RUUMIPILT 2006 by SISEARHITEKTUUR

Ruumipilt

2006 16

114

130

122

132

124

140

126

148

108

128

156

2006

EESTI PARIMAD INTERJÖÖRID JA DISAIN ESTONIA'S BEST INTERIOR DESIGN PROJECTS AND PRODUCTS ЛУЧШИЕ ИНТЕРЬЕРЫ И ПРОМЫШЛЕННЫЙ ДИЗАЙН ЭС ТОНИИ

Ruumipilt 16

Viimsi kool

Vertigo

Gianni

Koger & Partnerid kontor

Vene Teater

Koordi mõisa peahoone

Eesti Panga keerdtrepi valguslahendus

Velvet Creative Alliance

Leviehituse büroo

Elioni turundusosakond

Brilliant Marketing Communications ja Broadline’i büroo

Ajaleht Sakala toimetus

Skype’i Tallinna büroo / Skype’i Eesti kontor

108

Félicien Ropsi näitus Kumus

114

Kunstimuuseumi Kumu püsiväljapanek

122

Diivanikomplekt Black

124

Lühter Saturn

126

Seinavalgusti Mr. Note

128

Lambiseeria Taara

130

Tugitool Bumerang

132

EV Riigikohtu hoone mööbel

140

Eramu Nõmmel

148

Kaubanduskeskus Spice

156

Резюме

TOETAJAD

ESL Eesti parimad interjöörid ja disain 2006 Ruumipilt Vastutav väljaandja Priit Põldme

Kujundus ja küljendus Velvet

Fotod Aivo Kallas / Velvet

Peeter Sirge lk 44 - 51 Kalle Veesaar lk 52 - 59, 124 - 125 Kaido Haagen lk 78 - 85 Priit Põldme, Tiit Sermann lk 108 - 113 Jüri Seljamaa lk 122 - 123 Oleg Hartšenko / Velvet lk 140 - 145 Aivar Oja lk 148 - 153

Tekstid Ell-Maaja Randküla Maris Takk

Tõlge A&A Lingua OÜ / inglise keel Translator OÜ, Sergei Akopjan / vene keel

Trükk Reusner AS

Väljaandja Eesti Sisearhitektide Liit 2007 ISSN 1736-4493 Ruumipilt on Eesti Sisearhitektide Liidule kuuluv kaubamärk

Ruumipilt 2006

EESTI PARIMAD INTERJÖÖRID JA DISAIN ESTONIA'S BEST INTERIOR DESIGN PROJECTS AND PRODUCTS ЛУЧШИЕ ИНТЕРЬЕРЫ И ПРОМЫШЛЕННЫЙ ДИЗАЙН ЭС ТОНИИ

SISUKORD CONTENTS

16 Viimsi kool

60 Eesti Panga keerdtrepi valguslahendus

98 Skype’i Tallinna büroo / Skype’i Eesti kontor

128 Lambiseeria Taara

24 Vertigo

66 Velvet Creative Alliance

108 Félicien Ropsi näitus Kumus

130 Tugitool Bumerang

30 Gianni

72 Leviehituse büroo

114 Kunstimuuseumi Kumu püsiväljapanek

132 EV Riigikohtu hoone mööbel

38 Koger & Partnerid kontor

78 Elioni turundusosakond

122 Diivanikomplekt Black

140 Eramu Nõmmel

44 Vene Teater

86 Brilliant Marketing Communications ja Broadline’i büroo

124 Lühter Saturn

148 Kaubanduskeskus Spice

52 Koordi mõisa peahoone

92 Ajaleht Sakala toimetus

126 Seinavalgusti Mr. Note

156 Резюме

4. aprill 2007

ESL AASTAPREEMIA KONKURSS 2006 ŽÜRII

ESL AASTAPREEMIA 2006 ŽÜRII KOOSOLEKU PROTOKOLL

JUTA LEMBER

sisearhitekt, žürii esimees

SELLEL AASTAL LAEKUS TÄHTAJAKS 32 TÖÖD. ŽÜRII VALIS KONKURSI ESIMESES ETAPIS 23 TÖÖD ESL AASTAPREEMIA 2006 NOMINENTIDEKS.

TIIU TRUUS

sisearhitekt

KAISA RAIDMETS

sisearhitekt

ANDRES SIIM

arhitekt

VILLI POGGA

disainer

MARGUS KADARIK

kunstnik

KARIN PAULUS

arhitektuuriteoreetik

ŽÜRII OTSUSTAS ANDA VÄLJA 5 PREEMIAT

ÜHISKONDLIKU INTERJÖÖRI PREEMIA HANNELORE PIHLAK, KRISTI LENTS - Viimsi uue koolimaja interjööride eest. Soe ja inimsõbralik kooliatmosfäär. AJALOOLISE INTERJÖÖRI PREEMIA LEMBIT ANDRES TORK – ﬁrma Koger ja Parnerid interjööride eest Fahle majas. Ajalooliste interjööride selge ja kaasaegne interpreteerimine. NÄITUSE KUJUNDUSE PREEMIA MARI KURISMAA, MARI KALJUSTE – „Eros ja Surm“- näitus Felicien Ropsi loomingust KUMUs. Näituse ja graaﬁlise kujunduse eest. Kontekstitundlik ja põnev näitusekujundus KUMU ruumides. BÜROO INTERJÖÖRI PREEMIA TAAVI AUNRE – Velvet Creative Alliance bürooruumide interjööride eest. Rutiinivaba ja provokatiivne töökeskond. ESEMEPREEMIA TIINA MANG – diivanikomplekt Black eest. Heade proportsioonidega, paljude kasutusvõimalustega mugav ja väärikas komplekt. Arutleti esitatud tööde erinevatesse gruppidesse jagamist. Kuna sel aastal oli esitatud palju büroosid, otsustati anda lisaks ühiskondlikule interjöörile ka nn. büroopreemia. Arutleti esemete jagamist seeriatoodanguks ja unikaalesemeks. Žürii leidis, et esitatud valiku puhul piirid nende vahel on ähmastunud ning otsustati anda välja üks esemepreemia.

Protokolli koostas žürii esimees Juta Lember

April 4th 2007

ESL ANNUAL PRIZE 2006 THE JURY MEMBERS

ESL ANNUAL PRIZE 2006 OFFICIAL MINUTES OF THE MEETING OF THE JURY

JUTA LEMBER

interior architect, jury chairman

THIS YEAR 32 ENTRIES WERE RECEIVED BY THE DEADLINE. IN THE FIRST STAGE OF THE COMPETITION, THE JURY SELECTED 23 ENTRIES AS NOMINEES FOR THE ESL ANNUAL PRIZE.

TIIU TRUUS

interior architect

KAISA RAIDMETS

interior architect

ANDRES SIIM

architect

VILLI POGGA

designer

MARGUS KADARIK

artist

KARIN PAULUS

architecture theorist

THE JURY DECIDED TO AWARD 5 PRIZES:

BEST INTERIOR IN A PUBLIC BUILDING HANNELORE PIHLAK, KRISTI LENTS – for their interiors for the Viimsi municipality’s new school building. A warm and human-friendly school atmosphere. BEST HISTORICAL INTERIOR LEMBIT ANDRES TORK – for their interiors of the firm Koger ja Parnerid in the Fahle building. A clear-cut and contemporary take on historical interiors. BEST EXHIBITION DESIGN MARI KURISMAA, MARI KALJUSTE – “Eros and Death” – an exhibition of the work of Felicien Rops, at the KUMU Art Museum of Estonia. Exhibition and graphic design. A design for an exhibition held in the new KUMU space – sensitive to its context and exciting. BEST OFFICE INTERIOR TAAVI AUNRE – for the interior design of Velvet Creative Alliance’s office space. A provocative work setting that is free of routine. BEST ARTISTIC OBJECT TIINA MANG – for the divan set Black. A comfortable collection, versatile, well-proportioned and comported with dignity. The jury discussed how the entries should be divided into various groups. Since this year’s entries included many offices, it was decided that an office prize should be awarded in addition to the award for best interior in a public building. It was discussed whether the objects should be divided into two categories: serial production and unique items. The jury found that in the case of the given entries, the boundaries between the categories are blurred, and so it was decided to award one prize for best object. Interior designer

Minutes prepared by jury chairman, Juta Lember

4 апреля 2007

КОНКУРС НА ПРИСУЖДЕНИЕ ПРЕМИИ ESL ЗА 2006 ГОД – ЖЮРИ ЮТА ЛЕМВЕР

архитектор интерьера, председатель жюри

ТИЙУ ТРУУС

архитектор интерьера

КАЙСА РАЙДМЕТС

архитектор интерьера

АНДРЕС СИЙМ

архитектор

ВИЛЛИ ПОГГА

дизайнер

МАРГУС КАДАРИК

художник

КАРИН ПАУЛУС

теоретик архитектуры

ПРОТОКОЛ СОБРАНИЯ ЖЮРИ ПРЕМИИ ESL ЗА 2006 ГОД В ЭТОМ ГОДУ К УСТАНОВЛЕННОМУ СРОКУ ПОСТУПИЛО 32 РАБОТЫ. НА ПЕРВОМ ЭТАПЕ КОНКУРСА ЖЮРИ ОТОБРАЛО 23 РАБОТЫ НА НОМИНАЦИЮ ПРЕМИИ ESL ЗА 2006 ГОД. ЖЮРИ РЕШИЛО ПРИСУДИТЬ 5 ПРЕМИЙ

ПРЕМИЯ ЗА ОБЩЕСТВЕННЫЙ ИНТЕРЬЕР ХАННЕЛОРЕ ПИХЛАК, КРИСТИ ЛЕНТС – за интерьер нового здания школы в Виймси. Теплая и дружелюбная школьная атмосфера. ПРЕМИЯ ЗА ИСТОРИЧЕСКИЙ ИНТЕРЬЕР ЛЕМБИТ АНДРЕС ТОРК –за интерьер фирмы Koger & Parnerid в доме Fahle. Отчетливая и современная интерпретация исторических интерьеров. ПРЕМИЯ ЗА ОФОРМЛЕНИЕ ВЫСТАВКИ МАРИ КУРИСМАА, МАРИ КАЛЬЮСТЕ – «Эрос и смерть», выставка творчества Фелисьена Ропса в музее KUMU. За выставочное и графическое оформление. Понимание контекста и интересное оформление выставки в помещениях музея KUMU. ПРЕМИЯ ЗА ИНТЕРЬЕР ОФИСА ТААВИ АУНРЕ - за интерьер помещений офиса Velvet Creative Alliance. Свободная от рутины и провокационная производственная среда. ПРЕМИЯ ЗА ПРЕДМЕТ ТИЙНА МАНГ – за диванный комплект Black. Удобный и достойный многофункциональный комплект с хорошими пропорциями. Было обсуждено разделение представленных работ на различные группы. Поскольку в этом году было представлено много работ по оформлению офисов, было решено дополнительно к общественному интерьеру дать и т.н. премию за оформление офиса. Было обсуждено разделение предметов на серийную продукцию и уникальные изделия. Жюри пришло к выводу, что в данном случае границы стерты, и было решено присудить за предмет одну премию.

Протокол составила председатель жюри Юта Лембер

ÜHISKONDLIK INTERJÖÖR Viimsi kool • Vertigo • Gianni

Viimsi uue koolimaja ekspressiivsest päikserattakujulisest välisarhitektuurist tuletatud rõõmsailmelise ja valgusrikka sisekujunduse autorid on noored sisearhitektid Kristi Lents ja Hannelore Pihlak (Agabus, Endjärv & Truverk Arhitektid). Hiigelsuure koolimaja kontseptsioon ja suuremad ruumimahud on tuletatud kooli neljast sümbolist: tuli, vesi, maa ja õhk, mis kajastuvad ka kujunduses.

Viimsi kool School in Viimsi Harjumaa, Haabneeme, Randvere tee 8 Sisearhitektuur: Kristi Lents ja Hannelore Pihlak

EESTI SISEARHITEKTIDE LIIDU AASTAPREEMIA 2006

The new Viimsi municipality school building’s cheerful and light-filled interior design – which stems from the expressive sun wheel motif of the exterior architecture – is the work of the young interior designers Kristi Lents and Hannelore Pihlak (Agabus, Endjärv & Truverk Arhitektid). The concept of the gigantic school building and its larger spaces are derived from the school’s four symbols: fire, water, earth and air, which directly figure in the design.

KRISTI LENTS

HANNELORE PIHLAK

Lõpetanud 2006 Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektina

Lõpetanud 2001 Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektina

Arhitektuuribüroo Agabus, Endjärv & Truverk Arhitektid OÜ sisearhitekt

Tähtsamad tööd (koos): Tallinna Ülikooli peahoone • Viimsi Uus Kool

3. korrus

2. korrus

1. korrus ÜHISKONDLIK INTERJÖÖR Viimsi kool

Kesksest, läbi kolme korruse kulgevast aatriumist hargnevad neljas suunas eri “mandrid”: algkool, söökla ja spordikompleks, põhikool ja keskkool, aula ja muusikaklassid. Igal tiival on funktsioonist tulenev karakter: algkooli klasside ja puhkealade kujundus on mängulisem ja lõbusam, keskkooliruumid on veidi tagasihoidlikumad ning spordikompleks erksavärvilisem ja julgem. Maja esinduslikum osa on aatrium, mille pilkupüüdvaimaks detailiks on kolme korruse kõrgune looduskivist veesein. Materjalidest on kasutatud peamiselt naturaalseid ja looduslähedasi, n-ö õppeasutuse sõbralikke: looduskivi, puitu, linoleumi, vineeri ja betooni. Osa sisustusest on valminud sisearhitektide jooniste järgi eritellimusena.

Different landforms or “continents” radiate outward from a central three-storey atrium: to the right, the primary school, in two parts; straight ahead, the cafeteria and gym; then the basic school and secondary school; and the auditorium to the fourth and last side. Each wing has a character related to its function: the design of the primary school classrooms and corridor is more playful and light-hearted, the secondary school rooms are slightly more conservative and the sports facility is done in brighter colours and a bolder design. The interior designers used primarily natural and quasinatural materials – school-friendly ones, as it were: natural stone, wood, linoleum, plywood and concrete. A part of the furniture was manufactured based on drawings by the interior designers; other items came from stores. They have as simple a structure as possible, and can be moved and reorganized easily.

ÜHISKONDLIK INTERJÖÖR Viimsi kool

Kõige tähtsam on aga see, et kooli juhtkonnal ja õpilastel jagub oma uue ja suure, kuid õdusa teise kodu kirjeldamiseks vaid positiivseid sõnu.

The grandest part of the building is the atrium, and its most striking feature is the three storey high ﬁeldstone wall of water. The atrium is open to the general public in Viimsi. And the most important thing? The fact that the school administration and students have only positive things to say about their new, big, but comfortable and cosy second home.

ÜHISKONDLIK INTERJÖÖR Viimsi kool

Tallinnas City Plaza külge ehitatud Rävala konsoolhoone 9. korrusel asuva, suurepäraste linnavaadetega raamistatud restorani Vertigo sisekujunduse autoriteks on sisearhitektid Janno Roos ja Andres Labi Ruumilaborist. Juba liftihallist, mille seinu katab eksootiline spoon, algav restoran on jaotatud kahte ossa. Sisekujunduse poolest teineteisega haakuvat brasserie’d ehk lounge’i ja ﬁne dining’ut ühendab ja eraldab luksuslik marmori- ning ussinahaimitatsiooniga kaetud baarilett, mille taga istudes võib oma silme all jälgida kokakunsti sündi.

Vertigo

Tallinn, Rävala pst 4

The interior of Vertigo, a Tallinn restaurant located on the ninth floor of a building on Rävala projecting off the City Plaza and framing superb views of the city, is the work of interior designers Janno Roos and Andres Labi of Ruumilabor. The restaurant, which begins already at the elevator hall – whose walls are finished in an exotic veneer – is divided into two halves. The brasserie – or lounge – and fine dining area, which complement each other in terms of interior design, are connected and at the same time divided by a luxurious marble and faux snakeskin bar. Sit behind it and watch culinary art be born.

Sisearhitektuur: Janno Roos ja Andres Labi

JANNO ROOS

ANDRES LABI

Lõpetanud 2001 Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektina

Lõpetanud 2000 Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektina

Praegune töökoht: Ruumilabor OÜ

Koos teostatud projektid: 2007 Restoran BUENOS AIRES (Narva mnt 5, Tallinn) 2006 Kohvik MAINOR (Suur-Sõjamäe 10A, Tallinn) • Kohvik/restoran TURUPLATZ (Keskväljak, Rakvere) • Restoran VERTIGO (Rävala 4, Tallinn)

ÜHISKONDLIK INTERJÖÖR Vertigo

2005 Näitusekujundus SÕNA ON TOOLIDEL (Eesti Ajaloomuuseum, Pirita tee 56, Tallinn) • Näitusekujundus PITSIDE MAAILM (Tervishoiumuuseum, Lai 20/27, Tallinn) 2004 Kohvik TARAPITA II (Papiniidu 8, Pärnu)

Kujundus, vürtsitatud paari piduliku klassikalise võttega (valge karniisidest moodustuv tagasein, ümar kaarjas trepp ja retrohõnguline toolikangas), loob ruumis moodsa ja hubase ﬁilingu. Peale kullakarvaliselt läikiva baarileti on üldmulje jäetud võimalikult monokroomseks, et esile tõuseks inimene, toit ja vaade. Osavalt lakke peidetud laua keskele langev hämar valgus on hubane ja intiimne. Omaette vaatamisväärsus on tualettruum, mis seinaorvas paikneva mugava sohva, ussinahkselt helkleva kattega kaetud valamulaua ja kiudoptilistest kaablijuppidest valgustiga jätab pigem trendika butiigi mulje.

The design, salted by a few formal classical touches (a rear wall made of white cornices, a rounded stair and retro upholstery) creates a modern and intimate ambience for the establishment. Besides the golden shine of the bar, the general impression is as monochrome as possible so that people, food and the panorama would come to the forefront. The lighting, skilfully concealed in the ceiling and falling onto the centre of the tables, is intimate and cosy. The restrooms are a sight in themselves. They leave the impression rather of a very in boutique – a couch in an alcove, the snakeskin-like shimmer of the countertop and the light made of bits of ﬁbre optic cable.

ÜHISKONDLIK INTERJÖÖR Vertigo

Itaaliapärane restoran Jõe tänaval: Gianni Italian-style restaurant on Jõe street: Gianni

Tallinn, Jõe 4

Kõigepealt oli restorani nimi – Gianni, mis viitab selgelt Itaaliale, seejärel tuli kujundus. Sisearhitekt Pille Lausmäel polnud lahendust otsekohe tagataskust võtta: võib ju itaaliapärane interjöör tähendada nii ruuduliste laudlinadega trattoria’t kui ka eksklusiivset luksuspaika. Pille Lausmäe jaoks sai inspireerijaks hoone, kus restoran avati. Paljud kujunduselemendid kasvasid välja ärihoonest endast, mis ei paikne küll päris city’s, kuid toob kvartalisse suurlinlikku hõngu. Arhitekt Urmas Lõokese projekteeritud hoone jõuline, poleeritud graniidist ja karastatud klaasist pindadega, pisut raskepärane fassaad annaks justkui märku, et niisama soliidset lahendust oodatakse ka siseruumides.

First there was the name of the restaurant – Gianni, clearly informed by Italy – then came the design. Interior designer Pille Lausmäe did not have a readymade solution in her back pocket: An Italian style interior might be a trattoria with checkered tablecloths – or it could be an exclusive fine dining establishment. The inspiration for Lausmäe was the structure in which the restaurant is located, and many elements of the design came from the office building itself, which is not quite in the financial district but which brings a metropolitan flair to the immediate area. The somewhat ponderous, polished granite and tempered glass sides of the building designed by architect Urmas Lõoke seemed to indicate that a similar presentability would be appropriate in the interior.

Sisearhitektuur: Pille Lausmäe Kaasa töötasid: Kristina Roots ja Ville Lausmäe

PILLE LAUSMÄE Lõpetanud 1983 Eesti Kunstiakadeemia (tollal ERKI) sisearhtektina Praegune töökoht: Pille Lausmäe SAB OÜ

ÜHISKONDLIK INTERJÖÖR Gianni

Graniit on küll kaunis, kuid samal ajal külm materjal, seepärast ei tundunud selle toomine siseruumidesse Pille Lausmäele parima lahendusena. Hoopis enam köitis teda marmor, mis on läbi ajaloo seostunud just Itaaliaga. Mõningaid küsitavusi valik siiski tekitas: marmor on teatavasti üsna pehme materjal ja tellija kahtles, kas marmorpõrand on piisavalt vastupidav. Sisearhitekt pidas pisikest kulumist pigem plussiks – see annab põrandale erilise soojuse, mida teiste põrandakatetega ei saavuta.

Granite is a lovely, but cold material and for that reason Lausmäe did not feel it was the best choice for the interior. She was more taken in by marble, which throughout history has been associated with none other than Italy. There were certain reservations: marble is known as a fairly soft material and the customer was not sure whether it would be durable enough. The interior designer felt that a degree of wear would be an advantage, that it would give the ﬂoor a special warmth that other ﬂooring materials could not provide.

Restorani kujunduses välditi liigset dekoratiivsust. Soliidne, samas luksuslik atmosfäär saavutati klassikaliste võtetega ja kõrgtasemel viimistlusmaterjalidega. Valged tärgeldatud laudlinad ja volditud salvrätid annavad märku, et siia ei oodata kiirustavaid juhukülalisi, vaid inimesi, kelle eluviisi juurde kuulub valitud menüüga lõuna- või õhtusöök stiilses keskkonnas.

Excessive decoration was eschewed in the restaurant. The presentable and upscale atmosphere was created using classical techniques and high quality ﬁnishing. The starched white tablecloths and folded napkins make it clear that this is not a place for the rat race crowd, but rather for people whose lifestyle calls for a lunch or dinner in a stylish environment with a select menu.

Domineerivateks värvideks valge kõrval on must, erinevates tooninüanssides pruun ja kuld. Ruumieraldajatena toimivad loorberipuud suurtes kullakarvalistes pottides – vihje Itaaliale seegi.

The dominant colours next to white are black, gold and brown in various tonal gradations. Bay laurels in large golden pots divide the room – another reference to Italy.

ÜHISKONDLIK INTERJÖÖR Gianni

Puitmööbli valmistas Ars Sisustus. Seina ääres võib istet võtta polsterdatud seljatoega diivanitel (disain T&T Mang), pea kohal rippumas meeleolukad Venezia vaated. Baar on selles restoranis toodud söögisaali ja kaetud marmormosaiigiga. Sama materjal annab arhitektuurse ilme ka seinariiulitele. Kui astuda sisse restoraniga külgnevasse kabinetti, avaneb lükandseina taga hunnitu vaade kogu hoonet läbivale aatriumile. Siin on kõrgeid puid ja vulisevat vett, mis sädeledes voolab alla lehtkullaga kaetud trapetsikujuliselt sambalt. See on kallis maja ning niisama kallid ja glamuursed on ka sisustusmaterjalid.

The wooden furniture was made by Ars Interiors. Divans with upholstered backs designed by T&T Mang line the walls, and characteristic views of Venice hang on the walls above them. In this restaurant, the bar is part of the dining area. It is adorned by a marble mosaic. The same material gives the shelves on the wall an architectural look as well. When one steps into the ofﬁce that is adjacent to the restaurant, a gorgeous view of the atrium in the middle opens up behind a sliding door. There are tall trees and burbling water which sparkles as it ﬂows down from a gilded trapezoidal column. Yes, this is an expensive building, and the materials in the interior are just as expensive and glamorous.

ÜHISKONDLIK INTERJÖÖR Gianni

AJALOOLINE INTERJÖÖR 36

Koger & Partnerid kontor • Vene teater • Koordi mõisa peahoone • Eesti Panga keerdtrepi valguslahendus

Büroo Fahle majas: Koger & Partnerid kontor Ofﬁce in the Fahle building: Ofﬁce of Koger & Partners Tallinn, Tartu mnt 84A

Sisearhtektuur: Lembit Andres Tork Kaasa töötasid: Jaan F. Port ja Kristel Jakobson

EESTI SISEARHITEKTIDE LIIDU AASTAPREEMIA 2006

Kaua tühja tondilossina seisnud tselluloosi- ja paberivabrik on ärganud uuele elule. Äratajateks olid arhitektid Raivo Kotov ja Andrus Kõresaar, kes täiendasid tööstushoonet kuuekorruselise klaaskastiga ja kujundasid kogu ehitise ümber büroo- ja kortermajaks, mis ristiti kunagise omaniku järgi Fahle majaks. Firma Koger & Partnerid kontor asub hoone ajaloolises osas, mille paekividest müüride vahele kaasaegse töökeskkonna loomine on igale sisearhitektile tõsiseks väljakutseks. Lembit Andres Tork omanimelisest arhitektibüroost pidas kõige olulisemaks saavutada sisekujunduses ajatuse efekt, suhestuda minevikku respektiga ja säilitada 80 aasta vanuse hoone atmosfäär. Sellest ka piiratud neutraalne materjalivalik: puit, klaas ja teras, ning nende jõuline esitlus. Oma sõna oli sekka öelda ka muinsuskaitsel. Säilitada ja eksponeerida tuli kruusbetoonlagi, ainus kogu Eestis. Märgistama pidi ka kunagiste suurte ümmarguste tsisternide asupaigad – neid markeerivad sisalvaibaga kaetud ringid vastuvõtu- ja müügisaali puitpõrandal.

A cellulose and paper factory that has long stood empty has awoken to new life. The building was resuscitated by architects Raivo Kotov and Andrus Kõresaar, who added a six-storey glass cube on top of the old factory and redesigned the whole building as an office and residential building, christening it after the industrialist who once owned the factory, Emil Fahle. The Koger & Partnerid office is located in the historical part of the building. Creating a modern working environment between the limestone walls is a true challenge for any interior designer. Lembit Andres Tork of the architecture firm of the same name felt that it was most important to bring about a period effect, to treat the past with respect and preserve the atmosphere of the octogenarian building. Hence the limited range of materials used: wood, glass and steel, and the powerful use of each. The Heritage Conservation Board put in its terms as well. The gravel concrete ceiling, the only one in all of Estonia, had to be preserved. The locations where the large round cisterns had once stood were to be marked—they are identified by circles on the wood floor of the reception and sales area, covered with a sisal covering.

LEMBIT ANDRES TORK Lõpetanud 1984 Toronto ülikooli arhitektuuri eriala Tork arhitektid OÜ arhitekt/sisearhitekt

Tork arhitektid OÜ tähtsamad tööd: Kapteni villa eramu Tabasalus • Laine suvila eramu Vääna Jõesuus (valmimisel) • Kooli tänava kortermajad Pärnus • Uus-Tatari+Ravi tänava kortermaja Tallinnas

AJALOOLINE INTERJÖÖR Koger & Partnerid kontor

Probleemiks oli, kuidas kindlustada 1200ruutmeetrises kontoris päevavalgusega kõik töökohad. Paikades, kus loomulikku valgust kipub nappima, võeti appi klaasseinad, lisa annavad ka helevalged valgust peegeldavad epopõrandad. Akustika parandamiseks tekitati palju soppe, mis helipeegeldust vähendavad. Konverentsiruumides, kus akustikaküsimused kõige teravamalt päevakorda kerkisid, kaeti lagi ja üks sein läbipaistva akustikamaterjaliga.

One problem faced as how to make sure all workstations in the 1,200 sq m building had adequate natural light. In places where there was little natural light, glass walls were resorted to, and the epoxy lacquer finish on the light white floor does its share as well, reflecting available light. To improve acoustics, many recesses and nooks were created which decrease the sound reflection. In conference rooms—the places where the acoustic problems were felt most keenly—the ceiling and one wall were covered in transparent acoustic material.

AJALOOLINE INTERJÖÖR Koger & Partnerid kontor

Mööbli kontorisse projekteeris Tork Arhitektid, valmis tegi OÜ Regenerator.

The furniture for the ofﬁce was designed by Tork Architects, and produced by OÜ Regenerator.

Puhkeruumis eksponeeritakse peamüüre ja võimsat laekonstruktsiooni, kuhu on kujundatud jõuline terastaladest ja mattklaasist valgusti. Kontrasti loovad retrohõngulised lauad-toolid ja pehme, paljude patjadega sohva.

The original walls and imposing ceiling structure are showcased in the break room, which features a powerful light made of steel beams and frosted glass. Contrast is created by chairs and tables with a retro ambience and a soft couch with many cushions.

AJALOOLINE INTERJÖÖR Koger & Partnerid kontor

Vene teater The Russian Theatre

1920. aastatel Vabaduse väljakule ehitatud luksuslikult eklektilise välisarhitektuuriga kunagise Gloria Palace’i kinoteatri hoones asuva Vene Teatri interjööri renoveerimisprojekti autor on sisearhitekt Aivar Oja (Fra Disain) koos Riin Luukiga. Sisekujundusprojekti eesmärgiks oli taastada nõukogude perioodil transformeeritud üldmulje ja kujundusdetailid võimalikult suures osas ning siduda vana osa hoone modernse juurdeehitusega harmooniliseks tervikuks.

Aivar Oja (Fra Disain), along with Riin Luuk, is the interior designer behind the renovation of the interior of the Russian Theatre, which is located in the onetime Gloria Palace cinematic theatre on Freedom Square and boasts luxuriously eclectic architecture dating from the 1920s. The goal of the interior design project was to restore the major parts of the general appearance and design elements of the theatre, which had been thoroughly transformed in the Soviet era, and fuse the old part of the building and a modern addition into a harmonious whole.

Tallinn, Vabaduse väljak 5 Sisearhitektuur: Aivar Oja, kaasa töötas Riin Luuk

AIVAR OJA

RIIN LUUK

Lõpetanud 1980 Tartu Kunstikooli mööblikujunduse ja puidu erialal Lõpetanud 1987 Eesti Kunstiakadeemia (tollal ERKI) sisearhitektina

Lõpetanud 2004 Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektina

Praegune töökoht: FRA Disain OÜ

Praegune töökoht: VAIKLA Disain

Tähtsamad tööd:

Tähtsamad tööd (tiimiliikmena):

Spice kaubanduskeskus Riias • Vene Draamateater • Jõhvi Kontserdimaja • Raeapteek Tallinnas • Kloostri Ait • Eesti Ühispank

Spice kaubanduskeskus Riias • Vene Draamateater • Jõhvi Kontserdimaja • Panorama kaubanduskeskus Vilnuses • BERN hotell Tallinnas

AJALOOLINE INTERJÖÖR Vene teater

Korduvate ülevärvimistega rikutud lae- ja seinapinnad restaureeriti algsetes värvitoonides ning taastati dekoori ja sisustuselementide detailirohkus ja lopsakus. Pieteeditundega suhtuti paksu värvikihi alla mattunud lae- ja seinamaalingutesse: nii palju kui suudeti need taastati, väga kahjustatud kohtadesse tehti võimalikult originaalilähedaste värvidega uus maaling. Algupärased lühtrid restaureeriti või otsiti asemele uued sobivad. Suures teatrisaalis vahetati loožibarjäärid, lava esipaneel ja trepp. Oma koha leidsid seal uued tumepunased tekstiilid ja akantuselehemustriline tumeroheline vaipkate.

Parts of the ceiling and walls that had been spoiled by being painted over a number of times were restored in their original colours. The décor and furnishings were restored in their generous detail and luxuriance. Deep respect was paid to wall and ceiling paintings subsumed under the thick coat of paint: to the extent possible, they were restored, while in badly damaged places, new paintings were created, with the colours as close to the original as possible. The original chandeliers were restored or suitable replacements were found. In the great hall, the balcony barriers, the front panel of the stage, and stairs were replaced. New dark red textiles and dark green carpeting with an acanthus motif found a place.

AJALOOLINE INTERJÖÖR Vene teater

Peenetundeliselt lahendati ka vana ja uue maja vaheline üleminekuosa. Eri korrustel paiknevaid kohvikut, garderoobi ja suitsunurka ühendab väändunud akantuselehemotiiv tapeedil, põrandal ja mööblikatetel. Juurdeehituse alumise korruse rahulik beežikas koloriit läheb järk-järgult ülespoole tõustes jõulisemaks ja teatraalsemalt tumedamaks.

The transition between old and new was also handled with a sense of decorum. The café, coat check and smoking area, located on different floors, are united by the curling-branching acanthus motif on wallpaper, floor and upholstery. The calm beige colour scheme of the lower floor of the addition becomes gradually bolder and theatrically darker as one ascends.

AJALOOLINE INTERJÖÖR Vene teater

Koordi mõisa peahoone Koordi manor

Järvamaal Roosna-Alliku metsade vahel kunagi Purdi metskonnale kuulunud Koordi mõisa peahoone algset funktsiooni härrastemajana aitasid taastada Krista Aren ja Raul Vaiksoo. 1447. aastal esmamainitud mõisa varaklassitsistlik kivist peahoone valmis tõenäoliselt ajavahemikus 1782–1789. Mõisa praegust omanikku seovad hoonega nostalgilised mälestused: sündinud metskonna juhi pojana ja seal ise töötanud, on ta justkui tagasi oma lapsepõlvekodus.

Krista Aren and Raul Vaiksoo helped restore the original function of country estate to this manor house set in the woods of Roosna-Alliku in Järva County formerly owned by the Purdi ranger district. The manor was ﬁrst mentioned in 1447 and its early Neoclassical stone main building was likely completed around 1782-1789. The current owner has nostalgic memories of the building: he was the son of a forest ranger and worked there himself, so it is like he is back in his childhood home.

Järvamaa, Roosna-Alliku Sisearhitektuur: Raul Vaiksoo ja Krista Aren

RAUL VAIKSOO

KRISTA AREN

Lõpetanud 1983 Eesti Kunstiakadeemia (tollal ERKI) arhitektina

Lõpetanud 1986 Eesti Kunstiakadeemia (tollal ERKI) disainerina

Praegune töökoht: Raul Vaiksoo Arhitektuuribüroo

Praegune töökoht: Raul Vaiksoo Arhitektuuribüroo juhatuse liige, disainer

Raul Vaiksoo ja Krista Areni tähtsamad tööd: 2007 Eramu Keila-Joal (mõisa kõrvalhoone rekonstrueeritud esinduseramuks)

2002 Eramu Kakumäel, Kurmu 17 („Villa Randar Tamm”)

2006 Koordi mõis (mõisa rekonstruktsioon esinduseramuks)

2001 Korter Kuressaares, Pargi 4 (2001.a. Saaremaa parima interjööri preemia) • Eramu Veskimöldres

2005 Eramu Suurupis („Villa Raul Leemets”) 2004 Harley saal (esindus-vastuvõtusaal Kannikese 12) 2003 Eramu Tabasalus („Villa Mati Sööt”)

AJALOOLINE INTERJÖÖR Koordi mõisa peahoone

2000 Eramu Püünsis 1999 Elamu, kauplused ja kohvik Väike-Karja 3

2. korrus

1. korrus

soklikorrus

AJALOOLINE INTERJÖÖR Koordi mõisa peahoone

Muinsuskaitse alla võetud mõisa peahoone põhimassiivi moodustab ühekorruseline maht, mille keskosast kerkib kahekordne pealisehitis. Kuna ajaloolisi dekoratiivseid ja arhitektuurilisi detaile ei olnud palju säilinud, ei lähtutud kujunduses kindlatest stilistilistest eeskujudest. Eesmärgiks seati luua moodsate ja tänapäevaste vahenditega Skandinaavia maamõisa hõnguline kodu. Mõisahoone algsest hiilgusest annavad tunnistust hinnaline mustriline parkett, täispuidust uksed ning laekarniisid – need kõik restaureeriti ja puhastati välja. Funktsionaalselt on ruumid jaotatud kolme korruse vahel. Uhkete paekivist võlvidega keldrikorrusel on piljardiruum ning saunakompleks koos puhkeruumiga. Esinduslikule, tumeda koloriidiga esimesele ehk põhikorrusele jäävad magamistoad, kabinetid, söögitoad ja saal. Helgema ja rõõmsama värvigammaga ärklikorrus on külaliste magamistubade päralt. Põhikorruse eri värvi ja mustriga tapeetidega toad mõjuvad läbi avatud uste anﬁlaadi vaadates efektselt ja pidulikult.

The structure of the main building, which is under heritage conservation, consists of a single storey from the middle of which a two-storey addition rises. Since few decorative and architectural details survived, the design was not based on particular stylistic role models. Instead the goal was to create a home with the atmosphere of a country manor somewhere in Scandinavia, using modern means. The onetime glory of the manor is bespoken by the valuable patterned parquet, solid wood doors and ceiling cornices – all these were cleaned and restored. The rooms are divided between the three storeys according to function. The cellar level with its grand limestone arches has a billiard room, and a sauna area with sitting rooms. The stately, dark-hued ﬁrst (and main) storey houses the bedrooms, studies, dining rooms and hall. The dormer level features brighter, more cheerful colours and is devoted to the guest rooms. Viewed through an enﬁlade of doorways, the main storey’s rooms with their different wallpaper colours and patterns, produce the desired effect and exude pomp and dignity.

AJALOOLINE INTERJÖÖR Koordi mõisa peahoone

Vana ja soliidset ning uut ja praktilist ei ole siin majas kardetud ühendada. Väärika ajalooga mööbliesemete kõrval seisavad julgelt moodsad mööblitükid. Ka kaasaegse majapidamise lahutamatuid osi, nagu köögitehnikat, helisüsteemi ja televiisorit, ei ole häbenedes ära peidetud. Valguslahenduse tegemisel soovis sisearhitekt saavutada mõisa atmosfäärile sobivat mahedat ja veidi hämarat valgust. Kahe aasta pikkuse põhjaliku töö tulemuseks on ajastuhõnguline, hubane ja valgusküllane kodu, kus mugava moodsa heaolu kõrval on viited aastasadade pikkustele traditsioonidele: seintel rippuv hinnaline Balti-Saksa kunstnike tööde kollektsioon ning mõisa kompleksi kuuluv tõuhobuste tall koos sisemaneežiga.

Combining the old and venerable with the new and practical produced no trepidation in this house. Modern pieces of furniture stand right next to furniture with a long history. Nor are even the indispensable modern appliances, sound systems and television hidden away. As for lighting, the interior designer wanted to achieve a soft, slightly dim light. The result of two years of thorough work is an intimate, sufﬁciently light-ﬁlled home which echoes with history, and is, alongside modern amenities, informed by centuries-old traditions: on the walls is a valuable collection of works by Baltic German artists and the estate includes purebred stables with an indoor riding ground.

AJALOOLINE INTERJÖÖR Koordi mõisa peahoone

Eesti Panga keerdtrepi valguslahendus Lighting for the Estonian central bank’s spiral staircase

Tallinn, Estonia pst 13

Eesti Panga eelmise sajandi alguses valminud historitsistliku Aadlipanga uhket sisemust ei õnnestu kahjuks enamikul meist näha. Keskaegsete Saksa hansalinnade lossiarhitektuuri vaimus dekoreeritud trepikäigu valgustuslahendus oli probleemiks olnud pikka aega. Ainsad valguselemendid trepikäigus olid lühter ja sepistatud tornvalgusti. Erinevaid valguslahendusprojekte oli tehtud juba eelmise sajandi lõpust, aga kuna maalingu ja dekooriga kaetud seintele ei saanud elektrijuhtmeid vedada ja valgustid ei tohtinud olla liialt pretensioonikad, ei läinud ükski neist käiku. Ent valgustus oli hädavajalik, sest pimedal ajal muutus trepikoda peaaegu läbimatuks. Eesmärgiks oli niisiis tagasihoidliku, kuid tugeva valgusvõimsusega hubane valgustus, milleks ei pea vedama eraldi elektrijuhtmeid.

The stately interior of Eesti Pank’s historicist Aadlipank, completed in the early 20th century is unfortunately offlimits to most of us. The lighting for the stairs, which are done in the spirit of medieval German Hanseatic palatial architecture, had long been a problem. The only lights in the stairwell were a chandelier and a wrought-iron tower lamp. Various lighting solutions had been designed since the late 20th century, but since wires could not be run along the walls and the lights could not call too much attention to themselves, none of these were executed. Yet lighting was essential, as the stairs were nearly impassable when it was dark outside. The goal, then, was an intimate solution but one with a strong intensity, with no cables required.

Autor: Mait Summatavet

MAIT SUMMATAVET Lõpetanud 1960 Tartu Kunstikooli mööblikujunduse erialal ning 1966 Eesti Kunstiakadeemia (tollal ERKI) sisearhitektina Sisearhitekt, EKA emeriitprofessor

Viimased tööd: 2007 “Ugala” teatrihoone sisekujunduse rekonstrueerimiseskiis 2005-2006 Muudatused planeeringus Eest Panga peasaalis, konsultatsioonid ja remondiprojektid “aadlipanga” ruumides 2001 Eesti Panga konverentsiruum “monetaarium” - konverentsilaud kahele tosinale. Kaugjuhitav, kolme programmiga valgusti. Kuueprogrammiline valgustussüsteem

AJALOOLINE INTERJÖÖR Eesti Panga keerdtrepi valguslahendus

Sisearhitekt Mait Summatavet lahendas valgusküsimuse tehnoloogiliselt keeruka, kuid äärmiselt kergesti kasutavate LED lampide süsteemiga. Trepi alla, peaaegu nähtamatu liistu taha paigutati kergesti kasutatav LED lampide pael, igas meetris 100 tk, mis toimivad samaaegselt juhtmena. Valgusallikaid ja juhtmeid näha ei ole, kuid valgust annavad nad piisavalt palju, sealjuures minimaalse energiakuluga. Mahe valgus muudab ruumi soojemaks ja õdusamaks ning toob esile arhitektuursed detailid. Trepiastmetes on samuti LED valgustid, kuid et nende valgus silma ei paistaks ja trepi peale ära hajuks, on iga pirni peal pisike kattemütsike. Eesti Panga keerdtrepi valgusprojekt on heaks näiteks, kuidas ajaloolises ruumis kaasaegse tehnoloogia abil saavutada energiasäästlik ja tagasihoidlik, kuid meeleolukas valguslahendus.

Interior designer Mait Summatavet came up with a technically complicated but extremely easy-to-use LED system. A row of LEDs was installed under the staircase, behind an all but invisible baseboard. There are no light sources and wires visible, but they give off enough light at minimal electrical expenditure. The subtle light makes the space warmer, more cosy, and highlights architectural details. There are also LEDs set into each step, each wearing a tiny protective cap so that their light would not be directly visible but rather bathe the surface of the step. The Eesti Pank lighting project is a good example of how to achieve, in a historical setting, a thrifty and conservative lighting solution that nevertheless has a great deal of personality.

AJALOOLINE INTERJÖÖR Eesti Panga keerdtrepi valguslahendus

BÜROO 64

Velvet Creative Alliance • Leviehituse büroo • Elioni turundusosakond • Brilliant Marketing Communications ja Broadline’i büroo • Ajaleht Sakala toimetus • Skype’i Tallinna büroo / Skype’i Eesti kontor

Velvet Creative Alliance Tallinn, Niine 11 Sisearhitektuur: Taavi Aunre ja Velvet

Disainibüroo Velvet Creative Alliance tööruume Niine tänaval, paljude loovisikute ja büroode koduks saanud endises sukavabrikus aitas kujundada sisearhitekt Taani Aunre (Boom). Tegelikult võib selle ülimõnusa, kuid praktilise büroo kaasautoriteks pidada ka ﬁrma loomingulist kollektiivi, kellelt tuli näiteks kogu graaﬁlise disaini pool.

The offices of the Velvet Creative Alliance on Niine tänav, in a former stocking factory that has become home to a great many creative people and offices, owe a good part of their look to interior designer Taani Aunre (Boom). In fact the Alliance’s creative team could be considered to have co-authored this oh-so-comfortable yet practical office – they contributed the graphic design elements.

Tellija kontseptsioon oli selge: eesmärgiks oli avar, lihtne ja praktiline töökeskkond, mis ﬁrma loomingulisest iseloomust tulenevalt ei oleks liiga pealetükkiv ega väsitav. Industriaalne tehaseõhkkond on üle kantud ka kujundusse, eri funktsiooniga ruumid on jaotatud nummerdatud tsoonidesse ning koridori lakke on hoiatusena jäetud rippuma kollase-mustatriibuline vints.

The customer’s vision was clear: the goal was a spacious, simple and practical place to work, which, in line with the company’s creative personality, should not be too imposing or tiring. The industrial, factory atmosphere extends to the design as well – rooms with various functions have been divided into numbered zones and a yellow and black striped winch has been left hanging from a hallway ceiling as a warning.

EESTI SISEARHITEKTIDE LIIDU AASTAPREEMIA 2006

TAAVI AUNRE Lõpetanud 1995 Eesti Kunstiakadeemia (tollal TKÜ) sisearhitektina Praegune töökoht: Boom.ee OÜ

Tähtsamad tööd: Pub Scotland Yard • Ööklubi Club Opium • Kohvik Cafe Mmuah • Estonian Air klienditeenindus ja business lounge • Elion äri- ja klienditeenindused • Kalev Spa Hotell

BÜROO Velvet Creative Alliance

Asjalikku ja lihtsasse töökeskkonda toob lõbusat ja värsket õhku chill out ala, kus tumedates toonides, külluslikult baroksetel sohvadel vedelemine pea töömõtetest puhtaks aitab uhada. Osa kontori mööblist on valmistatud sisearhitekti jooniste järgi, osa valitud mööblisalongidest, pidades silmas praktilisust, funktsionaalsust ja muidugi ka esteetilisust. Valguslahendus on ühtlane ja kvaliteetne, et päevast päeva monitoride taga töötades silmad ei väsiks. Praktilisusele ja mängulisusele paneb punkti pika koridori seinal rippuv tasuta valvega jalgrattaparkla.

A chill-out area brings a fun-loving fresh current of air into what is a businesslike and simple work environment. Lounging on the dark and consummately baroque couches will help clear the head of anyone who needs it. Part of the ofﬁce furniture was made according to the drawings by the interior designer, and part was picked out from furniture showrooms, keeping in mind practicality, functionality and of course aesthetics as well. The lighting solution is consistent and high quality, so that eyes would not get tired from working at monitors day in and day out. The bicycle rack on the wall of the long corridor (with free guard service) puts the ﬁnal touch on the practical, playful ethos.

BÜROO Velvet Creative Alliance

BĂ&#x153;ROO Velvet Creative Alliance

Atraktiivne kontor Viljandis Leviehituse büroo An attractive ofﬁce in Viljandi Leviehitus’s ofﬁce

Eelmisel aastal Viljandisse kerkinud kolmekorruseline äri- ja büroohoone (arhitekt Sven Viires) lahendas mitme ﬁrma ruumiprobleemid. Nende hulgas on ka ehitusettevõte Leviehitus. Rohkem kui pooletuhande ruutmeetrist pinda asus kontoriks kujundama sisearhitekt Tambet Pedak.

The three-storey office and commercial building that went up in Viljandi last year (architect Sven Viires) resolved space issues for a number of firms. Among them was the construction firm Leviehitus. Interior designer Tambet Pedak took charge of the task of turning a more than 500-square-metre space into an office environment.

Tellija ideeks oli luua töökeskkond, mis oleks uudne ja värske, kuid samaaegselt asjalik ja ametlik, kus saaks parimal viisil tööd teha ja klientidega suhelda. Tambet Pedak nägi lahendust pinna tsoneerimises eri tegevusteks, mis on üksteisest selgelt eraldatud. Kahele poole jäävad kabinetid, mis esindavad asjalikku kontoriõhkkonda, nende vahel asub puhketsoon, mis toob büroosse hoopis teistsuguse meeleolu. Kui kabinettide klaasseinte taga võimutseb valgus ja heledus, siis puhkeruum oma tumehalli plaatvaiba ja dekoratiivse mustriga musta tapeediga mõjub terava kontrastina.

The customer’s idea was to create a business setting that would be new and fresh yet still businesslike and official, the best place possible for working and meeting clients. Tambet Pedak saw the solution in zoning the space into various activities clearly separate from each other. The private offices are to both sides. They represent the official office atmosphere. A rest zone is located between them, bringing a completely different mood into the office. Whereas lightness and light reign behind the glass walls of the offices, the break room with its dark grey inlaid carpet and black wallpaper with a decorative pattern strikes a sharp contrast.

Viljandi, Leola 49 Sisearhitektuur: Tambet Pedak

TAMBET PEDAK

Tähtsamad tööd:

Lõpetanud 2000 Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektina

Photopoint kauplused Tallinnas, Tartus ja Narvas (kaasautor Aet Seire) • Cafe & Bistro DEDI Tartu Kaubamajas (kaasautor Tairo Pärnamets) • Nordic Digital kontor-ladu Tartus

Praegune töökoht: Luuk OÜ sisearhitekt

BÜROO Leviehituse büroo

Aasa Külalistemaja Viljandis • Husqvarna kontor-ladu Jüri tehnopargis • Leviehitus büroo Viljandis

Müstilist tunnetust loovad kolm suurt, laepinnast allapoole ulatuvat ümmargust katuseakent, mida pimedal ajal valgustavad prožektorid katusel. Ebatavalist ruumimõju süvendavad veelgi valged, pisut nagu ufolikud kettad, mis tekitavad laes korrapäratuid rütme. Neopopilikke-klubilikke elemente leidub selles büroos veelgi. Vastuvõtuletist nöörkardina taha liikudes leiab külastaja end katuseakna all isteplatsilt värvika puhkemööbli seltsist. Mõni samm edasi tõkestab tema tee korraks akvaarium, mille taga on klaasist nõupidamisteboks. Ja kui ärilised läbirääkimised peetud, võib ta ruumi sügavuses puhkenurgas taas istet võtta.

Three large round skylights extending slightly below the ceiling level add a touch of the mystical. When it is dark outside, they are lit by floodlights on the roof. The unusual spatial effect is amplified further by white, slightly flying saucerish discs which create irregular rhythms on the ceiling. There are yet more neopop and club elements in this office. Moving from the receptionist desk behind the rope curtain, visitors to the office will find themselves in a seating area under the skylight among colourful furniture. A few steps ahead, the way is blocked by an aquarium, behind which is a glass meeting cubicle. When business negotiations are completed, the participants may have a seat in the break nook in the recesses of the space.

BÜROO Leviehituse büroo

Kontorimööbli nimemärgiks on valitud Thulema Thor. Vastuvõtuleti, laedetailid, nõupidamistelauad ja köögimööbli on sisearhitekti jooniste järgi valmistanud Jaan Sild Wako Värsktoast.

The furniture is by Thulema Thor. The receptionist’s desk, ceiling details, meeting tables and kitchen furnishings were made according to the interior designer’s drawings by Jaan Sild of Wako Värkstuba.

BÜROO Leviehituse büroo

Elioni turundusosakonna uus nägu Elion’s marketing department gets a makeover

Elioni peakorter uueneb. Alles see oli, kui Meelis Pressi taktikepi all kujundati ümber ﬁrma juhtkonna ruumid viiendal korrusel, möödunud aastal laskuti paar trepivahet allapoole, et anda värske ilme Elioni turundusosakonnale. Dirigendipuldis seisid seekord sisearhitektid Jan Skolimowski ja Peeter Loo arhitektuuribüroost KAMP. Tellijapoolne lähteülesanne polnud suunav ega konkretiseeriv, viiteks öeldi vaid osakonnas töötavate inimeste arv, neile töökeskkonna loomine jäi sisekujundajate õlule. Mõtted pani liikuma tutvumine juhtkonna korrusega – sealne interjöör oli sedavõrd suursugune, läikiv, elegantne ja viimse detailini välja timmitud, et tekitas tahtmise kõrgustest pisut allapoole laskuda ning teha midagi lihtsamat, uudsemat, värskemat ja lõbusamat.

Tallinn, Endla 16 Sisearhitektuur: Jan Skolimowski ja Peeter Loo

Elion’s headquarters is keeping up with the times. It wasn’t so long ago that the management’s offices on the fifth floor were renovated under the baton of Meelis Press. Last year, attention was turned to a couple floors down in order to give the marketing department a new look. This time it was interior designers Jan Skolimowski and Peeter Loo of the architecture offices of KAMP who were in charge. The terms of reference handed down by Elion provided neither specific nor general guidelines. The only information provided was the number of people working in the department, and creating a place for them to work fell entirely on the shoulders of the designers. A trip they made to the management floor got their ideas rolling – the interior on the fifth floor was so grandiloquent and glossy, so elegant right down to the last detail, that it produced an urge to create something a little more restrained, simple, novel, fresh and cheerful.

JAN SKOLIMOWSKI

PEETER LOO

Lõpetanud 1999 TTK ja 2001 Eesti Kunstiakadeemia arhitektina

Lõpetanud 2000 TTK

Praegune töökoht: KAMP Arhitektid OÜ

Tähtsamad tööd:

Pärnu Rüütliväljaku kujundus (kaasautor A.Mark) • Brenstol ruumide sisekujundus (kaasautor A.Siim) • Alajõe, Mustajõe, Luhamaa piirkordonite hooned (kaasautor A.Siim) • Kohila Spordihall • Lindal Private büroo- ja tootmishoone Soomes, Naantalis (kaasautor S.Ader) • Väike-Maarja Spordihall (KAMP)

Kortermaja Tatari tänaval (kaasautor T.Tammik) • Lennuliiklusteeninduse administratiivhoone (kaasautor R.Puusepp) • Uniprint hoone Tallinnas (kaasautor R.Puusepp) • Väike-Maarja Spordihall (KAMP)

BÜROO Elioni turundusosakond

Planeeringut tehes oli põhiprobleemiks, kuidas tagada suhteliselt väikesel pinnal töömugavused, samas kuhugi ära mahutada ka nõupidamisteruum. Viimane otsustati paigutada avakontori keskele ja töötajad panna istuma välisseinte äärde akende alla. Valgust, paraku, polnud seal üleliia, sest maja aknad on kitsad ja kõrged ning vajavad päikest varjavaid ribakardinaid. Et valgust võimendada, otsustati kontori põhitooniks võtta valge, mis mõjub värskelt ja on heaks fooniks muudele kujunduselementidele. Lisavärviks valiti roheline, mis valgete pindade naabruses lööb eriti kirkalt särama. Rohelisest toonist jäi vaid sammukese kaugusele idee tuua sisse motiive ja materjale, mis tekitaksid töötajates tunde, nagu ümbritseks neid kevadine aed – nii tulid muruvaip, vineerist puud lillekastides ja laest alla rippuv kiik.

The main problem as far as the plan was concerned as how to ensure the necessary working amenities in the relatively small space, and where to fit the meeting room. It was decided to put the latter in the middle of an open office and place the employees under the windows lining the exterior walls. There was no surfeit of light, unfortunately, as the windows of the building are high and narrow and require Venetian blinds to keep out the sun. To increase the light, it was decided that white would be the main colour, providing a fresh effect and serving as a good backdrop to other elements of design. Green was chosen as the auxiliary colour, which looks especially bright when flanked by white. From the green, it was only a short leap to the idea to introduce motifs and materials that would make employees feel that they were surrounded by a vernal garden – the grassy carpet, plywood trees in planter boxes and the swing hanging from the ceiling.

BÜROO Elioni turundusosakond

Kuna nõupidamisteruum on kontoris tsentriks ja igalt poolt vaadeldav, otsustasid sisekujundajad selle seinad dekoreerida. Tulemus, klaas kombinatsioonis jõulise mustriga, mõjub originaalselt ja pilkupüüdvalt (teostas Wallenium Grupp). Boksi istemööbel, Konstantin Grcici toolid, haakuvad hästi seinamotiivide haralise olemusega.

Since the meeting room is the epicentre of the ofﬁce and visible from all points, the designers decided to decorate its walls. The result – glass combined with a forceful pattern – is original and eye-catching (executed by Wallenium Group). The chairs were by Konstantin Grcic and go well with the forked, branching nature of the wall motifs.

Peamurdmist valmistas siingi, kuidas üle saada avatud büroode tüüpprobleemist – liiga vähesest privaatsusest. Selles kontoris eraldavad töölaudu ja käiguteid kerged õhulised kardinad, mis koos vaipkattega toimivad ka helisummutajatena. Töölauad on Thulema sarjast Krog, Thulema tegi valmis ka projektmööbli. Toolid ja valgustid leiti valmistoodete hulgast.

Here the designers faced the problem of how to surmount the standard problem of the open office – too little privacy. In this office, the work tables and aisles are separated by light, airy curtains, which in conjunction with the carpeting function as acoustic dampers. The desks are from the Thulema’s Krog series. Thulema also got the nod to produce the custom-made office furniture. The chairs and lights were picked out from existing products.

BÜROO Elioni turundusosakond

BĂ&#x153;ROO Elioni turundusosakond

Kaks kontorit ühel pinnal: Brilliant Marketing Communications ja Broadline’i büroo Two ofﬁces in one space: Brilliant Marketing Communications & Broadline ofﬁces

See kujundusprojekt oli sisearhitekt Liis Lindverele tavapärasest erinev. Nimelt soovisid kaks ﬁrmat kasutada ligi 300ruutmeetrist büroopinda osalt eraldi, osalt koos. Lähteülesanne nägi ette, et mõlemal on oma sissekäiguga büroo, kuid nõupidamisteruumid, köögiboks, tualetid ja puhkeruum on ühiskasutuses. Kontoriruumide jaotus on põhimõtteliselt sarnane. Lisaks kabinettidele on ﬁrmade käsutuses avatud bürood, kus vajadusel saab privaatsust tekitada suurte pleksiklaasist lükandustega.

This design project was different from ones interior designer Liis Lindvere usually works on. Two firms wanted to design a 300-square-meter space so that part of it would be separate, and part of it shared. The terms of reference stated that each was to have its own entrance, but the meeting rooms, kitchen area, rest rooms and break room would be common areas. The layout of the office spaces is fundamentally similar. Besides the private offices, the companies have an open office style where privacy can be created by large sliding Plexiglas doors.

Tallinn, Endla 69 / Keemia 4 Sisearhitektuur: Liis Lindvere

LIIS LINDVERE Lõpetanud 2001 Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektina Koko Arhitektid OÜ sisearhitekt 2007 Tallinna Inglise Kolledži Spordihoone sisekujundus (koostöös Raili Palingu ja Liisi Murulaga) 2006 Ajalehe Sakala toimetuse sisekujundus Viljandis (koostöös Raili Palinguga) • Fahle Kortermaja, sisekujundus Tartu mnt.84A (koostöös Raili Palingu ja Kätlin Öllukiga) • Brilliant Marketing Communications + Broadline kontor 2005 Jurmala SPA ja Konverentsihotell sisekujundus (koostöös Kätlin Öllukiga) • Kortermaja Vabriku 33 sisekujundus (koostöös Raili Palinguga) • Ehitusfaasis: Tallinna Sünagoogi sisekujundus (koostöös Raili Palinguga)

BÜROO Brilliant Marketing Communications ja Broadline’i büroo

Kaks nõupidamisteruumi, väiksema ja suurema, paigutas Liis Lindvere põhiplaani keskosasse. Teistest ruumidest eraldavad neid klaasseinad, mis üllatavad originaalsusega. Sisekujundajal tekkis idee luua elemendid, mis valguses briljandilaadselt mängiksid. Et niisugust muljet saavutada, tehti seinad eri nurkade all paigutatud vertikaalsetest klaaspaneelidest. Tulemus on efektne ja ainulaadne.

Lindvere placed two meeting rooms, big and small, in the central part of the main plan. They are partitioned from the rest of the space by glass walls which are surprising in their originality. The interior designer had the idea of creating elements that would sparkle like gems when hit by light. To achieve such an effect, the walls were made of vertical glass panels positioned at different angles. The result is effective and unique.

Ruumide eri kasutusalasid markeerivad värvitoonid. Brillianti poole peal näeb põrandal ja osaliselt ka seintel halli vaipkatet, Broadline’i tunnusvärviks valis kujundaja tumelilla. Nõupidamisteruumides lisandub oranž, mis tasakaalustab klaasseinte “jäisust”.

The various functional areas of the office space are identified by colour. On the Brilliant side, we see grey carpeting on the floor and on part of the walls, while the designer chose dark purple as the colour for Broadline. In the meeting rooms, orange also makes an appearance, offsetting the iciness of the glass walls.

Üheks märksõnaks sisekujunduses on transformeeritavus. Näiteks on nõupidamisteruumi lükandseina võimalik kasutada ka puhkeruumi eraldamiseks, et kasutada seda vajadusel tööalaseks aruteluks. Ruumiprogramm oli tihe, mistõttu plaan sai kompaktne ja funktsionaalne. Vallatu noodi toob muidu ratsionaalsesse õhkkonda puhkeruumi kuninglik antiikmööbel. Väikesi üllatusi peab ikka olema!

A keyword in the interior design is transformability. For example, there is a sliding wall between the meeting room and break room so that the rooms could be merged if necessary. The inventory of rooms was compact and thus the whole plan is similarly so, and functionalist. A bit of an unrestrained tone is struck in an otherwise rational environment by the regal antique furniture in the break room. There is always room for small surprises!

BÜROO Brilliant Marketing Communications ja Broadline’i büroo

Ajalehe Sakala omanäolised tööruumid The Sakala newspaper’s unique ofﬁces

Ajaleht Sakala sai eelmise aasta lõpupoole uued tööruumid vastvalminud äri- ja büroohoones (arhitekt Margus Maiste), kus nende päralt on kolmas ja neljas korrus. Tellijapoolne lähteülesanne andis sisekujundajatele Liis Lindverele ja Raili Palingule kätte põhisuunad: sooviti suhtlemist ja loomingulist tegevust soosivat keskkonda, mis oleks omanäoline ja eristuks selgelt igavast tüüpkontorist. Kolmas korrus hoonest on Sakala ajakirjanike päralt, neljandal paiknevad reklaamiosakonna tööruumid. Ruumiliselt ja visuaalselt seob kaht korrust aatrium.

Toward the end of last year, Sakala got itself new space to work in a brand new commercial and office building designed by architect Margus Maiste, in which they occupy the third and fourth floor. Sakala Kirjastuse AS’s terms of reference handed interior designers Liis Lindvere and Raili Paling the basic guidelines: an environment that would favour interaction and creative activity, one that would be singular and clearly distinct from boring template layouts. The third floor is where the Sakala journalists work, and the advertising department’s space is located on the fourth. Spatially and visually, the two floors are tied together by an atrium.

Viljandi, Tartu 8A Sisearhitektuur: Liis Lindvere ja Raili Paling

LIIS LINDVERE

RAILI PALING

Lõpetanud 2001 Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektina

Koko Arhitektid OÜ sisearhitekt

2007 Tallinna Inglise Kolledži Spordihoone sisekujundus (koostöös Raili Palingu ja Liisi Murulaga)

Tähtsamad tööd:

4. korrus

2006 Ajalehe Sakala toimetuse sisekujundus Viljandis (koostöös Raili Palinguga) • Fahle Kortermaja, sisekujundus Tartu mnt.84A (koostöös Raili Palingu ja Kätlin Öllukiga) • Brilliant Marketing Communications + Broadline kontor

Tallinna Inglise Kolledzhi spordihoone (koos Liis Lindvere ja Liisi Murulaga) • Ajalehe Sakala toimetus (koos Liis Lindverega) • Hotell Merchant`s House Tallinnas (koos Liisi Murulaga) • Georg Ots Spa Hotell Kuressaares (koos Liisi Murulaga)

2005 Jurmala SPA ja Konverentsihotell sisekujundus (koostöös Kätlin Öllukiga) • Kortermaja Vabriku 33 sisekujundus (koostöös Raili Palinguga) • Ehitusfaasis: Tallinna Sünagoogi sisekujundus (koostöös Raili Palinguga)

3. korrus BÜROO Ajaleht Sakala toimetus

Plaanilahendus lähtub osakondade vajadustest, jaotudes avatud bürooruumiks ja kabinettideks-boksideks. Kujundusidee andis Liis Lindverele ja Raili Palingule ajaleht kui selline, täpsemini elemendid, millest ajaleht koosneb: tekstid, tähed ja paber.

The floor plan is based on the needs of the departments, distributed as office space and private offices/cubes. Lindvere and Raili Paling’s concept was inspired by newspapers—or more precisely the elements that a newspaper consists of—text, letters and paper.

Põrandas on jäädvustatud Sakala veergudel ilmunud lugude kõige vaimukamad pealkirjad, mis laotud betooni sisse valatud ja läbipaistva epolakiga kaetud metalltähtedest. Tekstid ilmestavad ka bokside klaasseinu. Paberiteema on viidud lakke: volditud paberit imiteeriv pleksiklaas pole seal ainult efektseks kattematerjaliks, vaid varjab ka kommunikatsioone.

The ﬂoor hallows the cleverest and most humorous headlines in Sakala’s pages, which were poured into concrete and covered with metal letters covered with a transparent epoxy-oil lacquer. Texts also grace the glass walls of the cubes. The paper theme is also seen on the ceiling: the Plexiglas imitation of folded paper is not only an effective wall covering but also conceals the wiring and ductwork.

BÜROO Ajaleht Sakala toimetus

Koosolekuruum ja tualetid on saanud samuti originaalse katte – seintel on kunstnahaga kaetud pehme poroloon. Veel üks vaimukus, mis kinnitab, et sisekujundajad ja tellija püsisid ühel lainel: Sakala vastutava väljaandja Peep Kala soovil toodi toimetusse akvaarium, kus nüüd sõuavad ringi piraajad.

The meeting room and rest rooms also have an original wall “paper” – soft foam rubber covered with faux leather. Another humorous element conﬁrms that the interior designers and customer were on the same wavelength: An aquarium was brought in at the request of Sakala’s publisher Peep Kala. It is now ﬁlled with piraya piranhas.

BÜROO Ajaleht Sakala toimetus

Tehnoloogiafirma kontor Mustamäel Skype’i Tallinna büroo / Skype’i Eesti kontor Technology firm headquarters in Mustamäe Skype’s Tallinn offices/ Skype’s Estonia office

Tallinn, Akadeemia tee 21F

Skype’i kontor, mis asub arhitekt Andres Siimu projekteeritud uues hoones Mustamäel, lubas ühiste seinte vahele koondada ﬁrma ligi 300 töötajat. Märksõnadeks, millest sisekujundaja Tarmo Piirmets lähtus, olid nooruslikkus, innovatiivsus, avatus ja aktiivne suhtlus. Neid ideid väljendavad kõige selgemini avatud bürooruumid ning suhtlemislõõgastumispaikade mitmekesisus.

Skype’s ofﬁce, which is located in the new building in Mustamäe designed by architect Andres Siim, allows close to 300 employees to work in one location. The keywords for interior designer Tarmo Piirmets were youthfulness, innovativeness, openness and active interaction. These ideas are expressed best by the open ofﬁce design and the diversity of places in which to socialize and relax.

Viimaseid jagu igale korrusele. On kohvijoomise kohad, jäätisekülmikud, saab minna sauna, mängida piljardit või vaadata telerit. Suhtlemist soodustab ka lavaga fuajee-koosolekuruum kolmandal korrusel, mida ühendab ülemise korrusega sisetrepp. Kui aga vajatakse privaatsust, võib minna vestlema mõnda “telefoniputkasse” või kabinetti.

The latter exist on every storey. There are places to drink coffee. Ice cream freezers. A sauna. A place to play billiards and for watching TV. The lobby-meeting room with a stage on the third floor also promotes communication. It is connected to the upper floor with stairs within the building. If privacy is needed, employees can go have a talk in one of the “phone booths” or a private office.

Sisearhitektuur: Tarmo Piirmets

4. korrus

TARMO PIIRMETS Lõpetanud 1997 Eesti Kunstiakadeemia ja 2002 Eindhoven Design Academy sisearhitektina Praegune töökoht: Pink OÜ

3. korrus

2. korrus

1. korrus BÜROO Skype’i Tallinna büroo / Skype’i Eesti kontor

Kuigi planeeringu põhiideeks on avatus, pole see siiski absoluutne. Tarmo Piirmets on eri funktsiooniga ruumiosi osavalt markeerinud, näiteks paigutanud “töötsooni” ette disainerite Bouroullece’ide trendika, oksaraage meenutavatest detailidest rippseina, mis küll eraldab, kuid ei varja ruumi lõplikult. Sama materjal ripub kaunistusena sisetrepi kohal.

100

The main idea behind the plans is openness, yet this is no absolute. Tarmo Piirmets has skilfully delineated the parts of the space that have different functions. For example, he has placed a trendy hanging wall designed by the Bouroullecs, with its detail work reminiscent of sprigs, in front of the work zone, which does have the function of separating but not completely concealing the space. The same material hangs above the interior stairs as a decorative touch.

101

BÜROO Skype’i Tallinna büroo / Skype’i Eesti kontor

Mängulisuse kõrvale toovad tehnitsistliku noodi kommunikatsioone varjavad võrgud koridoride laes, mille taha on paigutatud ka valgustid.

Along with playfulness, there is a techno note – the mesh of the ceiling of the hallway concealing the ductwork, with lights behind it.

Kvaliteeti on jälgitud kõiges ja kõikjal. Näiteks ergonoomilised töötoolid ja lauad maailmakuulsalt ﬁrmalt Hermann Miller esindavad tippdisaini.

Quality has been considered everywhere and in everything. For example, the ergonomic ofﬁce chairs and desks from Hermann Miller are a mark of worldclass design.

Skype’i kontori sisekujunduse eest sai Tarmo Piirmets Kultuurkapitali aastapreemia.

102

Tarmo Piirmets received the annual prize from the Cultural Endowment of Estonia for the Skype ofﬁce interior design.

103

BÜROO Skype’i Tallinna büroo / Skype’i Eesti kontor

104

105

BÜROO Skype’i Tallinna büroo / Skype’i Eesti kontor

NÄITUS 106

Félicien Ropsi näitus Kumus • Kunstimuuseumi Kumu püsiväljapanek

107

Félicien Ropsi näitus Kumus Félicien Rops exhibition at the Kumu Art Museum of Estonia

Félicien Ropsi loomingu näitus oli Kunstimuuseumi üks viimaste aastate suuremaid koostööprojekte, mis sai teoks Eesti Vabariigi ja Valloonia-Brüsseli Prantsuse Kogukonna vahel sõlmitud koostöölepingu raames. 19. sajandil tegutsenud Belgia päritolu Félicien Ropsi, oma ajastu krooniku, kriitiku ja sümboli näitus demonstreeris Kumu võimalusi ja võimekust korraldada suurejoonelisi, mastaapseid väljapanekuid. Kunstiteostele tausta loonud Mari Kurismaa (graaﬁline kujundus Mari Kaljustelt) ehitas kujunduse üles ukseportaalide anﬁlaadile: igal teemal oli oma tinglik ruum kunstiteadlaste poolt antud pealkirjaga selle sissepääsu kohal. Et tekitada pisut nihestatud seost traditsioonilise klassitsistliku lossiarhitektuuriga, viis kujundaja portaalid telje peale.

Kujundus: Mari Kurismaa Graaﬁline kujundus: Mari Kaljuste

EESTI SISEARHITEKTIDE LIIDU AASTAPREEMIA 2006

108

The exhibition featuring the work of Félicien Rops was one of the Art Museum’s biggest cooperation projects in recent years, and it was made possible by an agreement signed between the Republic of Estonia and the Wallonia-Brussels French Community. With its exhibition on Félicien Rops, the 19th century Belgian chronicler, critic and symbol of his time, Kumu demonstrated its capacity and opportunities for organizing events on a grand scale. Mari Kurismaa, who created the background for the exhibition (the graphic design was by Mari Kaljuste) structured her design on an enﬁlade: each topic had its own notional space with a title bestowed by art scholars above the entrance to that space. To create a bit of a phase shift in relation to traditional Neoclassical palatial architecture, the designer aligned the portals along an axis.

109

MARI KALJUSTE

MARI KURISMAA

Lõpetanud 1983 Eesti Kunstiakadeemia (tollal ERKI) sisearhitektina

Lõpetanud 1979 Eesti Kunstiakadeemia (tollal ERKI) sisearhitektina ja 1994 Eesti Kunstiakadeemia kunstimagistri kraadiga

Praegune töökoht: kirjastus Varrak

Töötab sisearhitektina oma ﬁrmas

Tähtsamad tööd (graaﬁline osa):

Tähtsamad tööd:

2005 Kadrioru lossis näituse “Šveitsi muusa. Angelika Kauffmann 1741–1807” kujundus koostöös Mari Kurismaaga

2005 – 2006 osalus Põhja-Eesti Regionaalhaigla projekteerimise töögrupis koostöös arhitektuuribürooga Pluss

2004 Kadrioru lossis näituse “Albrecht Düreri graaﬁka” kujundus koostöös Mari Kurismaaga

2002 - 2003 Eesti Draamateatri renoveerimine koostöös arhitektuuribürooga Koldegrupp Tallinnas Pärnu mnt 5

2003 Mikkeli muuseumis näituse “Kaduv maailm: inglise park Eestis” kujundus koostöös Mari Kurismaaga 2001 Eesti Arhitektuurimuuseumis näituse “Õhtused majad: Eesti mõisaarhitektuur läbi seitsme sajandi” kujundus koostöös Mari Kurismaaga

NÄITUS Félicien Ropsi näitus Kumus

2002 Osalus Jaak Huimerinna ja Indrek Saareperaga Järve Keskuse projekti töögrupis Tallinnas Pärnu mnt 238 1997 osalus Leila Pärtelpoja juhitud Riigikogu saali renoveerimise töögrupis Tallinnas Lossi plats 1

Seintele valis Mari Kurismaa tumeda varju tooni halli, hallikasrohelise ja küpse, pisut väsinud hallikaspunase – kõik üsna rasked, isegi morbiidsed värvid. Kuna muuseumigraaﬁka valgustatus ei tohi ületada 60 luksi, pole ruumides valgust üleliia palju. See aga aitas ruumimõju veelgi süvendada ja haakus sügistalviselt hämara Kadrioruga.

110

For the walls, Kurismaa chose a grey that was the colour of a dark shadow, a greenish grey, and a ripe, somewhat faded greyish red—all of them fairly ponderous colours; morbid, even. Since the lighting for museum graphic art may not exceed 60 lux, there was no excess of light in the space. But this helped intensify the spatial effect even more and it was ﬁtting for Kadriorg in its late autumn dimness.

111

NÄITUS Félicien Ropsi näitus Kumus

112

113

NÄITUS Félicien Ropsi näitus Kumus

Kunstimuuseumi Kumu püsiväljapanek Permanent exhibition at the Kumu Art Museum of Estonia

Kujundajatel kujunesid põhiküsimusteks, kuidas eksponeerida vanemat kunsti modernses, valgete seintega hoones ja kuidas luua erinevusi kolme sajandi vahel ning katkestada voolavas ruumijadas vahelduvaid kunstisuundumusi.

Tallinn, Weizenbergi 34 Kujundus: Liina Siib, Terje Kallast ja Urmas Luure

114

LIINA SIIB

TERJE KALLAST

URMAS LUURE

Lõpetanud 1989 Eesti Kunstiakadeemia (tollal ERKI) graaﬁkuna ja 2003 Eesti Kunstiakadeemia fotograaﬁa magistrandina

Lõpetanud 1988 Eesti Kunstiakadeemia (tollal ERKI) sisearhitektina

Lõpetanud 1997 Eesti Kunstiakadeemia arhitektina

Hetkel vabakutseline kunstnik

Hetkel vabakutseline kunstnikruumikujundaja ning lektor EKA Avatud Akadeemias

Hetkel vabakutseline arhitekt-kujundaja, lektor Tallinna Kunstiülikooli Avatud Akadeemias, arhitekt Luure Grupp OÜs, peaarhitekt Sirkel & Mall OÜs

Tähtsamad tööd (kujunduse alal)

Terje Kallasti ja Urmas Luure tähtsamad tööd (näituste kujundused):

2005–2006 Kumu kunstimuuseumi püsiväljapanek “Varamu – Eesti kunsti klassika 18. sajandi algusest Teise maailmasõja lõpuni (III korrus, A ja B-tiib), kuraator Tiina Abel 2004 Arhitektuuris peegelduv ajalugu. Eesti Arhitektuurimuuseumi püsiväljapanek keldrikorrusel • Madal taevas, avar horisont. Madalmaade kunst Eestis. Kadrioru kunstimuuseum (kuraatorid Kadi Polli ja Greta Koppel) • Kohatunne. Eesti kunsti püsiväljapanek, Eesti Kunstimuuseum, Rüütelkonna hoone (kuraator Tiina Abel) 2003 Asendusihad. Isiknäitus, Rotermanni soolaladu

NÄITUS Kunstimuuseumi Kumu püsiväljapanek

Muuseumid 2006 KUMU püsiekspositsioon (kaasautor Liina Siib) • ETDM püsiekspositsioon

2004 EAL aastanäitus Rotermanni Soolalaos • XIII Tallinna Graaﬁkatriennaali põhinäitus ja baltimaade kuraatorinäitus • “Balti Rokokoo” Läänemeremaade fajanss Kadrioru Kunstimuuseumis

Näitused 2006 Eesti Keraamikute Liidu näitus Rahvusraamatukogus 2005 Eesti Tekstiilikunstnike Liidu näitused Riias, Pihkvas

Aastatel 2005/2006 kujundati kunstimuuseumi KUMU püsiväljapanekud “Eesti kunsti klassika 18. sajandi algusest kuni 1944. aastani” (kujundus Liina Siib) ja “Eesti kunst 1945–1991” (kujundus Terje Kallast ja Urmas Luure).

2003 “Lagedad piirid” Tarbekunstitriennaal Tarbekunsti Muuseumis 2002 “Vallooni aarded” EKM näitustesaalis Rottermanni soolalaos • “Oma Element” Eesti Tekstiilikunstnike Liidu näitus Tallinna Kunstihoones

2005/2006 was the period in which the KUMU Art Museum’s permanent exhibitions were designed, entitled “Classic Estonian art from the early 18th century to 1944” (designed by Liina Siib) and “Estonian art 1945– 1991” (designed by Terje Kallast and Urmas Luure). The main issues for the designers were how to display older art in a modern building with white walls and how to create distinctions between three centuries and make a clear transition between artistic trends in a ﬂuid sequence of rooms.

115

Eeltöö käigus pildistati üles kõik tööd, mis võimaldas paigutada kunstiteosed virtuaalselt tubade kaupa, mõelda nende rõhuasetusele ja välja töötada ekspositsiooni põhiilme. Kõikide eksponaatide raamid vaadati üle ja kui vaja, telliti uued. Uutesse raamidesse ja paspartuudesse vormistati kogu graaﬁka väljapanek.

In the preliminary stages they photographed all of the works, which allowed them to virtually position them in each room, think about which to emphasize and develop the basic look of the exhibition. All of the frames were reviewed and if necessary, new ones ordered. The entire graphic art display was placed in new frames and posterboard.

Üheskoos töötati välja korruste valgusrežiimid ja siinide paigutus, valiti valgustid ja täpsustati nende kogus. Samas tuli arvestada, et museaalide valgustamisel kehtivad väga ranged reeglid, mistõttu sai mängida vaid valgustemperatuuriga: soe valgus varasemal perioodil ja külmem hilisemal.

At once they developed the lighting modes for each ﬂoor and the location of the track lighting, lights were chosen and the quantity was decided on. They had to take into account the fact that museum lighting is subject to very strict rules and only the colour temperature could be varied: warm light in the early period and colder light in the later period.

116

117

NÄITUS Kunstimuuseumi Kumu püsiväljapanek

Ühiselt lahendati ka probleemid skulptuurialustega, milleks kasutati peitsitud vineeri. Samamoodi tehti vaheseinad, mida kolmes ruumis vajati, peitsitud vineerist. Et ajastu iseloomu paremini edasi anda, värviti kolmes ruumis sein. Rohkemateks värvimistöödeks arhitekt luba ei andnud. Tubade pealkirjad on tagasihoidlikult seinale maalitud. Majal on ühine tööde etiketaaž, mille kujundajad samuti koos välja töötasid.

118

The matter of sculpture pedestals was also resolved – in favour of stained plywood. And partitions, required in three rooms, were made of the same material. To better convey the spirit of each period, a wall was painted in three rooms. That was the extent of the painting allowed by the architect. The title of each room is painted on the wall in a conservative fashion. KUMU also has a standard style for labels, which the designers are responsible for.

119

NÄITUS Kunstimuuseumi Kumu püsiväljapanek

ESEMEPREEMIA 120

Diivanikomplekt Black • Lühter Saturn • Seinavalgusti Mr. Note • Lambiseeria Taara • Tugitool Bumerang • EV Riigikohtu hoone mööbel

121

Moodulitest komplekteeritav diivan Black A modular sofa called Black Autor: Tiina Mang

EESTI SISEARHITEKTIDE LIIDU AASTAPREEMIA 2006

Black on suur, massiivsete käetugede ja pehmete patjadega diivan, mida autori määratluse järgi võiks nimetada ka “mahuliseks objektiks ruumis”. Blacki projekteerides pidas Tiina Mang silmas, et see oleks heade proportsioonidega, nauditava välimuse ja kõrge mugavusastmega ning tehnoloogiliselt ja funktsionaalselt loogilise ülesehitusega. Diivan koosneb paljudest omavahel kombineeritavatest osadest, mis annab võimaluse paigutada teda ruumi eri viisidel. Eriti suursuguselt mõjub Black ülipika, 3,5meetrise variandina. Samas on ta kasutatav ka magamisasemena: kui padjad eemaldada, on sügavust selleks piisavalt. Diivani karkassiks on puit ja vineer ning sisemuses olemas kõik materjalid, mis korralikus pehmes mööblis olema peavad: metallvedrud, kõrgekvaliteediline poroloon ja vaheriided. Kattematerjaliks soovitavalt ühevärviline kangas.

TIINA MANG Lõpetanud 1984 Eesti Kunstiakadeemia (tollal ERKI) sisearhitektina

122

T&T Mang AS omanik ja peadisainer

Tähtsamad tööd (objektid, kuhu on valitud Mangi projekteeritud mööblit): Nokia peahoone Oulus • Soome Post Helsingis • Eesti suursaatkonnad Soomes, Rootsis, Norras, Hiinas, Itaalias, Venemaal • Eesti esindused Brüsselis, New Yorkis • Hansapank • EV Valitsuse hoone

Näitused: 2002 SA Etienne Biennaal Prantsusmaal • Helsingis „Eesti Disain 2002” 2001 Ruumi- ja disaininäitus „Space Trend” 2000 Helsingis „Design in Focus”

ESEMEPREEMIA Diivanikomplekt Black

Black is a large divan with massive armrests and soft cushions. The designer styles it a “spatial object in a room”. In designing Black, Tiina Mang saw to it that it would have good proportions and a high comfort level, that people would enjoy looking at it, and that it would have a logical structure technically and functionally. The divan consists of many parts that can be combined with each other, allowing it to be positioned in a room in various ways. It is especially grand in its extra-long 3.5 metre variation. It can also be used as a bed: it is deep enough for that purpose when the cushions are removed. The frame is wood and plywood and the innards have all the materials that a proper soft piece of furniture should: metal springs, high quality foam rubber and fabric dividers. It should advisably be covered with textile in one colour.

123

Lühter Saturn Saturn chandelier Autor: Tarmo Luisk

TARMO LUISK

Astroloogiapisikuga nakatunud disaineri Tarmo Luisu loodud valgusti Saturn on selgelt inspireeritud galaktika atraktiivseimast planeedist. Ent sel seeriatootmises valgustil on peale efektse välimuse ka mitmeid praktilisi omadusi, mis teevad tema kasutamise loominguliseks ja mänguliseks. 1960. aastate futuristlikus kosmoseesteetika vaimus lühtri võib põhimõtteliselt iga inimene ise kujundada. Saturni keskel on ümmargune (punane või must) metallist kera, selle ümber on metalltorud, mille peal saab pirni asukohti ja suundi vastavalt soovile muuta. Valida on tavalise läbipaistva juhtme ja retrohõngulise spiraaljuhtme vahel. Juhtmed võib jätta alla rippu või asetada rõngaste peale, pirni suunata üles või alla. Vastavalt pirnide ja juhtmete paigutusele saab teha eri meeleoluga valgusteid: kas piduliku rippuvate pirnidega lühtri elu- või lustaka “sarvedega” lambi lastetuppa. Tarmo Luisk ise ei taha oma loodud taiest kuidagi lühtriks tituleerida, vaid kutsub seda lihtsalt “lõbusaks lambiks”.

Lõpetanud 1996 Eesti Kunstiakadeemia tootedisainerina Hetkel vabakutseline disainer

Tähtsamad tööd: Tooteperekonnad ﬁrmadele Rinaldo ja 4Room

124

Infected by the astrology bug, designer Tarmo Luisk’s Saturn was clearly inspired by the best looking planet in the galaxy. Yet apart from its cool appearance, this serially produced light has a number of practical attributes that allow it to be used creatively and playfully. A futuristic 1960s spirit chandelier can in principle be designed by anyone – Saturn has at its centre a round (black or red) metal sphere, surrounded by metal pipes on which the bulb locations and directions can be changed as desired. There is a choice between transparent style of wiring and retro spiral wire. The wires can be left dangling or placed on rings, and the bulb can be angled up or down. Pursuant to the placement of bulbs and wiring, various lights can be created: either a formal chandelier with hanging bulbs or a droll “horned” lamp for a nursery. Tarmo Luisk himself does not want to title his work a chandelier, but rather calls it a “jolly lamp”.

ESEMEPREEMIA Lühter Saturn

125

Seinavalgusti Mr. Note Mr. Note wall-mounted light

Autor: Tarmo Luisk

126

TARMO LUISK Lõpetanud 1996 Eesti Kunstiakadeemia tootedisainerina Hetkel vabakutseline disainer

Tähtsamad tööd: Tooteperekonnad ﬁrmadele Rinaldo ja 4Room

Seinavalgusti Mr. Note humoorikas idee sündis disainer Tarmo Luisul, kui Disainiöö korraldajad palusid tal teha Köismäe torni valgusinstallatsiooni. Vanu ideid ei tahtnud Luisk kasutada, pika mõtlemise tulemusel läks pirn viljaka lambidisaineri peas põlema: tuleb teha kõrge laubaga targa mehe pea kujuline valgusti, mille otsaette saab kleepida sõnumiga post- it paberiribasid. Mehe peas on kolmas silm ehk liikumisandur, mis inimese liikumise peale pirni põlema süütab. Pea valmimisprotsess oli päris vaevaline. Näo kivistunud emotsiooni ja näojoonte detailseks edasi andmiseks treis Luisk puidust vormi ja lasi selle vaakummeetodil plasti valada. Tõsise, targa inimese näo eeskujuks oli disainerile Leonardo da Vinci anatoomiajoonistused, mille seast ta otsis piisavalt suure kolbaga pea, mille alla vajalik tehnika ja juhtmed ära mahuksid. Installatsiooni efektsuse huvides tehti kõik pead musta värvi, kuid need võib valada ükskõik mis värvi plastist. Atraktiivse ja humoorika vormiga seinalampi võib kasutada nii valgusallika kui ka kunstiteosena või praktilisemal viisil: jätta selle külge kaaslasele sõnumeid – need ei jää kindlasti märkamatuks.

The droll idea of the Mr. Note wall-mounted light occurred to designer Tarmo Luisk when the organizers of Design Night asked him to do the lighting installation for the Köismäe tower, part of the medieval city wall. Luisk did not want to resort to anything that had been done before, and after thinking long and hard, the light bulb went on above the head of the proliﬁc light designer: how about a light shaped like a cerebral individual whose high forehead can be used for a place for Post-It notes. The man’s head has a third eye – a motion detector – which makes a light come on when someone is moving in the vicinity. The process of making the egghead’s noggin was fairly laborious. To convey the frozen emotions and expression of the face in detail, Luisk lathed a form out of wood and cast it in plastic using a vacuum method. The model for the brainy and serious face was the anatomical drawings of Leonardo da Vinci. Luisk found among them a head capacious enough to house all of the necessary devices and wiring. In the interests of effectiveness, all of the heads were done in a black colour, but they can of course be cast in any colour of plastic. With its attractive and humorous form, the wall-mounted lamp can be used as a source of light or an artwork, or for a more practical purpose: leaving messages for a friend – they are sure not to go unnoticed.

ESEMEPREEMIA Seinavalgusti Mr. Note

127

Unikaalese: lambiseeria Taara Unique object: the Taara series of lamps

Autorid: Janno Roos ja Andres Labi

Ruumilabori sisearhitektidel Janno Roosil ja Andres Labil tekkis lambiseeria Taara loomise idee, vaadates nurgas seisvaid pudeleid ja klaaspurke ning mõlgutades mõtteid praegu äärmiselt aktuaalsel ja populaarsel re-use ehk taaskasutuse teemal: kuidas anda vanale, pealtnäha tarbetule esemele uus elu, seejuures huvitava ja eelkõige praktilise disainesemena.

Interior designers Janno Roos and Andres Labi of Ruumilabor came up with the idea for the Taara lamp series in looking at bottles and jars standing in a corner and brainstorming the concept of reuse, which is a popular and salient topic currently: how to give old and ostensibly useless things new life, above all as interesting and practical designer objects.

Sündinud väärt idee ei jäänud pähe ega paberile seisma, vaid viidi praktikas ellu. Tulemuseks on mitu eri tüüpi valgustit, mille põhikomponentideks on joogipudelid või klaaspurgid, valgusallikas ja kuppel. Lambi jalaks võib olla ükskõik milline, veini- või veepudel, tühi või täis. Pudeli ja lambipirni vaheliseks kinnituselemendiks on veinipudeli korki meenutavad metallist rõngad, mida saab hõlpsalt lahti keerata, et pudelit tühjendada või vahetada. Prototüübile valisid autorid klassikalise trapetsikujulise musta kupli, aga sõltuvalt ruumist ja soovist võib see olla mis tahes

The idea was not consigned to paper or memory but actually carried out. The result is several different types of lights, the main components of which are drink bottles or jars, a source of light and a dome. The base of the lamp can be any bottle, for wine or water, empty or full. The bottle and light bulb are ﬁtted together with metal rings reminiscent of a wine bottle cork, which can easily be screwed off in order to empty the bottle or replace it with another one. The designers chose a classical black trapezoidal top for the prototype, but depending on the setting and desire, it can be any shape and colour. The lamp has the practical advantage of doubling as bottle holder, such as for displaying a valuable vintage. The minds of Ruumilabor are constantly working toward a better and more user-friendly version of Taara. Any particular prototype is only one of the possible options. In one lamp, the light source is placed inside the bottle, achieving a singular, intimate and warm effect. The clever and nobly environmentally conscious idea is paramount, and any means and forms may be used to accomplish that end.

128

129

JANNO ROOS

ANDRES LABI

Lõpetanud 2001 Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektina

Lõpetanud 2000 Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektina

Praegune töökoht: Ruumilabor OÜ

ESEMEPREEMIA Lambiseeria Taara

kuju ja värvusega. Praktilise külje pealt saab lampi kasutada ka pudelihoidjana, näiteks hinnaliste veinide eksponeerimiseks. Ruumilabori ideedegeneraatorid tegelevad pidevalt Taara-lambi idee parima ja kasutajasõbraliku realisatsiooni suunas. Konkreetne prototüüp on ainult üks võimalik variantidest. Ühel lambil on valgusallikas asetatud näiteks pudeli sisse ja saadud omapärane, hubase ning sooja valguse looja. Oluline on nutikas ja üllas loodussäästlik idee, mille teostamiseks võib kasutada kõikvõimalikke vahendeid ja vorme.

Tool nagu bumerang A chair like a boomerang

Autor: Raimo Sau

130

Kõigepealt oli Soome-Eesti ühisprojekt, mille eesmärgiks oli välja töötada tugitoole eakamatele.

It started with a Finnish-Estonian joint project to develop armchairs for older people.

Raimo Sau neljast eskiisprojektist valisid põhjanaabrid välja kiiktooli Memory. Aga kuna see oli suhteliselt keeruka konstruktsiooniga, mis oleks mõjutanud ka hinda, otsustas autor edasi arendada toolikavandit Bumerang, mis oli lihtsam, mobiilsem ja seeriatoodanguks sobivam.

From four schematic projects by Raimo Sau, the Finns chose a rocking chair called Memory. But since it had a fairly complicated structure, which would have affected the price, the designer decided to put his efforts into perfecting the Bumerang, which was simpler, more portable and better suited for serial production.

Miks Bumerang? Nimi tuleneb tooli kujust, sest küljedetailid meenutavad ristiasetsevaid bumerange. Kuid nimi annab teisegi vihje: nii nagu bumerang tuleb visates tagasi, on ka mööblimoega. Tooli kuju ja viimistlus tuletavad meelde poole sajandi tagust mööblidisaini, mis taas huvi pakub.

Why “Boomerang”? The name stems from the shape of the chair – the sides look like crossed boomerangs. But there is more to the name: just like a boomerang returns to the thrower, furniture trends also make a comeback. The shape and ﬁnish hark back to a furniture design from half a century ago, now again of interest.

Tool on hõlpsasti kokku-lahti monteeritav ja võtab pakendatult vähe ruumi. Detailid on valmistatud 36 mm paksusest vineerist, mida katab wenge-spoon. Viimistluseks kasutatakse kõrgläikelist polüesterlakki. Alusplaat, millele toetub madrats, on tehtud kahekihilistest vineerlippidest, mis tekstiillindiga kokku pandud. Nii moodustub painduv plaat, mis pakendis on tasapinnaline.

The chair can be assembled and disassembled easily and takes up little room in the latter state. The parts are made of 36 mm plywood covered with wenge veneer. It is finished in a high gloss polyester varnish. The baseboard on which the upholstery rests is made of two-layer plywood strips fastened together with textile cord. Thus the seat is flexible but lies perfectly flat in the package.

131

RAIMO SAU

Tähtsamad tööd:

Lõpetanud 1983 Eesti Kunstiakadeemia (tollal ERKI) disainerina

2002-2006 Rae vallas, Peetri külas (arendaja OÜ Agenor) ca 30 eramu projektid - nii arhitektuur kui sisekujundus

Töötab Mainori Kõrgkoolis, Disaini Instituudi sisekujundusosakonna juhatajana ja lektorina, annab tunde Eesti Kunstiakadeemia Avatud Akadeemias ning omaloodud arhitektuuri ja disainibüroo ArcDes Projekt juhataja

1999 Pirita Jahtklubi hotelli mööbel ja sisekujundus • Jõelähtme bensiinijaam-kauplusrestorani mööbel ja sisekujundus 1998 Eesti Ühispanga Rakvere kontori mööbel ja sisekujundus • Tiigrikäpa kohvik (Ahtri tn.) baarilett ja sisekujundus • Kontori mööbel ja sisekujundus ﬁrmale Jakotex

ESEMEPREEMIA Tugitool Bumerang

1996 Rahvusrestoran Linda (Nunne tn.) mööbel ja baar 1992-1996 tootedisain mööblitootjale ETK Mööbel 1985-1992 tootedisain disainibüroos MaDis 1978-1985 tootedisain tootmiskoondises Salvo

EV Riigikohtu hoone mööbel Furniture for Supreme Court Building

Tartu, Lossi 17 Autor: Sirje Parve

SIRJE PARVE Lõpetanud 1977 Eesti Kunstiakadeemia (tollal ERKI) sisearhitektina, cum laude ja 1969 Tartu Kunstikooli kunstilise kujundamise eriala, cum laude

132

Ruumidisain OÜ juhataja ja sisearhitekt

Tähtsamad tööd: EV Riigikohtu hoone Tartus Toomemäel, II ehitusjärjekord – sisustus • Tallinna Kaubamaja Digimaailma Hi-Fi salong Tallinnas • MC Kasiinod AS kasiinod Tartus ja Tallinnas • Pere Leib AS Kohvik-kondiitriäri Tartus Rüütli tänaval • Tartu Näitused AS näitusehoone esindusruumid ja büroo Tartus • Pere Leib AS büroohoone, laboratoorium, logistikakeskus Tartus • Hektor-Light AS büroo Tartus • Elva Raekoda, Elva Linnavalitsuse hoone Elvas • Toome Konverentsimaja, SA Eesti Õiguskeskus hoone Tartus Toomemäel, ESL konkursi nominent 1999 • Eesti Telefoni/EMT/Elioni mitmed hooned, töö- ja teenindusruumid Tartus, Põlvas ja Põltsamaal • Lasita Aken AS büroohoone Tartus • EV Riigikohtu hoone Tartus Toomemäel, I ehitusjärjekord - sisearhitektuur

ESEMEPREEMIA EV Riigikohtu hoone mööbel

1990. aastate keskel renoveeriti Tartu Toomemäe haiglahoone vastloodud EV Riigikohtule sobivaks, sisearhitekt Sirje Parve. Tartu uue kohtumaja valmimiseni töötas riigikohtu hoones ka Tartu Ringkonnakohus. Kui 2002. aastal sai riigikohus enda kasutusse kogu Toomemäe kohtuhoone, alustati täiendavate renoveerimis- ja ümberkorraldustöödega, mille eesmärgiks oli uuendada elektrisüsteem, parandada ruumide ventilatsiooni ja valgustust, muuta mõne ruumi otstarvet, suurust ja paigutust. Ringkonnakohtu kaks istungisaali tulid kujundada riigikohtu raamatukoguks ja väikeseks kohtusaaliks, täielikult tuli uuendada tööruumide mööbel. Tööruumide põrandad kaeti tammepuust liistparketiga ja ruumid muudeti värvirõõmsamaks. Kuna tegu on arhitektuurilooliselt väärtusliku klassitsistlikus stiilis hoonega, peeti oluliseks, et sisekujundus oleks aegumatu ja haakuks maja ajaloolise miljööga. Kujundusprintsiipe võib välja tuua kolm: esimese korruse ametiruumid kavandati kaasaegse mööbli ja valgustitega, esindusruumid ja riigikohtunike tööruumid sisustati soliidsemas võtmes klassikalise mööbli ja valgustitega, kohtusaalides aga kasutati restaureeritud vana- ja vana eeskujul valmistatud mööblit. Seinavalgustid ja lühtrid valmistati sisearhitekti eriprojekti järgi. Ruumide värvivalikul lähtuti põhimõttest, et põhjapoolsetes ruumides kasutatakse sooje ja päiksepoolsetes ruumides külmi pastelseid värvitoone. Tööruumide mööbel valmistati sisearhitekti poolt ekstra disainituna. Mööbli viimistluseks kasutati heledaks peitsitud tammespooni.

In the mid-1990s, a hospital building on Tartu Toome Hill began to be renovated for the Supreme Court, interior designer Sirje Parve of Ruumidisain. In 2002, when the ground floor was also vacated for use by the Court, additional renovation and restructuring work was undertaken. The restructuring was total, the goal being to improve the ventilation and lighting systems, give the working rooms a new function and change their size and location, and convert two former courtrooms into a library and a small courtroom. In terms of general construction, the walls were plastered, floors replaced by oak parquet and the ceilings were decorated with brighter colours. The offices were outfitted with new furniture. As this is a building in classical style and thus valuable architecturally, it was considered important that the interior design should not be obsolescent and should harmonize with the historical milieu of the building. Three design principles were followed: the offices were equipped with modern furniture and lighting; the public and ceremonial areas and justices’ chambers were designed in a more serious style with the furniture also more conservative; the courtrooms were furnished with antique and imitation antique furniture. Wall lamps and chandeliers were specially designed by the interior architect. In choosing the colours for the interior, the guiding principle was that the northern rooms would be in warm colours and the more southern ones in colder pastel tones. The light-stained oak veneer finish of the furniture (apart from that in the courtrooms) was executed according to special drawings by the interior architect.

133

Tumedast tammepuidust mööbliga, rohekate seinte ja lumivalgete joonia kapiteeliga sammastega riigikohtu üldkogu saalist õhkub veidi ranget ja aukartustäratavat, kuid pidulikku meeleolu – just selline üks kohtumõistmise ruum peabki olema. Ka väikese kohtusaali kujundus on soliidselt pidulik.

The main courtroom with its dark oak furniture, greenish walls and snow-white Ionian columns creates a slightly awe-inspiring and strict impression but a sense of pomp as well – just as a place where justice is doled out should be. The design of the small courtroom is also respectable and formal.

Riigikohtunike tööruumide hele tammepuust mööbel haakub hästi hoone klassitsitliku stiiliga ja jätab koos ruumide pastelse värvigammaga helge ja väärika ruumimulje.

The light oak furniture in the justices’ chambers harmonizes with the building’s classical style and together with the pastel colours makes a bright and digniﬁed impression.

Sisearhitekti poolt kolmest erinevast kujundusnurgast vaadatud riigikohtu hoone ruumid loovad stiililiselt tervikliku, harmoonilise, valgusküllase ja kauni esindushoone.

The various rooms designed using three different approaches create an integral, harmonious, light-ﬁlled and beautiful interior, appropriate for the sense of decorum that such an institution should project.

Huvitav on kogeda, et ajaloolisele hoonele iseloomulikult on tänavafronte järgiva maja kõik ruumid regulaarselt rööpkülikulised ja plaanivaates täisnurki seal ei leidu, mis küllap muutis projekteerimise ja ehituse tavalisest probleemiderohkemaks.

Working with the building was an interesting challenge, since all the rooms of the building that follow the frontage line on the street were rhomboid and there were practically no right angles. This made designing the project and renovation more problematic than usual.

134

135

ESEMEPREEMIA EV Riigikohtu hoone mööbel

136

137

ESEMEPREEMIA EV Riigikohtu hoone mööbel

KODU 138

Eramu N천mmel

139

Eramu Tallinna piiril Private home at the edge of Tallinn

See eramu on sündinud kõikide osapoolte ühise nägemuse tulemusena. Omanikud, mõlemad IT-inimesed, kujutlesid oma uut kodu rahuliku ja harmoonilisena, vabana üleliigsetest detailidest ning mürast, et tunda end seal pärast rahutut tööpäeva pingevabalt. Projekteerijatele, arhitekt Kalle Rõõmusele ja sisekujundaja Terje Kivistile olid tellija arusaamad ja mõtteviis lähedased. Siit algas paindlik, arendav ja kõigile rahuldust pakkuv koostöö. Kahekorruseline hoone on näoga pööratud metsa poole. Sinna vaatavad elutoa ja talveaia kõrged aknad, mis lubavad nautida looduse ilu ja osa saada aastaaegade vaheldumisest. Köök jääb tänava poole. Maja fassaadi ilmestavad heledad krohvipinnad ja kasevineer. Sisekujundaja ideeks oli tuua needsamad materjalid interjööri, et saavutada tasakaal ja tervik. Nii haaraski materjalidest juhtpositsiooni kasepuit kõige erinevamates versioonides: seinu ja lagesid katavad kasevineerist tahvlid, allkorruse põrandaid kaselaudparkett, teisel korrusel näitab oma ilu kaselaud, millega on kaetud seal asuva ruumika harjutussaali põrand. (Maja peremees harrastab tai-chi’d ja spordisaal oli tema erisoov.) Siis on veel spoonmööbel, kasespooniga loomulikult.

Tallinn, Nõmme

140 Sisearhitektuur: Terje Kivist

This house reflects the common vision of all parties. The owners, both of whom work in IT, wanted a home that was calm and harmonious, free of excessive details and noise, a place where they could feel stress-free at the end of a tense day at work. Architect Kalle Rõõmus and interior designer Terje Kivist could relate to this way of thinking. This understanding was the base for flexible and constructive cooperation that in the end left everyone satisfied.

TERJE KIVIST Lõpetanud 1999 Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektina Praegune töökoht: Sisearhitektuuribüroo Link OÜ

Tähtsamad tööd: Jõhvi Kiriku muuseumi sisekujundus (koostöös Marje Karuga)

KODU Eramu Nõmmel

The two-storey structure has its face turned to the woods. The high windows of the living room and sunroom look out on the trees, allowing the residents to enjoy the beauty of nature and watch the seasons turning. The kitchen is on the street side. The exterior of the house is brought to life by plaster and birch plywood. The interior designer’s concept involved using the same materials in the interior to achieve balance and a sense of a whole. And so birch, in the most disparate forms, took the lead over other materials. The walls and ceilings are finished in birch plywood panelling, the floors of the lower storey in birch parquet; while on the second floor birch boards show their appeal, covering the floor of the spacious workout room. (One of the homeowners does tai chi and this area was a special request.) The furniture is veneered, with birch of course.

141

Muidki viimistlusmaterjale valides lähtus sisekujundaja nende naturaalsusest ja looduslikust päritolust: vannitoa tiikpuust põrandale sekundeerib nn Saksa paekivi seintel, magamistoas moodustavad harmoonilise koosluse bambustapeet ja korkpõrand. Viimasel on omaette eesmärk. Maja peremees jälgis maja ehitamise ajal hoolega, et kõik nähtavad ja nähtamatud ohud saaksid elimineeritud. Üheks tervise mõjutajaks peab ta elektrivälju, mis on organismile tajutavad. Kuna magamistuba asub otse köögi kohal, tuli ruumid isoleerida, milleks sobis tema nägemuse kohaselt kõige paremini korgikiht. (Samal põhjusel töötavad kõik lülitid madalpingel ning pingestatud juhtmeid on majas nii vähe kui võimalik. Vool jõuab pistikupessa alles siis, kui sinna lülitub “tarbija” – triikraud, laualamp jms.)

As to other finishing, the interior designer chose materials that would be natural as possible. The teak floor of the bathroom is complemented by the so-called German limestone on the walls, while in the bedroom, bamboo on the walls and cork floor form a harmonious whole. The latter has a specific purpose. As the house was being built, the homeowner kept a close eye on things so that all possible pitfalls, both seen and unseen, would be eliminated. He believes that electrical fields can have an effect on the body and health. Since the bedroom is right on top of the kitchen, these areas had to be insulated, and as he saw it, a layer of cork was the best. (That is also the reason that wall switches are low-voltage and there are as few live wires as possible.) Only when an appliance is plugged in does the current reach the socket.

Lõpptulemusele tuli kasuks, et sisearhitekt kaasati projekti juba selle varasest staadiumist alates, siis kui majast olid püsti vaid seinad. See võimaldas jätta nähtavale krohvialust tellisseina, nihutada kabineti siseseinu vastavalt mööblile ja jätta teisel korrusel avatuks ilusad liimpuidust kandetalad.

The ﬁnal result was served by the fact that the interior designer came aboard this project in the early stages, when only the walls were standing. This allowed the builders to leave a brick wall visible under the plaster. In addition, the interior walls of the study were shifted to serve the aims of the furniture and the attractive gluewood structural beams on the second ﬂoor were left exposed.

Sisearhitektil jagub tunnustust ka ehitajale, kes pakkus mitmeid häid tehnilisi lahendusi.

The interior designer has plenty of good things to say about the construction contractor, who offered a number of good technical solutions.

142

143

KODU Eramu Nõmmel

144

145

KODU Eramu N천mmel

INTERJÖÖR VÄLJASPOOL EESTIT 146

Kaubanduskeskus Spice

147

Kaubanduskeskus Spice Riias Spice shopping centre in Riga

Riias Daugava jõe läänekaldal dünaamiliselt areneva uue linnaosa keskuses asuva kaubanduskeskuse Spice valgusküllase ja tänapäevase sisekujunduse autorid on sisearhitektid Aivar Oja ja Riin Luuk. Selles Riia suurimas kaubanduskeskuses on poodidele, vaba aja ja meelelahutusasutustele ruumi 50 000 ruutmeetrit. Nagu enamik moodsa aja kaubandustemplid, on ka Spice projekteeritud linn linnas põhimõttel. Keskuse uksest sisenenud külastaja peaks end tundma, justkui oleks ta sattunud kuhugi eksootilisse võõrasse linna. Seda kontseptsiooni toetavad kivipõrandatele sekundeerivad rohelised taimed ja palmid.

The designers of the light-ﬁlled and contemporary interior design of the Spice shopping centre located in a new dynamically developing district of Riga on the west bank of the Daugava are Aivar Oja and Riin Luuk. This, the largest shopping centre in Riga, has 50,000 square meters of space for stores, and leisure and entertainment venues. Like most temples to commerce in our modern age, Spice was designed to be a city within a city. As soon as they walk in, visitors should feel as if they have touched down in some exotic foreign town. The concept is supported by the greenery and palms that complement the stone ﬂoors.

Riia, Lielirbes iela 29

Sisearhitektuur: Aivar Oja, kaasa töötas Riin Luuk

148

AIVAR OJA

RIIN LUUK

Lõpetanud 1980 Tartu Kunstikooli mööblikujunduse ja puidu erialal Lõpetanud 1987 Eesti Kunstiakadeemia (tollal ERKI) sisearhitektina

Lõpetanud 2004 Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektina

Praegune töökoht: FRA Disain OÜ

Praegune töökoht: VAIKLA Disain

Tähtsamad tööd:

Tähtsamad tööd (tiimiliikmena):

Spice kaubanduskeskus Riias • Vene Draamateater • Jõhvi Kontserdimaja • Raeapteek Tallinnas • Kloostri Ait • Eesti Ühispank

Spice kaubanduskeskus Riias • Vene Draamateater • Jõhvi Kontserdimaja • Panorama kaubanduskeskus Vilnuses • BERN hotell Tallinnas

Interjöör väljaspool Eestit Kaubanduskeskus Spice

149

Spice’i “tänavad” suubuvad kolme kõrgete lagedega avarasse aatriumisse, mis imiteerivad linnaväljakuid ja -platse seda enam, et sealt leiab ka söögikohti ja meelahutusega seotud detaile: lava, veekaskaadi ja ekspositsioonipindu. Õhku, avarust ja valgust on kaubanduskeskuses üllatuslikult palju, sest aatriumite laed moodustavad klaasist valgmikke.

150

The “streets” of Spice lead to three spacious atriums with high ceilings. These are imitative of city squares, especially so considering the fact that they include places to eat and entertainment elements here: a stage, cascade and space for an expo. There is a surprising amount of air, space and light in the shopping centre as the ceilings of the atriums form glass “cathedral windows”.

151

Interjöör väljaspool Eestit Kaubanduskeskus Spice

Et eriilmelised butiigid ja kauplused kogu sellest virvarrist esile tõuseksid, on keskuse koridorid ja aatriumid soojades heledatest toonides. Kuid et üldmulje liiga kirjuks ei läheks ja tervik säiliks, on sisearhitekt kujundanud ka kõikide kaupluste n-ö fassaadid. Enamik fassaade on maast laeni vitriinklaasidest, osade fassaadide puhul on seinapinnad modelleeritud lisaks faktuursete keraamiliste plaatidega.

So that the disparate boutiques and stores would not overshadow all this blur of colour, the hallways and atriums of the centre are in light warm colours. And so that the general impression would not get too muddled and the whole would be preserved, the interior designer designed the storefronts as well. Most of them consist of ﬂoor to ceiling showcase windows, but in come cases the walls are given texture by ceramic tiles as well.

Valguslahenduses on lähtutud kaubanduspindade normatiivsest valgustihedusest. Kaubatänavate lakke süvistatud mahe ja ümarkassettide karniisidesse peidetud valgus toetab liikumissuundi ja hubase miljöö loomist.

The lighting adheres to the standards established for retail space. The unobtrusive lights, sunk into the ceilings of the commercial streets and concealed behind the cornices of the rounded wells, emphasize the main directions of travel and help create an intimate environment.

152

153

Interjöör väljaspool Eestit Kaubanduskeskus Spice

РЕЗЮМЕ 154

155

Школа в Виймси

Ресторан Вертиго

Харьюмаа, Хаабнеме, Рандвере 8 Оформление интерьера: Кристи Лентс и Ханнелоре Рихлак Agabus, Endjärv ja Truverk Arhitektid OÜ

Таллинн, Рявала 4 Оформление интерьера: Янно Роос и Андрес Лаби, Ruumilabor OÜ

Итальянский ресторан на улице Йыэ Ресторан Gianni Йыэ 4, Таллинн Оформление интерьера: Пилле Лаусмяэ, Pille Lausmäe SAB, помогали Кристина Роотс и Вилле Лаусмяэ

EESTI SISEARHITEKTIDE LIIDU AASTAPREEMIA 2006

Авторами жизнерадостного и изобилующего светом внутреннего интерьера, навеянного экспрессивной, имеющей форму солнечного круга, внешней архитектурой, являются молодые архитекторы интерьера Кристи Лентс и Ханнелоре Пихлак (Agabus, Endjärv & Truverk Arhitektid). Концепция огромного здания школы и больших помещений вытекает из четырех символов школы: огня, воды, земли и воздуха, что отражается и непосредственно в оформлении.

156

Из центрального проходящего через три этажа атриума в четыре стороны отходят разные «материки»: направо от атриума ответвляется начальная школа из двух частей, прямо идет столовая и спортивный комплекс, налево – основная и средняя школы, и в четвертую сторону – актовый зал. Каждое крыло имеет свой характер, в зависимости от его функции: оформление классов и коридора начальной школы более радостное и игровое, помещения средней школы более скромные, а спортивный комплекс оформлен более ярко и смело. Дизайнеры использовали в основном натуральные, близкие к природе материалы, подходящие для учебного заведения: естественный камень, древесину, линолеум, фанеру и бетон. Часть мебели изготовлена по чертежам дизайнеров, часть куплена и имеет максимально простую конструкцию, ее легко передвигать и переставлять. Самой представительной частью здания является атриум, наиболее привлекательная деталь которого – водяная «стена» из бутового камня высотой в три этажа – открыта для всех жителей Виймси. Однако самое важное то, что и руководство школы, и ее ученики могут привести только позитивные слова для описания своего нового, большого и очень уютного второго дома.

Авторами интерьера ресторана Vertigo, обрамленного прекрасным видом на город и расположенного в Таллинне на 9-м этаже консольного здания, пристроенного к City Plaza, являются архитекторы интерьера Янно Роос и Андрес Лаби из Ruumilabor. Ресторан, начинающийся уже в лифтовом холле, стены которого покрыты экзотическим шпоном, разделен на две части. Сочетающиеся между собой в плане оформления интерьера brasserie, или lounge, и ﬁne dining объединяет и разделяет покрытая мрамором и имитацией змеиной кожи роскошная барная стойка, сидя за которой можно своими глазами наблюдать за рождением кулинарного искусства. Оформление, в которое добавлено несколько классических нарядных приемов, (белая задняя стена, составленная из карнизов, круглая дугообразная лестница и дышащая ретро обивка стульев), создает в помещении современную и уютную атмосферу. Если не считать сверкающей золотом барной стойки, общее впечатление остается максимально монохромным, чтобы на этом фоне выделялся человек, еда и вид из окна. Приглушенный свет, падающий в центр стола, и умело спрятанный в потолке, уютный и интимный. Своего рода достопримечательностью является туалет, который оставляет впечатление, скорее, модного бутика со своим расположенным в стенной нише удобным диваном, столом для раковин с переливающимся, как змеиная кожа, покрытием и светильником из отрезков волоконнооптического кабеля.

Сначала появилось название ресторана – Gianni, что явно указывало на Италию, затем возникла идея оформления. У архитектора интерьера Пилле Лаусмяэ сразу подходящего решения не оказалось: интерьер в итальянском стиле может представлять собой как trattoria с клетчатыми скатертями, так и шикарное эксклюзивное помещение. Для Пилле Лаусмяэ вдохновляющим мотивом послужило здание, в котором открыт ресторан. Многие элементы оформления возникли из идеи самого коммерческого здания, которое хоть и не находится в самом city, однако создает в квартале ощущение большого города. Внушительный, облицованный полированным гранитом и закаленным стеклом, немного тяжеловатый фасад как бы намекает на то, что и внутренние помещения должны иметь такое же солидное решение. Гранит хоть и красивый, но в то же время холодный материал, поэтому внести его во внутренние помещения не показалось Пилле Лаусмяэ самым лучшим решением. Куда больше ее привлекал мрамор, который исторически связан именно с Италией. Но все же этот выбор вызвал некоторые сомнения: как известно, мрамор довольно мягкий материал, и заказчик сомневался, будет ли мраморный пол достаточно прочным. Дизайнер сочла небольшое изнашивание скорее плюсом – это придаст полу особую теплоту, которой невозможно достичь применением других покрытий для пола. В оформлении ресторана старались избежать чрезмерной декоративности. Солидная, в то же время шикарная атмосфера была достигнута применением классических приемов и высококачественных отделочных материалов. Белые крахмальные скатерти и заложенные в складки салфетки подают знак о том, что здесь ждут не случайных посетителей, зашедших сюда в спешке, а людей, стиль жизни которых включает в себя обеды или ужины с изысканным меню в стильной атмосфере.

Наряду с белым цветом здесь доминируют черный, коричневый с разными цветовыми оттенками и золотой. Помещения разделяют между собой лавровые деревья в больших золоченых горшках - это тоже указывает на Италию. Деревянную мебель изготовила фирма Ars Sisustus. У стены можно сидеть на обтянутых диванах со спинкой (дизайн T&T Mang), над головой висят картины с видом Венеции. Бар здесь расположен в зале ресторана и покрыт мраморной мозаикой. Этот же материал придает архитектурный облик и настенным полкам. Если зайти в примыкаемый к ресторану кабинет, за раздвижной стеной открывается великолепный вид на атриум, проходящий сквозь целое здание. Здесь можно увидеть высокие деревья и услышать журчание воды, которая, сверкая, падает вниз с трапециевидной колонны, покрытой листовым золотом. Это дорогой дом, и отделочные материалы, которые здесь использовались, такие же дорогие и гламурные.

38 157

Бюро в «Fahle maja» Офис Koger & Partnerid Тарту мнт. 84A, Таллинн Оформление интерьера: Лембит Андрес Торк, Tork Arhitektid OÜ в сотрудничестве с Яаном Ф. Портом и Кристель Якобсон

EESTI SISEARHITEKTIDE LIIDU AASTAPREEMIA 2006

Долго пустовавшее здание целлюлозно-бумажного комбината получило, наконец, новое дыхание. Новую жизнь вдохнули в него архитекторы Райво Котов и Андрус Кыресаар, которые дополнили промышленное здание шестиэтажной стеклянной коробкой и перестроили все здание под бюро и квартиры. Здание назвали в честь бывшего владельца – «Fahle maja». Офис фирмы Koger & Partnerid расположен в исторической части здания, между плитняковыми стенами которого создать современную трудовую среду явилось бы настоящим вызовом для каждого серьезного

архитектора. Лембит Андрес Торк из архитектурного бюро Tork Arhitektid счел самым важным создать интерьер, находящийся вне времени, отнестись к прошлому с уважением и сохранить атмосферу 80летнего здания. Этим объясняется и ограниченный выбор нейтральных материалов: древесина, стекло и сталь, а также их внушительное представление. Свое слово сказало и общество охраны памятников старины. Надо было сохранить и экспонировать единственный во всей Эстонии потолок из гравийного бетона. Пришлось отметить и местонахождение стоявших там когда-то больших круглых цистерн – на эти места указывают круги, покрытые ковром из натурального волокна, на деревянном полу приемного и торгового залов. Встал вопрос, как обеспечить все рабочие места в офисе площадью 1200 кв. метров дневным светом. В тех местах, где естественного освещения не хватает, установили стеклянные стены, дополнительный свет дают и отражающие свет эпоксидные полы. Для улучшения акустики было образовано много выемок, которые уменьшают отражение звука. В помещениях для конференций, где вопросы акустики стояли особенно остро, потолок и одну стену покрыли прозрачным акустическим материалом.

158

Мебель для офиса спроектировала фирма Tork Arhitektid, а изготовило OÜ Regenerator. В помещении для отдыха экспонируются главные стены и мощная потолочная конструкция, декорированная большим светильником из стальных балок и матового стекла. Контраст создают столы и стулья в духе ретро и мягкий диван с множеством подушек.

Русский театр Таллинн, Площадь Вабадузе 5 Оформление интерьера: Айвар Оя, ассистент: Рийн Луук

Автором проекта модернизации интерьера Русского театра, расположенного в построенном в 1920–х годах здании бывшего кинотеатра Gloria Palace с его роскошной эклектичной внешней архитектурой, является архитектор интерьера Айвар Оя (Fra Disain) в сотрудничестве с Рийн Луук. Целью проекта внутреннего оформления было восстановление общего впечатления и деталей интерьера, трансформированных в советский период, в максимально возможном объеме, и связать в единое гармоничное целое старую часть и современную пристройку здания. Потолок и стены, испорченные многократным перекрашиванием, были реставрированы в первоначальные цвета, и были восстановлены пышность и изобилие деталей интерьера и декора. С пиететом отнеслись к спрятанной под толстым слоем краски потолочной и стенной росписи: сколько смогли, столько восстановили, а в сильно поврежденных местах сделали новую роспись красками, максимально приближенными к оригиналу. Подлинные люстры были отреставрированы, или им взамен были найдены подходящие новые. В большом зале театра были заменены барьеры ложей, передняя панель сцены и лестница. Нашли себе место новый темно-красный текстиль и темно-зеленое ковровое покрытие с узором листьев аканта. Для перехода из старой части здания в новую также нашлось деликатное решение. Кафе, гардероб и уголок для курения, располагающиеся на разных этажах, объединяет мотив вьющихся листьев аканта на обоях, на полу и на мебельной обивке. Спокойный бежевый колорит нижнего этажа пристройки, постепенно переходя наверх, становится более внушительным и по театральному темным.

Главное здание усадьбы Коорди Главное здание усадьбы Коорди Оформление интерьера: Рауль Вайксоо и Криста Арен

Первоначальную функцию главного здания расположенной в Ярвамаа среди лесов Роосна-Аллику и когда-то принадлежавшей Пурдискому лесничеству усадьбы Коорди, как помещичьего дома, помогли восстановить Криста Арен и Рауль Вайксоо. Главное каменное здание усадьбы в стиле раннего классицизма, впервые упомянутой в 1447 году, было построено, очевидно, в период 1782–1789 г.г. Нынешнего владельца усадьбы связывают со зданием ностальгические воспоминания: он был сыном начальника лесничества и сам работал там, поэтому он как будто вернулся в дом, где прошло его детство. Основной массив главного здания усадьбы, взятой под охрану как памятник старины, составляет одноэтажный объем, над центральной частью которого возвышается двухэтажная надстройка. Поскольку многих исторических и архитектурных деталей не сохранилось, то в оформлении не придерживались определенных стилистических образцов. Цель заключалась в том, чтобы, используя модные и современные средства, создать дом, в котором ощущалось бы дыхание скандинавской деревенской усадьбы. О первоначальном величии здания усадьбы дают знать ценный узорчатый паркет, двери из цельного дерева и потолочные карнизы – все это было реставрировано и очищено. Комнаты каждого этажа выполняют свою функцию. В подвальном этаже с пышными плитняковыми сводами находятся бильярдная комната и банный комплекс с комнатой отдыха. На представительном первом, т.е. основном этаже, решенном в темных тонах, располагаются спальни, кабинеты, столовые и зал. Светлый, имеющий более радостную цветовую гамму цокольный этаж занимают спальни для гостей. Комнаты основного этажа с обоями разной расцветки и орнамента через анфиладу открытых дверей смотрятся эффектно и торжественно.

В этом доме не побоялись соединить старое и солидное с новым и практичным. Рядом с солидной исторической мебелью смело стоят современные предметы мебели. Такая неотъемлемая часть современного хозяйства как кухонная техника, акустическая система и телевизор, тоже не спрятаны стыдливо. При выборе светового решения дизайнер хотел добиться подходящего для усадьбы мягкого и немного сумеречного освещения. Результатом основательной работы, которая продолжалась два года, стал уютный и светлый дом, где чувствуется дыхание эпохи, и где рядом с удобным современным благополучием живут отголоски вековых традиций: ценная коллекция работ, выполненная художниками – балтийскими немцами на стене, входящая в усадебный комплекс конюшня для племенных лошадей вместе с внутренним манежем.

Световое решение винтовой лестницы Банка Эстонии Автор: Майт Сумматавет

Шикарную внутреннюю обстановку построенного в начале прошлого столетия исторического здания Дворянского банка, в котором находится Банк Эстонии, к сожалению, большинству из нас не посчастливится увидеть. Продолжительное время проблемой было световое решение лестничного пролета, оформленного в духе дворцовой архитектуры средневековых немецких ганзейских городов. Единственными световыми элементами на лестничном пролете были люстра и кованные башенные светильники. Различные проекты световых решений делались уже с конца прошлого столетия, но поскольку по стенам, покрытым росписью и декором, нельзя было протягивать электрические провода, и светильники не должны были быть слишком претенциозными, ни один из этих проектов не был принят. Однако освещение было необходимо, так как в темное время пройти по лестнице было практически невозможно. Таким образом, целью было скромное и уютное, но мощное освещение, для которого не нужно

159

протягивать специальных электрических проводов. Архитектор интерьера Майт Сумматаавет решил вопрос освещения при помощи технологически сложной, однако крайне легко применяемой системы диодных ламп. Под лестницей за почти невидимой рейкой установили ряд диодных ламп. Источников света и проводов не видно, однако освещения они дают достаточно много, причем при минимальном расходе энергии. Мягкое освещение делает помещение более теплым и уютным, и на первый план выходят архитектурные детали. На лестничных ступенях также находятся диодные лампы, но чтобы их свет не светил в глаза и рассеивался по лестнице, на каждой лампочке установлен маленький колпачок. Проект освещения винтовой лестницы Банка Эстонии является хорошим примером того, как в историческом помещении можно при помощи современной технологии получить экономичное и скромное, но приятное световое решение.

Индустриальная заводская атмосфера перенесена и в оформление: помещения, выполняющие различную функцию, распределены по пронумерованным зонам, и на потолке коридора осталась висеть, как предупреждение, желтая с черными полосками лебедка. Веселую и свежую ноту в деловую и скромную рабочую атмосферу привносит зона chill out, где отдых на мягких роскошных барочных диванах темных тонов помогает выбросить из головы все мысли о работе. Часть офисной мебели изготовлена по чертежам архитектора интерьера, часть выбрана в мебельных салонах принимая во внимание практичность, функциональность и, конечно же, эстетичность. Световое решение выбрано равномерное и качественное, чтобы глаза не уставали от ежедневной работы за монитором. Точку в практичности и элементах игры ставит закрепленная на стене длинного коридора охраняемая бесплатная велосипедная стоянка.

кабинеты, где царит деловая атмосфера офиса, между ними находится зона отдыха, которая вносит в бюро совершенно другое настроение. Если за стеклянными стенами кабинетов доминируют свет и яркость, то помещение для отдыха с темно-серой ковровой плиткой и черными обоями с декоративным орнаментом выступает резким контрастом. Мистическое ощущение создают расположенные ниже уровня потолка три больших круглых слуховых окна, которые в темное время освещаются прожекторами с крыши. Необычное воздействие помещения еще более усиливают белые, немного напоминающие НЛО, диски, создающие на потолке беспорядочные ритмы. Элементы стиля нео-поп и клубного стиля в этом бюро встречаются и в других местах. Пройдя от стола для приема посетителей за веревочную штору, посетитель окажется на площадке с сиденьями под слуховым окном в окружении красочной мебели для отдыха. Еще пару шагов – и на пути возникнет аквариум, за которым расположен стеклянный бокс для совещаний. И когда деловые переговоры, наконец, позади, можно опять перевести дух в уголке для отдыха, расположенном в глубине помещения. Для офиса выбрана мебель Thulema Thor. Стол для приема посетителей, детали потолка, столы для совещаний и кухонная мебель по чертежам архитектора интерьера изготовил Яан Сильд из Wako Värkstuba.

160

Дизайн-бюро Velvet Creative Alliance Таллинн, Ниине 11 Оформление интерьера: Таави Аунре, Boom.ee OÜ

Эффектный офис в Вильянди Бюро Leviehitus Вильянди, Леола 49 Оформление интерьера: Tambet Pedak, Luuk OÜ

EESTI SISEARHITEKTIDE LIIDU AASTAPREEMIA 2006

Рабочие помещения дизайнерского бюро Velvet Creative Alliance, расположенного на улице Нийне в помещениях бывшей чулочной фабрики и ставшего домом для многих творческих личностей и бюро, помог оформить архитектор интерьера Тани Аунре (Boom). В действительности же соавтором этого очень уютного, но в то же время практичного бюро можно считать и творческий коллектив фирмы, который разработал, к примеру, весь графический дизайн. У заказчика имелась четкая концепция: целью было создать просторную, простую и практичную рабочую среду, которая, исходя из творческого характера фирмы, не была бы слишком навязчивой или утомительной.

Построенное в прошлом году в Вильянди трехэтажное офисное здание (архитектор Свен Вийрес) решило проблему помещений для многих фирм. Среди них есть и строительное предприятие Leviehitus. Оформить офис площадью более 500 кв. метров взялся архитектор иинтерьера Тамбет Педак. Идеей заказчика было создать рабочую среду, которая была бы новой и свежей, но, в то же время, деловой и официальной, где можно было бы наилучшим образом выполнять работу и общаться с клиентами. Тамбет Педак увидел решение в разделении площади на зоны для разных видов деятельности, которые были бы четко отделены друг от друга. С двух сторон располагаются

Новый облик отдела маркетинга Elion Отдел маркетинга Elion Эндла 16, Таллинн Оформление интерьера: Ян Сколимовски и Пеэтер Лоо, KAMP Arhitektid OÜ Главная квартира Elion обновляется. Еще совсем недавно под руководством Меэлиса Пресса были заново оформлены помещения руководства фирмы на пятом этаже, в прошлом году переделка спустилась на

несколько лестничных проемов ниже, чтобы придать свежий облик отделу маркетинга Elion. За «дирижерским пультом» на этот раз стояли архитекторы интерьера Ян Сколимовски и Пеэтер Лоо из архитектурного бюро KAMP. Исходная задача, поставленная заказчиком, не была направляющей или конкретизирующей, было указано только количество работников в отделе, создание рабочей среды для них легло на плечи дизайнеров интерьера. Мысли помогло привести в движение знакомство с этажом, на котором размещается руководство – его интерьер настолько благороден, сверкающ, элегантен и продуман до последней детали, что захотелось спуститься с такой высоты и сделать чтонибудь более простое, новое, свежее и веселое. Основная проблема при работе над планировкой заключалась в том, чтобы обеспечить удобства для работы на относительно небольшой площади, одновременно надо было разместить где-то и помещение для совещаний. Его было решено разместить в центре открытого офиса, а работников посадить вдоль наружных стен под окнами. К сожалению, света там было не слишком много, поскольку окна здания узкие и высокие, и нужны были жалюзи, защищающие от солнца. Чтобы усилить освещение, в качестве основного тона для офиса решили выбрать белый, который освежает и является хорошим фоном для других оформительских элементов. Дополнительным тоном был выбран зеленый, который в соседстве с белым засиял особенно ярко. От идеи использования зеленого тона было рукой подать до идеи внести в дизайн мотивы и материалы, которые вызывали бы у работников ощущение, будто их окружает весенний сад – так возник ковер, напоминающий траву, деревья из фанеры в кадках и качели, спускающиеся с потолка. Поскольку помещение для совещаний расположено в центре офиса, и его видно со всех сторон, дизайнеры интерьера решили декорировать его стены. Стекло в сочетании с внушительным орнаментом позволило достичь оригинального и привлекательного результата (исполнение: Wallenium Grupp). Стулья от Konstantin Grcic хорошо сочетаются с ветвистым характером настенных мотивов. Голову пришлось поломать над тем, как преодолеть типичную проблему открытых офисов – слишком малую приватность. В этом случае рабочие столы и проходы разделяют легкие воздушные шторы, которые вместе с ковровым покрытием играют и роль звукопоглотителя. Рабочие столы из серии Krog от Thulema, которая изготовила и проектную мебель. Стулья и светильники были найдены среди готовой продукции.

161

Два офиса на одной площади Бюро Brilliant Marketing Communications & Broadline Эндла 69 / Кеэмиа 4, Таллинн Оформление интерьера: Лийз Линдвере, KOKO Arhitektid OÜ

Этот оформительский проект для архитектора по интерьеру Лийз Линдвере был необычным. А именно, две фирмы хотели использовать почти 300м2 коммерческой площади частично отдельно, а частично вместе. Исходная задача предусматривала, что каждая фирма имеет свое бюро с отдельным входом, однако, помещения для совещаний, кухонный блок, туалеты и комната отдыха находятся в совместном пользовании.

162

Распределение офисных помещений, в принципе, похоже. Кроме кабинетов, в распоряжении фирм имеются открытые бюро, в которых, при необходимости, можно обеспечить приватность с помощью больших раздвижных дверей из плексигласа. Два помещения для совещаний, маленькое и большое, Лийз Линдпере расположила в центральной части основного плана. Их отделяют от других помещений стеклянные стены, которые удивляют своей оригинальностью. У дизайнера по интерьеру возникла идея создать элементы, которые играли бы на свету наподобие бриллиантов. Чтобы достичь такого впечатления, стены установили под разными углами к вертикальным стеклянным панелям. Результат получился эффектным и оригинальным. Помещения, принадлежащие разным фирмам, обозначены разным цветом. На стороне, которую занимает Brilliant, на полу и частично на стенах можно увидеть серое ковровое покрытие, цветовым признаком Broadline дизайнер выбрала темно-лиловый цвет. В помещениях для совещаний добавлен оранжевый цвет, который уравновешивает «заледенелость» стеклянных стен. Одним из ключевых понятий в оформлении интерьера является возможность трансформирования. Например, между помещением для совещаний и комнатой отдыха имеется откатная перегородка, чтобы при желании можно было объединить помещения.

Состав помещений достаточно плотный, поэтому план получился компактным и функциональным. Игривую ноту в обычно рациональную атмосферу комнаты отдыха вносит королевская античная мебель. Ведь должны же быть маленькие сюрпризы!

Конференц-зал и туалеты также получили оригинальное покрытие – на стенах покрытый искусственной кожей мягкий поролон. Еще одно остроумное решение, которое подтверждает, что дизайнеры и заказчик находились на одной волне: по желанию Пэепа Кала, ответственного издателя Sakala, в редакцию был принесен аквариум, в котором теперь рыщут пираньи.

Наряду с элементами игры, технократическую ноту вносят расположенные на потолках коридоров скрывающие коммуникации сети, за которыми размещены и светильники. Качество видно во всем и везде. Например, эргономичные рабочие стулья и столы от всемирно известной фирмы Hermann Miller представляют собой высший образец дизайна. За оформление интерьера офиса Skype Тармо Пийрметс получил премию года от Kultuurkapital.

108 Оригинальные рабочие помещения газеты Sakala

Офис технологической фирмы в Мустамяэ

Офисные помещения газеты Sakala Вильянди, Тарту 8А Оформление интерьера: Лииз Линдвере и Райли Палинг, KOKO Arhitektid OÜ

Таллиннское бюро Skype / Эстонский офис Skype Таллинн, Акадеэмия теэ 21F Оформление интерьера: Тармо Пиирметс, Pink OÜ

К концу прошлого года газета Sakala получила новые рабочие помещения в только что построенном торговоофисном здании (архитектор Маргус Майсте), где в их распоряжении находятся третий и четвертый этажи. Исходное задание заказчика определило для дизайнеров Лийз Линдвере и Райли Палинг основные направления: было высказано желание создать среду, способствующую общению и творчеству, которая отличалась бы оригинальностью и не была похожа на скучный типовой офис.

Офис Skype, который находится в Мустамяэ, в новом здании, спроектированным архитектором Андресом Сиймом, позволил сконцентрировать в одних стенах около 300 работников фирмы. Отправными точками, из которых исходил дизайнер Тармо Пийрметс, стали молодость, инновация, открытость и активное общение. Эти идеи наиболее отчетливо выражают открытые помещения бюро, а также многообразие мест для общения и отдыха. Они есть на каждом этаже. Имеются места, где можно выпить кофе, холодильники для мороженного, можно пойти в баню, поиграть на бильярде или посмотреть телевизор. Общению благоприятствует и фойе/помещение для собраний со сценой на третьем этаже, которое соединяется с верхним этажом внутренней лестницей. Однако когда требуется приватность, можно уединиться для беседы в какой-нибудь “телефонной будке” или кабинете.

Третий этаж здания находится в распоряжении журналистов Sakala, на четвертом этаже находятся рабочие помещения отдела рекламы. Пространственно и визуально два этажа соединяет атриум. Планировка исходит из потребностей отделов и разделяется на открытые офисные помещения и кабинеты-боксы. Идею оформления Лийз Линдвере и Райли Палинг дала сама газета, точнее элементы, из которых состоит газета: тексты, буквы и бумага. На полу запечатлены самые остроумные заголовки историй, появившихся на страницах Sakala, набранные металлическими буквами, залитыми в бетон и покрытыми прозрачным эпоксидным лаком. Тексты оживляют и стеклянные стены боксов. Бумажная тематика перенесена на потолок: имитирующий гофрированную бумагу плексиглас является не только эффектной обивкой, но и скрывает коммуникации.

Хотя основной идеей планировки была открытость, она все же не является абсолютной. Тармо Пийрметс умело отметил части помещений, имеющие особые функции, например, разместил перед “рабочей зоной” модную подвесную стену Bouroullece, выполненную из напоминающих прутья деталей, которая хотя и разделяет, но не скрывает помещения полностью. Такой же материал висит в качестве украшения на внутренней лестнице.

Выставка Фелисьена Ропса в музее Kumu Эрос и смерть. Творчество Фелисьена Ропса Kumu, Таллинн, Вейценберги 34 Оформление: Мари Курисмаа, графическое оформление: Мари Кальюсте

EESTI SISEARHITEKTIDE LIIDU AASTAPREEMIA 2006

Выставка творчества Фелисьена Ропса, которая является одним из самых крупных совместных проектов Художественного музея за последние годы, проводится в рамках договора сотрудничества между Эстонской республикой и Французской Общиной Валлонского и Брюссельского округов. Выставка Фелисьена Ропса, бельгийца по происхождению, творившего в 19-м веке и являвшегося летописцем, критиком и символом своей эпохи, продемонстрировала возможности и способности Kumu организовывать грандиозные и крупномасштабные экспозиции. Мари Карисмаа, создавшая фон для произведений (графическое оформление Мари Кальюсте), построила оформление на анфиладе дверных порталов: для каждой темы было создано свое условное пространство, и над входом в каждое такое пространство находилось название, данное искусствоведами. Чтобы создать не совсем прямую связь с традиционной классицистической дворцовой архитектурой, дизайнер расположила дверные порталы по одной оси.

163

Для стен Мари Курисмаа выбрала темно-серый, серозеленый и несколько «уставший» серовато-красный – все цвета довольно тяжелые, даже мрачные. Поскольку освещенность музейной графики не должна превышать 60 люкс, в помещениях не слишком светло. Это позволило еще больше усилить воздействие помещения и связать его с сумеречным осенне-зимним Кадриоргом.

114

Коллективно были улажены и проблемы со скульптурными основаниями, для чего была использована мореная фанера. Так же из мореной фанеры были сделаны перегородки, которые требовались в трех помещения. Чтобы лучше передать характер эпохи, в каждом из трех помещений была покрашена стена. На большие покрасочные работы архитектор не дал разрешения. Названия помещений скромно написаны на стене. У дома единый этикетаж, который оформители также разработали сообща.

124

Люстра «Сатурн» Серийное изделие: Люстра «Сатурн» Автор: Тармо Луйск

126

Настенные светильники Mr. Note Автор: Тармо Луйск

122 Постоянная экспозиция художественного музея KUMU Постоянная экспозиция KUMU, Таллинн, Вейценберги 34 Оформление: Лийна Сийб, Терье Калласт и Урмас Лууре

164

В 2005/2006 годах были оформлены постоянные экспозиции художественного музея KUMU «Эстонская художественная классика с начала 18-го века до 1944 года» (оформление: Лийна Сийб) и «Эстонское искусство 1945-1991» (оформление: Терье Калласт и Урмас Лууре). Оформители задались основными вопросами о том, как экспонировать старое искусство в современном здании с белыми стенами, и как создать различия между тремя столетиями и разделить сменяющиеся художественные направления в вытекающих одно из другого помещениях. В ходе подготовки были сфотографированы все работы, что дало возможность виртуально разместить произведения искусства по помещениям, продумать акценты и выработать основной облик экспозиции. Были осмотрены рамы всех экспонатов и по необходимости были заказаны новые. В новые рамы и паспарту была «одета» вся экспозиция графики. Сообща были разработаны режимы освещения этажей и размещение кабелей, выбраны светильники и уточнено их количество. В то же время, пришлось учитывать то обстоятельство, что при освещении музейных залов действуют очень строгие правила, поэтому можно было играть только с температурой света: теплое освещение в ранний период и холодное в поздний.

Комплектуемый из модулей диван Black Диванный комплект Black Автор: Тийна Манг

EESTI SISEARHITEKTIDE LIIDU AASTAPREEMIA 2006

Black – это большой диван с массивными подлокотниками и мягкими подушками, который по определению автора можно назвать и «объемным объектом в помещении». Проектируя диван Black, Тийна Манг ставила цель, чтобы он имел хорошие пропорции, радующий глаз внешний вид и высокую степень комфортности, а также технологически и функционально логическую конструкцию. Диван состоит из многих комбинируемых между собой частей, что дает возможность размещать его в помещении различным образом. Особенно благородно диван Black смотрится в сверхдлинном 3,5-метровом варианте. Его можно использовать и как спальное место: если убрать подушки, глубины для этого будет достаточно. Материалом для каркаса служит древесина и фанера, и во внутреннем устройстве имеются все материалы, которые должны быть в качественной мягкой мебели: металлические пружины, высококачественный поролон и прокладочные ткани. В качестве обивочного материала рекомендуется использовать одноцветную ткань.

Светильник «Сатурн», Скоторый создал зараженный астрологическим микробом дизайнер Тармо Луйск, без сомнения, инспирирован одной из самых привлекательных планет галактики. Однако, у этого светильника серийного производства, кроме эффектного внешнего вида, имеются еще и различные практические свойства, которые делают его использование творческим и игровым. В принципе, каждый человек может сам создать люстру в духе футуристической космической эстетики 1960-х годов. В центре «Сатурна» находится круглый металлический шар (красный или черный), вокруг него металлические трубки, на которые можно крепить лампочки и, при желании, менять направления. Можно выбрать обычный прозрачный провод или спиральный провод в духе ретро. Провода можно оставить свисающими вниз или положить их на кольца, лампочку можно направить вверх или вниз. В соответствии с расположением лампочек и проводов светильнику можно придать разные настроения: либо это люстра с торжественно свисающими лампами для жилой комнаты, либо лампа с потешными «рожками» для детской. Сам Тармо Луйск никак не хочет называть созданное им произведение искусства люстрой, а лишь просто называет его «веселой лампой».

Юмористическая идея настенного светильника Mr. Note родилась у дизайнера Тармо Луйска когда организаторы Дизайнерской ночи попросили его сделать световую инсталляцию для башни Койсмяэ. Старых идей Луйск не хотел использовать и, в результате долгих размышлений, в голове у плодовитого дизайнера светильников загорелась лампочка: нужно сделать светильник в виде головы умного человека с высоким лбом, на который можно наклеить бумажные памятки post-it. На человеческой голове имеется третий глаз или сенсорный датчик на движение, который зажигает лампочку, реагируя на движение человека. Процесс изготовления головы был довольно трудным. Для передачи застывших эмоций и детальных черт лица Луйск вылущил форму из дерева и залил ее пластиком, используя вакуумный метод. Образцом серьезного и умного лица для дизайнера стали анатомические рисунки Леонардо да Винчи, среди которых он искал голову с достаточно большим черепом, под которым уместились бы необходимая техника и провода. В интересах эффектности инсталляции все головы были сделаны черного цвета, однако их можно отливать из пластика любого цвета. Настенную лампу привлекательной и юмористической формы можно использовать и в качестве источника света, и как произведение искусства, а также и в более практических целях: оставить прикрепленные к ней сообщения – они не останутся незамеченными.

165

128

Уникальный предмет. Серия светильников Taara. Авторы: Янно Роос и Андрес Лаби, Ruumilabor OÜ

130

Стул как бумеранг Кресло Бумеранг Автор: Раймо Сау

132

Мебель здании Государственного суда Эстонской Республики

Зал суда с мебелью из темного дерева, зелеными стенами и белоснежными колоннами с ионическими капителями внушает почтительность, но, в то же время, и торжественность – именно таким должно быть помещение, в котором вершится правосудие. Помещения здания, решенные под разным стилистическим углом, создают целостную, гармоничную и световую насыщенность, соответствующую содержанию почтенного представительского здания. Проектирование и перестраивание здания было посвоему проблематичным, но и интересным, поскольку все помещения дома, которые повторяет уличный фасад, имеют ромбовидную форму, прямых углов в них практически не найти.

Тарту, Лосси 17 Автор: Сирье Парве, Ruumidisain OÜ

У архитекторов интерьера Янно Рооса и Андреса Лаби из Ruumilabor возникла идея создания серии светильников Taara, когда они смотрели на стоящие в углу бутылки и стеклянные банки и размышляли на очень популярную сейчас тему «re-use», т.е. повторного использования: как вдохнуть в старую, казалось бы, ненужную вещь новую жизнь, сделать ее интересной и, прежде всего, практичной дизайнерской вещью.

166

Возникшая ценная идея не осталась просто на бумаге или в голове, а была реализована. В результате получилось несколько разных типов светильников, основными компонентами которых являются бутылки или стеклянные банки, источник света и абажур. Ножкой для лампы может служить любая бутылка из-под вина или воды, пустая или полная. Элементом, скрепляющим бутылку с электрической лампочкой, являются металлические кольца, напоминающие пробку от винной бутылки, которую можно легко открутить, чтобы опустошить или заменить бутылку. Для прототипа авторы выбрали классический черный абажур в форме трапеции, но в зависимости от помещения и желания он может быть какой угодно формы и цвета. С практической стороны светильник можно использовать и как держатель для бутылок, например, для экспонирования дорогих вин. Генераторы идей из Ruumilabor постоянно работают в направлении создания лучшей и удобной для пользования реализации идеи светильника Taara. Конкретный прототип – это только один из возможных вариантов. У одного светильника источник света помещен, например, внутри бутылки, и она излучает своеобразный, уютный и теплый свет. Важно иметь находчивую и возвышенную идею бережного отношения к природе, для реализации которой можно использовать все возможные средства и формы.

Сначала был совместный финско-эстонский проект, целью которого являлась разработка кресла для пожилых людей. Из четырех эскизных проектов Раймо Сау северные соседи выбрали кресло-качалку Memory. Но поскольку оно имело сравнительно сложную конструкцию, что повлияло бы и на стоимость, автор решил развить проект стула Бумеранг, который был проще, мобильнее и больше подходил для серийного производства. Почему Бумеранг? Название вытекает из формы стула, так как боковые детали напоминают скрещенные бумеранги. Однако такое название дает и другой намек: также как бумеранг при броске возвращается, происходит и с модой на мебель. Форма и отделка стула напоминают мебельный дизайн полувековой давности, что вновь вызывает интерес. Стул без труда складывается и раскладывается, и в упакованном виде занимает мало места. Детали изготовлены из фанеры толщиной 36 мм, которую покрывает шпон венге. Для отделки используется глянцевый полиэфирный лак. Основание, на которое опирается матрац, сделано из двухслойных фанерных реек, которые соединены текстильной лентой. Так формируется гибкая пластина, которая в упаковке имеет плоскую форму.

Здание больницы на Тоомемяэ, в Тарту, в середине 1990-х годов начали модернизировать для государственного суда под руководством архитектора по интерьеру Сирье Парве (Ruumidisain). В 2002 году, когда для помещений государственного суда освободился и первый этаж, были начаты дополнительные работы по обновлению и перестройке. Перестройка была тотальной, ее цель состояла в том, чтобы поменять вентиляцию и освещение, изменить функцию рабочих помещений, их размер и расположение, а также из бывшего зала суда спланировать библиотеку и малый зал суда. В части общего строительства были оштукатурены стены, заменены полы и декорированы потолки 2-го этажа, помещения сделаны более жизнерадостными, в пастельных тонах. Мебель помещении обновили. Поскольку здание, построенное в стиле классицизма, представляет собой архитектурную ценность, то сочли важным, чтобы внутреннее оформление было неустаревающим и вписывалось в историческую атмосферу здания. При выборе цветовой гаммы помещений исходили из принципа, что в помещениях, расположенных на северной стороне, следует использовать теплые тона, на южной стороне – холодные тона. Можно привести три принципа оформления: служебные помещения сделаны с современной мебелью и светильниками, представительские помещения и помещения для судей были решены в более солидном ключе, с более консервативной мебелью, в залах суда была установлена отреставрированная старая мебель и мебель, изготовленная по старым образцам. Мебель, покрытую мореным светлым дубовым шпоном, (кроме залов суда), изготовили по специальным чертежам архитектора интерьера.

140

Частный дом на границе Таллинна Частный дом Таллинн Оформление интерьера: Терье Кивист, дизайнерское бюро Link Этот частный дом родился как результат единого видения всех участвующих сторон. Владельцы, оба занятые в сфере информационных технологий, хотели видеть свой дом спокойным и гармоничным, свободным от чрезмерного количества деталей и шума, чтобы чувствовать себя в нем свободно после беспокойного рабочего дня. Проектировщикам, архитектору Кале Рыымусу и дизайнеру интерьера Терье Кивист были близки образ мыслей и идеи заказчика. С этого момента началась гибкая, творческая и принесшая всем удовлетворение совместная работа. Двухэтажный дом стоит лицом к лесу. Туда выходят высокие окна гостиной и зимнего сада, что позволяет любоваться красотой природы и принимать участие в смене времен года. Окна кухни выходят на улицу.

167

Фасад дома оживляют светлая штукатурка и березовая фанера. Идея дизайнера заключалась в том, чтобы внести эти же материалы в интерьер для достижения равновесия и целостности. Так березовая древесина и заняла ведущую позицию среди материалов во всех возможных версиях: стены и потолки покрывают плиты из березовой фанеры, полы нижнего этажа покрыты березовым паркетом, на втором этаже свою красоту демонстрирует березовая доска, которой покрыт пол расположенного там просторного спортивного зала (хозяин дома увлекается tai-chi, и спортивный зал был его особым желанием). Здесь также находится мебель из шпона, разумеется, березового.

168

При выборе других отделочных материалов дизайнер также исходила из их натуральности и природного происхождения: полу из тикового дерева в ванной комнате аккомпанирует т.н. немецкий плитняк в ванной комнате, в спальне создают гармоничное сочетание бамбуковые обои и пробковый пол. Последний сам по себе являлся целью. Хозяин дома во время строительства внимательно следил за тем, чтобы видимые и невидимые опасности были исключены. Одним из факторов, влияющих на здоровье, он считает электрические поля, которые организм воспринимает. Поскольку спальня расположена прямо над кухней, помещения пришлось изолировать, для чего, по его мнению, больше всего подходит пробковый слой (по этой же причине все выключатели работают на низком напряжении, и проводов под напряжением в доме настолько мало, насколько это возможно; ток поступает в электрическую розетку только тогда, когда к ней подключается “потребитель” – утюг, настольная лампа и т.п.). Для конечного результата пошло на пользу то, что Терье Кивист была вовлечена в проект в самой его начальной стадии, когда были возведены только стены. Это позволило оставить на виду кирпичную стену под штукатуркой, подвинуть внутренние стены кабинета в соответствии с мебелью и оставить открытыми красивые несущие балки из клееной древесины на втором этаже. Дизайнер интерьера выражает признательность и строителю, который предложил много хороших технических решений.

148

Торговый центр Spice в Риге Оформление интерьера: Айвар Оя, ассистент: Рийн Луук

Авторами современного, насыщенного светом интерьера торгового центра Spice, расположенного в Риге, на западном берегу реки Даугавы, в центре динамично развивающейся части города, являются архитекторы интерьера Айвар Оя и Рийн Луук. В этом крупнейшем в Риге торговом центре магазины, помещения для свободного времени и развлечений размещаются на площади 50 000 кв. метров. Как и большинство современных торговых центров, Spice спроектирован по принципу города в городе. Посетитель, вошедший в дверь торгового центра, должен почувствовать себя так, как будто он попал в какой-то экзотический чужой город. Эту концепцию поддерживают зеленые растения и пальмы, стоящие на каменных полах. «Улицы» Spice соединяются в три просторных атриума с высокими потолками, которые тем более имитируют городские площади, что там имеются места для питания и детали, связанные с развлечениями: сцена, площадки с водными каскадами и экспозициями. В торговом центре удивительно много воздуха, простора и света, поскольку потолки атриума составлены из стеклянных окон. Чтобы изумительные бутики и магазины выделялись на фоне всей этой пестроты, коридоры и атриумы имеют теплые светлые тона. Однако чтобы общее впечатление не было слишком пестрым, и сохранилась целостность, архитектор интерьера декорировал и фасады всех магазинов. Большинство фасадов представляют собой витринное стекло от пола до потолка, на части фасадов поверхность стен выложена еще и фактурными керамическими плитками. При поиске светового решения за основу бралась норма светопроницаемости для торговых площадей. Мягкое освещение, спрятанное в круглых кассетах карнизов, расположенных в углублениях потолка торговых улиц, помогает движению и создает уютную атмосферу.

169