Rahvusvahelise kaitse moodul - Kohanemisprogramm Settle in Estonia by Settle in Estonia

Settle In Estonia

Rahvusvahelise kaitse moodul

Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon (IOM), MTÜ Eesti Pagulasabi ning Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond (AMIF) ei vastuta selle väljaande edastatud teabe põhjal tehtud tegevuste eest. See materjal ei esinda IOMi ega selle rahastavate organisatsioonide seisukohti.

Koostaja IOM Estonia, Ahtri 12, 10151 Tallinn, tel +372 611 6088, e-mail iomtallinn@iom.int Kujundus ja trükk: Factory Advertising OÜ Kaanefoto: Eiliki Pukk, toolbox.estonia.ee Settle in Estonia Programm: www.settleinestonia.ee Copyright: IOM Estonia, 2021

Projekti „Rahvusvahelise kaitse saanud isikute kohanemisprogramm“ kaasrahastavad Euroopa Liit Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi kaudu ning Eesti Vabariigi Siseministeerium.

HEA LUGEJA, Rahvusvahelise kaitse mooduli materjal sisaldab sissejuhatavat ja praktilist teavet, mis on vajalik teile kui Eestis rahvusvahelise kaitse saajale. Materjali eesmärk on aidata teil paremini orienteeruda teemades, mis puudutavad teie igapäevaelu Eestis. Materjali täiendab programmi Settle in Estonia rahvusvahelise kaitse mooduli koolitus.

Settle in Estonia programm koosneb erinevatest informatiivsetest ja interaktiivsetest koolitusmoodulitest. Programmi eesmärk on toetada rändajaid Eestis esmase teabe ja oskuste saamisel, mis on vajalikud Eestis elu alustamiseks. Lisaks rahvusvahelise kaitsemoodulile sisaldab Settle in Estonia programm baasmoodulit ja muid temaatilisi mooduleid nagu töö, ettevõtlus ja pereelu. Lisateavet programmi kohta leiate aadressilt www. settleinestonia.ee.

Selles käsiraamatus sisalduv teave põhineb Eesti seadustel ning valitsusasutustelt ja valitsusvälistelt organisatsioonidelt saadud informatsioonil ja muudel avalikel ressurssidel. Iga teema sisaldab viiteid ja kontaktandmeid asutustele, kuhu saate pöörduda konkreetsete küsimuste ja/või probleemide korral. Suurem osa viidatud teabest on kättesaadav eesti keeles ning suur osa ka inglise ja vene keeles.

Loodame, et see materjal aitab teil paremini Eestis kohaneda ning juhatab teid vajaliku asjakohase toe juurde.

SISUKORD 1. Üldine informatsioon Eesti kohta .................................

1.1. Pühad.........................................................................................................10 1.2. Transport Eestis.....................................................................................11 1.3. Sideteenused......................................................................................... 12 1.3.1. E-mail..................................................................................................... 12 1.3.2. Postiteenus ....................................................................................... 13 1.3.3. Turvalisus............................................................................................. 13

2. e-Eesti ja internet ...............................................................

2.1. E-teenused.............................................................................................. 15 2.2. Tõlkeprogrammid .............................................................................. 17 2.3. Internetiturvalisus................................................................................ 18

3. Rahvusvaheline kaitse Eestis ja reisimine..................

3.1. Elamisload ja kodakondsus..............................................................22 3.2. Elamisload ja kodakondsus lastele...............................................24 3.3. Reisidokumendid.................................................................................25 3.4. Kontaktinfo.............................................................................................26

4. Õigused, kohustused ja vastutus..................................

4.1. Juriidiliste küsimuste lahendamine...............................................29 4.2. Tugiisiku teenus.................................................................................... 31 4.3. Tõlketeenus...........................................................................................32 4.4. Perekonna taasühinemine...............................................................32 4.5. Ühiskondlik aktiivsus..........................................................................34

5. Töötamine ............................................................................

5.1. Kuidas leida tööd...................................................................................37 5.2 Tööleping.................................................................................................38 5.3. Palk ja maksud......................................................................................39 5.4. Katseaeg................................................................................................. 40 5.5. Ületunnitöö............................................................................................ 40

5.6. Haigusleht.............................................................................................. 40 5.7. Töökultuur............................................................................................... 41 5.8. Vaidlused töökohal ............................................................................42 5.9. Eesti Töötukassa teenused ja toetused......................................43 5.10. Kohaliku omavalitsuse toimetulekutoetus...............................45

6. Ettevõtlusega alustamine ..............................................

6.1. Saadavalolev tugi.................................................................................46

7. Lapsed ja pere .....................................................................

7.1. Lapse kasvatamine Eestis..................................................................48 7.2. Vanemate kohustused.......................................................................49 7.3. Laste õigused.........................................................................................49 7.4. Kooselu perena..................................................................................... 51 7.5. Peretoetused..........................................................................................52 7.6. Vanemapuhkus.....................................................................................53 7.7. Probleemid peres..................................................................................53

8. Tervis.......................................................................................

8.1. Tervisekindlustus..................................................................................59 8.2. Perearst ................................................................................................. 60 8.3. Perearsti nimistusse registreerimine........................................... 61 8.4. Konfidentsiaalsus ...............................................................................62 8.5. Ravimid ..................................................................................................62 8.6. Ennetavad ülevaatused ja vaktsineerimised............................63 8.7. Hambaravi .............................................................................................64 8.8. Erakorralise meditsiini osakond (EMO) .....................................64 8.9. Vaimne tervis........................................................................................65 8.10. Puuetega inimesed...........................................................................67

SISUKORD 9. Elukoht...................................................................................

9.1. Üüripind....................................................................................................69 9.2. Heating the house...............................................................................70 9.3. Näidud ja arved ................................................................................... 71 9.4. Hea elukeskkonna säilitamine........................................................72 9.5. Ühiselu reeglid......................................................................................73 9.6. Prügi sorteerimine...............................................................................75

10. Eesti keele õppimine.......................................................

10.1. Kursused rahvusvahelise kaitse saajatele................................76 10.2. Other ways to learn Estonian.......................................................77

11. Haridus...................................................................................

12. Igapäevased rahaasjad ..................................................

12.2. Pangad ja teenused......................................................................... 80 12.3. Sularahaautomaadid (ATM).......................................................... 81 12.4. Finantsriskid.........................................................................................82 12.5. Ostlemine..............................................................................................83 12.6. Kuidas raha säästa.............................................................................84

13. Eesti ühiskond....................................................................

13.1. Suhtlemine ja käitumine .................................................................85 13.2. Religioon................................................................................................89 13.3. Vaba aja tegevused..........................................................................89 13.4. Raamatukogu..................................................................................... 90 13.5. Uudised ............................................................................................... 90

14. Kultuuriga kohanemine..................................................

14.1. Kultuurišokiga toimetulek................................................................ 91

15. Kokkuvõte olulistest tugiteenustest...........................

1. ÜLDINE INFORMATSIOON EESTI KOHTA

Eesti lipp:

Riigivapp:

i Ametlik nimi: Eesti Vabariik Valitsuse tüüp: parlamentaarne demokraatlik vabariik Riigipea: president Seadusandlik võim: ühekojaline parlament (Riigikogu) Täidesaatev võim: Vabariigi Valitsus eesotsas peaministriga

i Pindala: 45 339 km2 Rahvaarv: 1 328 976 Pealinn: Tallinn (437 619 elanikku) Teised suuremad linnad: Tartu (96 123 elanikku), Narva (54 409 elanikku) ja Pärnu (50 914 elanikku) Haldusjaotus: 15 maakonda, 79 kohalikku omavalitsust (sh 15 linna)

i Rahvuslik koosseis: eestlased (68%), venelased (25%), ukrainlased (2%), muud rahvused (4%) (valgevenelased, soomlased, tatarlased ja paljud teised.) Valuuta: euro; 1 euro = 100 senti Naaberriigid: Soome (põhjas, üle Soome lahe), Läti (lõunas), Venemaa (idas) ja Rootsi (läänes üle Läänemere) Riigikeel: eesti keel Teised sagedamini kasutatavad suhtluskeeled: vene ja inglise keel Religioon: luterlus ja vene õigeusk, ehkki paljud eestlased ei seo end teatud usuga. Esindatud on ka juudi ja moslemi kogukonnad.

1.1. PÜHAD

i 1. jaanuar, uusaasta 24. veebruar, iseseisvuspäev ja Eesti Vabariigi aastapäev Märts või aprill: suur reede Märts või aprill: ülestõusmispühapäev 1. mai, kevadpüha mai või juuni: nelipüha 23. juuni, võidupüha 24. juuni, jaanipäev 20. august, iseseisvuse taastamise aastapäev 24. – 26. detsember, jõulud

Riigipühadel on enamus riigiteenuseid, pangad, koolid jms suletud. Erasektori ettevõtetel, sealhulgas kauplustel ja restoranidel, võivad olla lühemad tööpäevad. Tööpäeva enne püha võidakse lühendada.

1.2. TRANSPORT EESTIS Eesti ühistranspordisüsteem on hea ja õigeaegne. Veelgi enam, mõnel juhul võib see olla isegi täiesti tasuta. Ühistranspordi - busside, trammide ja rongide - kasutamine on hea ka keskkonnale. Marsruudid, sõiduplaanid ja peatused on fikseeritud. Linnasisese ühistranspordi pileteid saab osta www.pilet.ee. Busside sõiduplaane ja marsruutide kohta leiate lisateavet veebisaidilt www.peatus.ee. Google Maps annab samuti häid võimalusi marsruutide ja kellaaegade osas. Kui teil on vaja sõita bussiga ühest linnast teise, saate pileti osta bussijaamast ja veebis aadressilt www.tpilet.ee. Rongipileteid saate osta veebist, raudteejaamast või rongist. Rongide sõiduplaane saate vaadata veebis ja pileteid osta aadressilt www.elron.ee. Kui soovite saada Eesti juhiloa, peaksite esmalt lõpetama autokooli ning seejärel sooritama Maanteeametis teooria- ja sõidueksami. Kui teil on juba teise riigi väljastatud juhiluba, saate te vahetada oma praeguse juhiloa Eesti juhiloaks, sooritades selleks teooria- ja sõidueksami. Lisateabe saamiseks ja eksamiaegade broneerimise osas pöörduge Maanteeamet'i poole: www.mnt.ee.

Isegi kui teil on muu riigi juhiluba ja rahvusvaheline juhiluba juba olemas, on enne Eesti juhiloa taotlemist tungivalt soovitatav võtta mõned sõidutunnid. Seda tehes saate kindlasti eksami edukalt sooritada.

1.3. SIDETEENUSED Paljud Eestis pakutavad teenused on internetipõhised ning internet aitab teil suhelda ka oma pere ja sõpradega. Samuti on oluline, et teil oleks telefon, et teiega oleks võimalik ühendust võtta ja te saaksite ka ise kõnesid teha. Sideteenuste pakkujate osas on teil võimalik valida Telia, Tele2 ja Elisa vahel.

NB! Kulud on erinevad, seega võrrelge teenuste hindu enne teenusepakkuja valimist. Internetis te saate maksta arveid ja täita ametlikke vorme. Veebiteenustest täieliku kasu saamiseks vajate oma kiibiga elamisloakaarti ja kaardilugejat. Riigi e-teenused on koondatud ja kättesaadavad www.eesti.ee. Vaadake rohkem 2. peatükist. Traadita internetile (WiFi) pääseb juurde ka enamikes avalikes kohtades, näiteks kohvikutes, restoranides, samuti bussi- ja rongijaamades

1.3.1. E-MAIL E-posti teel suhtlemine on Eestis tavaline. Kui teil pole e-posti aadressi, peaksite selle looma. Võite kasutada näiteks www.gmail.com, www.yahoo.com või muud teenusepakkujat. E-kirju kasutatakse suhtlemiseks riigi ja erinevate organisatsioonidega, samuti saate oma arved ja muu olulise teabe oma e-posti aadressile.

Tehke endale konto ja kontrollige oma postkasti iga päev, nagu teete seda oma kodus tavalise postkastiga.

1.3.2. POSTITEENUS Kui te soovite kirja saata, siis te vajate ümbrikku ja marki. Neid saate osta kohalikust postkontorist või R-kioskist. Kui kiri on postitamiseks valmis, leidke tänavalt oranž Eesti Posti postkast ja pange see sinna. Kui soovite pakki saata, saate seda teha postkontoris või Omniva, Itella Smartposti või DPD pakiautomaadis. Pakiautomaadid (maksta saab ainult kaardiga) sobivad rohkem pakkide saatmiseks Eesti piires, kuid postkontoris saate paki saata kõikjale üle maailma. Enamik välismaalt teile saadetud pakke saabuvad lähimasse postkontorisse, kus te need kätte saate. Kui pakk on saabunud, saabub teie postkasti teade. Oma lähima postkontori, postkasti või Omniva pakiautomaadi leiate siit: www.omniva.ee/abi/kaart.

1.3.3. TURVALISUS Üldiselt on Eesti turvaline riik, kuid hädaolukorras helistage riiklikule hädaabinumbrile 112. Helistage hädaabinumbrile, kui teie või kellegi teise elu, tervis või vara on ohus või kui on põhjust arvata, et see võib olla. Pidage meeles, et valehäire tegemise eest võidakse karistada. Selgitage olukorda ja 112 operaator teavitab politseid, kiirabi, pääste- ja/või tuletõrjeteenistust.

! Vastake igale küsimusele lühidalt ja täpselt ning ärge lõpetage kõnet enne, kui operaator on teile selleks luba andnud.

Juhul kui riigis on mingisugused muud kriisid (nt pandeemia), järgige valitsuses kehtivate kriisidega seotud juhiseid, mis on avaldatud veebisaidil www.kriis.ee või võtke ühendust tasuta riikliku abitelefoniga 1247. 13

2. E-EESTI JA INTERNET Eestit peetakse e-teenuste osas üheks kõige arenenumaks riigiks, sest enamik teenuseid on kättesaadavad veebis. Seda näete ka kogu järgmises peatükis. E-teenuste kasutamiseks peab teil olema seade - arvuti (laua- või sülearvuti), nutitelefon, tahvelarvuti - ja Interneti-ühendus. Enamasti on traadita internet saadaval kõikjal, aga te saate internetti kasutada ka oma telefoni kaudu. Pange tähele, et kohalikes raamatukogudes on saadaval ka tasuta internetipunktid, kus saate kasutada avalikke arvuteid, internetti ning vajadusel printida ja skannida. Abi saate küsida raamatukoguhoidjalt. Pange tähele, et seadmete kasutamise aeg raamatukogudes võib olla piiratud ja teil pole lubatud installida ühtegi programmi ega alla laadida suuri faile. Ärge unustage oma kontodelt välja logida, kui kasutate avalikku või jagatud arvutit!

! Ärge unustage pärast lõpetamist välja logida! Samuti on soovitatav pärast internetipangast väljumist sulgeda kõik internetibrauseri aknad.

Eesti digitaalse identiteedi saamisel saate automaatselt ka isikliku Eesti e-posti aadressi teienimi@eesti.ee või teieisikukood@eesti.ee. Sellele e-posti aadressile saate ametlikke teateid riigiasutustelt. Soovitame teil seadeid muuta, nii et need e-kirjad saadetakse automaatselt teie isiklikule e-postile, mida te iga päev kasutate.

2.1. E-TEENUSED Enamiku e-teenuste jaoks on teil tarvis kasutada oma elektroonilist isikutunnistust (eID), mille saate koos elamisloakaardiga Samuti vajate ID-kaardi lugejat ja DigiDoc4 programmi:

DIGIDOC

mille saate

alla laadida ja installida aadressilt www.id.ee vastavalt seal toodud juhistele. Ärge unustage, et teil peab olema internetiühendus. E-teenuste puhul soovitame kasutada Google Chrome'i või Firefoxi, kuna eID-funktsioonid töötavad seal tõrgeteta. E-teenuste kasutamisel peate sisse logima PIN1 abil ja kasutama PIN2 dokumentide digitaalseks allkirjastamiseks. PIN-koodid on teile väljastatud koos elamisloakaardiga.

! Hoidke oma PIN-koode ja dokumente turvaliselt ning ärge jagage neid kellegagi! Isegi mitte oma pereliikmete, lähedaste sõprade ega tööandjaga. Võite oma PIN- ja PUK-koodid kirja panna, kuid jällegi olge äärmiselt ettevaatlik, ärge hoidke üleskirjutatud PIN-koode oma kaardi lähedal ega muudes tavalistes kohtades (rahakotis, arvuti lähedal, klaviatuuri all, mis on telefoni külge kinnitatud) või telefoni märkmetes, mis on märgitud kui "PIN-koodid".

Kui olete oma PIN-koodid unustanud või kaotanud, pöörduge uute saamiseks Politsei- ja Piirivalveameti kontorisse.

Lisaks elamisloakaardile järgnevatel viisidel:

saate

elektroonilist

identiteeti

kasutada

i • Smart-ID: teil peab olema nutitelefon ja rakendus SMART ID, mis on alla laaditud Google Playst või App Store'ist. Peate oma konto autentima veebis või panga kaudu. Lisateave www.smart-id.com • Mobiil-ID: teil peab olema mobiil-ID funktsioonidega SIM-kaart (hankige see Elisast, Teliast või Tele2-st). Mobiil-ID peate aktiveerima aadressil www.politsei.ee. Mobiil-ID eest peate maksma kuutasu 1 EUR.

Riigiportaali www.eesti.ee kaudu pääseb ligi suuremale osale riigiteenustele ja/või nende kohta käivale teabele. Isikustatud teabe saamiseks peate kõigepealt sisse logima. Sisselogituna saate vaadata oma tervisekindlustuse ja perearsti olemasolu, oma Eesti dokumente, teavet oma kodu ja sõidukite kohta ning palju muud! Muud riigi poolt pakutavad olulised ja sagedamini kasutatavad e-teenused:

i • E-rahvastikuregister - www.rahvastikuregister.ee - mille kaudu saate kontrollida oma andmeid oma elukoha kohta. NB! Teie kohustus on andmeid hoida ajakohastena. Pange tähele, et elukoha registreerimine on aluseks paljudele teenustele. Seega tehke seda ühe peamise prioriteedina. • Patsiendiportaal - www.digilugu.ee - mille kaudu saate kontrollida, kes on teie perearst (kui teil on), kas teil on kehtiv kindlustus, hiljutised tervisejuhtumid/-kontrollid, retseptid, haiguspuhkuste teatised jne.

Paljudel teistel avalikel asutustel, nagu Sotsiaalkindlustusamet, Töötukassa jne, on oma e-teenused, millele pääseb juurde nende veebisaitide kaudu. 16

Veebipõhiseid e-teenuseid pakuvad ka paljud erasektori ettevõtted. Kõik pangad pakuvad internetipanga teenuseid. Kui te ei valinud konto avamise

ajal internetipanga teenust, peaksite seda uuesti kaaluma. See võimaldab teil silma peal hoida oma igapäevastel rahaasjadel.

Ärge unustage pärast lõpetamist välja logida! Samuti on soovitatav pärast internetipangast väljumist sulgeda kõik internetibrauseri aknad.

Igal inimesel Eestis on õigus kontrollida enda kohta käivaid andmeid ja neid ei tohi ilma isiku loata kasutada, kui selleks pole põhjust. Isikuandmete töötlemisel on ranged reeglid. Isikuandmeteks on igasugune teave, mis aitab teid tuvastada ja sellise teabe alla võivad kuuluda teie nimi, asukoht, isikukood, telefoninumber, töökoha teave, andmeid teie välimuse, käitumise, tervise, haiguse ja geneetika kohta ning palju muudki.

2.2. TÕLKEPROGRAMMID Kui te ei ole veel võimelised end kohalikus keeles arusaadavaks teha, võivad teid aidata automaatsed tõlkeprogrammid. Enamikel otsingumootoritel on olemas enda tõlkeprogrammid. Saate neid külastada järgmistel aadressidel: translate.google.com, bing.com/translator või translate.yandex.com Te saate valida keeled, mida soovite kasutada, ja sisestada või kopeerida teksti tõlkerakendusse. Samuti on võimalik tõlkida terve veebileht. Selleks kopeerige link tõlkekasti ja klõpsake tulemusel.

! Tõlkeprogrammid võivad olla ebatäpsed, nii et võimaluse korral paluge kellelgi tekste kontrollida. Samuti on oluline ise keelt õppida.

2.3. INTERNETITURVALISUS Internet võib olla kasulik ja lõbus koht, kuid peate alati olema teadlik võimalikest ohtudest, mis võivad kahjustada teid, teie lähedasi või teie seadet.

i On oluline pidada meeles mõned asjad, et teid ei saaks petta: • Kui saate e-kirja, vaadake saatjat. Kas te tunnete saatjat? Kas olete nendega varem suhelnud? Kui saatja on teile tundmatu, on soovitatav enne vastamist nende nime Google'st otsida, eriti kui ta küsib teie isikuandmeid. Kas e-posti aadressil ja saatja nimel on loogiline seos? • Lugege teksti. Riigiasutused ja ettevõtted ei küsi teie isikuandmeid ega PIN-koode e-maili teel ega palu teil faile alla laadida. Ainult petturid paluvad selliseid asju. • Mõelge selgelt. Miks teile see meil saadetakse? Näiteks kui see kiri teavitab teid ebaõnnestunud tehingust pangas - kas te olete üldse hiljuti tehinguid teinud? • Kui te pole kindel, kas ja kuidas meilisõnumile vastata, proovige Google'is saatjat otsida ja vajadusel helistage neile selgituse saamiseks.

Viiruste vältimiseks ärge kunagi klõpsake: • kahtlastel hüpikreklaamidel; • kummalistel veebisaitidel; • tundmatute saatjate poolt teile saadetud failidel; • ja ärge kunagi laadige faile alla ebausaldusväärsetelt veebisaitidelt.

Kui soovite Interneti-ohutuse uudistel silma peal hoida, külastage veebisaiti www.ria.ee/en/news.html.

Kui teile saadetakse e-kirju või telefonikõnesid suure rahasumma võitmise/pärimise või hämmastava investeerimisvõimaluse kohta, siis enamikul juhtudel teid paraku petetakse.

Internetis on tore jagada ja kommenteerida fotosid, mõtteid, videoid, muusikat ja linke, kuid pidage alati meeles hoolitseda enda ja teiste inimeste privaatsuse eest. Olge teadlik küberkiusamisest. Küberkiusamine on elektroonilise suhtlusvahendi kasutamine inimese kiusamiseks, tihti hirmutava või ähvardava iseloomuga sõnumite saatmiseks. See võib toimuda sotsiaalmeedias, sõnumside platvormidel ja mängudes. Kui näete küberkiusamise juhtumit või kogete seda, andke sellest teada. Esitada saab otse sotsiaalmeedia kanalile või Eesti veebikonstaablitele (www2.politsei.ee/ et/nouanded/veebikonstaabel) Kui olete lapsevanem, peaksite mõtlema oma lapse turvalisusele nii veebis kui ka väljaspool. On oluline, et vanem oleks teadlik sellest, mida tema laps sotsiaalmeedias ja üldiselt internetis teeb. Lapsed võivad veebis kokku puutuda paljude erinevate ohtudega ja vanema kohus on tagada, et nende laps oleks ka veebis kaitstud. Lapsed on kergemini mõjutatavad sellest, mida nad näevad, ja ilma vanema pideva järelevalveta võivad nad sattuda sisu juurde, mida nad ei peaks nägema. Üldiselt on see lapse tervisele (nii füüsilisele kui vaimsele) kasulik, kui nende ekraaniaeg on piiratud.

3. RAHVUSVAHELINE KAITSE EESTIS JA REISIMINE Rahvusvahelise kaitse ja elamisloa taotlusi menetleb Politsei- ja Piirivalveamet. Eestis menetletakse varjupaigataotlusi kooskõlas 1951. aasta Genfi konventsiooni ja selle protokollide ning vastavate ELi direktiivide ja Eesti siseriiklike õigusaktidega

i Eestis rahvusvahelise kaitse saamisel võite saada ühe kahest Eesti väljastatud tähtajalisest elamisloast: • Kui teil on pagulase staatus - teil on põhjendatud hirm tagakiusamise pärast rassi, usutunnistuse, rahvuse, sotsiaalsesse gruppi kuulumise või poliitilise kalduvuse alusel. Elamisloa saate kolmeks aastaks. See antakse teile välismaalastele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse alusel. Kui peate oma elamisluba pikendama, pikendatakse seda kolme aasta võrra. • Kui teil on täiendav kaitse - te ei kvalifitseeru pagulasseisundi saamiseks, kuid on põhjust arvata, kui naasete oma päritoluriiki, võite olla suures ohus. Elamisloa saate üheks aastaks. Kui peate oma elamisluba pikendama, pikendatakse seda kahe aasta võrra.

Pärast rahvusvahelise kaitse saamist on tähtajalise elamisloakaardi taotlemine üks esimesi samme, mida teete oma elu alustamiseks Eestis. Selle saamiseks peate pöörduma lähimasse Politsei- ja Piirivalveameti kontorisse ja see väljastatakse teile tasuta. Elamisloa ja nende pikenduste taotlusvormi leiate politsei.ee lehelt. Lugege hoolikalt, milliseid dokumente on vaja lisaks täidetud taotlusvormile avalduse esitamiseks. Elamisluba annab, olenemata selle pikkusest, Eestis palju õigusi. Näiteks annab elamisluba rahvusvahelise kaitse alusel automaatselt õiguse Eestis töötada. Te ei pea eraldi taotlema luba töötamiseks. Samuti võite saada rahvusvahelise kaitse tugiteenuseid. Samal ajal toob see teile ka teatud kohustused. Lisateavet vt 4. peatükist. 20

Koos elamisloaga antakse teile isikukood, mis on vajalik ametlikeks toiminguteks Eestis.

! Elamisloakaart ei ole reisidokument, kuid see on kohustuslik isikut tõendav dokument, mis peab teil kogu aeg endaga kaasas olema Eestis olles ja ka siis, kui reisite oma reisidokumendiga välismaale.

3.1. ELAMISLOAD JA KODAKONDSUS Tähtajalise elamisloaga elanikuna on teil võimalus võtta ette tee pikaajalise elaniku elamisloa või isegi Eesti kodakondsuse saamiseks. See nõuab teie käest teatud pingutust ja pisut kannatlikkust, kuid see pole võimatu.

TÄHTAJALINE ELAMISLUBA • teile antakse rahvusvaheline kaitse üheks aastaks - täiendav kaitse • teile antakse rahvusvaheline kaitse 3 aastaks - pagulasseisund • Elamisluba peate pikendama 4 kuud enne kehtivusaja lõppemist Politsei- ja Piirivalveametis. • Teie elamisluba ei pikendata, kui te ei vaja enam rahvusvahelist kaitset, olete rikkunud avalikku korda või ühiskondlikku turvalisust või teid on identifitseeritud rahvusliku julgeoleku ohuna

PIKAAJALISE ELANIKU ELAMISLUBA • olete tähtajalise elamisloa alusel viis aastat Eestis elanud • teil on kehtiv tähtajaline elamisluba • teie elukoht on registreeritud Eesti rahvastikuregistris • teil on püsiv legaalne sissetulek, mis võimaldab teil katta elamiskulud Eestis • teil on Eesti Haigekassa pakutav tervisekindlustus • olete täitnud integratsiooninõude ja oskate eesti keelt vähemalt B1 tasemel • Taotluse pikaajalise elamisloa saamiseks peate esitama vähemalt 2 kuud enne tähtajalise elamisloa kehtivuse lõppkuupäeva. • Taotlus tuleb esitada eesti keeles • Teie pikaajalisel elamisloal ei ole kehtivusaega ja te ei pea perioodilisi pikendusi taotlema. See on alus kodakondsuse taotlemiseks.

KODAKONDSUS Eesti kodakondsust saab taotleda, kui ... • olete vähemalt 15-aastane • olete elanud Eestis vähemalt kaheksa aastat elamisloa või alalise elamisloa alusel • teil on kehtiv pikaajaline elamisluba või õigus alalisele elamisele • olete elanud Eestis kuus kuud alates kuupäevast, mis järgneb elamisloa või alalise elamisloa alusel Eesti kodakondsuse saamiseks taotluse esitamisele • olete registreerinud elukoha Eestis • olete sooritanud eesti keele oskuse eksami ning Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksami • teil on püsiv legaalne sissetulek • olete lojaalne Eesti riigile Innove korraldab kodakondsuseksami ja lisaks on saadaval ettevalmistavad kursused. Lisateave: www.innove.ee või www.integratsioon.ee NB! Pidage meeles, et topeltkodakondsus pole seadusega üldjuhul lubatud.

Kui te ei vasta pikaajalise elamisloa nõuetele, saate oma tähtajalisi elamislube alati pikendada. Pikaajaline elamisluba on siiski tungivalt soovitatav, kuna see annab teile rohkem kindlustunnet Eestis viibimiseks.

3.2. ELAMISLOAD JA KODAKONDSUS LASTELE Alla 18-aastastel inimestel pole Eestis täielikku teovõimet, mistõttu kui nad soovivad taotleda Eestis dokumente, on selleks üldjuhul vaja luba nende vanematelt. Elamisloa taotluse alla 18-aastasele lapsele esitab tema seaduslik esindaja (näiteks vanem, eestkostja või muu seaduslik esindaja).

i Alla 15-aastasele alaealisele saate taotleda pikaajalist elamisluba, kui: • üks vanematest on Eesti kodanik või • ühel vanemal on pikaajaline elamisluba või • terve pere vastab pikaajalise elamisloa taotlemise kriteeriumidele

Alla 15-aastane laps saab Eesti kodakondsust taotleda vanematelt, kes on Eesti kodakondsuse omandanud pärast lapse sündi, või ühe vanema kaudu, kes on omandanud Eesti kodakondsuse pärast lapse sündi, teise vanema, kes ei ole Eesti kodanik, nõusolekul või alaealise eestkostjalt, kes on Eesti kodanik.

3.3. REISIDOKUMENDID Kehtiv reisidokument on kohustuslik, kui reisite väljaspool Eestit. Reisidokumendina aksepteeritakse teie päritoluriigi poolt välja antud passi, pagulase reisidokumenti või välismaalase passi. Kontrollige alati immigratsioonireegleid ja sihtriigis tunnustatud dokumente.

! Kui teil pole kehtivat reisidokumenti (näiteks selle riigi väljastatud passi, mille kodanik te olete), võite reisidokumendi taotleda politseija piirivalveametist. Kui te viibite Eestis pikaajaliselt eemal, siis te peate järgima oma asukohariigi seaduseid ja migratsiooninõudeid, ja vajadusel taotlema selle riigi elamis- ja/või tööluba.

Kui plaanite Eestist pikemaks ajaks lahkuda, teavitage sellest Eesti Politseija Piirivalveametit. Teie elamisloa tühistamise vältimiseks on oluline registreerida oma pikk eemalolek Eestist. Pange tähele, et kui kavatsete reisida oma päritoluriiki, on teie vajadus rahvusvahelise kaitse järele kaheldav, mistõttu võidakse teie rahvusvahelisel kaitsel põhinev elamisluba tühistada. Reisidokumentide taotlemisel võidakse rakendada teatavaid riigilõivusid. Lisateavet vaata www.politsei.ee. Pange tähele, et kui plaanite reisida väljaspool ELi, võivad mõned riigid nõuda viisat. Ajakohase teabe saamiseks pöörduge selle riigi saatkonda, kuhu kavatsete reisida. Kui laps (alla 18-aastane) reisib ainult ühe vanemaga, peab teine vanem andma kirjaliku nõusoleku selliseks reisiks. Reisile minnes tuleks nõusolek kaasa võtta, et seda saaks vajaduse korral piiri ületades esitada. Pange tähele, et mõned riigid võivad nõuda ka lausa notari koostatud dokumenti.

3.4. KONTAKTINFO Lisateavet dokumentide ja nende taotlemise kohta leiate Politsei- ja Piirivalveameti kodulehelt. Ärge kartke nendega ühendust võtta, kui teil on küsimusi, millele te vastust ei leia.

i Politsei- ja piirivalveamet: • Kohalikul tasandil: teie kodule lähim teeninduspunkt • Veeb: www.politsei.ee • E-post: info@politsei.ee • Infotelefon: 612 3000 (iga päev kell 8-19 eesti, vene ja inglise keeles)

Avalduse esitamiseks teeninduspunktis peaksite broneerima aja https://broneering.politsei.ee/ kaudu.

Küsimuste korral võite alati pöörduda Eesti Politsei- ja Piirivalve poole, kas rahvusvahelise kaitse nõustajate või migratsiooninõustajate poole.

i Kirjutage rahvusvahelise kaitse nõustajatele asylum.counsel@counsel.ee Või pöörduge migratsiooninõustajate poole: Telefon: 612 3500 (esmaspäevast reedeni 9.00-15.00) E-post: migrationadvice@politsei.ee Skype: EstonianPolice_MigrationAdvice Kui vajate elamisloa pikendamise taotluste täitmisel rohkem selgitusi ja/või tuge või teil on elamisloa kohta muid küsimusi, võite pöörduda ka Eesti Inimõiguste Keskuse poole: www.humanrights.ee info@humanrights.ee Telefon: +372 644 5148.

MÄRKMED

4. ÕIGUSED, KOHUSTUSED JA VASTUTUS Eestis olles peate järgima Eesti põhiseadust ja muid seadusi. Seaduste mittetundmine ja selle tõttu nende mittejärgimine ei vabasta teid nende rikkumisega kaasnevatest tagajärgedest. Kui rikute seadusi, karistatakse teid vastavalt. Kõik Eesti seadused leiate Riigi Teatajast www.riigiteataja.ee, kus mõned seadused on tõlgitud ka inglise ja/või vene keelde. Eestis on seadusandlus õigusjõuga ainult eesti keeles. Pikaajalise elamisloaga elanikuna on teil palju samu õigusi kui alalistel elanikel. Eesti põhiseaduse kohaselt on igal seaduslikult Eestis elaval inimesel õigus abile, kui abivajaja on vanemas eas, töötu või hädaolukorras. Eestis ei tohi kedagi diskrimineerida nende usutunnistuse, poliitiliste vaadete, rahvuse, rassi, nahavärvi, soo või päritolu tõttu. Rahvusliku, rassilise, usulise või poliitilise vaenu, vägivalla või diskrimineerimise õhutamine on Eestis keelatud ja karistatav.

Kui teid on avalikus ruumis diskrimineeritud rahvuse, rassi, nahavärvi, soo või päritolu põhjal, võite pöörduda politsei poole.

Diskrimineerimise korral võite pöörduda soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise esindaja poole, kes jälgib seaduses sätestatud nõuete täitmist. Infot leiab aadressilt www.volinik.ee. Juhtunust saab teatada ka Eesti Inimõiguste Keskusele. Rahvusvahelise kaitse saajana peate lisaks põhiseaduse ja seaduste järgimisele järgima täiendavaid kohustusi: • osalema keelekursustel • osalema programmi Settle in Estonia rahvusvahelise kaitse moodulis • kasutama teile määratud tugiisiku teenuseid, kui see on teile määratud.

Lisaks Settle in Estonia kohustuslikule rahvusvahelise kaitse moodulile on teil õigus osaleda ka teistes programmi temaatilistes moodulites. Pange tähele, et muid mooduleid pakutakse ainult inglise ja vene keeles. Lisateavet leiate aadressilt www.settleinestonia.ee.

Oma vabadust ja õigusi saate kasutada seni, kuni te ei riku teiste õigusi. See õigus kehtib tänaval, kodus, sotsiaalmeedias ja mujal. Sõltuvalt teie staatusest võivad teil olla mõned täiendavad õigused ja/või kohustused, mida peate järgima.

4.1. JURIIDILISTE KÜSIMUSTE LAHENDAMINE Igaühel on õigus seista oma õiguste ja vabaduste eest ning nende rikkumise korral pöörduda kohtusse. Pange tähele, et Eestis on kohtusüsteem sõltumatu ja keegi ei tohi mõjutada kohtunike otsuste tegemist; kohtuotsused põhinevad kehtivatel õigusaktidel. Kuriteo toimepanijaid, kelle süü on tõendatud, karistatakse kohtus vastavalt seadustele. Kui teid mõistetakse süüdi kuritegude eest, siis te kaotate tõenäoliselt õiguse viibida Eestis ja Schengenis. Juhul, kui teil pole advokaadi teenuseid võimalik endale lubada, kuid teil on vaja õigusabi, võite proovida tasuta õigusabi küsida aadressilt www.kohus.ee/et/oigusabi/tasuta-oigusabi Tasuta teenuseid pakutakse eesti, vene ja inglise keeles.

i Siin on mõned teisedki teenusepakkujad, kellega saate tasuta nõu pidada: • Eesti Inimõiguste keskus - õigusnõustamine ja õigusalase teabe edastamine Eesti varjupaigamenetluste, varjupaigataotlejate õiguste, rahvusvahelise kaitse all olevate inimeste õiguste ja kohustuste, tasuta riikliku õigusabi taotlemise kohta ning Politsei ja Piirivalveametis või kohtutes esindamine. www.humanrights.ee; info@humanrights.ee; tel: +372 644 5148 • Eesti Õigusbüroo OÜ - pakub tasuta juriidilist nõu, kui teie sissetulek on väiksem kui 1700 EUR. Pakub konsultatsioone igapäevastes õigusküsimustes, nt majapidamislepingud, töölepingud, laenud/ võlad jms. www.juristaitab.ee; abi@juristaitab.ee; tel +372 6 880 400. • Õigusteenuste Büroo AS – osutab õigusnõustamist erivajadustega (puuetega) inimestele, Tallinnas, Valgas, Jõhvis, Narvas ja Pärnus elavatele inimestele, kelle netosissetulek pereliikme kohta on alla 516,45€/kuus, ja Tallinna Naiste Kriisikodu poolt saadetud inimestele. www.otb.ee; otb@otb.ee; tel +372 5385 0005 • Eesti Juristide Liit “Õigusapteek” - annab kõigile õigusnõu teatud kuupäevadel ja asukohtades. Teenus eesti ja vene keeles tagatud. Lisateave asukohtade ja kuupäevade kohta: www.juristideliit.ee/ info-ja-uritused/oigusapteek. • Tartu Ülikooli üliõpilaste advokaadibüroo - pakub juriidilist nõu kõigile. Nõustajateks on viimase aasta bakalaureuse- ja magistrandid. Nõu saamiseks peate registreeruma aadressil juuraabi@ut.ee. Teenus on eesti ja vene keeles. Lisateave: www.oigus.ut.ee/et/teaduskonnast/uliopilaste-oigusburoo.

Tasuta teenuseid pakutakse eesti, vene ja inglise keeles.

4.2. TUGIISIKU TEENUS Rahvusvahelise kaitse saajana on teil õigus vajaduspõhisele tugiisikuteenusele. Tugiisikuteenuse eesmärk on aidata teil Eestis iseseisvamalt toime tulla. Tugiisik ei tee teie eest asju ära, vaid juhendab teid, et te õpiksite ise Eestis igapäevaeluga seonduvaid küsimusi lahendama. Pidage meeles, et te vastutate alati ise oma igapäevase elu ja toimetuleku eest. Tugiisik saab: • selgitada teile kõige olulisemat Eesti ühiskonna ning oma õiguste ja kohustuste kohta; • juhendada teid igapäevaste tegevuste osas, näiteks pangakonto avamine, ühistranspordi kasutamine jne; • toetada teid tööotsimisel: • aidata luua võrgustikke ja suhelda erinevate ametkondadega (riigiasutused, kohalik omavalitsus, haridusasutused ja haiglad), aga ka teie korteri üürileandjaga; • aidata korraldada tõlketeenust; Tugiisik sõlmib teiega lepingu. Lisaks koostate te tegevuskava koos tugiisiku ja kohaliku omavalitsuse esindajaga, vajadusel ka teiste osapooltega. Tegevuskava seab teie jaoks eesmärgid ja tegevused ning kehtestab lepingu kõigi osapoolte õigused ja kohustused. Tegevuskava keskendub sellistele eesmärkidele nagu töö leidmine, eesti keele õppimine, koolis käimine ja muud teie jaoks olulised küsimused. Esimestel kuudel on teenus sagedasem ja teie iseseisvudes muutub harvemaks.

i Tugiisikuteenust pakub: MTÜ Eesti Pagulasabi Veeb: www.pagulasabi.ee E-post: info@pagulasabi.ee MTÜ Eesti Pagulasabi korraldab ka mitmesuguseid grupitegevusi, näiteks üritusi, töötubasid ja ekskursioone. Näiteks on olemas naisteklubi, mis toetab pagulasnaiste iseseisvust ja hakkamasaamist.

4.3. TÕLKETEENUS Seaduse järgi saavad inimesed, kellele on antud rahvusvaheline kaitse, kasutada riigi poolt toetatud tõlketeenuseid kuni kahe aasta vältel. Pange tähele, et riigi toetusel on teatud rahalised piirangud, mistõttu on vaja hinnata eesmärke, milleks te seda toetust kasutate. Näiteks kui räägite head inglise või vene keelt, siis te tõenäoliselt ei vaja tõlki. Tõlketoe kohta lisateabe saamiseks pöörduge MTÜ Eesti Pagulasabi poole.

4.4. PEREKONNA TAASÜHINEMINE Kui teile on antud rahvusvaheline kaitse, on teil õigus taotleda maha jäänud pereliikmetega perekonna taasühinemist. Järgmisi pereliikmeid saab teiega uuesti kokku viia: • teie abikaasa, kellega olete enne Eestisse saabumist ametlikult abielus olnud • teie ja teie abikaasa vallalised alaealised lapsed. Sugulus tuleb tõendada ning vajaduse korral võib Politsei- ja Piirivalveamet teha DNA analüüsi • teie vanemad juhul, kui nad sõltuvad oma toimetulekul ainult teist. Nende vajadus saada toimetulekul abi, tuleb tõendada.

Teid peetakse perekonnaks, kui te olite perekond juba teie päritoluriigis.

Kui soovite oma perega taasühineda, toimige järgmiselt. • Võtke ühendust Politsei- ja Piirivalveametiga • Esitage kõik asjakohane teave, mis teil peresidemete kohta on. Kui võimalik, esitage ametlikud dokumendid (abieluleping, oma laste sünnitunnistused jne) ja muud kirjalikud tõendid, kuna see muudab protsessi kiiremaks.

Kui Politsei- ja Piirivalveamet on teie perekonna taasühinemise taotluse heaks kiitnud, peavad teie teises riigis maha jäänud pereliikmed: • Võtma ühendust lähima Eesti Vabariigi saatkonna või konsulaadiga või Eestit esindava riigi saatkonna või konsulaadiga • Taotlema reisidokumenti Eestisse sisenemiseks. Enamasti on see Eesti viisa, mis kantakse olemasolevasse rahvusvahelisse reisidokumenti või passi. Eesti suursaatkondade ja konsulaatide kontaktandmed leiate veebilehelt vm.ee/et/saatkonnad-ja esindused. Kui teie pereliikmed on perekonna taasühinemise protseduuri kaudu Eestisse jõudnud, peavad nad taotlema rahvusvahelist kaitset ja elamisluba. Pange tähele, et pereliikme elamisloa korral on nende elamisloa kehtivusaeg sama kui teie elamisloa kehtivusaeg. Võite pöörduda rahvusvahelise kaitse nõustajate või migratsiooninõustajate poole.

Kui teie pereliikmed Eestisse jõuavad, peavad nad järgima kohalikke seadusi. Pange tähele, et kui nad seda ei tee, võite vastutada ka teie kui taasühinemist taotlenud isik.

Perekond peab katma perekonna taasühinemisega seotud kulud. Mõningat abi saate ka vabaühendustelt, näiteks Eesti Pagulasabilt (www.pagulasabi.ee) või Eesti Inimõiguste Keskuselt (www.humanrights.ee). Nad võivad teid aidata paberimajandusega ja anda nõu, erandjuhtudel aidata ka raha kogumisel. Samuti on teil võimalus konsulteerida (www.unhcr.org/sweden.html)

UNHCRi

bürooga

Rootsis

Kui olete kaotanud kontakti oma perega ja arvate, et nad asuvad praegu põgenikelaagris, pöörduge Eesti Punase Risti poole (www.redcross.ee). Nad võivad aidata teil oma perekonda leida.

4.5. ÜHISKONDLIK AKTIIVSUS Eesti on teie uus kodu. Parema kuuluvustunde ja kiirema lõimumise nimel võiksite aktiivselt osaleda ühiskonnas ja anda ka enda panuse Eesti ühiskonda. Võrgustikud võivad tuua teile rohkem võimalusi - olgu see siis keele õppimiseks, paremate tööalaste väljavaadete leidmiseks või millekski muuks. Eesti ühiskonnas aktiivselt tegutsemise võimalused: • Osalege kodanikuühiskonna organisatsioonis. Selline töö on enamasti tasustamata, kuid see aitab teil luua võrgustikku ja paremini mõista kohalikku elu ning väljendada oma muresid/vajadusi, mida oleks vaja muuta. Kodanikuühiskonna organisatsioonis osalemiseks leidke organisatsioon, mille eesmärk on ka teile oluline, ja võtke nendega ühendust. Mõned sellised aktiivsed organisatsioonid leiate aadressilt www.heakodanik.ee/liikmed. • Liituge naabruskonna tegevustega. See aitaks teil end kiiremini kodusena tunda ning õppida tundma oma naabreid ja tutvustada ka ennast. Pöörduge naabrite poole, tutvustage ennast ja oma perekonda; otsige teavet naabruses toimuvate tegevuste ja sündmuste kohta. Naabruskond saab teid aidata ja teie saate neid aidata. Oma ümbruskonna veebikogukondade leidmiseks proovige otsida oma piirkonna nime Facebookist - näiteks on Nõmmel, Kalamajas, Lasnamäel ja mõnes muus piirkonnas inimestele mõeldud Facebooki grupid. Samuti saate Facebookis suhelda teiste oma linna inimestega - vaadake selliseid gruppe nagu Expats in Tallinn, Foreigners in Tartu, Moms of Tallinn, Families with kids in Tartu, Tallinn Board and Card Games, Book Club Tartu. Lisaks saate minna kohalikku raamatukokku ja vaadata, kas on tegevusi, millega saaksite liituda. • Leidke võimalusi vabatahtlikuna tegutsemiseks. Võite vabatahtlikuna töötada lühiajaliselt - näiteks ühel nädalavahetusel, et aidata kaasa mõne ürituse toimumisele - või pikaajaliselt. Huvitavaid pakkumisi leiate www.vabatahtlikud.ee lehelt.

MÄRKMED

5. TÖÖTAMINE Rahvusvahelise kaitse saajana on teil õigus töötada esimesest päevast alates.

Stabiilne töö ja sissetulek võimaldavad teil saavutada paremat elukvaliteeti. Legaalne sissetulek on üks pikaajalise elamisloa taotlemise ja lõpuks Eesti kodakondsuse saamise nõudeid. Töö annab teile ka võimaluse arendada oma oskusi, leida uusi sõpru ja tuttavaid, panustada ühiskonda ja õppida eesti keelt. Samuti kui te töötate, siis te maksate makse, mis tähendab, et teil on olemas tervisekindlustus ja panus pensionifondi.

Töö leidmiseks töövõimalustele.

peate

olema

aktiivne

avatud

erinevatele

Elamiskulud on kõrged ja paljudel juhtudel ei suuda üks pereliige teenida üksi piisavalt raha, et oma perele head elujärge tagada. Te saate pakkuda oma lastele paremat elatustaset ainult siis, kui mõlemad vanemad töötavad. Lapsed ja töö Lapsed Eestis peavad koolis käima ja mitte tööle keskenduma, kuid teatud tingimustel on lastel töötamine siiski lubatud. Kui lapsed õpivad 1.-9. klassis, on neil lubatud nädalas töötada ainult 12 tundi. Pidage alati meeles, et laps ei tohi kunagi töötada vastu tema enda tahet. Tööülesanded, mida lapsed võivad tööl täita, peavad olema lihtsad ega tohi nende tervist kahjustada. Lapsed ei tohiks töötada öösel ega teha ületunde. Lisaks sellele ei tohiks lapsed, kes peavad koolis käima, kunagi töötama enne koolipäeva algust ega töötama üle poole koolivaheajast. Lapsed peavad saama täiskasvanutega võrdset palka, isegi kui nende tööaeg on piiratud.

i 36

Olulist teavet Eestis töötamise kohta leiate aadressilt: www.tooelu.ee.

5.1. KUIDAS LEIDA TÖÖD Teie ülesandeks on leida töö, et ennast ja/või oma perekonda ülal pidada. Töö leidmiseks peate te leidma sobiva tööpakkumise ning kandideerima sellele saates oma CV ja kaaskirja. Valmistage oma CV hoolega ette - selle põhjal saab potentsiaalne tööandja teist esmamulje. Häid näiteid leiate veebist ja võite paluda abi ka oma tugiisikult. Eesti Töötukassal on ka karjääriinfo spetsialistid, kes aitavad teid CV ja muude kandideerimisdokumentide ettevalmistamisel. Andke teavet oma hariduse ja töökogemuse kohta. Enne Töötukassasse minekut saate täita ELi oskuste profiili aadressil ec.europa.eu/migrantskills. CV-de koostamise ja tööintervjuude kohta saate nõu eespool nimetatud veebiportaalidest ja konsultantidelt Eesti Töötukassast.

Laske oma kvalifikatsiooniga seotud dokumendid/diplomid eesti keelde tõlkida ja ametlikult kinnitada (diplomite esitamist nõudvatele ametikohtadele kandideerimisel). Saate seda teha ENIC-NARICu kaudu www.archimedes.ee/enic. Sertifitseerimisprotsessi läbiviimisel tooge välja oma rahvusvahelise kaitse saaja staatus, et nad teaksid vältida kontakte teie päritoluriigi asutustega. Lisateave 11. peatükis.

Olge valmis, et te võib-olla peate alguses nõustuma tööga, mis ei ole teie oskustele ja teadmistele vastav – aja jooksul saate end üles töötada.

Eesti keele oskus aitab teil kiiremini tööd leida.

Kui iseseisvalt töö leidmine peaks osutuma keeruliseks, saate seda teha ka Töötukassa kaudu. Vaata lähemalt 5. peatükist.

! CV-de koostamise ja tööintervjuude kohta saate nõu veebiportaalidest ja Töötukassa konsultantidelt.

5.2 TÖÖLEPING Eestis seaduslikult töötamiseks on teil vaja kirjalikku töölepingut. Kui leiate töö, veenduge, et teie tööandja on valmis teiega kirjaliku töölepingu sõlmima ning et sellega kaasnevad tingimused ja kohustused on teile arusaadavad.

! Leping määrab mõlema poole õigused ja kohustused ning tagab teile õiguse ravikindlustusele ja muudele sotsiaaltoetustele.

Täistööajaga töö on tavaliselt esmaspäevast reedeni 40 tundi nädalas, 8 tundi päevas. See võib olla erinev, kui töötate vahetustega või hooajatöödel. Ületunnitöö tuleks hüvitada kas lisapuhkuse või lisatasuna – leppige see eelnevalt kokku oma tööandjaga.

Tööleping on teie ja tööandja vaheline leping, mille järgi: • te olete kohustatud töötama tööandja jaoks, alludes tema järelevalvele ja kontrollile • tööandja on kohustatud teile palka maksma ja tagama teile töötingimused, mis on sätestatud kas pooltevahelises lepingus, kollektiivlepingus, seaduses või haldusmääruses.

! Tööleping peaks olema alati kirjalik ja allkirjastatud kahes eksemplaris, millest jääb töötajale ja teine tööandjale. 38

Kui soovite saada allkirjastatava lepingu osas abi või nõu, võite pöörduda Tööinspektsiooni või Sotsiaalkindlustusameti poole, kes saab kontrollida, kas teie õigused on lepinguga kaitstud. Tööle asudes peab tööandja teid registreerima Eesti Maksu- ja Tolliametis. See tähendab, et teie palgast makstakse makse. Registreerumist saate kontrollida Maksu ja Tolliameti iseteeninduses: www.emta.ee.

! Pidage meeles erinevaid töölepingute tüüpe ja kaasnevaid õigusi.

5.3. PALK JA MAKSUD Palk Töötunnitasu alammäär Eestis 2021. aastal on 3,48€ bruto ja minimaalne brutokuupalk 584 €. See tähendab, et kui töötate täiskohaga, on see miinimum, mida tööandja võib teile maksta, ja sellistel juhtudel arvestatakse maha mõned maksud. Näiteks kui teenite oma lepingu järgi miinimumpalka 584€, siis te saate oma pangakontole 550,38€. Seaduse järgi maksab töötasu teie tööandja teie pangakontole. Soovitame tungivalt vältida sularahas makstavat palka. Sularahas palga saamine paneb teid väga haavatavasse olukorda. Maksud Eestis makstakse makse kas tarbitavatelt kaupadelt ja teenustelt või palgast. Maksuraha laekub riigieelarvesse, mida hiljem kasutatakse mitmesuguste riigiteenuste osutamiseks. Enamasti on teie töölepingus teie palk märgitud brutopalgana, millest lähevad maha sotsiaalmaks ja muud kohustuslikud maksud, mis tagavad teile töötuse korral riigipoolse abi. Maksuvaba tulu on 6000 eurot aastas või 500 eurot kuus. Igal aastal peate esitama tuludeklaratsiooni, mida on võimalik teha veebruarist aprillini. Lisateavet leiate aadressilt www.emta.ee

5.4. KATSEAEG Kui teid tööle võetakse, võite te alguses olla katseajal, mis võib kesta kuni neli kuud. Katseaja jooksul hindab tööandja teie sobivust tööle ning teie saate hinnata seda, kas töö ja töökeskkond sobivad teile. Katseaja jooksul on teil olemas kõik lepingus sätestatud juriidilised õigused. Töölepingu võib katseajal üles öelda, teatades sellest ette vähemalt 15 kalendripäeva. Sageli on katseajal makstav palk veidi väiksem kui pärast katseaega.

5.5. ÜLETUNNITÖÖ Kui töötaja töötab kokkulepitud tundidest kauem, loetakse seda ületunnitööks, mis seaduse järgi kompenseeritakse kas lisapuhkuse või lisatasuga. Enne ületunnitöö tegemist peate leppima tööandjaga kokku, kuidas seda hüvitatakse (lisapuhkus või lisatasu).

5.6. HAIGUSLEHT Kui olete haigestunud, peaksite jääma koju taastuma. Pidage siiski meeles, et kui peate haiguse tõttu töölt eemal olema, peate kõigepealt ühendust võtma oma arstiga, kuna ta annab teile haiguse tõendamiseks haiguslehe. Haigekassa maksab kindlustatud isikule haigushüvitist, kui ta haigestub. Haiguspuhkuse esimest kolme päeva ei hüvitata, kuid alates neljandast päevast maksab tööandja hüvitist ja alates üheksandast päevast teeb seda Haigekassa. Haigushüvitise suurus arvutatakse teie viimase kuue kuu keskmise palga põhjal või makstud sotsiaalmaksu andmete põhjal. Haigushüvitist makstakse 70% päevasissetulekust. Kindlustatud isikul on õigus saada haigushüvitist 182 järjestikust kalendripäeva.

5.7. TÖÖKULTUUR

Eestis on väga oluline olla ajaliselt täpne.

Tööle peaksite jõudma alati täpselt kokkulepitud ajal või varem. Näiteks kui teie tööpäev algab kell 8.00, tähendab see täpselt kell 8.00, mitte 8.10. Hilinemine pole mitte ainult ebaviisakas, vaid sageli ka lubamatu ja see võib teile tööandjaga probleeme tekitada. Näiteks on tööandjal õigus palgast maha arvata hilinenud aeg.

Kui hakkate tööle hiljaks jääma, kui olete tööle minemiseks liiga haige või te ei saa mõnda muud kokkulepet täita, andke sellest oma tööandjale viivitamatult teada. Lisaks peate haigestumise korral pöörduma perearsti poole haiguslehe alustamiseks ja muudel juhtudel tegema olukorra lahendamiseks tööandjaga vastava kokkuleppe.

Väga oluline on kokkulepetest kinni pidada. Kui otsus on tehtud kahepoolselt, eeldatakse, et mõlemad pooled tegutsevad vastavalt kokkuleppele.

Võrdne kohtlemine ja võrdsed õigused: Eestis kehtib võrdse kohtlemise ja võrdsete õiguste põhimõte. Seetõttu peavad tööandjad kohtlema kõiki töötajaid võrdselt nii nende töölevõtmisel, töölepingu tingimuste täitmisel, töötasu määramisel kui ka koolitus- ja karjäärivõimaluste pakkumisel.

i Kui tunnete, et teid on diskrimineeritud, on teil õigus pöörduda: • Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik e-posti aadressil info@svv.ee, telefonil +372 626 9059 või +372 5620 9906 (www.vordoigusvolinik.ee); • Õiguskantsler e-posti aadressil info@oiguskantsler.ee, telefonil +372 693 8404 (www.oiguskantsler.ee).

5.8. VAIDLUSED TÖÖKOHAL Kui teie ja teie tööandja vahel tekivad erimeelsused teie töölepingu tingimuste või seaduste täitmise osas, proovige need kõigepealt lahendada otse tööandjaga või ametiühingu abiga. Kui see pole piisav, pöörduge täiendava nõu saamiseks oma piirkonna Tööinspektsiooni töövaidluskomisjoni poole.

i KUST LEIDA ROHKEM TEAVET: Tööinspektsioon Veebileht: www.ti.ee/et/ Telefon: +372 640 6000

Taotluse võite esitada paberkandjal või elektrooniliselt. Paberkandjal esitatud taotlused tuleb allkirjastada ja saata kahes eksemplaris posti teel teie piirkonna töövaidluskomisjonile või esitada kohaleminnes. Elektroonilise taotluse esitamisel peate selle allkirjastama digitaalselt. Ühtegi taotlust ei töödelda ilma allkirjata. Taotlus peaks olema eesti keeles.

5.9. EESTI TÖÖTUKASSA TEENUSED JA TOETUSED Kui olete töötu, otsite tööd või kui olete mingil põhjusel töö kaotanud, pöörduge Töötukassa lähimasse kontorisse ja registreerige end töötuna. Töötukassa konsultant juhendab teid uue töökoha leidmisel ning annab nõu Töötukassa pakutavate hüvitiste ja muude teenuste osas. Töötukassa võib teid aidata, kuid töö leidmine on teie enda kohustus. Nad saavad anda vaid soovitusi. On hea, kui lähete esimesele konsultatsioonile, olles end eelnevalt ette valmistanud ja olles avatud erinevatele pakkumistele. Minge oma lähimasse Eesti Töötukassa kontorisse ja tehke järgmist: • Registreeruge töötuna või tööotsijana. Enda töötuna registreerimine tähendab, et te ei tööta, kuid otsite tööd ja olete valmis sobiva töö vastu võtma ja kohe tööle asuma.

• Tööotsijana saate registreeruda, kui juba töötate, kuid otsite sobivamat tööd.

• Pärast töötuna registreerimist koostate te koos Töötukassa konsultandiga individuaalse tegevuskava, et kokku leppida tegevused, mis aitavad teil tööd leida.

• Eeldatakse, et kohtute oma konsultandiga kokkulepitud ajal. Kui teil on mõjuv põhjus (näiteks olete haigestunud), miks te ei saa kokkulepitud ajal tulla, teavitage neid alati sellest. Töötuna registreerimise peate tühistama kohe, kui asute tööle (isegi lühiajaliselt) või õppima. Teavitage sellest kindlasti Töötukassat, sest te peate hüvitama kõik hüvitised ja toetused, millele teil pole õigust olnud.

! Kui olete registreeritud töötuna Eesti Töötukassas, siis teil on õigus hüvitistele ja teenustele, sealhulgas koolitustele, mis aitavad teil tööd saada, ja olete ka riikliku ravikindlustusega kaetud. Selliste toetuste eelduseks on see, et otsite aktiivselt tööd. 43

Töötuna on teil õigus saada järgmist: • Teavet tööturul toimuva kohta • Abi ja tuge töö otsimisel • Rahalist töötuskindlustushüvitist või töötutoetust • Töö leidmist toetavaid teenuseid (erinevad koolitused, tugi ettevõtte asutamiseks jne) • Ravikindlustust Töötuna olete kohustatud: • Osalema individuaalse tööotsimise plaani koostamises • Töö leidmiseks vajalike tegevuste elluviimine • Külastama Töötukassat kokkulepitud ajal vähemalt kord 30 päeva jooksul, et arutada individuaalset töö otsimise plaani • Otsima iseseisvalt tööd ja hoidma Töötukassa kursis, kuidas teil tööotsingud edenevad • Võtma vastu sobiva töökoha ja asuma viivitamatult tööle Jagage asjakohast teavet konsultandiga, kes aitab teil saada asjakohast tuge.

! Kui te ei täida oma kohustusi ja / või keeldute arvestatava põhjenduseta 3 tööpakkumisest, võib Eesti Töötukassa teid abisaajate hulgast välja arvata. See tähendab, et kaotate tervisekindlustuse ja see mõjutab ka kohaliku omavalitsuse pakutavat tuge. Juhul kui kaotate töö, kuid teil ei ole veel õigust saada ülalnimetatud Töötukassa rahalist toetust, saate alati taotleda kohalikult omavalitsuselt toimetulekutoetust, juhul kui teil on seda vaja oma igapäevaste kulude katmiseks.

i KUST LEIDA ROHKEM TEAVET: Veebileht: www.tootukassa.ee E-post: info@tootukassa.ee 44

Infotelefon: 15501

5.10. KOHALIKU OMAVALITSUSE TOIMETULEKUTOETUS Eeldatakse, et leiate töö võimalikult kiiresti, kuid kui te pole tööd leidnud või olete töö kaotanud ja teil pole igapäevaste elamiskulude (näiteks üür ja kommunaalkulud) katmiseks piisavalt raha, siis on teil õigus taotleda kohalikust omavalitsusest toimetulekutoetust. Kui te ei otsi aktiivselt tööd, võib toimetulekutoetus väheneda. Pärast tööle asumist saate hüvitist täielikult esimese kahe kuu jooksul ja 50% järgmise nelja kuu jooksul.

! Toimetulekutoetus on inimeste vaesusse sattumise vältimine. Pange tähele, et see tugi on ainult lühikese aja jooksul. Olge aktiivne ja otsige tööd. Hüvitise saamiseks esitage avaldus kohalikule omavalitsusele. Vajadusel küsige abi sotsiaaltöötajalt või oma tugiisikult. Taotluses märkige oma pereliikmete nimed ja Eesti isikukoodid. Üliõpilased peavad esitama ka kehtiva üliõpilaspileti või tõendi õppimise kohta. Toimetulekutoetuse maksmine toimub põhimõttel, et pärast üüri ja kommunaalkulude tasumist tuleks igapäevaste kulutuste jaoks jätta järgnevad summad (2021. aastal kehtivad määrad): • perekonna esimene liige 150 eurot kuus • 120 eurot (80%) iga järgneva pereliikme kohta • alaealised lapsed 180 EUR (lapse kohta)

! Mis tahes rahasummat, mis teie pangakontole tuleb, välja arvatud juhul, kui see on selgelt märgitud hüvitisena, võib pidada sissetulekuks ja teie sotsiaaltoetusi võidakse seetõttu vähedada.

Mõni kohalik omavalitsus maksab lapse sünni korral ühekordset toetust või muid hüvitisi, näiteks vältimatut sotsiaalabi, et saaksite oma igapäevaseid kulutusi katta. Lisateabe saamiseks pöörduge kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja poole.

6. ETTEVÕTLUSEGA ALUSTAMINE Kui kellegi teise jaoks pole mõeldud teie jaoks ja te eelistaksite ise ettevõtte loomist, siis seda on Eestis üsna lihtne teha. Sõltuvalt ettevõtte tüübist on võimalik ettevõtet luua ka veebis. Lisateavet leiate aadressilt www.eesti.ee. Üldiselt on soovitatav valida OÜ, kuna vastutus on ettevõttel, mitte eraisikul. Mittetulundusühingute nimi juba osutab selgelt mittetulunduslikule olemusele, kuid viimasel ajal tegeleb üha enam vabaühendusi sotsiaalse ettevõtlusega. Ehkki ettevõtte asutamine Eestis võib olla lihtne protsess, on ülimalt oluline, et mõtleksite oma äriidee hästi läbi, näiteks: • Mida te täpselt soovite teha, millist probleemi lahendate või millist kasu saaksid teie kliendid teie ettevõttest? • Kes on teie kliendid? • Miks peaks klient teie käest teenuseid ostma? • Kuidas oma teenust või toodet turustate? • Milliseid ressursse vajate?

6.1. SAADAVALOLEV TUGI Alustavaid ettevõtteid ei jäeta üksi. Ettevõtte asutamisel on sõltuvalt selle tüübist saadaval mitmesuguseid tugiteenuseid. Näiteks on võimalik saada nõustamist või rahalist tuge järgnevatelt organisatsioonidelt: • Töötukassa • Maakondlik keskus (MAK) • EAS • Riigi tugiteenuste keskus Pöörduge julgelt spetsialistide poole, et arutada oma äriideed ja kuidas seda ellu viia.

7. LAPSED JA PERE Paljud inimesed hindavad Eestit sellepärast, et see on turvaline koht laste kasvatamiseks ja valitsus pakub ka omalt poolt peredele toetust. Need on mõned pereelu olulisemad tunnused Eestis: • Tavaliselt koosneb perekond abielu- või vabaabielupaarist ja nende lapsest või lastest või üksikvanemast, kellel on üks või mitu last. • Eesti keskmises peres on üks kuni kolm last. • Igaüks valib endale partneri, keda ta armastab ja kellega koos elada soovib (abielupaari või vabaabielupartnerina). • Samasoolised partnerid võivad Eestis koos elada ja oma kooselu registreerida, kuid nad ei saa seaduslikult abielluda. • Lastega või lasteta paarid elavad sageli koos ka ilma abiellumiseta. • Eakad sugulased elavad tavaliselt eraldi, kas üksi või hooldekodudes. Kui nad ise hakkama ei saa, peaks nende eest hoolitsema lähipere. Lapsed kolivad kodust välja, et minna ülikooli või asuda iseseisvalt elama 16–22-aastaselt. • Mehed ja naised teevad perekonda ja leibkonda puudutavaid otsuseid koos. • Kodu ja kodutööd on kõigi pereliikmete ühine vastutus • Lapsed (nii poisid kui tüdrukud) teevad majapidamistöid. • Nii mehed kui naised käivad tööl. Lapsed lähevad vanusest sõltuvalt lasteaeda või kooli.

Laste kasvatamine on nii ema kui ka isa kohustus.

Paljud emad käivad tööl ning üha rohkem isasid võtab vastu otsuse jääda koju ja hoolitseda laste eest.

7.1. LAPSE KASVATAMINE EESTIS Eestis vastutavad vanemad selle eest, et nende lapsed oleksid kaitstud igasuguse ohu eest nii kodus kui ka väljaspool kodu. Laste kasvatamine on alati keeruline ülesanne, kuid nende kasvatamisel võõras riigis on oma ainulaadsed väljakutsed. Tugivõrgustiku loomine võtab aega, seega on väga oluline, et vanemad üksteist iga päev toetaksid ja aitaksid.

! Olulised asjad, mida lapse kasvatamisel arvestada: • On oluline, et lubakste oma lastel ise oma probleeme lahendada. • Ärge kandke oma hirme ja negatiivseid kogemusi üle oma lastele. • Lapsed kogevad välisriiki kolides samu tundeid nagu teie. Olge toetavad ja aidake oma lastel Eestis uuesti alustada. • Õpeta lastele eluks vajalikke oskusi. • Teie lapsed õpivad kohalikku keelt kiiremini kui teie. Kasutage seda võimalust, et õppida neilt keelt, kuid ärge kunagi kasutage last tõlgina. Pidage meeles, et nad on lapsed ja mõni oluline teave võib tõlkes kaduma minna. • Lapsed armastavad rutiini, looge neile kindel päevarutiin. • Ekraanid (nutitelefonid, tahvelarvutid, arvutid) ei asenda lapsevanemat, vaid tekitavad pigem sõltuvust. Piirake ekraaniaega nii palju kui võimalik.

Kuna elutempo on Eestis sageli kiire ja eeldatakse, et mõlemad vanemad töötavad, võib olla keeruline leida aega lastega veetmiseks. Sellised tegevused nagu ühised söögikorrad ja magamamineku rutiin võivad olla olulised võimalused kultuuritraditsioonide hoidmiseks ja jätkamiseks. 48

7.2. VANEMATE KOHUSTUSED • Mõlemad vanemad vastutavad oma laste kasvatamise eest. • Eesti seaduste kohaselt on inimene laps kuni 18-aastaseks saamiseni. • Paljud vanemad toetavad jätkuvalt oma lapsi täiskasvanueas. • 7–17-aastased lapsed omandamiseni.

peavad

koolis

käima

kuni

põhihariduse

• Riik võib vanemate õigused ära võtta, kui vanemad ei hoolitse oma laste eest. • Vanemad või eestkostjad vastutavad oma laste tekitatud kahju eest (nt vandalismi korral). • Vanemad ei tohi lapsi lüüa ega seksuaalselt kuritarvitada (mõlemad on karistatavad süüteod).

7.3. LASTE ÕIGUSED Veenduge alati, et lapse õigused oleksid kaitstud. Igal lapsel on õigus: • elule, tervisele ja arengule; • kaitsele igasuguse vägivalla ja väärkohtlemise eest; • õigusele kaasa rääkida otsustes, mis neid puudutavad Igal lapsel on õigus kaitsele vägivalla ja väärkohtlemise eest. Teie kui vanem ja teised last ümbritsevad inimesed olete kohustatud: • hoiduma igasugusest füüsilisest, vaimsest või seksuaalsest vägivallast ja väärkohtlemisest lapse suhtes; • selgitama lapsele nende õigusi ja julgustama last rääkima oma hirmudest ja muredest; • panema tähele, kui last on väärkoheldud, ja teavitama sellest kahtlusest politseid, helistades 112, kohalikule omavalitsusele ja ööpäevaringselt avatud lastekaitse infotelefonile 116111. Igasuguse väärkohtlemise korral, eriti aga seksuaalse väärkohtlemise korral, on oluline, et laps julgeks rääkida temaga juhtunust ja et teda võetaks tõsiselt. Igasugune füüsiline karistamine (igasugune jõu kasutamine, mis võib lapsele haiget teha), lapse ähvardamine, alandamine, solvamine ja hirmutamine on Eestis keelatud. Kui teie või keegi teie tuttav vajab abi oma lapse kasvatamisel ilma selliseid meetodeid kasutamata, leiate kasulikke nõuandeid portaalist www.tarkvanem.ee.

Püüdke alati vältida lastevahelist vägivalda ja kiusamist. Kiusamise tunnistajaks olles peate te sekkuma. Võite selle küsimuse tõstatada teiste vanemate ja kooli / lasteaia / huviklassidega. Ole teadlik küberkiusamisest. Eestis reguleerib laste õigusi lastekaitseseadus. Sotsiaalkindlustusameti lastekaitseüksus toetab kohalikke omavalitsusi üksikjuhtumite lahendamisel.

i KONTAKT: Veeb: www.lasteabi.ee E-post: info@lasteabi.ee Telefon: 116111 (ööpäevaringselt tasuta) Kadunud laste infoliin 116000

Kadunud laste infoliin 116000 on tasuta ööpäevaringne telefon kadunud lapse teatamiseks või sellega seotud teemadel nõu saamiseks.

NB! Kui teil on lapsega seotud hädaolukord, peate sellest kohe hädaabinumbrile 112 teavitama.

7.4. KOOSELU PERENA Eestis koosneb perekond tihtipeale abielu- või vabaabielupaarist ja nende lapsest või lastest või ühe või mitme lapsega üksikvanemast. Ehkki Eestis on kooselu väga levinud, peaksite abielludes teadma mõningaid asju. Abielu • Eestis saate valida, kellega abiellute. Tulevase abikaasa päritolu ja religioon pole olulised. • Eestis saate abielluda ilma vanemate nõusolekuta, kui olete vähemalt 18-aastane. • Abielu peab olema registreeritud riiklikus registris. • Saate korraga olla abielus ainult ühe inimesega. Teilt võidakse paluda esitada tõend selle kohta, et te pole veel abielus. Kui teil seda pole ja te ei saa seda oma päritoluriigist, võivad kohtud kinnitada teie perekonnaseisu. • Eesti põhiseaduse kohaselt on abikaasad võrdsed, mis tähendab, et nii mehe kui ka naise suhtes kehtivad samad seadused. • Mõlemal abikaasal on õigus valida oma perekonnanimi, tegevusala, elukutse ja elukoht. • Abielu lõpeb ühe abikaasa surmaga või lahutusega. Lahutus • Kumbki pool võib lahutuse esitada ilma teise poole nõusolekuta. • Lahutusi menetleb kohus ja teatud juhtudel perekonnaseisuamet (kui alaealisi lapsi pole ja abikaasad on omavahel kokku leppinud). • Kui vanemad ei suuda kokku leppida, kes saab pärast nende lahutust laste hooldusõiguse, otsustab kohus, mis on lastele parim. • Mõlemad vanemad peavad endiselt oma lapsi toetama, isegi kui nad hakkavad pärast teie lahutust teise vanema juures elama. • Eksabikaasa hoolduskohustus võib jätkuda ka pärast lahutust, kui teine inimene ei ole võimeline iseenda eest hoolitsema. • Abielu ajal abikaasade poolt omandatud vara on kaasomandis.

7.5. PERETOETUSED Peredele on Eestis järgnevad toetused (2021. aasta määrad). Peamised peretoetused Sünnitoetused:

Lapsetoetus:

•

Ühekordne summa 320€ lapse kohta. Tasub riik pärast eesti.ee kaudu avalduse esitamist

•

Omavalitsused pakuvad samuti ühekordset toetust. Rohkem infot www.eesti.ee või küsige KOV sotsiaaltöötajalt

makstakse igakuiselt, kuni laps on 16-aastane või 19-aastane, kui ta käib koolis

•

60€ esimese ja teise lapse kohta

•

100€ kolmanda ja järgnevate laste kohta

Toetus paljulapselisele perele: •

3-6 lapsega peredel on õigus saada täiendavat toetust 300 eurot kuus

•

7+ lapsega peredel on õigus saada 400 eurot kuus

Alla 3-aastaseid lapsi kasvatavad vanemad ja üksikvanemad võivad saada lisatoetust. Osa toetustest tuleb taotleda www.eesti.ee ja/või Sotsiaalkindlustusameti iseteeninduse kaudu. Teiste jaoks saate automaatse teate, millega peate nõustuma. Oma pere vajadusi saate arutada kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja või tugiisikuga.

i Hüvitiste kohta lisateabe saamiseks pöörduge palun: Sotsiaalkindlustusamet Veeb: www.sotsiaalkindlustusamet.ee Veeb: info@sotsiaalkindlustusamet.ee Telefon: 612 1360

! 52

Nimetatud hüvitised arvatakse toimetulekutoetusest maha, kuna neid peetakse igakuiseks sissetulekuks. Kui töötate, jäävad aga mõlemad teenitud netopalk ja lapsetoetus.

7.6. VANEMAPUHKUS Eestis on vanematel võimalus saada erinevaid lastega seotud toetusi. Emadel, kes töötavad, on õigus 140-päevasele rasedus- ja sünnituspuhkusele vähemalt 70 päeva enne arsti või ämmaemanda määratud sünnitusperioodi. Samuti on isadel õigus saada kokku 30 tööpäeva isapuhkust. Pärast seda perioodi on nii emal kui ka isal õigus lapsehoolduspuhkusele kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Korraga saab puhkust võtta ainult üks vanematest. Vanemapuhkuse ja saadaolevate hüvitiste kohta lisateabe saamiseks külastage palun: www.eesti.ee

7.7. PROBLEEMID PERES Tülisid ja vaidlusi võib ette tulla igas peres. Kui aga vaidlused on sagedased ja lõppevad vägivalla ja väärkohtlemisega, peaksite paluma professionaalset abi. Eestis nähakse palju vaeva vägivalla ja väärkohtlemise ennetamiseks ja lõpetamiseks. Eestis on füüsilise ja psühholoogilise kahju tekitamine seadusega keelatud. On organisatsioone, kes tegelevad nende probleemidega ja aitavad hädasolijaid. Kõik väärivad tunda end hinnatuna, austatuna ja turvalisena. Selleks on vaja iga ühiskonnaliikme kaasamist, et vältida halbade mustrite kordumist.

Kui kahtlustate, et teie tuttav kannatab perevägivalla all või te kogete seda ise, on oluline otsida abi.

Mõnikord võib olla keeruline otsustada, et nendest probleemidest tuleb teada anda, kuid te ei peaks selle tegemist kartma. Abi peaksite otsima nii kiiresti kui võimalik, enne kui on liiga hilja. Perevägivald ja väärkohtlemine võivad juhtuda kõigiga, see võib olla emotsionaalne, füüsiline, majanduslik või seksuaalne. Väärkohtlemine võib juhtuda nii meeste kui naistega. Lapsi, kes elavad kodudes, kus esineb perevägivalda, peetakse alati ohvriteks hoolimata

sellest, kas nad kogevad vägivalda või väärkohtlemist ka ise. Nende laste puhul on suurem oht, et nad jäävad ilma vanemliku hooleta või kogevad väärkohtlemist. Vägivaldne käitumine pole kunagi aktsepteeritav, olenemata sellest, kes on väärkohtleja - mees, naine, teismeline või vanem täiskasvanu. Vabanduste ja selgituste tõttu ei mõista ohver sageli, et ta kannatab vägivalla ja väärkohtlemise all ning seetõttu ei otsi ta abi. Nende perekonna kuvand, hirm kahjustada vägivalda ja väärkohtlemist kogevat inimest või isegi hirm vägivallatseja kahjustamise ees võivad olla põhjused, miks inimesed ei sekku. Kui teate kedagi, kelle puhul te teate või arvate, et ta kannatab vägivalla all - näiteks pereliiget, sõpra, töökaaslast jne - kaaluge selle inimese aitamist, soovitades tal abi otsida ja pöördudes abi pakkuva organisatsiooni poole. Kui olete vägivalla tunnistaja, kuid ei võta midagi ette, olete astunud väärkohtleja poolele ja seega kiidate vägivalla heaks. Igast füüsilisest väärkohtlemisest tuleks viivitamatult teatada politseile 112. Eriti juhul, kui on vaja politsei või kiirabi kiiret sekkumist. Vägivalla korral pannakse toime kuritegu. Sõltuvalt kuriteo raskusest võib karistuseks olla isegi vangistus. Vangistuse pikkus võib varieeruda kuni 1 kuni 12 aastani. Kui inimene käitub teiste inimeste suhtes lugupidamatult, ähvardab neid või kasutab füüsilist vägivalda, rikub ta seadust ja teda võidakse kohtu alla anda. Inimestel on alati õigus öelda "ei" ja siis tähendab see ka "ei".

i Pakutav abi / abi: • Vägivalla korral tuleks politseisse teatada. Kui on vaja viivitamatut sekkumist, helistage numbril 112. Mõnel juhul peab inimene saama ka arstiabi. • Kui lapsed on ohvrid, peate teatama otse kohaliku omavalitsuse lastekaitseametnikule või laste abitelefonile 116 111.

MÄRKMED

8. TERVIS Tervis ei tähenda ainult haiguste vältimist, vaid ka füüsilist, vaimset ja sotsiaalset heaolu. Tervisliku eluviisiga olete positiivsem eeskuju teistele pereliikmetele, eriti oma lastele. Siin on mõned näpunäited tervisliku eluviisi kohta:

regulaarne füüsiline aktiivsus

tervislik toitumine

piisavalt vee joomine hea uni

TERVISLIK ELUVIIS

vitamiinid ja mineraalid

tubaka, alkoholi ja narkootikumide vältimine

hea hügieen

piisav puhkus

Ärge unustage toidulisandeid! Eesti kliimas peaksite tarbima täiendavalt D-vitamiini, kuna te ei saa seda suurema osa aastast loomulikul teel. Peaksite nõu pidama oma arstiga ja tegema vereanalüüsi, et teada saada, kui palju D-vitamiini toidulisandit peaksite võtma, sest D-vitamiini üleannustamine võib samuti olla kahjulik.

Kui tunnete end füüsiliselt või vaimselt halvasti, peaksite abi otsima.

Kui te olete kogenud midagi, mis on teie elu ohtu seadnud, näiteks sõda, loodusõnnetus või seksuaalne rünnak, ja teil on selliseid sümptomeid nagu ärevus, õudusunenäod, emotsionaalne tuimus, süütunne ja kurbus, võib teil olla PTSD (posttraumaatiline stressihäire). PTSD võib juhtuda igaühega. See ei ole nõrkuse märk. Abi saamiseks pöörduge oma perearsti või psühhiaatri poole.

! Peaksite regulaarselt külastama hambaarsti, günekoloogi või meestearsti (androlooge ja urolooge) - näiteks kord aastas ja seejärel arsti soovituste järgi.

Patsiendiportaali - www.digilugu.ee - kaudu saate kontrollida, kes on teie perearst (kui teil üldse on), kas teil on kehtiv kindlustus, hiljutised tervisega seotud juhtumid ja arstikülastused, retseptid, haiguspuhkuste teatised jne.

Sõltuvalt teie murest, võite abi leida järgnevalt:

Eesti tervishoiusüsteem

Sa ei tunne end hästi

1220

Apteek

Erialaarst

Päevaravi

• Günekoloog • Nahaarst

Perearst

Erakorralise meditsiini osakond

Haiglaravi

• Psühhiaater • Traumatoloog • Krooniline haigus • Tuberkuloos

• Koju naasmine • Perearst • Erialaarst • Füsioteraapia • Saatekiri teise haiglasse

8.1. TERVISEKINDLUSTUS Eestis maksab ravikulude, haiglas viibimise või paljude retseptiravimite eest tavaliselt tervisekindlustus, seega on oluline omada riiklikku või eraravikindlustust. Eesti riiklikku ravikindlustussüsteemi haldab Eesti Haigekassa. Riikliku ravikindlustuse omamisel saate kasutada tervishoiuteenuseid (mis on osaliselt või täielikult tasuta), saada allahindlusi retseptiravimitele, saada haiguse korral rahalist hüvitist ja paljusid muid tervist edendavaid teenuseid. Riikliku ravikindlustusega isiku jaoks on enamik meditsiiniteenustest ja ravist riiklikes meditsiiniasutustes tasuta. Ainsad kulud on Haigekassa ja/või raviasutuse määratud vastuvõtutasud ning haiglas viibimise korral haiglakoha tasu. • Visiit perearsti juurde, tasuta • Eriarsti visiit, kuni 5 EUR (erakliinikutes PS! Hambaarstid ei kuulu siia alla!

tasud

kõrgemad)

• Haiglakoht kuni 2,5 eurot päevas

i Täpsemat teavet saab: • Veebileht www.haigekassa.ee • Telefon +372 669 6630 • e-post info@haigekassa.ee

8.2. PEREARST Eestis on perearst teie vaimse ja füüsilise tervisega seotud küsimuste puhul teie esimene kontaktisik. Perearst osutab esmatasandi tervishoiuteenust ja vajadusel suunab teid täiendavatele uuringutele või eriarsti juurde. Sõltuvalt terviseprobleemidest saate broneerida külastuse aja või saada telefoni või e-posti teel nõu. Erialaarsti vastuvõtule saamiseks võib ooteaeg olla mitu kuud pikk; sel põhjusel peaksite esmalt oma terviseprobleeme arutama oma perearstiga arutama.

! Perearsti külastades võib teil olla tõlk kaasas. Palun küsige abi oma tugiisikult.

Enamasti ei saa te eriarsti juurde ilma perearsti saatekirjata. Erandid on: • Günekoloog • Dermatoloog • Silmaarst • Psühhiaater • Traumatoloogia • Krooniline haigus • Tuberkuloos • Hambaarst

Kui arst paneb teile diagnoosi, millest te aru ei saa, paluge neil seda selgitada! Nende ülesanne on seda selgitada nii, et saaksite aru. Teil on alati õigus pöörduda teise arsti poole ja küsida teist arvamust. 60

Pidage meeles, et arstid võivad sageli soovitada ravi ilma mingeid ravimeid välja kirjutamata.

8.3. PEREARSTI NIMISTUSSE REGISTREERIMINE Kõik Eesti kodanikud ja välismaalased, kes elavad Eestis seaduslikult elamisloa või elamisõiguse alusel, võivad end registreerida perearsti nimistusse. Lapse sündides registreeritakse ta automaatselt ema perearsti nimistusse. Igaühel on õigus valida või vahetada perearsti. Kui muudate elukohta, peaksite vahetama ka perearsti. Perearsti nimistusse registreerimiseks või perearsti vahetamiseks peate te esitama arstile taotluse.

Iga pereliikme kohta tuleb esitada eraldi taotlus.

Kui teil on perearsti nimistusse registreerimisel probleeme, pöörduge oma tugiisiku või Terviseameti poole.

i KONTAKT: Terviseamet Veeb: www.terviseamet.ee Telefon: 7943500 E-post: info@terviseamet.ee

! Perearstide nimekirjadega saab tutvuda aadressil mveeb.sm.ee/nimistud. See veebileht on ainult eesti keeles. Lisateabe saamiseks võite pöörduda otse perearstikeskuse poole.

8.4. KONFIDENTSIAALSUS Te võite Eestis arste usaldada ja rääkida neile tekkinud probleemidest ilma midagi välja jätmata, sest ilma teie täielikku lugu teadmata ei pruugi neil olla võimalik teid aidata. Kõik arstid peavad teie terviseandmeid käsitlema täieliku konfidentsiaalsusega ja see kehtib ka tõlkide kohta. Igasugune konfidentsiaalsuse rikkumine on seadusega karistatav. Ilma teie loata ei tohi arstid teie kohta teavet teistele edastada (näiteks ametiasutustele, teie tööandjale ega pereliikmetele). Mõnikord kehtib see ka teie laste tervise kohta käiva teabe kohta. Näiteks ei saa teie 16-aastase tütre günekoloog ilma teie tütre loata anda teile teavet tema tervisekontrolli tulemuste kohta. Austage oma abikaasa ja laste privaatsust.

8.5. RAVIMID Eestis saab ravimeid osta ainult apteegist Nohu või mõne muu kergema haiguse raviks mõeldud ravimit saab apteegist osta ilma arsti retseptita. Apteeker võib teile soovitada mõnda ravimit.

! Teile lähima apteegi asukoha ja lahtiolekuajad leiate veebilehtedelt www.apteegiinfo.ee/info ja www.raviminfo.ee.

Kui haigestute raskelt või peaksite vajama tugevamaid ravimeid, määrab arst teile ravimid digiretseptiga. See tähendab, et retsept on süsteemis registreeritud ja apteeker näeb retsepti, kui te esitate talle oma elamisloakaardi.

! Arsti poolt välja kirjutatud ravimite ostmiseks peate apteegis esitama oma elamisloakaardi. 62

Ravimid on välja kirjutatud teie tervenemiseks, nii et peaksite need kindlasti välja ostma ja kasutama vastavalt arsti soovitusele.

8.6. ENNETAVAD ÜLEVAATUSED JA VAKTSINEERIMISED Paljud haigused on lihtsasti ravitavad, kui need diagnoositakse varases staadiumis. Tervisekontrollid ja ülevaatused on aitavad avastada võimalikke probleeme varakult. On oluline, et te hoolitseksite oma tervise eest hästi ja käiksite regulaarselt arsti ja spetsialistide juures.

! Võimalike haiguste varajaseks tuvastamiseks korraldatakse riiklikke meditsiinilisi sõeluuringuid (näiteks vähi sõeluuringud). Tasuta sõeluuringuid korraldatakse teatud vanuserühmades meestele ja naistele. Kutse saamisel on väga oluline, et osaleksite. Kui märkate avalikke kampaaniaid, mis kutsuvad osalema sõeluuringul ja on suunatud teie vanuserühmale, siis osalege. Pidage meeles, et vähktõve varases staadiumis leidmine võib päästa elusid.

Vaktsineerimine on üks olulisemaid ja tõhusamaid haiguste ennetus meetmeid. On küll mõned kaitsevaktsineerimised, mida ametlikult soovitatakse, kuid vaktsineerimine on Eestis vabatahtlik.

Enda kaitsmiseks erinevate nakkushaiguste eest on soovitatav end vaktsineerida. Lisateavet küsige perearstilt.

Lapse või piiratud teovõimega isiku puhul teeb vaktsineerimise otsuse vanem või tema seaduslik esindaja.

8.7. HAMBARAVI IEestis on hambaravi tasuta ainult alla 19-aastastele lastele ja noortele, kui nad külastavad Haigekassa lepingupartnerite kliinikuid. Kõik muud hambaravikulud tuleb ise tasuda. Terviseprobleemide vältimiseks külastage kindlasti litsentseeritud hambaarsti. Haigekassa lepingupartneriteks olevad hambaarstid leiate aadressilt: www.haigekassa.ee.

! Investeerige oma aega sellesse, et teie lastel oleks terved hambad ja viige nad vähemalt kord aastas hambaarsti juurde.

Ravikindlustusega täiskasvanutele on saadaval mõned hambaravihüvitised. Kõik riikliku ravikindlustusega täiskasvanud saavad hambaravihüvitist 40 eurot aastas, kusjuures patsient peab maksma sel juhul vähemalt 50%. Hädaolukorras on saadaval tasuta hambaravi. Kas juhtum klassifitseeritakse erakorraliseks või mitte, on siiski hambaarsti otsus.

8.8. ERAKORRALISE MEDITSIINI OSAKOND (EMO) Õnnetuste või hädaolukordade korral peaksite pöörduma lähima haigla erakorralise meditsiini osakonda või helistama numbril 112. Erakorraline arstiabi on kõigile kättesaadav, hoolimata sellest, kas teil on tervisekindlustus või mitte. See tähendab kiireloomulise arstiabi osutamist, mille edasilükkamine võib ohustada patsiendi elu ja tervist. Vastuvõtus peate maksma väikese tasu – 5 €.

8.9. VAIMNE TERVIS Teie vaimne tervis mõjutab teie elu kõiki aspekte, seega ärge unustage oma vaimse tervise eest hoolitsemast, kui soovite elada tervislikult. Vaimse tervise probleemide ise diagnoosimine ei ole hea mõte, kuna enamik inimesi pole psüühikahäirete kõikidest esinemisvormidest täielikult teadlikud. Me kõik kogeme erinevaid vaimse tervise probleeme, kuid väiksemas mahus. Peaksite meeles pidama, et kui teie vaimse tervisega seotud probleemid hakkavad teie elu segama, siis tuleb pöörduda spetsialistide poole. On siiski mõned olukorrad, mille puhul peate viivitamatult ühendust võtma arsti või spetsialistiga. Need on näiteks: • Inimene ähvardab enesetapuga või mõtleb ennast vigastada • Inimene üritab teisi vigastada või mõtleb seda teha • Inimene ei suuda oma viha ja raevu kontrollida, isegi kui ta pingutab • Inimene ei söö pikka aega • Inimene ei saa mitu päeva järjest magada • Inimene ei oska nimetada oma elu väga lihtsaid fakte, nagu vanus, nimi, elukoht

Arutage olukorda oma perearstiga. Kui teil pole veel perearsti, võite seda arutada ka kohaliku sotsiaaltöötaja või oma tugiisikuga.

Teise võimalusena võite helistada ka abitelefonile Laste abitelefon: 116 111 (24h) Ohvriabi kriisitelefon 116 006 (24h) Emotsionaalne tugitelefon 116 123 (24h)

Broneerige veebivestlus Kui olete 16–26-aastane, saate ka broneerida veebivestluse Peaasi. ee vaimse tervise nõustajatega siin: registratuur.peaasi.ee/noored. Kui olete vanem, võite nendega lihtsalt ühendust võtta peaasi.ee/kysi-noustajalt/kaudu.

Broneeri aeg polikliinikus Aja saab broneerida, helistades polikliiniku registratuuri. Esmalt on soovitatav pöörduda vaimse tervise õe poole, et nad saaksid teie olukorda hinnata ja suunata teid sõltuvalt teie olukorrast psühhiaatri või psühholoogi juurde. Te ei vaja saatekirja, kui soovite broneerida aja psühhiaatri juurde. Psühhiaater saab teie tervislikku seisundit hinnata, asjakohaseid soovitusi anda, retseptiravimeid välja kirjutada ja patsiente sobivasse teraapiasse suunata. Kui soovite kohtuda kliinilise psühholoogiga, siis te vajate saatekirja. Kliiniline psühholoog oskab hinnata teie tervislikku seisundit, anda soovitusi raviks, vajadusel suunata patsiente psühhiaatri juurde, kuid tal ei ole õigust määrata ravimeid. Pidage meeles, et polikliinikutes võib ooteaeg olla pikk - umbes kuu või kaks. Üle 18-aastastele ravikindlustatud patsientidele kehtib 5-eurone visiiditasu.

Broneerige aeg erakliinikusse Samuti võite broneerida aja erakliinikusse psühhiaatri või kliinilise psühholoogi juurde. Ravivõimalused on samad, kuid vastuvõtud erakliinikus pole tasuta. Erakliinikutel ja raviarstidel on tihti leping haigekassa või kohaliku omavalitsusega, mis tähendab, et tasuda tuleb ainult osa kuludest. Erapraksiste järjekorrad on tavaliselt lühemad kui polikliinikutes.

MÄRKMED

8.10. PUUETEGA INIMESED Puuetega inimestel on õigus saada riigi makstavaid sotsiaaltoetusi, kui neil on puudest tulenevalt lisakulutusi. Näiteks kui vajate abi, hooldust, taastusravi või kui teil on transpordi, tööhõive või õpingutega seotud puudest tulenevaid lisakulutusi, võib neid mingil määral katta riik. Riiklike hüvitiste saamiseks tuleb teie puuet regulaarselt hinnata vähemalt kord viie aasta jooksul. Kui soovite, et teie puuet hinnatakse, peate võtma ühendust Sotsiaalkindlustusameti või kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajaga.

i Lisateavet leiate siit: Sotsiaalkindlustusamet www.sotsiaalkindlustusamet.ee info@sotsiaalkindlustusamet.ee

i Eesti Puuetega Inimeste Koda (Eesti Puuetega Inimeste Koda) www.epikoda.ee epikoda@epikoda.ee

9. ELUKOHT Te peate registreerima oma elukoha ühe kuu jooksul pärast seda, kui teile on teatatud elamisloa saamisest. Pange tähele, et elukoha registreerimine on aluseks paljudele teenustele. Seega, seadke see endale prioriteediks. Aadressi saate registreerida kohaliku omavalitsuse kontoris või elektrooniliselt, kasutades e-rahvastikuregistrit (www.rahvastikuregister.ee) või riigiportaali www.eesti.ee. Kui peaksite oma elukohta muutma, muutke seda ka rahvastikuregistris. Ärge unustage oma kolimisest teavitada ka erinevaid teenusepakkujaid. Majutuskeskuse töötajad ja teie tugiisik võivad aidata teil elukohta leida. Püüdke kodu leidmisel olla optimistlik ja aktiivne. Riik võib katta teie esimese üürilepingu sõlmimisega seotud kulud (mis hõlmavad kinnisvaratasusid, esimese üüri maksmist, tagatisraha makseid).

Pange tähele, et see on ainult ühekordne toetus ja sellele kehtivad teatud piirangud. Te saate seda tuge kasutada kahe aasta jooksul pärast rahvusvahelise kaitse saamist. Kui soovite hiljem kolida, peate katma kõik tekkivad kulud ise. Juhul kui lahkute Eestist kauemaks kui 90 päevaks, ei saa te seda toetust enam, isegi kui naasete. Lisateabe saamiseks pöörduge majutuskeskuse või oma tugiisiku poole. Vajaduse korral saate taotleda kohalikult omavalitsuselt toetust üüri ja kommunaalteenuste (elekter, vesi, küte jne) igakuiste maksete katmiseks.

Kodu saate üürida teistelt inimestelt – riigil ei ole kinnisvara, mida inimestele elukohtadena välja üüritakse. See võib põhjustada mõningaid viivitusi ja raskusi, kuna kohalikud pole sageli nõus oma elamispinda välismaalastele üürima. Püüdke olla kannatlikud ja avatud meelega.

Kui otsite korterit, on esimeseks allikaks internet. Eestis on peamised leheküljed kinnisvara jaoks järgmised: • city24.ee (www.city24.ee) • KV.ee (www.kv.ee) • kinnisvara24 (www.kinnisvara24.delfi.ee)

9.1. ÜÜRIPIND Esimeseks elukohaks on mõistlik üürida korter. Korteri üürimisel sõlmitakse üürileandja ja üürniku (teie) vahel üürileping. Üürilepingus täpsustatakse üüri suurus, kommunaalteenuste eest tasumise, üürilepingu pikendamise või lõpetamise kord ning üürileandja ja üürniku õigused ja kohustused.

Tehke kindlasti üürileping, millel on mõlema poole allkirjad, kuna seda on teil vaja oma elukoha registreerimiseks, mis on omakorda vajalik teenustele juurdepääsu saamiseks.

Ärge kunagi nõustuge üürilepinguga, mis ei ole kirjalik või millest te ei saa täielikult aru. Pidage meeles, et leping peab järgima võlaõigusseadust ja üürileandja ega maakler ei saa seadusega mittevastavaid nõudeid ega kohustusi seada.

i Enne rendilepingu sõlmimist ja allkirjastamist peate olema kindel, et teate kõiki asjakohaseid üksikasju, näiteks: kui suur on tagatisraha; kui palju üür on; kuidas tasuda kommunaalarveid ning nende arvete keskmine maksumus suvel ja talvel; maakleritasu; informatsioon lepingu lõpetamise kohta; kas üürnik võib/peab korteri seisukorda parandada kontrollige, kas esemed on kasutuskõlblikud või vajavad remonti, ja paluge üürileandjal kõik katkisied esemed parandada (sel moel väldite olukorda, kus üürileandja paneb teid vastutama nende asjade parandamise eest, mille eelmised üürnikud on rikkunud või hävitanud).

Pange tähele, et talvel on teie kulud suuremad kui suvel. Teavitage tulevast üürileandjat alati oma lemmikloomadest, kui teil neid on. Kui plaanite üürimise ajal lemmiklooma soetada, hankige kõigepealt üürileandjalt luba - nad võivad sellele vastu olla. Pange tähele ka seda, et paljud üürileandjad ei luba oma korteris suitsetada. Soovitame teil seda eelnevalt kontrollida ja küsida, kas siseruumides on suitsetamine lubatud või peaksite seda tegema õues.

9.2. KODU KÜTMINE Kui otsustate elada puuküttega korteris, siis te peate hankima küttepuud ja talvel regulaarselt ahju kütma. Kui talv on väga külm, võivad torud isegi jäätuda, kui te ei küta piisavalt. Kui valite korteri, kus kütmine toimub puupliidi abil, õppige seda õigesti kasutama ja ärge kunagi jätke tuld järelevalveta. Elektriküte on tavaliselt väga kallis. Kulude planeerimiseks küsige üürileandjalt eelmise üürniku talvised elektriarved. 70

! Kõikides korterites peab olema toimiv suitsuandur ja vingugaasiandur. Aeg-ajalt peaksite kontrollnupule vajutades kontrollima, kas suitsuandur ikka töötab. Kui korteris suitsuandurit pole, leppige üürileandjaga kokku, kuidas ja millal see paigaldatakse. Kui need asjad pole paigaldatud või ei tööta, võib see olla ohuks teie elule ja teid võidakse selle eest ka trahvida.

9.3. NÄIDUD JA ARVED Veenduge, et te saate aru, kuhu peate kommunaalteenuste (vesi, elekter jne) näidud esitama. Mõningaid näite loetakse üldjuhul automaatselt (näiteks elekter) ja arve saadetakse teile automaatselt, kuid teiste jaoks peate võib-olla esitama arvesti näidud (elektrooniliselt või paberil) korterelamute ühistu raamatupidajale või muul viisil teenusepakkujale. Küsige oma üürileandjalt, milline näitude esitamise süsteem toimib teie majas.

Kui saate riigilt abi korteri üürimiseks, paluge ühistul ja teistel kommunaalteenuste pakkujatel edastada arved elektrooniliselt. Veenduge, et teie e-posti aadress töötab, ja kontrollige oma postkasti regulaarselt.

9.4. HEA ELUKESKKONNA SÄILITAMINE Maja või korteri üürnikuna on teil teatud kohustused. Näiteks peate maksma kokkulepitud üüri kokkulepitud ajal. Kuid teil on ka õigused, näiteks kui on vaja midagi parandada. Teavitage üürileandjat kõigest, mis on katki läinud, töötamise lõpetanud või mida soovite muuta. Siin on mõned näpunäited, kuidas hoida oma kodu heas korras:

• Koristage oma korterit regulaarselt. • Ärge kõndige oma korteris (välja arvatud kortermaja koridoris) välisjalanõudega - nii jäävad põrandad puhtamaks. • Kui teil on lapsi, õpetage neile, kuidas õigesti korteris olevaid asju kasutada. • Ärge laske neil seintele joonistada, diivanil või voodil hüpata ega kardinaid alla tõmmata. Sellistel juhtudel võib üürileandja nõuda teilt kahjustatud esemete parandamist ja/või remondi eest maksmist ning teie üürileping võidakse enneaegselt lõpetada. • Ärge jätke toitu igalepoole vedelema, sest see meelitab kahjureid (prussakad, hiired jne). • Pärast kasutamist lülitage alati ahjud täielikult välja ja keerake kraanid kinni. • Kui lahkute kodust pikemaks ajaks, lülitage korteris vesi välja. See hoiab ära lekked, mis võivad kahjustada teie elamispinda, aga ka teie kõrval või allpool asuvat korrust. • Hankige telefoninumbrid, kust saate toru purunemise, gaasiõnnetuse, toru ummistuse või elektrikatkestuse korral kiiret abi, ja hoidke need telefoninumbrid käepärast. Vajadusel küsige nende telefoninumbrite leidmisel abi üürileandjalt. Hädaolukordade lahendamise eest tuleb teenusepakkujale maksta.

9.5. ÜHISELU REEGLID Eestis on väga oluline austada naabreid ja kogukonnaelu reegleid. Enamikus kortermajades on kehtiv kodukord, millega nõustute üürilepingule alla kirjutades. Need eeskirjad võivad olla erinevad, kuid tavaliselt puudutavad need järgmisi punkte.

Elanik on kohustatud: • Kasutama elamispinda ja sellega kaasnevat ettenähtud viisil; • Teavitama üürileandjat või korteriühistu esimeest viivitamatult kõikidest riketest, õnnetustest või ohtlikest olukordadest; • Elektri- ja muude seadmete kasutamisel järgima ohutusnõudeid; • Hoidma puhtust ja korda üldkasutatavas ruumis (esik, kelder, pööning, saun jne) ning vältima seal olevate seadmete kahjustamist; • Sulgema korralikult hoone välisuksed; • Panema prügi õigesse kohta, mitte prügikasti kõrvale; • Riputama riided kuivama vaid sobivatesse kohtadesse; • Järgima sanitaar-, hügieeni- ja ohutusnõudeid. Kui teil on koer, kass või mõni muu lemmikloom, siis ei tohi lasta neil määrida ühiskasutatavaid alasid. Kui lemmikloom on seda teinud, peab omanik selle kohe ära koristama. Peate ka veenduma, et teie lemmikloom ei ohusta teisi elanikke; • Järgige muid eeskirju, mis on teie korteriühistu loodud või kirjas Eesti Vabariigi seadustes.

Elamispinnal on keelatud: • Teha liigset müra, mis häirib naabreid pärast kella 23.00 ja kuni kella 7.00 hommikul • Hoida korterites või üldruumides esemeid või aineid, mis saastavad õhku; • Lasta torustikku kergestisüttivad ained, kaltsud, pakendid ja muud esemed, mis võivad torustikku ummistada; • Hoida tuleohtlikke esemeid eluruumides kauem, kui on koheseks kasutamiseks vajalik; • Asetama rõdule esemeid, mis ulatuvad üle rõdu ääre; • Teha oma rõdul tuld või grillida • Puhastada vaipu, voodipesu ja muid majapidamistarbeid tolmust, raputades neid aknast välja; • Hoida kassi, koera või muud lemmiklooma korteris, kui ei järgita sanitaar-, hügieeni- ja ohutusnõudeid; • Siseneda hoone tehnilistesse ruumidesse või minna katusele; • Modifitseerida elektri- või veearvesteid; • Teostada korteris või koridoris tegevusi, mis kahjustavad ruume või häirivad teiste elanike tavapärast elamist; • Muuta hoone välimust, sh ehitada rõdu kinni, paigaldada aknale trellid või muuta trepikoja siseviimistlust, ilma korteriühistu juhatuse kirjaliku loata; • Ilma ühistu juhatuse kirjaliku loata paigaldada hoone katusele või fassaadile raadio- või teleseadmeid; • Tegeleda mis tahes muu tegevusega, mis võib olla vastuolus korterühistu põhikirja, kohaliku omavalitsuse määruste või Eesti Vabariigi seadustega.

Küsimuste või probleemide korral pöörduge üürileandja poole. 74

9.6. PRÜGI SORTEERIMINE Paljudes kortermajades on loodud võimalus prügi sorteerimiseks. Tavaliselt on kortermajade juures eraldi prügikastid paberi ja papi, biojäätmete (näiteks puu- ja köögiviljajäätmete) ning olmeprügi jaoks. Lisaks on olemas spetsiaalsed kogumispunktid või konteinerid muud tüüpi prügi jaoks, näiteks klaasi ja spetsiaalsete jäätmete (näiteks lakk ja värv) jaoks. Enamiku tühjadest pudelitest ja metallist purkidest saab tagasi viia taaraautomaatidesse. Taaraautomaadist saate te tšeki (0,10 EUR/pudel), mida saate ostude sooritamisel kasutada lähimas toidupoes. Patareid tuleks viia kogumispunktidesse, mis on suuremates supermarketites. Elektroonikaseadmed tuleks samuti viia spetsiaalsetesse kogumispunktidesse.

Olge kursis oma elamu prügi sorteerimise ja prügiveo reeglitega ning järgige neid.

10. EESTI KEELE ÕPPIMINE Eesti ametlik riigikeel on eesti keel. Samas valdab enamus Eesti elanikest ka vene ja/või inglise keelt ning ka muid rahvusvahelisi keeli.

Te peaksite eesti keele võimalikult kiiresti selgeks õppima. Eesti keele õppimine on vajalik, et tutvuda uute inimestega, teha end teistele inimestele mõistetavaks, leida tööd ja saada kohalikust kultuurist paremini aru.

Kui te ei oska eesti keeles suhelda ja ametnik või teenusepakkuja ei räägi samuti võõrkeeli, mille tõttu on teie suhtlus takistatud, siis sel juhul võib majutuskeskus ja/või teie tugiisik teile pakkuda tõlketeenust.

10.1. KURSUSED RAHVUSVAHELISE KAITSE SAAJATELE • Kui olete rahvusvahelise kaitse saaja, peab teie eesti keele oskus seaduse järgi jõudma: • A1 tasemele ühe aasta jooksul alates kaitse ja elamisloa saamisest ning • A2 tasemele 2 aasta jooksul alates kaitse ja elamisloa saamisest. 76

! • Te saate Eesti keelt õppida A1-B2 tasemel Tartu Rahvaülikoolis (SA Tartu Rahvaülikool, www.rahvaylikool.ee), kellele riik katab teie keelekursustega seotud kulud. Tartu Rahvaülikooli keeletunnid võivad toimuda üle Eesti.

Keelekursuste kohta lisateabe saamiseks võite pöörduda ka majutuskeskuse või oma tugiisiku poole. Kui te ei saavuta soovitud keeletaset seaduses ettenähtud aja jooksul, on võimalik, et te peate hüvitama keelekursuste kulud.

! Pidage meeles, et seaduse järgi on teie kohustus õppida eesti keelt ja osaleda tundides.

Eesti keele B1 tasemel peate omandama 5 aasta jooksul. Kui õpite põhi-, kesk- või kõrgkoolis eesti keeles, siis pole keelekursustel käimine kohustuslik B1 taseme saavutamine on teie enda kohustus, te peate leidma sobiva kursuse ja selle eest maksma. Samas on olemas võimalus esitada taotlus Innovele, et nad kataksid kulud vastavalt nende eeskirjadele: • Keeleõppe kulude hüvitamine riigieksami sooritanud isikutele • Keeleinspektsiooni poolt keeleeksamile suunatud isikute keeleõppe kulude hüvitamine. Samuti korraldab ka Integratsiooni Sihtasutus eesti keele kursusi, mis võivad olla isegi tasuta, ja muid tegevusi, mis toetavad keeleõpet kuni C1 tasemeni. Vaata lisainfot: www.integratsioon.ee. Lisaks sellele on Integratsiooni Sihtasutus loonud eesti keele majad Tallinnas (Rävala 5) ja Narvas (Linda 2). Eesti keele majad pakuvad erinevaid keeleõppevõimalusi, nagu keelekursused, keelekohvikud, eesti keele ja kultuuriklubid, keelepraktika üritused ja konsultatsioonid õpetajaga.

11. HARIDUS Hea haridus on väga oluline, kuna see annab teile ja teie lastele võimaluse olla töö leidmisel edukamad ja tagada endale parem elukvaliteet. Eestlased hindavad haridust kõrgelt. Eesti haridussüsteem pakub igas vanuses ja igasuguse haridustasemega inimestele mitmesuguseid võimalusi haridustee jätkamiseks ja ümberõppeks. Haridustee peaks algama juba varases eas. Lasteaias käimine on väga soovitatav vanuses 1,5-7 aastat. Isegi kui teie lapsed veel eesti keelt ei oska, kohanevad nad lasteaias ruttu. Lasteaias saavad nad suhelda oma eakaaslastega ja kooliks valmistuda - koolis on neil palju lihtsam, kui neil on olemas põhilised sotsiaalsed oskused eakaaslastega suhtlemiseks. Lasteaias koha saamine võib olla keeruline, seega peaksite oma lapse lasteaeda registreerima võimalikult vara. Lasteaed ei ole tasuta, kuid kohalikust omavalitsusest on võimalus saada rahalist abi. Kui soovite, et teie lapsel läheks lasteaias ja koolis hästi, hoidke ühendust oma lapse õpetajatega. Nad on koos teie lapsega mitu tundi päevas, seega oskavad nad öelda, mida teie laps edukalt teeb ja mida on vaja veel õppida. 7–17-aastased lapsed peavad koolis käima. Õppeaasta algab Eestis 1. septembril. Kooliaasta alguses annavad õpetajad teile teada, milliseid asju teie laps lasteaias või koolis vajab - näiteks riideid, jalanõusid, raamatuid, kirjatarbeid jne. Te peaksite soetama kõik, mida küsiti. Kooliaasta jooksul on lastel viis koolivaheaega: nädal oktoobri lõpus, kaks nädalat detsembri lõpus, nädal veebruari lõpus, nädal aprilli lõpus ja üle kahe kuu suvel. Õpilased lõpetavad klassi tavaliselt juuni keskpaigaks. Haridus on Eestis tasuta, välja arvatud juhul, kui see on erakool, ingliskeelne õppekava ülikoolis või osakoormusega õpe. Tasuline haridus pole Eestis tingimata parem kui tasuta haridus. Õppekeel on enamasti eesti keel. Siiski on mõned kakskeelsed koolid, mis pakuvad haridust 60% eesti keeles ja 40% vene keeles. Lisaks on mõned rahvusvahelised koolid ja IB-õppekava pakkuvad koolid. Kui teie laps ei oska kooli astudes eesti keelt, peab kool korraldama talle tavalisele õppekavale lisaks eesti keele tunde. Enamasti alustaks sel juhul teie laps individuaalse õppekavaga ja ta läheb samm-sammult üle tavalisele õppekavale.

Pole kindlat reeglit, millises klassis peaks teie laps Eestis õpinguid jätkama, kui ta on juba mõnes teises riigis koolis käinud. Koolid saavad ise otsustada, milline klass on kõige sobivam, kuid te võite kooliga seda küsimust arutada ja põhjendada, miks peaks teie laps teatud klassi minema.

Enamik koole on kasutusele võtnud e-kooli teenuse (www.ekool.eu või www.stuudium.com), mis võimaldab teil jälgida oma lapse õppeedukust veebis ja võtta ühendust tema õpetajatega. Paljudes koolides on ka õppekavaga seotud lisategevusi, kus lapsed saavad osaleda - tasuta või tasulised. Nii lasteaias kui koolis pakutakse päeva jooksul sooja sööki. Mõnel juhul võib see olla tasuline, mõnel juhul tasuta. Kui teie lapsel on teistsugune toitumiskava, peaksite sellest õpetajat teavitama. Mõnikord võivad sööklad pakkuda teie lapse vajadustele vastavat toitu, kuid mõnel juhul peaksite ise lõunasöögi kaasa pakkima. Suhelge selles osas otse lasteaia või kooliga. Igas koolis on kooliõde ja psühholoog. Teie laps saab neid külastada, kui ta ei tunne end hästi. Kooliõed teevad tavaliselt igal aastal tervisekontrolli. Kui olete alla 18-aastane, peab teil õppimise jätkamiseks olema vanema või eestkostja luba. Lisaks tavapärastele koolidele on Eestis ka mõned pühapäevakoolid, mida korraldavad erinevad rahvuskultuuriseltsid. Pühapäevakoolid võimaldavad lastel õppida oma keelt ja kultuuri ning hoida sidemeid oma rahvusega. Täpsem info aadressil: kultuuriuhingute-tegevus

www.integratsioon.ee/rahvusvahemuste-

Kui soovite oma kõrgharidust jätkata või seda Eestis alustada ja teie varasemat haridust tõendavad dokumendid on pärit väljastpoolt Eestit, pöörduge ENICNARICu (www.archimedes.ee/enic) kontorisse ja esitage oma dokumendid. See asutus kinnitab, et teie dokumentid vastavad Eesti haridussüsteemile. Kui soovite individuaalset nõustamist hariduse või karjääri osas, pöörduge lähimasse Rajaleidja nõustamiskeskusse (www.rajaleidja.ee). Nõustamiskeskus saab hinnata ka seda, kas teie 7-aastane on valmis kooliteed alustama või võiks veel üks aasta lasteaias käia.

MÄRKMED

12. IGAPÄEVASED RAHAASJAD Eestis eeldatakse, et te saate oma rahaasjadega ise hakkama. Esmakordselt panka minnes võite siiski paluda sõbra või oma tugiisiku abi, kui selline võimalus on olemas. Peate üsna kiiresti leidma sobiva töö, mis võimaldab teil saavutada parema elukvaliteedi ja tagab, et te saate oma igakuiste elamiskulude haldamisega hakkama. Mida varem te (ja teie abikaasa) tööle lähete, seda kiiremini mõistate Eesti töökultuuri ja saate rohkem töökogemust. Ehkki kõik riigimaksud arvestatakse tavaliselt teie palgast juba maha, peate iga kuu tasuma oma elukohaga seotud teatud jooksvad kulud: üür ja kommunaalkulud. Samuti vajate raha toidu, majapidamistarvete, rõivaste, vaba aja veetmise ja muu jaoks. Teie kulud ei pruugi olla iga kuu ühesugused. Seetõttu: • planeerige oma kulutused hoolikalt; • säästke raha võimalike hädaolukordade jaoks; • vältige võlgu; • tasuge arved õigeaegselt. Kui te seda ei tee, võidakse teile maksta maksmata summalt intressi ja teenus võidakse katkestada. Isegi siis olete endiselt kohustatud tasuma arved koos intressidega. Enamik kaupu ja teenuseid on 20% käibemaksuga. Mõned tooted - nagu raamatud - maksustatakse 9% maksumääraga. See maks on juba hinna sees. Aktsiisid on kehtestatud alkoholile, tubakatoodetele, kütusele, elektrienergiale ja pakendile.

12.2. PANGAD JA TEENUSED Pangakonto saate avada enda valitud pangas (Swedbank, SEB pank, LHV jne).

Teie igakuised sissetulekud kantakse üle sellele pangakontole.

Pange tähele, et mõned pangad võivad soovida teilt konto avamise eest tasu võtta. Panga valimisel võrrelge erinevate pankade teenustasude loendeid ja kontrollige, millised sularahaautomaadid asuvad teie kodu lähedal.

Kui lähete panka kontot avama, võtke kaasa elamisluba. Enne lepingu sõlmimist veenduge, et mõistate kõiki tingimusi. Kui vajate täiendavaid selgitusi, küsige neid või paluge lepingut näha keeles, mida mõistate paremini (eesti, vene või inglise keeles).

12.3. SULARAHAAUTOMAADID Sularahaautomaadid pakuvad erinevaid teenuseid. Veenduge, et saaksite aru, millised tehingud on igas sularahaautomaadis võimalikud, eriti selles, mida kavatsete kõige sagedamini kasutada. Kui vajate sularaha, saate selle välja võtta selle panga sularahaautomaadist, kus teil on konto. Seda on võimalik teha ka teiste pankade sularahaautomaatidest, kuid selle eest võidakse teilt tasu küsida.

! Pangaautomaadist sularaha välja võttes pöörake tähelepanu, et te sisestate õige PIN-koodi. Kui te sisestate 3 korda järjest vale PIN-koodi (isegi erinevatel päevadel), konfiskeerib masin teie kaardi ja peate taotlema uue kaardi.

12.4. FINANTSRISKID Pank võib teile pakkuda ka laene või krediitkaarte.

! Pidage meeles, et iga võlg on rahaline kohustus. Laenu tagasimaksed peavad olema korrapärased; kui te ei maksa korrapäraselt ja õigeaegselt, võtab pank teilt tasusid, mis suurendavad teie finantskoormust veelgi. Kui teil pole stabiilset ja piisavat sissetulekut, vältige krediitkaarte ja laene. Proovige olemasoleva rahaga hakkama saada.

Lisaks laenu põhisummale peate maksma ka intressi. Kogusumma, mille peate tagasi maksma, võib olla kuni 25% suurem kui laenatud summa. Lisaks pankadele pakuvad väikelaenu ka kiirlaenuagentuurid (kiirlaen, sms-laen jne). Need agentuurid kannavad teie kontole raha kiiresti ja ilma lepingutasuta, kuid nende intressimäärad on väga kõrged. Seetõttu satuvad neid teenuseid kasutavad inimesed sageli võlgadesse ja summa, mille nad peavad tagasi maksma, kahekordistub või muutub veelgi suuremaks.

Kulutage oma raha arukalt ja ärge küsige laenu ega liisingut, kui teil pole kulude katmiseks rahalisi vahendeid. Uue ostu sooritamisel mõelge, kas teil on seda tõesti vaja ja kas saate seda endale lubada (näiteks väga kallis telefon). Pidage meeles, et laenude ja liisingute tagasimaksmine on kohustus. Kui te ei maksa tagasi, võidakse teid inkassosse või kohtusse anda.

12.5. OSTLEMINE Eestis leiate erinevaid kauplusi nii väikelinnades kui ka suurtes linnades. On kauplusi, mis on spetsialiseerunud teatud liiki toodetele, nagu toidukaubad, tarbekaubad, kosmeetika, elektroonika, raamatud ja rõivad. Tavaliselt leiate kõik need poed kaubanduskeskusest. Suurem osa suurtest supermarketitest on avatud 8 või 9 kuni 22 või 23. Väga vähesed on avatud ööpäevaringselt. Kauplused - välja arvatud toidupoed - on tavaliselt avatud tööpäevadel kell 10–20 või 21, kuid võivad nädalavahetustel varem sulgeda. Riigipühadel on toidupoed avatud lühemat aega ja teised poed on tavaliselt suletud. Eestis on rõivad ja tarbekaubad suhteliselt kallid. Hea on planeerida ostud allahindluste ajale, olla rohkem kursis hindadega erinevates poodides, tellida veebist või külastada kasutatud riiete poode

Te võite küsida oma sõpradelt ja tuttavatelt soovitusi, et leida parimad taaskasutuspoed oma piirkonnas. Uuskasutuskeskus ja Humana on neist tuntumad, millel on kauplusi üle terve Eesti. Külastage ka poode, kus on väga head hinnad, nagu Realiseerimiskeskus, Magaziin, Maxima ja muud.

Alati otsige allahindlusi. Kui kõlblikkusaeg lubab, ostke rohkem kasutatavaid tooteid suuremates pakendites, sest kilohind on madalam kui väiksema pakendi puhul. Poes käimise asemel võite kasutada ka veebipoodi ja kõik vajalikud tooted koju tellida. Nii säästate raha, kuna kiusatus lisada asju oma ostukorvi impulsi ajel on väiksem.

12.6. KUIDAS RAHA SÄÄSTA Raha säästmiseks pole kindlat valemit - te peate lihtsalt mõistlikult ja kriitiliselt mõeldes oma raha kasutama. Mõned näpunäited, mida saate kasutada:

• Jälgige poodide eripakkumisi ja ostke allahindluste korral rohkem (kontrollige aegumiskuupäevi.) • Ostke tarbekaupu ja riideid allahindluste ajal. • Riideid saab osta ka kasutatud asjade kauplustest. • Tellige võimalikult palju teenuseid samalt pakkujalt ja küsige eripakkumiste kohta. Näiteks võite saada Interneti-teenuse ja mobiiltelefoniteenuse samalt pakkujalt ja valida parima hinna. • Ärge kunagi ostke midagi enne teiste teenusepakkujate hindade kontrollimist - veenduge, et saaksite sarnase hinna ja kvaliteedi suhte. • Kasutage Skype'i või WhatsAppi, et oma pere ja sõpradega tasuta sõnumeid saata ja helistada. • Enne kodust lahkumist veenduge, et olete kõik tuled kustutanud ja kraanid kinni keeranud. • Ärge jätke vett voolama, kui te seda ei kasuta. • Võimaluse korral ühistransporti.

kõndige,

sõitke

jalgrattaga

või

kasutage

• Proovige korterit jagada sõprade või teiste inimestega. • Tehke süüa kodus ja mitmeks toidukorraks (võite külmutada mõned toidud ja toidukaubad, nii et need ei läheks raisku). • Koostage kuueelarve ja jälgige, millele kulutate suurema osa oma rahast. Mõelge, kas vajate kõike, mida olete ostnud, või ostate asju lihtsalt seetõttu, et need teile meeldivad. • Raamatute ja filmide ostmise asemel laenutage need raamatukogust. Selleks peate end selle raamatukogu lugejana registreerima.

13. EESTI ÜHISKOND Kõik selles juhendis kirjeldatu mõjutab eestlasi. Mõni asi rohkem, mõni vähem, kuid kõik on jätnud oma jälje ühiskonnale ja sellele, kuidas see tänasel päeval toimib.

Kohaliku keele rääkimine, ühiskonna normide ja väärtuste tundmine aitavad kohalikega paremini suhelda ja Eesti ühiskonnaga kiiremini kohaneda.

Mõnikord võivad Eestisse kolinud välismaalased mõelda, et eestlased on väga külm rahvus. Selline külm käitumine ei tähenda, et te neile ei meeldi. Eestlastel on lihtsalt vaja aega, et teid tundma õppida. Peamiste suhtlemis- ja käitumisreeglite mõistmine muudab eestlastega suhtlemise kergemaks.

13.1. SUHTLEMINE JA KÄITUMINE Nagu kõigil teistel kultuuridel, on ka eestlastel omad harjumused ja traditsioonid, mis puudutavad igapäevast suhtlemist ja käitumist. Tervitused ja distantsihoidmine • Tänaval kohtudes tervitavad inimesed üksteist tavaliselt käega viibates (ilma füüsilise kontaktita). • Formaalsemates oludes kasutatakse käepigistust (olenemata sellest, kas teine on mees või naine). • Füüsiline kontakt (nt kallistamine) on noorte seas ja mitteametlikus suhtluses tavaline. • Põsele suudlemine pole Eestis tavaks. Eestlastele meeldib enda ümber veidi ruumi hoida ja sellesse ruumi tungimine võib tekitada inimestes ebamugavust ning nad võivad oma isikliku ruumi säilitamiseks astuda sammu tagasi. 85

Eestlased hindavad oma privaatsust, vältige isiklike küsimuste esitamist, kui kohtute esimest korda.

Silmside • Eestlased peavad silmsidet suhtlemisel väga oluliseks, kuna see näitab, et olete teise inimese vastu huvi tundnud ja et tal on teie tähelepanu. • Kui väldite silmsidet, võivad inimesed arvata, et teil on midagi varjata või et te olete vestlusest tüdinud või sellest mittehuvitunud. • Looge alati silmside, kuid veenduge, et see ei oleks liiga intensiivne, vastasel juhul võib see tekitada ebamugavustunnet.

Vestlusharjumused • Rääkides on oluline olla konkreetne. Pika aja kulutamist, et jõuda jutu tuumani, peetakse ajaraiskamiseks. • Eestlased ei räägi üldiselt kätega. • Inimesed on kolleegidega suheldes üsna mitteametlikud, kutsudes neid eesnimega, olenemata nende vanusest või ametikohast. • Ametniku või teenistujate poole pöördumisel on soovitatav kasutada ametlikku „teie“ pöördumist, mis on sobiv ja viisakas ka vanemate inimestega rääkides või kellegagi esimest korda kohtudes. • Vähem ametliku „sina“ kasutamine pole siiski lugupidamatu.

Keeldumine Eestlased on tavaliselt otsekohesed ja ütlevad, mida arvavad, mistõttu keelduvad ka otseselt ja ütlevad kohe “ei”, kui tunnevad, et ei saa sulle teenet teha. "Ei" tähendab tavaliselt "ei" ja pole mõtet proovida inimese meelt muuta - nad peavad seda surve avaldamiseks, mis ei pruugi lõppeda nii nagu teie soovite. See tähendab, et ka sina peaksid olema otsekohene. See nõuab veidi harjumist, kuid pole võimatu. 86

Kui teid kutsutakse mõnele üritusele ja te teate, et te ei saa seal osaleda, peaksite kohe ütlema, et te ei saa osaleda. Viimasel minutil tühistamist peetakse väga ebaviisakaks, samas kui tõe rääkimine oleks väga teretulnud.

Külastamine • Kodu on eestlastele oluline, mis tähendab, et inimesed ei kutsu sageli külalisi enda juurde, välja arvatud juhul, kui olete pereliige või lähedane sõber. • Kellegi külastamist ilma seda eelnevalt küsimata või ütlemata peetakse tavaliselt ebaviisakaks. • On viisakas võõrustajale midagi kaasa tuua, kui neid külastate. • Nii mehed kui naised, kes on ühised sõbrad, võivad üksteist külla kutsuda. • Külalised ei hakka tavaliselt sööma ega jooma enne kui võõrustaja seda teha palub. • Kui keegi on teid külla kutsunud ja te sooviksite sõbra ka kaasa võtta, küsige kindlasti enne, kas see on sobiv.

Kingitused • Eestlased tähistavad sünnipäevi, tähtpäevi, abielu, kooli lõpetamist ja sageli ka uude koju kolimist. • Kui teid on külla kutsutud, tehke küllakutsujale väike kingitus. • Kingitus peaks olema midagi väikest - lilled, šokolaadid, vein jne.

• Te ei tohiks teha kingitusi ametnikele või teistele teenuseosutajatele (nt arstidele) - seda võib pidada altkäemaksuks ja selle eest võidakse karistada.

Vastutuse võtmine • Eesti ühiskonnas on oluline võtta vastutus oma tegude eest. • Te teete oma otsused ise, seega vastutate ise ka tagajärgede eest. • Vanemad vastutavad oma laste tegude eest kuni nende 18-aastaseks saamiseni - kuid pärast seda peavad nad ise oma tegude eest vastutama. • Ühiskond eeldab, et olete iseseisev ja näitate üles initsiatiivi. • Suurte ootuste seadmine ning riigist ja muudest teenusepakkujatest liiga palju sõltuvuses olemine ei ole jätkusuutlik ning see piirab teie iseseisvust ja toimetulekuvõimet. • Te olete hea ühiskonnaliige kui te järgite seadusi, järgite käitumistavasid, teenite oma raha ise, maksate makse ja panustate ühiskonda muul viisil.

Aeg Aeg on eestlastele väga oluline, hilinemist peetakse ebaviisakaks

Üldiselt: • eestlased on täpsed ja mõistavad hilinemise hukka; • kui te olete leppinud kokku kohtumise - kas töövestluse, arstikülastuse või midagi muud -, siis jõudke kohale täpselt kokkulepitud ajal või isegi varem; • kui midagi juhtub ja te näete, et te tõenäoliselt võite hilineda, siis helistage sellele inimesele, kellega kohtuma peate, ja andke teada, et te hilinete.

! Kui hilinete kokkulepitud kohtumisele, ei pruugita teid vastu võtta ja te ei pruugi saada soovitud teenuseid.

13.2. RELIGIOON Paljudes ühiskondades on religioonil väga oluline roll. Eestis määratleb end usklikuna vähem kui kolmandik elanikkonnast. Suurimad religioossed rühmad on luterlased ja õigeusklikud. Samuti on mitmeid väiksemaid protestantlikke, katoliiklikke, juudi, moslemite ja budistlikke rühmitusi. Kuigi usklike arv on väike, kehtib Eestis usuvabadus ja igaüks võib järgida oma tavasid. Eestlastega suheldes on hea teada, et suurem osa elanikkonnast ei ole usklikud, kuid religioon kui selline ei ole tabu.

13.3. VABA AJA TEGEVUSED Vaba aeg on eestlastele oluline. Infot toimuvate ürituste kohta leiate ajalehtedest, linnade ja valdade veebilehtedelt ning sotsiaalmeediast

Teater ja kino Vabal ajal võite minna teatrisse või kinno. Eestis filme ei dubleerita (välja arvatud multifilmid lastele), kuid filmid on koos eestikeelsete ja venekeelsete subtiitritega. Samuti võivad mõnel teatrilavastusel olla subtiitrid inglise ja vene keeles. Teatrid on saadaval suuremates linnades ja piletid tuleks ette osta. Eestlased hindavad teatris käimist ja seega on piletid sageli välja müüdud.

Sündmused Huvipakkuvad üritused leiate aadressilt www.kuhuminna.ee või oma kohaliku omavalitsuse kodulehelt/Facebooki lehelt.

Õues Eestis väärtustatakse õues veedetud aega. Vaadake loodusradasid enda lähedal või www.loodusegakoos.ee kaudu. Ärge unustage riietuda vastavalt ilmale.

13.4. RAAMATUKOGU Raamatukogu võib ka olla hea koht ajaveetmiseks. Kui teil on raamatukogukaart, saate raamatukogust laenutada raamatuid, DVD-sid ja CD-sid. Lisaks on enamikel raamatukogudel tasuta interneti-ühendus. Samuti korraldavad raamatukogud sageli huvitavaid üritusi, millel osalemiseks ei pea te olema selle raamatukogu lugejana registreeritud.

13.5. UUDISED Eestlastele meeldib üldiselt olla kursis riigis ja maailmas toimuvaga. Kohalike uudiste jälgimine annab teile parema ülevaate toimuvast, aga pakub ka rohkem teemasid, millest rääkida. Kolm kõige populaarsemat Eesti veebisaiti kohalike uudiste lugemiseks on ERR, Delfi ja Postimees. Veebiuudiste jaoks võite kasutada ka veebipõhiseid tõlkeid, nagu on kirjeldatud 2. peatükis 90

14. KULTUURIGA KOHANEMINE Elu võõras riigis pole alati lihtne. Elu Eestis võib algul olla väljakutseid pakkuv, mitte ainult ilmastiku, vaid ka oluliste erinevuste tõttu kultuuris ja väärtustes. Kohanemine on lihtsam nende jaoks, kes on varem Euroopa kultuuridega kokku puutunud. Esialgu võite olla huvitatud uuest kultuurist ja leida, et see on põnev, kuid varsti võite tunda, et teie uus olukord ei vasta teie ootustele. Tavaliselt tekitab see mitmesuguseid emotsioone, sealhulgas depressiooni ja vastumeelsust, sest teie teadmised uuest kultuurist on ebapiisavad ja te ei saa aru, kuidas inimesed käituvad. Seda faasi tuntakse kui kultuurišokki ja seda kogevad erineval määral enamik inimesi, kes peavad uue kultuuriga kohanema. Suure tõenäosusega kogete mõnda kultuurišoki tunnust, kuid ärge muretsege. Allpool loetleme mõned näpunäited selle kohta, kuidas sellega toime tulla.

14.1. KULTUURIŠOKIGA TOIMETULEK • Lugege kohalike tavade ja traditsioonide kohta • Olge aktiivne ühiskonna liige • Leidke kohalikke sõpru (nt külastage kohalikku raamatukogu, kultuuriüritusi, keelekohvikuid jne) • Kui teil on õigus töötada, proovige võimalikult kiiresti tööd leida • Käige eesti keele kursustel • Kui teil on lapsi, kes käivad lasteaias või koolis, proovige osaleda vanematega seotud üritustel ja suhelda teiste vanematega • Proovige vabatahtlikku tööd - see on suurepärane võimalus mõista eestlasi ja nende töökultuuri ning see on teie CV-s lisaväärtus.

Pidage meeles, et kultuurišokk ei kesta igavesti ja lõpuks tunnete te end mugavalt ka uues kultuuriruumis. Te ei pea loobuma oma etnilisest ega kultuurilisest identiteedist - omandate lihtsalt täiendava. Peatükist 8.10 leiate näpunäiteid selle kohta, kuidas end paremini tunda. 91

15. KOKKUVÕTE OLULISTEST TUGITEENUSTEST. Mis Informatsioon, nõu ja abi Eestis elamise osas

Teenusepakkuja • Tugiisik (esimestel kuudel Eestis olles) • Eesti Pagulasabi

Kontakt

www.pagulasabi.ee info@pagulasabi.ee

• Sotsiaaltöötaja KOV-is • Kohanemisprogramm

www.settleinestonia.ee

• Nõustamiskeskused • Integratsiooni Sihtasutus

www.integratsioon.ee info@integratsiooniinfo.ee

Kohalikes kultuuriklubides ja spordiklubides osalemine

• Tartu Rahvusvaheline Maja

Elamisloaga seotud küsimused

• Rahvusvahelise kaitse nõustajad

• Estonishing Life • Eesti Pagulasabi

• Migratsiooninõustajad PPA-s

www.politsei.ee/konsultantypo-migracii migrationadvice@politsei.ee Skype: EstonianPolice_ MigrationAdvice

Elamisloa pikendamine, dokumentide taotlemine, kodakondsuse taotlemine

• Politsei ja Piirivalveamet

www.politsei.ee info@politsei.ee 612 3000

Tasuta õigusabi

• Igapäevased õigusküsimused • Eesti Õigusbüroo OÜ

www.juristaitab.ee abi@juristaitab.ee 6 880 400

• Elamisloaga seotud küsimused • MTÜ Inimõiguste Keskus

www.humanrights.ee info@humanrights.ee 644 5148

• Tööga seotud küsimused • Sotsiaalkindlustusamet • Tööinspektsioon • Võrdse kohtlemisega seotud küsimused • Võrdõigusvolinik • Õiguskantsler 92

asylum.counsel@counsel.ee

www.sotsiaalkindlustusamet.ee 660 7320 www.ti.ee/en 640 6000 www.vordoigusvolinik.ee info@svv.ee 626 9059 või 5620 9906 www.oiguskantsler.ee info@oiguskantsler.ee 693 8404

Mis Eesti keel

Teenusepakkuja • Rahvaülikool A1-B2 tase

Kontakt www.rahvaylikool.ee

• Eesti Töötukassa • Eesti keele maja/ Integratsiooni sihtasutus • Eesti keele keelekohvikud

www.tootukassa.ee 15 501 www.meis.ee

Abi töö leidmisel

• Eesti Töötukassa

www.tootukassa.ee 15 501

Haridus

• Haridusasutus

Kontakteeruge kohaliku omavalitsusega, kooli või lasteaiaga, et end või enda last kirja panna.

Rahaline abi

• Toimetulekutoetus, erakorraline abi • Kohalik omavalitsus

Kontakteeruge kohaliku omavalitsusega

• Töötutoetus • Eesti Töötukassa • Sünnitoetus, lastega seotud toetused, pension • Sotsiaalkindlustusamet

Tervishoid

• Perearst (esimene kontakt terviseprobleemide korral)

www.tootukassa.ee 15 501

www.sotsiaalkindlustusamet.ee info@sotsiaalkindlustusamet.ee 612 1360 Kontakteeruge oma perearstiga, et saada saatekiri erialaarstile www.terviseamet.ee

• Erialaarst Psühholoogiline abi

• Perearst • Psühholoog

Abi vägivalla puhul

Kontakteeruge oma perearstiga, et saada saatekiri psühholoogile

• Politsei

Telefon: 112

• Psühholoog

Leppige aeg kokku teile sobiva psühholoogiga.

MÄRKMED