisateavet vanemahüvitise saamise tingimuste, toetuste jm kohta leiate kodulehelt sm.ee või eesti.ee.

Lapsetoetused

Kui sul on alla 16-aastased lapsed, on sul õigus saada peretoetusi. Eesti peretoetuste süsteem lähtub universaalsuse põhimõttest, mis tähendab, et iga laps on oluline ja tal on õigus saada riigilt toetust olenemata tema vanemate sissetulekust. Peretoetuse saamiseks ei ole vaja esitada eraldi taotlust. Pärast seda, kui olete lapse sünni rahvastikuregistris registreerinud, näete nädala jooksul toetusepakkumist sotsiaalkindlustusameti iseteeninduses iseteenindus.sotsiaalkindlustusamet.ee. Portaali sisselogimiseks tuleb tõendada oma isikut näiteks ID-kaardi või Smart-ID abil. Sotsiaalkindlustusametiga võib ühendust võtta ka e-posti aadressil info@sotsiaalkindlustusamet.ee.

Lapsevanematele mõeldud toetused:

Sünnitushüvitis on ühekordne toetus, mida makstakse lapse sünni korral. Kui oled oma lapse sünni rahvastikuregistris registreerinud, leiad nädala jooksul sotsiaalkindlustusameti iseteenindusest hüvitisepakkumise. Hüvitist tuleb taotleda enne lapse kuue kuu vanuseks saamist.

Lapsetoetust makstakse kuni 19-aastastele lastele.

Üksikvanema lapsetoetus on väike lisatoetus, mida makstakse vanemale, kui lapse sünniaktis või rahvastikuregistris puudub kanne isa kohta või kui lapse teine vanem on ametlikult tunnistatud tagaotsitavaks. Sellisel juhul leiate hüvitisepakkumise sotsiaalkindlustusameti iseteenindusportaalist pärast lapse sünni registreerimist. Vastasel juhul peaksite hüvitist eraldi taotlema.

Kas ma saan võtta haiguspuhkust, kui minu laps on haige?

Vanemal on õigus jääda koju, kui ta põetab haiget last. Kui alla 12-aastane laps on haigla- või koduravil, makstakse töölt puuduvale vanemale 80 protsenti eelmise kalendriaasta keskmisest palgast. Hooldushüvitist makstakse 1.–14. päevani.

Teiste pereliikmete kodus põetamise puhul makstakse hooldushüvitist kuni seitsme päeva eest. Alla kolmeaastase lapse või alla 16-aastase puudega lapse hooldamisel on kindlustatud isikul õigus saada hoolduslehe alusel hooldushüvitist kuni kümne päeva eest juhul, kui lapsehooldaja on ise haige või talle osutatakse sünnitusabi.

On hulk erandeid, reegleid ja tingimusi. Lisateavet saate Eesti haigekassa koostatud käsiraamatust ( Healthcare in Estonia 2020) või otse tööandjalt.

Kuidas on reguleeritud emapuhkus?

Naisel on õigus saada emapuhkust 100 kalendripäeva, mida ta võib kasutama hakata kõige varem 70 kalendripäeva enne eeldatavat sünnituse tähtpäeva.

Kui naine hakkab emapuhkust kasutama 30 kalendripäeva või vähem enne lapse eeldatavat sündi, lüheneb puhkus vastava ajavahemiku võrra.

Emapuhkuse ajal maksab Eesti haigekassa emale sünnitushüvitist. Sünnitushüvitise suurus on 100 protsenti töötaja ühe kalendripäeva keskmisest töötasust, mida arvutatakse emapuhkuse eelneva kalendriaasta alusel. Sünnitushüvitis makstakse ühekordse summana.

Isal on õigus saada kokku 30 kalendripäeva lapsehoolduspuhkust ühes või mitmes osas ajavahemikus alates 30 päevast enne arsti või ämmaemanda määratud eeldatavat lapse sünnikuupäeva kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Lapsehoolduspuhkuse kasutamine ei sõltu sellest, kas lapse ema kasutab emapuhkust või mitte. Samuti ei ole lapsehoolduspuhkuse kasutamisel oluline, kas isa on lapse emaga abielus. Lapsehoolduspuhkuse eesmärk on anda isadele rohkem vaba aega lapse ja perega suhtlemiseks.

Kas on võimalik saada vanemahüvitist?

Emal või isal on õigus võtta lapsehoolduspuhkust kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni ja saada 18 kuu jooksul vanemahüvitist. Vanemahüvitist makstakse Eesti alalistele elanikele ja välismaalastele, kes elavad Eestis tähtajalise elamisloa või -õiguse alusel.

Vanemahüvitis võimaldab ühel vanemal pärast lapse sündi koju jääda, et lapse eest hoolitseda, ning saada 435 päeva (umbes 14 ja pool kuud) vanema keskmist töötasu. Kui lapse ema ei töötanud enne lapse sündi ega saanud sünnitushüvitist, makstakse vanemahüvitist 545 päeva eest.

Seni kui laps on saanud 70 päeva vanuseks, võib hüvitist saada ainult last kasvatav ema. Seejärel võivad vanemad saada hüvitist kordamööda.

Lapsehoolduspuhkust võib kasutada ainult üks inimene korraga kas ühes osas või osade kaupa. Näiteks alguses võib lapsehoolduspuhkuse võtta üks vanem ja seejärel teine. Kui üks vanem on võtnud lapsehoolduspuhkuse, tekib tal õigus saada vanemahüvitist.

Kui suur on vanemahüvitis?

Vanemahüvitise summa arvutatakse igale vanemale eraldi, lähtudes tema varasemast sissetulekust. Vanemahüvitist arvutatakse hüvitist saava vanema sissetuleku põhjal, mille eest on tööandja maksnud sotsiaalmaksu. Hüvitise suuruse arvestamiseks tuleb kõigepealt lahutada lapse sünnikuust sellele eelnevad üheksa kalendrikuud. Hüvitise summa arvutatakse sissetuleku alusel, mis on teenitud nendele üheksale kuule eelnenud 12 kuu jooksul.

Vanemahüvitist makstakse ka siis, kui vanem ei ole teeninud sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu. Sellisel juhul makstakse hüvitist eelmise kalendriaasta 1. jaanuaril kehtiva miinimumpalga alusel. 2021. aastal oli see 584 eurot.

Kui keskmine kuupalk oli väiksem kui töötasu alammäär, makstakse vanemahüvitist miinimumpalgaga võrdses summas. Miinimumpalk on 2022. aastal 654 eurot.

Vanemahüvitise maksimumsuurus on kolmekordne viimase aasta Eesti keskmine palk. Seda summat makstakse, kui vanema keskmine kuupalk on selle summaga võrdne või sellest suurem. 2022. aastal on vanemahüvitise ülemmäär 4043,07 eurot.

Kuidas taotleda vanemahüvitist?

Vanemahüvitise saamiseks peate kõigepealt panema oma lapsele nime ja registreerima ta rahvastikuregistris. Seda saab teha portaalis eesti.ee. Hüvitise saamise taotlust pole vaja eraldi esitada. Kui laps on rahvastikuregistrisse kantud, jõuab see teave järgmisel päeval automaatselt sotsiaalkindlustusametisse. Sotsiaalkindlustusamet vaatab, milliseid hüvitisi on teie perel võimalik saada, ja saadab mõlemale vanemale iseteenindusportaali kaudu ettepaneku perehüvitiste saamiseks.

Vanemahüvitise saaja vahetamiseks peab uus taotleja esitama avalduse ja senine saaja andma sellele oma nõusoleku. Uuele saajale hakatakse vanemahüvitist maksma alates järgmisest kuust.

KUST SAAB LISATEAVET?

Sotsiaalkindlustusameti koduleht: sotsiaalkindlustusamet.ee

Kas Eestis on ka muid lapsehoolduspuhkuse liike?

Mõlemal vanemal on kuni lapse 14-aastaseks saamiseni õigus saada kümme tööpäeva lapsepuhkust. Kui vanemal on mitu last, saab ta kasutada kõige rohkem 30 kalendripäeva lapsehoolduspuhkust ühe kalendriaasta jooksul.

Puudega lapse emal või isal on õigus saada lapsepuhkust üks tööpäev kuus kuni lapse 18-aastaseks saamiseni. Selle puhkuse eest makstakse keskmise palga alusel arvestatud hüvitist.

Emadel ja isadel, kes kasvatavad alla 14-aastast last või alla 18-aastast puudega last, on õigus saada igal kalendriaastal kuni kümme tööpäeva tasustamata lapsepuhkust. Tasustamata lapsepuhkust võib lisaks vanematele saada ka lapse eestkostja või isik, kellega on sõlmitud lapse perekonnas hooldamise leping.

Alla kümneaastase lapse lapsendajal on õigus saada lapsendajapuhkust 70 kalendripäeva jooksul lapsendamist puudutava kohtuotsuse jõustu -

mise päevast. Seda puhkust võib kasutada üks vanem korraga. Lapsendajal on õigus saada 100 protsenti kalendripäeva keskmisest töötasust, mis on arvutatud lapsendamist puudutavale kohtuotsusele eelneva kalendriaasta alusel.

Alla 18-aastase lapse kohta kehtivad järgmised piirangud:

 Täiskasvanute järelevalve õues hilisel ajal.

ÕIGUSED,

KOHUSTUSED

JA PIIRANGUD

Laste õigused Eestis rajanevad põhimõtetel, mis on sätestatud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Lastefondi (UNICEF) lapse õiguste konventsioonis. Eesti ratifitseeris UNICEFi lapse õiguste konventsiooni 1991. aastal.

Põhimõtted

 Õigus saada kaitset diskrimineerimise eest. Kõigil lastel on võrdsed õigused. Ühtegi last ei tohi ebaõiglaselt kohelda tema soo, päritolu, usutunnistuse, terviseseisundi, vanemate, arvamuse või muude omaduste tõttu.

 Lapse huvidega arvestamine. Vanemad, riik või organisatsioonid, kes teevad laste kohta otsuseid, peavad seadma esikohale nende parimad huvid.

 Elu ja areng. Igal lapsel on õigus elule. Vanemad peavad tegema kõik endast oleneva, et luua keskkond, mis võimaldab lapsel oma oskusi arendada. Riik peab vanemaid selles protsessis toetama nõustamisega ja muul viisil.

 Lapse arvamuse austamine. Lapsel on õigus väljendada vabalt oma arvamust teda puudutavate teemade kohta. Lapse arvamust tuleb austada ja arvesse võtta.

 Vanemad on kõige tähtsamad inimesed, kes vastutavad lapse kasvatamise eest.

 Kõik laste hooldajad peavad kaitsma lapsi vägivalla, julma kohtlemise ja hooletusse jätmise eest.

Nii nagu täiskasvanutel, on ka lastel oma kohustused. Lapse õigused lõpevad seal, kus algavad teise lapse või täiskasvanu õigused. See tähendab, et õiguste kasutamisel on piirangud ning laps peab arvestama teiste laste ja täiskasvanute õigusi. Õigused ja kohustused käivad käsikäes ning on oluline, et vanemad aitaksid lastel neid õigusi ja kohustusi mõista. Näiteks on lapsel õigus saada haridust, kuid ühtlasi kohustus koolis käia.

Kooliaasta jooksul ei tohi alla 16-aastased lapsed viibida õues ilma täiskasvanu järelevalveta kella 23–06. See periood kestab 1. septembrist kuni 31. maini. Suvel, st 1. juunist kuni 31. augustini, ei tohi alla 16-aastased lapsed viibida väljas ilma täiskasvanu järelevalveta kella 00–05. 16–17-aastased lapsed võivad viibida väljas vanemate nõusolekul nii kaua, kui nad soovivad.

 Alkohol, tubakas ja narkootikumid.

Alla 18-aastased lapsed ei tohi osta ega omada alkoholjooke ega tubakatooteid. Kui lapsed seda teevad, peab riik olukorda sekkuma. Samuti ei tohi lapsed, sh alla 16-aastased teismelised, osta energiajooke. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete omamine ja kasutamine on Eestis keelatud ning 14-aastast või vanemat alaealist võib nende keeldude rikkumise eest karistada rahatrahvi või arestiga.

Eestis on kriminaalvastutuse iga 14 aastat.

Vanemate õigused, kohustused ja piirangud

Kuna lastel võib olla raske või üldse võimatu oma õigusi kaitsta, peaksid täiskasvanud neid aitama. Seega kajastuvad laste õigustes vanemate kohustused ja piirangud. Lapsi tuleb kaitsta psühholoogilise ja füüsilise vägivalla, ülekohtu, hooletusse jätmise, julma kohtlemise ning muude ohtude eest. Samuti peavad täiskasvanud looma keskkonna, mis võimaldab lapsel arendada oma andeid ja huve.

Näiteks lapse õigus kaitsele tähendab, et vanem peab lapse eest hoolit-

Eesti lastekaitse liit pakub peredele õigusabi järgmistes küsimustes: perekonnaõigus; lapse õigused; vanemate kohustused lapse vastu; õigused ja kohustused eri perestruktuuride puhul; üksikvanemate õigused, hooldusõigusega seotud küsimused, lapsendamine.

Juristid osutavad teenuseid nii eesti kui ka vene keeles.

Kontaktandmed leiab Eesti lastekaitse liidu kodulehelt lastekaitseliit.ee.

sema ja teda igasuguse ohu eest kaitsma. Lastel on ka õigus mängida ja puhata ning vanemad peaksid tagama, et selleks oleks piisavalt aega.

Enamasti pole riigil põhjust sekkuda perekonna siseasjadesse. Siiski võivad ametiasutused vahele astuda teatavate probleemide, sh perevägivalla, hooletusse jätmise või laste julma kohtlemise puhul. Lastevastased õigusrikkumised ja kuriteod on karistatavad.

Eestis reguleerivad laste ja vanemate suhteid põhi-, perekonna- ja lastekaitseseadus.

HOBID JA HUVIHARIDUS

Õppetööväline tegevus ehk huviharidus ja -tegevus on süstemaatiline juhendatud tegevus mingil huvialal. Huviharidus ja -tegevus põhinevad vabal tahtel ning toimuvad väljaspool formaalset (kooli)haridust ja tööd. Huvitegevuse eesmärk on anda noortele rohkem teadmisi ja oskusi nende huvialal. Huvihariduse puhul eeldatakse hoolsust ja tõsiseid kavatsusi, sest õpe toimub huvikooli väljatöötatud õppekavade alusel. Tavaliselt toimuvad tunnid mitu korda nädalas mitme aasta jooksul. Huviringid on veidi paindlikumad ja võivad toimuda näiteks kord kuus või mitu korda nädalas.

Koolid ja huviringid tegutsevad järgmistes valdkondades: sport, tehnoloogia, loodus, üldkultuur, muusika ja kunst. Tegemist on spordikoolide, tehnoloogia-, loodus- või loovuskeskuste ja -klubide, muusika- ja kunstikoolidega jne.

Kõik need tegevused on olenemata osalejate vanusest mitteformaalse hariduse osa. Need tegevused on kõigile osalejatele vabatahtlikud ning pakuvad head võimalust rakendada kooliteadmisi, arendada inimvõimeid kindlas valdkonnas, harjutada sotsiaalseid oskusi jne.

Huvikoolide nimekirja ja nende kontaktandmed leiab siit:

eesti.ee/ru/kontakty-ucrezdenia/uchebnye-zavedeniya

Huviringe igale vanusele leiate huvi-, üldharidus- ja ülikoolide, noortekeskuste ning kohalike omavalitsuste kodulehelt, aga ka teatetahvlitelt, rahvamajadest või kohalikest poodidest. Tasub liituda ka kohalike gruppidega Facebookis, sest teavet väikeste või kohalike huviringide kohta jagatakse mõnikord ainult sotsiaalmeedias. Tallinna elanikele on loodud kasulik koduleht huvi.tallinn.ee/huvitegevused.

Noortekeskused

Noortekeskused ja -toad on kohalike omavalitsuste või vabaühenduste asutatud noorsootööasutused. Noortekeskus pakub tavaliselt noorsootööga seotud teenuseid ning on ühtlasi noorsootöö peamine korraldaja. Eri noortekeskustes saab osaleda projektides, käia huviringides ning viia ellu ka oma ettevõtmisi ja ideid. Mõned noortekeskused korraldavad lisaks noortemalevaid (töölaagreid) ja -laagreid jne. Noortekeskus on ühtlasi koht, kus noored saavad niisama oma vaba aega veeta, jagada enda muresid noorsootöötajatega jne.

Kas teadsid?

Eestis on ligi 300 noortekeskust, kus noored saavad leida uusi hobisid või niisama oma vaba aega veeta.

Noortekeskused on peaaegu igas Eesti linnas või suuremas asulas. Lähimad noortekeskused leiate Eesti avatud noortekeskuste ühenduse (Eesti ANK) kodulehelt ank.ee.

Noortelaagrid

Noortelaagreid korraldatakse Eestis enamasti suvel ja/või koolivaheaegadel. Laagrid jagunevad püsi- ja projektilaagriteks. Noorte- ja projektilaagrites saavad lapsed veeta aega nii õues kui ka siseruumides koos ea -

kaaslastega, omandada uusi oskusi ning leida uusi sõpru. Laagrid võivad kesta mitmest päevast kahe nädalani. Mõnikord korraldatakse laagreid ka peredele ja täiskasvanutele.

Noortelaagreid tehakse igal aastal ning nende vahetused ja ajakava kinnitatakse mitu kuud ette, nt suvelaagrite kavad määratakse kindlaks kevadel. Sellepärast soovitame alustada (veebis) infootsingut varakult. Suvelaagrite puhul tasub sobivaid laagreid otsima hakata juba varakevadel. Kasutage märksõnu „lastelaager“, „noortelaager“, „laager“ või „linnalaager“. Mõni omavalitsus võib pakkuda teatavates laagrites osalemist soodsamatel tingimustel. Mõni laager korraldab ka transporti majutusasutusse.

Tähelepanu!

Mõni suvelaager ei saa keelebarjääri tõttu võtta vastu lapsi, kes ei räägi eesti keelt. Üksikasjade täpsustamiseks võite korraldajaga enne ühendust võtta. Mõni rahvusvaheline noortelaager Eestis toimub inglise keeles ja võtab vastu kõikidest riikidest pärit lapsi.

HARIDUS

Õpilasmalevad

Õpilasmalev (koolinoorte töölaager, lühidalt malev) on hea võimalus kooliealistele ehk 13–19-aastastele noortele teha suvevaheajal eakohast tööd. Õpilasmalev annab võimaluse suhelda teiste osalejatega ja saada tehtud töö eest palka. Mõnikord korraldatakse noorte töölaagreid ka üliõpilastele ehk alla 26-aastastele.

Eesti haridussüsteem koosneb alus-, alg-, kesk-, kutse- ja kõrghariduse astmest.

Eestis on hariduse omandamine kohustuslik 7–16-aastastele lastele. See tähendab, et kui sul on sellevanune laps, peab ta koolis käima kuni põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni. Soovi korral võivad lapsed õppida ka kodus, kuid järgida tuleb Eesti riiklikku õppekava.

Eestis on kõikidel üldharidussüsteemi tasemetel nii riiklikud kui ka eraõiguslikud õppeasutused. Alusharidus (lasteaed) on Eestis tasuline, kuid riikliku üldhariduse omandamine on tasuta. On koole, kus peamine õppekeel on eesti keel, kuid leidub ka vene- ja ingliskeelseid õppeasutusi.

Õppetöö toimub riiklike õppekavade järgi, mille alusel koostatakse koolide õppekavad.

Eesti haridussüsteemi tasemed

Elukestev õpe

Integreeritud bakalaureuseja magistriõpe

Magistriõpe

Bakalaureuseõpe Rakenduskõrgharidus

Kutseharidus Keskharidus

Põhiharidus

Algharidus

Alusharidus

Eestis peetakse haridust oluliseks. 80 protsenti kõigist noortest omandab üldkeskhariduse, st lõpetab gümnaasiumi. Umbes 10 protsenti noortest ei jätka oma haridusteed pärast põhihariduse omandamist (üheksas klass). On piirkondlikke erinevusi: leidub piirkondi, kus ligi 20 protsenti põhikooli lõpetajatest jätkab õpinguid pigem kutseõppeasutustes kui gümnaasiumides, ning piirkondi, kus kutsehariduse valinud noori on 40 protsenti. Eesti haridust peetakse heaks ning Eesti õpilased on saavutanud rahvusvahelistes PISA testides häid tulemusi. Samas näitavad uuringud, et Eesti haridussüsteemis tuleks pöörata rohkem tähelepanu õpilaste loovuse, ettevõtlikkuse ja probleemilahendusoskuse arendamisele.

Lisateavet Ukraina põgenike haridusvõimaluste kohta leiate haridusministeeriumi kodulehelt https://www.hm.ee/ru/ukraina.

LASTEAIAD

Eestis omandatakse koolieelset haridust lasteaias. Lasteaiad on mõeldud lastele vanuses 18 kuud kuni 7 aastat . Lasteaias käimine ei ole kohustuslik.

Eestis on kahte tüüpi lasteaedu: munitsipaalsed (93 protsenti) ja eraõiguslikud (7 protsenti). Enamikus lasteaedades on õppekeel eesti keel, kuid leidub ka venekeelseid lasteaedu. Inglise õppekeelega lasteaiad on Eestis eraõiguslikud. Vanemad saavad valida munitsipaal- ja eralasteaia vahel.

Kuidas lasteaiad töötavad

Eestis maksavad lasteaia eest vanemad, kuid lasteaiatasu ei tohi ületada 20 protsenti miinimumpalgast. Lisaks tuleb maksta toidukulud, mille suurus on 1,31–2,40 eurot päevas. Munitsipaallasteaedade tasu määrad kehtestab kohalik omavalitsus, eralasteaiad määravad oma tasu ise.

Lasteaiad on tavaliselt avatud argipäeviti kl 07–18.30. Lasteaedades on päevane ajakava. Lapse tavapäeva mahub kolm söögikorda, mänguaeg, õppetegevused ja kahetunnine puhkeaeg lõunaajal.

Arvatavasti tekib teil küsimus, mida läheb lapsel lasteaias tarvis. Harilikult tuleb kaasa võtta päevauinakuks pidžaama, tänavajalatsid, kombinesoon, mis kaitseb vihma või lume eest, jne. Soovitame pöörduda lasteaeda, et saada vajalike asjade nimekiri.

Lasteaiad on suletud riigipühadel ja kuni poolteist kuud suvel. Lisateavet teie lapse lasteaia aastakava kohta saate direktorilt.

Lapsed jagatakse tavaliselt kahte vanuserühma: lastesõim (1,5–3 aastat) ja vanem rühm (3–7 aastat). Lastesõimes on üks täiskasvanu ehk lasteaiaõpetaja seitsme lapse kohta ning vanemates rühmades on üks täiskasvanu kümne lapse kohta. Tavaliselt on ühes vahetuses üks lasteaiaõpetaja (mõnikord nimetatakse teda ka kasvatajaks) ja üks tema assistent.

Kõigis Eesti lasteaedades õpetatakse ettenähtud

õppeaineid:

 mina ja keskkond;

 keeleoskuse arendamine;

 eesti keel teise keelena;

 matemaatika;

 joonistamine;

 muusika;

 kehaline areng ja liikumine.

Üldjuhul toimub õppetöö eesti keeles. Lapsed, kelle emakeel ei ole eesti keel, hakkavad õppima eesti keelt teise keelena alates kolmandast eluaastast. Lasteaia lõpetamisel saavad lapsed koolivalmiduskaardi, mis sisaldab eri õppeainete õpitulemusi ja teavet lapse arengu kohta. See kaart on vajalik kooli sisseastumiseks. Lisainfot Eesti lasteaedade kohta saad kodulehelt https://terelasteaed.ee/.

Lasteaiakoha taotlemine

Kuidas taotleda lasteaiakohta? Kolmeaastastele ja vanematele lastele tagab lasteaiakoha linna- või vallavalitsus. Kõige mõistlikum oleks võtta ühendust kohaliku omavalitsusega ja uurida, mida on vaja lasteaiakoha

saamiseks. Kui vabu kohti on piisavalt, saate lasteaia valida ise. Kui vabu kohti ei ole, pannakse teid ootejärjekorda, kuid on võimalik, et teile kohta ei leidu. Seega tasub esitada taotlus nii vara kui võimalik.

Kohanemine eestikeelses lasteaias

Teises riigis lasteaias käimine võib valmistada raskusi nii vanemale kui ka lapsele. Jagame mõned kasulikud nõuanded, mis aitavad lapsel uue keskkonnaga paremini kohaneda.

 Laste kohanemine võtab tavaliselt aega. Alustage lühikülastustest ja pikendage lasteaias oleku aega järk-järgult, et laps tunneks end mugavalt.

 Uurige, milline on lasteaia kodukord, ja selgitage seda oma lapsele lihtsas keeles.

 Küsige lasteaiaõpetajalt, millised on lasteaia põhireeglid, ja tutvustage neid oma lapsele.

 Uuri rühma õpetajatelt julgesti, kuidas toetatakse sinu lapse eesti keele õpet ning kuidas saaksid oma last selles protsessis kõige paremini aidata.

 Kui tekib küsimusi või muresid, arutage neid kindlasti lasteaia töötajatega.

Eralasteaiad

Eralasteaedade päevakava ja tegevused peaaegu ei erine munitsipaallasteaedade omadest. Teatavaid õppeaineid, näiteks keeli või kunsti, võidakse õppida põhjalikumalt ja päevakava võib olla paindlikum. Kõige parem oleks küsida üksikasjade kohta otse lasteaia töötajatelt.

Eralasteaeda registreerimiseks ei pea pöörduma kohaliku omavalitsuse poole, vaid tuleb esitada taotlus otse valitud lasteaiale.

Eralasteaia kohatasu on kallim kui munitsipaallasteaias. Raske on tuua välja keskmisi hindu, sest need varieeruvad omavalitsuseti väga palju. Näiteks Tartus maksab eralasteaiakoht umbes 120–130 eurot, Tallinnas on aga hinnad tavaliselt kõrgemad. Kui teie lapse elukoht on registreeritud Eestis, hakkab kohalik omavalitsus maksma teie lapsele iga kuu ka väikest toetust. Toetuse suurus erineb piirkonniti, kuid tavaliselt on see üle saja euro.

Eralasteaedade nimekirja leiate oma kohaliku omavalitsuse kodulehelt. Allpool loetleme mõne neist:

 Tallinna eralasteaiad: tallinn.ee/ru/haridus/rebenok-idet-v-detskiy-sad;

 Tartu eralasteaiad: tartu.ee/et/eralasteaiad;

 Pärnu eralasteaiad: parnu.ee/linnakodanikule/haridus/haridusasutused/lasteaiad/1323-eralasteaiad-hoiud.

Muud võimalused peale lasteaedade

Kuigi kõige sagedamini käivad lapsed just lasteaias, on olemas ka teine võimalus ehk lastehoid. Lastehoid on tavaliselt lasteaiast väiksem: lapsehoidjad pakuvad oma teenuseid kodus või spetsiaalselt sisustatud ruumides. Lastehoius võivad käia ka alla pooleteiseaastased lapsed.

Tavaliselt maksavad vanemad lastehoiu teenuste eest ise. Siiski saab mõnikord toetust ka kohalikult omavalitsuselt, eriti kui vabu lasteaiakohti on puudu. Kui soovite toetuste kohta rohkem teada saada, võtke ühendust kohaliku omavalitsusega ja uurige, kes vastutab lasteaia ja -hoiu valdkonna eest.

Mille poolest erinevad lasteaiad ja muud lastehoiuasutused?

Eestis on nii munitsipaal- kui ka eraõigusliku omandivormi puhul kahte peamist tüüpi koolieelseid lasteasutusi: lasteaed ja -hoid.

Lasteaiad on aruandekohustuslikud ja nende töö on rangemalt reguleeritud. Lasteaiad peavad tagama koolieelse hariduse riikliku õppekava kohaselt. Lastehoiud peavad samuti järgima minimaalseid ohutusnõudeid, kuid võivad ise otsustada, kas ja kuidas pakkuda õppetegevusi. Lastehoiu puhul vastutab vanem rohkem laste hooldamise tingimuste kokkuleppimise eest. Lastehoidudel võib siiski olla hulk eeliseid, näiteks paindlikum ajakava, väiksemad rühmad või õppeteemad, mis ei pruugi sisalduda munitsipaallasteaia programmis. Vanematel soovitatakse eelnevalt uurida lapsehoiuteenuse pakkujate väljaõpet ja kogemusi, et otsustada, milline asutus neile sobib.

KOOLIHARIDUS Millal tuleb lapsel kooli minna?

Lapsed võivad minna Eestis esimesse klassi, kui nad on seitse aastat vanad või saavad seitsmeaastaseks käesoleva aasta esimeseks oktoobriks. Mõnikord saab esimesse klassi astuda ka varem või hiljem, kuid see peab olema põhjendatud. Näiteks võib kooliteed alustada koolikohustuslikust east noorem laps, kui tema lasteaed või nõustamiskomisjon leiab, et ta on kooliküps. Kui laps on jõudnud koolikohustuslikku ikka, kuid ta ei ole tervislikel põhjustel valmis kooli minema, võib vanem taotleda, et laps läheks kooli aasta hiljem. Sel juhul on vaja saada olukorra hinnangut ja nõustamiskomisjoni kinnitust. Konsultatsiooni saamiseks tuleb vanemal pöörduda Rajaleidja haridusnõustamiskeskusse. Lisateavet leiate kodulehelt rajaleidja.ee.

Eestis on nii riiklikud ehk munitsipaalkoolid kui ka erakoolid. Eesti riigikoolides saab õppida tasuta, erakoolis õppimise eest tuleb aga maksta. On koole, kus peamine õppekeel on eesti keel, mõnes koolis võib õppekeel olla ka vene või inglise keel. Vene koolides õpitakse osa aineid vene keeles, ülejäänuid aga eesti keeles. Eestikeelsete õppeainete arv suureneb iga õppeaastaga. Eestis on kokku 587 kooli, sealhulgas põhikoolid ja gümnaasiumid. Lapsed lähevad kooli seitsmeaastaselt.

 Põhikoolis õpivad lapsed üheksa aastat. Pärast kooli lõpetamist võivad nad jätkata oma haridusteed a) keskkoolis ja seejärel astuda ülikooli või b) omandada kutsehariduse (juuksur, kokk, elektrik jne).

 Keskkoolis (gümnaasiumis) õpivad lapsed kolm aastat (10.–12. klass). Gümnaasiumisse võib astuda põhikooli õpitulemuste alusel. Igas koolis on lisaks kehtestatud vastuvõtueeskirjad, mille leiate kooli kodulehelt. Näiteks võivad koolid korraldada vabade õppekohtade täitmiseks katsed.

Kooliaasta algab esimesel septembril ja lõpeb tavaliselt juuni alguses. Kooliaastas on neli koolivaheaega ja suvepuhkus.

Eesti koolidel on viiepunktine hindamisskaala alates 1-st kuni 5-ni, kus 5 tähendab „väga hea“, 4 „hea“, 3 „rahuldav“, 2 „puudulik“ ja 1 „nõrk“. Kuid esimeses klassis hindeid ei panda. Vanemad jälgivad oma lapse edusamme ja saavad õpetajalt tagasisidet.

Tavaliselt kasutavad Eesti koolid veebikeskkondi, kus avaldatakse kogu teave hinnete, kodutööde ja kohaloleku kohta ning tähtsaid teateid õpilastele, vanematele jt. Kõige rohkem kasutatakse eKooli (ekool.eu) või Stuudiumi (stuudium.com).

Kooli leidmine

Kuidas registreeruda kooli? Esmapilgul võib registreerumine tunduda keeruline, kuid selles jaotises selgitatakse, mida peaksid tegema. See kehtib ainult üldhariduskoolide kohta.

Eestis on igal kooliealisel lapsel õigus saada õppekoht tema elukohale lähimas riiklikus või munitsipaalkoolis. Tänasel päeval võib küll juhtuda, et mõnes piirkonnas (näiteks Tallinnas) on koolid juba väga täis ning vabu kohti on keeruline leida.

Soovitame lugeda põhiteavet koolide kohta haridusministeeriumi kodulehelt, otsida huvipakkuvaid koole ja tutvuda nende kodulehega. Samuti tasub uurida tagasisidet konkreetse kooli kohta mitteametlikest kanalitest, näiteks sotsiaalmeedia gruppidest. Mõni grupp Facebookis on loodud Eestis elavate inglis- ja venekeelsete lapsevanemate suhtlemiseks.

2022. aasta septembris avati avatakse Tallinna kesklinnas

13–19-aastastele ukrainlastele mõeldud Vabaduse kool. Lisateavet leiate kodulehelt www.facebook.com/vabadusekool.

Järgmine oluline samm on koolile taotluse esitamine

Soovitame tungivalt kooliga ühendust võtta ning käia ka kohapeal, et näha kõike oma silmaga ja rääkida juhtkonnaga. Kuid kasu on ka e-kirja teel saadetud küsimustest. Ärge muretsege, et kooliga suhtlemisel võib tekkida keelebarjäär. Võime kinnitada, et suure tõenäosusega on personal valmis teiega suhtlema ka vene või inglise keeles. Mõni kool isegi kutsub esmakohtumisele tõlgi või kellegi teise, kes räägib sinuga sama keelt.

Samuti ei pea muretsema, kuidas laps keelekeskkonnaga kohaneb. Eesti koolidel on palju kogemusi keelekümbluse ja eesti keele lisatundide korraldamise vallas. Tavaliselt võetakse laps esimesse klassi ilma katseteta,

kuid osa koole võib korraldada vestlusi või anda praktilisi ülesandeid, et hinnata lapse teadmisi. Paljud koolid korraldavad ka avatud uste päevi. Võimaluse korral võiksite sellistel üritustel osaleda, et kooliga lähemalt tutvuda ja küsimusi esitada. Mida varem ja mida rohkem teavet saate, seda lihtsam on õppetööd alustada. Dokumentidest nõuavad koolid tavaliselt vanema ja lapse ID-kaarti. Mõni kool võib küsida ka eelmisest koolist isiklikku toimikut, tervisetõendit, immuniseerimispassi jne. Soovitame esitada koolile kõik küsimused, mis sul võivad tekkida, nt õppekava, tunniplaani, vajalike kooliasjade, eesti keele õppimise jms kohta.

Milliseid dokumente on vaja lapse kooli registreerimiseks?

Koolid võivad nõuda eri dokumente või nende koopiaid:

 lapsevanema isikut tõendav dokument (pass või ID-kaart);

 lapse pass või isikutunnistus, kus peab olema märgitud sünniaeg;

 lapse sünnitunnistus;

 dokument, mis tõendab alalist või ajutist elamisõigust Eestis.

Osa koole võib küsida eelmiste koolide klassitunnistusi, tervisetõendit ja immuniseerimispassi, lasteaia hinnangut lapse koolivalmiduse kohta jne. Võimalik, et sul selliseid dokumente pole, aga kui suudad need siiski hankida, aitab see koolil sinu lapse vajadusi paremini arvesse võtta.

Viimased sammud kooliks valmistumisel

Kui olete kooli välja valinud, on aeg teha viimased toimingud.

 Veendu, et lapsel on esimeseks koolipäevaks kõik valmis. Küsiõpetajalt, mida on täpsemalt vaja kooliminekuks soetada.

 Püüa last uueks kooliks vaimselt ette valmistada, näiteks uuri koolist, kuidas on korraldatud kohanemisprotsess.

 Kui sinu laps läheb eesti kooli, ära muretse õppekeele pärast. Koolid korraldavad tavaliselt lisakeeletunde. Küsige koolist julgelt infot, kuidas eesti keele õpe on korraldatud.

Kooliteenused

Eestis on koolitoit kõigile õpilastele tasuta.

Paljud koolid korraldavad pikapäevarühmi, kus lapsed saavad pärast tunde viibida, huviringides käia ja kodutöid teha. Pikapäevarühmade eest võidakse küsida väikest tasu.

Kui lapsel on koolis probleeme

Kui sinu lapsel on tekkinud probleeme uue kooliga kohanemisel, tuleb teda aidata. Kõigepealt räägi klassijuhatajaga ja küsi, kas sinu lapsel on olnud koolis mingeid probleeme. Samuti võid kõnelda psühholoogi, haridusspetsialisti või teiste kooli tugitöötajatega ning jagada nendega oma muresid.

Kui oled kooliga rääkinud, ent probleem ei lahene, võite järgmise sammuna pöörduda Rajaleidja nõustamiskeskusse.

E-kool

Enamik Eesti koole kasutab veebirakendusi, mille eesmärk on korraldada teabevahetust vanemate, kooli juhtkonna, õpetajate ja laste vahel. Kaks levinumat veebirakendust on eKool ja Stuudium, kuid koolid võivad kasutada ka muid internetikeskkondi.

E-kool võimaldab vanematel paremini jälgida, kuidas lapsel koolis läheb ja mida temalt nõutakse.

 Õpetajad sisestavad süsteemi hindeid, registreerivad kohalolekut, annavad kodutöid ja hindavad õpilaste käitumist. Nad kasutavad veebirakendust ka selleks, et saata sõnumeid vanematele, õpilastele või tervele klassile.

 Vanemad saavad näha oma laste kodutöid, hindeid, kohalolekut ja õpetajate märkusi ning suhelda otse õpetajatega süsteemi kaudu.

 Õpilased näevad iga päev oma hindeid ja saavad jälgida, mis kodutöid neile antakse.

Kui te ei ole varem sellist veebirakendust kasutanud, võib selle tundmaõppimine võtta aega ja jõudu. Samuti võib olla raske aru saada, milline teave on oluline ja milline mitte, sest kogu info on eesti keeles. Siiski püüdke vähemalt kõige tähtsamatest punktidest aru saada, muidu võib vajalik infokild kahe silma vahele jääda. Kui te ei saa aru, kuidas süsteemi kasutada, paluge koolist abi.

Tavaliselt, eriti nooremate laste puhul, korraldab klassijuhataja peale veebisüsteemis suhtlemise ka lapsevanemate koosoleku.

Pane tähele, et mitmed kohalikud omavalitsused maksavad esimesse klassi minevatele lastele ranitsatoetust. Täpsema info toetuse tingimuste ja suuruse kohta leiad elukohajärgse omavalitsuse kodulehelt.

MTÜ Eesti Pagulasabi maksab ühekordset koolitoetust kõikidele Eestis esimest korda kooliteed alustavatele rahvusvahelise kaitse või ajutise kaitse saanud kooliealistele lastele, et aidata katta koolitee alustamisega seotud kulutusi. Täpsema info leiad Pagulasabi kodulehelt https://www. pagulasabi.ee/ru/shkolnoe-posobie.

Kui soovid saada lisateavet Eesti koolide ja lasteaedade kohta, loe järgmisi materjale:

Settle in Estonia. Käsiraamat 8. Lasteaiad ja koolid. issuu.com/settleinestonia

KÕRGHARIDUS

Eesti kõrgharidussüsteem on kolmeastmeline ning järgib Euroopa kõrghariduse mudelit: bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõpe. Eestis on kahte tüüpi kõrgkoole: ülikoolid ja rakenduskõrgkoolid.

Eesti kõrgharidust reguleerib kõrgharidusseadus. Lisaks kehtib iga Eesti avalik-õigusliku ülikooli kohta (neid on kokku kuus) oma õigusakt, mis sätestab ülikooli õigusliku staatuse, eesmärgid, autonoomia piirid ning juhtimise, rahastamise ja tegevuse alused.

Ülikoolid on akadeemilist kõrgharidust andvad asutused. Ülikoolides omandavad üliõpilased akadeemilist haridust eri astmetes: bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppes. Ülikoolid võivad pakkuda ka rakenduskõrgharidust. Eesti ülikoolides õpetatakse eri õppeaineid alates veteri -

naarmeditsiinist ja animatsioonist kuni semiootika ja rahvusvaheliste suheteni.

Avalik-õiguslike ülikoolide eelis on suhteline autonoomia, mis annab neile teatava sõltumatuse juhtimisel, akadeemilise struktuuri korraldamisel, õppe- ja teadustööl, õppekavade kinnitamisel, akadeemilise personali töötingimuste loomisel ning akadeemilise elu laiemal korraldamisel.

 Eesti kunstiakadeemia

 Eesti muusika- ja teatriakadeemia

 Eesti maaülikool

 Tallinna tehnikaülikool – TalTech

 Tallinna ülikool

 Tartu ülikool

Rakenduskõrgkoolid pakuvad tavaliselt rakenduskõrgharidust, mille eesmärk on arendada kutseoskusi. Rakenduskõrgkoolid võivad koostöös ülikoolidega pakkuda ka magistriõpet.

Eestis on kahte tüüpi rakenduskõrgkoole: riiklikud, mida rahastatakse riigieelarvest, ja eraõiguslikud. Rakenduskõrgkoolid pakuvad õppekavu enamasti järgmistes valdkondades: sotsiaalteadused (majandus, rahvusvahelised suhted, õigus), ärijuhtimine, usuteadus ja kaunid kunstid.

 Eesti lennuakadeemia

 kaitseväe akadeemia

 sisekaitseakadeemia

 Tallinna tehnikakõrgkool

 Tallinna tervishoiu kõrgkool

 kõrgem kunstikool Pallas

 Tartu tervishoiu kõrgkool

Kas teadsite?

Eestis väärtustatakse kõrgharidust. 41 protsenti inimestest vanuses 25–64 aastat ja 44 protsenti inimestest vanuses 30–34 aastat on omandanud kõrghariduse. Suurem kõrgharitud inimeste osakaal Euroopa Liidus on ainult Iirimaal, Leedus ja Luksemburgis. Kolmandik Eesti noortest õpib sotsiaalteadusi, õigust ja ettevõtlust, viiendik loodusteadusi ning 15 protsenti tehnoloogiat, tootmist ja ehitust.

DOKTORIÕPE (PhD)

INTEGREERITUD

BAKALAUREUSEJA MAGISTRIÕPE

300–360 EAP-d (5–6 aastat)

180–240 EAP-d (3–4 aastat) KESKHARIDUS

MAGISTRIÕPE

60–120 EAP-d (1–2 aastat)

BAKALAUREUSEÕPE

60–120 EAP-d (1–2 aastat)

RAKENDUSKÕRGHARIDUS

180–270 EAP-d (3–4,5 aastat)

Akadeemiline elu

Alates 2012/2013. õppeaastast on kõrgharidus Eestis tasuta neile, kes õpivad täiskoormusega eesti keeles.

Õppekoormus ja õppetöö vormid

Üldjuhul ei pea Eestis õppemaksu tasuma ja eestikeelsete õppekavade alusel õppimine on tasuta. Ingliskeelsete bakalaureuse- ja magistrierialade eest tuleb tavaliselt maksta. Kõik doktoriõppe programmid on Eesti ülikoolides tasuta. Õppimise ajal võib võtta õppelaenu ja taotleda stipendiumi. Lisateavet välisüliõpilaste stipendiumite kohta leiate sihtasutuse Archimedes kodulehelt archimedes.ee.

Õppekavad on enamasti eesti keeles, kuid üha enam pakutakse ka inglis- või venekeelseid erialasid. Lisateavet ingliskeelsete õppekavade kohta leiate aadressilt studyinestonia.ee. Venekeelseid õppekavu pakutakse peamiselt Tartu ülikooli Narva kolledžis narva.ut.ee.

Ingliskeelsetel erialadel õppimise hind erineb ülikooliti ning oleneb õppeastmest ja erialast. Õppemaksud jäävad üldiselt vahemikku 1500–6000 eurot aastas bakalaureuse- ja magistriõppe puhul, välja arvatud meditsiinierialad, mis maksavad 11 000 eurot aastas. Mõnes kõrgkoolis on kehtestatud erinevad õppemaksud Euroopa Liidu ja kolmandate riikide üliõpilastele. Mõni ülikool pakub eri bakalaureuse- ja magistrierialasid tasuta (õppemaksuvabastus, tasuta õppekavad). Nii bakalaureuse- kui ka magistritudengitel on võimalik saada mitmesuguseid stipendiume.

Doktoriõpe riiklikes ülikoolides on tasuta ja ka eraõppeasutustes võidakse doktorandid õppemaksust vabastada. Doktorantidel, kes õpivad riigi rahastatavatel õppekohtadel, on õigus saada riiklikku stipendiumi 660 eurot kuus. Igakuine stipendium katab ka doktorandi riikliku tervisekindlustuse. Lisaks võivad doktorandid saada täiendavaid stipendiume, nt tulemusstipendiumi, nutika spetsialiseerumise erialastipendiumi jne.

Täiendavaid stipendiume makstakse ka välismaalastest doktorantidele. Lisateavet eri võimaluste kohta saate ülikoolist, kus sooviksite õppida, või kodulehelt studyinestonia.ee.

Täiskoormus tähendab, et õppeaasta lõpuks peab olema täidetud 75–100 protsenti õppekava nominaalmahust (tavaliselt 60 EAP-d ehk Euroopa ainepunktisüsteemi ainepunkti (European Credit Transfer and Accumulation System, ECTS) õppeaastas, s.o 45–60 EAP-d õppeaastas. Kui üliõpilane ei ole järgmise õppeaasta alguseks täitnud täiskoormusega õppes ettenähtud õppemahtu, viiakse ta üle osakoormusega õppele (sessioonõppele). Täiskoormusega õppimine on eestikeelsetel (ja osal ingliskeelsetel) õppekavadel tasuta õppimise eeldus.

Osakoormus tähendab, et õppeaasta lõpuks peab olema läbitud 50–75 protsenti õppekavast, st 30–44 EAP-d õppeaastas. Osakoormusega õppija on ülikooli silmis täieõiguslik üliõpilane.

Eksternõppe puhul on tudengite õpikoormus väiksem kui osakoormusega üliõpilastel, kuid neil on õigus õppekava täies mahus läbida, sooritada eksameid või kaitsta lõputööd. Eksternidel ei ole üliõpilase staatust ega õigusi.

Eesti kõrghariduses kasutatakse enamasti kolme õppetöö vormi. Päevaõpe tähendab õppimist esmaspäevast reedeni päevaajal. Sessioonõppe puhul toimuvad loengud nädalavahetustel või õhtuti. Kui tegemist on kaugõppega, tuleb ülikoolis käia umbes kord kuus ja õppida kodus iseseisvalt.

Päevaõppe korral eeldatakse, et õpilased osalevad õppetöös iga päev. Sessioon- ja kaugõpe on õppetöö vormid, kus töö toimub sessioonide kaupa ning pannakse rõhku üliõpilase iseseisvale tööle. Tunnid toimuvad auditoorse õppe, praktilise ja iseseisva töö vormis.

Üliõpilased ja kõrgharidus

Üldine statistika

 2021/2022. õppeaasta seisuga õppis Eesti 19 kõrgkoolis 44 611 üliõpilast.

 Enamik neist õpib bakalaureuseõppes (15 786). Magistriõppes õpib 11 686 ja doktoriõppes 2353 üliõpilast.

 Kõige populaarsemad erialad on ettevõtlus, haldus ja õigus, kunst ja humanitaarteadused ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia.

Huvitavad faktid Eesti üliõpilaste kohta

 Eesti üliõpilased on iseseisvad ning peavad sageli ise oma õppemaksu ja elamiskulud tasuma.

 Üliõpilased veedavad tööl rohkem aega kui ülikoolis. Kolmel üliõpilasel viiest on töökoht seotud erialaga.

 Peaaegu pooled vilistlased arvavad, et õppetöö peaks sisaldama rohkem praktikat töökohal.

 Kõrghariduse kõigil astmetel on rohkem naisüliõpilasi. Näiteks magistriõppes on üle 65 protsendi üliõpilastest naised.

 Õpperühmade suurus on erinev. Kõige väiksemad rühmad on kunsti- ja humanitaarteaduste valdkonnas (10–20 üliõpilast või isegi vähem). Kõige suuremad rühmad on loodus- ja sotsiaalteaduste, meditsiini, ärinduse ning õigusteaduse erialadel (üle saja üliõpilase).

 Lõpetajate peamised oskused ja omadused on kutse- ja suhtlemisoskused, probleemide lahendamise oskus, iseseisvus ning vastutustundlikkus.

Allikas: Ernst & Young Baltic 2020. Eesti kõrgkoolide 2016.–2018. aasta vilistlaste uuringu aruanne.

Statistika välisüliõpilaste kohta

 Enamik välisüliõpilasi (üle 2000) õpib magistriõppes.

 Eestis õpib 127 rahvusest tudengeid. Kümme kõige populaarsemat lähteriiki on Soome, Venemaa, Nigeeria, Ukraina, India, Bangladesh, Türgi, Aserbaidžaan, Pakistan ja Iraan.

 91 protsenti välisüliõpilastest on oma õpingute ja ülikoolieluga rahul ning 97 protsenti tunneb end Eestis turvaliselt.

Eesti kõrgharidussüsteemis on üliõpilastel õigus:

 saada õigeaegset ja professionaalset abi oma õpingute kavandamisel ja edendamisel;

 olla kursis iga aine õppenõuetega ja kõikide muudatustega;

 vabalt planeerida oma õpinguid õppekavade piires;

 osaleda kõigis uuringutes, mida ülikooli teadusüksused pakuvad;

 lõpetada oma õpingud õppe alguses kehtinud tingimustel.

Siiski on üliõpilastel ka mõned kohustused, sh:

 täita oma kohustusi, mis on sätestatud õppekorralduse eeskirjas ja õppelepingus;

 järgida akadeemilise kogukonna reegleid (sh plagiaadikeeld).

Tugi ja võrgustiku loomine

Tugiteenused üliõpilastele

Enamikus ülikoolides on spetsiaalsed üliõpilaste tugikeskused, mis pakuvad nõustamist elamisloa ja õppimisega seotud teemadel. Neid teenuseid võivad kasutada ka välisüliõpilased. Pakutavate teenuste hulk ja sisu võivad ülikooliti erineda. Suuremad ülikoolid võivad osutada rohkem teenuseid, väiksemate võimalused on aga piiratud. Tugiteenused on üliõpilastele tasuta.

Kõigile üliõpilastele kättesaadavad teenused:

õppenõustamine: nõustamine ja abi õpingute kavandamisel ning õpiprotsessi korraldamisel;

psühholoogiline nõustamine: kvalifitseeritud psühholoogi abi õpiraskuste või isiklike probleemide korral; erivajadustega üliõpilaste nõustamine: nõustamine ja teabe jagamine olemasolevate toetuste ning tehniliste abivahendite kohta;

mentorid: üliõpilastest vabatahtlikud, kes on läbinud erikoolituse ning on võimelised aitama esmakursuslasi ja oma kursuse välisüliõpilasi õpingute alguses;

üliõpilastest tugiisikud: üliõpilastest vabatahtlikud, kes on läbinud erikoolituse erivajadustega üliõpilaste abistamiseks (ainult Tartu ülikoolis);

karjäärinõustamine: nõuanded, teave ja koolitused, mis aitavad teil planeerida ja edendada oma karjääri ning parandada tööotsingu oskusi;

ettevõtlusnõustamine: äriidee potentsiaali ja elluviidavuse analüüs ning abi äriplaani koostamisel (ainult Tartu ülikoolis ja Tallinna tehnikaülikoolis) .

Paljudel ülikoolidel on loodud ametlikud kodulehed välisüliõpilaste ja töötajate jaoks. Ülikoolides on ka üliõpilasesindused, kes saavad vajadusel nõu anda.

Kui sooviksite õpingute ajal mõne organisatsiooniga liituda, on selleks palju võimalusi. Allpool on toodud mõned näited.

 Erasmus Student Network (ESN) esindab vahetusüliõpilasi, kuid selle organisatsiooniga võivad liituda ka muud välisüliõpilased. ESNi raames toetavad üliõpilased üksteist.

 AIESEC on rahvusvaheline noorteorganisatsioon, mis pakub üliõpilastele eri programme, sealhulgas praktikavõimalusi ja vabatahtliku tegevuse projekte.

 AEGEE on üks Euroopa suurimaid üliõpilasorganisatsioone, millel on 13 000 liiget 209 üliõpilaslinnast 40 riigis. Koduleht: aegee-tallinn.ee.

 BEST on Euroopa suurim insenerierialade tudengite organisatsioon, mis korraldab loenguid, koolitusi, võistlusi ja töömessi „Key to the Future“. Koduleht: best.ee.

Eestis on ka 24 akadeemilist organisatsiooni ehk korporatsioonid ja seltsid, mis on vennas- ja sõsarkondade baltisaksa ekvivalendid. Need organisatsioonid võtavad vastu uusi liikmeid soo alusel ja on mõeldud kohalikele üliõpilastele.

Esitatud dokumentide ehtsust kontrollib akadeemilise tunnustamise infokeskus (koostöövõrk ENIC/NARIC). Kui selgub, et esitatud dokumendid on võltsitud või ei võimalda kõrgharidust omandada, jätab kõrgkool endale õiguse võtta kandidaadile tehtud vastuvõtupakkumine tagasi. Keskus ENIC/NARIC hindab välismaa haridusdokumente ja määrab nende vastavuse Eesti haridussüsteemi kvalifikatsioonile.

Avatud ülikool

Avatud ülikool võimaldab teil kuulata loenguid ilma ametliku üliõpilasstaatuseta.

Eesti ülikoolid püüavad anda kõigile võimaluse omandada kõrgharidust olenemata varasemast kvalifikatsioonist. Selleks luuakse õppimisvõimalused kõigile olenemata vanusest, päritolust, sotsiaalsest staatusest vm. See sobib ka sulle, kui soovid lõpetada katkestatud õpingud või lihtsalt saada uusi teadmisi. Avatud ülikooli peamised eelised on paindlikkus õppeainete valikul ja võimalus koostada endale sobiv õppekava. Seega on avatud ülikoolide programmid mõeldud kõigile, kes soovivad haridusteed jätkata ja kvalifikatsiooni täiendada.

Igaüks võib valida, kas läbida üks õppeaine või terve moodul. Avatud ülikoolis osalemiseks tuleb eelnevalt registreeruda. Avatud ülikooli kursustele pääsemiseks on mitu võimalust.

Tähelepanu!

Avatud ülikooli kursused ei pruugi olla tasuta ja õppekohtade arv võib olla piiratud, sest mõnda õppeainet õpetatakse väikestes rühmades.

Avatud õpe

Avatud õpe ehk eksternõpe sobib teile, kui soovite õpinguid jätkata ning teie eesmärk on saada kõrgharidus ja diplom. Eksternõpe võimaldab teil läbida õppekava, ilma et oleksite ametlikult üliõpilane. Te saate õppida, teha eksameid ja teste või kaitsta lõputööd. Selleks tuleb saada vähemalt 15 EAP-d. Õppemaksu nõutakse ainepunktide alusel akadeemiliste õppeainete, lõputöö või -eksami eest.

Täiendusõpe

See õppetöö vorm sobib teile kõige paremini, kui eelistate paindlikku õppegraafikut, soovite valida endale vajalikke õppeaineid, omandada kõrvaleriala või vajate ümberõpet. Saate valida bakalaureuse-, magistrija doktoriõppekavade aineid ning omandada neid koos üliõpilastega, kes õpivad täiskoormusega või sessioonõppes.

Osalemine avatud ülikoolide programmides

Ülikoolid võivad pakkuda ainulaadseid programme. Näiteks Tallinna ülikoolis on programm „Aasta ülikoolis“. See õpivõimalus on just teie jaoks, kui otsite paindlikku õppegraafikut või ei ole veel endale sobivat ametit leidnud. Valida saab 15 programmi vahel, mille maht on 15–24 EAP-d ja mis kestavad üks õppeaasta. Lisateave: tlu.ee/avatudope.

Avatud ülikooli programmi kursused hõlmavad eri valdkondi alates ärindusest ja ettevõtlusest, loodusteadustest, tehnoloogiast ja inseneriteadustest kuni sotsiaal-, kunsti- ja humanitaarteadusteni.

 Erialakoolitused. Need kursused kestavad mitu päeva, kuid mõni erialakoolitus võib kesta ka mitu kuud. Koolitused on mõeldud konkreetseks kutseõppeks või kujutavad endast üldisemat laadi sissejuhatavaid ja ülevaatlikke kursusi laiematel teemadel.

KUTSEHARIDUS

Kutseharidust võib omandada kas kutseõppeasutuses või rakenduskõrgkoolis. Teavet kõrgkoolide kohta leiate kõrghariduse ja teadustöö käsiraamatust. Pärast kutsekooli võivad õpilased astuda rakenduskõrgkooli. Mõnel juhul võib õpilane minna kutsekooli ka lõpetamata põhiharidusega. On hulk ameteid, mida saab omandada ilma põhihariduseta, näiteks

aedniku abiline, elektroonikaseadmete koostaja, kosmeetik, kokaabi, madrus jne. Mõnes kutsekoolis on ka ühiselamu, kus saavad elada mittekohalikud õpilased.

Teoreetilise õppe ja praktiliste tööde osakaal oleneb erialast. Osa ameteid nõuab rohkem teoreetilisi teadmisi ja suur osa õpingutest toimub õppeasutuses kohapeal. Mõnda elukutset omandatakse otse töökohal. See tähendab, et vähemalt kaks kolmandikku õppetööst toimub töökohal ja umbes üks kolmandik õppeasutuses.

Kutseõppe tasemed

Kutseõpe toimub eri tasemetel. Neid on kokku neli: alates 2. kuni 5. tasemeni. Need tasemed tähistavad kutse omandamiseks vajalikku kvalifikatsiooni ja on kehtestatud Eesti kvalifikatsiooniraamistiku järgi.

2. TASE: nõudeid varem omandatud hariduse kohta ei esitata, mis tähendab, et õppida võivad ka lõpetamata põhiharidusega inimesed. Õppe kestus oleneb elukutsest. Selle taseme kutseharidus annab lihtsate töökohtade jaoks vajaliku kvalifikatsiooni, nt aedniku abiline, raietööline, majapidamisabiline, elektroonikaseadmete koostaja jne.

3. TASE: nõudeid varem omandatud hariduse kohta ei esitata, mis tähendab, et õppida võivad ka lõpetamata põhiharidusega inimesed. Õppe kestus oleneb elukutsest. 3. taseme kutseõppe omandanud isik saab teha lihtsaid töid (kokaabi, elektrik, seadmeoperaator jne).

4. TASE: sisseastumiseks on nõutav põhiharidus (väheste eranditega). Lõpetaja saab peale elukutse ka keskhariduse. Õpingud kestavad vähemalt kolm aastat. Võimalike elukutsete ja valdkondade valik on lai, näiteks puidutööstus, mehhatroonika, elektrik, juuksur, IT-spetsialist, keevitaja, kokk, automehaanik, florist või kontoritöötaja.

5. TASE: kutseeriharidusõpe, sisseastumiseks on vajalik keskharidus. Kutseeriharidusõpe võimaldab teil omandada elukutseid, mis nõuavad keerulisi oskusi ja teadmisi, samuti võimet juhtida ja vastutada tööprotsesside eest. Viies tase hõlmab näiteks selliseid elukutseid nagu telekommunikatsiooni spetsialist, müügikorraldaja, puittoodete konstrueerija, robotitehnik, logistik, turismikorraldaja või õigusassistent.

Üldteavet kutsehariduse kohta, sh kutsekoolide loetelu, leiate haridusministeeriumi kodulehelt hm.ee jaotisest „Kutseharidus“. Kuna teavet kutsekoolide ja elukutsete kohta esitatakse enamasti eesti keeles, on

mõistlik küsida üksikasjalikku infot ja arutada oma võimalusi Eesti töötukassaga: tootukassa.ee. Kutsenõustamiseks ei ole vaja end töötuks registreerida.

TÄISKASVANUHARIDUS

Kui olete täisealine ja töötate, kuid soovite siiski oma haridusteed jätkata, on selleks hulk võimalusi.

Põhi- või keskharidus. Ka täiskasvanuna on võimalik lõpetada poolelijäänud põhi- või üldkeskharidus. On koole, kus õppetöö toimub õhtuti, ning lisaks on kaug- ja sessioonõppe võimalusi.

Kutseharidust saab omandada õhtuõppes.

Ka kõrgharidust on võimalik omandada õhtu- või sessioonõppes.

Peale õppeasutuses omandatava formaalse hariduse on mitmesugused koolitused, mida korraldavad era-, kutse-, kõrg- ja ülikoolid ning mitteformaalse hariduse ja kultuurikeskused.

Haridusministeeriumi lehel on koondatud suur hulk täiskasvanutele mõeldud tasuta kursusi, mida toetab Euroopa Sotsiaalfond. Sealt võib kursuseid otsida nii õppeasutuste, valdkonna kui õppekeele järgi.

https://vana.hm.ee/et/tasuta-kursused (eestikeelne lehekülg, aga võimalik otsida venekeelseid koolitusi).

Töötukassa pakub tasuta kursuseid nii töötuna arvele võetud inimestele kui ka neile, kes vajavad ametialast täiendkoolitust. Koolitustele saamiseks on vajalik broneerida aeg Töötukassa konsultandi juurde.

www.tootukassa.ee

Tasuliste koolituste kohta on koondatud info veebilehele tark.ee ja koolitus.edu.ee. Enne erinevatele tasulistele koolitustele ja kursustele registreerimist tasub uurida koolitusasutuste tausta, veenduda koolitajate kvalifikatsioonides, tutvuda õppekavadega ning võimalusel küsida nõu mõnelt spetsialistilt. Täiskasvanute koolituse seadus nõuab täienduskoolitusasutustelt koolitusinfo avalikustamist.

Õppekulud

Üldkesk- ja kutsehariduse omandamine riiklikes ja munitsipaalasutustes on tasuta.

Õppimine kõrgkoolides on tasuta ja seda rahastatakse riigieelarvest juhul, kui:

 üliõpilane õpib täiskoormusega ja

 ta ei ole varem kõrgharidust omandanud, sest see võib olla tasuta õppimisel takistuseks;

 Õpinguid võib jätkata tasuta, kui üliõpilane on alati täitnud eelnevate semestrite kohustusliku õppekava.

Kõrghariduse omandamine on tasuline, kui:

 üliõpilane õpib osakoormusega;

 üliõpilane oli viimase kahe aasta jooksul samalt õppekavalt välja arvatud olenemata sellest, kas ta õppis tasuta või tasu eest;

 üliõpilane on õppinud riigieelarvelisel õppekohal samas kõrgharidusastmes rohkem kui poole õppekava nominaalkestusest või on lõpetanud õpingud ja tema õppesse vastuvõtmisest on möödas lühem aeg kui õppekava kolmekordne (integreeritud õppe korral kahekordne) nominaalkestus.

Tööks vajaliku koolituse ja mitteformaalse õppe eest maksab tavaliselt õppur või tema tööandja. Riik toetab hariduse omandamist maksusoodustuste abil: mõned täiskasvanu (ja ka tema lapse) koolituskulud saab maksustatavast tulust maha arvata.

Hea teabeallikas Eesti teadustegevuse kohta on koduleht studyinestonia.ee.

KEEL SEE, MIS MÄÄRAB MEIE KULTUURI

Selles peatükis tutvustatakse eesti keelt ja keeleõppevõimalusi. Eesti keele kõnelejaid on suhteliselt vähe ja seda peetakse sageli keeruliseks keeleks, kuid eesti keelt õppides mõistate, kui ilus see on. Eesti keeles on palju täishäälikuid ja huvitavaid sõnu ning selle keele õppimine võib osutuda põnevaks seikluseks.

Eesti keel on Eesti vabariigi riigikeel ja 1,1 miljoni inimese emakeel. Eestis elab umbes 919 700 eesti keele kõnelejat. Eestlasi elab ka Rootsis, Kanadas, USAs, Venemaal, Austraalias, Soomes, Saksamaal ja mujal. Eesti keel ei ole teiste Balti riikide keeltega sarnane. See kuulub soome-ugri keelte hulka.

Eesti keelt kasutatakse kõikjal. See on koolide ja ülikoolide õppekeel, nüüdisteaduse keel, seda räägitakse sõjaväes ja teatris. Kuigi rahvusvahelistes suurettevõtetes, IT-sektoris või idufirmades töötamiseks piisab inglise keelest, nõutakse paljudes valdkondades eesti keele oskust. Vajalik eesti keele tase oleneb ametist. Järgnevalt toome näiteid eri ametite ja keelenõuete kohta (tabel 1).

Eesti keele tase Amet

A2 (algtase) Turvatöötajad, piletikontrolörid

B1 (kesktase)

Müügi-, teenindus-, pääste- ja hooldustöötajad, teenusepakkujad

B2 (kõrgem kesktase) Õpetajad, õppejõud, meditsiiniõed

C1 (edasijõudnud)

Arstid, notarid, riigiametnikud

Eesti keele oskust annab kahtlemata tööturul eelise. Miks veel tasub eesti keelt õppida? Eesti keele oskus aitab paremini mõista siinseid inimesi, kirjutamata norme ja ühiskonnakorraldust. Kohalikega suhtlemine muutub tunduvalt lihtsamaks ja sinu pingutusi hinnatakse kõrgelt. Sa ei kujuta ettegi, milline rõõm on eestlastele kuulata välismaalast nende emakeeles rääkimas. Teiseks, kui otsustate Eestisse pikemaks ajaks jääda ja kodakondsus taotleda saada, tuleb teil sooritada B1-tasemeeksam.

Tabel 1. Ametialased keelenõuded

KEELEÕPPE VÕIMALUSED

Keelekursused ajutise kaitse saajatele

Ajutise kaitse saajad peavad läbima A1-taseme eesti keele kursuse vähemalt saja akadeemilise tunni ulatuses. Eesti keele kursusele saab registreeruda siis, kui inimene on saanud ajutise kaitse alusel elamisloa ning politsei- ja piirivalveamet on saatnud talle e-kirja teel eesti keele õppesse suunamise kirja. Seejärel saate ise registreeruda keelekursusele kodulehel settleinestonia.ee/programme/temporary-protection-lang-module.

Muud võimalused eesti keele õppimiseks

Eesti keele õppimiseks on mitu võimalust. Kuid palun olge kannatlikud, kui te ei saa soovitud kursusele kohe, sest nõudlus eesti keele kursuste järele aina kasvab. Kursuse algust oodates võib igaüks alustada keeleõppimist Keelekliki kodulehel.

 Integratsiooni sihtasutus pakub eesti keele kursusi ja keeleõpet toetavaid üritusi ning nõustab keeleõppijaid.

 Töötukassa pakub eesti keele õppe võimalust inimestele, kes on töötuna registreeritud ja kasutavad töötukassa teenuseid. Oma koolitussoovist tuleb teatada töötukassa nõustajale, kes jagab teile teavet koolitusele pääsemise kohta.

 Keeleõpet pakuvad paljud keeltekoolid, kes korraldavad kursusi eri piirkondades, tasemetel ja vormides. Keeltekooli valikul soovitame eelistada ettevõtteid, mis on saanud Eesti keeleametilt tegevusloa.

Kuidas õppida eesti keelt iseseisvalt?

Eesti keelt saab õppida iseseisvalt kahel veebikursusel:

 Keeleklikk võimaldab õppida eesti keelt algtasemel (tase 0–A2). www.keeleklikk.ee

 Keeletee kursusel saab eesti keele õppimist jätkata ja jõuda iseseisva keelekasutaja ehk B1-tasemeni.

 Keeletee kursusel saab eesti keele õppimist jätkata ja jõuda iseseisva keelekasutaja ehk B1-tasemeni.

Kursused toimuvad inglise ja vene keele baasil. Õpetajad pakuvad õpilastele tuge ning annavad nende tööde kohta tagasisidet.

Muid võimalusi ja materjale iseseisvaks keeleõppeks eesti, inglise ja vene keeles leiate siit: https://www.integratsioon.ee/ru/samostoyatelnoe-izuchenie-yazyka-i-uchebnye-materialy.

Kuidas tööandja toetab töötajat eesti keele õppimisel?

Töö leidmiseks peaksid Ukrainast tulnud inimesed õppima eesti keelt. Et toetada oma töötajaid keeleõppimisel, võivad tööandjad küsida nõu Integratsiooni Sihtasutuselt. Töötukassa rahastab töötajatele töökohal pakutavat keeleõpet.

Keeleameti kodulehelt saab lugeda Ukrainast tulnud inimeste värbamisest ja eesti keele oskusest. Kui tööandja soovib leida oma töötajatele keeltekooli, on soovitatav eelistada keelefirmasid, millel on keeleameti väljastatud tegevusluba. Vt siit: https://www.keeleamet.ee/et/uudised/ukraina-sojapogenike-varbamisest .

Keelepraktika mitteametlikus õhkkonnas

Kui hakkad keelest aru saama, tekib sul mitu võimalust n-ö keelevahetuseks ehk tandemõppeks ja keeleoskuse praktiseerimiseks. Teavet tandemõppe kohta leiate nii ülikoolidest kui ka kohalikest Facebooki gruppidest. Näiteks Tallinnas tegutseb populaarne grupp „Foreigners Learning Estonian“, mille liikmed kohtuvad mitu korda nädalas, et harjutada eesti keelt ühe-kahe emakeelekõnelejaga. Facebooki grupist leiate värskeimat teavet, kohtumisaegu ja -paiku.

Multikey.app on rakendus, mis aitab keeleõppijatel vestluskaaslasi leida.

Keelekohvikud

Eesti keele oskus on eluks ja edukaks kohanemiseks Eestis väga oluline, isegi kui sinu töökohal suheldakse enamasti teises keeles. Eesti keele õppimiseks ja harjutamiseks on palju võimalusi ning üks neist on keelekohvik.

Keelekohvikuid korraldatakse sageli neile, kes soovivad eesti keelt praktiseerida. Keelekohvik võib olla eesti keele kursuse osa või lihtsalt kohalike raamatukogude või teiste (kogukonna)organisatsioonide korraldatud üritus. Keelekohvikutes saate harjutada eesti keele rääkimise oskust vabas ja mugavas õhkkonnas ning tutvuda ja suhelda teiste inimestega, kelle emakeel ei ole eesti keel. Keelekohvikud on avatud kõigile inimestele olenemata nende emakeelest.

Tallinna keskraamatukogu keelekohvikud: keskraamatukogu.ee/ru/ringid-ja-klubid/языковое-

VABA AEG

Integratsiooni Sihtasutuse keelekohvikud: https://integratsioon.ee/ru/kafe-estonskogo-yazyka

Eesti keele majade õpetajad pakuvad veebituge ja nõustamist Ukraina põgenikele, kes on hakanud iseseisvalt eesti keelt õppima ning vajavad praktilist nõu ja juhendamist keeleõppe kavandamise, õppematerjali otsimise ning keeleõppemeetodite ja keelekeskkonna loomise valdkonnas.

Lisateavet saate kodulehelt

www.integratsioon.ee/ru/konsultirovanie ja telefoninumbril 800 9999.

Uue kultuuriga kokku puutudes on oluline leida võimalusi oma vaba aja sisustamiseks. Selles peatükis tutvustatakse Eestis pakutavaid vaba aja veetmise võimalusi. Tähelepanu keskpunktis on ajaveetmisviisid, täiskasvanutele ja noortele mõeldud huviringid ning võimalused uute teadmiste omandamiseks ja huvitavate tutvuste sõlmimiseks.

VABATAHTLIK TEGEVUS

Vabatahtlik tegevus on igasugune tegevus, mille puhul annavad inimesed vabatahtlikult oma aega ja energiat ning rakendavad enda oskusi ilma ainelist tasu ootamata. Vabatahtlikud teevad eri töid ühiskonna heaks. Kuigi vabatahtliku tööga ei kaasne tasu täidetud ülesannete eest, võib organisatsioon katta sinu kulud, mis tekivad vabatahtlikuna tegutsemisel (nt sõidukulud).

Tähelepanu!

Kasutatakse ka terminit „vabatahtlik töö“. Sellist tööd tehakse tavaliselt ettevõtetele ja organisatsioonidele ilma, et töötajale makstaks rahahüvitist (nt praktika), ning seda ei peeta vabatahtlikuks tegevuseks.

Vabatahtlikuna tegutsemise võimalused on peaaegu lõputud, seega saad leida just endale meelepärase ja huvipakkuva tegevusena. Vabatahtlikuna on võimalik näiteks panustada kohaliku kogukonna ellu, kaitsta looduskeskonda, aidata ürituste korraldamisel või abistada heategevusorganisatsioone.

Millised on vabatahtliku tegevuse eelised?

Eestlastele meeldib töötada vabatahtlikuna. 2018. aasta seisuga oli peaaegu pool Eesti elanikkonnast ühel või teisel viisil vabatahtliku tegevu -

sega seotud. Vabatahtlik tegevus on suurepärane võimalus suurendada oma suhtlusringi, omandada uues riigis oskusi ja kogemusi ning samal ajal tutvuda kohalike organisatsioonide ja inimestega. Samuti aitab vabatahtlik töö paremini mõista kohalikke töötingimusi ja harrastada aktiivset eluviisi.

Tänu vabatahtlikule tegevusele suureneb teie rahulolu, sest olete teinud midagi head. Samuti tekib teil võimalus harjuda uue riigi elulaadiga, praktiseerida eesti keelt ja leida uusi sõpru. Vabatahtlik töö pakub meeldivaid emotsioone, võimalusi argielust põgenemiseks ja enesearenguks ning avardab ka silmaringi.

Kas teadsite?

Vabatahtliku sõbra märk on loodud vabatahtliku tegevuse toetamiseks. Seda antakse organisatsioonidele silmapaistva vabatahtliku tegevuse eest, mis on kooskõlas vabatahtliku tegevuse hea tavaga. Märke annab välja Vabaühenduste Liit koostöös siseministeeriumiga.

Kuidas saada vabatahtlikuks?

Vabatahtlikku tegevust on Eestis kõige mugavam otsida vabatahtlike kodulehtedelt või kohalike ürituste korraldajate kaudu, nagu Tallinn Music Week, Jazzkaar, PÖFF, spordiüritused jne. Samuti võib otse võtta ühendust organisatsioonidega, kes kaasab vabatahtlikke.

Ka riik pakub palju vabatahtliku töö võimalusi. Näiteks kui avalik kord ja turvalisus on teie südameasi, võite saada abipolitseinikuks või päästjaks. Pange tähele: kui soovite teha vabatahtliku tööd mõne riigiasutuse heaks, peate olema täisealine, valdama eesti keelt vähemalt algtasemel ja mõnel juhul omama ka Eesti kodakondsust.

Mõningaid ideid pakuvad ka Eesti vabaühenduste liit, liikumine Kodukant ning Kodanikuühiskonna Sihtkapital ehk KÜSK. Loomulikult ei pea vabatahtlikuna tegutsemiseks tingimata liituma mõne organisatsiooniga.

Näiteks võite kaasata teisi oma vabatahtlikku tegevusse, asutades ise mittetulundusühingu. Lisateavet mittetulundusühingute ja algatuste käivitamise kohta leiate äri ja ettevõtluse käsiraamatust issuu.com/settleinestonia/docs/_

AKTIIVNE PUHKUS

Loodus ja reisimine Eestis

Vabatahtlike värav on koduleht, kuhu on koondatud vabatahtliku töö pakkumised üle Eesti. Kodulehel saab avaldada ka oma pakkumisi vabatahtlikele huvilistele.

Loe lähemalt kodulehelt vabatahtlikud.ee.

Helpific on koduleht, mis toob kokku erivajadustega inimesed ja vabatahtlikud, kes on valmis neid aitama. Lugege lähemalt kodulehelt helpific.com .

SCULT International Sport Volunteers Movement (rahvusvaheline spordivabatahtlike liikumine) on koduleht, mille kaudu otsivad vabatahtlikke spordiürituste korraldajad. Loe lähemalt kodulehelt scult.com .

Oma kodukandi vabatahtliku tegevuse võimaluste kohta võid uurida ka maakondlikest arenduskeskustest. Täpsemad kontaktid leiad kodulehelt https://www.arenduskeskused.ee/.

Eestlastele meeldib puhkuse ajal ja nädalavahetustel Eestimaal ringi reisida. Kuigi Eesti on rahvaarvu poolest suhteliselt väike riik, on siin palju maalilisi linnu ja külasid, mida saate külastada. Lisaks on siin suurepäraseid võimalusi looduse nautimiseks. Kodulehelt https://www.loodusegakoos.ee/ leiad hulgaliselt ideid, kuidas Eesti kaunist loodust paremini nautida. Metsaradade ja matkateede nautimiseks soovitame nutitelefoni alla laadida Riigimetsa Majandamise Keskuse ehk RMK api, siis pole ka hirmu metsas ära eksida.

Kas teadsid?

Mets katab umbes 50 protsenti Eesti territooriumist (rmk.ee).

Sport

Kehaline aktiivsus on paljude haiguste ennetamise ja ravimise ning tervisliku eluviisi kujundamise võti. See aitab muu hulgas leevendada stressi, mis võib tekkida teise riiki kolimisel. Eestlased harrastavad aktiivset eluviisi ega jäta kunagi kasutamata võimalust toetada teisi Eesti sportlasi – isegi diivanil teleri ees istudes!

Kas teadsid?

Eestlastel on isegi oma spordiala, mille nimi on kiiking. See leiutati 1993. aastal. Kiikingus kasutatakse modifitseeritud kiike, millega sportlased püüavad teha 360-kraadist pööret.

Spordivõistlustel osalemiseks on mitu võimalust. Suvel saab osaleda paljudes aktiivsetes vabaõhutegevustes: rulluisutamine, kanuusõit, tennis, jalgpall, golf, rannavõrkpall, triatlon jne. Äärelinnades ja ka maapiirkondadeson hulk valgustatud jalgrattateid. Talvel saab peaaegu alati suusatada, uisutada või lumelauaga sõita.

Eesti suurimad iga-aastased spordiüritused on Iron Man, Simple Session, arvukad suusameistrivõistlused, maratonid jpt. Teavet eri spordiürituste kohta leiate Visit Estonia kodulehelt (visitestonia.com).

Samuti soovitame teil jälgida uudiseid ja kohalike omavalitsuste kodulehti. Näiteks Tartus on üks põnevamaid ja populaarsemaid rahvaspordiüritusi Tartu Maraton. See üritusesari hõlmab suusatamist, jooksu ja rattasõitu. Kõikide peamiste spordivõistluste kavas on ka muud üritused, mis sobivad eri vanuses inimestele, isegi kõige pisematele. Lisateavet leiate kodulehelt tartumaraton.ee.

Eestis on väga levinud ka terviserajad. Need on tavaliselt valgustatud ja seal saab aasta läbi kõndida, joosta, jalgrattaga sõita või suusatada. Lisateavet terviseradade kohta leiate kodulehelt terviserajad.ee.

KULTUUR

Muusika

Mitte ilmaasjata ei kutsuta eestlasi laulurahvaks. Siin toimuvad aasta ringi arvukad muusikafestivalid. Kas tead?

Kui soovid Eesti muusikaüritustest rohkem teada saada:

Tallinn Music Week tmw.ee; Eesti Kontsert concert.ee; džässifestivalid jazzkaar.ee; folgifestival folk.ee; bluusifestival augustibluus.ee.

Lisateavet leiad Piletilevi ja Piletimaailma kodulehelt.

Teater

Maailma enim esitatud nüüdishelilooja oli aastail 2011–2018 eestlane Arvo Pärt.

Kõige tähelepanuväärsem on Eesti laulu- ja tantsupidu, mil Tallinna lauluväljakule koguneb üle saja tuhande inimese, et üheskoos laulda ja pühitseda. Eesti laulu- ja tantsupidu peetakse iga nelja aasta tagant. UNESCO on kandnud laulu- ja tantsupidude traditsiooni maailmapärandi nimekirja.

Eestlased armastavad teatrit. Kui võtta arvesse rahva ja teatrikülastuste arvu, mis ületab üht miljonit (2018. aastal oli 1,19 mln külastust), siis on Eesti olnud juba aastaid Euroopa ja muu maailma esirinnas. Eesti teatrimaastik on nii vormiliselt kui ka sisuliselt erakordselt rikkalik.

Lisateavet Eesti teatrite kohta leiad Eesti teatri agentuuri (teater.ee) või rahvusooper Estonia (opera.ee) kodulehelt. Kogu teabe teatrite kohta leiad ka Piletilevi ja Piletimaailma kodulehelt.

Raamatukogud

Eestis tegutseb üle 500 raamatukogu, kus saab kasutada tasuta internetti (WIFI), arvutitöökohti, printida, teha koopiaid. Soovi korral saad raamatukogus teha ka interneti teel kaugtööd ja lugejaks vormistamise korral laenutada väljaandeid. Lisaks raamatutele saab raamatukogudest laenutada ka lauamänge ja isegi sportimisvahendeid. Raamatukogude töötajate käest saad küsida nõu asjaajamisel Eesti riigiga ja tuge e-teenuste kasutamisel. Lisaks toimub raamatukogudes palju üritusi nii lastele kui täiskasvanutele, nii eesti kui vene keeles.

Kino

Kui olete huvitatud filmidest ja kinematograafiast, võid külastada mõnda paljudest Eesti kinodest. Peale rahvusvaheliste filmide leidub seal alati ka kohalikke linateoseid. Et siinset filmikunsti paremini tundma õppida, soovitame vaadata mõnda populaarsemat Eesti filmi, nagu „Kevad“, „Nimed marmortahvlil“, „Viimne reliikvia“, „Vehkleja“ jpt. Igal aastal toimub Eestis mitu filmifestivali.

Pimedate Ööde filmifestival Tallinnas

Pimedate Ööde filmifestival Tallinnas (PÖFF) sai alguse 1997. aastal.

Tänapäevaks on sellest kujunenud Põhja-Euroopa üks suurimaid filmifestivale, mis meelitab ligi üle tuhande külalise ja valdkonnaspetsialisti.

PÖFFil linastub umbes 250 mängufilmi ning üle 300 lühi- ja animafilmi. Igal aastal külastab seda ligi 80 000 inimest.

Tartu armastusfilmide festival

Tartu armastusfilmide festival Tartuff toimub igal suvel Tartus. Seda peetakse Baltimaade üheks suurimaks vabaõhufilmifestivaliks.

Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festival

Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festival HÕFF on rahvusvaheline algatus, mis toimub igal aastal Haapsalus. 2005. aastal asutatud HÕFFi keskmes on õudus- ja fantaasiafilmid.

Kas teadsite?

2015. aastal kandideeris Zaza

Urušadze lavastatud Eesti film

„Mandariinid“ parima võõrkeelse filmi Oscarile.

Tallinnas filmiti mõningaid Christopher Nolani filmi „Tenet“ (2020) põhistseene.

Kasulikud lingid: Forum Cinemas forumcinemas.ee; Apollo kino apollokino.ee; Sõpruse kino kinosoprus.ee.

Muuseumid

Eestlased on ka muuseumirahvas. Euroopa riikide hulgas on just Eestis 100 000 elaniku kohta kõige rohkem muuseumeid. Eestis on 190 muuseumi, mille kogud on pühendatud eri valdkondadele alates kujutavast kunstist, loodusest ja tehnoloogiast kuni fotograafia ja disainini. Muuseumides on avatud püsi- ja ajutised näitused. Osa muuseume pakub ühispileteid, mis võimaldavad külastada mitut muuseumi korraga. Nii nagu ka paljudes teistes Euroopa linnades, võib mõni muuseum olla esmaspäeviti ja teisipäeviti suletud.

Eesti populaarseimad muuseumid

Eesti Rahva Muuseum (Tartu);

Eesti kirjandusmuuseum (Tartu);

Eesti ajaloomuuseum (Tallinn);

Eesti kunstimuuseum (Tallinn);

Eesti loodusmuuseum (Tallinn);

Eesti arhitektuurimuuseum (Tallinn);

Eesti meremuuseum (Tallinn);

Eesti teatri- ja muusikamuuseum (Tallinn);

Eesti spordi- ja olümpiamuuseum (Tartu);

Lennusadam (Tallinn);

Eesti vabaõhumuuseum (Tallinn);

Eesti lennundusmuuseum (Tartu lähedal);

Eesti maanteemuuseum (Lõuna-Eesti).

VABA AEG LASTEGA

Eestis on palju võimalusi kogu perega aja veetmiseks, olgu selleks siis põnevad ja harivad vabaajakeskused või puhas loodus, kus saab aasta läbi värskes õhus eri spordialasid harrastada või lihtsalt puhata, suvel aga metsas marju korjata.

Soovitame külastada koos lastega

Tallinna loomaaed tallinnzoo.ee;

Vembu-Tembumaa vembu-tembumaa.ee;

Vudila Mängumaa vudila.ee;

Iloni Imedemaa salm.ee/en/museums/ilons-wonderland;

Otepää seikluspark seikluspark.ee;

Kiviõli seikluspark seikluskeskus.ee;

LaitseRallyPargi kardirada laitserallypark.ee;

Tartu mänguasjamuuseum mm.ee;

Maarja Magdaleena gild maarjamagdaleenagild.ee;

Valgeranna seikluspark valgerannaseikluspark.ee;

Elistvere loomapark

facebook.com/Elistvereloomapark ;

Alpaka talu alpakafarm.ee;

Tallinna teletorn teletorn.ee;

TYPA keskus typa.ee;

Tallinna rüütliordude muuseum tallinnmuseum.com;

Tervise Paradiisi veekeskus terviseparadiis.ee;

meremuuseum meremuuseum.ee;

Kadrioru loss kadriorumuuseum.ekm.ee;

teaduskeskus AHHAA ahhaa.ee;

PROTO avastustehas prototehas.ee;

muinasjutulised külad pokumaa.ee ja lottemaa.ee;

koduleht „Kuhu minna lastega“: kuhuminnalastega.ee.

UUED SÕBRAD

Ukraina kultuuriseltside info

Ukraina kogukond Eestis on üsna suur ja neil on kaks peamist kultuuriorganisatsiooni:

 Eesti ukrainlaste kongress, mille alla kuulub näiteks Ukraina kultuurikeskus Tallinna vanalinnas ja

 Ukraina Оrganisatsioonide Assotsiatsioon Eestis, kuhu kuulub 13 liikmesorganisatsiooni eri linnades.

Kontaktid:

 Eesti ukrainlaste kongress: ukr.est.congress@gmail.com

 Ukraina Оrganisatsioonide Assotsiatsioon Eestis: info@ukraine.ee

Rahvusvahelised majad Eestis

Eesti rahvusvaheline maja

Eesti rahvusvaheline maja Tallinnas (ingl International House of Estonia, IHE) on teeninduskeskus, mis on loodud välismaalastele, nende peredele, ettevõtjatele ja Eestisse tagasipöördujatele. Seal jagatakse praktilist teavet selle kohta, kuidas Eestis toime tulla, ning korraldatakse üritusi ja kohtumisi, mis aitavad teil laiendada oma suhtlusringi Eestis. Lisateavet leiate kodulehelt workinestonia.com/internationalhouse.

Eesti keele majad

Eesti keele majad Narvas ja Tallinnas pakuvad erinevaid võimalusi eesti keele õppimiseks ning teiste välismaalastega suhtlemiseks. Näiteks võib registreeruda eesti keele kursusele, osaleda keelekohvikutes ning eesti keele ja kultuuri tundmise klubides või kasutada digiõppevõimalusi. Kõike seda saab teha tõeliselt rahvusvahelises seltskonnas. Loe lähemalt kodulehelt integratsioon.ee.

MTÜ Eesti Pagulasabi

Eestu Pagulasabi pakub tugiteenuseid rahvusvahelise kaitse saajatele ja ajutise kaitse saajatele Eestis. Samuti pakub Pagulasabi üle Eesti kogu -

konnaprogrammi, st erinevaid põnevaid üritusi ja kohtumistesarju, mis toovad kokku erinevate kogukondade liikmeid, et pakkuda võimalust omavahel suhelda, üksteisele toeks olla, kogemusi vahetada ning Eestit tunda õppida. Kogukonnaprogrammi kohta saad lähemat infot kodulehelt https://www.pagulasabi.ee/.

Tartu rahvusvaheline maja

Lisateavet leiate Facebooki lehelt (/internationalhousetartu) või kodulehelt internationalhouse.ee.

Tartu Welcome Centre

Tartu Welcome Centre püüab toetada Eestis elavaid uussisserändajaid ja aidata neil kohaneda. Kohalikest konsultantidest koosnev väike meeskond annab oma parima, et muuta kolimine võimalikult sujuvaks ja meeldivaks. Tartu Welcome Center pakub Tartus ja Lõuna-Eestis elavatele uussisserändajatele tasuta nõustamist, võrgustiku loomise üritusi ning registreerimisteenuseid. Lugege lähemalt kodulehelt tartuwelcomecentre.ee.

Sotsiaalmeedia grupid

Sotsiaalmeedia grupid ja infovahetus veebis on populaarsed nii eestlaste kui ka Eestis elavate välismaalaste hulgas. Nagu ka paljudes riikides üle maailma, liituvad inimesed eri gruppidega ja jälgivad lehekülgi, kus jagatakse teavet naabruskonna, linna või maakonna kohta. Paljud Eesti organisatsioonid ja asutused reklaamivad oma üritusi sotsiaalmeedia gruppides, mis teeb neist suurepärase allika, kust saab infot linnas või kogukonnas toimuvate ürituste ja tegevuste kohta. Sellepärast kulub sotsiaalmeediakonto marjaks ära, sest see aitab teil alati asjadega kursis olla.

Eriti populaarsed kanalid on Eestis Facebook ja Instragram, Telegrami kasutatakse Eestis vähe. Värskete uuringute järgi kasutab Facebooki peaaegu pool Eesti elanikkonnast.

Näiteid populaarsete Eesti-teemaliste gruppide kohta Facebookis

Üle-eestilised grupid

Foreigners living in Estonia

facebook.com/groups/650733614961733;

Expats & foreigners in Estonia

facebook.com/groups/ExpatsEstonia.

Piirkondlikud grupid

Tallinn Expats

facebook.com/groups/tallinnexpats;

Foreigners in Tartu

facebook.com/groups/566151516818945.

Grupid lastega inimestele

Moms of Tallinn

facebook.com/groups/momsoftallinn;

Families with kids in Tartu

facebook.com/groups/417568415398708 .

Eluase, töö ja võrgustiku loomine

Expat jobs in Tallinn

facebook.com/groups/1602386729990915;

Erasmus in Tallinn/accommodation

facebook.com/groups/240149779384739.

Kasulikud grupid ukrainlastele

Ukraina sõbrad Eestis (Друзья Украины в Эстонии)

https://www.facebook.com/groups/ukrainasobradeestis;

Ukrainians in Estonia (Ukrainlased Eestis)

https://www.facebook.com/groups/3192557597695234/;

Ukraina sõbrad Pärnumaal (Друзья Украины в Пярнуском уезде)

https://www.facebook.com/groups/459680962603871/;

Ukraina sõbrad Eestis (Rakvere) (Друзья Украины в Эстонии, Раквере)

https://www.facebook.com/groups/1030599457805332/;

Ukraina sõbrad Tartus (Друзі України в Тарту)

https://www.facebook.com/groups/ukrainatartu/;

Ukraina sõbrad Valgamaal (Друзья Украины в Валга)

https://www.facebook.com/groups/349236013807769/.

Sport ja vaba aeg

Tallinn Board and Card Games

facebook.com/groups/784755894937413;

Book Club Tartu

facebook.com/groups/133573127399516.

TRANSPORT

SÕIDUKI OSTMINE JA

REGISTREERIMINE

Selles peatükis selgitatakse, kuidas registreerida Eestis sõidukit, nt autot. Peatükk on jagatud kahte ossa. Kõigepealt jagatakse teavet Eestis sõiduki ostmise kohta, seejärel tutvustatakse, mida tuleb teha siis, kui soovite soetada auto välismaalt.

TÄHTIS TEADA!

Sõidukeid võib registreerida ainult Eesti kodanik või Eesti pikaajalise elamisloaga isik. Kui teil pikaajalist elamisluba ei ole, võite registreerida oma auto mõne teise isiku või ettevõtte nimele, kes vastab sellele nõudele.

VÄLISRIIGI JUHILOA NÕUDED

Juhiluba

Kolmandate riikide väljastatud juhiluba kehtib 12 kuud pärast Eestisse elama asumist ja seejärel tuleb see asendada Eesti juhiloaga. Sinu alalise elukoha kinnitamiseks kasutatakse Eesti rahvastikuregistri andmeid.

Eesti juhiluba saab taotleda, kui oled Eestis elanud vähemalt 185 päeva.

1949. aasta Genfi teeliikluse konventsiooni osalisriigi, sh USA, Kanada, Argentina jt väljastatud juhiload kehtivad Eestis ainult koos rahvusvahelise juhiloaga. Rahvusvahelist juhiluba saab asendada Eesti omaga alles pärast teooria- ja sõidueksami sooritamist.

Juhiloa kanded peavad olema tehtud ladina trükikirjas või translitereeritud ladina tähestikku. Juhiloas peab olema märgitud sõiduki, auto- või masinrongi kategooria ja kirjeldus, mille juhtimise õigus isikul on. Lisaks peab juhuluba sisaldama sõiduki suurimat lubatud massi ja bussi puhul ka reisijate arvu. Juhiload, millel selline teave puudub, kehtivad ainult koos rahvusvahelise juhiloaga. Teise keelde tõlgitud juhiluba kehtib ainult siis, kui sihttekstis on märgitud sõiduki, auto- või masinrongi kategooria ja kirjeldus, mille juhtimise õigus isikul on.

Lisateavet leiate aadressilt transpordiamet.ee/ru/voditelskoe-udostoverenie-inostrannogo-gosudarstva.

Juhiloa taotlemine

Juhiloa taotlemiseks pead läbima autokooli kursused. Minimaalne koolituskursuse pikkus on kuus nädalat ja pärast seda tuleb sooritada eksam. Sõidueksam tehakse eesti keeles. Kui soovid suhelda eksamineerijaga mõnes muus keeles, tuleb kutsuda eksamile tõlk. Kõiki muid keeli peale eesti keele ja eesti viipekeele loetakse võõrkeelteks. Lisateavet juhilubade kohta leiate transpordiameti kodulehelt transpordiamet.ee.

SÕIDUKI OSTMINE EESTIS

Enne kui ostate Eestis sõiduki, soovitame teil kontrollida selle tausta. Seda saab teha Eesti liikluskindlustuse fondi (LKF) või transpordiameti kodulehel lkf.ee/ru või transpordiamet.ee/ru. Otsi lisateavet ka müüja ehk füüsilise isiku või ettevõtte kohta, kellelt auto ostate.

Pöörake tähelepanu võimalikele ohumärkidele. Kui autot müüb ettevõte,

kontrollige selle krediidiajalugu. Seda saab teha e-krediidiinfo kodulehel või e-äriregistris : creditinfo.ee/ru ja ariregister.rik.ee/eng . Kasutatud autosid müüvad ettevõtted võivad mõnikord olla tarbijakaitse ja tehnilise jä relevalve ameti mustas nimekirjas, sest on teada, et nad on müünud rikkis või kahjustatud sõidukeid.

Pea meeles: kui auto on juba mõnda aega müügil olnud, on selleks ilmselt kaalukas põhjus. Kui automüüja ütleb, et tal on ka teine ostja ja et sa pead kohe otsustama, tuleb suhtuda sellesse ettevaatlikult. Mitte mingil juhul ei tohi osta kasutatud autot rutakalt. Pööra tähelepanu ka sellele, millal ja kus autot müüakse. Veel üks ohumärk on see, kui autot müüakse õhtul juhuslikus kohas teel või kaugel asuvas parklas.

Auto müüjaga tuleb alati sõlmida müügileping. Näidislepinguid leiab internetist. Leping kaitseb teid röövimise või pettuse eest ja seda saab vajadusel esitada kohtule. Tehke müügilepingust alati kaks koopiat. Kui maksate ostu eest pangaülekandega, veenduge, et makse saaja on sama isik, kes on nimetatud lepingus. Müügileping peab sisaldama kogu vajalikku teavet sõiduki kohta (müüja, ostja, sõiduk ja selle andmed, tingimused, hind jne).

Pärast ostu tegemist läheb teil vaja müügilepingut ja tavalist kindlustuspoliisi, mis antakse koos sõidukiga üle. Esimesed seitse päeva pärast ostu kehtib teile tasuta kindlustus. Pärast ostu tuleb võtta ühendust transpordiametiga ja esitada eelnimetatud dokumendid. Eestis on kehtestatud liikluses kasutatavatele sõidukitele kohustuslik liikluskindlustus. Liikluskindlustuse sõlmimine võtab tavaliselt paar minutit aega ja seda tehakse veebis. Kõige tuntumad liikluskindlustusteemalised kodulehed on if.ee ja lkf.ee.

Autokindlustus

Liikluskindlustus

Kohe pärast sõiduki registreerimist Eestis tuleb sõlmida liikluskindlustuse ehk tsiviilvastutuse kohustuslik leping. Seda saab teha Eesti kindlustusseltsis või välismaa kindlustusseltsi kohalikus filiaalis, millel on kindlustusandja tegevusluba. Kindlustuskaitse peab kehtima Eestis, Euroopa Majanduspiirkonnas, Euroopa Liidus ja Šveitsis ning kindlustusandja peab olema Eesti liikluskindlustuse fondi liige. Hinnapakkumisi võib küsida kindlustusseltsidelt IF, Seesam, ERGO, Salva jt. Kindlustuspakkumisi saab võrrelda ka kodulehel iizi.ee.

Kaskokindlustus (sõiduki kahjukindlustus)

Kaskokindlustus katab teie enda põhjustatud kahju. Pakutakse kindlustuspakette erineva kaitse ja omavastutusmääraga.

Tavaliselt kehtib kaskokindlustus kõikides Euroopa riikides ning on rendiautode puhul kohustuslik.

NB! Kui teil ei ole Eesti juhiluba, peab alati kaasas olema selle välismaa originaal. Kui teil on Eesti juhiluba, piisab, kui teil on kaasas ID-kaart.

Kui ostate autot teisest ELi liikmesriigist, tutvuge seadusenõuetega transpordiameti kodulehel transpordiamet.ee/ru.

SÕIDUKI JUHTIMINE

Kui kavatsete Eestis viibides autot juhtida, on kasulik teada mõningaid liikluse põhireegleid. Need on järgmised:

EESTI KULTUURIERIPÄRAD

 Eestis on parempoolne liiklus.

 Sõidu ajal peavad alati kaasas olema juhiluba ja sõiduki registreerimise dokumendid.

 Sõida alati kaine peaga. Alkoholijoobes juhtimine on rangelt keelatud.

 Peatu alati ülekäiguradade ees, et jalakäijad saaksid üle tee minna.

 Ära tegele sõidu ajal asjadega, mis tõmbavad tähelepanu kõrvale (nt mobiiltelefon).

Eesti kultuurikonteksti mõistmise tähtsust ei saa alahinnata. Võime kinnitada: need teadmised aitavad sul vältida kahemõttelisust, jätta endast hea mulje ning näidata, et mõistad kohalikke inimesi ja ühiskonda. Selles peatükis tutvustatakse kohaliku kultuuri põhijooni, mida tuleb riigi tundmaõppimiseks arvestada.

Väga sageli võivad eestlased olla näost näkku suhtlemisel vaoshoitud ja tõsised, vähemalt esmakohtumisel. See tähendab, et uute inimestega lähedaste suhete arendamine võib edeneda üsna aeglaselt. Aga kui suhted on juba loodud, võid olla kindel, et need on pikaajalised ja siirad.

Üldiselt püüavad eestlased füüsilist kontakti vältida ning käituvad tavaliselt tagasihoidlikult. See ei tähenda vaenulikkust, vaid pigem seda, et eestlased austavad enda ja teiste isiklikku ruumi. Ärisuhtluses on tavaks hoida distantsi. Näiteks ei ole kombeks võõrast põsele suudelda või kallistada, kuid seda võib endale lubada sõprade ja sugulastega suheldes. Parim viis eestlasega füüsilise kontakti loomiseks on käesurumine.

Eesti naljad on enamasti iroonilised ja sisaldavad palju varjatud tähendusi. Kui hakkate eestlaste naljadest aru saama, saate neid ka vääriliselt hinnata. Eestlased hindavad ausust ja otsekohesust. Eestlaste suhtluses mängib olulist rolli vaikiv kuulamine. Suhtlemisel on väga tähtis ka silmside: see näitab teie huvi ja tähelepanu vestluspartneri suhtes.

Eestlased on distsiplineeritud ja seaduskuulelik rahvas. Reegleid järgitakse kõikjal. Näiteks isegi siis, kui autosid ei ole, pole tavaks tänavat punase tulega ületada: eestlased pigem ootavad paar minutit, kuni süttib roheline tuli.

Eesti ühiskonnas peetakse oluliseks tagasihoidlikkust ja ausust. Oma saavutustega eestlased ei kiitle. Nad eelistavad areneda ja hoolsalt oma tööd teha ning suurendavad enda konkurentsivõimet tulemustega. Samuti on tavapärane, et eestlased peavad oma sõna. Kui eestlane annab lubaduse, siis ta seda ka peab.

Eesti on väike riik. Eestlased on huvitatud ümbritsevast maailmast ja sellest, kuidas neid väljaspool Eestit nähakse. Väikese rahvaarvuga riigis on esindatud üle kahesaja rahvuse ja etnilise rühma. Eestlased ilmutavad uudishimu teiste kultuuride vastu. Samuti on neil hea meel, kui soovid eesti kultuuri tundma õppida, ja nad kindlasti toetavad sinu soovi eesti keelt rääkida.

Eesti ühiskonnas on mehed ja naised võrdsed. Diskrimineerimine või kohatud märkused rassi, soo, vanuse, välimuse jms kohta on vastuvõetamatud.

KULTUURITAVAD

Eestlased armastavad laulupidusid. Laulupidu toimub siin iga viie aasta tagant. Just muusikatraditsioonidest said 1989.–1991. aastal toimunud laulva revolutsiooni käigus Eesti vabanemise sümbolid. Eesti rahvaluule kogu on üks suurimaid maailmas ja sisaldab 133 000 kirjalikult dokumenteeritud rahvalaulu. Pidudel siiski nii sageli ei laulda ja kui lauldakse, siis pigem peo lõpufaasis.

Eestlased on oma kultuuripärandi üle väga uhked, seega on kasulik teada põhifakte Eesti ajaloo ja kultuuri kohta.

On pühi, mida tähistatakse ainult Eestis. Näiteks 24. veebruar on iseseisvuspäev ja 20. august on taasiseseisvumispäev (mis tähistab taasiseseisvumist pärast Nõukogude okupatsiooni). 23. juuni on võidupüha, millega tähistatakse eestlaste otsustavat võitu vabadussõjas baltisaksa vägede üle. Novembris tähistatakse aga Mardi- ja Kadripäeva. Pane tähele, et lasteaedades ja koolis pööratakse vanarahva kalendripühadele päris palju tähelepanu.

Loodusel on Eesti kultuuri mõtestamisel oluline koht: mets katab üle 51 protsendi Eesti territooriumist. Eestlased armastavad metsa ja veedavad palju aega maal. Võimalusel soovitame teil külastada matkaradu või lihtsalt veeta nädalavahetust looduses ja nautida selle rahustavat mõju. Matkaradade loetelu leiate kodulehelt loodusegakoos.ee.

KOMBED JA KÄITUMISREEGLID

Kultuuritavad – mida meeles pidada

Eestisse elama asudes võivad mõned kultuurierinevused üllatada või isegi tekitada probleeme. Ole avatud meelega ja püüda aru saada, kuidas siin asjad käivad. Alustuseks toome mõne näite.

Kuidas teil läheb?

Eestlastel ei ole kombeks pärast tervitamist küsida, kuidas inimestel läheb. Seda saab teha, kui tunned inimest hästi ja tõesti muretsed tema heaolu pärast.

Tervitused ja distants

Tavaliselt tervitavad inimesed üksteist käelehvituse või peanoogutusega ehk ilma füüsilise kontaktita. Käesurumist kasutatakse formaalses olukorras olenemata sellest, kas inimene on mees või naine. Suudelda põsele ei ole Eestis kombeks.

Suhtlemisharjumused

Eestis on üha tavapärasem inimesi sinatada juba esimesel kohtumisel ning üsna formaalsetes olukordades. Tihti lepitakse kohtumise alguses, kas on sobilik öelda üksteisele sina või mitte. Pea meeles, et sinatamine ei väljenda Eestis lugupidamatust. Kas paned tähele, et ka käsiraamatus pöördume sinu poole sina vormis? Teietamine on tavapärasem pigem vanema põlvkonna seas.

Aeg

Eestlased on üsna täpsed ning taunivad hilinemist. Kui oled kokku leppinud töövestluse aja, lähed arsti vastuvõtule või kohtud inimestega, keda te piisavalt hästi ei tunne, tulge kindlasti kohale õigeks ajaks või isegi varem. Tihtilugu saabuvad eestlased kohtumisele kümme minutit enne kokkulepitud aega.

Kui hilinemine on vältimatu ja see on ette teada, helistage kindlasti ja teatage sellest teis(t)ele inimes(t)ele võimalikult kiiresti.

Külaskäik

Eestis peetakse viisakaks, kui kellegi teise koju sisenedes võtavad külalised kingad jalast ära. Seda reeglit võib eirata ainult siis, kui teile on sõnaselgelt öeldud, et kingad võib jalga jätta.

Kingitused

Kui sind kutsutakse peole, võta kaasa kingitus võõrustajale, välja arvatud juhul, kui kutses on märgitud, et kingitust ei pea ühes võtma. Kingitus olgu väike: lilled, šokolaad, vein vms.

TEENINDUSKULTUUR

Eestis ei ole jootraha arve sees ja selle andmine ei ole kohustuslik. Kui oled aga teenindusega rahul, on endastmõistetav, et jätate ka jootraha. Tavaliselt on jootraha suurus 10 protsenti tellimuse summast.

Kuna eestlased käituvad enamasti tagasihoidlikult ja vaoshoitult, ei pruugi suhtumine klienti Eestis tunduda nii südamlik. Klienditeeninduskultuur aga järk-järgult paraneb, nii et ebaviisakas suhtlemine muutub haruldasemaks.

KASULIK TEADA

Eesti ühiskond väärtustab mitmekesisust. See tähendab, et Eestis elab palju erinevaid inimesi. Nad kõik rikastavad Eesti ühiskonda. Inimesed võivad olla erineva välimusega, pärineda eri kultuuridest, olla eri vanusest, soost ja eri päritoluga, omada erinevaid kogemusi, võimeid või huve. Kõik inimesed on võrdselt väärtuslikud.

Sooline võrdõiguslikkus on väga oluline. Naised ja mehed, poisid ja tüdrukud on kõigis eluvaldkondades võrdsed. Neil on ühesugused õigused, kohustused, vastutus ja võimalused. Neil on võrdne õigus langetada oma elu puudutavaid otsuseid. Näiteks mitte keegi ei pea küsima kelleltki luba, et minna arsti juurde, jalutuskäigule või tööle. Sugu ei piira inimese võimalusi ei kodus ega koolis või tööelus.

Ainult meestele või naistele mõeldud elukutseid ei ole olemas. Isad võivad kasvatada lapsi, teha süüa ja koristada sama hästi kui naised, samuti on mehed ja naised võrdselt võimelised äri juhtima. Tööandjad peavad maksma meestele ja naistele sama töö eest võrdset palka.

Perekondlikud kohustused jagunevad võrdselt. Pärast lapse sündi võivad nii ema kui ka isa jääda koju ja hoolitseda lapse eest. Kui laps haigestub, võivad ta arsti juurde viia mõlemad vanemad. Kui koolis toimub lapsevanemate koosolek, sobivad õpetajaga suhtlema niihästi ema kui isa. Mõlemad vanemad võivad panustada majapidamistöödesse. Ka mehed teevad süüa, töötavad aias või koristavad kodu, samas kui naised võivad juhtida autot või teha remonti.

Eestis võib igaüks ise valida, mis riideid ta kannab. Inimese riietumisstiil ei tohi põhjustada tema suhtes vägivaldset ega agressiivset käitumist. Näiteks võib igaüks kanda lühikest seelikut, pearätti või meiki. Välimus on iga inimese isiklik asi.

Puuetega inimesi koheldakse austusega. Puuetega inimesed on teistega võrdsed. Nad käivad koolis ja tööl, osalevad kultuuriüritustel, poliitikas ning kõigis muudes eluvaldkondades.

Eri vanuses inimesed mitmekesistavad Eesti ühiskonda. Kõigil on oma õigused ja kohustused. Sama kehtib ka noorte ja laste kohta. Lapsed kuulatakse ära ja nende arvamust arvestatakse. Lapsel on õigus heale tervisele, õigus mängida ja koolis käia. Kõike seda tagavad neile armastav perekond ja riik.

Eakaid inimesi ei tohi kohelda teistest halvemini. Näiteks võivad eakad inimesed töötada ka pärast pensionile jäämist, kui nad seda soovivad. Tööandjal ei ole õigust neid seetõttu vallandada.

Seksuaal- ja soovähemused on võrdsed ühiskonnaliikmed. Inimesel on õigus valida oma partnereid nii samast kui ka teisest soost. Mitte keegi ei tohi käituda kellegi suhtes vägivaldselt ega solvata inimesi nende seksuaalsättumuse või soolise identiteedi tõttu. On igati normaalne, kui ühes peres on lapsel kaks isa või kaks ema.

JÄRELSÕNA

Sellega on Eestisse elama asumise kiirkursus lõppenud.

Loodame, et olenemata sellest, millises Eestisse kolimise etapis sa parasjagu oled, on see käsiraamat sulle kasulik ning aitab uues riigis kohanemise sujuvamaks muuta.

Püüdsime olla lühisõnalised ja käsitleda ainult kõige olulisemaid aspekte. Sellepärast soovitame teil läbi vaadata tekstis esitatud lisalingid, et saada ajakohasemat ja üksikasjalikumat teavet.

Aitäh raamatut lugemast! Kohtumiseni Eestis!

MÄRKUSED

Partner: MTÜ Eesti Pagulasabi

Kujundus: Richard Kaarna, richardkaarna.com

Trükk: Librix Print ja wabrix.ee

Väljaandja: Kultuuriministeerium

Kohanemisprogrammi koduleht www.settleinestonia.ee

Projekti rahastab Kultuuriministeerium.

Käsiraamatu versioon: detsember 2023