Rahvusvahelise kaitse moodul
Koolitaja käsiraamat
Koostaja: Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon IOM Tallinn Ahtri 12 (6. korrus) P.O. Box b EE-10151 Tallinn, Eesti Telefon: +372 6116 088 Faks: +372 6116 089 E-mail: iomtallinn@iom.int
See käsiraamat on metodoloogiline vahend kohanemisprogrammi rahvusvahelise kaitse mooduli jaoks. Selle käsiraamatu väljaandmist on rahastanud Euroopa Liit Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi kaudu ning kaasrahastanud Eesti Siseministeerium. Materjal on välja töötatud põhinedes IOM-i laialdasel kogemusel migrantide koolitamisega üle maailma.
© 2021 Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon (IOM)
Kõik õigused kaitstud. Ühtegi selle väljaande osa ei tohi ilma koostaja ja rahastajate eelneva kirjaliku loata reprodutseerida, salvestada ega edastada mis tahes kujul või mis tahes viisil, elektrooniliselt, mehaaniliselt, kopeerides, salvestades või muul viisil.
1. Kohanemisprogramm Kohanemisprogramm on suunatud kõikidele välisriikide kodanikele, kes on legaalselt elanud Eestis vähem kui viis aastat. P ro g r a m m ko o s n e b e r i n eva t e s t i n fo r m a t i i vs e t e s t j a interaktiivsetest moodulitest – baasmoodul ja temaatilised moodulid, mis annavad ülevaate digitaalsetest oskustest, elamiskohast, haridusest, tervisest, sotsiaalteenustest, tugisüsteemist, pereelust, töötamisest, ettevõtlusest ja Eesti ühiskonnast üldiselt. Lastele, noortele alla 15 eluaasta, rahvusvahelise kaitse saajatele ja keelt A1 tasemel soovida õppivatele inimestele on suunatud eraldi koolitusmoodulid. Eelnevalt mainitud A1 tasemel keeleõppe asemel osalevad rahvusvahelise kaitse saajad Tartu Rahvaülikooli pakutavatel kursustel, mis on rahvusvahelise kaitse saajatele tasuta ja kohustuslikud. Programmi eesmärk on pakkuda tuge kohanemisel legaalselt Eestisse saabunud teiste riikide kodanikele, kes on elanud Eestis vähem kui viis aastat, tutvustades neile riigi ja ühiskonna toimimise, igapäevaelu korraldamise, töötamise, õppimise, pereelu küsimustega seotud küsimusi ning edendada eesti keele põhioskuste omandamist. Rohkem informatsiooni kogu programmi kohta võib leida www.settleinestonia.ee.
2
2. Rahvusvahelise kaitse moodul Rahvusvahelise kaitse saajatele suunatud moodul sisaldab järgnevaid teemasid: •
Õigusalane informatsioon lähtudes osalejate rändetüübist; kaasaarvatud nõuded elamislubade saamiseks ja pikendamiseks ning kodakondsuse saamiseks;
•
Eesti ühiskond, tutvustades muuhulgas indiviidikeskse ühiskonna põhimõtet ja inimese rolli selles;
•
Kultuuridega kohanemine ja kultuurišokk, sealhulgas kuidas tunda ära kultuurišokki, kuidas seda ennetada või sellega toime tulla;
•
Digitaalsed oskused, et kasutada Eesti e-teenuseid ja digitaalset identiteeti;
•
Töötamine, sealhulgas on tähelepanu suunatud ka Eesti töökultuurile ja kättesaadavatele tööturuga seotud teenustele;
•
Sotsiaalne heaolu ja rahvusvahelise kaitse saajatele saadaval olevad teenused;
•
Elukoht, kaasaarvatud üldised reeglid kortermajades;
•
Finantskirjaoskus ja eelarve koostamine;
•
Haridus, sh võimalused haridustee jätkamiseks
•
Pereelu, laste õigused ja võimalikud raskused, mida pere võib uues keskkonnas tunda;
•
Kohustused ja õigused Eestis; muuhulgas koduvägivald, selle märkamine ja sellest teada andmine;
•
Rahvusvahelise kaitse saajatele pakutavad lisateenused.
3
Selle tulemusena, inimesed, kes läbivad rahvusvahelise kaitse mooduli: •
On tuttavad elamisloa saamise tingimustega lähtuvalt enda staatusest ja teavad, kust on võimalik leida vajaduse korral täiendavat informatsiooni;
•
Omavad baasteadmisi Eesti riigist ja ühiskonnast;
•
Teavad, mida teha uue ühiskonnaga kohanemisel ja kultuurišokiga toimetulekuks;
•
Oskavad kasutada digitaalset identiteeti ja e-teenuseid;
•
Tunnevad kohalikku töökultuuri;
•
On kursis, kuidas toimivad Eesti sotsiaalsete teenuste ja tervishoiu süsteemid; samuti, milliseid teenuseid pakub riik ja milliseid kohalikud omavalitsused;
•
Tunnevad ühiselu põhimõtteid kortermajades ja ühiselamutes;
•
Mõistavad, kuidas rahaga toime tulla ja seda säästa;
•
Teavad, kuidas alustada või jätkata õpinguid Eestis;
•
On kursis, mida peetakse Eestis vägivallaks ja teavad, et vägivaldne käitumine on karistatav;
•
Teavad, milliseid teenuseid pakutakse rahvusvahelise kaitse s a a j a t e l e j a k u i d a s l e i d a n e n d e ko h t a ro h ke m informatsiooni.
Muud teemad, mida käsitletakse teistes kohanemisprogrammi moodulites (NB! üksnes inglise ja vene keeles): •
Baasmoodul
•
Töömoodul
•
Ettevõtlusmoodul
•
Õppimismoodul
•
Teadusmoodul
4
•
Peremoodul
•
Moodul lastele
•
Keeleõpe
NB! Rahvusvahelise kaitse saajatel ei ole võimalik keeleõppemoodulis osaleda – nende keeleõpe toimub Tartu Rahvaülikooli kursustel. Mõned moodulid käsitlevad rahvusvahelise kaitse moodulis tutvustatut põhjalikumalt, mistõttu on rahvusvahelise kaitse saajatel võimalik ja isegi soovitatud osaleda temaatilistes moodulites lähtuvalt nende huvidest ja vajadustest.
5
3. Mooduli ajakava Neljapäevalisi rahvusvahelise kaitse mooduli koolitusi pakutakse hetkel inglise, vene, araabia, türgi ja farsi keeles. Esimesel päeval on sissejuhatus kursusele ning käsitletakse õigusalaseid küsimusi ja digitaalsete oskustega seonduvat. Teisel päeval arutletakse igapäevaelu puudutavate küsimuste üle nagu elukoht, haridus, tervis ja tugisüsteem. Kolmas päev on pühendatud rahateemadele – kuidas leida tööd, milline on Eesti töökultuur, kuidas alustada ettevõtet ja kuidas korraldada oma igapäevaseid rahaasju. Neljandal päeval räägitakse Eesti ühiskonnast, ühiskonnaliikmete õigustest ja kohustustest, pereelust ja kultuurišokist. Ajakava puhul on oluline meeles pidada: •
Klassiruumis toimuva koolituse puhul on osalejatele tagatud lõuna korraldajate poolt. Online-koolituse puhul ei ole.
•
Ajakava on planeeritud, arvestades, et rühma suurus on ligikaudu 10 inimest. Kui grupp on suurem, siis tuleks arutelude jaoks rohkem aega planeerida.
•
Ajakava on hinnanguline – osade gruppidega võib minna kiiremini kui planeeritud.
•
PS! Pooleliolevat tegevust ei tohiks lõpetada vaid selle tõttu, et aega on kulunud rohkem kui ajakavas on ette nähtud. Tegevus tuleb lõpetada plaanipäraselt ja lihtsalt teha kokkuvõte pisut kiiremini. Kindlasti ei tohi unustada kokkuvõtet tegemast! Kui liigselt kiirustatakse ja osalejate soove eiratakse, võib osalejatele jääda koolitusest halb mulje ja nad ei pruugi tunda, et nende oleks arvestatud.
•
Kui päev peaks lõppema varem kui ajakavas märgitud – näiteks põhjusel, et grupp on väga väike või kõik osalejad on Eestis elanud nii kaua, et on kõikide teemadega kursis ja neil pole nendega seonduvalt probleeme ega küsimusi,
6
mistõttu on kõik tegevused võimalik kiiremini läbi võtta – siis tuleb see märkida üles IOMi tagasiside vormis. •
NB! Koolitaja on kohustatud kõik kursuseprogrammis nimetatud teemad läbi võtma ja tal on keelatud lisada programmiga mittehaakuvaid teemasid päevakavasse! Mõndade teemade puhul võib ettenähtud tegevuste asemel minna teemasse lähtuvalt osalejate taustast rohkem süvitsi kui ettenähtud tegevustes, kuid selles tuleb eelnevalt IOM-iga kirjalikult kokku leppida.
Tunniplaan koolituseks klassiruumis 1. päev 9.30 – 10.00
Registreerimine
10.00 – 10.30
Sissejuhatus
10.30 – 11.30
Teadmistekontroll ja ootused
11.30 – 13.00
Õigusalane informatsioon
13.00 – 13.45
Lõunapaus
13.45 – 14.00
Sissejuhatus digitaalsetesse oskustesse
14.00 – 14.30
Digitaalne identiteet ja digiallkirjastamine
14.30 – 15.30
E-teenused
15.30 – 15.45
Küberturvalisus
15.45 – 16.15
Tagasiside
2. päev 9.30 – 10.00
Registreerimine
10.00 – 10.30
Teadmistekontroll ja ootused
10.30 – 11.10
Elukoht
11.10 – 12.40
Haridus
12.40 – 13.25
Lõunapaus
13.25 – 14.25
Tervis, sh vaimne tervis
14.25 – 16.00
Sotsiaalteenused ja tugisüsteem
16.00 – 16.30
Tagasiside
3. päev 9.30 – 10.00
Registreerimine
7
10.00 – 10.15
Teadmistekontroll ja ootused
10.15 – 11.45
Töötamine
11.45 – 12.45
Ettevõtlus
12.45 – 13.30
Lõunapaus
13.30 – 14.15
Ettevõtlus
14.15 – 15.35
Finantskirjaoskus
15.35 – 16.00
Tagasiside
4. päev 9.30 – 10.00
Registeerimine
10.00 – 10.15
Teadmistekontroll ja ootused
10.15 – 11.25
Eesti ühiskond
11.25 – 13.35
Õigused ja kohustused
13.35 – 14.20
Lõunapaus
14.20 – 15.00
Pereelu
15.00 – 15.30
Kultuurišokk
15.30 – 16.00
Kokkuvõte ja tagasiside
Tunniplaan koolituseks online’s 1. päev 9.30 – 10.00
Registreerimine
10.00 – 10.30
Sissejuhatus
10.30 – 11.30
Teadmistekontroll ja ootused
11.30 – 12.00
Paus
12.00 – 13.30
Õigusalane informatsioon
13.30 – 14.30
Lõunapaus
14.30 – 14.45
Sissejuhatus digitaalsetesse oskustesse
14.45 – 15.15
Digitaalne identiteet ja digiallkirjastamine
15.15 – 16.15
E-teenused
16.15 – 16.30
Paus
16.30 – 16.45
Küberturvalisus
8
16.45 – 17.15
Tagasiside
2. päev 9.30 – 10.00
Registreerimine
10.00 – 10.30
Teadmistekontroll ja ootused
10.30 – 11.10
Elukoht
11.10 – 11.20
Paus
11.20 – 12.50
Haridus
12.50 – 13.50
Lõunapaus
13.50 – 14.50
Tervis, sh vaimne tervis
14.50 – 15.10
Paus
14.10 – 16.40
Sotsiaalteenused ja tugisüsteem
16.40 – 17.10
Tagasiside
3. päev 9.30 – 10.00
Registreerimine
10.00 – 10.15
Teadmistekontroll ja ootused
10.15 – 11.45
Töötamine
11.45 – 12.00
Paus
12.00 – 13.00
Ettevõtlus
13.00 – 14.00
Lõunapaus
14.00 – 14.45
Ettevõtlus
14.45 – 15.00
Paus
15.00 – 16.20
Finantskirjaoskus
16.20 – 16.45
Tagasiside
4. päev 9.30 – 10.00
Registeerimine
10.00 – 10.15
Teadmistekontroll ja ootused
10.15 – 11.25
Eesti ühiskond
11.25 – 11.45
Paus
9
11.45 – 13.55
Õigused ja kohustused
13.55 – 14.55
Lõunapaus
14.55 – 15.35
Pereelu
15.35 – 16.05
Kultuurišokk
16.05 – 16.30
Kokkuvõte ja tagasiside
10
4. Koolitaja käitumiskoodeks On laialt levinud arvamus, et kaasav õhkkond, kus kõiki osalejaid austatakse, soodustab osalemist ja suurendab ühtekuuluvustunnet. Interaktiivset koolitust, kus osalejaid aktiivselt kaasatakse, peetakse kõige tõhusamaks lähenemisviisiks, mis keskendub oskuste ja hoiakute arendamisele, mitte ainuüksi informatsiooni edastamisele. Õppijatele eneseväljendusvõimaluste pakkumine on eduka õppeprotsessi võti. Teilt kui koolitajalt ei oodata, et te oleksite kõikide teemade ekspert ja teaksite kõike, kuid teie kohustus on algatada ja suunata osalejaid oma küsimustele ja probleemidele vastuseid leidma. Oluline on… •
Pa k k u d a ava t u d j a t u r va l i s t õ p i ke s k ko n d a , k u s väärtustatakse sugudevahelist võrdsust;
•
Panna tähele osalejate erinevaid vajadusi, sealjuures lähtumata nende vanusest, haridustasemest, kirjaoskusest, keeleoskusest, taustast ja muust.
Koolitaja peab koolitust läbi viies… •
Tundma kõiki koolitusel kaetavaid teemasid;
•
Näitama üles paindlikkust;
•
Arvestama sihtrühmaga;
•
Hoiduma enda väärtuste, kogemuste ja uskumuste pealesurumisest;
•
Olema empaatiline, lugupidav, taktitundeline, õiglane ja aus.
Koolitaja peab koolitusel lähtuma järgnevatest tehnikatest: •
Teekond tuntavast tundmatusse;
•
Soodustama osalejatel ise asjade avastamist, suunates neid oma igapäevakogemusi uutesse raamidesse panema;
11
•
Julgustama osalejaid mõtlema kriiliselt, küsima küsimusi ja osalema klassiruumi tegevustes, pakkudes neile võimalusi enda vabaks väljendamiseks;
•
Hoidma osalejaid aktiivsetena läbi rollimängude ja grupitegevuste;
•
Esitama olulist informatsiooni osalejatele praktilise ja relevantsena ning looma sidemeid õpitu ja igapäevaelu vahel;
•
Kasutama näiteid, millega osalejad saavad suhestuda, ja soodustama nende osalust rühmatöödes;
•
Hoiduma osalejate uue informatsiooniga ülekoormamisest või nende ülestimuleerimisest – neil on olemas ka käsiraamatud, kust nad vajalikku infot saavad;
•
Olema paindlik – kui osalejad soovivad teatud teemale rohkem aega pühendada, siis peaks koolitaja seda teatul määral ka arvestama;
•
Lu b a m a o s a l e j a t e l v õ t t a a e g a u u t e t e a d m i s t e vastuvõtmiseks ja senisesse teadmistepagasisse integreerimiseks;
•
Austama kultuurilisi erinevusi ja kohtlema osalejaid väärikalt;
•
Hoiduma valeinformatsiooni jagamisest – kui osalejad küsivad küsimusi, millele teie kui koolitaja ei oska kindlat vastust anda, siis tuleb see küsimus üles kirjutada, IOM-ile saata ning järgmisel korral selle juurde tagasi tulla;
•
Kasutama kogemustel põhinevat õppimismetoodikat – kogemine-reflekteerimine-üldistamine-rakendamine – tegevuste kaudu;
•
Võtma iga päeva kokku küsides osalejatelt sellel päeval käsitletud teemade kohta küsimusi, et olla kindel, et osalejad on kõigest aru saanud, ja laskma neil täita tagasiside küsimustiku;
12
•
Küsima küsimusi – mida te teate? Mida te soovite teada? Mida olete te õppinud?
•
Leidma loomingulisi lahendusi, et kaasata ka grupi vaiksemad ja eemalolevamad liikmed ning jahutama maha liiga jutukad liikmed, ilma, et keegi tunneks end rünnatuna või solvatuna, vaid viisil, et kõik saaksid võimaluse avaldada oma arvamust.
Õppijasõbraliku keskkonna loomiseks tuleb… •
Luua kaasav õhkkond, kus väärtustatakse sugudevahelist võrdsust;
•
Paigutada toolid poolringi (lauad jätta välja, sest need loovad barjääre) ning tagada kohad kirjutamiseks ja grupitöödeks;
•
Kui võimalik, kasutada päris objekte, visuaale ja interaktiivseid materjale, et näidata, kuidas asjad välja näevad, töötavad jm. Lingid ja materjalid on esitatud selles käsiraamatus.
•
Võtta arvesse osalejate vajadusi, et nad tunneksid end hästi ja oleksid vormis uut informatsiooni vastu võtma.
13
5. Enne koolitust Enne koolituse ettevalmistamist ja läbiviimist, mõelge järgnevatele punktidele: •
Kas te teate, kes koolitusel osalevad?
•
Kas te olete IOM-iga logistika kokku leppinud?
•
Kas teil on olemas koolituseks vajalikud vahendid nagu sülearvuti, projektor, paberid, markerid?
•
Kas te olete koolituseks hästi ette valmistunud, sh töötanud läbi osalejatele jagatava rahvusvahelise kaitse mooduli käsiraamatu ja koolitaja käsiraamatu, et esitada koolituse sisu seda metodoloogiat kasutades?
•
Kas te olete loonud sobiva õpikeskkonna – paigutanud toolid ja lauad sobivalt, pannud seintele mõned illustratiivsed visuaalid nagu Eesti lipp, presidendi pilt või midagi muud sellist?
•
Kas teil on olemas osalejate nimekiri?
•
Kas teil on kaasas vajalik arv kohanemisprogrammi käsiraamatuid?
Kui te käsitlete koolituse käigus uut teemat, siis näidake osalejatele, kus on seda teemat kohanemisprogrammi käsiraamatus käsitletud. Tuletage neile meelde, et nende vastutus on ka iseseisvalt käsiraamatuga tutvuda, et mõista käsitletavaid teemasid paremini. Kui koolituse käigus tekib küsimusi, mille vastustes te sajaprotsendiliselt kindel ei ole, siis kontrollige, kas selle küsimuse vastus on juba käsiraamatus olemas. Kui on, siis näidake seda ka osalejatele. Viidake käsiraamatule nii palju kui võimalik, et kinnistada seda kui olulist infoallikat ka pärast koolitust.
14
6. Koolituse sissejuhatus Eesmärgid Osalejad teavad… •
Mis on kohanemisprogramm ning millistes teistes moodulites on rahvusvahelise kaitse saajatel võimalik ja soovitatav osaleda;
•
Rahvusvahelise kaitse saajate jaoks on mõeldud Tartu Rahvaülikooli keelekursused;
•
Kohanemisprogrammi teised moodulid on saadaval inglise ja vene keeles;
•
Koolitus on dialoogipõhine ja nad saavad aru, mis on koolituse ja interaktiivse metodoloogia eesmärk;
•
Uue ühiskonnaga kohanemine ja selle mõistmine on pikk protsess ning see on nende enda vastutus, kas ja kuidas nad saadud teadmisi praktikas rakendavad.
Koolitaja… •
Mõistab vähemalt mingil määral osalejate sotsiaalmajanduslikku, hariduslikku ja majanduslikku tausta;
•
Seab klassis kindlad reeglid, mis on loodud koostöös osalejatega.
Arutelupunktid •
Kohanemisprogrammi sisu;
•
Koolituse metodoloogia;
•
Klassiruumi reeglid;
•
Koolituse logistilised ja praktilised küljed;
•
Kohanemisprogrammi käsiraamatu tutvustus.
15
Tegevuse käik •
Tutvustage ennast osalejatele;
•
Selgitage, mis on kohanemisprogramm ja millistes teistes moodulites saavad rahvusvahelise kaitse saajad osaleda;
•
Selgitage, et koolitus põhineb dialoogil, arutelul, mängudel ja rollimängudel. Tegemist ei ole loenguga. Öelge osalejatele, et neil on võimalus ka üksteist õpetada;
•
Selgitage, et koolituse eesmärk ei ole lahendada iga osaleja isiklikke probleeme, vaid anda neile teadmised, kuidas oma elu Eestis paremini korraldada ja saada iseseisvamaks;
•
Küsige osalejatelt, millised on nende ootused koolituse suhtes;
•
Seadke sisse klassiruumi reeglid. Selgitage, et iga osaleja võib vabalt oma arvamust avaldada ja aktiivsus on igati teretulnud. Iga inimese arvamust tuleb austada ja igaüks saab võimaluse rääkida;
•
Selgitage koolituse korralduslikku poolt – ajakava, pausid, reisikulude hüvitamine, koolitusejärgsed tegevused jne;
•
Tutvustage kohanemisprogrammi käsiraamatut ja selgitage, et nad võiksid teha sinna koolituse ajal märkmeid.
Allpool on mõned virgutusülesanded, mida võib kasutada, et klassiruumis vabamat õhkkonda luua ja osalejatega paremat kontakti saada. PS! Teie kui koolitaja peaksite samuti virgutusülesannetest osa võtma!
6.1 Kes sa oled? Aeg
5-10 minutit
Eesmärk
Õppida üksteist paremini tundma ja luua vabam õhkkond
16
Tegevuse käik •
Jagage osalejad paaridesse – ärge unustage ennast kaasamast!
•
Andke neile kaks minutit, et saada üksteise kohta teada nii palju kui võimalik;
•
See informatsioon, mida nad teise osaleja kohta teada said, tuleb esitleda tervele grupile – inimene A ütleb inimese B nime ja mida ta tema kohta teada sai;
•
Pärast kõikide osalejate ära kuulamist, on teil võimalik teha järeldusi, mida osalejad üksteiselt küsisid – kas nad küsisid kohe isiklikke küsimusi või pigem üldisemaid küsimusi – ja kas nende küsimused näitavad mingeid kultuurilisi eripärasid.
Kui te teate, et mõned osalejad tunnevad üksteist juba eelnevalt, siis ei pruugi see tegevus olla piisavalt huvitav. Proovige see ülesanne teistmoodi läbi viia. •
Küsige osalejatelt, mis on nende nimed, kui vanad nad on, kust nad pärit on, kus nad hetkel elavad, milline on nende haridus, millised hobid neil on, kellena nad töötada sooviksid ja mida nad sellelt koolituselt ootavad;
•
Tehke märkmeid kõige olulisema kohta – näiteks hariduse ja töötamisega seotud küsimuste puhul. See aitab planeerida järgnevaid koolituse päevi ja võimaldab osalejate vajadustest ja huvidest paremini aru saada.
6.2 Kes sa oled ja mis sulle meeldib? Aeg
5 minutit
Eesmärk
Luua vabam õhkkond ja saada osalejate kohta rohkem teada
Tegevuse kulg •
Paluge osalejatel püsti tõusta ja ring moodustada;
17
•
Esimene inimene, näiteks teie kui koolitaja, alustab öeldes oma nime ja mis talle meeldib – see võib olla ükskõik mis, näiteks söök, ilm, sport, vabaajategevus või midagi muud;
•
Järgmine inimene peab kordama, mida eelmine ütles, ning lisama ka enda nime ja mis talle meeldib.
Seda ülesannet võib kasutada ka teiste teemadel vahel, muutes „mis sulle meeldib“ osa teemaga haakuvamaks.
6.3 Sina ja su ootused Aeg
15 minutit
Eesmärk
Lasta osalejatel end rohkem avada
Tegevuse kulg •
Andke osalejatele leht paberit ja kirjutusvahend;
•
Paluge neil joonistada paberile oma käsi; • peopesale peaksid nad kirjutama, mis on nende nimi, päritoluriik ja kui kaua nad on Eestis olnud; • pöidla kohale – mida ma rühma toon; • esimesele sõrmele – ootused koolitusele; • teisele sõrmele – mida ma soovin koolitusel õppida; • kolmandale sõrmele – klassiruumi reeglid; • neljandale sõrmele – minu supervõime;
•
Te võite need vastused kirjutada tahvlile ja teha lühikese kokkuvõtte
•
Klassiruumi reeglid on kõige olulisemad, mida välja noppida ja meelde jätta, eriti kuna osalejad on need reeglid ise välja pakkunud.
18
7. Teadmiste hindamine, ootused ja tagasiside Eesmärgid •
Koolitaja on kindlaks teinud, mida ja kui palju teavad osalejad koolituse käigus käsitlevatest teemadest (õigus, ühiskond, töö, haridus, teenusepakkujad…)
•
Koolitaja on saanud teada, mis on osalejate ootused koolituse käigus kaetavatele teemadele;
•
Koolitaja on kindlaks teinud, mis on osalejate peamised probleemid ja küsimused seoses Eestis elamisega ning kas nad teavad, kuidas nendele küsimustele ja probleemidele vastuseid ja lahendusi leida;
•
Koolitaja teab, millist tööd soovivad osalejad Eestis teha või kuidas soovivad nad oma haridusteed jätkata;
•
Koolitajad saavad muuta koolitust vastavalt osalejate soovidele metodoloogia piires.
Arutelu •
Osalejate teadmised ja arvamused Eestist tänasel päeval;
•
Millised küsimused on neil Eesti kohta;
•
Millist tööd nad Eestis soovivad teha või kuidas nad soovivad oma õpinguid jätkata;
•
Osalejate ootused ja mured seoses Eestisse jäämisega.
7.1 Vajaduste hindamine, teadmised ja lahendused Aeg
90 minutit
Vajalikud vahendid
Tahvel, paberid, markerid
19
Saada informatsiooni, et kohandada ülejäänud koolitus vastavalt osalejate vajadustele
Eesmärk
Eesmärgi täitmiseks peaksite teie kui koolitaja teada saama: •
Mida osalejad Eesti kohta juba teavad;
•
Mis on osalejate arvates nende peamised probleemid ja küsimused Eestis elamise osas;
•
Kas osalejad juba teavad, kuidas leida lahendusi ja vastuseid nendele murekohtadele, mida nad välja tõid. St mida tuleks teha või kes saaks aidata. Mis on senini olnud takistuseks nendele küsimustele vastuste leidmisel?
•
Mis tööd soovivad osalejad Eestis teha ja mis on kõige realistlikum? Kas nad soovivad oma haridusteed siin jätkata?
•
Mis on nende ootused Eestis elamise osas?
NB! Jälgige, et kõik saaksid sõna, kuid ärge laske arutelul liiga pikaks minna. Tegevuse kulg •
Pange tahvlile üles neli suurt paberit;
•
Küsige osalejate käest, mida nad teavad järgmistest asjadest Eestis: • Eesti kultuur ja ühiskond – näiteks Eesti inimeste käitumine ja harjumused, kultuurisündmused, toit, riietus jne. • Eestis töötamine – näiteks maksud, töökultuur jne. • õigusalased küsimused – näiteks dokumendid ja elamisload, õigused, kohustused jne.
•
Jälgige, et igaüks saaks midagi öelda;
•
Need vastused kirjutage 1. paberile;
•
Küsige osalejatelt, millised olid nende ootused enne Eestisse jõudmist;
20
•
Jälgige, et kõik saaksid vastata. Koolitaja ei peaks kommenteerima osalejate vastuseid. Need vastused kirjutada 2. paberile.
•
Uurige osalejatelt, kas need ootused on juba täitunud või kas nad loodavad, et need on varsti täitumas. Paluge osalejatel need ootused koolituse käigus meeles pidada.
•
Koolituse käigus tulge vajadusel tagasi nende ootuste juurde ja laske osalejatel otsustada, kas neid ootuseid tuleks muuta – teie kui koolitaja peaksite vaatama, kas temaatiliste sessioonide käigus osalejate ootused on muutunud;
•
Paluge osalejatel selgitada, milliseid küsimused on neil Eestis elades tekkinud või milliste probleemidega on nad silmitsi pidanud seisma ja kas tulevikus võiks see muutuda;
•
Küsige seda igaühelt, isegi kui nende vastused korduvad, ja kirjutage vastused 3. paberile;
•
Kui kõik küsimused on üles kirjutatud, küsige osalejatelt, kas nad juba teavad lahendusi mõndadele nendele küsimustele või probleemidele;
•
Ärge hakake nende küsimustele detailselt vastama ega nende vastuseid kommenteerima, vaid öelge, et neid teemasid käsitletakse koolituse käigus;
•
Kui te ei tea mõndadele küsimustele vastuseid või teate, et neid küsimusi kursuse jooksul ei käsitleta, siis küsige nõu IOM-ist;
•
Selgitage, et 3. paberil olevad küsimused ja raskused jäävad klassiruumi seinale kuni viimase päevani, täpselt nagu teisedki paberid. Kui koolituse käigus tekib uusi küsimusi, siis need kirjutatakse sinnasamasse.
•
Öelge osalejatele, et kui koolituse käigus mõndadele küsimustele vastatakse, siis te teete küsimuse juurde märke, et see teema on lahendatud, aga vaid sel juhul, kui kõik osalejad nõustuvad, et nad saavad sellest aru;
21
•
Tõenäoliselt mainivad osalejad ühe murekohana töö leidmist. Paluge kõikidel osalejatel öelda, millist tööd nad soovivad teha ja kirjutage see 4. paberile. Kui nad ei ole kindlad, siis paluge neil unistada, kus või mis alal nad sooviksid töötada. Kaasake nii naisi kui lapsi, vajadusel selgitades, et Eestis töötavad nii mehed kui naised. Küsige osalejatelt, kas nad soovivad Eestis õpinguid jätkata;
•
Ärge hakake nende vastuste üle arutlema, vaid kirjutage need lihtsalt üles;
•
Paluge osalejatel nimetada ka kaks alternatiivi nende mainitud tööle;
•
Selgitage, et koolituse lõpus te vaatate nende vastused veelkord üle, et näha, kas nende küsimustele on vastatud ja kas nad oskavad nüüd oma muredele paremad lahendused leida;
•
Kui midagi jääb arusaamatuks, siis tuleb see veel kord lühidalt üle käia;
•
Koolituspäevade jooksul peaksid osalejad üles kirjutama peamised vastused oma küsimustele ja tegema märkmeid;
•
Soovitage osalejatele arutada samu küsimusi oma tugiisikuga või majutuskeskusega.
NB! Osalejad peaksid mõistma, et teie kui koolitaja ei ole nende probleemide lahendaja ega kontaktisik pärast koolituse lõppu. Oma murede ja probleemidega peaksid nad pöörduma kas käsiraamatus näidatud teenuseosutajate, oma tugiisiku, Pagulasabi või IOM Eesti esinduse poole. NB! Kõik selle harjutuse neli paberit jäävad klassiruumi seinale kõikideks koolituspäevadeks. Viimase päeva lõpus võite te nende juurde tagasi minna ja: • Lisada 1. paberile teise värviga uue informatsiooni, mida osalejad on koolituse käigus saanud;
22
• Lisada 2. paberile teise värviga, mida arvavad osalejad nendest eesmärkidest nüüd – kas need on realistlikud, ei ole realistlikud või on tehtavad teatud tingimustel; • Vaadata üle, kas 3. paberil olevad küsimused said kõik vastused koolituse käigus; • Küsige üle, kas 4. paberil on jätkuvalt need töökohad, mida nad soovivad või on nad ümber mõelnud. NB! Esimese päeva lõpus jagage lehtedele kirjutatud informatsiooni IOM-iga. Meil on võimalus vastata küsimustele ja anda nõu, kuidas osalejad saavad leida soovitud tööd või lahendada muid probleeme, kui meile sellest õigeaegselt teada antakse.
23
8. Õigusalane informatsioon Eesmärgid Osalejad teavad… •
Milliseid dokumente nad taotleda saavad ja kuidas neid kasutada;
•
Kuidas esitada lühiajalise elamisloa pikendamise taotlust;
•
Millistel alustel saavad nad taotleda elamislubasid (nii lühikui pikaajalist) ja kodakondsust;
•
Kui nad saavad elamisloa Eestisse, siis neil on lubatud elada ja töötada ainult Eestis kuniks nad on saanud pikaajalise elamisloa;
•
Kust saada rohkem informatsiooni.
Arutelu •
Dokumendid;
•
Nõuded elamisloa pikendamiseks;
•
E-teenused elamisloaga;
•
Kodakondsus;
•
Perekonna taasühinemine.
Järgnevad tegevused on selleks, et anda osalejatele uut informatsiooni dokumentide, dokumendite uuendamise ja nende nõuete kohta, et legaalselt Eestis elada.
8.1 Küsi ekspertidelt Aeg
60 minutit
Vajalikud vahendid
ülesandelehed
Eesmärk
Aidata osalejatel mõista kõige olulisemat elamislubade ja e-teenuste kohta
24
Tegevuse käik •
Jagage osalejad kahte või kolme väikesesse rühma osalejate arvust;
•
Andke igale rühmale ülesandeleht, millega nad tutvuma peavad;
•
Öelge rühmadele, et neil on 8-10 minutit aega, et saada paberil oleva informatsiooni „ekspertideks“. Hiljem peavad nad õpetama enda lehel olevat teistele inimestele klassis;
•
Te võite soovitada osalejatele märkmete tegemist, kuid kindlasti mitte kogu teksti ümberkirjutamist;
•
Laske rühmadel tutvuda antud informatsiooniga ja pöörduda küsimuste tekkimisel teie poole;
•
Te võite ülesande alguses öelda, et osalejad võivad teilt küsimusi küsida, kuid ärge korrake seda pakkumist – osalejad peavad ise otsustama, kas nad soovivad koolitajalt abi või mitte;
•
Paluge igal rühmal end kolmeks jagada – üks inimene jääb samasse kohta ja on enda teema „ekspert“; teised kaks lähevad teiste rühmade juurde, et nende käest puuduvat informatsiooni saada. Kui rühmas on vaid kaks liiget, siis üks jääb ja teine läheb;
•
Rühma juurest lahkunud inimesed lähevad mõlemad erinevate rühmade juurde, et küsida sealse „eksperdi“ käest puuduvat informatsiooni;
•
Rühma juurest lahkunud inimesed peavad naasma oma rühma juurde, et õpetada oma rühma liikmetele seda, mida nad teise rühma juures olles õppisid. Andke neile sellest teada enne, kui nad teiste rühmade juurde lähevad;
•
Samas ei tohi nad kopeerida „eksperdi“ lehel olevat teksti;
•
Kui neil jäi midagi arusaamatuks, peaksid nad tagasi teise rühma juurde minema ja hankima enda rühma jaoks vastuse;
25
•
Kui rühmad on uue informatsiooni läbi arutanud, paluge rühma esindajal ühte teemat seletada. Te võite valida suvaliselt, kes mida esitab, sest selleks hetkeks peaks kõik rühmad kõikide teemade kohta teadma;
•
Pärast ühe inimese esitlust küsige klassilt, kas midagi olulist jäi märkimata;
•
Käige kõik teemad läbi ja jälgige, et kõik olulised asjad oleks mainitud.
Õppepunktid •
Mõista, millised on kõige olulisemad dokumendid ja protseduurid seoses nendega;
•
Teada oma õiguseid ja kohustusi, et kindlustada legaalselt Eestis viibimine;
•
Osalejad vastutavad õppimise eest – mitte keegi ei tea kõike, kuid kõik teavad midagi. Materjalid informatsiooni hankimiseks on kättesaadavad. Õppijate kohustus on kasutada olemasolevaid infoallikaid, kui nende järgi vajadus on. Koolitaja võib soovi korral osalejatelt küsida, miks neil paluti üksteist õpetada ja kas nad arvavad, et üksteiselt õppimine võib olla tulemusrikas.
8.2 Ränne ja dokumendid – olukorrakaardid Aeg
20 minutit
Vajalikud vahendid
Olukorrakaardid
Eesmärk
Aidata osalejatel mõista, et kui nad on saanud rahvusvahelise kaitse Eestis, siis nad võivad elada ja töötada ainult Eestis. Lisaks peavad osalejad teadma erinevate elamislubade ja reisidokumentide põhinüansse. Tegevus aitab reflekteerida 8.1 ülesandes õpitut.
26
Tegevuse käik •
Jagage osalejad väikestesse rühmadesse;
•
Jagage igale rühmale arutamiseks situatsioonikaardid;
•
Paluge neil vaadata situatsioonikaartide lõpus olevaid küsimusi ja leida sobiv lahendus;
•
Öelge neile, et nad peavad pärast oma lahendusi ka klassiga jagama;
•
Paluge kõikidel rühmadel jagada oma arvamusi situatsioonikaartidel kirjeldatu osas ja arutlege koos;
•
Kui osalejatel on keeruline leida vastuseid, võib koolitaja jagada enda arvamust, kuidas oleks antud situatsioon sobilik lahendada;
•
Kui ühed situatsioonikaardid on läbi arutatud, andke neile järgmised.
Õppepunktid •
Kui isik saab Eestis elamisloa, siis tal on lubatud elada ja töötada ainult Eestis. Elamine ja töötamine teistes EL-i riikides võib põhjutada probleeme.
27
9. Digitaalsed oskused Eesmärgid Osalejad… •
Teavad kõige olulisemat seonduvat sõnavara;
•
Omavad baasteadmisi, kuidas kasutada e-teenuseid ja kus on avalikud interneti kasutamise võimalused;
•
Omavad ülevaadet interneti olulisematest võimalustest ja nende kasutamisest;
•
On teadlikud küberohtudest
Arutelupunktid •
Igapäevaselt kasutatavad e-teenused;
•
Mida internetis liikudes meeles pidada?
9.1 e-Alustame Aeg
15 minutit
Vajalikud vahendid
Tahvel, markerid
Eesmärk
Aidata osalejatel korrata või õppida tundma terminoloogiat ja e-teenuste kasutamise olulisemaid vahendeid
Tegevuse käik •
Küsige osalejatelt järgnevad küsimused: • M i s on I D - k a a r t ? E l e kt ro o n i l i n e i d e nt i t e e t ; kasutamiseks peab olemas olema id-kaardi lugeja (kas usb või sisseehitatud) ja arvuti. • Mis on mobiil-ID? Elektrooniline identiteet, mille kasutamiseks peab olemas olema mobiiltelefon (nuppudega sobib ka) ja leping teenusepakkujaga koos spetsiaalse SIM-kaardi ja igakuiste tasudega.
28
• Mis on smart-ID? Elektrooniline identiteet, mille kasutamiseks peab olemas olema nutitelefon smart-ID rakendusega, millega kaasneb vastav leping. • Mis on sotsiaalmeedia? Platvormid, millel saab luua ja jagada informatsiooni, ideid, mõtteid, pilte, uudiseid jm. See on kaasa toonud info parema liikuvuse, kuid samas ka tõstatanud küsimuse, kui kvaliteetne on saadav informatsioon. Allikad ei pruugi alati olla usaldusväärsed ja neile tuleb tähelepanu pöörata. Sotsiaalmeedias on võimalik laialdane valeidentiteedi kasutamine. • Mis on USB mälupulk? Andmekandja, kus saab hoida oma faile või neid ühest arvutist teise kopeerida. Hea tagavarafailide hoidmiseks. • Mis on küpsis? See ei ole maiustus, vaid andmeplokk. Kui inimene külastab veebilehte, siis veebileht saadab küpsise arvutile ja arvuti hoiustab seda. Küpsis võimaldab veebilehel jälgida, millal ja kuidas inimene lehte külastab ja hiljem ka reklaame saata. Kõik veebilehed peavad küsima, kas inimene nõustub küpsistega. •
Kolm esimest küsimust ja nende vastused on samad: sinu elektrooniline identiteet. Kirjutage sõnad „ID-kaart“, „mobiilID“ ja „smart-ID“ ka tahvlile.
•
Küsige osalejatelt, mida nad peavad teadma ja mis neil peab olemas olema, kui neil on tarvis kasutada elektroonilist identiteeti. Lisaks eelnevalt mainitud seadmetele (arvuti, telefon), peaks vastused hõlmama järgmist: • kiibiga elamisluba; • PIN-koodid – nii PIN1 kui ka PIN2 (mida tuleb hoida teistele inimestele kättesaamatus kohas); • ID-kaardi lugeja, kui kasutatakse arvutit; • turvaline keskkond e-teenuste kasutamise ajal – nii füüsiliselt kui elektrooniliselt.
29
•
Küsige osalejatelt, kas nad tunnevad, et selline keskkond on koolitusel loodud. Kui jah, siis võib suunduda praktilise poole juurde; kui ei, siis siiski proovida läbi, kuidas praktikas asjad töötavad. Tehke kindlaks, kes kasutab telefone ja kes arvutit/tahvelarvutit, et hilisemalt oleks lihtne kaardilugejat kasutada, kas sisseehitatud varianti või usb oma;
•
Kui osad osalejad eelistavad kasutada Smart-ID-d, siis on oluline, et nad teaksid: • Osalejad peavad meelde jätma, et Smart-ID eelduseks on nutitelefoni olemasolu ja selleks vastava rakenduse olemasolu, mis tuleb alla laadida kas Google Play’st või App Store’st. NB! Tähtis on rakendust ka uuendada. Smart-ID basic võimaldab üksnes onlinepankade külastamist. Smart-ID täisversioon võimaldab ligipääsu ka kõikidele muudele e-teenustele. Smart ID ei tööta vanadel või uuendamata seadmetel; • Smart-ID on rakendusepõhine ja töötab peamiselt identifitseerimise jaoks. Sellega on võimalik säästa raha – erinevalt mobiil-IDst või ID-kaardist lugejaga, ei nõua see täiendavaid väljaminekuid nagu igakuine tasu või vastavate seadmete (kaardilugeja) soetamine; • Rohkem infot on kättesaadav www.smartid.com – seda tuleks osalejatele ka näidata. • Smart-ID jaoks on vaja end eelnevalt identifitseerida – seda saab teha kas panga kaudu, pangas või IDkaardiga. ID-kaardiga tehes tuleb end registreerida siin https://rega.smart-id.com/ ja järgida siin olevaid juhiseid: https://portal.smart-id.com/register • Paluge osalejatel teha kodutööna antud test, kui nad kasutavad või planeerivad kasutada Smart-IDd: https://www.smart-id.com/quiz/
• Siiski peaksid kõik koolituse käigus proovima ka arvuti kaudu elektroonilise identiteediga toimetamist – kas SmartID aktiveerimiseks või peamiste punktide läbikäimiseks. Kui
30
kellelgi on kõik tehtud, siis nad saavad tugineda oma telefonile. • Kui mõned osalejad eelistavad mobiil-ID-d, siis nende jaoks on oluline teada järgnevat: • Mobiil-ID kasutamiseks on vaja saada teenusepakkuja (Elisa, Telia, Tele2) käest spetsiaalne SIM-kaart, millel on mobiil-ID funktsioon olemas; • Koos SIM-kaardiga saavad nad PIN1 ja PIN2 koodi, täpselt nagu ID-/elamisloakaardiga; • SIM-kaart tuleb aktiveerida Politsei- ja Piirivalveameti kodulehel: https://www.politsei.ee/et/juhend/mobiilid-taotlemine/taotlemine. Seda tuleb teha kehtiva ID-/ elamisloakaardiga; • Igakuine makse on 1 euro; • Mobiil-ID on elektrooniline identifitseerimise viis (võrdväärne ID-/elamisloakaardiga). See on sama turvaline kui muud elektroonilised identifitseerimise viisid; • DigiDoc’i kaudu on võimalik allkirjastada dokumente ka mobiil-ID’ga
9.2 Digitaalne identiteet ja allkiri Aeg
30 minutit
Vajalikud vahendid
arvuti, ID-kaardi lugeja, projektor, internetiühendus, PIN-koodid (osalejatel peaksid need peas olema) Osalejad on teadlikud DigiDoc programmist ja selle võimalustest ja nad oskavad elektrooniliselt ise koostatud dokumente allkirjastada
Eesmärk Tegevuse käik •
Küsige, kui paljud osalejatest on kasutanud enda elamisloakaarti e-teenuste jaoks. Kui osalejad on varasemalt
31
kasutanud, siis millised on olnud nende kogemused? Millised on head küljed ja millised on halvad küljed? •
Paluge osalejatel kontrollida, kas neil on arvutis olemas DigiDoc client programm. Laske kõikidel osalejatel kinnitada, et see on neil tõesti olemas ja nad on selle üles leidnud. Programmi koduarvutisse allalaadimiseks peaksid nad minema www.id.ee;
•
Laske neil sisestada oma kiibiga elamisloakaart kaardilugejasse ja kinnitada DigiDoc kaudu, et nende sertifikaadid on kehtivad;
•
Seadete alt nad saavad valida keele – eesti, inglise või vene;
•
Proovige järgi dokumendi allkirjastamine: • nendel, kellel on olemas Google kasutaja (G-mail), saavad proovida Google Docs’is (docs.google.com) dokumendi loomist; • kui nad on lauaarvutis, nad võivad luua dokumendi Word’is või mõnes muus tekstitöötlusprogrammis. See dokument võiks näiteks CV, kuna seda läheb neil hiljem vaja, kuid kui neil on CV olemas, siis nad võivad lihtsalt kirjutada lause „Ma kinnitan, et ma olen koolitusel osalenud“ ja allkirjastada selle digitaalselt; • sama loogika töötab ka muude dokumentidega, mida nad elektrooniliselt täitma peavad – a) lae dokument arvutisse alla; b) täida nagu on nõutud; c) allkirjasta.
•
Selleks, et asju oleks kergem üles leida, võiksid nad salvestada faili oma töölauale. Seejärel tuleb see lohistada töölaualt DigiDoc programmi. Nüüd peaksid nad sisestama oma PIN koodi, et oma dokumendile digiallkiri anda;
•
Kui nad on dokumendi allkirjastanud, küsige, mida nad näevad (vihje – fail salvestatakse samasse kohta, kus dokument on, kuid allkirjastatud fail on alati .asice lõpuga). Nad võivad selle salvestada ka enda valitud asukohta. Oluline on märkida, et allkirjaga koos on nende isikukood ja aeg, millal dokument allkirjastati. Kui keegi teine peab
32
samuti sellele samale dokumendile allkirja andma, siis esimene inimene võib selle .asice faili lihtsalt e-mailiga teisele inimesele edastada ja teine inimene teeb sama. „Print summary“ annab kinnituslehe, et dokument on valiidne; •
Alati on soovitatav teha Word’i ja muud failid enne allkirjastamist .pdf failideks. Siinkohal on hea näidata inimestele, kuidas teha .pdf faile Wordis ja muudes rakendustes.
•
Crypto – võimaldab faili krüpteerimist. See tähendab, et mitte keegi teine ei saa seda faili avada peale selle inimese, a) kes on faili krüpteerinud ja b) kellele see fail on mõeldud. Selleks on vaja teada teise inimese isikukoodi või krüpteerimisaadressi. See on turvaline viis delikaatsete informatsiooni edastamiseks. Selle jaoks on vaja PIN2 koodi.
9.3 E-teenused Aeg
60 minutit
Vajalikud vahendid
arvuti, ID-kaardi lugeja, projektor, internetiühendus, PIN-koodid (osalejatel peaksid need peas olema) Osalejad on teadlikud kõige olulisematest eteenustest ning teavad kust ja kuidas neid leida ja kasutada; sh eID funktsioon
Eesmärk Tegevuse käik •
Küsige osalejatelt, milliseid e-teenuseid on neil võimalik kasutada? Suuremal osal juhtudest ei ole nende vastused valed, sest ainult kahte asja ei saa interneti teel teha a b i e l l u d a j a l a h u t a d a . Kõ i k m u u d t e e n u s e d o n kättesaadavad ka internetis. Isegi valimine on võimalik, kuid on oluline märkida, et ainult kodanikud saavad osaleda parlamendivalimistel, kuid muudel Eesti elanikel on võimalik hääletada kohaliku omavalitsuse valimistel kui neil on olnud elamisluba vähemalt viis aastat.
33
•
Rõhutage, et eriti nüüd COVID-19 ajal soovitavad kõik institutsioonid kasutada e-teenuseid, selle asemel, et kontorisse kohale minna.
•
Küsige osalejatelt, kas nad teavad, kuidas pääseda ligi suuremale osale e-teenustele? Õige vastus on www.eesti.ee kaudu. Näidake seda neile ja paluge neil avada see leht enda brauseris – soovitatavalt Google Chrome’is või Firefox’is, kuna ID funktsioonid töötavad neis kõige paremini. Nad peaksid kõik jõudma sellele lehele:
•
Te võite paluda neil muuta lehe keel koolituse keelele vastavaks, kui see on võimalik, või näidata neile Google Translate võimalust. Siiski, kuna see leht pole kättesaadav näiteks türgi või araabia keeles, on oluline rõhutada eesti keele õppimise tähtsust.
•
Nad saavad sisse logida kasutades PIN1 ja näha kõige olulisemat enda kohta käivat informatsiooni.
•
Liikuge edasi „Ma vahetan elukohta“ juurde, laske neil sellele vajutada ja alustage „Kuidas ma saan registreerida oma elukoha“ – see peaks juhatama nad
34
rahvastikuregistrisse (https://www.rahvastikuregister.ee/) . Nad võivad proovida sinna sisse logida ja vaadata enda kohta käivat infot ka sealt. Oluline on märkida, et kõik Eesti elanikud peavad rahvastikuregistris olevaid andmeid ajakohastena hoidma. Kui nende aadress muutub, peavad nad seda ka seal uuendama. •
Kui nad kõik on rahvastikuregistris oma andmeid kontrollinud, minge tagasi www.eesti.ee ja seal valige „Olen h a i g e k s j ä ä n u d “ . S e a l o n p a l j u t e av e t s e o s e s tervishoiusüsteemi ja haiguspuhkusega seotud küsimustes. Nüüd laske neil avada patsiendiportaal www.digilugu.ee, kus nad saavad näha enda kohta käivat meditsiinilist informatsiooni, sealhulgas Haigekassa ja perearsti olemasolu, hiljutiseid tervisejuhtumeid ja -kontrolle, retsepte ja palju muudki. Paluge osalejatel sisse logida ja kinnitada, et nad näevad seal selliseid asju.
•
Naastes www.eesti.ee lehele, näevad nad seal jaotist „Tahaksin asutada ettevõtte“, kus on teavet vajalike protsesside kohta. Põhimõtteliselt kõik, mida koolituse käigus ka käsitletakse. E-äriregistri leiate aadressilt www.rik.ee ja jaotisest „e-äriregister“. Seega, kui nad on valmis oma ettevõtet alustama, saavad nad külastada seda lehte rohkema informatsiooni saamiseks.
•
Kui nad pole veel ettevõtte asutamiseks valmis, kuid kaaluvad Töötukassa teenuste asutamist, peaksid nad brauseris avama www.tootukassa.ee. Seal on taaskord vaja sisse logida, et e-teenuseid kasutada.
•
Nüüdseks peaks olema selge, kuidas erinevatele eteenustele ligi pääseda. Kui te lõpetate e-teenuste kasutamise, siis veenduge, et te logite välja ja ideaaljuhul ka sulgete brauseri ja puhastate vahemälu. Eriti juhul kui kasutate jagatud arvutit või avalikke internetipunkte!
35
9.4 Küberturvalisus Aeg
15 minutit
Vajalikud vahendid
Projektor
Eesmärk
Osalejad on teadlikud võimalikest küberohtudest ja sellest, kuidas vältida pettuse või raskemate küberrünnakute ohvriks langemist.
Tegevuse käik •
Küsige osalejatelt, kuidas nad saavad aru, kas veebileht on turvaline või mitte ja kuidas nad seda kontrollida saavad?
•
Näiteks mõndadel lehtedel on nähtav http:// või https://
•
Mida on oluline meeles pidada seoses PIN-koodidega– neid ei tohi mitte kellegagi jagada! Isegi mitte pereliikmetega, lähedaste sõpradega või tööandjaga. Koodid võib üles kirjutada, aga neid märkmeid ei tohi hoida kusagil kaardi lähedal või muus loogilises kohas (rahakotis, arvuti lähedal, klaviatuuri all, telefoni küljes või telefoni märkmetes pealkirjaga „PIN-koodid“. Kui te PINkoodid üles kirjutate, siis on soovitatav teha seda kodeeritult.
•
Kontodele sisselogides – salasõnu tuleb muuta regulaarselt ja üldiselt ei tohi kasutada lihtsasti äraarvatavaid paroole nagu enda või lähedaste nimi ja sünnikuupäev, sest neid peetakse nõrkadeks paroolideks.
•
Laske osalejatel kahes rühmas arutada: • Rühm 1: Kuidas ennetada viiruseid arvutis? Osalejad peaksid mainima järgmist: • Viirusetõrje programmide kasutamine – näiteks Avast, Norton, McAfee, Kaspersky või midagi muud.
36
• Ära kliki pop-up reklaamidel. • Ära kliki linkidel, mida sa ei usalda. • Ära lae alla asju kahtlastelt veebilehtedelt. • Ära ava kahtlaseid dokumente, mis on sulle saadetud. • Rühm 2: Kuidas vältida internetis pettuse ohvriks langemist? Osalejad peaksid mainima järgmist: • Ära kliki linkidel, mida sa ei usalda. • Ära räägi inimestele oma isiklikke andmeid ja jaga muud isiklikku informatsiooni. • Ära mitte kunagi ütle kellelegi oma salasõnu, PIN-koode, sisselogimisinformatsiooni või midagi sarnast. Eriti võõrastele e-maili teel. Ainult kriminaalid ja petturid küsivad su salasõna. • Uuri e-maili ja sõnumeid hoolikalt, enne neis sisalduvatele linkidele klikkimist ja küsimustike täitmist. • Ära sisesta oma krediitkaardi numbrit kusagile, välja arvatud juhul, kui sa ostad midagi usaldusväärselt leheküljelt. Ära saada oma krediitkaardi infot mitte kellelegi! • Vaheta oma salasõnu regulaarselt ja tühjenda oma sirvimisajalugu. • Te e k i n d l a k s , e t e - m a i l o n s a a d e t u d usaldusväärselt saatjalt. • Pangad ja muud asutused ei küsi su isiklikku informatsiooni, PIN-koode või mingite failide allalaadimist. Ainult petturid küsivad. •
Laske rühmadel esitleda oma arutelu tulemusi ja küsige teiselt rühmalt, kas neil on midagi lisada. Konkreetset nimekirja asjadest, mida nad nimetama peavad, ei ole, aga
37
kui nad peaksid midagi olulist ülevalt poolt mainimata jätma, siis juhendage neid, et nad jõuaksid ise puuduvate vastusteni. •
Rahvusvahelise kaitse all olevate inimeste sotsiaalmeedia kasutus on väga tundlik teema. Inimesed, kes on põgenenud sotsiaalsetel ja poliitilistel põhjustel, peaksid tähelepanu pöörama oma online-kuvandile. Ülemäärase informatsiooni jagamine, potentsiaalselt agressiivsete gruppidega suhtlemine ja muu online-suhtlus võib olla ohuks nende julgeolekule. See võib tõmmata neile soovimatut tähelepanu erinevatelt osapooltelt nagu valitsused, nende päritoluriigi valitsus, diasporaa, pagulasvastased grupid jm. Rahvusvahelise kaitse saajatel on samasugune õigus sõnavabadusele nagu kõikidel teistel, nii et neil on lubatud jagada oma arvamust ja vaateid internetis, nagu teha muudki. Samas peaksid nad olema valvel, kuidas nad seda teevad ja kuidas see mõjutab nende seisundit.
•
Nipp! Kui te tahate silma peal hoida internetiturvalisusega seotud uudistel, külastage www.ria.ee.
•
Nipp! Tee enda failidest tagavarakoopiad, et vältida oluliste failide kadumaminekut.
38
10. Elukoht Eesmärgid •
Mõista kinnisvara omamise ja rentimisega kaasnevaid kohustusi
•
Mõista, mida sobivat elukohta valides silmas pidada
•
Mõista üürilepingu tähtsust
Arutelupunktid •
Mida arvestada elukohta otsides
•
Üürileandja ja üürilevõtja kohustused ja õigused
•
Naabrid ja elu korterelamus
10.1 Olukorrad kodus Aeg
40 minutit
Vajalikud vahendid
Olukorrakaardid
Eesmärk
Lasta osalejatel mõelda võimalike probleemidele, mis võivad tekkida Eestis korterit üürides, ning nendele situatsioonidele vastavatele lahenduste leidmisele.
Tegevuse käik: •
Küsige osalejatelt, mida nad arvesse võtavad, kui nad üürivad või ostavad korteri. Kirjutage nende vastused üles. Kuigi üldiselt ei ole nende vastused valed, pidage silmas, et j ä r g n e va d a s p e k t i d o l e k s i d m a i n i t u d : a s u ko h t , küttesüsteem, korteri seisukord, hind, omaniku valmidus kirjaliku üürilepingu sõlmimiseks, kaugus ja ligipääsevus infrastuktuurile, korteriühistu olemasolu ja suutlikkus probleeme lahendada, naabrite arvamus,
39
kommunaalkulude suurus suve- ja talvekuudel, veearvestid ja suitsu-/gaasiandurid. •
Näidake osalejatele fotosid ja küsi, kas nad teavad, mis on fotodel: suitsuandur, gaasiandur, erinevad prügikastid, radiaatorid, gaasiküte, elektripaneel, tuletekk, reklaamist loobumise kleebis. NB: nendel asjadel võivad olla erinevad mudelid ja välimused.
•
Jagage osalejad väikestesse gruppidesse ja andke igale rühmale „Olukorrad kodus“ leht arutamiseks. Öelge neile, et pärast arutelu lõppu peavad nad oma mõtteid ka klassiga jagama.
•
Pärast arutelu lõppu rühmades, paluge igal rühmal lugeda enda olukorrad ette ja selgitada, millistele järeldustele nad jõudsid. Juhul kui osalejatel oli keerulinie leida õiget vastust, peaks koolitaja selgitama, kuidas oleks sellistes situatsioonides kohane käituda, lähtudes Eesti tavadest. Kuigi antud ülesande puhul pole otseselt valesid vastuseid, oleks juhul, kui osalejate vastus on ebapiisav, kiita nende vastust ja suunata neid õige vastuse poole.
Õppepunktid: •
Üürileping on ülimalt oluline. Kui lepingu keel ei ole arusaadav, peaks üürilevõtja küsima tõlget või leidma kellegi, kes saaks aidata. Väikeses kirjas teksti mõistmine on samuti tähtis.
•
Kui üüripind on möbleeritud, tuleks kontrollida lepingu juures olevast lisast, kui palju sellest jäetakse üürilevõtjale kasutamiseks. Kui mööblil on kahjustusi enne sissekolimist, tuleks need samuti lepingusse üles märkida.
•
Kui üürilevõtja soovib korteris muudatusi teha (remont, mööbli väljavahetamine jne), võiks üürileandjaga enne sissekolimist läbi arutada, millisel määral on lubatud muudatusi teha.
•
Enne muudatuste tegemist oleks alati tarvis eelnevalt üürileandja nõusolek saada.
40
•
Kortermajas elades tuleb järgida üldiseid reegleid ja austada oma naabreid.
•
Kõikide lekete ja muude probleemidega tuleb tegeleda esimesel võimalusel, sest vastasel juhul võivad tagajärjed olla palju tõsisemad.
Olukorrakaardid The tap in the bathroom is leaking badly and you are responsible for the water bill. Your landlord has promised to fix it, but that was 3 months ago, and nothing has been done.
You have been living in your apartment for 6 months when you find an apartment that is cheaper, better, and closer to work. You have signed a one-year lease.
What would you do?
What would you do? Your neighbours keep playing loud music from morning till evening. They are constantly smoking in the hallways and have people visiting. This disturbs you – the smell from the hallway spreads into your apartment, and you cannot sleep at night because of the noise.
You have rented an apartment and signed a lease for one year. That year is almost over. You would like to rent the apartment for another year, but your landlord wants to raise the rent by 10%. What would you do?
How would you deal with this situation?
On November 15, your landlord phones to tell you that he wants to move into your apartment himself and that you are to move out at the end of the month. You ask for more time to find a new place, but he says ‘no’. On November 31, you come home to find your landlord in your apartment. He tells you he has shut off the water and is changing the locks.
You have agreed with the owner of an apartment to rent the place; however, he does not want to sign an official rent agreement and prefers that you pay rent in cash. What do you think about such a situation?
What would you do?
41
Your favourite football team from your country of origin has won a game, you are very excited about it and you want to celebrate by hanging the team’s flag from your balcony.
Your landlord has given you permission to replace the old furniture and to throw the old items out. Where do you put the old furniture?
What do you do?
You need to register your living place in the population registry, but the owner does not want to agree to this.
You want to change the wallpaper at your apartment (or replace some furniture items, paint the walls, hang something on the wall).
How would you solve the situation?
What is the first thing you do?
Your rent bill also includes renovation costs for the building. You think this is a long-term investment in the house itself and that this is not something you should pay.
You have rented an apartment, but then decide that it is cheaper if you share the rent with a friend. Do you ask permission from the landlord, or do you just ask your friend to move in?
How do you go about addressing the situation?
You are checking your mailbox and you find a note that says:
You are checking your mailbox and you find a note that says:
Lugupeetud elanikud! Lumekoristus parklas toimub 22. veebruaril ajavahemikus 10-14. Palume autod selleks ajaks mujale parkida ja parkla tühjana hoida. Täname mõistva suhtumise eest. KÜ Juhatus.
Lugupeetud elanikud! Seoses planeeritud remonditöödega on meie majas 5-7 märtsil sooja vee katkestus. Täname mõistva suhtumise eest. KÜ Juhatus. What does it mean? What should you do?
What does it mean? What should you do?
42
You are checking your mailbox and you find a note that says: You have seen recycle marks on your bottles, as well as the recycle bins and bottle return machines everywhere, but you are not sure how to use these.
Lugupeetud elanikud! Korteriühistu üldkoosolek toimub 23.03.2021 kell 18.00. Palume kõikidel korteriomanikel koosolekust osa võtta. KÜ Juhatus.
What do you do?
What does it mean? What should you do? The smoke alarm or the fire alarm in your apartment goes off.
Summer is over and your apartment feels cold.
What do you do?
What do you do?
You are a smoker, and you want to smoke at home.
You want to take a pet, but there is no information in your contract whether it is allowed or not.
What do you do?
What do you do?
43
11. Haridus Eesmärgid •
Osalejad tunnevad haridussüsteemi ning selle võimalusi nii lastele kui täiskasvanutele
•
Osalejad saavad aru hariduse olulisusest
•
Osalejad mõistavad vanemate rolli lapse hariduses
Arutelupunktid •
Põhiharidus, gümnaasium, kutseharidus, kõrgkoolid, täiskasvanute haridus
•
Hariduse olulisus
•
Kooli sisseastumine ja õpetamiskeel
11.1 Hariduspuu Aeg
60 minutit
Vajalikud vahendid
Tahvel, markerid
Eesmärk
See tegevus aitab arutada Eesti haridussüsteemi üle, tõmmates paralleele päritoluriigiga ning tuues välja seose hariduse ja tööturuvõimaluste vahel. Tegevuse käigus anda ka praktilist informatsiooni, kuidas jätkata haridusteed Eestis.
Tegevuse käik •
Liigu olemasolevatelt teadmistelt uutele teadmistele. Küsige osalejatelt, milline on haridussüsteem nende päritoluriigis. Sa võid küsida näiteks haridustasemete, kohustusliku kooliea, hariduse maksumuse, vanemate rolli ja tööturu kohta.
44
•
Küsi, kas on vabatahtlikke, kes oleksid nõus joonistama enda päritoluriigi haridussüsteemi tahvlile. Nad võiksid seda ka selgitada.
•
Koolitaja joonistab Eesti hariduspuu ja selgitab iga etappi, rõhutades 7-17-aastaste koolikohustuslikkust kuni põhihariduse omandamiseni. Doctoral degree
Diploma of Professional Higher Education
Master’s degree (2 years) Bachelor’s degree (3 years)
Technical/vocational College
University
(2-5 years)
Secondary Leaving Examination General Secondary School
Vocational Secondary School
Ages 16-19 (3 years)
Ages 16-19 (3 years)
Basic School (Primary and Lower Secondary) Ages 7-16 (9 years) Early Childhood Education Ages 3-7 (Not Compulsory)
•
Paluge osalejatel selgitada, mis on kahe süsteemi erinevused.
•
Andke koopia hariduspuust ka osalejatele.
•
Te võiksite osalejatelt küsida, kas neil on juba Eesti haridussüsteemiga kokkupuuteid. Kui jah, siis kas on esinenud ka üllatusi.
•
Küsige osalejatelt, kuidas nad sooviksid Eestis oma haridusteed jätkata. Iga juhtumi puhul võiksite olla valmis vastama, kuidas seda saavutada. Ärge unustage arutada täiskasvanute haridusega seotud aspekte – arvestades, et rühmas võib olla inimesi, kellel ei pruugi olla põhi- või
45
keskharidust – ning varasema õppe ja töökogemuse tunnustamist ENIC-NARICus. •
Kui osalejatel puudub põhiharidus või selle olemasolu tõendamiseks vajalikud dokumendid ja nad on vähemalt 18-aastased, siis nad võivad omandada kutsehariduse ka ilma põhihariduseta.
•
Kui osalejatel on lapsi, siis küsige, kas nad käivad koolis või lasteaias. Rõhutage, et lasteaias käimine on oluline, sest see võimaldab lastel keelt õppida ja eakaaslastega suhelda.
Õppepunktid: •
Tööturule sisenemine on võimalik iga haridustasemega.
•
Paremad töökohad üldjuhul nõuavad kõrgemat haridust.
•
Rahvusvahelise kaitse saajatel on võimalik jätkata nende haridusteed Eestis.
•
Kutseharidus võib anda konkreetsema ja praktilisema diplomi ning kergema ligipääsu tööturule.
•
Lasteaias käimine loob lastele hea võimaluse eesti keele õppimiseks ja eakaaslastega suhtlemiseks.
11.2 Eesti keele õppimine Aeg
25-30 minutit
Vajalikud vahendid
Tahvel
Eesmärk
Meenutada osalejatele eesti keele õppimise olulisust ja teha kindlaks, et nad teavad, millised keeleõppevõimalused neil on.
Tegevuse käik •
Küsige osalejatelt, kas ja miks on oluline õppida ja tunda kohalikku keelt.
•
Küsige osalejatelt, kas nad teavad eestikeelseid sõnu.
46
•
Küsige, mis on nende arvates peamised raskused ja takistused eesti keele õppimiseks.
•
Küsige, kas nad teavad, kuidas alustada eesti keele õppimist.
•
Tehke lühike PowerPoint’i esitlus eesti keele õppimise kohta.
Õppepunktid: •
Eesti keelt peaks õppima niipea kui võimalik.
•
Lasteaias ja koolis käies õpivad lapsed keelt kiiremini. Siiski peaks vanem samuti keelt õppima, mitte jääma lootma lastele.
•
Eesti keele õppimine on väga tähtis, et tutvuda uute inimestega ja mõista kohalikku kultuuri
•
A1-A2 tasemel saab eesti keelt õppida tasuta Tartu Rahvaülikooli kursustel. A1-A2 taseme omandamine on rahvusvahelise kaitse saajatele ka kohustuslik.
•
Lisaks kursustele on olemas ka muid võimalusi eesti keele õppimiseks – Töötukassa, keelekohvikud, online-kursused (Keeleklikk jm). On soovitatav silm peal hoida INSA kodulehel, sest seal leidub informatsiooni keelekohvikute ja Eesti Keele Majas toimuvate ürituste kohta.
•
Pikaajalise elamisloa ja kodakondsuse jaoks on tarvis head keeleoskust.
47
12. Tervis Aeg
20 minutit
Vajalikud vahendid
Lauamäng
Eesmärk
See ülesanne katab mitmeid tervisega seotud õppepunkte, sealhulgas informatsioon tervisliku eluviisi kohta, retseptiravimid, ravikindlustus, 112 hädaabinumber, perearsti roll jne. See on kohandatud versioon WHO töötajate Aafrikas väljatöötatud mängust; kõik on kohandatud sobivamaks arvestades Eesti olusid ja Eestis elavate pagulaste võimalike probleeme.
Tegevuse käik •
Iga kahe-kolme osaleja kohta on üks mängulaud.
•
Nad veeretavad tärignut ja liigutavad nuppe vastavalt saadud arvule, liikudes „tervise“ poole. Teel kohtavad nad halbu terviseharjumusi, mis neid tagasi liigutavad, aga ka häid harjumusi, mis neid kiiremini edasi aitavad.
•
Mängu mängitakse vaid 10 minutit – tavaliselt on keegi selle aja jooksul juba võitnud. Isegi kui keegi veel lõpetanud pole, võib siiski mängu pärast 10 minutit lõpetada.
•
Kui osalejad jõuavad kasti, kus nad liiguvad kas üles või alla, paluge neil tekst valjult ette lugeda. Küsige lisaküsimusi, mis on tervishoiusüsteemi ja tervisliku eluviisi osas kohased.
•
Küsimused võivad olla näiteks järgnevad:
1 You are physically active – you engage yourself in outdoor activities, and do some sports (cycling, running, go for long walks).
14 You are fit, which reduces the likelihood for you to have health complications.
48
3 You consult your family doctor, who, if needed refers you to a specialist doctor. You have to apply for family doctor from a health centre which is in your region. The visit to family doctor is for free. Also, the family doctor can pay a home visit if you are too sick, but you would have to pay for it. Do not forget to agree on an appointment with your doctor by phone or email! You can always change your family doctor. If you are asylum seeker living in the RC, please always inform the staff of RC if you have health problems.
19 Specialized doctors. In most cases you need a referral note (issued digitally) to visit a specialist doctor. You can get it from your family doctor. You do not need a referral from you family doctor to see a psychiatrist, gynaecologist, dermatologist, optician dentist, pulmonologist (for tuberculosis treatment), infection specialist (for HIV/AIDS treatment), surgeon or orthopaedist (for traumatology).
9 you have caught a cold – you have runny nose, sore throat and/or cough.
13. if you feel strong enough you can go straight to the pharmacy and ask for respective medications (they are sold on the counter), the pharmacist can help you with choosing the right medication. Also, you can have free medical advice by calling 1220. In that case you do not necessarily need to visit a doctor.
12. You follow all the instructions given by the doctor. Whatever is the gender of the doctor, whatever they say, you have to trust them or then consult another doctor. Doctors know what is best for your health. Listen to them.
16. Your health improves faster. With right treatment and if you follow the treatment, you have higher chances to regain and retain your health.
49
15. In case it’s trauma, some chronicle illness or tuberculosis or you want to visit an optician, dermatologist, gynaecologist or psychiatrist you agree on an appointment with the specialist. For these specialists you do not need your Family Doctors referral.
26. You prevent the situation getting worse and at the same time get direct treatment.
17. You have fallen ill, your immune system has been weakened by infections and germs. Either you haven’t dressed properly, or your diet is wrong etc.
3 You consult your family doctor, who, if needed refers you to a specialist doctor. You have to apply for family doctor from a health centre which is in your region. The visit to family doctor is always for free. Do not forget to agree on an appointment with your doctor by phone or email! You can always change your family doctor.
18. You have purchased and are taking all medications as prescribed by the doctor. The medications are prescribed by the doctor electronically, thus you take your residence permit card with you when going to the pharmacy. If you are asylum seeker, then the RC will purchase your medications
30. With right medication and following doctors’ instructions your condition improves lot faster and there is smaller likelihood for any kind of complications.
21 You are ill but do not have a family doctor or do not consult your family doctor. Therefore, your illness might not get necessary treatment and have later complications.
6 your situation deteriorates, and you might end up in the E.R, which provides you with immediate aid if required. The services provided by E.R are not expensive. Do not turn to emergency room if you do not require immediate help.
23 You don’t have healthy diet and eat only calorie rich food, and no vegetables, fruits
8 You are subject to obesity, which can affect your body functioning and have more risks on your heart.
50
25 You are consuming drugs, alcohol and other toxins.
2 You have become addicted/ developed addictions towards certain substances. You should try to give up smoking, consuming alcohol and you could also turn to a doctor for help
27. You (or your wife) visit doctor regularly while pregnant. For that you can visit your family doctor or the nurse. They will monitor your health and the health of the baby.
29. You (or your wife) and baby are healthy
31. You do not have health insurance. You are subject to health insurance when you have Estonian residence permit, and you work here or you have your own business. In case you have become unemployed you should register yourself in unemployment office in order to receive health insurance If you are an asylum seeker you have to inform the Reception Centre about your health problems.
11 You have to pay for your own health care in full and it can be very expensive. If you do not have enough money to visit a doctor your health will deteriorate
33. You have not taken care of your mental health.
20. You have developed stress, you get moody, easily irritated, and agitated, feel lonely and isolated, or depressed. Try to think positive, have enough time to relax, socialize with other people.
•
Kui mäng on lõpetatud, paluge osalejatel avada tervise peatükk käsiraamatus ja selgitage neile tervishoiusüsteemi skeemi. Rõhutage perearsti kui esimese kontaktpunkti , kelle poole nad tervisemuredega pöörduma peaksid, olulisust.
•
Te võite kasutada tahvlit, et visualiseerida kõige olulisemad punktid.
•
Kokkuvõtet tehes te võite teha väikese võistluse, küsides rühmades olevatelt osalejatelt küsimusi teema kohta. Te
51
võite kasutada väikest palli ja visata selle osalejale, kes peaks vastuse andma. Kindlustage, et osalejad tõesti teavad, mida nad peavad haigeks jäädes tegema, kuidas arsti vastuvõtule pääseda, kuidas perearsti nimistusse registreerida, kust osta ravimeid, kuidas saada hädaabi. Küsimused võivad hõlmata ka järgmist: • Kuidas elada tervislikult? • Mida tuleb teha haigeks jäädes? • Kelle poole tuleb esimesena pöörduda tervisemure korral? • Kuidas arsti vastuvõtule pääseda? • Kuidas perearsti nimistusse registreerida? • Millistel juhtudel on võimalik pöörduda eriarsti juurde ilma saatekirjata? • Kust ja kuidas osta ravimeid? • Kust saada hädaabi? • Mida teha kui te saate külmetuse? •
Kui küsimustele on vastatud, võite koos arutleda, kuidas nad vastasid ja miks just nii. Kui midagi vajab täpsustamist, selgitage seda palun osalejatele.
•
NB! Suurem osa tervishoiuteenuseid on tasuta, kui inimesel o n t e r v i se k i n d l u s t u s (vä l j a a r va t e s t e a t u d eratervisekindlustused, mis töötavad teise loogikaga) • Koduvisiidi puhul peaksite maksma kuni 5 eurot külastuse kohta (välja arvatud rasedate ja kuni 2aastaste laste puhul) • Hospitaliseerimise puhul võidakse küsida 2,50€ suurust tasu öö kohta kuni 10 päeva. Erandiks on intensiivravi, rasedusega seotud haiglas olek, ohtlikud nakkushaigused ja psühhiaatrilised probleemid)
52
•
NB! Hambaravi puhul on täielik kindlustus (välja arvatud 5 eurot visiiditasu) kuni 19-aastastel lastel, kuid see kehtib ainult Haigekassa lepingupartnerite juures. Täiskasvanutel on 40 euro suurune hambaravihüvitis, mida nad saavad kasutada, kui nad maksavad ise vähemalt 50% arvest. See kehtib samuti üksnes Haigekassa lepingupartnerite juures käies. Näiteks, kui hambaarsti juures on teie arve 60 eurot, siis te peate maksma sellest 50% ehk 30 eurot ja ülejäänu maksab Haigekassa. 10 eurot jääb veel alles, mida on võimalik kasutada järgmisel korral samal aastal hambaarsti juures käies. Kui raviarve on 85 eurot, siis Haigekassa võib maksta vaid 40 eurot ja te peate ise maksma 45 eurot. Suurem hüvitis, mis on 85 eurot, on saadaval rasedatele, alla aastase lapse emale, töövõimetuse saajatele, pensionäridele ja meditsiinilistel põhjustel rohkemat hambaravi vajavatele inimestele. Kasutamata hüvitist ei saa kanda edasi järgmisesse aastasse. • Kasutamata hüvitise suurust saate vaadata www.eesti.ee hambaravihüvitise sektsioonist, aga andmeid kuvatakse vaid juhul, kui teil on õigus hüvitisele.
•
NB! Vastuvõtuaegadele võivad olla COVID19 tõttu pikad ooteajad, mistõttu võib perearst nõustada teid hoopis telefoni või interneti teel.
Õppepunktid •
Süvenda arusaama Eesti tervishoiusüsteemi toimimisest
•
Kuidas saada tervisekindlustus?
•
Mida teha kui ollakse haigestunud?
•
Mida teha, kui on tarvis erakorralist abi?
•
Kuidas registreerida perearsti nimistusse?
•
Kes on erialaarst?
•
Kust osta ravimeid?
53
13. Sotsiaalteenused ja tugisüsteem Eesmärgid •
Osalejad teavad, miks ja kellele on sotsiaalteenused ja -abi suunatud ning milline on üksikisiku vastutus sellega seonduvalt.
•
Osalejatel on arusaamine sotsiaalteenuste ja tugisüsteemi toimimisest ning nende endi võimalustest seda vajaduse korral kasutada.
•
Osalejad õpivad erinevate riigi ja kohaliku omavalitsuse pakutavate sotsiaalteenuste kohta, mis on suunatud rahvusvahelise kaitse saajatele.
•
Osalejad õpivad ka teiste teenusepakkujate kohta, kes võivad neid abistada.
Arutelupunktid •
Kohanemise ja integratsiooniga seotud teenused ja teenusepakkujad
•
Sotsiaalabi
•
Kelle poole pöörduda, kui nende õiguseid on rikutud
•
Ku s t j a m i l l i s t e l t i n g i m u s t e l o n võ i m a l i k sa a d a sotsiaalteenuseid
13.1 Olukorrakaardid Aeg
70+20 minutit
Vajalikud vahendid
Olukorrakaardid, abikaart, väike pall.
54
Aidata osalejatel mõista peamiseid pakutavaid teenuseid, teenusepakkujaid ja nende õiguseid teenuste saamiseks. Lisaks arutada, milliseid teenuseid rahvusvahelise kaitse saajad võivad vajada ja hallata nende ootuseid sotsiaalsüsteemile.
Eesmärk
Tegevuse käik •
Jagage osalejad väiksestesse rühmadesse, soovitatavalt paaridesse.
•
Andke igale rühmale olukorrakaardid ja abileht.
•
Paluge rühmadel ise arutada, milliseid teenuseid ja abi oleks nendes olukordades vaja. Paluge neil valida igaks juhuks sobilik tugiteenus.
•
Paluge esimesel rühmal oma olukord ette lugeda ja öelda, millist tuge oleks selles olukorras tarvis. Teised rühmad võivad ka omi soovitusi anda.
•
Tehke kindlaks, et osalejad mõistavad tugiteenuse põhimõtet ja seda, kes seda pakub. Teie kui koolitaja võite võite kaasa aidata:
•
Eesti keel – kuigi see on juba hariduse all kaetud, on hea seda korrata. Rahvusvahelise kaitse saajad võivad osaleda tasuta kursustel: • Tartu Rahvaülikoolis A1-A2 tasemel • Eesti Töötukassa kaudu • INSA kaudu • Keelekohvikutes • Erakoolides (kui eksamid on tehtud edukalt, on võimalik taotleda kulude hüvitamist) • Üldjuhul peavad nad natuke aega ootama, enne kui kursused avatakse.
55
•
Rahaline abi – väga oluline on rõhutada, et prioriteet peaks olema töö leidmine! Kui neil võtab see aega, siis on saadaval järgmine abi: • Kui nad on end töötuna registreerinud, siis Töötukassa võib pakkuda teatud rahalist abi – töötutoetus ja hüvitised koolitustel osalemisel. See abi on aga individuaalne, mistõttu tuleks alati Töötukassa konsultandiga konsulteerida. • Kohaliku omavalitsuse toimetulekutoetus, mille suurus on 150 eurot esimese pereliikme kohta ja 120 eurot iga järgneva kohta. Lapse puhul on toetus 180 eurot lapse kohta. Loogika on samas see, et toimetulekutoetus arvestab toimetulekuks minimaalset vajalikku summat, mis kataks ära toidu, elamiskoha ja muud eluks esmavajalikud asjad. Toimetulekutoetuse taotlust tuleb uuendada tihti. See toetus ei kesta igavesti, mistõttu on vaja leida viis sellest sõltumatu olemiseks. Erakorralist abi nagu toit ja toiduained on võimalik saada supiköökidest või Toidupanga kaudu. Kohalik omavalitsus võib omalt poolt toetada lapse sünni, ning lasteaia ja kooli alustamise puhul. • S o t s i a a l k i n d l u s t u sa m e t – l a pse t o e t u se d , sünnitoetus, pensionid. Kõike saab taotleda online’s.
•
Töötamine – töötamine on ülioluline. Kui ei ole võimalik leida soovitud tööd ei üksi ega oma sõprade kaudu, siis on alati võimalus leida abi: • Töötukassa – võtke end töötuna arvele, kui te ei tööta, või kui töötate aga otsite uut tööd, siis registreeruge tööotsijana. Teilt oodatakse, et te oleksite aktiivsed ja töötaksite töö leidmise nimel. Tä i e n d k o o l i t u s t e l o s a l e m i n e – n ä i t e k s arvutikasutamise oskuste parandamine, spetsiifiliste oskuste omandamine – võib aidata töö leidmisel.
56
• Töötukassa on ka projekt „Minu esimene töökoht“, mis on suunatud tööandjatele, kuid toetab seekaudu ka pagulaste tööleasumist. • Tugiisik võib aidata nõuga töö otsimisel. • Proovige ka vabatahtlikku tööd, et saada rohkem kogemust ja laiendada oma võrgustiku. •
Psühholoogiline abi – kui te ei tunne end vaimselt hästi, siis on oluline otsida abi: • Esmalt püüdke ise mõelda ja analüüsida, mis võiks olla probleemi põhjuseks ja kas seda oleks võimalik lahendada ka ise või usaldusväärsete sõprade abiga. • Perearst – selgitage oma olukorda perearstile, kes saab hinnata, kas teid on vaja suunata psühholoogi või psühhiaatri juurde. • Kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja – te võite võtta ühendust sotsiaaltöötajaga, selgitada oma olukorda ja nad saavad hinnata, kas teil on vaja psühholoogi abi või on neil pakkuda mingeid muid tugiteenuseid. • Töötukassal on samuti võimalik teid suunata psühholoogili juurde. Seega, kui te olete töötuna registreeritud ja tunnete, et vaimne tervis võib olla takistusteks töö leidmisel, arutage seda konsultandiga ja nad võivad teid edasi suunata. • Samuti on võimalik saada vastuvõtuaeg erakliinikus psühholoogi juurde. • Tõenäoliselt tuleb natukene aega vastuvõtuaega oodata, sest järjekorrad on pikad nagu teiste eriarstide juures. Seetõttu ei tohiks abi otsimist viimasele minutile jätta.
•
Probleemid tööandjaga – lahendus oleneb probleemi sisust, aga üldiselt on olemas järgnev abi: • Sotsiaalkindlustusamet – võimalike lepinguga seotud probleemide ennetamiseks, sh kui tunnete, et
57
tööandja ei pruugi teiega täielikult aus olla, võite pöörduda SKA poole ja lasta neil oma leping üle vaadata ning anda nõu, kuidas läbirääkimisi pidada ja/ või kontrollida, kas tööandja on usaldusväärne. SKA saab aidata ka Tööinspektsiooni poole pöördumisega. • Tööinspektsioon – juhul kui tööga seonduvaid seaduseid on rikutud, teil on olemas kirjalik leping, teile pole palka makstud või midagi muud sellist, siis on teil võimalik pöörduda TI poole. • Võrdõiguslikkuse volinik – kui te tunnete, et teid on diskrimineeritud ja teile pole pakutud teie kolleegidega võ rd s e i d t i n g i m u s i , s i i s t e võ i t e p ö ö rd u d a võrdõiguslikkuse voliniku poole. Põhjus sinna pöördumiseks võivad olla ka see, et teid on vallandatud või pole palgatud teie vanuse, usu, seksuaalse sättumuse või uskumuste põhjal. Pange tähele, et te peate oma kaebuse tõestamiseks esitama täpsed tõendid sündmuse kohta. •
Tervishoid – hea tervis ja teamised, kust selleks abi otsida, on olulised. Tervisealaste küsimustega pöörduda perearsti, eriarsti, EMO ja/või 1220 poole. Muude küsimustega on järgnevad võimalused: • Terviseamet – kui teil on probleeme perearstiga või perearsti leidmisega, siis alati pöörduge Terviseameti poole abi saamiseks. • NB! Haiguspuhkuse puhul on kolm esimest päeva inimese enda kaetavad, mis tähendab, et ta ei saa palka sellel ajal. Selle muutmise üle käib arutelu, kuid ei ole kindel, mis ja millal toimub. • COVID-19 tõttu on ajaperioodil 01.01.202130.04.2021 tehtud selles ajutisi muudatusi. Sellel perioodil on ainult esimene päev inimese vastutus, 2.-5. päeva katab tööandja ja alates 6. päevast Haigekassa.
58
Olukorrakaardid Dmitry has taken Estonian language courses in the Tartu Folk High School and has passed the classes successfully. He can read the news, watch Estonian shows, and write simple texts in Estonian, but he not confident about speaking Estonian. He wants to practice speaking Estonian, but he doesn’t have any Estonian friends to talk with.
Polina is new in the country. Everyone tells her that she should immediately find a job. She understands that she needs money to survive, but finding a job is not so easy and she is not ready for every kind of job either. Polina is ready for some entry level job, but she still desires something that meets her skills and education.
What should Dmitry do?
What should Polina do?
Julia signed a rental agreement for a year with a one-month notice for termination. If not terminated, the agreement would be extended automatically for another year. Five days before the end of current contract, the landlord informs Julia that she needs to move out. The landlord threatens her that if she doesn’t move out, he will throw out her things and change the locks.
Oleg is looking for a job, but it is not going very successfully. In his country of origin, he used to own a small business that provided him enough income, so he has no experience in creating CVs, writing motivational letters, and applying for a jobs. However, he understands that he needs to learn this. What should Oleg do?
What should Julia do? Yana arrived in Estonia two months ago, when she was 7 months pregnant. She gave birth in Estonia. Yana hasn’t received birth allowance or child allowance yet, but she has heard that she might be eligible for that.
Denis and Anya are young parents with a newborn. It is 3 am in the night and their baby has a fever. They have no idea what to do and their parents are not answering the phone. What should Denis and Anya do?
What should Yana do?
59
Boris used to live a good life in his country of origin – he had a successful business, nice home, and all his material needs were covered. He had to leave due to persecution. Boris received international protection in Estonia. He was offered a job in a cleaning company, the income is minimal, the apartment is small, and the life in general is not enjoyable. Boris doesn’t sleep well and has nightmares of the events he has experienced in his country of origin.
Andrei has been working for six months. During last four months, he has got paid for some months, but not for all six months. His employer promised to pay him the missing salary next month. When the next month came, Andrei went to ask for his missing salary. The employer told him that he should not come back to work tomorrow, his services are not needed and he as a foreigner is harming company’s image. What should Andrei do?
What should Boris do? Vadim and Lena are registered in Töötukassa and they are actively looking for a job. They are not spending much, but it is still difficult to survive, especially since they have three children. They really need some additional financial support until they can find jobs.
Ksenia is a single mother with two children. Last month was an extremely cold month and the heating bills were huge. She paid the bills, but now she has only 5€ until her payday, which is in two weeks. She can’t afford to buy food or other necessary items. What should Ksenia do?
What should Vadim and Lena do?
Diana received international protection in Estonia, and now she wants to take language courses to settle in faster. However, her income is still very low, and she is afraid that she can’t afford the classes.
Gleb participated in IOM Welcoming Programme and wishes to receive more information about living in Estonia. What should Gleb do?
What should Diana do? Nikita found a job, but his new employer asks him to do 13-hour shifts for 6 days a week.
Artem wants to integrate and to become a member of Estonian society as fast as he can.
What should Nikita do?
What should Artem do?
60
Sofia is generally pleased with her life, but every time she goes outside or is getting ready to leave the home, she feels horrible anxiety.
Pavel has been working hard for many months, but now he lost his job. Currently, he doesn’t have any income. What should Pavel do?
What should Sofia do? Roman is feeling well, but during the past few months he noticed an unusual lump on his neck that slowly keeps growing bigger.
Alena has been feeling sick for few days. She has a small fever and can’t go to work. What should Alena do?
What should Roman do?
61
Abileht What?
Who?
Estonian language
Foundation Tartu Folk High School (Rahvaülikool) Unemployment Insurance Fund (Eesti Töötukassa) Estonian language cafes
Money
Local municipality (subsistence benefit, emergency social assistance) Unemployment Insurance Fund (Eesti Töötukassa – unemployment benefit, unemployment insurance benefit) Social Insurance Board (birth allowance, child allowance, childcare allowance, state pension)
Work
Unemployment Insurance Fund (Eesti Töötukassa) Internet portals Friends Support person
Psychological support
Family doctor Psychologist National Victim Support Centre (Ohvriabi)
Everyday help
Support person Social worker at the municipality
Integration support
Support person Welcoming programme Integration Foundation (INSA) International House Tartu
Legal support
Free State Legal Aid (Estonian Union of Lawyers, Eesti Õigusbüroo OÜ) NGO Estonian Human Rights Centre Gender and Equality and Equal Treatment Commissioner
Issues with employer
Labour Inspectorate (Tööinspektsioon)
Health care
Family doctor Specialist doctor Emergency medical care (EMO) Family doctor information line (1220)
62
14. Töö Eesmärgid •
Teada, kuidas alustada sobiva töö otsimist Eestis.
•
Mõista töövõimaluste erinevaid tasemeid.
•
Tunda erinevust seaduses defineeritud töökultuuri ja ühiskonna poolt defineeritud töökultuuri vahel.
•
Teada, mis on töötaja kohustused ja õigused lähtudes töökultuurist
•
Teada, kust on võimalik leida vajaduse korral abi
Arutelupunktid •
Kuidas leida sobivat tööd
•
Tööleping ja selle tähtsus, sh ekspluateerimise ennetamine
•
Tööaeg
•
Võrdsus ja diskrimineerimise vältimine töökohal
•
Kust leida abi ja rohkem informatsiooni
14. 1 Kuidas leida Eestis tööd? Aeg
5-10 minutit
Eesmärk
Näidata, et töö leidmiseks peab inimene olema aktiivne ja omama võrgustikku (st teadma inimesi)
Tegevuse käik •
Küsige osalejatelt, kust ja kuidas nad saaksid tööd otsida. Kirjuta need tahvlile kahte tulpa. Üks tulp on väljakuulutatud tööd, teine tulp on väljakuulutamata tööd (tulpasid ei ole tarvis sildistada).
•
Lisage kohad, mida osalejad ei ole märkinud, sh
63
• www.töötukassa.ee • www.cvkeskus.ee • www.cv.ee • www.workinestonia.com • GoWorkaBit (Est/Eng) • MeetFrank • Sotsiaalmeedia – FB, vk.com, etc • Temaatilised foorumid (ehitusfoorum jne) •
Viimase kahe puhul tuleb olla kriitilisem nii allika kui töö tüübi suhtes
•
Kui keegi ei ole maininud, küsige osalejatelt, kas nende sõbrad ja tuttavad saavad neid tööotsingutega aidata.
•
Küsige osalejatelt, kuidas nad saavad laiendada oma võrgustikke ja kogeda Eesti töökultuuri. Selle küsimuse puhul pole valesid vastuseid, aga üks võimalustest on va b a t a ht l i k t ö ö. Ro h ke m i nfo r m a t s i o o n i l e i a b www.vabatahtlikud.ee
•
Küsige osalejatelt, kas nad teavad, kust leida tuge, kui nad on töötud või soovivad leida uut tööd. Jällegi, nende vastused ei ole tõenäoliselt valed, aga nad peaksid kindlasti mainima ka Töötukassat. Nad võivad lugeda rohkem selle kohta käsiraamatust, kuid oluline on mainida, et vastav toetus on olemas nii juhul kui nad on töötud ja kui nad soovivad leida uut tööd (tööotsija). Töötukassa pakub nõustamist, mentorlust ja koolitusi, sh ka keeleõpet, ning muid tugiteenuseid.
14.2 Tööle kandideerimine •
Küsige osalejatelt, mida nad teevad pärast huvitavast tööpakkumisest teada saamist. Sa võid nende vastuseid kinnitada ja heaks kiita, aga peamiselt oleks oodatud, et nad
64
vastaksid, et kandideerivad tööle, saates oma CV ja motivatsioonikirja. •
Kü s i g e osa l e j a t e l t, m i s p e a k s k i n d l a s t i C V- s j a motivatsioonikirjas olemas olema. Mõned mõtted: CV
Motivatsioonikiri
•
Nimi
•
•
Sünnikuupäev – pole alati vajalik, oleneb töökuulutusest
Märgi ära koht, millele sa kandideerid
•
•
Haridus
•
Eelnev töökogemus (kui on palju töökogemust, siis keskenduda uue tööga seotule)
Selgita, mida on sul tööandjale pakkuda (teadmised, oskused, suhtumine jm)
•
Kuidas sa saad panustada (vajalikud mõned teadmised tööandja kohta)
•
Keeled ja muud oskused (sh nt juhiloa olemasolu)
•
•
Koolitused
Kokkuvõte – võta lühidalt kokku, mida sa tood ja näita oma valmisolekut intervjuul osalemiseks
•
Soovitused
•
Näited CVdest, motivatsioonikirjadest ja muust on saadavad www.tootukassa.ee või Europass’i kodulehel.
•
Oluline: CV ja motivatsioonikiri peavad olema viisakad, korrastatud ja hea struktuuriga. Pane tähele, millisele tööle sa kandideerid ja kas sul on vastavad oskused, kogemused ja teadmised selleks.
•
Küsige, kui paljudel osalejatel on olemas CV, kas paberil või elektrooniliselt.
65
14.3 Töökultuur Aeg
20 minutit
Vajalikud vahendid
jah-ei kaardid
Eesmärk
Luua osalejatele võimalus arutada Eesti töökultuuri. Osalejate panus tegevusse aitab neil mõista paremini Eesti töökultuuri seda osa, mis ei ole seotud ainult lepingute ja seadusandlusega.
Tegevuse käik •
Alustage ülesannet näidates, et käsiraamatus on nende õigused ja kohustused tööturul detailselt lahti seletatud.
•
Paluge osalejatel seista reas.
•
Lugege ette küsimus kaardilt ja paluge neil, kes vastaksid „jah“ seista ette.
•
Paluge osalejatel selgitada oma vastust ja arutada koos, mis on parim viis käitumiseks selles situatsioonis. Pärast seda, kõik peaksid astuma tagasi, et taastada üks rida, ja koolitaja jätkab järgmise küsimusega.
•
Käige kõik küsimuste kaardid samamoodi läbi.
•
Ülesande lõpus küsige osalejatelt, mida nad õppisid.
Õppepunktid •
Töökultuur, mis ei ole seadusega reguleeritud, on sama oluline kui see, mis on seadusega reguleeritud.
•
Ilma töölepingut allkirjastamata on töötajal palju riske – palgast ilma jäämine, ekpluateerimine, tervisekindlustuse puudumine, töötukindlustuse puudumine jm
•
Lugupidav töökeskkond on aluseks tiimitööle ja edule töökohas.
66
•
Täpsus ja vastutuse võtmine on kõrgelt hinnatud ja must-be komponent Eesti töökultuuris.
14.4 Tööleping Eestis Aeg
20-30 minutit
Vajalikud vahendid
Tahvel, markerid
Eesmärk
Osalejad mõistavad töölepingu osasid ja miks neid on vaja
Tegevuse kulg •
Küsige, kui paljud osalejatest on Eestis töölepingu allkirjastanud ja millises keeles see oli?
•
Näidake neile ühte töölepingut ja küsi, kas nad allkirjastaksid selle. Lase neil oma vastuseid selgitada. Kui kõik osalejad vastavad eitavalt, küsige neilt, millistel tingimustel nad siiski selle allkirjastada võiksid.
•
Üldiselt ei peaks keegi allkirjastama näiteks toodud lepingut, sest seal on palju informatsiooni puudu. Küsige osalejatelt, mis kindlasti peaks töölepingus kirjas olema, ja kirjuta nende vastused tahvlile üles.
•
Peamine on hoida tegevus stressivaba. Jätke meelde, et seal ei ole valesid soovitusi ja sa võid osalejatele öelda, et kõik on võrdselt tähtsad, aga too välja vaid need, mis on seadused rguleeritud. Palun pange tähele, et isegi kui sõnastus ei lähe 100% seaduses olevaga kokku, võite te võtta osalejate soovitused ning neid laiendada või kitsendada.
• Kaheksa punkti, mis kindlasti peavad olema tavalises töölepingus olemas on järgnevad: 1. Töötaja ja tööandja info 2. Kuupäevad, millal leping kehtima hakkab ja millal töötaja tööle asub; tähtajalise lepingu puhul ka töötamise lõpp
67
3. Ülesannete kirjeldus 4. Palk, kuidas seda arvestatakse, kuidas seda makstakse, millisel kuupäeval seda makstakse 5. Tööaeg 6. Töökoht 7. Puhkuse pikkus 8. Tööandja reeglid ja nõuded •
Kui need kaheksa punkti on kirja pandud, proovige koos osalejatega lahti seletada, mis on nende punktide all oodatud ja mis täpsemalt peaks olema reguleeritud (võimalik, et osa oli tegevuse esimeses etapis juba mainitud). Allpool on mõned soovitatud arutelupunktid, kui neid juba osalejate poolt ei kaeta. Märkige oluline informatsioon tahvlile.
• Tööandja ja töötaja andmed • Töötaja: nimi, isikukood, aadress (tegelik elukoht, mis ei pruugi rahvastikuregistris olemas olla). • Tööandja: nimi, registrinumber, aadress (peakontori või harukontori oma). Kõik ettevõtted Eestis peavad olema registreeritud – see on ka kindluseks töötajale, et tegemist ei ole illegaalse ettevõtlusega. • Lepingu sõlmimise aeg ja tööleasumise kuupäev • Kuupäev alates millest peab töötaja hakkama lepinguga seotud kohustusi ellu viima. Töö alustamise kuupäeva märkimine on oluline, et arvestada töösuhte pikkust ja töötaja õigust puhkusele. • Ülesannete kirjeldus • Võib olla osa lepingust või lepingu lisa. See määrab ära kohustused ja ülesanded töökohal.
68
• Palk • Palk kantakse üldjuhul töötaja pangakontole kui ei ole teistmoodi kokku lepitud. Lepingus määratud palk on brutopalk, millest lähevad maha maksud. NB! Oluline on meenutada, et ümbrikupalka tuleks igal juhul vältida. • Koolitaja võiks näidata, kuidas arvutada netopalka ja millised maksud täpsemalt maha lähevad. • Lisaks maksab tööandja töötaja pealt 33% makse, mis töötaja palgast maha ei lähe. • Palgapäev peaks üldiselt lepingus märgitud olema. • Tööaeg • Eestis on täistööaeg 40 tundi nädalas. Kui töötaja ja tööandja lepivad kokku lühema tööaja, siis on see osaline tööaeg. Osalise tööajaga töö puhul peab töötaja kindlaks tegema, et ta teab, kui palju töötunde ta nädalas tegema peab ja kuidas need tunnid päevade vahel jaotuvad. • Ületunde ei saa lepingus ette ennustada (st lepingus ei saa olla rohkem kui 40 töötundi nädalas). Tööandja ei saa töötajat sundida ületunde tegema, vaid see peab olema tööandja ja töötaja vaheline kokkulepe. Samuti tuleb kokku leppida, kuidas toimub tasustamine – kas vaba aja näol või rahaliselt (1,5*tunnipalk). Seaduse järgi võib töötaja teha 8 tundi ületööd nädalas kuni nelja nädala vältel. • Töökoht • Lepingus peab olema kirjas täpne aadress, kus töötaja oma töökohustusi ellu viib. Minimaalselt peaks kirjas olema maakond ja linn, kus tööd tehakse. Kui töö nõuab palju reisimist, võib asukohaks olla ka Eesti.
69
• Puhkuse kestus • Seaduse järgi on töötajal õigus 28-päevalisele puhkusele igal aastal. See ei hõlma riigipühasid. Töötaja ja tööandja võivad kokku leppida ka pikema puhkuseperioodi. • Tööandja nõuded ja reeglid • Näiteks töötunnid, pausid, reeglid töökohale saabumisel ja lahkumisel, tuleohutus, tevisenõuded, nõuded riietusele jm. Need nõuded ja reeglid on enamasti eraldi dokumendina, kuid leping peaks viitama sellele dokumendile ja kust selle leida võib. Töötajatel on õigus saada ligipääs nõuetele ja reeglitele. •
Kui te olete arutelu lõpetanud, küsige osalejatelt, kuidas see neile tundub, kas kõik on loogiline ja arusaadav ning miks teil selline diskussioon oli.
•
NB! Ära unusta osalejatele rõhutamast, et nad peaksid olema alati teadlikud, millele nad alla kirjutavad. Kui leping on vaid eesti keeles ja nad ei saa sellest aru, siis nad peaksid võtma aega, et sellega siiski tutvuda. Nad võivad sellega tutvuda näiteks koos tugiisiku, sõbra või muu usaldusväärse isikuga.
Õppepunktid •
Osalejad mõistavad töölepingu tähtsust.
•
Osalejatel on parem ülevaade sellest, mis on sätestatud ja reguleeritud töölepingus
•
Osalejad saavad aru, et nende staatus rahvusvahelise kaitse saajana ja muud olulised tegurid nagu näiteks vajadus kiirelt tööd leida ja vähesed teadmised kohalikust tööturust võivad neid panna tööandjaga võrreldes haavatamasse positsiooni. Seetõttu on tööturu õigusliku poole mõistmine nende turvalisuse jaoks vajalik.
70
15. Ettevõtlus Eesmärgid •
Osalejatel on baasteadmised sellest, mida on tarvis Eestis ettevõtte asutamiseks.
•
Osalejad teavad, kust leida tuge – kaasaarvatud rahalist tuge – ja rohkem informatsiooni.
•
Osalejad tunnevad oma õigusi ja kohustusi ettevõtjatena.
•
Osalejad on mõelnud äriplaani peamiste osade peale.
•
Osalejad on kursis, et detailsema informatsiooni jaoks saavad nad osaleda kohanemisprogrammi teistes moodulites.
Arutelupunktid •
Millist tüüpi ettevõtteid on Eestis?
•
Mis on ettevõtluse positiivsed küljed?
•
Millist abi on võimalik ettevõtte loomisel saada?
•
Millised on nõuded ettevõtte loomiseks?
•
Kuidas luua ettevõtte jaoks äriplaani – mõned näpunäited.
15.1 Võimalused ja ohud (valikuline) Aeg
15 minutit
Vajalikud vahendid
Tahvel
Eesmärk
A i d a t a osa l e j a t e l m õ i s t a võ i m a l u s i j a väljakutseid, mida ettevõtlus neile pakkuda võiks. Samuti tutvustada neile ettevõtlusega kaasnevaid kohustusi
Tegevuse käik •
Tee kaks tulpa – üks võimaluste ja teine väljakutsete jaoks.
71
•
Ütle osalejatele, et kui töö leidmine on keeruline, siis võib ettevõtlus olla üks lahendustest. Siiski tuleb see koos teatud kohustustega. Eesmärk on panna neid mõtlema nii positiivse kui negatiivse külje peale. • Paluge igal osalejal kirjutada üles, mis võiks nende arvates olla võimalus ja mis väljakutse. • Arutage koos osalejatega. • Paluge osalejatel analüüssiga, kas ettevõtlusega seondub rohkem võimalusi või väljakutseid (selle põhjal, mida nad nimekirjas näevad). • Arutage, kas väljakutsed kaaluvad võimalused üle. • Pärast nimekirja läbiarutamist küsige osalejatelt, mida nad sellest arvavad. • Küsige neilt, kuidas nad õpitut rakendada võiksid. Teades plusse ja miinuseid, mida nad teha saavad? Kuidas on võimalik takistusi ületada? • Mainige, et järgmiste ülesannetega võivad mõned vastused välja tulla.
15.2 Milline ettevõte Aeg
45 minutit
Vajalikud vahendid
Ülesandelehed
Eesmärgid
Osalejad tunnevad erinevaid ettevõtlusvorme ja nendega kaasnevaid kohustusi
Tegevuse käik •
Jagage osalejad kolme rühma.
•
Jagage igale rühmale leht ühe ettevõtlustüübiga.
•
Paluge igal grupil tutvuda ettevõtlustüüpi puudutava olulise informatsiooniga – sealhulgas, miks oleks mõistlik seda tüüpi ettevõte luua ja miks mitte. Kindlasti mainige, et te
72
korjate pärast tutvumist infolehe ära ja nad võiksid teha märkmeid, kuid mitte kõike maha kirjutada. •
Andke neile 5-10 minutit õppimiseks. Samal ajal kui osalejad õpivad, jaga tahvel kolmeks (OÜ, FIE ja AS).
•
Paluge igal rühmal esitada peamised tunnused ja lase neil need tahvlile kirjutada, et teistel rühmadel oleks kergem meelde jätta. Pärast iga esitlust, uuri, kas kellelgi on küsimusi.
•
Arutage ühe grupina, milline ettevõtlustüüp tundub olevat kõige kasulikum ja miks. Eeldades, et AS on juba oma loomu poolest (suured ettevõtted ja suured kasumid) välja arvatud.
Ääremärkusena: Üldiselt võiks olla OÜ kõige eelistatum variant, sest selle puhul on vastutus ettevõttel, mitte inimesel endal nagu on näiteks FIE puhul. Kõrvalolevas tabelis on veel lisaks mõned punktid, mida arvesse võtta. •
Tutvusta osalejatele ka sotsiaalset ettevõtlust – on võimalik luua MTÜ, mis küll äri tegemiseks ei ole nii laialdaselt kasutatav, kuid sotsiaalse ettevõtluse osas kogub aina populaarsust.
•
Anna osalejatele hand-out, millel on ettevõtlustüüpide peamised sarnasused ja erinevused ning detailid nende kolme tüüpi ettevõtete rajamiseks.
•
Rõhuta osalejatele, et nad peaksid võimaluse korral konsutleerima professionaalidega, kui nad oma ettevõtet looma hakkavad. See aitab sujuvalt ka järgmise teema juurde minna.
73
FIE Pros and cons •
•
OÜ Pros and cons
Establishment doesn’t require a deposit and association agreement
•
Self-employed VAT accounting is more complicated than that of OÜ
A deposit of € 2,500 should be made upon establishment (may be made later)
•
The statutes must be drawn up upon establishment
•
Obligation to submit an annual report which will be public (lack of privacy)
•
Suitable for a small business, with i.e. one-person entrepreneurship (handy craft, plumbing, hairdresser etc)
•
The money received can be used legally on a daily basis.
•
Liability only in the value of share capital
•
Less paperwork
•
•
No need to submit an annual report, but Tax declaration is still there and can be more complicated
The company's money is strictly separate from the owner's wallet
•
Dividends can be paid to owners at the expense of retained earnings
•
Responsible for all personal property
15.3 Milline tugi on saadaval? Aeg
45 minutes
Vajalikud vahendid
Abilehed
Eesmärk
Aidata osalejatel orienteeruda ettevõtlusalaste tugiteenuste süsteemis
Tegevuse käik •
Alusta küsides osalejatelt.. • Mida nad teeksid oma päritoluriigis, kui nad soovivad alustada ettevõtlusega?
74
• Kust-kuidas saaksid nad vajamineva raha, olenemata ettevõtte tüübist? •
Kirjutage nende vastused üles
•
Küsige neilt, mida nad arvavad – kuidas võiksid nad Eestis ettevõtte loomisel abi saada. Te võite neile meelde tuletada peamised teenusepakkujad sellel alal – Töötukassa, MAK, EAS, RTK, HEAK ja muud võimalused. Küsige osalejatelt, kas mõni nendest asutustest on neile ka varasemalt tuttav. Kui mõni eelnevalt osalejate poolt mainitud asi võiks sobida nende kategooriate alla, siis ühendage need omavahel.
•
Tooge sisse ka uusi elemente, mida ei ole varem mainitud ja paluge osalejatel need õigesse kategooriasse paigutada.
•
Andke igale osaleja leht, kus on kirjas peamised tugiteenused seoses ettevõtte loomisega. Oluline on mainida, et suurem osa teenustest vajavad head eesti keele oskust, kuid mõned koolitused ja nõustamisteenused võivad olla kättesaadavad ka vene või inglise keeles. Hea aeg meenutada osalejatele eesti keele õppimise tähtsust.
15.3 Äriplaan Aeg
30 minutit
Vajalikud vahendid
Ülesandelehed
Eesmärk
Osalejad mõistavad äriplaani kõige olulisemaid osi
Tegevuse käik •
Sõltuvalt osalejate arvust, jagage nad 3-5-liikmelistesse rühmadesse ja laske neil pimesi valida tegevusala, mille hulgas on näiteks ilusalong, catering, käsitöö, kaubade import ja muud (poepidamine), tootmine, müük.
•
Paluge igal rühmal koostada äriplaani mustand lähtuvalt küsimustest ülesandelehel. Öelge neile, et neil on aega 15
75
minutit ja pärast seda peavad nad oma ideed teistele esitlema. • Mis on äriidee? • Millist ettevõtlusvormi ma kasutaksin (FIE, OÜ, muu) • Ettevõtte nimi • Mis probleemi te lahendada üritate või mida kliendid teie ettevõttelt saavad? • Miks peaks klient teie ettevõtet külastama? (Hind on üks aspekt, aga tavaliselt mitte parim neist; olulisem on selgitada, miks mu teenus on parim, eriti kui pakutakse midagi, mis pole ainulaadne. Hind, mugavus, asukoht, teenindus, paindlikkus) • Kes on kliendid? Paljud arvavad, et võivad olla kõik, aga oluline ka mõelda vanusele, soole, hobidele ja muule. Nt võivad spordihuvilised osta vajalikud asjad supermarketitest, kuid samas võivad nad ka minna spetsiaalsetesse poodidesse, kus hinnad võivad kõrgemad olla. • Kuidas ma jagan teavet oma ettevõtte olemasolu kohta, et leida kliente? Sõbrad ja tuttavad on hea valik ja nende tagasiside on väärtuslik. Leidke võimalusi, kuidas klientidele läheneda (üritustel n ä i t e k s) . P i d a g e re k l a a m i m i se l m e e l e s keeleinspektsiooni nõuandeid ja nõudeid. • Milliseid resursse on meil vaja? •
Iga rühm esitleb oma äriideed maksimaalselt viis minutit, et püüda teiste tähelepänu ja müüa ideed.
•
Teised võiksid anda tagasisidet, mida nad arvavad või mida nad soovitavad parandada.
•
Paluge osalejatel reflekteerida, mis on äriplaani olulised osad. Kui neil on tarvis, siis suunake neid, et üldine nimekiri oleks järgnev:
76
• Äriplaani kokkuvõte (maksimaalselt 1-1,5 lehte) • Firma andmed (loomine, registreerimiskuupäev jne)
aadress,
• Missioon, visioon, taust ja põhjus ettevõtte loomiseks • Seadused, mis võivad mõjutada (olenevalt tegevusalast) • Tooted ja teenused – mida te planeerite müüa. kuidas te toodete ja teenuste kvaliteeti arendate jm. • Kliendid – kes nad on, kuidas te nendeni jõuate, kuidas nad teid leiavad • Tegevuskava – mida te plaanite saavutada järgmiste kuude või aastate jooksul. Olulised vaheetapid. • Riskid – sisemised ja välimised riskid, nt oskused, asukoht, poliitika jm. • Finantsplaan – sissetulekud, väljaminekud, kasum
77
16. Finantskirjaoskus Eesmärgid •
Osalejad oskavad rahaga majandada – teavad kuidas koostada eelarves ja hoida silm peal kuludel
•
Osalejatel on olemas baasteadmised Eesti pangasüsteemist – konto avamine, raha väljavõtmine ja hoiused
Arutelupunktid •
Ko h a l i k ra h a , p a n g a a u t o m a a d i d , d e e b e t k a a rd i d , krediitkaardid
•
Poed, turud, second-hand poed
•
Arvete maksmine ja eelarve koostamine
•
Raha säästmine
16. 1 Üldine informatsioon rahateemadel Aeg
20 minutit
Vajalikud vahendid
PowerPoint esitlus
Eesmärk
Anda osalejatele teadmisi, kuidas iseseisvalt oma rahaasjade eest hoolt kanda
Tegevuse käik •
Tehke lühike PowerPointi esitlus maksemeetoditest, pankadest ja nende teenustest, laenudest, maksudest ja muust seonduvast.
Õppepunktid •
Osalejad teavad põhilist informatsiooni sularahas maksmise, pangakaartide ja pangaülekannete kohta.
78
•
Osalejad teavad peamiseid pankasid ja kuidas neis kontot avada
•
Osalejad mõistavad põhilist informatsiooni laenude ja krediitkaartide kohta
•
Osalejad tunnevad Eesti maksusüsteemi põhimõtteid
16.2 Maksud ja deklaratsioonid Aeg
60 minutit
Vajalikud vahendid
Tahvel, projektor, ülesandelehed
Eesmärk
Osalejad mõistavad, miks maksud on olulised ja kuidas Eesti maksuraha kasutab. Lisaks on neil paremad teadmised deklaratsioonidest.
Tegevuse käik •
Küsige osalejatelt, milliseid makse nad oma päritoluriigis maksid, kui üldse.
•
Kirjutage see tahvlile.
•
Küsige, kui suured maksud olid?
•
Järgmiseks uurige, mida nad arvavad, millised maksud Eestis on?
•
Vihjeks:
79
State taxes = received in state budget
Local taxes = received in the budget of local government
Income tax*(20%)
Sales tax
Social tax (fees into state pension and health insurance) 33%
Land tax by private person (e.g. as an owner of an apartment/ house you pay land tax)
Land tax
Road and street closure tax
Gambling tax
Motor vehicle tax
Value added tax (20%; 9%; 0%)
Animal tax, entertainment tax
Customs duty
Boat tax
Excise duty Heavy goods vehicle tax
*Osa tulumaksust läheb kohalikule omavalitsusele •
Keskenduge tulumaksule, sotsiaalmaksule ja käibemaksule. Küsige osalejatelt, kas nad teavad nende maksude maksumäärasid. • Tulumaks – 20% kogu sissetulekust, hoolimata sellest kus see on teenitud. Maksuvaba tulu on 6000 eurot aastas või 500 eurot kuus. Kui inimene soovib kasutada maksuvaba tulu võimalust, siis ta peab selleks avalduse kirjutama. Vastasel juhul saab ta raha tagasi pärast tuludeklaratsiooni esitamist. Näidake osalejatele seda videot: https://www.youtube.com/ watch?v=HNJq5pgaNcg&feature=emb_logo • Maksustamine põhineb tavaliselt tuludeklaratsioonidel, mida kõik peavad igaaastaselt täitma. Maksudeklaratsioonide e s i t a m i n e t o i m u b t ava l i s e l t v e e b r u a r i keskpaigast märtsi lõpuni/aprilli alguseni. Teie k u i e ra i s i k sa a t e e s i t a d a m a k s u t e a t e i d
80
elektrooniliselt oma panga või www.emta.ee kaudu - seda saab teha vaid mõne klikiga, kuid selleks on vaja eID ja PIN-koode. Juhul, kui olete maksnud rohkem tulumaksu (nt maksuvaba tulu tõttu), tagastatakse see teile. Samuti mõned teised kulud (näiteks haridusega seotud) võidakse teile tagastada. Samal ajal võib juhtuda ka see, et olete maksnud vähem makse ja EMTA palub teil pärast maksudeklaratsioonide esitamist rohkem maksta. • Sotsiaalmaks – 33% teie palgast, mille maksab teie tööandja. Eesmärk on panustada pensionisüsteemi, t e r v i s h o i u s ü s t e e m i j a m u u d e s se o l u l i s t e s se valdkondadesse. • Käibemaks – on erinevate maksumääradega – 20% ü l d i s e l t , k u i d 9 % r a a m a t u t e l e , r av i m i t e l e , majutusteenustele. Mõnel juhul võib see olla isegi 0%. •
Maksu- ja Tolliamet – vastutab maksude eest ja nende eteenuseid on võimalik kasutada www.emta.ee kaudu. Näiteks on võimalik vaadata, milliseid makse teie tööandja teie pealt maksab.
•
Nipp: Võite kasutada palgakalkulaatorit: https:// www.kalkulaator.ee/et/palgakalkulaator
•
Nipp: Kui te seisate silmitsi töölepingu või millegi sarnasega, siis tehke alati kindlaks, kas räägitakse bruto või neto, kas käibemaks on juba sees või lisatakse pärast.
•
Nipp: Netopalk tähendab, et 20% tulumaksu, 1,6% töötuskindlustust ja 2% pensionifondi makset on teie palgast juba maha võetud.
81
17. Eesti ühiskond Eesmärgid •
Osalejad mõistavad paremini verbaalset ja mitteverbaalset kommunikatsiooni Eestis
•
Osalejad saavad aru indiviidikeskse ühiskonna põhimõtetest ja indiviidi rollist sellises ühiskonnas
•
Osalejad teavad, et rassiline ja usuline diskrimineerimine ei ole Eestis tolereeritud ja vihakõne on keelatud
•
Osalejad teavad, kuhu pöörduda, kui nad kogevad diskrimineerimist
•
Osalejad oskavad käituda situatsioonis, kus nad kogevad diskrimineerimist
•
Osalejad mõistavad, et Eestis on inimesed vabad abielluma, kellega tahavad, ning mehed ja naised väärivad võrdset kohtlemist.
Arutelupunktid •
Soorollid ühiskonnas
•
Peremudel ja struktuur ning muud kooseluvormid
•
Lemmikloomad pereliikmetena
•
Väärtused ja käitumismustrid erinevates kultuurides
•
Rassiline väärkohtlemine ja diskrimineerimine
•
Võrdne kohtlemine
•
Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlus eestlastega
82
17. 1 Käitumise ja väärtuste ikoonid Aeg
15 minutit
Vajalikud vahendid
Värvilised ikoonid väärtuste ja käitumisega
Eesmärk
Aidata osalejatel mõelda, kuidas inimeste väärtused ja käitumine erineb lähtuvalt nende taustast, väärtustest, päritolust, uskumustest ja muust. See võib aidata neil mõista, miks eestlased käituvad nendele omasel viisil
Tegevuse käik •
Jaga pildid osalejatele. Öelge neile, et ikoonid tähistavad erinevat suhtumist ja käitumist.
•
Paluge esimesena kaardi saanud inimesel selgitada, mida ta arvab, millist käitumist või suhtumist ikoonipaar esindab. Pärast seda küsige teiste osalejate arvamust.
•
Küsige osalejalt, milline nendest kahest pildil kujutatud suhtumisest/käitumisest on talle omane.
•
Küsige, millist suhtumist/käitumist ootaks ta teistelt inimestelt enda ümber.
•
Küsige, milline suhtumine/käitumine on tüüpiliselt omane tema päritoluriigi inimestele.
•
Kui kõik kaardid on läbi käidud, küsige osalejatelt, et nad jagaksid, millega on Eestis kõige raskem olnud harjuda ja kas see on aja jooksul muutunud (kui jah, siis kuidas?)
•
NB! Koolitaja ei peaks selle tegevuse käigus üldse ikoonide kohta enda arvamust avaldama – ülesande mõte on lasta osalejatel mõelda mõndade probleemide peale ja hakata ka ise küsima, miks sellised erinevused eksisteerivad.
•
Küsige osalejatelt, kust sellised käitumuslikud ja kultuurilised erinevused tulevad – miks inimesed erinevatest
83
kultuuridest käituvad samas situatsioonis erinevatel viisidel? (Näiteks erinev keskkond, ajalugu, religioon, vms Jäämägi •
Paluge osalejatel defineerida kultuur ja nimetada, mille kaudu kultuur avalduda võib. Võimalikud vastused võivad hõlmata näiteks toitu, riietust, religiooni, jm.
84
•
Joonistage tahvlile jäämägi ja küsige osalejatelt, millised on esimesed asjad, mida eesti kultuuri puhul kergesti märgatakse. Paluge neil tuua näiteid. Pärast seda küsige neilt, millised asju on eesti kultuuri juures keeruline märgata. Kirjutage vastused jäämäe kõrvale.
•
Küsige osalejatelt, kuidas nad arvavad, et eestlased neid näevad. Millised on esimesed kergesti märgatavad asjad ja millised on raskemini nähtavad asjad? Paluge neil näiteid tuua.
•
Kultuurilised käitumisviise ja nende põhjuseid saab kirjendada jäämäe metafoori abil. Jäämäest on vaid väike osa nähtaval (nagu ka kergesti märgatav käitumine) ning suurem osa jäämäest on vaatest väljas, vee all, sarnaselt nähtamatutele kultuurilistele väärtustele, prioriteetidele ja arvamustele.
Õppepunktid •
Kultuurilisi erinevusi on näha mitmetes igapäevastes tegevustes.
•
Kuigi koolitaja peaks nende slaidide kohta väga vähe rääkima ja laskma õppijatel nende kohta omad järeldused teha, soovime, et osalejad hakkaksid mõtlema, miks erinevad ühiskonnad erinevalt käituvad.
•
Saada aru, et stereotüübid ilmnevad kergesti nende aspektide põhjal, mida me näeme ja kuuleme. Hinnanguid on lihtne teha isikliku teadmatuse ja teise kultuuri mittemõistmise põhjal. (Sageli võib meedia mõjutada ka meie arusaamist teatud kultuuridest)
17.2 Fotod ja sotsiaalsed normid Aeg
10 minutit
Vajalikud vahendid
Fotod
85
Eesmärk
Aidata osalejatel mõista mõndasid väärtuseid Eestis ning leida sarnasusi ja erinevusi omaenda kultuuritausta/päritoluriigiga
Tegevuse käik •
Paluge osalejatel kirjeldada, mida nad fotodel näevad ja millised seosed neil tekivad.
•
Las nad kirjeldavad, millised need olukorrad nende kodumaal on ja mida nad arvavad, kuidas neil Eestis on mida pilt kujutab.
•
Nüüd, kui osalejad saavad kultuurist ja teatud väärtustest paremini aru, küsige neilt, mida nad peavad Eesti ja oma päritoluriigi sarnasusteks ja erinevusteks. Kirjutage see üles .
17.3 Mida sa teeksid? Aeg
45 minutit
Vajalikud vahendid
Olukorrakaardid
Eesmärk
Pa n n a o s a l e j a d m õ t l e m a v õ i m a l i ke l e o l u ko rd a d e l e j a l a h e n d u s t e l e ra s s i l i se väärkohtlemise, võrdsete õiguste ja suhtlemise osas. Võimaldage osalejatel olukorrad läbi mängida ja kogeda olukordi, mis võivad päriselus tekkida.
•
See harjutus koosneb kahest osast. Kõigepealt arutage olukorrakaarte ja korraldage seejärel rollimäng allpool toodud stsenaariumide põhjal.
•
Jagage õppijad väikestesse rühmadesse
•
Andke igale rühmale arutamiseks olukorrakaart.
•
Öelge neile, et neil palutakse klassiga oma järeldusi jagada.
•
Viige läbi arutelus kogu klassis, paludes igal grupil kordamööda nende olukord ette lugeda ja öelda, millistele järeldustele nad jõudsid. Kui osalejatel on vastuse
86
leidmisega raskusi, peaks koolitaja selgitama, kuidas oleks asjakohane sellistel juhtudel tegutseda. •
Kui osalejad on esimesed stsenaariumid läbi arutanud, andke neile uued.
•
Koolitajana on teie ülesanne tagada, et arutelu ei läheks etteantud juhtumist liiga kaugele. Samuti peate arutelu lõpetama, kui rühm on liiga kaua ühe teema juurde pidama jäänud.
•
Sõltuvalt grupi koosseisust ei pruugi mõned stsenaariumid tingimata asjakohased olla.
Diskrimineerimine/ahistamine avalikus kohas Vera is part of an Estonian Facebook group. One day she has a question about working in Estonia and she posts her question in the group in order to receive some advice. The other members of the group, instead of helping, start writing very mean messages to Vera, even though nobody has ever met her.
Sergei and Aleksei take a bus to work every morning. They have their private conversations to discuss about life. During one of the mornings, some locals swear at them and ask them to go back to home. What should Sergei and Aleksei do about it?
How would you react to this? What would be the solution? How would you cope with the feelings? A gay couple lives in the same building with you. You see them now and then on the same bus as you. They often get stares and verbal abuse on the public transportation. How does it make you feel? How would you react and what would you do?
87
Equal rights Your colleague had a baby 7 months ago, but she is back at work. The baby is at home with the father, who took father´s leave to help her wife to pursue her career goals.
Your Estonian friend told you that in her house she shares the domestic duties with her husband – he also cooks, wash dishes, washes clothes and irons them.
You have found a job in a cafeteria and you have to work in shifts. You are always asked to work in evenings and on weekends. When the working schedule is put together your supervisors do not ask for your opinion.
All your colleagues are going for a job-related training, but you are not invited.
You start your employment as a construction worker. On the first day you are introduced to your supervisor, 25-year-old Estonian woman Marika.
Communication When talking with Estonian friends or colleagues you noticed that they have a lot of questions about your life, but they never share personal info about themselves, even if you ask direct questions.
Every day you get out from home to go to work at the same time and always meet your neighbour. You always say good morning, but your neighbour never replies. How does this make you feel? How would you behave in such situations?
How does this make you feel? How would you behave in such situations?
88
Victoria is told by her doctor that she needs a minor operation in five months. Victoria wants the problem to be resolved sooner and goes to meet the doctor. In order to convince him, she gives the doctor a box of chocolate and an envelope with cash.
You finally are mastering Estonian and are happy you can finally order a meal at the restaurant in Estonian or just talk to your friends in Estonian. Even though you think you are talking correctly, people still answer to you in English.
What do you think will be the reaction of the doctor? Is offering a bribery punishable? What should be an appropriate behaviour.
How does this make you feel? How would you behave in such situations?
Leonid works six days per week and often has 12 hours shift. Every day he comes back home at midnight very tired and he wants to rest and sleep. His neighbours are some young students who don’t care about the neighbours and they turn on very loud music after midnight or sometimes very early in the morning when they come back from parties. Leonid tries to avoid any possible conflict with his neighbours.
Maxim and his wife Maria moved to their first apartment in Estonia. They decide to get to know their neighbours and bake a cake for them. They knock on the door and say hello in Estonian. The neighbour looks confused, says that he is not interested and closes the door. Did Maxim and Maria do anything wrong? What would you have done in that situation?
How should Leonid resolve this issue?
Õppepunktid •
Rassiline väärkohtlemine pole Eestis aktsepteeritav ja sellest tuleb teada anda
•
Olge avatud meelega ning andke eestlastele aega ja võimalust sind tundma õppida.
•
Suhtlemise ja käitumise peamiste reeglite mõistmine muudab Eesti inimestega läbikäimise lihtsamaks.
89
•
Eestis on väga oluline austada naabreid ja kogukonnaelu reegleid.
•
Eestis saavad inimesed valida, kellega abielluda. Tulevase abikaasa päritolu ja religioon pole olulised.
•
Mehed ja naised on Eestis võrdsed ja jagavad vastutust
90
18. Kohustused ja õigused Eesmärgid •
Teada üldiseid õiguseid ja kohustusi
•
Mõista, et inimesel on seaduse ees kohustused
•
Mõista perekonnaga seotud seadusi ja vanemlikke kohustusi
•
Teada, mida Eestis vägivallaks peetakse
•
Mõista, et kui vaidlused on sagedased ning lõppevad vä g i va l l a j a vä ä r ko ht l e m i se g a , p e a k s i t e p a l u m a professionaalset abi.
•
Mõista, et vägivald saab alati karistuse
Arutelupunktid •
Õigussüsteem
•
Kohustused
•
Vägivald ja karistamine
18.1 Õigus ja kord Aeg
20-30 minutit
Vajalikud vahendid
Fotod paljudest objektidest või toimingutest, sealhulgas: sigaretid, relv, juhiluba, kalapüügilitsents, narkootikumid (marihuaana jms), narkootikumid (ravim), eraomandi silt, kooliõpilased, õlu, närimiskumm, taskunuga, poevargused , risustamine, avalik urineerimine, mobiiltelefon, huulepulk, kondoom, mängukaardid, bikiinid, kõndimine, noorelt abiellumine, mitme partneriga abiellumine, koolist väljalangemine jne.
91
Eesmärk
Näidata, et mõned Eesti seadused võivad olla väga erinevad pagulase päritoluriigi seadustest. Samuti peavad pagulased teadma, et seaduse mittetundmine pole vabandus ja et nad peavad õppima seadusi, kui tahavad probleemideta Eestis elada.
Tegevuse käik Võimalus 1 •
Andke igale osalejale üks piltidest ja paluge neil ringis istuda.
•
Paluge igal osalejal mõelda välja, milline seadus on nende pildil näidatud; kui kellelgi on probleeme, paluge neil küsida abi naabrilt.
•
Kui kõik on kindlad, et nad saavad aru oma pildist, paluge neil näidata oma pilti ja selgitada, mis seadus nende arvates pildil kujutatud on.
•
Parandage kõik vead või, veel parem, laske kellelgi teisel rühmas vead parandada.
•
Rääkige kindlasti põhisisus mainitud peamistest punktidest.
•
Paluge osalejatel võrrelda seadusi, millega nad on harjunud, ja Eesti seadusi.
Võimalus 2 •
Osalejad peavad jagama pildid kolmeks: asjad, mis on alati ebaseaduslikud, asjad, mis on ebaseaduslikud mõnes olukorras, kuid mitte teistes, ja asjad, mis on alati seaduspärased. Või ‘aktsepteeritav’ ja ‘vastuvõetamatu’.
•
Kui see on tehtud, arutage täpsemalt.
•
Rääkige kindlasti põhisisus mainitud peamistest punktidest.
Õppepunktid •
Eesti seadused võivad kodumaal kehtivatest seadustest erineda
92
•
S e a d u s e m i t t e t u n d m i n e p o l e va b a n d u s n e n d e mittejärgimisele
18.2 Koduvägivald – olukorrakaardid Aeg
100 minutit
Vajalikud vahendid
Olukorrakaardid, PowerPoint
Eesmärk
Arutada sobivat käitumist olukordades, kus esineb vägivalda
Tegevuse käik •
Jagage mehed ja naised kahte eraldi ruumi.
•
PowerPointi (ainult esimene slaid koduvägivalla kohta) põhjal selgitage, miks on oluline arutada peredes esinevat vägivalda. Rõhutage, et Eesti ühiskonnast üldieslt räägitakse perevägivallast ja see ei puuduta ainult pagulasi. Lisaks vägivalla vältimisele oma peres on oluline osata märgata vägivalda ka väljaspool oma perekonda ning teada, kus ja kuidas sellest teatada.
•
Andke osalejatele või lugege ette juhtumi esimene osa olukorrakaardilt ja allolevad küsimused.
•
Arutage olukorrakaardil välja toodud küsimusi. Pärast loo esimest osa toimuva arutelu käigus proovige mõista osalejate suhtumist. Kui nad usuvad, et vägivalda ei toimunud või kui tegelased ei vaja välist abi, peavad nad selgitama, miks. Ärge proovige siinkohal veel neid veenda, et nad eksivad.
•
Esitage osalejatele nüüd juhtumi teine osa, mis toob uut teavet. Lood on kokku pandud nii, et kõigil juhtudel muutub vägivald teises osas tõsisemaks.
•
Arutage koos esitatud olukorra üle, kas vägivalda esineb ja milliseid teenuseid osalejad vajaksid.
•
Nüüd saate pöörduda tagasi loo esimese osa juurde ja küsida, kas nad usuvad, et vägivald toimus juba seal. Peate
93
veenduma, et nad saavad aru, et juba loo esimeses osas kirjeldatud käitumine on karistatav ja oli vaja abi. Reageerimata jätmine tegi olukorra hullemaks. •
Pärast harjutust jätkake PowerPointiga, et selgitada vägivalla liike, joonistage vägivalla ring ja näidake, kust abi otsida. Selgitage, et vägivaldne käitumine on kuritegelik käitumine ja seadusega karistatav. Pöörduge tagasi varem käsitletud juhtumite juurde, et tuua näiteid vägivalla eri liikide kohta.
Õppepunktid •
Eestis on vägivald seadusega keelatud ning vastutus lasub vägivallatsejal, mitte ohvril.
•
Konfliktid või arusaamatused erinevad vägivallast.
•
Kui osalejad kahtlustavad perekonnas väärkohtlemist või vägivalda inimeste seas, keda nad tunnevad, või arvavad, et nad alluvad sellele ise, on oluline otsida abi ja teatada sellest.
•
Abi on saadaval, kui inimene kogeb vägivalda, kuid te peate teadma, kust seda abi otsida.
•
Vägivald toimub tsüklitena
•
Väärkohtlemine pole kunagi vastuvõetav
94
Olukord: füüsiline vägivald Part 1 Kristina is a 22-year-old woman, married to 31-yearold Adam. They have lived in Estonia for 4 months. Adam has not yet found work and gets frustrated as he used to be the sole breadwinner of the house. One evening they have another argument, Adam first grabs and pushes his wife against the wall. Kristina gets hurt, starts to cry, and hides herself in the bathroom. The next morning Adam cries and apologizes promising that this will never happen again. Kristina feels sorry for him and they promise never to fight again. Tegevuse käik •
Kas ilmnes vägivalda? Kui jah, siis millist tüüpi vägivalda?
•
Kas vabandusest piisab? Kas see lahendaks olukorra?
•
Kas see on teie arvates ühekordne juhtum? Seletage.
•
Kas Kristina haavamine aitab tal tööd leida?
Part 2 A month later Adam has still yet not found a job and he has given up hope looking for a job. Kristina gets mad at Adam and tells him not to give up. Adam gets really frustrated yells at her and when Kristina yells back, he hits Kristina to the stomach so that she falls on the ground and is not able to move herself. Tegevuse käik •
Kuidas suhtute sellesse olukorda nüüd?
•
Kas sellisele käitumisele võib olla vabandusi?
•
Mis muutis olukorra halvemaks?
•
Kas Kristina oleks pidanud otsima abi juba loo esimeses osas?
95
•
Mis juhtub järgmisena?
•
Milliseid teenuseid nende arvates loos olevad inimesed vajavad?
•
Millised võiksid olla karistused seda tüüpi käitumise eest, kui üldse?
Oluline on edastada, et… •
Kristina peaks pöörduma Ohvriabi poole, et saada nõu, kuidas edasi minna. Nõustamine võib olla anonüümne ja konfidentsiaalne. Ohvriabi loob koos Kristinaga tegevuskava ja selgitab välja, kas teisi teenusepakkujaid on vaja kaasata. Ta oleks võinud seda teha juba esimese stsenaariumi korral. Koos spetsialistiga saavad nad otsustada, kas esitada politseile avaldus.
•
Kristina saab politseisse pöörduda
•
Seaduse järgi karistatakse Adamit selle eest, ta on tekitanud kehavigastusi. Karistamine sõltub kehavigastuste raskusest. Adamil saab märke karistusregistrisse.
•
Adam võib oma vägivaldse käitumisega toimetulekuks saada abi.
•
Adamil pole õigust Kristinat mitte mingitel tingimustel lüüa. "Maja peremees“ olemine ei ole ettekääne vägivallaks.
•
Kristina ei pea vägivallale alluma, naiseks olemine ei tähenda seda.
•
Perevägivallast teatamine ei tähenda, et lõhuksite omaenda perekonda. Retoorika “pereprobleemid peavad jääma pere sisse” ei kehti vägivalla puhul.
•
Vägivalla ennetamine ja sellega võimalikult varane tegelemine on hea tervislike laste kasvatamiseks.
•
Vägivald esineb mõlemas stsenaariumis. Vägivald toimub tsüklitena. Ohvrid andestavad vägivallatsejale, kuid see ei hoia vägivalda enam kordumast.
96
Olukord: majanduslik vägivald Part 1 Yuri and Kira are married and have been living in Estonia for a year. Kira does not work. Yuri works in a factory for very long shifts and Kira stays at home. Kira has told him that he needs to give all the money he earns to her, because she knows better how to budget. She keeps insulting her husband for not earning enough like a “real man”. She gives him just enough money to buy food but keeps the rest of the money for herself. Kira is suspicious whether Yuri is actually working long shifts or is he lying and meeting friends instead. She starts following him everywhere. Yuri feels disturbed and annoyed. Tegevuse käik •
Mida te olukorrast arvate?
•
Mis te arvate, mis juhtub järgmisena / mis võiks juhtuda, kui midagi peaks juhtuma?
•
Kas ilmnes vägivalda?
•
Kas keegi loost rikub seadust?
•
Kas loos olevad inimesed vajavad abi? Kui jah, siis milliseid teenuseid loo tegelane vajab?
•
Kas arvate, et rohkema raha toomine muudab Kira käitumise paremaks?
Part 2 Yuri tells his wife that he is not happy with the situation and asks her to consider going to work as well. Kira gets very mad at Yuri and calls her relative who is well connected with people with criminal background and violence. Kira’s relative threatens Yuri that she will tell Kira to leave him if he doesn’t provide her like “he should”. He also threatens him, saying that he knows some men in Estonia who can hurt him if he refuses.
97
Tegevuse käik •
Mida te olukorrast arvate?
•
Mis muutis olukorra halvemaks?
•
Mis te arvate, mis juhtub järgmisena?
•
Kas sellisele käitumisele võib olla vabandusi?
•
Milliseid teenuseid need inimesed vajavad?
•
Kas Juri vajas abi juba loo esimeses osas?
•
Millised võiksid olla karistused seda tüüpi vägivaldse käitumise eest?
Oluline on edastada, et… •
Juri on lõksus ning kannatab emotsionaalse ja majandusliku vägivalla all.
•
Kira rikkus seadust juba esimeses osas, sest kellegi jälitamine on ebaseaduslik.
•
Vägivald esineb tsüklitena.
•
Juri peaks pöörduma Ohvriabi poole, loo teises osas võib osutuda vajalikuks politsei poole pöördumine.
•
Kira ja tema perekond peaksid teadma, et teise inimese ähvardamine füüsilise kahju või vigastustega võib olla karistatav.
•
Kirat võidakse seaduse järgi trahvida ja ta võib saada märke karistusregistrisse.
•
Isegi juhul, kui Juri toob rohkem raha, jätkab Kira niimoodi käitumist. Mõte, et rohkem raha lahendab probleemi, on vale; probleem tuleneb Kira suhtumisest.
•
Juri saab pakkuda ja julgustada Kirat ise tööd leidma. See parandaks finantsolukorda ja vähendaks sellise mürgise käitumise põhjuseid.
•
Väljaspoolt osapoolte mängu toomine, nagu Kira tegi, ainult suurendab probleemi.
98
Olukord: emotsionaalne vägivald Part 1 Vova and Inna met half a year ago and moved together to Estonia. Vova wants to get married and rushes Inna to have the wedding. Inna feels that she needs some more time together before the marriage, but she doesn’t want to upset Vova who loses his temper quite easily. Inna has also made some local friends at her workplace and wants to spend time with them. Vova is very angry at her because some of her friends are also male. One evening he refuses to let Inna out with her friends. He locks the door and threatens to beat her if she tries to leave. Tegevuse käik •
Mida te olukorrast arvate?
•
Miks Vova abieluga ruttab?
•
Mis te arvate, mis juhtub järgmisena?
•
Kas on vägivalda?
•
Kas loos olevad inimesed vajavad abi? Kui jah, siis milliseid teenuseid nende arvates loo tegelane vajab?
Part 2 Inna gets very angry at Vova and starts beating at the door and breaking things in the apartment, demanding to be let out. Vova yells at her and accuses her for not having any respect for him. He threatens to leave Inna if she prefers to spend time with others instead of him. He pushes his fiancée to the bedroom so that she gets hurt and tells her to stay there until the morning. •
Mida te olukorrast arvate?
•
Mis muutis olukorra halvemaks?
•
Mis te arvate, mis juhtub järgmisena?
99
•
Kas Inna vajas abi juba loo esimeses osas?
•
Kas sellisele käitumisele võib olla vabandusi?
•
Milliseid teenuseid need inimesed vajavad?
•
Millised võiksid olla karistused seda tüüpi vägivaldse käitumise eest?
Oluline on edastada, et… •
Kellegi vabaduse piiramine on ebaseaduslik ja karistatav
•
Inna peaks võtma ühendust Ohvriabiga
•
Suhetes tormamine võib olla märk sellest, et inimene soovib teise inimese üle kontrolli omandada.
•
Inna peaks pöörduma politsei poole
•
Juhul, kui tõukamisega kaasnes kehavigastus, saab Vovat karistada
•
Vova saab oma vägivaldse käitumisega toimetulekuks abi otsida.
•
Armukadedus pole viis kiindumuse näitamiseks, see ei näita, kui palju sa teisest inimesest hoolid
Olukord: lapse väärkohtlemine Part 1 Sasha is 11 years old. She lives together with her mother, father, and her 9-year-old brother. Sasha often tells her mother that she (mother) is an idiot and should move out of the house. She also often fights with her 9-year-old brother. Often, she cries at night-time and prefers to stay away from home whenever possible. Father has an alcohol problem and whenever the mother mentions that, he strangles/bruises her saying that it’s none of her business. The father also hits his children.
100
Tegevuse käik •
Mida te olukorrast arvate?
•
Mis nende arvates juhtub järgmisena?
•
Kas on vägivalda?
•
Kas loos olevad inimesed vajavad abi? Kui jah, siis milliseid teenuseid loo tegelane vajab?
•
Miks lapsed läbi ei saa?
Part 2 When the father is drunk, she tells Sasha to come to his bed and he touches her and forces her and sometimes also her brother to touch him. Mother of the family knows that this is going on, but father threatens to take the children far away, if mother tells anything to anyone. Mother is afraid to report as it will be shame for the family, because of the children and their future, she is also afraid to leave. She believes they would not manage financially alone. Tegevuse käik •
Mida nad olukorrast arvavad?
•
Mis muutis olukorra halvemaks?
•
Mis nende arvates juhtub järgmisena?
•
Kas sellisele käitumisele on vabandust?
•
Milliseid teenuseid need inimesed vajavad?
•
Millised võiksid olla karistused seda tüüpi vägivaldse käitumise eest?
•
Kas ohvriks olemise tunne on häbiasi?
Oluline on edastada, et… •
Ema peab kiiresti abi otsima.
•
Ta peab viivitamatult pöörduma Ohvriabi ja politsei poole, sest lapsi kuritarvitatakse.
101
•
Ohvriabi saab lisaks nõustamisele pakkuda peavarju, finantsnõustamist ja suunata muude teenusteni, mis võivad aidata.
•
Abikaasa rikub laste ja laste ema elu.
•
Kui ema ei teata ja politsei või lastekaitse saab toimuvast teada, saab ta oma laste kaitsmata jätmise eest ka kriminaalsüüdistuse. See võib põhjustada vanemlike õiguste kaotamise ja muid karistusi.
•
Juhul kui ema otsustab õigeaegselt teada anda, võib tema karistus olla kergem. Asjaolu, et ta tegutseb, näitab, et ta hoolib oma lastest ja soovib olukorra lõpetada.
•
Isa karistatakse laste väärkohtlemise eest
•
Ohvriks olemine pole kunagi midagi, mida peaks häbenema. Oluline on mõista, miks keegi võiks nii mõelda (kultuuriline kontekst). Tõeline häbi on see, kui te ei tunnista, et te olete halvas olukorras. Lisaks ei tohiks keegi kannatada ainult seetõttu, et kardab seda, mida teised ütlevad
Olukord: emotsionaalne ja seksuaalne vägivald Part 1 Oksana and Ilya are a married couple who have been in Estonia for 3 months. Ilya does not allow Oksana to go out by herself and takes away her keys during the daytime, so that he could go out to meet his friends. Tegevuse käik •
Mida te olukorrast arvate?
•
Mis teie arvates juhtub järgmisena?
•
Kas loos on vägivalda?
•
Kas loos olevad inimesed vajavad abi? Kui jah, siis milliseid teenuseid loo tegelane vajab?
102
Part 2 Ilya wants to have sex with Oksana every day. When Oksana says “no” the man threatens to hurt her and calls her useless women. If she refuses, he has sex with her forcefully. He sees it as his natural right over her as her husband. Tegevuse käik •
Mida te olukorrast arvate?
•
Mis muutis olukorra halvemaks?
•
Mis juhtub järgmisena?
•
Kas sellisele käitumisele on vabandust?
•
Milliseid teenuseid need inimesed vajavad?
•
Millised võiksid olla karistused seda tüüpi vägivaldse käitumise eest?
Oluline on edastada, et… •
Seksuaalne vägivald ja vägivald üldiselt toimuvad tsüklis.
•
Oksana peaks pöörduma Ohvriabi ja politsei poole.
•
Politseisse avalduse kirjutamine on väga raske, kuid ta peaks seda tegema.
•
Ei tähendab Ei!
•
Ilya tegevus: nii vabaduse võtmine kui ka vägistamine on seadusega karistatud.
•
Seksi mitte soovimine ei muuda naist või meest vähem naiseks/meheks.
•
Abikaasa või mõni muu staatus ei anna kellelegi mingeid õigusi kellegi keha ega vabaduse üle.
103
19. Pereelu Eesmärgid •
Mõista, millega nad võivad kokku puutuda kohanedes eluga uues ühiskonnas
•
Mõista, et lapsed on Eestis üksikisikud ja neil on konkreetsed õigused
•
Mõista soorolle Eestis
•
Mõista, et noorem põlvkond kohaneb uue ühiskonnaga kiiremini
Arutelupunktid •
Raskused, mis pereelus võivad ilmneda
•
Lapsed ja kultuuriline kohanemine
•
Sugu ja soolised rollid ühiskonnas
19.1 Pereolukorrad – mida teha? Aeg
20-30 minutit
Eesmärk
Selle ülesandega soovitakse anda osalejatele võimalus mõelda mõndade probleemide üle, mida nad varem pole kogenud, ja arutleda, kuidas nemad ja nende pere sellises või sarnases olukorras võiks käituda.
Õppeprotsess ise on olulisem kui ’õige’ lahenduse leidmine. Siiski, kui osalejatel on keeruline jõuda sobiva lahenduseni, võib olla hea soovitada neile, et avatud suhtlus kõikide pereliikmete vahel on parim moodus, kuidas selliste probleemidega tegeleda. Laste ja nende kehadega seotud juhtumite arutamisel peaksite selgitama, et vanema ülesanne on teada, kuidas oma lastega oma kehast rääkida. Arutelu peaks keskenduma sellistele teemadele nagu kehaosad (sealhulgas see, et igasugused kehad on võrdselt
104
head), ujumistrikoo reegel (sh see, et ujumistrikoo all olevad kehaosad on privaatsed), puudutusreegel (sealhulgas see, et laps sa a b o t s u s t a d a , ke s võ i b l a pse ke h a p u u d u t a d a ) j a kolmeastmeline reegel juhul, kui lapsel tekib halb tunne, kui keegi teda puudutab. Osalejad peaksid mõtlema, kuidas neid küsimusi ka oma lastega arutada. Pidage meeles, et see ei kehti tingimata ainult laste jaoks, ka täiskasvanud saavad siit teavet enda jaoks. Julgustage vanemaid seda oma lastega arutama. Vanemad peaksid teadma, et neid küsimusi arutatakse/saab arutada koolis/ lasteaias. Olukorrakaartide ülesande lõppedes andke osalejatele väljatrükid „Ohutusoskused ja teie keha”, mis keskendub sellele, mida lapsed peaksid oma kehaga seoses teadma, oskama ja tundma. Tegevuse käik •
Jagage osalejad väikestesse rühmadesse – hea mõte oleks panna ühe pere liikmed erinevatesse rühmadesse, et iga inimene tunneks end vabalt oma arvamuse avaldamiseks.
•
Andke igale rühmale ’peresituatsioonid’ lehed arutlemiseks.
•
Öelge neile, et hiljem peavad nad jagama oma lahendusi terve klassiga.
•
Kui osalejad on rühmades arutlemise lõpetanud, alustage situatsioonide üle arutlemist terve klassiga. Iga rühm loeb ette enda situatsioonid ja räägib, millised mõtted neil tekkisid. Koolitaja ei pea sekkuma või kinnitama lahenduskäigu sobivust. Your daughter was asked to wear a standard swimsuit in her s c h o o l ’s g y m c l a s s e s f o r swimming. However, you do not allow her. The school insists on that due to health reasons. This is also making her increasingly unpopular among her peers.
Your 8-year-old son, Ruslan, comes home from school and tells that other kids are laughing at him, calling him rude names. He doesn’t want to go to school anymore. Ruslan is his deceased grandfather’s name.
105
Your wife/husband/partner is very active (sports, friends, hobbies etc) and working hard. You hardly have time to be spent together. You feel your lives are growing apart.
Your husband is violent and sometimes even hits the children when they are disturbing him.
Your 12-year-old daughter is using dating apps and sending pictures of herself to strangers.
Your 15-year-old son/daughter/ sister/brother arrives home at 3 am and is completely drunk. This has never happened before.
The teacher of your 12-year-old son tells you that he has been acting inappropriately towards girls in his class. He has been pulling the hair and pinching the girls and not stopping when they ask him to.
You are outside and you see couples engaging in PDA. This is against your values, but your kid is growing up seeing them. You are worried that he might take these as a norm for himself.
Your family has moved to Estonia. After half a year, you have basic level of Estonian and know some Estonian people, but your spouse hasn’t made any progress in learning the language or interacting with the locals. Therefore, your spouse is stressed, irritated and isolated from the society. If you try to offer help, you’ll get an angry reaction from them.
Your wife made friends of different backgrounds and she started to act more independent. She is still loving and attentive to the family, but she is not accepting some things like she used to do.
Your 66-year-old mother just sits in her room and stares at the wall. She can’t go outside because of the cold and she has no friends because she cannot speak the language. She keeps talking about her life in the old country and blaming you for bringing her to this terrible place.
Your 76-year-old mother/father back in your country of origin is not capable of managing her/his life and needs (daily) support. She/he blames you for going abroad and not supporting enough and says that the whole neighbourhood is talking about you leaving and not caring.
106
Your 18-year-old son tells you that he is no longer interested in following the same religion as you.
Your 9-year-old child is not behaving well for recent months. You notice that he has been stealing money behind your back.
In your culture wife/woman stays home and takes care of the house. Now however everybody is telling you that your wife/you as woman should g o t o wo r k a n d b e m o re independent.
Your children are adapting very well, they know the language and they are making a lot of friends. However, not all these friends are a good influence. Your 10-year-old child starts smoking and skipping school every week.
Your 10-year-old daughter attends after school art class. She tells you that her teacher is a very friendly man, but she doesn´t like how he gives her a hug after each class.
You are told by the teacher at the kindergarten that you should talk your children about their body. You are told that children must know all the body parts and use appropriate words about body parts.
Your son always showed interest in police as a kid. Ever since he was little when he got excited about seeing the police in public or watching TV shows, you told him about how the police are bad, untrustworthy and they will do bad things to people. In your country of origin, you had bad experiences with the police and you regularly shared those stories to your son. Nevertheless, after finishing high school he applies for the Police Academy.
You have worked hard for years to build up your business and finally have achieved success. Your only son just finished highschool and is ready to apply for the university. You would like him to choose a study area that would bring benefit to your business, as you wish him to take your place in the company when you retire. However, he wants to become a doctor.
107
Õppepunktid •
Peredel võib tekkida raskuseid uues kultuuriruumis ja keskkonnas. On oluline mõelda võimalikele stsenaariumitele varem ja mõelda, kuidas võiks sellistes olukordades käituda.
•
On oluline, et lapsel on enda keha suhtes head teadmised, oskused ja suhtumine.
•
Teada, millele keskenduda lastega rääkides, et neil oleks positiivne suhtumine ja piisavad teadmised oma keha kohta.
•
Lapsed, kellel on oma päritoluriigist väga vähe mäletusi või puuduvad need sootuks, käituvad sarnasemalt eestlastele kui nende vanemad. Oluline on selleks valmis olla. Olukord, kus nad tunnevad end võõrana omaenda kodus, võib tekitada probleeme.
•
Lapsed õpivad Eesti kultuuri kohta oma keskkonnast. Ei ole võimalik eeldada, et nad ei tunne seda ega võta omaks.
108
20. Kultuurišokk Eesmärgid •
Teada kultuurišoki märke ja mõista, kuidas seda ennetada. Samuti kuidas sellega toime tulla igal kultuurišoki tasemel.
•
Olla teadlik, et ükski migratsioonikogemus pole teisega idententne ja inimese edukus võõras ühiskonnas sõltub tema ootustest, käitumisest, tahtest, paindlikkusest ja avatud mõttemaailmast.
•
Tunda turvalisemalt ja enesekindlamalt uues kultuuris end sisse seades.
•
Mõista kohaliku keele õppimise ja integratsiooni olulisust.
•
Aidata osalejatel seada realistlikumaid ootuseid.
Arutelupunktid •
Kultuurišokk ja selle erinevad faasid ning nendega toimetulek
•
Päritoluriigi ja elukohariigi kultuuride ja kultuuriliste väärtuste võrdlus
•
Vahendid edukaks integratsiooniks (keel, töö, võrgustik, sõbrad)
•
Uustulijate sagedased probleemid (koduvägivald, rassism, soolised probleemid, vanemad inimesed, stereotüübid jm)
20.1 Kultuurišoki kõver Aeg
30 minutit
Vajalikud vahendid
Tahvel, markerid
109
Pea igaüks, kes läheb elama väga erineva kultuuriga riiki, kogeb mingil määral erinevaid kultuurišoki staadiume. See kogemus ei ole erandlik ega ainulaadne – uustulijad ei ole ’hulluks minemas’, kui neil selliseid tundeid esineb. Teades, et kultuurišokk on loomulik vaimne reaktsioon uude kultuuriruumi kolimise stressiga toimetulemisel, aitab leevendada kultuurišoki läbielamise raskust. Asjad lähevad paremaks – isegi kui nii ei tundu sellele, kes kultuurišoki sügavaimates staadiumites on.
Eesmärk
Tegevuse käik •
Koolitaja võiks jagada enda kogemust kultuurišokiga toime tulemisel ja uue ühiskonnaga kohanemisel. Juhul, kui koolitajal ei ole enda lugu rääkida, võib keegi teine enda kogemust jagada. Lugu peaks läbima kultuurišoki erinevaid staadiume. Koolitaja võib jutu illustreerimiseks joonistada kultuurišoki erinevad staadiumid ka tahvlile.
• Kultuurišoki staadiumid: • Mesinädalad – kui inimene saabub uude kultuuriruumi, võivad erinevused näida huvitavad ning inimene tunneb end elevil ja uudishimulikuna. • Kultuurišokk – pärast mõnda aega ei tundu enam miski uus ja huvitav. Uued olukorras ei vasta ootustele. Inimene võib tunda end segaduses olevana, isoleerituna või ebaadekvaatsena ning mõista, et tema tugisüsteem (pere ja sõbrad) ei ole enam nii lihtsasti kättesaadavad. Keeruline on mõista inimeste käitumist. • Madalpunkt – selles staadiumis muutub inimene kriitiliseks kõige suhtes – oma uue keskkonna, inimeste, kultuuri ning päritoluriigi ja kodukohariigi erinevuste suhtes. Inimene võib tunda ärevust, kurbust, koduigatsust ja viga. Inimene võib
110
kahetseda uude riiki tulemist ja idealiseerida elu päritoluriigis. • Aktsepteerimine – selles staadiumis väljub inimene madalpunktist ja tunneb end jälle i se e n d a n a . S e d a s t a a d i u m i t i se l o o m u s t a b erinevuste aktsepteerimine ja uue keskkonna suhtes tõusev enesekindlus. Inimene ei tunne end enam isoleerituna vaid selle asemel suudab vaadata maailma enda ümber ja seda hinnata. • Depressioon – kui inimene ei suuda ühiskonda sulanduda ja jääb isoleerituks, võib see põhjustada pikaajalist depressiooni. • Küsimused arutamiseks • Koolitaja peaks küsima osalejatelt, kas nad on kogenud kultuurišokki. • Paluge osalejatel jagada oma lugu. Milliseid olid nende esimesed tunded Eestisse saabudes, esimest elukohta leides, kolm kuud hiljem, kuus kuud hiljem…? • Kui pikalt võiks iga staadium kesta? • Millised inimesed kogevad kultuurišokki kõige tõenäolisemalt? • Mida on võimalik teha, et uue ühiskonnaga kiiremini kohaneda?
Õppepunktid •
Kultuurišoki kogemine on normaalne. See juhtub mingil määral kõigiga, kes kolivad ühest kultuurist teise, mistõttu ei peaks inimesed olemas mures, et nendega on toimumas midagi ebatavalist.
•
Kinnitage õpitut, küsides osalejatelt, kellega kultuurišokk juhtuda võib? Vastus on, et pea igaühega, kes uude kultuuriruumi elama läheb.
111
•
Kultuurišokk läheb aja jooksul paremaks, isegi kui see kultuurišokki kogedes nii ei tundu.
•
Küsige osalejatelt, kas kultuurišokk kestab igavesti. Vastus – ei, see läheb ajaga paremaks.
20.2 Kuidas mõista, et mina või mu lähedane ei tunne end hästi Aeg
30 minutit
Vajalikud vahendid
Tahvel, markerid
Eesmärk
Osalejad mõistavad, et on olemas erinevaid stressifaktoreid, mille tõttu inimene end halvasti tunda võib. Osalejad õpivad tundma, kuidas saada aru, et kõik ei pruugi nendega korras olla.
Tegevuse käik •
Küsige osalejatelt, mis tuleb neile mõttesse vaimsest tervisest rääkides. Kirjuta nende vastused üles. Kui osalejad seda ei maini, siis küsi, kas nende arvates võiksid olla stress,
112
ärevus ja depressioon vaimse tervise häired ja sellistena ka diagnoositud? Diskussiooni eesmärk võiks olla mõistmine, et vaimne tervis ei ole ainult vaimsete probleemidega seotud, vaid üldiselt oluline hea enesetunde jaoks. •
Jaga osalejad 2-3 rühma, anna neile paber ja marker ning paluge neil: • Rühm 1 – arutada ja kirjutada üles, kuidas inimene võiks saada aru, et ta ei tunne end vaimselt hästi • Rühm 2 – arutada ja kirjutada üles, millist nõu annaksid nad oma sõbrale, kes ütleb, et ta ei tunne end hästi.
•
Mõlemal rühmal on aega arutamiseks 5-7 minutit
•
Kui nad on ülesande lõpetanud, peaksid nad oma mõtteid esitlema. Mõlemad grupid peaksid reflekteerima üksteise tööd.
20.3 Vaimse tervise käsi Tegevus põhineb Mieli väljatöötatud ’Vaimse tervise käel’. Aeg
30 minutit
Vajalikud vahendid
Tahvel, markerid
Eesmärk
Pakkuda osalejatele eneseabi võimalusi ja vaimse tervise parandamise viise.
Tegevuse käik •
Paluge osalejatel nimetada viis peamist tegurit, mis mõjutavad vaimset tervist positiivselt. Valesid vastuseid pole, aga eesmärgiks on, et osalejad nimetaksid peamised k a t e g o o r i a d : u n i ( p u h ke a e g ) , s ö ö m i n e (t o i t j a toitumisharjumused), rääkimine (suhted ja emotsioonid), liikumine (treening ja vaimsus), puhkamine (loomingulisus ja nauding).
113
•
Paluge osalejatel joonistada enda käsi ja sildistada sõrmed järgmiselt: 1) ma magan; 2) ma söön; 3) ma räägin; 4) ma liigun; 5) ma puhkan. Kui nad on sellega valmis, peaksid nad vastama järgmistele küsimustele: • Mis ajal sa magama läksid? Kas sa uinusid kergesti? Kas sa tundsid end ärgates energiliselt? Kas sul oli aega lõõgastuda enne magamaminekut? • Mida sa täna söönud oled? Kas sa sööd regulaarselt kolm einet päevas? Kas sa võtad aega rahulikult söömiseks? Kas sa nautisid oma einet? Kellega koos sa sõid? • Kuidas on su tuju täna? Kellega sa aega veetsid/ veedad? Kas sa jagad oma emotsioone kellegagi? Mis tegi sind täna õnnelikuks või kurvaks? • Millised tegevused teevad sind rõõmsaks? Millal sa lõõgastud? Kuidas sa tunned end, kui oled lõõgastunud? Kas sa liikusid päeva jooksul? Kas sa tegeled spordiga? • Kas sa tegid täna midagi lõbusat? Mis ajab sind naerma? Mis on sinu jaoks ilus?
•
Paluge neil käele lisada: „Mida sa elus väärtustad?“ ja „Mis on su elus oluline?“. Lase neil analüüsida, kuidas nende vastused viiel sõrmel lähevad kokku nende väärtustega või vastupidi.
Mõned näpunäited •
Umbkaudu 8-10-tunnine uni täiskasvanute puhul
•
Iga päev vähemalt 30 minutit liikmist välitingimustes – see ei peaks olema üksnes koju-tööle-koju marsruut, aga igasugune jalutuskäik on hea. Ideaalis võiks kulutada nädalas 150 minutit kiiremale kõnnile või rattasõidule ja 75 minutit nädalas intensiivsemale tegevusele nagu ujumine või jooksmine. Mida rohkem liikuda, seda parem on uni,
114
madalam stressitase, rohkem energiat ja vähem väsimustunnet. •
Süüa vähemalt kolm einet päevas – 4 ja 5 on ka sobiv, kui portsionid ja proportsioonid on õiged – ja hoida iga eine mitmekesisena, et saada kõik vajalikud vitamiinid.
•
Mitte unustada tegelemast millegiga, mis meeldib ja huvi pakub. Kui inimene teeb asju, mille tegemist ta naudib, on ta eluga palju rahulolevam.
•
Keskendu positiivsetele asjadele – alati on negatiivseid asju, aga positiivsele keskendumine aitab vähendada negatiivsete asjade mõju.
•
Kui midagi häirib, siis tasub olukorda analüüsida, miks on selline situatsioon tekkinud, milline oli reaktsioon sellele varem ja kuidas seda oli siis võimalik lahendada. Lisaks, kui midagi on täna väga ärritav, siis on mõistlikum ja isegi lihtsam tegeleda sellega hoopis järgmisel päeval, kui pea on selgem.
•
Muutused võtavad aega, kuid üldiselt jäädes rahulikuks ja hoides positiivset suhtumist, võib varsti märgata enesetunde paranemist.
•
Kui miski sellest ei tööta regulaarsel praktiseerimisel, siis tuleks ühendust võtta spetsialistiga nõustamiseks, kas perearsti kaudu või muul viisil.
•
Vaimse tervise seotud muresid ei tohiks jätta tähelepanuta. Vaimse tervise probleemid pole midagi häbiväärset ja nende tunnistamine on hea, mitte vastupidi.
115
21. Koolituse lõpp Reflektsioon •
Päeva lõpus tee väike kokkuvõte päevast (mõni minut). Te võite arutada järgmiseid küsimusi: • Mida nad täna õppisid? Mis oli kõige huvitavam/ kasulikum informatsioon, mida nad täna said? • Kas nende ootused olid täidetud? • Kas nad mõistsid arutatud teemade sisu? • Kas on küsimusi, mis vajaksid täiendavat seletust? • Mida te järgmisel koolituse päeval arutama hakkate ja kas see vajab osalejatelt eelnevat ettevalmistust?
Kontroll •
Päeva lõpus paluge osalejatel täita test. Kui rühmas on inimesi, kes ei oska lugeda või kirjutada, tehke test koos nendega. Osalejad ei pea oma nime testile kirjutama.
•
Kui osalejad on küsimustele vastanud, koguge testid kokku.
•
Kogu rühmaga arutage kõik küsimused läbi. Küsige osalejatelt, mis on õiged vastused ja parandage valed. Jälgige, et kõik teaksid ja saaksid aru õigetest vastustest. Te võite õigeid vastuseid ekraanil näidata.
Tagasiside •
Paluge osalejatel täita tagasiside küsimustik.
•
Ärge unusta neile mainimast, et küsimustik on anonüümne ja nende vastuseid kasutatakse vaid programmi parandamiseks.
Need kolm tegevust peaksid aset leidma iga päeva lõpus.
116