RUUMIPILT 2007

Page 1

Tamm ja Asi

Tamm ja Asi



toetajad


ESL Eesti parimad interjöörid ja disain 2007 Ruumipilt

Vastutav väljaandja Priit Põldme

Kujundus ja küljendus Velvet

Fotod Velvet Stuudiod Kaido Haagen lk 90-99, 148-149 Ingmar Muusikus lk 100-105 Kalle Veesaar lk 150-153

Tekstid Maris Takk Ell-Maaja Randküla Stina Sarapuu Toimetaja Hele Tigane

Tõlge A&A Lingua OÜ / inglise keel Translator OÜ, Sergei Akopjan / vene keel

Väljaandja Eesti Sisearhitektide Liit 2008 ISSN 1736-4493

Ruumipilt on Eesti Sisearhitektide Liidule kuuluv kaubamärk

Ruumipilt 2007

Eesti parimad interjöörid ja disain Estonia's Best Interior Design Projects and Products Лучшие интерьеры и промышленный дизайн эс тонии


Sisukord Contents

16

Lotte Lasteaed

64

112

Athena konverentsi- ja kultuurikeskus, restoran Volga

148

Istemööbel Sheff

Tallinna sünagoog

72

Hotell Swissôtel Tallinn

120

Eesti Lastekirjanduse Keskus

150

Vabariigi Valitsuse istungitesaali mööbel

36

Tallinna Inglise kolledži spordihoone

84

Rokibaar Underground

130

Sakubü bürooruumid

154

Valgusti hotellis Swissôtel

44

50

Restoran Buenos Aires

Haabersti vaba aja keskus

90

Hotell Telegraaf

134

KOKO Arhitektide bürooruumid

156

Valgusti Origami Fiskostari büroos

100

Tamm ja Asi

Ööklubi Club von Überblingen

26

Tamm jaLaAsi Kohvik-restoran C'est Vie

142

Sisearhitektid Väino Tamm ja Vello Asi. Näitusekataloog.

160

Резюме

56

Arigato Spordiklubi

106

Vanalinna Hariduskolleegiumi gümnaasium

146

Valgusti Labak


7. aprill 2008

ESL AASTAPREEMIA 2007 ŽÜRII KOOSOLEKU PROTOKOLL

ESL AASTAPREEMIA KONKURSS 2007 ŽÜRII

Sellel aastal laekus konkursile 32 tööd. Žürii valis neist konkursi esimeses etapis ESL aastapreemia 2007. aasta nominentideks välja 22 tööd. Žürii otsustas välja anda 5 preemiat.

ÜHISKONDLIKU INTERJÖÖRI PREEMIA

AJALOOLISE INTERJÖÖRI PREEMIA

BÜROOINTERJÖÖRI PREEMIA

PUBLITSISTIKA PREEMIA

ERIPREEMIA

JAN-JOONAS GRAPS-GRAFS sisearhitekt-disainer, žürii esimees

Tea Tammelaan, Malle Jürgenson, Krista Lepland

Külli Salum, Riina Harik

Urmo Vaikla, Tüüne-Kristin Vaikla

Karen Jagodin, Tiit Jürna

Margus Mänd

HANNES PRAKS sisearhitekt

LOTTE LASTEAED

HOTELL TELEGRAAF

SAKUBÜ BÜROO

NÄITUSEKATALOOG “Tamm ja Asi”

KLUBI UNDERGROUND

MAARJA VALK-FALK sisearhitekt

Lasteaia Lotte ruumilahendus on arhitektuuritundlik ning detailid leidlikud – tulemuseks on loov, lapsemeelne ja helge kooslus. Öeldi, et lapsed ei tahagi sellest lasteaiast enam koju minna.

Hotell Telegraaf on hea maitse piiril balansseeriv rafineeritud ruumiteos, millest õhkub suurlinlikku vaimu ja dekadentlikku pidulikkust. Autorid on naiseliku nüansirikkuse keeranud siin viimse võllini.

Asine asi. Ehe tagasivaade suurmeeste loomingule, mis tekitab kihvatuse ise rapidograaf haarata...

Klubi Underground Tartus on koht, mille sisekujunduses pole kasutatud professionaali abi, kuid tulemus on toimiv ja isikupärane. Siin on maskuliinset stiili, robustset viimistlematust ja autentset tunnet.

Kaastunnustus hoone arhitektidele büroost KavaKava! See on suurepärane näide arhitekti ja sisekujundaja koostööst – põnev ruum ja mänguline sisekujundus loovad toreda terviku. Kataloogikauba valimise asemel on mindud teist teed: maja väikesekasvulistele kasutajatele mõeldes on disainitud hulk originaalmööblit ja ka uudseid sisekujunduslikke detaile.

Kaasaegne turismitööstus müüb eelkõige elamusi ja meeleolu, unustust ja originaalsust – seda kõike maja moodsat arhitektuuri neobarokiga sünteesiv hotell Telegraaf pakub. Efektne meeleoluruum. Kaastunnustus arhitekt Martin Auninile!

Büroo põrandapindala ei pea ulatuma sadadesse ruutmeetritesse, vaid võib olla ka näiteks ainult 26 m²(!), nagu on kinnisvarafirmal Sakubü. See ruum on tõeline pärl, maiuspala pisiinterjööride austajatele. Juhuslikke elemente siin ei kohta, iga disainitoll on täpselt paika rihitud.

See lasteaed on suurepärane tõestus kohaliku omavalitsuse suutlikkusest ja heast tahtest tellida kvaliteetset (sise)arhitektuuri, et panustada ühiskonna kõige väiksemate liikmete ruumitaju arendamisse.

Eesti sisearhitektuuri ajaloost kõnelevaid raamatuid pole kuigi palju. Väino Tamme ning Vello Asi loomingu kokkuvõte ühtede kaante vahel tundub seetõttu suisa vältimatult vajaliku esimese pääsukesena. Kes siis veel. Karen Jagodini korrektset teksti vormistab Tiit Jürna modernistlikult selge joonega graafiline kujundus.

Selle preemia andmisega kutsub žürii üles andekaid ruumikunstnikke oma töid laiema avalikkusega jagama. Kust jookseb piir sise- ja isekujunduse vahel? Kas ruumikujundus on vaid kõrgprofessionaalide mängumaa? Millest sõltub ruumi kasutusmugavus, originaalsus ja atmosfäär – vahel on see kasutajate, kujundajate ning tellijate loodud piireületav sulam, tavapärast ruumi loomishierarhiat eirav sündmus. Need “isetekkelised” ruumid pole kunagi anonüümsed ega steriilsed – vahetu katsetamise teel sündinud keskkond on elav ning arenev.

OTT KADARIK arhitekt ANDRES PÕIME arhitekt TRIIN TÕRS-OJARI arhitektuuriteoreetik JÜRI LUKAS insener, preemiafondi esindaja


7. April 2008

ESTONIAN SOCIETY OF INTERIOR ARCHITECTS ANNUAL AWARD 2007: OFFICIAL MINUTES OF THE MEETING OF THE JURY

ESTONIAN SOCIETY OF INTERIOR ARCHITECTS ANNUAL PRIZE 2007 THE JURY

This year 32 entries were received. In the first round of the competition, the jury selected 22 entries as nominees for the ESIA annual award for 2007. The jury decided to confer five awards.

BEST INTERIOR IN A PUBLIC BUILDING

BEST HISTORICAL INTERIOR

BEST OFFICE INTERIOR

PRIZE FOR PUBLISHING

SPECIAL PRIZE

Tea Tammelaan, Malle Jürgenson, Krista Lepland

Külli Salum, Riina Harik

Urmo Vaikla, Tüüne-Kristin Vaikla

Karen Jagodin, Tiit Jürna

Margus Mänd

LOTTE KINDERGARTEN

HOTEL TELEGRAAF

SAKUBÜ OFFICE

Lotte’s rooms are laid out in an architecturally sensitive manner and the details are ingenious. The result is a creative, childlike and bright combination. Some even said that the children would not want to come home from this kindergarten.

Hotell Telegraaf is a refined work of interior design, gracefully poised on the line of good taste. It emits a cosmopolitan spirit and decadent formality. The creators have gone to the ultimate degree in terms of endowing the space with a feminine richness of nuance.

For an office, floor space does not have to extend into the hundreds of square metres; it can, for instance, be only 26 m² (!), which is the case with Sakubü real estate firm. This space is a true pearl, a treat for devotees of miniature interiors. There are no random elements; every inch of design has been precisely put in place.

Acknowledgement should also be made to the building’s architects, who are from KavaKava. This is a great example of cooperation between architects and interior designers – an exciting space and playful interior design come together here to form a superb whole. Instead of choosing something out of a catalogue, Lotte’s creators went in another direction – they thought about the main beneficiaries of the building, with their shorter stature, and created a great amount of original furniture and novel interior design components. This kindergarten is a great example of capability and good intentions on the part of local government, which saw fit to order high-quality custom interior architecture to help develop a sense of space in some of society’s smallest members.

JAN-JOONAS GRAPS-GRAFS interior architect-designer, jury chairman HANNES PRAKS interior architect

Above all, the modern tourism industry is a purveyor of experience and atmosphere, escapism and originality; and the Telegraaf, with its synthesis of modern architecture and the neo-Baroque, offers the entire package. This is captivating moodspace at its best. The architect, Martin Aunin, should also be acknowledged for his work.

EXHIBITION CATALOGUE “Tamm ja Asi” A professional, genuine retrospective of the work of two giants which will fill just about anyone with a desire to reach for drafting tools. There are few books about the history of Estonian interior architecture. For this reason, this survey of Väino Tamm and Vello Asi’s work bound in one volume seems downright indispensable. Who else but they would deserve such an unprecedented study? Karen Jagodin’s bright prose is moulded by Tiit Jürna’s modernistically clear graphic design.

UNDERGROUND CLUB Underground, a club in Tartu, did not rely on the assistance of professionals for its interior design; yet the result works, and has a personal touch. It evinces a masculine style, robust unfinished surfaces and a feeling of authenticity. By awarding this prize, the jury calls on talented interior artists to share their work with the public at large. Where does the line between interior and DIY design run? Is interior design just a playground for accomplished professionals? What does the ease of use, originality and atmosphere of a space depend on – sometimes it is a border-transcending alloy of the work of users, designers and clients, sometimes it is an event that flouts the conventional hierarchy for creating space. Such “spontaneous” spaces are never anonymous or sterile – an environment born through direct experimentation is living and growing.

MAARJA VALK-FALK interior architect OTT KADARIK architect ANDRES PÕIME architect TRIIN TÕRS-OJARI architecture theoretician JÜRI LUKAS engineer, representative of the prize fund


7 апреля 2008

ПРОТОКОЛ СОБРАНИЯ ЖЮРИ КОНКУРСА НА СОИСКАНИЕ ПРЕМИИ ЭСТОНСКОГО СОЮЗА АРХИТЕКТОРОВ ИНТЕРЬЕРА (ЭСАИ) ЗА 2007 ГОД

ЖЮРИ КОНКУРСА НА СОИСКАНИЕ ПРЕМИИ ГОДА 2007 ЭСТОНСКОГО СОЮЗА АРХИТЕКТОРОВ ИНТЕРЬЕРА

В этом году на конкурс было представлено 32 работы. На первом этапе конкурса жюри выбрало из них в качестве номинантов на получение премии года ЭСАИ 22 работы. Жюри постановило вручить 5 премий.

ПРЕМИЯ ЗА ОБЩЕСТВЕННЫЙ ИНТЕРЬЕР

ПРЕМИЯ ЗА ИСТОРИЧЕСКИЙ ИНТЕРЬЕР

ПРЕМИЯ ЗА ИНТЕРЬЕР БЮРО

ПРЕМИЯ ЗА ПУБЛИЦИСТИКУ

СПЕЦИАЛЬНАЯ ПРЕМИЯ

Теа Таммелаан, Малле Юргенсон, Криста Лепланд

Кюлли Салум, Рийна Харик

Урмо Вайкла, Тюуне-Кристин Вайкла

Карен Ягодин, Тийт Юрна

Маргус Мянд

ДЕТСКИЙ САД LOTTE

ОТЕЛЬ TELEGRAAF

БЮРО SAKUBÜ

ВЫСТАВОЧНЫЙ КАТАЛОГ «Tamm ja Asi»

КЛУБ UNDERGROUND

Детский сад Lotte имеет архитектурно чуткое пространственное решение с находчивыми деталями – результат получился творческий, ребяческий и светлый. Говорят, что дети больше не хотят уходить домой из детского сада. Выражаем признательность архитекторам здания из бюро KavaKava! Это прекрасный пример сотрудничества архитектора и дизайнера интерьера – занимательное помещение и игровой интерьер вместе создают прекрасный ансамбль. Вместо выбора товара по каталогу дизайнеры пошли другим путем: думая о маленьких обитателях этого дома, было сконструировано большое количество оригинальной мебели и новаторских деталей интерьера.

Отель Telegraaf – это балансируемый на грани хорошего вкуса рафинированный интерьер, в котором ощущуется дух большого города и декадентская помпезность. Женственное богатство нюансов закручено авторами до предела. Современная туристическая индустрия продает прежде всего впечатления и настроение, забвение и оригинальность – все это предлагает отель Telegraaf, синтезирущий в себе модную архитектуру здания необарокко. Эффектное пространство, создающее эмоциональный настрой. Признательность архитектору Мартину Аунину!

Площадь бюро не обязательно должа составлять сотни квадратных метров, она может быть, например, 26 м²(!), как у бюро недвижимости Sakubü. Это помещение – настоящая жемчужина, лакомый кусок для почитателей маленьких интерьеров. Здесь нет случайных элементов, каждый дюйм дизайна точно продуман.

Стоящая вещь. Настоящий эксурс в творчество великих людей, вызывающий желание самому взять в руки рапидограф...

Клуб Underground в Тарту – это место, в дизайне интерьера которого не воспользовались помощью профессионала, однако результат получился действенным и своеобразным. Здесь присутствуют мужественный стиль, грубоватая работа и аутентичность. Вручением этой премии жюри призывает талантливых дизайнеров интерьера поделиться своими работами с широкой общественностью. Где проходит граница между дизайном интерьера и самодизайном? Является ли дизайн интерьера полем деятельности только профессионалов высокого класса?

Это детский сад является прекрасным доказательством возможностей и желания местного самоуправления заказать качественную архитектуру(интерьера), чтобы внести вклад в развитие пространственного восприятия самых маленьких членов общества.

ЯН-ЙООНАС ГРАПС -ГРАФС архитектор интерьера-дизайнер, председатель жюри ХАННЕС ПРАКС архитектор интерьера

Книг, рассказывающих об истории архитектуры интерьера Эстонии, совсем не много. Поэтому представленная в одной книге ретроспектива творчества Вяйно Тамме и Велло Аси неизбежно оказалась первой ласточкой. Кто же еще. Корректный текст Карен Ягодин заключен в графическое оформление с модернистски четкими линиями Тийта Юрна.

Отчего зависит удобство эксплуатации помещения, его оригинальность и атмосфера – иногда это созданный пользователями, дизайнерами и заказчиками сверхъестественный сплав, событие, игнорирующее обычную иерархию создания пространства. Такие «самосозданные» помещения никогда не являются анонимными или стерильным – среда, созданная путем непосредственных проб, всегда бывает живой и развивающейся.

МААРЬЯ ВАЛК-ФАЛК архитектор интерьера ОТТЬ КАДАРИК архитектор АНДРЕС ПЫЙМЕ архитектор ТРИЙН ТЫРС-ОЯРИ теоретик архитектуры ЮРИ ЛУКАС инженер, представитель премиального фонда


Ühiskondlik interjöör

14

Lotte Lasteaed • Tallinna sünagoog • Tallinna Inglise kolledži spordihoone • Restoran Buenos Aires • Haabersti vaba aja keskus • Arigato Spordiklubi • Ööklubi Club von Überblingen • Hotell Swissôtel Tallinn • Rokibaar Underground

ühiskondlik interjöör

15


Lotte Lasteaed EESTI SISEARHITEKTIDE LIIDU AASTAPREEMIA 2007

Lotte kindergarten

Ida 8, Tartu

16

Arhitektid: Siiri Vallner ja Indrek Peil Sisearhitektid: Tea Tammelaan, Malle Jürgenson, Krista Lepland ja Sirli Ehari

SIRLI EHARI

TEA TAMMELAAN

MALLE JÜRGENSON

Lõpetanud 2005 Eesti Kunstiakadeemia tootedisainerina

Lõpetanud 1988 Eesti Kunstiakadeemia (tollal ERKI) sisearhitektina

Lõpetanud 1986 Eesti Kunstiakadeemia (tollal ERKI) sisearhitektina

POP Partner OÜ / disainer

Laika, Belka & Strelka OÜ / sisearhitekt

Laika, Belka & Strelka OÜ / sisearhitekt

Tähtsamad tööd: Uue tooteseeria Fellin loomine koostöös Sixten Heidmetsaga, 2006 • Kalevi kohviku sisekujundus Tallinna Kaubamajas koostöös Anne Rudanovskiga, valgustite ja mööbli disain, 2004 • Näitusel “Light.Things” osalemine Helsingis ja Berliinis, 2004

Tähtsamad ühiselt tehtud tööd:

KRISTA LEPLAND Lõpetanud 1990 Eesti Kunstiakadeemia (tollal ERKI) maalikunstnikuna Laika, Belka & Strelka OÜ / sisearhitekt

ühiskondlik interjöör

Lotte Lasteaed

Eesti Maanteemuuseum (ekspositsioon ning sisekujundus) • Tartu Jaani kiriku sisekujundus/sisustus • Tartu Mänguasjamuuseum (ekspositsioon ning sisekujundus) • Tallinna Linnamuuseum (ekspositsioon) • Juuniküüditamise suurnäitus “14. juuni 1940” Kanuti Gildi hoones (kujundus ja teostus)

17

Lotte on sõbralik koeratüdruk Janno Põldmaa ja Heiki Ernitsa multifilmides, kelle nimi mõjub tänastele lastele kui võlusõna. Lotte lasteaeda minema lapsi vaevalt et hommikuti veenma peab – seda võlusõna kuuldes taltuvad ka kõige tõrksamad põngerjad. Esimene pärast nõukogudeaega Tartus valminud lasteaed, mille siselahenduse on loonud Malle Jürgenson, Tea Tammelaan ning Krista Lepland sisearhitektuuribüroost Laika, Belka & Strelka ning disainer Sirli Ehari, pakub oma noorele “klientuurile” rohkesti avastamisrõõmu, sama palju ka täiskasvanutele.

Lotte is a friendly dog-girl in a series of animated films by Janno Põldmaa and Heiki Ernits, whose name is like a magic word for today’s children. Surely children don’t have to be coaxed to get them to go to Lotte kindergarten in the mornings – hearing the word should placate even the most recalcitrant tyke. The first new kindergarten since Soviet times in Tartu, featuring an interior design by Malle Jürgenson, Tea Tammelaan and Krista Lepland from the interior architecture offices of Laika, Belka & Strelka, and designer Sirli Ehari – Lotte offers its young “clientele” many joys of discovery, and just as many for adults.


Põhiplaanilt kuue kroonlehega lilleõit meenutav hoone (arhitektid Siiri Vallner ja Indrek Peil) mahutab kuus rühma, mis on kahekaupa paigutatud kolme “kroonlehte”. Ülejäänud kolmes on koha leidnud personaliruumid ning tegevustoad. Keskele jääb “õiesüdamik” – suure saalina kasutusel olev aatrium, mis ammutab valgust lehtrikujulistest valguskaevudest. Betoonist laetalade vahelt leiab Sirli Ehari disainitud kolmeharulised valgustid – need on loodud just Lotte lasteaeda.

18

Reminiscent of a blossom with six petals, the building (architects Siiri Vallner and Indrek Peil) houses six classes, which are accommodated by pairs in three of the “petals”. The remaining three house personnel rooms and activity rooms. In the middle is the centre of the flower – an atrium used as a big room, which receives light from funnel-shaped light shafts. Between the concrete ceiling beams are trifurcate lights designed by Sirli Ehari – made specially for Lotte kindergarten.

19

ühiskondlik interjöör

Lotte Lasteaed


Ümber aatriumi looklevas mängukoridoris saavad lapsed seigelda köietihnikus, ronida üle küngaste või uurida veesilmas igasugust värvi kivikesi. Tehismaastik on vihjeline, ergutades lapsi loovalt mõtlema.

20

In the play corridor that meanders around the atrium, children can have adventures in a thicket of ropes, climb over small hills, or play with stones in all colours in a small pond. The artificial landscape leaves much to the imagination, and encourages children to think creatively.

21

ühiskondlik interjöör

Lotte Lasteaed


Värvidega siin majas üle pingutatud ei ole. Lisaks laste töödele elustab naturaalset puitu ning betooni põrandatelt ustele “kasvav” mururoheline, mis aknast välja vaadates toob justkui õue tuppa. Värvilised aknakolmnurgad tõestavad, et Lotte on lasteaed lastele: kõigis mõõtmetes on arvestatud laste pikkuse ning silmade kõrgusega. Nõnda ka mööbli puhul. Ebatavaline hoone esitas teistsugused nõuded ka sisustusele, mis suures osas on valminud sisearhitektide jooniste järgi.

22

Colours have not been used to excess here. In addition to artwork by the children, the natural wood and concrete is enlivened by a grassy-green colour appearing to “grow” from the floors to the doors, which looking out the window, seems to bring a piece of the lawn inside. Colourful window triangles show that Lotte is a kindergarten for kinder: all of the dimensions take children’s heights and eyelevel into account. That is also the case with the furniture. The unusual building posed different sorts of requirements for furnishings, which in large part were custom-made according to the interior architects’ drawings.

23

ühiskondlik interjöör

Lotte Lasteaed


24

25

ühiskondlik interjöör

Lotte Lasteaed


Eelmisel aastal Tallinnasse Karu tänavale kerkinud sünagoog väärib tähelepanu mitmel põhjusel. Kõigepealt sündmus ise: pärast rohkem kui 60 aastat kestnud vaheaega sai juudi kogukond endale taas traditsioonidele vastava pühakoja. Seejärel hoone arhitektuur (arhitektid LembitKaur Stöör ja Tõnis Kimmel), mis vabana konventsionaalsusest ühendab uudse ja traditsioonilise ning toob linnapilti värskust ja põnevust. Punkti i-le paneb Liis Lindvere ja Raili Palingu loodud sisekujundus, mis seob hoone eksterjööri ja interjööri tervikuks.

Tallinna sünagoog The Tallinn Synagogue

26

Karu 16, Tallinn

Arhitektid: Lembit-Kaur Stöör ja Tõnis Kimmel Sisearhitektid: Liis Lindvere ja Raili Paling

Liis Lindvere

Raili Paling

Lõpetanud 2001 Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektina

Lõpetanud 2001 Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektina

KOKO Arhitektid / sisearhitekt

KOKO Arhitektid / sisearhitekt

Tähtsamad tööd:

Tähtsamad tööd:

2007 Tallinna sünagoog • Tallinna Inglise kolledži spordihoone

2007 Tallinna sünagoog • Tallinna Inglise kolledži spordihoone • Hotelli Arensburg juurdeehitus Kuressaares

2006 Fahle maja sisekujundusprojekt • Brilliant Marketing & Communicationsi ja Broadline'i kontor • Ajalehe Sakala toimetus 2005 Hotell Jurmala Spa

ühiskondlik interjöör

2006 Ajalehe Sakala toimetus 2005 Hotell Merchants House Tallinnas 2004 Georg Ots Spa Hotel Kuressaares

Tallinna sünagoog

The synagogue erected in Karu tänav in Tallinn last year deserves attention for several reasons. First of all, the event itself: after an interruption of more than 60 years, the Jewish Community in Estonia again has a temple that conforms to traditions. Second, the building’s architecture (Lembit-Kaur Stöör and Tõnis Kimmel) which, being free of conventionality, unites novel and traditional aspects and brings freshness and excitement to the cityscape. The ‘i’ is dotted by the interior design by Liis Lindvere and Raili Paling, which unites the exterior and interior into a whole.

27


Sakraalehitise projekteerimine on igale arhitektile tõsine väljakutse. Vormid-detailid, mis edastavad ühe või teise usundi sõnumit, on teisest kultuuriruumist tulnule võõrad. Seega tuleb põhjalikult süüvida ajalukku, kombestikku ja sümboolikasse. Sisearhitektidele Liis Lindverele ja Raili Palingule olid tellijad teekonnal läbi juudi usundi rituaalide ja sümboolika suurepärasteks saatjateks. Koostöö kujunes väga elavaks ja usalduslikuks.

28

Esimesena köidab sünagoogi siseneja tähelepanu peauks, mida kaunistab intarsiatehnikas granaatõunapuu. Sama motiiv läbib kogu sünagoogi, muutudes selle sümboliks. Granaatõunapuuni ei jõutud sugugi kohe. Ideid otsides ja materjali kogudes selgus, et sünagoogis tohib kasutada palju vähem motiive kui näiteks ristiusu kirikutes. Lubatud on kujutada lilli, puuvilju ja juuda lõvi, inimest aga mitte. Katsetati ühe ja teise motiiviga, kuid tundus, et õiget nende hulgas pole. Lõpuks jäädi pidama granaatõunapuul, mis sümboliseerib juutide ühtekuuluvust ja on graafiliselt väga väljendusrikas. Ornamentika töötas välja sisekujundajate kolleeg, KOKO graafiline disainer Martin Lazarev.

ühiskondlik interjöör

Tallinna sünagoog

Designing a sacral building is a serious challenge for any architect. The forms and details that convey the message of a particular faith are foreign to those who come from a different cultural space. Thus it is necessary to delve thoroughly into the history, customs and iconography. For the interior architects Liis Lindvere and Raili Paling, the members of the Jewish community served as superb guides on their journey into the rites and symbols. Their collaboration proved very lively and was based on a foundation of mutual trust. The first thing that strikes a person entering the synagogue is the front door, which is decorated by a pomegranate tree done in intarsia. The same motif is repeated throughout the synagogue, and becomes its symbol. The pomegranate tree was not decided on immediately – not at all. As they looked for ideas and gathered materials, it emerged that the motifs that could be used in a synagogue were fewer than in the case of Christian churches. It is permitted to use flowers, fruit and the lion of Judea, but not the human form. Various motifs were tried out, but it seemed that the right one was not among them. Finally they settled on the pomegranate tree, which symbolizes Jewish unity and is very expressive as a graphic image. The ornamentation was developed by a colleague of the interior designers, KOKO’s graphic designer Martin Lazarev.

29


1. korrus

2. korrus

3. korrus

4. korrus

30

31

Sünagoogi ruumimõju on võimas. Rohked klaaspinnad ja katuseaknad täidavad ruumid valgusega ja loovad üleva tunde. Allkorrusele jääb vestibüül, mis toimib ka loengusaalina. Sünagoogisaal on viidud teisele korrusele. Kuna naised ja mehed ei tohi palvetamise ajal koos istuda, on naistele ehitatud rõdu. Suurimaks pilgupüüdjaks on galeriikäik ümber saali, mis eraldab palvele pühendunuid välismaailmast. Granaatõunapuu motiividega mahagonsein mõjub pitsilise ja õhulisena ning tekitab valguse-varju mänge.

ühiskondlik interjöör

Tallinna sünagoog

The spatial effect of the synagogue is compelling. Abundant glass surfaces and skylights fill the interior with light and create an exalted feeling. The lower storey has a vestibule that also serves as a lecture hall. The synagogue hall is on the second floor. As women and men may not sit together during prayer, a balcony was built for the women. The most eyecatching feature is the gallery-style walkway around the hall, which separates the devotees from the outside world. The mahogany wall with pomegranate tree motif leaves a lace-like, airy impression and creates a play of light and shadow.


Sakraalselt on sünagoogisaalis kõige tähtsam toorakapp, mille hõbedase mustriga uste taga hoitakse käsitsi kirjutatud toorarulle. Traditsiooni kohaselt peab toorakapp vaatama Jeruusalemma poole. Selle ees asub “kõnepult” – bima, mis on paigutatud ratastele, et selle saaks vajadusel, näiteks kontserdi korral, saalist välja lükata. Kontserdipaigana on sünagoog end igati tõestanud: saali suurepärase akustika eest tuleb tänada Eesti esiakustikut Linda Madalikku. 32

33

The most important part of the synagogue hall from a sacral perspective is the ark. The Torah scrolls are kept behind its silverpatterned doors. According to tradition, the ark should face Jerusalem. In front of it is the bima, or pulpit, which is on wheels so it can be pushed out of the hall if necessary, such as for a concert. The synagogue has proven its worth as a concert venue: Estonia’s top acoustician Linda Madalik is to be thanked for the superb acoustics.

ühiskondlik interjöör

Tallinna sünagoog


34

35

Sünagoogist ei puudu ka koššerrestoran ja naiste rituaalne kümbluskoht – mikvah. Viimane on rangelt privaatne kompleks, mille vastavust juudi traditsioonidele kontrollisid hoolikalt ala asjatundjad, rabid, kes selleks spetsiaalselt kohale sõitsid.

ühiskondlik interjöör

Tallinna sünagoog

Liis Lindverele ja Raili Palingule oli sünagoogi sisekujunduse loomine raske ülesanne. Kuna tegemist on ebahariliku objektiga, leidus neidki, kes autorite ideedes kahtlesid. Seda suurem on rõõm, et praegu peetakse Tallinna sünagoogi üheks kõige ilusamaks maailmas. Originaalsus võitis.

The synagogue also has a kosher restaurant and a mikvah – the ritual women’s bathing area. The latter is a strictly private complex, which was prepared under careful rabbinical supervision in accordance with Jewish traditions, by rabbis who travelled specially to Estonia for this purpose.

For Liis Lindvere and Raili Paling, creating the interior design for the synagogue was a difficult task. Since this is an unusual project, there were many who expressed doubt in the designers’ ideas. All the greater was the joy felt over the fact that the Tallinn Synagogue is now considered one of the most beautiful in the whole world. Originality proved victorious.


Tallinna Inglise kolledži spordihoone The Tallinn English College’s sports building

Estonia pst 10, Tallinn 36

Arhitektid: Lembit-Kaur Stöör ja Margus Maiste Sisearhitektid: Liisi Murula, Raili Paling ja Liis Lindvere

37

Liisi Murula

Raili Paling

Liis Lindvere

Lõpetanud 2000 Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektina

Lõpetanud 2001 Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektina

Lõpetanud 2001 Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektina

MARI OÜ / sisearhitekt

KOKO Arhitektid / sisearhitekt

KOKO Arhitektid / sisearhitekt

Tähtsamad tööd:

Tähtsamad tööd:

Tähtsamad tööd:

2007 Hotelli Arensburg juurdeehitus Kuressaares

2007 Tallinna sünagoog • Tallinna Inglise kolledži spordihoone

2006 Lavazza Training Class ja Lavazza Eesti bürooruumid

2007 Tallinna sünagoog • Tallinna Inglise kolledži spordihoone • Hotelli Arensburg juurdeehitus Kuressaares

2005 Hotell Merchants House Tallinnas

2006 Ajalehe Sakala toimetus

2004 Georg Ots Spa Hotel Kuressaares

2005 Hotell Merchants House Tallinnas

2001 Hotell Old Town's Maestros Tallinnas

2004 Georg Ots Spa Hotel Kuressaares

University of Art and Design Helsinki, magistriõpe 2001-

ühiskondlik interjöör

Tallinna Inglise kolledži spordihoone

2006 Fahle maja sisekujundusprojekt • Brilliant Marketing & Communicationsi ja Broadline'i kontor • Ajalehe Sakala toimetus 2005 Hotell Jurmala Spa

Pärnu maanteel kulgeja on rohkem kui aasta tagusest šokist ilmselt üle saanud ja Inglise kolledži ning politseimaja vahel veidralt postidele tõstetud hoonega harjunud. Võimalik, et jõudnud koguni arusaamisele, et puutüvedest inspireeritud tavatu kandekonstruktsioon hoopis rikastab linnaruumi. Kuid antud hetkel ei keskendu me arhitektide Kaur Stööri ja Margus Maiste (KOKO Arhitektid) projekteeritud Inglise kolledži spordihoone välisarhitektuurile, vaid vaatame, mis peitub seespool.

People walking down Pärnu maantee have probably recovered from their shock of a year ago and have grown used to the odd building on stilts between the Tallinn English College and the police station. It is possible that they have even reached the understanding that the unusual supporting structure, inspired by tree trunks, adds more to the city space than it detracts from it. But at the given moment, let us not focus on the exterior architecture of the Tallinn English College, designed by architects Kaur Stöör and Margus Maiste, but rather look at what lies on the inside.


Sisekujundajad Liisi Murula, Raili Paling ja Liis Lindvere büroost KOKO Arhitektid asetasid esikohale funktsionaalsuse, laskmata fantaasial kosmilistesse kõrgustesse lennata: kooli võimla pole noobel spordiklubi ega ujula luksuslik spaa. Samas leidsid sisearhitektid, et sõna “kool” ei tohi tähendada üksluisust ja hallust.

38

Oluliseks probleemiks, mis võimlates päevakorda tõuseb, on akustika. Sileda põranda ja puhaste seintega kõrge ruum võimendab helisid ja tekitab kaja, mis mõjub häirivalt. Et akustikat parandada, kaeti spordisaali lagi puitribidega, mille taha peideti summutavad akustilisest villast plaadid. Heli aitab summutada ka ühte seina paigaldatud “padivooderdus”.

3. korrus

39

2. korrus

Interior designers Liisi Murula, Raili Paling and Liis Lindvere from the offices of KOKO Arhitektid put functionality at the fore without allowing their imaginations to soar to astronomical heights: the school’s gym is neither a noble sports club nor the swimming pool a luxurious spa. At the same time the interior architects found that the word “school” should not mean monotony and greyness. A key problem that is salient in the case of athletic facilities is acoustics. A space with a smooth floor and bare walls amplifies sounds and creates an echo, which can be disruptive. To improve the acoustics, the sports facility’s ceiling was covered with wooden ribs, behind which there are soundswallowing tiles. Sound is also muffled by “cushion padding”, installed in one wall.

ühiskondlik interjöör

Tallinna Inglise kolledži spordihoone

1. korrus


Ribide-teema kandub spordisaalist välja, jätkudes lobby’s. Sinna on tehtud pleksiklaasist lett, mille seinad tänu nurga all paigutatud ribidele mõjuvad lainelisena. Riietusruumgi sai “omad ribid”, seekord ribiliste puidust pinkide näol. Ruumid seob tervikuks muster, mis ilmestab kord vineerseinu, kord klaaspindu, kord uksi. Graafilise disaineri Martin Lazarevi poolt välja töötatud ornamentikale on lähenetud loominguliselt: vahel on motiive suurendatud, siis jälle vähendatud või hoopis ümber töötatud. Eriti ilmekalt pääseb muster mõjule keldrikorrusel asuva ujula seintel, kus see on veekindlasse vineeri perforeeritud. Akustikat pole unustatud siingi – helikindluse tagab vineeri taha paigutatud akustiline vill.

40

The rib theme extends beyond the sports facility: it is continued in the lobby. Here a Plexiglas counter has been created, the walls of which seem wavy thanks to the ribs installed at an angle. The dressing room also received its “own ribs”, in the form of benches made of ribbed wood. The rooms are united into a whole by a pattern – which adorns plywood walls at one point, glass surfaces at another, doors in yet another place. The ornamentation developed by graphic designer Martin Lazarev has been approached in a creative manner: sometimes the motifs have been enlarged, then again reduced or reworked. The pattern is especially striking on the walls of the swimming pool on the cellar level, where it takes the form of perforations in waterproofed plywood. The acoustics have not been overlooked here, either—soundproofing is ensured by acoustic wool installed behind the plywood.

ühiskondlik interjöör

Tallinna Inglise kolledži spordihoone

41


Mängu toodi ka üks siinmail üsna vähelevinud võte. Duširuumis loob õdusa tunde seinu kattev laimiroheline tadelakt, märgadesse ruumidesse sobiv krohvilaadne materjal, mida kasutatakse eriti Marokos. Ilus vaheldus plaaditud pindadele, puidule ja vineerile.

42

Tonaalsuselt on ruumid jäetud rahulikuks. Säravavärvilised pinnad tunduvad esmapilgul ju toredad, kuid hakkavad kergesti väsitama. Pehmete kreemikate, hallikate ja rohekate toonide puhul seda ei juhtu.

An uncommon technique was also introduced here. In the shower room, a cosy feeling is created by the lime-green tadelakt covering the walls, a mortar-like material suitable for wet rooms and used frequently in Morocco. It is a nice change of pace from tiled surfaces, wood and plywood. In terms of tonality, the rooms remain tranquil. Surfaces with shiny paint seem wonderful at the beginning but can easily become tiring. This does not happen with soft creamy, grey and green shades.

43

0. korrus

-1. korrus

ühiskondlik interjöör

Tallinna Inglise kolledži spordihoone


Restoran Buenos Aires Restaurant Buenos Aires

44

45

Narva mnt 5, Tallinn

Sisearhitektid: Janno Roos ja Andres Labi

Janno Roos

Andres Labi

Lõpetanud 2001 Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektina

Lõpetanud 2000 Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektina

Ruumilabor OÜ / sisearhitekt

Ruumilabor OÜ / sisearhitekt

Tähtsamad ühiselt tehtud tööd: 2008 Restoran Kaerajaan 2007 Restoran Buenos Aires

ühiskondlik interjöör

2006 Restoran Vertigo • Kohvik Turuplatz

Restoran Buenos Aires

Sisearhitektid Janno Roos ja Andres Labi polnud Argentina restorani Buenos Airest kujundama asudes sel eksootilisel Ladina-Ameerika maal ise käinudki. Ent see polegi ju oluline. Fuksiaroosa lae ja männišašlõkkidega vürtsitatud sisekujundus on nende endi nägemus ja tõlgendus sellest kaugest lõunamaa riigist. Silmanähtavalt on inspiratsiooni ammutatud Ladina-Ameerika kultuurile iseloomulikest kirevatest värvidest, voolavatest mustritest ja käsitööst, teadlikult on välditud klišeelikke härjatorsosid ja pildikesi tangotantsijatest ning indiaanlastest.

Interior architects Janno Roos and Andres Labi had never been to the exotic Latin American country when they started designing the interior of Buenos Aires, an Argentinean restaurant. But that isn’t that important, anyway. The interior, with its fuchsia ceiling and “kebabs of rounded pine”, is their own vision and interpretation of that distant southern country. They have clearly drawn inspiration from characteristically bold and bright Latin colours, flowing patterns and handicrafts. They have deliberately eschewed clichés such as bull torsos and pictures of tango dancers and indigenous peoples.


Restoran on laotatud kolmele korrusele: alumisel paikneb meeleolukas lounge, trepist üles minnes avaneb avar garderoob ja tualettruum ning kõrgeimal korrusel asub restoran ise. Kõiki kolme korrust läbib ühtse stiilivõttena fuksiaroosa ja helesinine taimemotiiv diivanite, tugitoolide ja peegliraamide viimistluses. Esimese korruse lounge’i efektseimaks kujunduselemendiks on nugade-kahvlitega täidetud klaaslett.

46

The restaurant is laid out on three stories. The lowest level has a lounge with a characteristic atmosphere, from which steps lead to a spacious coat check and rest room area, and on the highest level is the restaurant itself. The stylistic motif that pervades all three levels is a fuchsia and light-blue plant motif theme in the finishing of the divans, armchairs and mirror frames. The most striking design element in the first-floor lounge is a glass counter filled with knives and forks.

2. korrus

1. korrus

ühiskondlik interjöör

Restoran Buenos Aires

47


48

49

3. korrus

Avar ja värvikirev restoraniruum on mõtteliselt kaheks jaotatud: et aknast avanev vaade kihavale tänavale säiliks ja ka tagumiste laudadeni ulatuks, on erkroosa vinüüllae alust laudadeplokki veidi tõstetud. Lausa skulpturaalse iseloomuga on aga laudu eraldavad “männišašlõkid” ehk 400 vardasse aetud puukuuli, mille treis valmis Saaremaa meistrimees. Ühe oma tõmbenumbri – lambidisainiga suudab Ruumilabor ka Buenos Aireses üllatada. Üldise tagasihoidliku valgustuse kõrval torkavad esile kelmikad klaaspurkidest lühtrid. Buenos Aires on elav tõestus sellest, et ka Põhjamaa disainerid suudavad tulist ja eksootilist Argentina hõngu Eestimaale tuua.

The spacious and colourful restaurant hall is conceptually divided into two: to preserve the view of the busy street from the window and afford diners seated at the rear the same vista, the block of tables under the bright-pink vinyl ceiling has been raised slightly. Expressing a purely sculptural nature are the “pine kebabs” separating the tables – 400 rounded wooden shapes crafted by a Saaremaa woodworker, and placed on skewers. Ruumilabor is capable of surprising in Buenos Aires, too, with a forte of theirs – lamp design. On the backdrop of generally understated lighting, rakish glass-jar chandeliers come to the forefront. Buenos Aires is living proof that even Nordic designers can bring the fiery and exotic flavour of Argentina to Estonian shores. ühiskondlik interjöör

Restoran Buenos Aires


Haabersti vaba aja keskus Haabersti recreational centre

50

51

Ehitajate tee 109A/2, Tallinn

Arhitektid: Peeter Pere ja Urmas Muru Sisearhitekt: Katrin Kaevats

Möödunud aasta oktoobrist on õismäelastele nii vaimutoitu, meelelahutust kui ka sportimisvõimalusi pakkunud Haabersti vaba aja keskus. Muru ja Pere Arhitektuuribüroo kavandatud efektsesse terasest fassaadiga hoonesse lõi sisekujunduse sisearhitekt Katrin Kaevats. Katrin Kaevats Lõpetanud 2004 Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektina Salto arhitektuuribüroo / sisearhitekt

Tähtsamad tööd: 2006 Tartu A. Le Coq'i spordihoone • Saunamaja Laulasmaal 2005 Pääsküla raamatukogu • Lokman AS bürooruumide sisekujundus 2004 Tallinna Linnateatri pööningukorruse rekonstruktsioon ühiskondlik interjöör

Haabersti vaba aja keskus

Since last October, the Haabersti recreational centre has offered residents of the Tallinn’s Õismäe district spiritual sustenance, entertainment as well as opportunities to engage in sports. The interior design for the outstanding steel-façade building designed by the offices of Muru and Pere was created by interior architect Katrin Kaevats.


TK

0

52

53 3. korrus

6 5 4 3 2 1

Every floor of the multifunctional building has been given a function. The first floor is devoted to a gym and fitness areas, the second floor houses a spacious and light-filled swimming pool, the third floor hobby and club rooms, and the top floor holds a library. The materials used throughout the building are the holy trinity: glass, metal and concrete, with a pinch of plywood thrown in for good measure.

WC

Multifunktsionaalse hoone igale korrusele on leitud oma rakendus. Esimesel korrusel asuvad spordisaalid, teisel avar ja valgusküllane ujula, kolmandal korrusel suure saaliga hobi- ja ringitoad ning viimasel korrusel raamatukogu. Materjalidest domineerib kogu majas püha kolmainsus: klaas, metall ja betoon, lisaks näpuotsaga vineeri.

TK

2. korrus

1. korrus ühiskondlik interjöör

Haabersti vaba aja keskus


Ø500

500x300

TK

Kujunduslikult kõige huvitavam on viimase korruse avar ja värske raamatukogu. Soliidse musta raamistuse sees hõljuvad valged kardinad, pilke püüavad värvilised Pantoni toolid, pehmete külgedega riiulid ning lillekujulised toolid raamatute uurimiseks. Suvel võib aga siin raamatut lugeda lausa värskes õhus — rõdul.

54

4. korrus

ühiskondlik interjöör

Maja sees jätkub välisarhitektuuris alanud mäng erinevate materjalide ja geomeetriliste kujunditega. Nii pompoosses trepihallis kui ka raamatukogus näeb Muru ja Pere firmamärgiks saanud erinevatesse materjalidesse uuristatud lõbusaid mummusid. Mööbel avalikes ruumides on mänguline ja kerge. Fuajees ja koridorides saab näiteks lösutada kivipinke meenutavatel, aga hoopis vahtkummist diivanitel. Kõige selle üle troonib laes rippuv metallkangas, mis neelab heli ning ühtlasi peidab inetuid torusid ja juhtmeid.

Haabersti vaba aja keskus

Inside the building, a game initiated on the exterior, involving various materials and geometric shapes, continues. In both the pompous entrance hall and the library, we see whimsical round shapes inset into various materials – which has become the trademark of Muru and Pere. The furniture in the common areas is playful and light. For example, in the lobby and corridors, it is possible to laze on divans which look like stone benches but are in fact made of foam rubber. All of this is crowned by the metal fabric hanging from the ceiling, which deadens sound and conceals ugly ducts and wiring. The most interesting part of the design is the spacious and fresh library on the top floor. White curtains hover within a presentable black framework, while colourful Panton chairs, shelves with soft sides and flower-shaped chairs for browsing books, all arrest the gaze. In the summer, books can be taken out and read in the fresh air — on a balcony.

55


Arigato Spordiklubi Arigato Sports Club

56

57

Rannamõisa tee 3, Tallinn

Arhitektid: Kätlin Mänd ja Endrik Mänd Sisearhitekt: Tiiu Truus Kaasa töötasid: Kaari Salu ja Kristi Prinzmann

Nimetades Tiiu Truusi loodud sisekujundusega Arigatot spordiklubiks, on õigupoolest tegu selle koha ilmselge alahindamisega. Juba nimest aimub, et siin võib oodata midagi jaapanipärast, et siin panustatakse hingele samavõrd kui kehale. Arigato, mille kontseptsioon arenes tellija mõtteis aastaid, andis sisearhitektile kätte suuna – treeningruumide kõrval pidi tulevane klubi pakkuma ka võimalust turgutada vaimu Jaapani kultuuri tutvustavate loengusarjade ja töötubade kaudu.

TIIU TRUUS Lõpetanud 1981 Eesti Kunstiakadeemia (tollal ERKI) sisearhitektina Stuudio Truus OÜ / sisearhitekt

Tähtsamad tööd: 2007 Tarcona bürooruumid 2006 Kohvik Zebra 2005 Suprema bürooruumid City Plazas 2002 Neiseri tootmishoone bürooruumid

ühiskondlik interjöör

Arigato Spordiklubi

To call Arigato, with interior design by Tiiu Truus, a sports club, is actually a gross understatement. The name itself indicates one should expect something in the spirit of Zen and Shinto, that this place is as preoccupied with the spirit as it is with the physical body. Arigato, the concept for which was developed by the client for years, gave the interior architect a clear direction – the future club had to also offer the possibility of energizing the spirit through lecture series and workshops on Japanese culture.


Linnutiivast inspireeritud hoone (arhitektid Kätlin Mänd ja Endrik Mänd) on tublisti suurem, kui sisenejale algul ehk tunduda võib. Esimesele korrusele jäävad vastuvõtt, kohvik Bestseller, tantsusaal ning hiiglaslik judosaal. Teine korrus on aeroobika- ja fitness-saalide päralt. Kolmas-neljas korrus aga üllatavad siinmail veel vähe tuntud Jaapani klassikalise kuumaveevannide kompleksi yasuragi’ga, mille põhimõtetega käis Truus lausa tõusva päikese maal kohapeal tutvumas.

58

1. korrus

ühiskondlik interjöör

Arigato Spordiklubi

Inspired by a bird’s wing, the building (designed by architects Kätlin Mänd and Endrik Mänd) is much bigger than it might seem when one first enters the building. The first floor holds the reception area, a Bestseller café, dance hall and a gigantic judo hall. The second floor is for aerobics and fitness facilities. The third and fourth floors are a surprise, housing a classic Japanese yasuragi hot tub complex, for which Truus even made a research trip to the Land of the Rising Sun.

59


2. korrus

60

61

Arigato interjöör on soe, lihtne ning valgusküllane, pakkudes klubikülastajale hoopis teistsugust keskkonda, kui sellistes kohtades ollakse harjutud. Materjalikasutuselt on Arigato ehtjaapanilikult aus ning naturaalne: ruum on loodud puit-, klaasja betoonpindadest, siin-seal põikab sisse industriaalne noot. Värvinüansi annavad laes rippuvad mustad ning punased kangad, mil täita akustika parandamise ülesanne. Püüet dekoratiivsuse poole ei märka interjööris kusagilt. Mängivad valgus ja materjalid. Omaette huvitavalt on sisearhitekt sisse toonud looduse säästmise ja taaskasutuse teema – spordisaalide põrandaid katab taaskasutatud kumm!

Arigato’s interior is warm, simple and light-filled, offering visitors a completely different environment than they are used to seeing in such places. In terms of how it uses materials, Arigato is authentically honest and natural: the space is composed of wood, glass and concrete surfaces, and here and there an industrial note is struck. Colour nuances are provided by the black and red textiles hanging from the ceiling, which serve the function of improving acoustics. No attempt at decorativeness is seen anywhere in the interior. Light and materials are at play here. An interesting feature in its own right is that the interior architect has introduced a nature conservation and re-use theme – the floors of the sports halls are covered with recycled rubber!

ühiskondlik interjöör

Arigato Spordiklubi


4. korrus

62

63

3. korrus

ühiskondlik interjöör

Arigato Spordiklubi


Ööklubi Club von Überblingen Club von Überblingen

Madara 22A, Tallinn

64

Sisearhitekt: Taavi Aunre

Taavi Aunre Lõpetanud 1995 Eesti Kunstiakadeemia (tollal TKÜ) sisearhitektina Boom.ee OÜ / sisearhitekt

Tähtsamad tööd: Velvet Creative Alliance'i büroo • Elioni äri- ja klienditeenindused • Kalev SPA Hotell • Estonian Airi klienditeenindus ja business lounge • Kohvik Cafe Mmuah • Ööklubi Club Opium • Pub Scotland Yard

ühiskondlik interjöör

Ööklubi Club von Überblingen

65


Äärmiselt atraktiivse ning mällusööbiva nime ja interjööriga ööklubi Club von Überblingen on end Eesti klubimaastikul mõnusalt sisse seadnud ja paljude piduliste meelispaigaks saanud.

66

Staažikas ööklubide kujundaja Taavi Aunre lähtus klubi sisekujunduse loomisel suuresti selle unikaalsest asupaigast keset Polymeri tehasekompleksi. Klubis valitsevale õhustikule annab vihje juba varikatusega sissepääs, mille robustseid telliskiviseinu kaunistavad glamuurselt läikivad kroomitud poolkerad.

With an extremely appealing name and interior that tends to etch itself into one’s memory, Club von Überblingen has claimed its place on the Estonian nightclub scene and become the favourite place of many partygoers. In coming up with the interior design, veteran nightclub designer Taavi Aunre proceeded from the club’s unique location amid the Polymer factory complex. The prevalent atmosphere in the club is hinted at by the entrance beneath an overhang, the robust brickwork walls of which are adorned by glamorously chromed semi-spheres.

2. korrus

67

1. korrus

ühiskondlik interjöör

Ööklubi Club von Überblingen


Kolmele eri tasandile loodud klubis on tänu kaheksa meetri kõrgustele lagedele küllaldaselt õhku ja ruumi. Ka planeering toetab avaruse printsiipi: lava ja tantsuplats on asetatud kesksele kohale, olles kahelt rõdult ning soppidesse peidetud istenurkadest hästi nähtav. Ümbritsevast urbanistlikust keskkonnast tõukuvalt on klubi kujunduses ühendatud industriaalne tööstusmaastik efektsete barokihõnguliste, ilutsevate detailidega. Häbenemata seisavad siin kõrvuti rustikaalsed tellisseinad ja vanad ventilatsioonitorud peenemustriliste ornamentide ja sillerdavate klaaslühtritega. Erilist tähelepanu on pööratud õrnemale sugupoolele, kelle käsutuses on üllatusi pakkuv buduaarilaadne vannitoakompleks meikimisnurkade ja mugavate tugitoolidega.

68

The club, which is laid out on three different levels, has plenty of breathing room thanks to eight-metre-high ceilings. The layout also supports the principle of spaciousness: the stage and dance area are set in a central position, and are visible from two balconies and seating niches in alcoves. Propelled by its surrounding urbanist environment, the club’s design unites the industrial landscape with effective touches of the Baroque and glamour. Rustic brick walls and old ventilation ducts stand unabashedly next to intricate patterned ornaments and shimmering glass chandeliers. Special attention has been paid to the fairer sex, for whom a boudoir-like restroom complex holds surprises in store, with makeup corners and easy chairs.

ühiskondlik interjöör

Ööklubi Club von Überblingen

69


70

71

ühiskondlik interjöör

Ööklubi Club von Überblingen


Hotell Swissôtel Tallinn Swissôtel Tallinn

Tornimäe 3, Tallinn

72

Arhitekt: Meeli Truu Sisearhotekt: Meelis Press

73

Kuidagi märkamatult võttis Tornimäe kaksiktorni peegelklaasist tiivas positsioonid sisse rahvusvahelisse luksushotellide ketti kuuluv Swissôtel. Sündmusel on kaalu, sest tegemist on viietärnihotelliga, mis on pühendunud eriti nõudlike ärireisijate ja turistide teenindamisele. Luksuse all ei mõisteta siin ainult traditsioonilisi mugavusi, vaid ka kõrget tehnilist varustatust moodsate seadmete ja sidevahenditega, samuti asupaika linnasüdames. Meelis Press Lõpetanud 1987 Tallinna Tehnikaülikooli (tollal TPI) tsiviil- ja tööstusehituse erialal ja 1992 Eesti Kunstiakadeemia (tollal ERKI) sisearhitektuuri erialal M. Pressi Arhitektuuribüroo / arhitekt

Tähtsamad tööd: 2007 Safisa Hotel Antalias, Türgis • Tallinki ärikeskus • Swissôtel Tallinn 2006 TTP ärihoone Mähe teel Tallinnas 2005 Hotell Ülemiste Tallinnas • Hotell Savoy Tallinnas 2004 Hotell Tallink City Tallinnas

ühiskondlik interjöör

Hotell Swissôtel Tallinn

Arhitekt Meeli Truu projekteeritud 30korruselise hoone siseruumid kujundati ja sisustati Meelis Pressi dirigendikepi all. Et saada ettekujutust töö mahukusest, olgu siinkohal välja toodud mõned faktid. Hotellis on 238 tuba ja sviiti, kolm Swiss Executive korrust koos club lounge’i ja nõupidamisteruumiga, kohvik Swiss, restoran Horisont, konverentsikeskus ja üks Eesti suuremaid, 455ruutmeetrine peosaal. Otse loomulikult on hotellis ka spaa. Rahvusvahelisse ketti kuuluvate hotellide puhul kerkib kohe küsimus, kui vaba saab sisearhitekt olla oma otsustustes. Tihti tuleb ju arvestada kohustuslike, firmastiili juurde kuuluvate kujunduselementidega, konkreetsete materjali- ja värvikooslustega. Meelis Pressi sõnul sellel objektil niisuguseid probleeme polnud. Vastupidi, tellijad soovitasid Swissôtellide kataloogid sirvimata jätta ja lähtuda oma sisetundest. Küll tuli silmas pidada sihtgruppi: Swissôtelli klientuuriks on valdavalt tempokat elu elavad nooremapoolsed ärimehed, kes hindavad värskeid ideid ja kaasaegset disaini.

It was somehow imperceptible how Swissôtel Tallinn, part of the international luxury hotel chain, assumed its position in the mirrored glass wing of the Tornimäe twin towers. The event was a significant one, as this is a five-star hotel dedicated to serving the needs of especially demanding business travellers and tourists. Here luxury is not understood to mean only traditional comforts but also a high level of technical infrastructure – modern equipment and communications devices – as well as a location in the heart of town. The design and furnishing of the interior of the 30-storey building designed by architect Meeli Truu took place under the conductor’s baton of Meelis Press. To get an idea of the volume of work involved, here are a few facts. The hotel has 238 rooms and suites, three Swiss Executive floors with a club lounge and meeting room, the Swiss café, the Horisont restaurant, a conference centre and a banquet hall which at 455 square metres is one of Estonia’s biggest. As a matter of course, there is also a spa in the hotel. A question that arises with international hotel chains is how free the interior architect can really be in making decisions. After all, compulsory elements of corporate style often have to be considered; specific combinations of materials and colours. Meelis Press said there were no such problems in the case of this project. On the contrary, the clients recommended not leafing through the Swissôtel catalogues but rather that he go with his gut feeling. But the target group certainly had to be borne in mind. Swissôtel’s clientele consists predominantly of younger businessmen with a fast-paced lifestyle who put a premium on fresh ideas and modern design.


1. korrus

74

75

7,65 m 2

0,00

Hotelli retseptsiooni ja lounge’i iseloomustamiseks sobib sõna “suurejooneline”. Kõrge õhuruum, kuldsed valguspinnad, tume puit ja meeleolukad mööbligrupid mõjuvad sissejuhatusena eksklusiivsesse maailma. Silma jääb ka kunst: Nora Raba metallskulptuurid ja Jaan Elkeni maal on justkui kutse tutvuma lähemalt Eesti kunstnike loominguga. Hotellist leiab lisaks Siim-Tanel Annuse, Andres Toltsi jt kunstnike teoseid.

ühiskondlik interjöör

Words like “grand” and “magnificent” are good descriptors for the reception area and lounge. The high ceilings, golden light, dark wood and atmospheric groups of furniture serve as an introduction to an exclusive world. Art also catches the eye. Nora Raba’s metal sculptures and Jaan Elken’s paintings are like an invitation to a closer acquaintance with the work of Estonian artists. The hotel also features the works of Siim-Tanel Annus, Andres Tolts and other artists.

Hotell Swissôtel Tallinn

m2


76

77

12. korrus

Swissôteli numbritoad pole kujundatud ühtse malli järgi. Need erinevad põhiplaanilt, suuruselt ja koloriidilt, kuid moodne tehnika on neis kõigis. Mööbli valikul on eelistatud mugavust ja rahulikke vorme. Meelis Press ütleb selle peale, et hotell pole koht, kus oma trenditeadlikkust demonstreerida: mööblit ei vahetata seal igal aastal, aga moesisustus, mis on kindlas hooajas kinni, kaotab juba järgmisel oma võlu.

ühiskondlik interjöör

Hotell Swissôtel Tallinn

Swissôtel’s rooms are not designed according to a standard template. They are different in terms of layout, size and colour scheme; but all of them have modern technology. The selection of furniture shows a preference for comfort and calm forms. Meelis Press says in this connection that a hotel is not a place for a designer to demonstrate trend-consciousness: furniture in hotels is not changed every year; however, furnishings that are suited to a specific season will lose their appeal when fashions change.


Enne õhtueinet on paras aeg astuda sisse lõõgastuskeskusesse Amrita Spa & Wellness, kus külastajal aitab argiaskeldusi unustada eriline, mauri stiilist inspireeritud keskkond. Kui eksklusiivset hooldust, saunamõnusid ning sulistamist basseini rohekassinises vees on piisavalt nauditud, on aeg edasi liikuda.

78

Before dinner is the best time to step into the relaxation centre Amrita Spa & Wellness, where a special, Moorish-inspired environment helps visitors forget their everyday cares. When you have had enough exclusive care, sauna and splashing in the pool’s greenish blue water, it is time to move on.

79

ühiskondlik interjöör

Hotell Swissôtel Tallinn


80

81

8. korrus

Kaheksandal korrusel asuv Café Swiss jääb meelde kandiliste ja ümarate vormide huvitava koosluse poolest. Aga ehk veel sügavamatki mõju avaldavad pika lauarea kohal rippuvad tavatud ruumieraldajad – klaaskastid, sees tundmatu taime (või puu) kõverad oksad (autorlust jagab Meelis Press firmaga Shishi).

ühiskondlik interjöör

The eighth-floor Café Swiss is memorable for its interesting combination of round and angular forms. But an even deeper impression is left by the unusual spatial dividers hanging over the long series of tables – glass boxes, with branches of unknown plants (or trees) inside (authorship is shared by Meelis Press with the firm Shishi).

Hotell Swissôtel Tallinn


82

83

Üks koht, mille põhjal hotellile hinnang antakse, on restoran. Siin pole tähtis ainult toit, niisama oluline või olulisemgi on ruumimõju, miljöö, mille tekitab kujundus. Kõige suurejoonelisem elamus ootabki neid, kes siirduvad õhtustama Swissôteli 30. korruse restorani Horisont. Siin on valguse ja varju mänge, mida tekitavad Moooi sumedad disainvalgustid ja väikesed õliküünlad, siin on intiimsust ja salapära, mida loovad laudu eraldavad mustad poolläbipaistvad kardinad. Ja kõige tähtsam – siit avaneb vaade, millele pole võrdset. Linn on siin peopesal, sest ollakse ju Tallinna kõige kõrgema hoone viimasel korrusel.

30. korrus

ühiskondlik interjöör

Hotell Swissôtel Tallinn

One feature on the basis of which hotels are evaluated is the restaurant. Here it is not only the food which is important – just as important, or more important, are the effect left by the interior and the atmosphere created by the design. It is here, in the 30th floor restaurant Horisont, where the most grandiose experience of all awaits diners. Horisont is all about the play of light and shadow created by Moooi’s dim designer lights and small oil-burning “candles”. It is about the intimacy and mystery created by the black, semi-transparent curtains separating the tables. And what is most important – the unparalleled view. The city is in the palm of your hand, as this is after all the top floor of Tallinn’s highest building.


Rokibaar Underground Rock bar: Underground

84

Küütri 7, Tartu

85

Sisearhitekt: Margus Mänd

EESTI SISEARHITEKTIDE LIIDU AASTAPREEMIA 2007

MARGUS MÄND Lõpetanud 1991 Võru Tööstustehnikumi (praegu Võrumaa Kutsehariduskeskus) mööblitehnoloogina Tammat OÜ / sisearhitekt

Tähtsamad tööd: Mägra Maja pubi Tartus • Wilde Irish Pubi talveaed • Meteci büroo- ja tootmisruumid • Eramud

ühiskondlik interjöör

Rokibaar Underground

Tartu kesklinna Raekoja platsi vahetusse lähedusse otsustasid kaks meest rajada tavalistest rokiklubidest kraadi võrra teistmoodi atmosfääriga koha. Üks neist oli Undergroundi omanik Roland Sutt, teine sisearhitekt Margus Mänd. Vana maja, mille keldris baar asub, andis ise ette suuna jätta nähtavale võimalikult palju ehedaid pindasid ja seal, kus vaja, tuua sisse tänapäevasemad lahendused. Nii ongi seintele antud voli paljastada maja ajaloo erinevad kihistused: mitu pommitamist üle elanud hoone müüridest leiab kõrvuti nii maakivi, tellist kui ka betooni. Uuemat hõngu toob sisse baariruumi seintelt vastu vaatav grafiti.

Here, in the immediate vicinity of Town Hall Square in the centre of Tartu, two men decided to start a place with a slightly different atmosphere from ordinary rock clubs. One of the men was the owner of Underground, Roland Sutt, and the other was the interior architect Margus Mänd. The old building, whose cellar houses the bar, was itself responsible for suggesting the idea of leaving visible as many authentic surfaces as possible and, where necessary, introducing more contemporary solutions. Thus the walls have been granted the liberty of exposing the various layers of the building’s history: limestone, brick and concrete can all be seen right next to each other in the walls of the building, which survived several wartime bombardments. A newer spirit is introduced by the graffiti on the walls of the bar area.


86

87

Tahumatut autentsust õhkub ka laest, mille viimistlus on nii mõnegi külastaja pannud kukalt kratsima. Omanik ja sisearhitekt otsustasid puhastada pinna vanast krohvist ning katta lae kerge lakikihiga, jättes raudtalad nähtavale. Sellest piisas. Betoonist lett, mille ehitaja lõpuks valmis tegema nõustus, demonstreerib uhkelt oma materjali. Liiga raskepäraseks ei lase betoonil muutuda leti valgustatud pleksiklaasist osa, mis on surutud raudvarbade taha. Illuminaatoriga tsinkplekkukse taga paiknev segatualett on lahendatud moodsas võtmes, kombineerides maakivist seina punase pleksiklaasi, külma roostevaba terase ning sooja vineeriga. Kõikjal, kus võimalik, sekundeerib uuele vana. Oluliseks märksõnaks on taaskasutus. Ainuõige lahendusena mõjuvad viimasel minutil vanametalli kokkuostust päästetud malmist veneaegsed tehaseradiaatorid, nagu ka taaskasutuskeskusest leitud tuletõrjekapp, mis mahutab nüüd müügiks olevaid plaate, ning samast kohast pärinev tuletõrje liivaämber ajakirjade hoidjana. Põnevaid ja ehedaid detaile jätkub. Rokihuvilised on Undergroundi näol saanud kooskäimiseks mõnusa koha, mis interjööri poolest üldisest massist välja astub.

A sense of unburnished authenticity is also evoked by the ceiling, whose finishing has left quite a few visitors scratching their heads. The owner and the interior architect decided to clean the old mortar off of the surface and cover the ceiling with a light coat of varnish, leaving the iron spars in full sight. That was sufficient. The concrete counter for the bar counter, which the builder finally agreed to produce, is a proud demonstration of the material used. An illuminated Plexiglas part of the counter, forced behind iron rails, keeps the concrete from becoming too ponderous. The unisex rest room situated behind a galvanized sheet metal door with a porthole, is designed in a modern style, using a combination of limestone walls with red Plexiglas, cold stainless steel and warm plywood. Wherever possible, new is in a supportive role in terms of old. A major keyword here is “recycling”. For example, the Soviet-era industrial wrought iron radiators, rescued from the hands of scrap metal buyers at the last minute, seem like the only conceivable solution, and the same is true for the firefighting cabinet, which now holds records for sale, and a sand bucket, also for firefighting use, which now serves as a magazine rack. There are plenty of exciting and authentic details. With Underground, rock aficionados now have a pleasant place to meet up, with an interior that is far removed from the masses.

ühiskondlik interjöör

Rokibaar Underground


ajalooline interjöör

88

Hotell Telegraaf • Kohvik-restoran C'est La Vie • Vanalinna Hariduskolleegiumi gümnaasium • Athena konverentsi- ja kultuurikeskus, restoran Volga • Eesti Lastekirjanduse Keskus

AJALOOLINE interjöör

89


Hotell Telegraaf Hotel Telegraaf

90

91

EESTI SISEARHITEKTIDE LIIDU AASTAPREEMIA 2007

Vene 9, Tallinn

Juurdeehituse arhitekt: Martin Aunin Sisearhitektid: Külli Salum ja Riina Harik

KÜLLI SALUM

RIINA HARIK

Lõpetanud 1999 Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektina

Lõpetanud 2000 Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektina

Lõpetanud 2003 Eindhoveni Disainiakadeemia, Master of Design

SAHA IN OÜ / sisearhitekt

SAHA IN OÜ / sisearhitekt

Tähtsamad ühiselt tehtud tööd: 2007 Hotell Leopolis, Lviv • Hotell Euroopa

2003 Hotell Kolm Õde 2002 Hotell London

2003–2005 Reval Park Hotel & Casino tubade, restorani ja lounge’i sisekujundused

AJALOOLINE interjöör

Hotell Telegraaf

Tallinna vanalinnas asuvast kunagisest telegraafihoonest leiab nõudlikuma maitsega maailmakodanik nüüd hotelli Telegraaf, mille kõrgest tasemest annab tunnistust kuulumine Small Luxury Hotels of the Worldi ketti. Üheks ning kindlasti mitte vähe tähtsaks komponendiks valitute hulka pääsemisel oli noobel interjöör, mis valmis sisearhitektide duo Külli Salumi ning Riina Hariku mõtetes ja töölaudadel.

Citizens of the world with a more demanding palate will find the Hotel Telegraaf in a onetime telegraph office in Tallinn’s Old Town, whose affiliation with the Small Luxury Hotels of the World chain will attest to its high calibre. One of the criteria for inclusion among these select hotels – and doubtless not an unimportant consideration – was the stately, noble interior, which was created in the minds and at the drafting tables of a duo of interior architects, Külli Salum and Riina Harik.


Igal vanal majal on oma lugu. 1878. aastal panga- ja elumajaks ehitatud hoones võttis Eesti Vabariigi tulekuga koha sisse posti- ning telegraafikeskus, mis jätkas tööd läbi nõukogude okupatsiooniperioodi. Praeguse hotelli sisearhitektuurne lahendus jutustab vana maja lugu edasi, andes kõikjal vihjeid side arengu kõrgaegadele. Hoone ise endast enam suurt ei räägi – algupärasest pole peale fassaadi ning trepikoja just palju säilinud.

92

There’s a story behind every old house. Built in 1878 for a bank and residential building, the building became a post and telegraph office after the Republic of Estonia was founded, and it continued to operate through the Soviet occupation. The current interior architectural design of the hotel continues to tell the story of the old house, with ubiquitous references to the heyday of the history of communications. The building itself doesn’t speak very much about itself – not that much is left of the original besides the exterior and the entrance hall.

AJALOOLINE interjöör

Hotell Telegraaf

93


94

95

1. korrus

Vene tänava äärde jäävasse vanemasse mahtu on paigutatud üsna lakoonilist historitsismi esitlev tumedates toonides lobby, mille kõrvale jääb lounge. Vanast trepikojast korruseid võttes jõuab Telegraafi luksuslikumasse poolde, kust leiab superior-klassi numbritoad ning neli sviiti, mis saanud nime erinevate tehnikapioneeride järgi. Tubade koloriit annab lobby’ga võrreldes intensiivsuses järele, ent alumiselt korruselt tuttav luksuslik historitsism ei tee hinnaaladust siingi.

AJALOOLINE interjöör

Hotell Telegraaf

The older part of the building along Vene tänav houses an understated lobby, decorated in darker shades and redolent of historicism, next to which is the lounge. The more luxurious part of Telegraaf is found higher up, climbing the stairs in the old stairwell: superior class rooms and four suites named after various pioneers of technology. The colour palette of the rooms is outstripped by that of the lobby in terms of intensity, yet no concession is made here, either, with regard to the luxurious historicism seen on the building’s lower levels.


Ajaloolise hoonega on seotud uuema joonega juurdeehitus (arhitekt Martin Aunin), mille sisearhitektuurselt meeldejäävamad osad on klaaskatuse alla liidetud spaa Elemis ning restoran Tchaikovsky. Šikk mustjashallide seintega Tchaikovsky on kui kogu hotelli tasemeindikaator. Tärgeldatud valgete linadega kaetud lauad ning seintel rippuvad kuldsed pildiraamid, mis kohati tühjaks jäetud, sobivad ideaalselt 19. sajandi lõpu küllusliku elegantsiga, ent samas ei lase unustada ka kaasaega. 96

AJALOOLINE interjöör

Hotell Telegraaf

The historical building has an addition in a more modern style (architect Martin Aunin), the most memorable parts of the interior architecture are the Elemis spa, under a glass roof, and the Tchaikovsky restaurant. The chic Tchaikovsky with its grey-black walls serves as the touchstone of quality for the entire hotel. The starched white tablecloths and golden picture frames mounted on the walls, some of which do not hold paintings, are ideally suited to the lavish elegance of the end of the 19th century, yet do not allow modern times to be forgotten.

97


98

99

2. korrus

AJALOOLINE interjöör

Hotell Telegraaf


Kohvik-restoran C`est La Vie Café-restaurant C`est La Vie

100

Suur-Karja 5, Tallinn

Sisearhitekt: Maile Grünberg

Maile Grünberg Lõpetanud 1967 Eesti Kunstiakadeemia (tollal ERKI) sisearhitektina Grünberg AS / sisearhitekt ja mööblidisainer MTÜ Disaini- ja Arhitektuurigalerii / tegevjuht

Viimased tööd: Poska maja renoveerimine • Kohvik-restorani C'est La Vie sisekujundus • Raadio 4 stuudio sisekujundus • Bastioni firmakauplused Tallinnas ja Riias • Salme Kultuurikeskuse renoveerimine

AJALOOLINE interjöör

Kohvik-restoran C`est La Vie

Vanalinna söögikohtade tüüpkujundus on nagu keskaegsete ehitusmaterjalide näitus. Ikka väljapuhastatud paekivisein, latakas kinnaskrohvi, rohmakad palgid ja puittalad. Kohvik-restoran C`est La Vie teeb stereotüüpidele lõpu. Sisearhitekt Maile Grünbergi käe all valminud ruumides tehakse kummardus hoopis luksuslikumale kujundusstiilile. 1920. aastatel sündinud art déco väärtustab sära ja glamuuri ning toob interjööri selge geomeetria, hinnalised materjalid ja elegantsed detailid. C`est La Vie kohvikuruumis räägivad selles keeles kullakarvalised seinapinnad, efektsed kõrge seljatoega diivanid seina ääres ja letti ilmestav abstraktse geomeetrilise mustriga messingvõre. Stiiliga haakub suurepäraselt uhke laevalgusti (disainer Tõnis Vellama). Oma mänge mängivad läikivad ja matid pinnad. Särav messing saab kõlajõudu juurde sügavalt mustalt ja dramaatiliselt lillalt, seinte kuld veikleb peegelsiledatel lauaplaatidel. Kuna kohvik-restorani mööbel on valdavalt Maile Grünbergi projekteeritud (valmistas ARS), seisis tal kogu aeg silme ees, mis millega haakub ja sobib, et tekiks terviklik lahendus.

The standard design for Old Town restaurants is like a medieval construction materials expo – always the exposed and cleaned limestone wall, daub mortar, massive logs and wooden beams. C`est La Vie breaks with these stereotypes. Instead, the rooms completed under the tutelage of interior architect Maile Grünberg represent a nod toward a more luxurious style of design. A child of the 1920s, Art Deco enshrines glitter and glamour, and introduces clear geometry, precious materials and elegant details to interiors. The elements that speak in this tongue in C`est La Vie’s café area are the gold wall surfaces, the striking divans with high backrests lining the wall and brass grille with an abstract geometric pattern that adorns the bar. The fancy ceiling lighting (designed by Tõnis Vellama) goes wonderfully with the style. Shiny and matte surfaces play their games. Bright brass gets additional resonance from deep black and dramatic violet, while the gold of the walls sparkles off the mirror-smooth tabletops. As the furniture in the café-restaurant is predominantly designed by Grünberg (made by ARS) she could see at all times what would go well and be suitable, so she could create an integral solution.

101


Kohviku ilu ja melu jälgivad postamentidelt võluvad daamid, kes tulevad tuttavad kunagisest Toome kohvikust, Grünbergi esimesest art déco stiilis loodud interjöörist. Nii ongi. Keraamik Ülle Rajasalul olid vormid alles, kuhu nüüd koopiad valati ja skulptuurid nõnda uuele elule aidati. Kohvikust tagapool asub privaatsem kuldsete tapeetidega ruum väiksemale seltskonnale, kus mugavates diivanites ja pehmetele patjadele nõjatudes nautida mõnd hõrku jooki. Kui aga mõtted viivad tõsisemale einele, tuleb laskuda keldrikorrusele ja veel enne seda imetleda seinamaalingut trepi kohal, mille selge geomeetriline joonis avab suurepäraselt art déco olemuse. Restoraniski pole paekivile kohta jäetud. Siin on seinad kaetud hoopis kuldse nahkpolstriga.

102

1. korrus

AJALOOLINE interjöör

Kohvik-restoran C`est La Vie

Ravishing ladies mounted on pedestals – familiar from the onetime Toome Café, Grünberg’s first art deco interior – preside over the beauty and buzz of the café. Ceramic artist Ülle Rajasalu still had the moulds. Replicas were cast and the sculptures were thus given new life. Toward the rear of the café is a more private area for smaller gatherings, decked out in gold wallpaper; the comfortable divans and soft cushions are a place for enjoying a fine beverage. If one desires a heartier meal, a descent to the cellar level is in order. But prior to this, one should admire the mural above the stairs, the clear geometric figure of which is a great expression of the essence of Art Deco. The restaurant has no room for limestone either. Here the walls are coated with gilded leather upholstery.

103


Eriti kirkalt särab kuld vastu keldrikorruse tualettruumis, mille nelja meetri kõrguseid seinu valgustab uhke lühter. Kitš, võib mõni ütelda. Kuid Grünberg poleks Grünberg, kui ta kitši ja hea maitse piiril balansseerides libastuks. Tema jääb alati võitjate poolele.

104

Gold shines exceptionally vividly in the powder room on the cellar level, the four-meter high walls are lighted by a grand chandelier. Kitsch, some might say. But Grünberg would not be Grünberg, if she would stumble on the line between kitsch and good taste. She always comes out on top.

keldrikorrus

105

AJALOOLINE interjöör

Kohvik-restoran C`est La Vie


Vanalinna Hariduskolleegiumi gümnaasium Collegium Educationis Revaliae gymnasium

Vene 22, Tallinn

106

Arhitekt: Marie Hammer Sisearhitekt: Tiiu Lõhmus

Tiiu Lõhmus Lõpetanud 1978 Eesti Kunstiakadeemia (tollal ERKI) sisearhitektina Hetkel vabakutseline sisearhitekt

107

Vene ja Müürivahe tänava nurgal paiknev Tallinna Vanalinna Hariduskolleegiumi neoklassitsistliku fassaadiga gümnaasiumihoone peidab endas peaaegu kaheksasaja aasta pikkust ajalugu. Ruumikitsikuses vaevelnud kool, milles Hariduskolleegium on tegutsenud alates 1992. aastast, sai põhjaliku restaureerimise käigus ruumi juurde puhtaks roogitud keldritest ja tuvipööningult. Massiivsete paekivist seintega keldri tühjaks kaevamisel tulid välja kihistused lausa 13. sajandist.

Tähtsamad tööd: 2007 Vanalinna Hariduskolleegiumi gümnaasium 2006 Rooslepa kabel Läänemaal Noarootsis • Jakob Westholmi gümnaasium 2005 Kadrioru lossi jääkelder, Vabariigi Presidendi Kantselei 2002 Vanalinna Hariduskolleegiumi põhikool • Tallinna Rootsi Mihkli kirik 2001 Erakonna Isamaaliit maja (nüüd Isamaa ja Res Publica Liit) 2000 Tallinna reaalkool (ESLi aastapreemia parima ajaloolise interjööri eest)

AJALOOLINE interjöör

Vanalinna Hariduskolleegiumi gümnaasium

The Neoclassical façade of the Collegium Educationis Revaliae (the Old Town Educational College) gymnasium building, located on the corner of Vene and Müürivahe tänav, conceals within itself a history of nearly 800 years. The school, which long suffered from space constraints, and which has been home to the Old Town Educational College since 1992, gained space in the course of a thorough restoration, from newly cleanedout cellars and garret. The excavation of the cellar enclosed within massive limestone walls revealed layers dating back to the 13th century.


Vanalinna Hariduskolleegiumiga pikka aega koostööd teinud sisearhitekt Tiiu Lõhmuse põhimõtteks hoone sisustamisel ja kujundamisel oli säilitada võimalikult palju ajaloolist üldilmet, rõhutades iga konkreetse ruumi omaaegset eripära. Klassikalise vormikeelega mööbli ja valgustite ning looduslike viimistlusmaterjalidega tekitati harmooniline kooskõla uue ja vana vahel. Välja tulnud konstruktsioonielemendid, laemaalingud, raiddetailid, talalaed ja seinapaneelid seostati uue kujundusega võimalikult täiuslikult.

108

Interior architect Tiiu Lõhmus, who has worked closely together with the Old Town Educational College for a long time, wanted to preserve as much of the general historical appearance of the building as possible, emphasizing the original character of each specific part of the building. Using classical forms of furniture and lighting and natural finishing materials, a harmonious connection was forged between new and old. The structural elements, ceiling frescoes, carved stone details, beam ceilings and wall panels exposed were linked to the new design as fully as possible.

pööning

3. korrus 109

2. korrus

1. korrus

kelder

AJALOOLINE interjöör

Vanalinna Hariduskolleegiumi gümnaasium


Avalike ruumide ja klasside värvilahendus on hele ja rahulik, aitamaks paremini keskenduda õppetööle. Valmismööbliga sisustas Standard, osa sisustusest ja valgustitest on valmistatud eritellimusena Tiiu Lõhmuse kavandite järgi. Loomulikult ei heidetud kõrvale ka vanu väärikaid mööbliesemeid – need on leidnud oma koha nii raamatukogus kui ka õpetajate korrusel. Mullast tühjaks roogitud keldrisse on paigutatud kohvik oma robustse hööveldamata lauast letiga, väike kabel, riietusruumid ja saun. Kõrgete lagede ja algupäraste konstruktsioonidega pööningukorrus on koos direktori kabineti, nõupidamistelaua ning raamatukoguga õpetajate päralt. Enne restaureerimise algust kartsid õpilased, et nende intiimne ja hubane kool muudetakse steriilseks n-ö euroremonditud hooneks, ent täna koolis ringi liikudes näeb seal ainult rõõmsaid ja rahulolevaid nägusid.

110

The colour scheme of the common areas and classrooms is light and calm, encouraging better focus on schoolwork. Most of the furniture is from Standard, an Estonian company, and part of the furnishings and lighting was custom-made according to Lõhmus’s designs. Naturally the old, venerable pieces of furniture were not cast aside – they found their place in the library and on the teachers’ level. The cellar, now free of soil, houses a café with a robust bar made of an unplaned slab of wood, a small chapel, dressing rooms and a sauna. The attic storey, with its high ceilings and original structures, is the domain of the teachers, along with the director’s office, meeting table and library. Before restoration began, the pupils were afraid that their intimate, cosy school would become a sterile, “Eurorenovated” building, but moving around in the school today, one sees only happy, satisfied faces.

AJALOOLINE interjöör

Vanalinna Hariduskolleegiumi gümnaasium

111


Athena konverentsi- ja kultuurikeskus ning restoran Volga Athena Conference and Cultural Centre and Volga Restaurant

112

Küütri 1, Tartu

Sisearhitekt: Aivar Roosaar

AIVAR ROOSAAR Õppinud Tartu Ülikoolis kunstiajalugu Pindisain Ehitus OÜ

Tähtsamad tööd: 2005 Tartu Ülikooli kohviku renoveerimine 2001 Tartu Sadamateater 2000 Püssirohukeldri renoveerimine 1999 Ammende villa renoveerimine

AJALOOLINE interjöör

Athena konverentsi- ja kultuurikeskus ning restoran Volga

Kümmekond aastat Tartu kesklinna tondilossina “kaunistanud” Athena kinomajas ning kõrval asetsevas restoranis Volga on ajad muutunud. Rein Kilgi järjekordse missiooniprojekti võttis oma õlule ajaloolane ning sisearhitekt Aivar Roosaar, tuues hoonesse tagasi klassikaliste kinoteatrite ajastu hõngu. 18. sajandi lõpul ehitatud kivist kahekorruselist elamut on korduvalt ümber ehitatud – see asjaolu seletab Athena keskuse stiililist mitmekesisust. Kino ning kohvik tulid hoonesse 1922. aastal. Ainsana Tartu kinodest elas Athena üle II maailmasõja, töötades alates 1944. aastast Saluudi nime all. Kohvikust sai nõukogude korra ajal restoran Volga.

Times have changed at the Athena cinema as well as the Volga Restaurant next door, which stood abandoned for ten or so years in the centre of Tartu. Rein Kilk’s latest project undertaken out of a sense of mission was shouldered by historian and interior architect Aivar Roosaar, who brought a taste of the classical age of cinema back to the building. Built in the end of the 18th century, the stone two-storey building has been renovated a number of times – which explains the stylistic diversity of the Athena Centre. The cinema and the café came to the building in 1922. Athena was the only one of Tartu’s cinemas to survive World War II, and operated from 1944 on as Saluut. The café became the Volga during Soviet times.

113


3. korrus

114

115

vahekorrus

Keskuse südameks võib pidada teisel korrusel asuvat kinosaali selle kõige klassikalisemas tähenduses. Sellele annavad piduliku ilme purpurse riidega kaetud seinad ning massiivse kuldornamendiga rõdubalustraad. Värskenduskuuri on läbinud muinsuskaitse alla kuuluvad Ferdi Sannamehe neoklassitsistlikud stukkreljeefid seintel.

AJALOOLINE interjöör

The heart of the centre – in the most classical sense of the word – can be considered to be the cinema hall on the second floor. It is given a formal appearance by the purple fabric covering the walls and the balcony balustrade with gold ornamentation. Ferdi Sannamees’s Neoclassical stucco relief on the walls – which are under heritage conservation – have been refurbished.

Athena konverentsi- ja kultuurikeskus ning restoran Volga


Möödudes kuldsete kapiteelidega korintose sammastest, viib kolmandale korrusele punase vaiba alla peidetud trepp. Esmalt võtab seal külalisi vastu romantiline pergola, mis keskust läbivast luksuslikust neoklassitsismi ja art déco segust on kergema loomuga. Pööningult leiab väiksema nn black-boxsaali ning 30kohalise seminariruumi.

116

Passing the Corinthian columns with golden capitals, a stair concealed under red carpeting leads to the third floor. The first thing to greet visitors there is a romantic pergola, which is lighter than the luxurious blend of the Neoclassical and Art Deco that pervades the centre. The loft storey houses a smaller “black box” hall and a seminar room that accommodates 30 people.

pööning

AJALOOLINE interjöör

Athena konverentsi- ja kultuurikeskus ning restoran Volga

117


2. korrus

118

119

1. korrus

Lisaks kino- ja teatrisaalile on Athena keskuse kõrval ellu äratatud ülikoolilinna legendaarne restoran Volga, kus domineerib saksa ekspressionismi mõjuline art déco. Restorani põnevaim osa on kindlasti võlvitud keldrisaal oma valgustatud vitraažlae ja niššides paiknevate kunstnik Peet Areni maalidega, mis just nimelt said restaureeritud uue Volga jaoks.

In addition to the cinema and theatre hall, Athena Centre is flanked by the resurrected Volga restaurant, a legendary establishment in this university town, where art deco is predominant, tinged with German expressionism. The most exciting part of the restaurant is undoubtedly the vaulted cellar hall with its lighted stained glass ceiling and paintings by Peet Aren in the niches, which were restored specially for the new Volga. AJALOOLINE interjöör

Athena konverentsi- ja kultuurikeskus ning restoran Volga


Eesti Lastekirjanduse Keskus The Estonian Children’s Literature Centre

Eesti Lastekirjanduse Keskusel, kes sai endale kodu Tallinna vanalinnas, tuli vana hoone täita uue sisuga. Sisekujundajateks kutsuti Malle Jürgenson, Krista Lepland ja Tea Tammelaan büroost Laika, Belka & Strelka. Ülesanne ei kuulunud kergete kilda. 1910. aastal ehitatud neogooti stiilis linnavilla oli andud peavarju mitmele asutusele, kes kõik olid endast maha jätnud oma “kihistused”. Seega tuli hakata lammutama ja puhastama, renoveerima ja restaureerima. Suurt mõttetööd pakkus seegi, kuidas mahutada ühe katuse alla palju erinevaid tegevuskohti, unustamata hetkekski, kes saavad olema keskuse peamised külastajad.

Pikk 73, Tallinn

120

Sisearhitektid: Malle Jürgenson, Krista Lepland ja Tea Tammelaan

MALLE JÜRGENSON Lõpetanud 1986 Eesti Kunstiakadeemia (tollal ERKI) sisearhitektina Laika, Belka & Strelka OÜ / sisearhitekt

KRISTA LEPLAND Lõpetanud 1990 Eesti Kunstiakadeemia (tollal ERKI) maalikunstnikuna Laika, Belka & Strelka OÜ / sisearhitekt

TEA TAMMELAAN Lõpetanud 1988 Eesti Kunstiakadeemia (tollal ERKI) sisearhitektina Laika, Belka & Strelka OÜ / sisearhitekt

Tähtsamad ühiselt tehtud tööd: Eesti Maanteemuuseum (ekspositsioon ning sisekujundus) • Tartu Jaani kiriku sisekujundus/sisustus • Tartu Mänguasjamuuseum (ekspositsioon ning sisekujundus)

AJALOOLINE interjöör

Tallinna Linnamuuseum (ekspositsioon) • Juuniküüditamise suurnäitus “14. juuni 1940” Kanuti Gildi hoones (kujundus ja teostus)

Eesti Lastekirjanduse Keskus

The Estonian Children’s Literature Centre, which had got itself a home in Tallinn’s Old Town, wanted to fill an old building with new content. Malle Jürgenson, Krista Lepland, Tea Tammelaan from the offices of Laika, Belka & Strelka were invited to contribute the interior design. The task was not one of the easy ones. The urban villa, built in 1910 in the Neo-Gothic style, has housed a number of organizations which have all left an “archaeological record”. It was thus necessary to start demolishing and cleaning, renovating and restoring. One challenge posed was how to accommodate many different places for activity under the same roof without forgetting for an instant who the centre’s main beneficiaries would be.

121


122

Mis võimalik, see säilitati. Teisele korrusele viib näiteks seesama uhke trepp, mis sajand tagasi. Esialgu loodeti, et piisab vaid autentse parketi puhastamisest, kuid nii lihtsalt läbi siiski ei saadud: õhukeseks kulunud lipid tuli asendada uutega, korrates vana mustrit. Majal oli varuks ka üllatusi. Tulevase raamatukogu lage puhastades avastati, et lisaks ümmargusele stukkdekoorile lae keskel olid omaaegsed meistrid võtnud ette kaunistada lae ääred uhkete maalingutega – need on nüüd krohvkattest vabastatuna kenasti vaatamiseks väljas.

123

Everything that could be preserved was preserved. The same grand staircase that led to the second floor a century ago, still does. At first the hope was that it would be enough just to clean off the authentic parquet, but it was not so easy. The strips of wood, which had worn thin, had to be replaced with new ones, replicating the old pattern. The building had surprises in store, too. In cleaning the ceiling of the future library, it was discovered that besides the round stucco décor in the centre of the ceiling, craftsmen back in the day had endeavoured to decorate the edges of the ceiling with ornate paintings – free of mortar, they are now exposed for our viewing pleasure.

1. korrus

AJALOOLINE interjöör

Eesti Lastekirjanduse Keskus

2. korrus


124

125

AJALOOLINE interjöör

Eesti Lastekirjanduse Keskus

Majas on rohkesti suuremaid ja väiksemaid tube, soppe ja nurgataguseid – neile kõigile tuli leida funktsioon. Alumisele korrusele on paigutatud raamatukogu ja Edgar Valteri galerii, kus eksponeeritakse kunstniku originaaljoonistusi. Liikudes kõrgemale, satub külastaja taas illustratsioonide keskele: Trepigaleriis ja Illustratsioonigaleriis saab vaadata meie lasteraamatuillustraatorite töid ja külalisnäitusi.

There were many smaller and larger rooms, nooks and crannies in the building, and all of them had to be given a function. The lower level holds a library and the Edgar Valter gallery, where the originals of the artist’s drawings are on display. Ascending, visitors again find themselves amid illustrations. The stair gallery and illustration gallery are venues for admiring the work of Estonian children’s book illustrators as well as visiting exhibitions.

Varakambrisse on välja pandud Eesti lasteraamatud läbi aegade. Sellesse ruumi võibki end unustada ... ja mitte üksnes raamatute pärast. Siin on leidnud koha ka teistsugune varandus, millel pilk pidama jääb – ülimalt originaalsed istmed, mida kaunistavad erinevate illustraatorite tehtud maalingud. Need, esialgu tarbemööbliks mõeldud taburetid osutusid nii vaimukateks ja põnevateks, et üksmeelne otsus oli need vaatamiseks välja panna.

Estonian children’s books from different eras are on display in the vault. This is a place in which to lose track of time… and not only because of the books. It is home to treasure trove of a different kind, too, and it catches the eye – exceedingly original seats decorated by paintings by various illustrators. These were initially stools meant for functional use as furniture, but they proved so visually witty and inspired that a unanimous decision was taken to put them out on display.


126

Raamatukunstnikud proovisid kätt ka ruumikujundajatena. Muinasjututoas, mida kasutatakse vahetevahel kinosaalina, vaatavad liigutatavatelt aknaluukidelt vastu fantastilised tüübid, loodud Jüri Mildebergi poolt. Pööningukorrusel tegutses Piret Mildeberg, kes pani sinna “elama” nii tuntud kui ka tundmatuid tegelasi ning riputas üles hiiglasuured hampelmannid, kes oma kõhu peal taskutes hoiavad pliiatseid, värve, kääre ja muud meisterdamiseks vajalikku.

The book artists also tried their hand at interior design. In the fairy tale room, which is used from time to time as a cinema, fantastic characters stare out from the moving window shutters. They were created by Jüri Mildeberg. On the attic level, Piret Mildeberg was at work; she brought to life characters both known and unknown and hung up gigantic hampelmann-style puppets, who hold pencils, paints, scissors and other crafts supplies in belly pouches.

Ilmade soojenedes tegutsemisruum laieneb. Keskusel on oma hoov, kuhu on ehitatud lava, et autoritel oleks hea oma lugusid jutustada ja lastel teatritükke mängida.

As the weather gets warmer, there is even more room to be creative. The centre has its own private courtyard, which has a stage – a good place for children’s book authors to tell their stories and bring the magic of the theatre to children. 127

AJALOOLINE interjöör

Eesti Lastekirjanduse Keskus


büroo

128

Sakubü bürooruumid • KOKO Arhitektide bürooruumid

BÜROO

129


Sakubü bürooruumid Sakubü bureau

130

Sisearhitektid: Tüüne-Kristin Vaikla ja Urmo Vaikla

EESTI SISEARHITEKTIDE LIIDU AASTAPREEMIA 2007

131

Eksootilise nimega büroo Sakubü ei tegele millegi müstilise ega idamaisega, nagu esiti võiks arvata. Kahe mehe firma, mille ruumid on kujundanud TüüneKristin ja Urmo Vaikla, on hoopis kauaaegne tegelane Eesti kinnisvaramaastikul.

Tüüne-Kristin Vaikla

Urmo Vaikla

Lõpetanud 1987 Eesti Kunstiakadeemia (tollal ERKI) disainerina

Lõpetanud 1990 Eesti Kunstiakadeemia (tollal ERKI) graafikuna

Vaikla Stuudio

Vaikla Stuudio

Valik töid: 2008 Microlinki büroo 2007 Rotermanni viljaelevaatori korterid • Arhitektuurifotonäitus "Teised / vol 1 ehk päevad Khmeri templites" 2000-2004 Eesti Energia klienditeenindused (Kultuurkapiltali nominent)

BÜROO

Sakubü bürooruumid

2004 Pärnu hotell-veekeskus Tervise Paradiis (ESL, Kultuurkapiltali nominent) 2000 Eramu Pirital (ESL preemia) 1999 Status Club Spordiklubi (ESL nominent)

Pisikese muruplatsi ja parkla poole avaneva klaasfassaadiga büroo uue kortermaja esimesel korrusel on kahele mehele täpselt paras. Priisata ruumiga siiski polnud ja nii tuli iga ruutmeeter optimaalselt ära kasutada.

Despite its exotic name, the office of Sakubü doesn’t dabble in anything mystical or Oriental as one might think. The two-man firm, the interior for which was designed by Tüüne-Kristin and Urmo Vaikla, is a veteran player on the Estonian real estate landscape. Located on the first floor of an apartment building, the office, which has a small patch of lawn and glass façade facing the parking lot is just the right size for two men. It wasn’t possible to waste space and every square metre had to be used to the optimum extent.


Kogu mööbel seinakappidest laudadeni on projekteeritud just selle ruumi eripärasid ja töötajate vajadusi arvestades. Väikest ruumi seintega lõhkuma ei hakatud: privaatsemat töötsooni lahutab avalikust ühisalast ehk nõupidamiste tsoonist õhuline vahesein. Aga et ka arvuti taga töötades sinine taevalaotus näha oleks, on vaheseina sisse “lõigatud” horisontaalne pilu.

132

Tonaalsus ja materjalid on meestekesksesse büroosse valitud julgelt maskuliinsed ja jõulised: tumedama koloriidi esindajad grafiithall ja must ning Vaiklate varasematest interjööridest tuttavad roostekarva metallpinnad. Töökeskkonna muudavad mängulisemaks nurgas seisev molbert, op-efektiga mummuline tapeet esikus ja valgustus, mida saab vastavalt meeleolule ümber lülitada. Valgusega mängides, saab astuda justkui uude ruumi või teise aega. Seda üks inspireeriva sisekujundusega büroo ju pakkuma peakski.

BÜROO

Sakubü bürooruumid

All of the furniture, from wall cabinets to tables, was designed in light of the special character of the space and the needs of the employees. The already small space was not made even smaller by adding walls: the more private work area is separated from the common area (meeting area) by an airy partition. So that some blue sky would be visible from behind a computer, too, a horizontal slit has been “cut” into the partition. The tone and materials chosen for this male-centred office are boldly masculine and powerful: the graphite grey, black, and rust-coloured metal surfaces familiar from previous interiors by the Vaiklas represent the darker colours. A playful spirit is introduced into the work environment by an easel standing in the corner, the polkadotted wallpaper with an opeffect in the hall and lights that can be changed based on the mood. By playing with light, it is possible to step into another era or space. And that is exactly what an office with an inspiring interior design should offer.

133


KOKO Arhitektide bürooruumid Offices of KOKO architects

Tartu mnt 84A, Tallinn

134

Sisearhitektid: Raivo Kotov, Andrus Kõresaar, Liis Lindvere ja Raili Paling Mustrid KOKO büroo klaasseintel ja põrandatel: Martin Lazarev

135

Raivo Kotov

Andrus Kõresaar

Liis Lindvere

Raili Paling

Õppinud Eesti Kunstiakadeemias arhitektuuri ja linnaplaneerimise erialal

Lõpetanud 1997 Eesti Kunstiakadeemia (tollal TKÜ) graafikuna

Lõpetanud 2001 Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektina

Lõpetanud 2001 Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektina

KOKO Arhitektid / juhtivarhitekt

KOKO Arhitektid / juhataja

KOKO Arhitektid / sisearhitekt

KOKO Arhitektid / sisearhitekt

Tähtsamad tööd:

Tähtsamad tööd:

Tähtsamad tööd:

Tähtsamad tööd:

2006 Fahle maja

2007 Tallinna sünagoog

2005 Kortermaja Vabriku 33

2006 Fahle maja

2007 Tallinna sünagoog • Tallinna Inglise kolledži spordihoone

2004 Georg Ots Spa Hotel Kuressaares

2004 Georg Ots Spa Hotel Kuressaares

2007 Tallinna sünagoog • Tallinna Inglise kolledži spordihoone • Hotelli Arensburg juurdeehitus Kuressaares

2000 EXPO2000 Eesti paviljon Hannoveris

2000 EXPO2000 Eesti paviljon Hannoveris

2006 Fahle maja sisekujundusprojekt • Brilliant Marketing & Communicationsi ja Broadline'i kontor • Ajalehe Sakala toimetus 2005 Hotell Jurmala Spa

BÜROO

KOKO Arhitektide bürooruumid

2006 Ajalehe Sakala toimetus 2005 Hotell Merchants House Tallinnas 2004 Georg Ots Spa Hotel Kuressaares

Kunagise tselluloosi- ja paberivabriku keedumaja, mis pärast ümberehitust ristiti Fahle majaks, on hoone, mis tekitas nii ehitamise ajal kui hiljemgi teravaid diskussioone. Liiga uudne oli tollal selle arhitektuurne lahendus, KOKO tandemi KõresaareKotovi lähenemisnurk. Praegu, mil tööstushoonete ümber ehitamine korteriteks-büroodeks pole enam uudis, on kired vaibunud ja toonased oponendid rahunenud. Seda enam, et Fahle maja oli Londoni Disainimuuseumi konkursi Designs of the Year 2007 nominent parimale ehitisele arhitektuuri kategoorias.

The former cellulose and paper factory’s boiling plant – christened the Fahle Building after renovation – is a building that generated heated discussions both during and after construction. The architectural design and approach taken by the KOKO tandem of Kõresaar and Kotov at the time seemed too newfangled. But now that the conversion of industrial buildings into apartments and office buildings is nothing new, passions have abated and the opponents have calmed down. This especially considering that the Fahle building was the nominent of the best building in the London’s Design Museum’s contest “Designs of the Year 2007”.


Pole üllatav, et KOKO, kes hoone projekteeris ja uuesti ellu äratas, broneeris sinna kohe pinna ka oma büroole. Nemad teadsid, missugune see masendavas olukorras, auklik ja katuseta tselluloosivabrik peagi välja nägema hakkab. Ning nüüd esitlevad nende büroo ruumid parimal viisil, kuidas saab säilitada vana tööstushoone esteetikat ja ühendada see kaasajaga.

136

KOKO büroo asub kolmel korrusel. Kahtlus, et ruumides on pime, hajub kiiresti: suured aknad, mis vaatavad kolme ilmakaarde, lasevad sisse piisavalt valgust, pealegi on töökohad viidud akende alla. Hoone siseplaneeringu määrasid suuresti muinsuskaitse ettekirjutused. Kohtades, kus kunagi asusid keedukatlad, olid betoonist vahelagedes suured ümmargused augud ja need tuli mingil viisil markeerida. Mõnel pool on seda tehtud vaiba, mõnel pool muu põrandakattematerjaliga, kuid KOKO büroo tähistavad keedukatla asupaika kandilised klaasseintega nõupidamisteruumid, mis on korruste suhtes nihkes.

It is not surprising that KOKO, which designed and resurrected the building, also reserved a space there for its own offices. The factory was then in a depressing situation, full of holes and lacking a roof, but KOKO knew what it would ultimately look like. Now their offices are portrayed as an optimum way to preserve the aesthetics of an old factory building while marrying it to modernity.

6. korrus

The KOKO office is on the third floor. The suspicion that it will be dark inside is quickly dispelled. Big windows in three directions let in enough light, and besides, the workstations are right under the windows. The interior of the building was largely determined by the requirements of the heritage conservation board. Large round holes were left in the concrete ceilings where boiling vats had once stood and these were to be referenced in some way in the finished interior. In cases, carpeting marks the spot; in some other places this is done with other floor covering materials, but in the KOKO office, the former locations of the boiling vats were denoted with square meeting rooms with glass walls, which are staggered in terms of storeys.

137

5. korrus

antresoolkorrus

4. korrus

3. korrus BÜROO

KOKO Arhitektide bürooruumid


138

139

Teine nõue puudutas majas asuvaid betoonist punkreid – need tuli säilitada ja eksponeerida. KOKO büroos on punker ausalt ja autentselt nähtaval. Punkri “suu” – alumine osa, kust vanasti toormaterjal keedukatlasse lasti, on seestpoolt valgustatud. Hetkel kasutatakse ruumi fotostuudiona, edaspidi seatakse seal sisse puhkenurk koos raamatukoguga. Sisearhitektide taotluseks oli säilitada autentseid detaile: vana krohvi paeseintel, metalltalade otsi ja armatuuri, mis krohvi alt välja tuli, nii palju kui võimalik. Ka büroo sisustus edastab sama sõnumit: pigem säilitada, renoveerida ja värskendada, kui uue vastu välja vahetada. Näiteks nõupidamisteruumis tuleb istet võtta toolidel, mis esindavad killukest nõukogude Eesti mööblitööstuse ajaloost. Tegu on Eero Aarnio konjakitoolide veidi mugandatud koopiatega, mida valmistati kunagises Kooperaatoris. KOKO ruumidesse jõudsid need toolid teletorni restoranist Galaxi, mis hiljaaegu uksed sulges. Lisaks arhitektuursele lahendusele loovad KOKO büroos meeleolu vaated, mitte küll nii efektsed kui hoone “klaasmütsi” akende taga, kuid muljetavaldavad on need siiski. Piisab pilgust all-linnale või rohelusega ümbritsetud Ülemiste järvele, et hetkeks lõõgastuda ja siis jälle tööga edasi minna.

BÜROO

KOKO Arhitektide bürooruumid

The other requirement pertained to the concrete hoppers in the building, which were to be preserved and kept visible. The hopper in the KOKO office is honestly and authentically in plain sight. The “mouth” of the bunker – the lower part, where raw material was fed into the vat, is illuminated from within. At the moment, the space is used as a photographic studio, but in the future a break area with library will be established here. The interior architects aimed to preserve authentic details – such as old mortar on limestone walls, the ends of metal spars and reinforcement structure exposed underneath the mortar – to the greatest extent possible. The furnishings of the office convey the same message: to preserve, renovate and refurbish instead of replace. For instance, in the meeting room, people sit on chairs that represent a fragment of the history of the furniture industry of Soviet Estonia. These are slightly altered copies of Eero Aarnio’s “cognac chairs”, produced by the now defunct Kooperaator. These chairs were acquired by KOKO by way of the Galaxy, the restaurant in the TV tower, which recently closed its doors. In addition to the architectural solution, the mood in the KOKO offices is set by the views – albeit not as striking as those from the glass hat worn by the building, but impressive nonetheless. Just a glance at the centre or the green-ringed lake Ülemiste is enough to relax for a moment before resuming work.


publitsistika

140

Sisearhitektid V채ino Tamm ja Vello Asi. N채itusekataloog.

PUBLITSISTIKA

141


Sisearhitektid Väino Tamm ja Vello Asi. Näitusekataloog. Tamm ja Asi

Interior architects Väino Tamm and Vello Asi. Exhibition catalogue.

Tamm ja Asi

142

143

Eesti Arhitektuurimuuseumis 2007. aasta suvel toimunud kahe Eesti sisearhitektuuriklassiku Väino Tamme ja Vello Asi loomingut tutvustava näituse raames ilmunud näitusekataloog-raamat on unikaalne ja kauaoodatud nähtus kohalikus sisearhitektuurikirjanduses. Näituse kuraatori Karen Jagodini koostatud ja toimetatud raamat käsitleb põhjalikult kahe Eesti sisearhitektuuri suurkuju erialast tegevust ja loometeed: annab ammendava ülevaate sisearhitektide õpingu- ning õppejõuaastatest ning keskendub pikemalt 1960.–1970. aastatel loodud emblemaatilistele interjööridele.

EESTI SISEARHITEKTIDE LIIDU AASTAPREEMIA 2007

Autor ja koostaja: Karen Jagodin Kataloogi kujundaja: Tiit Jürna

Peale ülevaatliku ja analüüsiva tekstimaterjali on nende kaante vahele esmakordselt kogutud haruldane fotomaterjal interjööride valmimisjärgsest ajast. Enamik raamatus publitseeritud fotodest pärineb tunnustatud fotograafi Rein Vainküla kogust. Karen Jagodin

Tiit Jürna

Lõpetanud 2005 Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse erialal

Lõpetanud 1979 Eesti Kunstiakadeemia (tollal ERKI) tööstuskunsti erialal

Eesti Arhitektuurimuuseumi teadur

Hetkel vabakutseline disainer

Viimased projektid:

Põhilised tegevusalad:

2007 näitus ja kataloog "Tamm ja Asi" Eesti Arhitektuurimuuseumis

graafiline disain, raamatukujundus, sisekujundus, mööblidisain

PUBLITSISTIKA

Modernistliku arhitektuurikeele tutvustajatest ja viljelejatest pajatav raamat on valatud sisuga võrdväärsesse vormi. Raamatu kujundaja Tiit Jürna on lähtunud detailideni viimistletud, väljapeetud ja terviklikust vormikeelest, mille poole modernism ju püüdleski. Ühtlaselt monokroomsesse kujundusse toob jõulise ja dünaamilise aktsendi erkpunane raamatu pealkirja ja selja disainis. Lõpuks ometi on kaks Eesti sisearhitektuuriklassikut väärikalt kaante vahele jäädvustatud!

The exhibition catalogue-book published in the framework of the summer 2007 exhibition on the work of Väino Tamm and Vello Asi, two classic figures in Estonian interior architecture, is a unique and long-awaited event in local interior architecture literature. Compiled and edited by exhibition curator Karen Jagodin, the book takes a thorough look at the activity and creative path of these two giants of Estonian interior architecture: it gives an exhaustive overview of the interior architects’ careers as students and teachers and focuses at greater length on the emblematic interiors they created in the 1960s and 1970s. Besides the perspectives and analysis afforded by the textual material, the volume also includes rare photographs from the period following the completion of the interiors. Most of the photos published in the book are from the collection of the acclaimed photographer Rein Vainküla. This book about two purveyors and cultivators of the modernist architectural idiom has been cast into a form worthy of its content. Book designer Tiit Jürna has proceeded from the same consummately refined, dignified and integral language of form toward which modernism itself aspired. The consistently monochrome design is lent a forceful and dynamic accent by the bright red book title and spine design. At last, two classic Estonian interior architects have been given their due reverence, enshrined in book form.

Sisearhitektid Väino Tamm ja Vello Asi. Näitusekataloog. Väino Tamm ja Vello Asi Tallinna kohvikus 1960. aastatel.


ESE VORM

144

Valgusti Labak • Istemööbel Sheff • Vabariigi Valitsuse istungitesaali mööbel • Valgusti hotellis Swissôtel • Valgusti Origami Fiskostari büroos

ESE / vorm

145


Rahvalik valgusti Labak Labak: a folk-style light

Disainerid: Andres Labi ja Janno Roos

146

Andres Labi

Kõik eestlased teavad, et üks paar korralikke villaseid labakindaid on krõbekülmal talvepäeval asendamatu aksessuaar. Disainerid Andres Labi ja Janno Roos Ruumilaborist on aga leidnud neile dekoratiivsema rolli – nad on pannud labakud ehtima rahvalikku valgustit. Eesti toitu pakkuvasse restorani Kaerajaan inspireerisid sisearhitekte valgustit looma lapsepõlves kogetud haljendavad aasad ja kullendavad viljapõllud. Otseselt viljavihu sihvakale vormile viitav põrandalamp Labak seisab metallkarkassil, millele on justkui soojendava kampsunina ümber tõmmatud villane kudum. Need mõnusast lambavillast lambikampsunid on tulnud Tartumaa neidude nobedate näppude vahelt. Lamp seisab ratastel, mistõttu saab tema asukohta ruumis kibekiiresti muuta. Valgusallikas paikneb üleval, heites lakke õdusat ja meeleolukat valgust. Lihtsa, ent kõneka vormiga valgusti on nii värvigammalt kui ka koelt maalähedaselt tagasihoidlik. Samas võib kattesse kududa mis tahes värvi mustreid, kuhu ainult fantaasia lendab. Valgusti küljes rippuvad labakud lausa kutsuvad endasse käsi pistma, kui väljas paugub pakane.

Lõpetanud 2000 Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektina Ruumilabor OÜ / sisearhitekt

Every Estonian knows that a good pair of woollen mittens are indispensable on a nippy winter day. Designers Andres Labi and Janno Roos of Ruumilabor have found a slightly more decorative role for them – they have used mittens to decorate a folk-style light.

Janno Roos Lõpetanud 2001 Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektina Ruumilabor OÜ / sisearhitekt

The interior architects were led to create the light for Kaerajaan – a restaurant specializing in Estonian cuisine – by happy childhood memories, new-mown hay, golden fields and sheaves of grain. Labak, a floor lamp that clearly references the slender shape of sheaves of grain, stands on a polycarbonate base on a metal frame which appears to have drawn a hand knitted woollen garment around it, like a warm sweater. These enjoyable lamb’s-wool lamp sweaters are the product of the fast fingers of young women from Tartu County.

Tähtsamad ühiselt tehtud tööd: 2008 Restoran Kaerajaan 2007 Restoran Buenos Aires 2006 Restoran Vertigo • Kohvik Turuplatz

ESE / vorm

Rahvalik valgusti Labak

The lamp is on wheels, and thus it can be repositioned in a room extremely quickly. The light source is higher up and casts an atmospheric and cosy light. With its simple yet eloquent form, the light is understated in terms of its colour spectrum and level of refinement, just as something earthy and rustic should be. Yet patterns of any colour whatsoever can be woven into the covering, the only limit being the imagination. The mittens hanging from the light seem to begging for an inquisitive hand to warm itself inside them when it is well below zero outside.

147


Katrin Soans

Istemööbel Sheff

Lõpetanud 1980 Eesti Kunstiakadeemia (tollal ERKI) ruumi- ja mööblikujunduse erialal

Sheff: modular seating furniture

Standard AS / disainer

Disainer: Katrin Soans

Tähtsamad tööd: Büroomööbel Alfa, Star, Phoenix, Atlantis, Piano, Forum • Pehme mööbel City, Metropol, Corner, Max

Standard on täiendanud oma tootevalikut istemööbliga Sheff, mis sobib esmajoones ooteruumidesse ja büroodesse, kuid võib leida koha ka kodus. Mööbli autor, disainer Katrin Soans, kavandas mugava üksiku tugitooli, jättes edasise tarbija otsustada: tugitoole saab ühendada diivaniks, asetada rivisse, moodustada neist gruppe – just nii, nagu on soov ja vajadus.

148

Võimaluse sellisteks kombinatsioonideks annab tooli ebasümmeetriline lahendus – lai käetugi paikneb ainult ühel pool ja paigutatakse tellija soovi kohaselt vasakule või paremale. Tool on painutatud metallkarkassil, jalaraam on viimistletud mati ja struktuurse värviga. Istmeid katab meeldiv villane kangas. Värvigamma on rikkalik ja on igaühe enda valida. Eriti efektselt mõjuvad mitme värvi kombinatsioonid. Tugitoole täiendavad vaheplaadid, mis liidetuna tooli käetoega moodustavad lauakese kohvitassi või ajakirjade hoidmiseks. Kergest painutatud lehtalumiiniumist lauakesi kaunistab stiliseeritud rahvuslik motiiv.

ESE / vorm

Istemööbel Sheff

Standard has added to its product selection with Sheff seating furniture, which is primarily suited for waiting rooms and offices but can also find a place in homes. The creator of the furniture, designer Katrin Soans, designed a comfortable solitary armchair, leaving the rest up to the consumer: the armchairs can be combined into a divan, placed in a row, used to form groups – whatever the desire and need may be. The chair’s asymmetric design of the chair is what allows such combinations – the wide armrest is only on one side and can be put according to customer preference on either the left or right side. The chair has a bent metal frame, the base is finished with a matt and structural paint. The seats are covered in a pleasant woollen fabric. The colour spectrum is rich and up to anyone to decide. Combinations of several colours are especially effective. The armchairs are complemented by divider panels that can be connected to the armrests to form a small table for coffee cups or magazines. Made of light bent sheet aluminium, the small tables are adorned by a stylized folk motif.

149


Vabariigi Valitsuse istungitesaali mööbel Furniture for the Estonian Government cabinet’s meeting room

Plaanilahenduses on lähtutud sümmeetria printsiibist. Dominandiks on selles ovaalne istungitelaud: ümar kujund vähendab ruumi rangust ja rõhutab meeskondlikkuse põhimõtteid. Laud asub ruumi teljel, kuus kahe töökohaga kõrvallauda on paigutatud sümmeetriliselt akende alla. Kuulajate istekohad asuvad esiseina ääres ühes reas.

Rahukohtu 3, Tallinn

150

Disainerid: Katrin Vaikla, Argo Vaikla ja Liis Tarbe

Argo Vaikla

Katrin Vaikla

Liis Tarbe

Lõpetanud 1989 Eesti Kunstiakadeemia (tollal ERKI) disainerina

Lõpetanud 1989 Eesti Kunstiakadeemia (tollal ERKI) sisearhitektina

Lõpetanud 2004 Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektina

Vaikla Disain / juhataja ja disainer

Vaikla Disain / juhtiv sisearhitekt

Torpedo Interior OÜ / sisearhitekt

Vaikla Disaini tähtsamad tööd: 2007–2008 TÜ Maarjamõisa meditsiinikompleks Tartus 2006–2008 Emajõe Ärikeskus 2003–2004 Villa Miidurannas

Koostöös Vaikla Disainiga valminud tööd: 1998 EVEA Pank (praegu SAMPO) 1997 Tallinna Linnateater 1996–2000 EV Valitsuse hoone (Stenbocki maja)

2002–2003 Reval Hotel Lietuva Vilniuses

1995–2000 Balti Misjonikeskus (Metodisti kirik) Tallinnas

2000–2001 Leedu Telekomi bürood ja kontorid

1991–1998 Hansapanga kontorid ja peahoone

ESE / vorm

Stenbocki Maja istungitesaali uue sisekujundusliku lahenduse tingis vajadus parandada akustikat. Mööblilahenduste muudatused tulenesid uutest tehnilistest nõudmistest, samuti soovist parandada ruumi esinduslikkust, miljööd ja kontseptuaalset tähendust.

Vabariigi Valitsuse istungitesaali mööbel

Emajõe Ärikeskus • Stockmanni Fazeri kohvik • Kohvik-restoran Tunnel • Stenbocki maja erimööbel

The new interior design of the hall in Stenbock House where the government cabinet holds its sessions was occasioned by the need for better acoustics. The changes in the furniture solution stemmed from new technical requirements as well as from the desire to make the room more presentable and formal, and improve the ambience and conceptual meaning. The layout is based on the principle of symmetry. The oval meeting table is the dominant feature; the round shape makes the room less strict and severe and emphasizes the principles of team play. The table is located along the central axis of the room, and six side tables with two workstations each are positioned symmetrically under the windows. The gallery seats are located along the front wall, all in one row.

151


152

Lakke on ehitatud paneel, mis on kaetud akustilise krohviga ja mille serva taha on kogu perimeetri ulatuses ühtse jadana varjatud valgustus. Teised valgusallikad jäid muutmata.

A panel covered with acoustic mortar is built into the ceiling. Concealed lighting runs along the entire perimeter behind the edge of the panel. The other light sources remained the same.

Istungitelaua kandekonstruktsioon on valmistatud metallprofiilist, lauaplaat ja juhtmelaegas helehallist ALPI tehispuidu spoonist. Töötsooni osa on kaetud Forbo musta desktopiga ja seda ääristab valge corian. Kõrvallauad ja seadmete kapp on lahendatud samas võtmes.

The structure supporting the meeting table is made of metal, the board and a compartment for wiring is made of light-grey ALPI synthetic wood veneer. The work zone area is covered with Forbo black desktop and bordered by white corian. The side tables and equipment cabinet are designed in the same style.

Kõnepult on sarnaselt põhilauaga ovaalse kujuga. Selle korpus on valgest corian’ist, esipinda on graveeritud Eesti Vabariigi vapp. Ülemine plaat on karastatud klaasist. Pult on ratastel, et seda saaks hõlpsasti teisaldada. Toolid on pärit aastast 2000, mil Vaikla Disain tegi sisekujundusprojekti kogu Stenbocki majale.

ESE / vorm

The podium has an oval shape, similarly to the main table. Its body is white corian, and the Estonian national coat of arms is engraved on the front. The upper board is tempered glass. The podium is on wheels so it can be moved easily. The chairs date from 2000, the year in which Vaikla Disain did the comprehensive interior design for all of Stenbock House.

Vabariigi Valitsuse istungitesaali mööbel

153


Valgusti hotellis Swissôtel Light in Swissôtel Tallinn

Disainer: Meelis Press

154

155

Meelis Press Lõpetanud 1987 Tallinna Tehnikaülikooli (tollal TPI) tsiviil- ja tööstusehituse erialal ja 1992 Eesti Kunstiakadeemia (tollal ERKI) sisearhitektuuri erialal M. Pressi Arhitektuuribüroo / arhitekt

Tähtsamad tööd: 2007 Safisa Hotel Antalias, Türgis • Tallinki ärikeskus • Swissôtel Tallinn 2006 TTP ärihoone Mähe teel Tallinnas 2005 Hotell Ülemiste Tallinnas • Hotell Savoy Tallinnas 2004 Hotell Tallink City Tallinnas

ESE / vorm

Valgusti hotellis Swissôtel

Kus ripub Eesti kõige suurem rippvalgusti? Pole kahtlust, et Tallinnas Swissôteli konverentsikeskuses. 11 meetrit pikk valgusallikas ei kuulunud nende detailide ega aksessuaaride sekka, mis Meelis Press sisekujundusprojektis kohe ette nägi, vaid sündis spontaanselt. Põhjuseks olid konverentsikeskuse ootesaali proportsioonid: see oli suur ja tohutult kõrge iseloomutu ruum, kus inimene võis kergesti suunataju kaotada. Et anda inimestele orienteerumiseks mingigi pidepunkt, otsustati põrandale panna vektoritega vaip. Kuid õhuruum jäi ikka tühjaks. Sisearhitekti kujutlusse kerkis hiiglasuur süstikukujuline vorm, mis dominandina täidaks laealuse ruumi ja samal ajal näitaks teed konverentsisaalide poole. Edasi tuli juba tehniline lahendus: 11meetrise metallraami ümber keriti tohutu hulk traati (lausa viis kilomeetrit!) ja süstiku sisemus pandi halogeenpirnidega sädelema. Tavatu valgusti oligi sündinud.

Where can you find Estonia’s largest hanging light? There’s no doubt: at the Swissôtel conference centre in Tallinn. The 11-metre-high light was not among the details or accessories that Meelis Press stipulated in his interior design, but it was born spontaneously. The reason was the proportions of the conference centre waiting room: it was a large and extremely high room that was lacking in personality, a place where a person would easily lose their sense of direction. To give people some point of reference for purposes of orientation, it was decided to install carpeting with vectors. But the space above the carpet remained empty. A gigantic shuttle shaped form arose in the imagination of the interior architect, which would fill up the space under the ceiling and also show the way to the conference halls. The technical solution followed close behind. An enormous quantity of wires (five kilometres!) was wrapped around an 11-metre metal frame and halogen bulbs made the interior of the shuttle sparkle. Thus an unusual light was born.


Valgusti Origami Fiskostari büroos Origami: Lighting for the Fiskostar offices

156

Andres Labi

Janno Roos

Lõpetanud 2000 Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektina

Lõpetanud 2001 Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektina

Ruumilabor OÜ / sisearhitekt

Ruumilabor OÜ / sisearhitekt

157

Disainerid: Andres Labi ja Janno Roos

ESE / vorm

Valgusti Origami Fiskostari büroos

Ülilihtsa, ent ülinutika ideega plekkvoltvalgusti Origami pärineb suuremast lampide perekonnast, mille sisearhitektid-disainerid Andres Labi ja Janno Roos lõid akna- ja uksetarvikute maaletooja Fiskostari uue teenindus- ja müügiesinduse ruumidesse. Perekonna esimene liige, ümberpööratud püramiidi kujuline spoonitud laelamp, ripub müügisaalis. Lambi edasiarenduseks on teise korruse trepihallis metallist harkjalgadel seisvad samuti rombikujulise kupliga monstrumid.

Origami, a folded metal light based on an extremely clever concept, has its origins in a larger family of lamps, whose designers (and interior architects) Andres Labi and Janno Roos created for window and door accessory importer Fiskostar’s new customer service and sales facility. The first member of the family, an upside-down pyramidal veneered ceiling light, hangs in the sales area. The second-storey stairwell features a further spin on the light – monsters with metal legs and a lozenge-shaped dome.

Lambipere pesamuna Origami aga valgustab ja kaunistab arvuti taga töötavate kontoriinimeste laudu. Sellegi laevalgusti kuju on laenatud vanalt tuttavalt rombilt, ent inspiratsiooniallikaks oli ka töölaudadele kuhjunud paberipahn. Lambi võlu peitub geomeetrilise vormi lihtsuses ja selguses, justnagu origami. Valgusti kuppel on volditud valgest plekist, valgusallikateks on kaks luminofoortoru. Origamist voogav valgus on sume ja ühtlane, sest vaataja ja valgusallika vahel on õrnalt läbikumav pleksiklaas.

The baby of the family, Origami, lights and adorns the desks of office workers working behind computers. The shape of this ceiling light was borrowed from the old friend the lozenge shape, but the source of inspiration was the piles of paper on the desks. The charm of the light lies in the simplicity and clarity of the geometric form, like that of origami. The light’s “dome” was folded together from white sheet metal and the light source is two fluorescent tubes. The light emitted by Origami is fairly dim and even, as translucent Plexiglas separates the light source from the viewer.


158

Резюме

159


детей и высотой глаз. То же самое и с мебелью. Необычное здание предъявило особые требования и к обстановке, большая часть из которой изготовлена по чертежам архитекторов интерьера.

Помещение синагоги оказывает мощное воздействие. Большое количество стеклянных поверхностей и слуховые окна заполняют помещение светом и создают ощущение величественности. На нижнем этаже расположен вестибюль, который служит также лекционным залом. Зал синагоги находится на втором этаже. Поскольку женщины и мужчины не могут во время молитвы сидеть вместе, для женщин построен балкон. Более всего притягивает взгляд галерея вокруг зала, которая отделяет молящихся от внешнего мира. Махагоновая стена с мотивами гранатовых деревьев кажется кружевной и воздушной и образует игру света и тени.

Детский сад Lotte ул. Ида 8, Тарту

160

Архитекторы: Сийри Валлнер и Индрек Пейль Архитектура интерьера: Теа Таммелаан, Малле Юргенсон, Криста Лепланд (Laika, Belka & Strelka) и Сирли Эхари (POP Partner)

EESTI SISEARHITEKTIDE LIIDU AASTAPREEMIA 2007

Таллиннская синагога ул. Кару 16, Таллинн Архитекторы: Лембит-Каур Стёор и Тынис Киммель Дизайн интерьера: Лийз Линдвере, Райли Палинг (KOKO Arhitektid)

Лотте – это добродушная собачонка из мультфильмов Янно Пылдмаа и Хейки Эрнитса, имя которой действует на современных детей, как волшебное слово. Идти в детский сад Lotte детей вряд ли приходится уговаривать по утрам –это волшебное слово приручает даже самых строптивых карапузов. Первый построенный после советского времени детский сад в Тарту, интерьер которого создали Малле Юргенсон, Теа Таммелаан и Криста Лепланд из дизайнерского бюро Laika, Belka & Strelka, а также дизайнер Сирли Эхари, дарит своей молодой «клиентуре» и взрослым великую радость открытий.

Построенная в прошлом году в Таллинне на улице Кару синагога заслуживает внимания по многим причинам. Прежде всего, само событие: после более чем 60-летнего перерыва еврейская община получила соответствующий своим традициям храм. Затем – архитектура здания (архитекторы ЛембитКаур Стёор и Тынис Киммель), свободная от конвенциональности, объединяет современность и традиционность и вносит в городскую картину свежесть и увлекательность. Точку над i ставит созданный Лийз Рандвере и Райли Палинг дизайн, объединяющий экстерьер и интерьер здания в единое целое.

В здании, напоминающем по форме цветок с шестью лепестками (архитекторы Сийри Валлнер и Индрек Пейль), размещаются шесть групп, по две группы в трех «лепестках». В остальных трех лепестках расположены помещения для персонала и комнаты для занятий. В центре находится «сердцевина цветка» – атрий, используемый в качестве большого зала, куда свет поступает из воронкообразных световых шахт. Между бетонными потолочными балками расположены светильники с тремя ответвлениями, созданные дизайнером Сирли Эхари специально для детского сада Lotte.

Проектирование сакрального здания – это серьезный вызов для каждого архитектора. Формы и детали, передающие идею той или иной религии, чужды тому, кто пришел из другого культурного пространства. Поэтому необходимо более основательно углубиться в историю, традиции и символику. На всем пути через ритуалы и символику иудейской религии заказчики были прекрасными провожатыми архитекторов интерьера Лийз Линдвере и Райли Палинг. Сотрудничество было очень живым и доверительным.

В игровом коридоре, петляющем вокруг атрия, дети могут бродить по канатным «зарослям», лазать через горки или изучать разноцветные камушки в маленьком бассейне с водой. Искусственный ландшафт выполнен «намеками», побуждая детей к творческому мышлению. С красками в этом доме не переусердствовали. Кроме детских работ, натуральную древесину и бетон оживляет цвет зеленой травы, «растущей» от пола на двери, что при взгляде из окна позволяет создать в доме ощущение продолжения дворика. Цветные оконные треугольники подтверждают, что Lotte создан для детей: в размерах интерьера считались с ростом

фически является очень выразительным. Орнаментику разработал коллега архитекторов, графический дизайнер KOKO Мартин Лазарев.

Внимание посетителя синагоги сразу же привлекает главная дверь, которую украшает выполненное в технике интарсии гранатовое дерево. Это же мотив проходит через всю синагогу, становясь ее символом. К гранатовому дереву Лийз Линдвере и Райли Палинг пришли не сразу. В поиске идей и при сборе материалов выяснилось, что в синагоге разрешается использовать гораздо меньше мотивов, чем, например, в христианских церквях. Разрешается изображать цветы, фрукты и Иудейского льва. Человека изображать не разрешается. Пробовали разные мотивы, однако казалось, что среди них нет нужного. В конце концов, остановились на гранатовом дереве, которое символизирует сплоченность евреев и гра-

Сакрально для зала синагоги самым важным является шкаф для свитков Торы, за дверцами которого, украшенными серебряным узором, хранятся рукописи Священного писания. Согласно традиции, шкаф для свитков Торы должен быть ориентирован в сторону Иерусалима. Перед ним находится кафедра – бима, которая установлена на колесах, чтобы можно было при необходимости, например, на время концерта, вывести ее из зала. Как место проведения концертов синагога себя зарекомендовала с лучшей стороны: за превосходную акустику зала надо поблагодарить первого акустика Эстонии Линду Мадалик. В синагоге есть также кошерный ресторан и место для ритуального омовения женщин – миквах. Последнее представляет собой строго приватный комплекс, соответствие которого иудейским традициям тщательно проверили знатоки, раввины, приезжавшие сюда специально для этого. Для Лийз Линдвере и Райли Палинг создание интерьера синагоги являлось трудной задачей. Поскольку объект был необычен, нашлись и те, кто усомнились в идее авторов. Но это поволяет ощущать особую радость от того, что Таллиннская синагога считается одной из самых красивых в мире. Оригинальность победила.

Спортивное здание Английского колледжа Эстония пст. 10, Таллинн Архитекторы: Лембит-Каур Стёор и Маргус Майсте Дизайн интерьера: Лийзи Мурула, Райли Палинг, Лийз Линдвере (KOKO Arhitektid)

Прохожие, двигающиеся по Пярнускому шоссе, по всей видимости оправились от шока годичной давности и уже привыкли к зданию, причудливо стоящему на столбах между Английским колледжем и зданием полиции. Возможно, даже пришли к пониманию того, что необычная несущая конструкция, напоминающая формой стволы деревьев, значительно обогащает городское пространство. Однако мы сейчас не будем останавливаться на внешней архитектуре спортивного здания Английского колледжа, спроектированного архитекторами Кауром Стёор и Маргусом Майсте (KOKO Arhitektid), а заглянем внутрь. Дизайнеры интерьера Лийзи Мурула, Райли Палинг и Лийз Линдвере из бюро KOKO Arhitektid поставили на первое место функциональность, не позволяя фантазии унестись в космические высоты: школьный спортивный зал – это не элитный спортивный клуб и не шикарный спа. В то же время архитекторы интерьера решили, что слово «школа» не должно означать однообразия и невзрачности. Существенной проблемой, встающей на повестку дня в спортивных залах, является акустика. Высокое помещение с гладкими полами и чистыми стенами усиливает звуки и приводит к появлению раздражающего эха. Для улучшения акустики потолок спортивного зала покрыли деревянными рейками, в результате чего получилась звукопоглощающая и одновременно декоративная поверхность. Помогает приглушить звук и установленная в одной стене «подушечная облицовка» из мягкой акустической плитки. Тема реек выходит за пределы спортивного зала, найдя свое продолжение в lobby. Там находится изготовленная из оргстекла стойка, стенки которой благодаря расположенным под углом рейкам кажутся волнистыми. Раздевалке тоже доста-

161


лись «свои рейки» в лице деревянных реечных скамеек. Помещения объединяет в единое целое орнамент, украшающий местами фанерные стены, местами стеклянные поверхности или двери. К разработанной графическим дизайнером Мартином Лазаревым орнаментике подошли творчески: кое-где мотивы увеличены, затем опять уменьшены, или вовсе переработаны. Особенно выразительно смотрится орнамент на стенах расположенного в подвальном этаже бассейна, где он заперфорирован в водонепроницаемую фанеру. И здесь не забыли про акустику – звуконепроницаемость обеспечивает установленная за фанерой акустическая шерсть.

162

В ход был пущен один довольно мало распространенный у нас прием. Уютную атмосферу в душевой создают стены, покрытые таделактом цвета лайма. Таделакт – это материал, напоминающий штукатурку и пригодный для использования в мокрых помещениях, особенно широко применяется в Марокко. Приятное разнообразие к облицованным плиткой поверхностям, дереву и фанере. Тональность помещений сохраняется спокойной. Яркие красочные поверхности на первый взгляд кажутся красивыми, однако быстро утомляют. С мягкими кремовыми, сероватыми и зеленоватыми оттенками такого не случается.

Ресторан Buenos Aires

Центр досуга Хааберсти

Спортивный клуб Arigato

Нарва мнт. 5, Таллинн

Эхитаяте теэ 109A/2, Таллинн

Раннамыйза теэ 3, Таллинн

Архитекторы интерьера: Янно Роос и Андрес Лаби (Ruumilabor)

Архитекторы: Пээтер Пере, Урмас Муру Архитектор интерьера: Катрин Каэватс (Salto)

Архитекторы: Кятлин Мянд и Эндрик Мянд Внутренняя архитектура: Тийу Труус (Stuudio Truus)

Архитекторы интерьера Янно Роос и Андрес Лаби, приступая к оформлению аргентинского ресторана Buenos Aires, прежде никогда не были в этой экзотической латиноамериканской стране. Но это даже не важно. Дизайн интерьера с потолком цвета фуксии и с добавлением «соснового шашлыка» - это их собственное видение и трактовка этой далекой южной страны. Вдохновение было явно почерпнуто из характерных для латиноамериканской культуры ярких красок, плавных узоров и ручной работы, умышленно избегалось традиционное изображение быков, исполнителей танго и индейцев. Ресторан расположен на трех этажах: внизу находится красочный lounge, поднявшись по лестнице, можно увидеть просторный гардероб и туалетную комнату, а на верхнем этаже располагается сам ресторан. Через все три этажа в качесте единого стилевого решения проходит голубой и розовофуксиевый растительный мотив в отделке диванов, кресел и зеркальных рам. Самым эффектным элементом оформления lounge’а первого этажа стала заполненная вилками и ножами стеклянная стойка. Просторное и красочное помещение ресторана мысленно разделено на две части: чтобы сохранить открывающийся на шумную улицу вид из окна и сделать его доступным также и для задних столов, находящийся под ярко-розовым виниловым потолком блок столов было решено немного приподнять. Совершенно скульптуральный характер имеют разделяющие столы «сосновые шашлыки» - 400 нанизанных на шампур деревянных шариков, которые выточил мастер из Сааремаа. Одним из своих «коронных номеров» - дизайном светильников - Ruumilabor способен удивить и Buenos Aires. Рядом со скромным общим освещением бросаются в глаза забавные люстры, сделанные из стеклянных банок. Buenos Aires – это живое подтверждение тому, что даже дизайнеры северной страны могут донести до Эстонии горячее и экзотическое дыхание Аргентины.

С октября прошлого года жителям Ыйсмяэ предоставляет возможности для развлечений, занятий спортом и получения духовной пищи Центр досуга Хааберсти. Интерьер здания с эффектным фасадом из стали, спроектированного архитектурным бюро Muru ja Pere, создан дизайнером Катрин Каэватс. Каждому этажу многофункционального здания найдено свое применение. На первом этаже находится просторный и светлый бассейн, на втором этаже расположены спортивные залы, на третьем – большой зал, комнаты для занятий по интересам и кружков, а на последнем этаже – библиотека. Во всем здании доминируют, в основном, три материала: стекло, металл и бетон, а также немного фанеры. Внутри здания продолжается начавшаяся во внешней архитектуре игра с различными материалами и геометрическими формами. В эффектном лестничном холле и в библиотеке можно увидеть выдолбленные в различных материалах веселые кружочки, ставшие фирменным знаком Muru ja Pere. Мебель в общественных помещениях игривая и легкая. В фойе и коридорах можно, например, развалиться на диванах, напоминающих каменные скамейки, но сделанных на самом деле из пенистой резины. Все это увенчивает подвешенная к потолку металлическая ткань, которая поглощает звук и одновременно позвляет скрыть неприглядные трубы и провода. В плане оформления самой интересной является расположенная на последнем этаже просторная библиотека. Внутри солидного черного обрамления колышутся белые занавески, стоят цветные стулья Panton, полки с мягкими боковыми стенками и стулья в форме цветка для изучения книг. А летом здесь можно почитать книгу прямо на свежем воздухе – на балконе.

Назвать спортивным клубом дизайн интерьера Arigato, который оформила Тийу Труус, будет явной его недооценкой. Уже по названию можно догадаться, что здесь есть нечто японское и что здесь заботятся о душе не меньше, чем о теле. Arigato, концепция которого зрела в мыслях заказчика уже несколько лет, дала архитектору интерьера направление – наряду с помещениями для тренировок будущий клуб должен также предлагать возможность освежить душу при помощи серий лекций и оформления рабочих помещений, знакомящих с японской культурой. Здание, инспирированное формой птичьего крыла (архитекторы Кятлин Мянд и Эндрик Мянд), на самом деле гораздо больше, чем может показаться посетителю на первый взгляд. На первом этаже расположены приемная, кафе Bestseller, танцевальный зал и огромный зал для дзюдо. Второй этаж занимают залы для аэробики и фитнесса. Третий и четвертый этажи изумляют еще мало известным у нас комплексом японских классических горячих ванн ясураги, с принципами которого Тийу Труус даже ездила знакомиться в страну восходящего солнца. Теплый, простой и светлый интерьер Arigato предлагает посетителям клуба совсем иную атмосферу, чем обычно от таких мест ожидают. В плане использованных материалов Arigato является по-японски достоверным и натуральным: помещение образуют деревянные, стеклянные и бетонные поверхности, то тут то там пробивается индустриальная нота. Цветовой нюанс придают подвешенные к потолку черные и красные ткани, которые позволяют улучшить акустику. Нигде в интерьере не замечается попытки создать декоративность. Играют свет и материалы. По-своему интересно решение дизайнера внести в интерьер тему охраны природы и повторного использования материалов – полы спортивных залов покрыты вторично используемой резиной!

163


птуры Норы Раба и картина Яана Элькена словно призывают ближе познакомиться с творчеством эстонских художников. В отеле можно также увидеть произведения Сийма-Танеля Аннуса, Андреса Тольтса и других художников.

164

Ночной клуб Club von Überblingen

Swissôtel Tallinn

Мадара 22A, Таллинн

Aрхитектор: Меэли Труу Архитектор интерьера: Мээлис Пресс (M. Pressi Arhitektuuribüroo)

Оформление интерьера: Таави Аунре (Boom.ee)

Ночной клуб с привлекательным и запоминающимся названием и интерьером Club von Überblingen занял свою нишу среди эстонских клубов и стал излюбленным местом многих любителей вечеринок. Дизайнер по интерьеру ночных клубов с большим стажем Таави Аунре во время своей работы во многом исходил из уникального местоположения клуба – посреди заводского комплекса Polymer. На царящую в клубе атмосферу указывает уже вход с навесом, грубые кирпичные стены которого украшают гламурно блестящие хромированные полусферы. В клубе, расположенном на трех разных уровнях, много воздуха и простора благодаря высоким восьмиметровым потолкам. Планировка также поддерживает принцип просторности: сцена и танцевальная площадка размещены в центре и хорошо видны с двух балконов и спрятанных в углублениях сидячих мест. Отталкиваясь от окружающей урбанистической среды, в интерьере клуба объединены индустриальный промышленный ландшафт и эффектные декоративные детали, навеянные стилем барокко. Здесь, не стесняясь, неотесанные кирпичные стены и старые вентиляционные трубы соседствуют с изящным орнаментом и сверкающими стеклянными люстрами. Особое внимание уделено нежному полу, в распоряжение которого предоставлен удивительный, напоминающий будуар, ванный комплекс с уголками для макияжа и удобными креслами.

Торнимяэ 3, Таллинн

Как-то незаметно занял свои позиции в крыле из зеркального стекла башен-близнецов Торнимяэ Swissotel, принадлежащий к международной сети отелей класса люкс. Событие имеет большое значение, поскольку речь идет о пятизвездочном отеле, призванном обслуживать особо требовательных бизнесменов и туристов. Под люксом здесь не подразумеваются лишь традиционные удобства, а имеется в виду техническое оснащение на высшем уровне современным оборудованием и средствами связи, а также местоположение в центре города. Помещения спроектированного архитектором Меэли Труу 30-этажного здания были оформлены и обставлены под руководством Меэлиса Пресса. Чтобы иметь представление об объеме работы, приведем здесь некоторые факты. В отеле 238 номеров и свит, три этажа Swiss Executive с club lounge и помещениями для совещаний, кафе Swiss, ресторан Horisont, конференц-центр и один из самых больших в Эстонии зал для торжеств площадью 455 кв. метров. Разумеется, есть в отеле и спа. Если отель входит в международную сеть, то сразу возникает вопрос, насколько свободным может быть архитектор интерьера в своих решениях. Часто приходится считаться с обязательными, относящимися к фирменному стилю элементами оформления, конкретным сочетанием материалов и цветовых оттенков. По словам Меэлиса Пресса, с этим объектом таких проблем не возникало. Напротив, заказчики посоветовали не листать каталогов Swisshotel и исходить из своих внутреннених ощущений. Однако, следовало иметь в виду целевую группу: клиентура Swisshotel – это преимущественно живущие в быстром темпе молодые бизнесмены, ценящие свежие идеи и современный дизайн. Для характеристики ресепшена и lounge'а отеля подошло бы слово «грандиозный». Высокое пространство, золотистоблестящие поверхности, темное дерево и создающие настроение группы мебели являются вступлением в эксклюзивный мир. Внимание привлекает и искусство: металлические скуль-

Дизайн номеров Swissotel не создан по единому образцу. Номера различаются по основному плану, размеру и колориту, но все они оснащены современной техникой. При выборе мебели предпочтение отдавалось удобству и спокойным формам. Меэлис Пресс заметил по этому поводу, что отель – это не место, где надо демонстрировать свои знания в области тенденций: мебель там каждый год не меняют, а модная обстановка, которая привязана к конкретному сезону, уже на следующий год утратит всю свою прелесть. Перед ужином самое время зайти в центр релаксации Amrita Spa & Wellness, где посетителям поможет забыть о повседневных хлопотах особая атмосфера, инспирированная мавританским стилем. После удовольствия, полученного во время эксклюзивного ухода, посещения сауны и плескания в лазурной воде бассейна, пора двигаться дальше. Расположенное на восьмом этаже Café Swiss запоминается интересным сочетанием угловатых и округлых форм. Но еще большее впечатление производят висящие над длинным рядом столов необычные разграничители помещения – стеклянные ящики с искривленными ветвями неизвестного растения (или дерева) внутри (авторство делят между собой Меэлис Пресс и фирма Shishi). Местом, по которому оценивается отель, является ресторан. Здесь важны не только сами блюда, такое же или даже большее значение имеет влияние пространства, атмосфера, которую создает интерьер. Самое грандиозное переживание ждет тех, кто собирается поужинать в ресторане Horisont, расположенном на 30-м этаже Swissotel. Здесь можно наблюдать игру света и тени, создаваемую дизайнерскими светильниками Moooi и маленькими масляными свечами, здесь есть интимность и таинственность, которую создают разделяющие столы черные прозрачные шторы. И самое главное – отсюда открывается вид, которому нет равных. Весь город, как на лодони, ведь ресторан находится на последнем этаже самого высокого здания в Таллинне.

Рок-бар Underground Кюутри 7, Тарту Архитектура интерьера: Маргус Мянд (Tammat) 165

EESTI SISEARHITEKTIDE LIIDU AASTAPREEMIA 2007

Собственник Underground Роланд Сутть и архитектор интерьера Маргус Мянд решили создать в центре Тарту, в непосредственной близости от Ратушной площади, рок-бар, несколько отличающийся по своей атмосфере от обычных рок-клубов. Старый дом, в подвале которого находится бар, сам подсказал решение экспонировать как можно больше натуральных поверхностей, и там, где надо, внести современные решения. Таким образом, стенам было позволено обнажить различные исторические наслоения дома: в стенах здания, пережившего не одну бомбежку, рядом можно обнаружить как бутовый камень, кирпич, так и бетон. Новое дыхание вносят смотрящие со стен бара граффити. Грубоватая аутентичность видна и в отделке потолка, которая заставила не одного посетителя почесать голову. Собственник бара и архитектор интерьера решили очистить поверхность от старой штукатурки и покрыть потолок легким слоем лака, оставив видными железные балки. Этого оказалось достаточно. Бетонная стойка, которую застройщик в конце концов согласился изготовить, гордо демонстрирует свой материал. Бетон не выглядит слишком тяжеловесным благодаря освещенной части стойки из органического стекла, зажатой железными прутьями. Расположенный за дверью из оцинкованной жести общий туалет с иллюминатором решен в модном ключе – комбинации стены из бутового камня с красным органическим стеклом, холодной нержавеющей сталью и теплой фанерой.


отеля. Белые крахмальные скатерти на столах и золоченые картинные рамы на стенах, кое-где оставленные пустыми, идеально сочетаются с богатой элегантностью конца 19-го века, но в то же время не позволяют забыть и о сегодняшнем дне.

Отель Telegraaf Вене 9, Таллинн

166

Aрхитектор: Мартин Аунин Архитектура интерьера: Кюлли Салум, Рийна Харик (SAHA IN)

Кафе-ресторан C`est La Vie

В задней части кафе расположено отделанное золотистыми обоями приватное помещение для небольшой компании, где расположившись на удобных диванах с мягкими подушками можно наслаждаться каким-либо изысканным напитком. Если же захочется подкрепиться чем-то более существенным, придется спуститься в подвальный этаж. А перед этим стоит полюбоваться над лестницей настенной живописью, четкий геометрический рисунок которой превосходно раскрывает суть art déco. В ресторане тоже не оставлено места для плитняка. Стены здесь покрыты золотистой кожаной обивкой. Особенно ярко золото сияет в туалетном помещении подвального этажа, где высокие четырехметровые стены освещает роскошная люстра. Кто-то скажет – китч. Однако Грюнберг была бы не Грюнберг, если бы поскользнулась, балансируя на грани китча и хорошего вкуса. Она всегда остается победителем.

Суур-Карья 5, Таллинн Дизайн интерьера: Майле Грюнберг (Grünberg) EESTI SISEARHITEKTIDE LIIDU AASTAPREEMIA 2007

В бывшем здании телеграфа, что в Старом городе, человек с взыскательным вкусом обнаружит теперь отель Telegraaf, о высоком уровне которого свидетельствует принадлежность к цепочке Small Luxury Hotels of the World. Одним и, безусловно, немаловажным компонентом попадания в число избранных явился изысканный интерьер, созданный в мыслях и на рабочих столах дизайнерского дуэта Кюлли Салум и Рийны Харик.

Типовое оформление мест общественного питания Старого города напоминает выставку средневековых строительных материалов. Все те же вычищенные плитняковые стены, штукатурка, огромные бревна и деревянные балки. Кафе-ресторан C`est La Vie положил конец стереотипам. В созданных рукой архитектора интерьера Майле Грюнберг помещениях отдается должное более шикарному оформительскому стилю.

Каждый старый дом имеет свою историю. В построенном в1878 году в качестве банковского и жилого здания доме с образованием Эстонской Республики разместился почтовый и телеграфный центр, который продолжал работать на протяжение всего периода советской оккупации. Интерьер нынешнего отеля продолжает рассказ об истории старого дома, напоминая везде о периоде расцвета связи. Само здание о себе много не говорит – кроме фасада и лестничной клетки подлинного сохранилось немного.

Получивший распространение в 1920-х годах стиль art déco характеризуется блеском и роскошью, вносит в интерьер четкую геометрию, дорогие материалы и элегантные детали. В помещении кафе C`est La Vie на этом языке говорят стены золотого цвета, эффектные диваны с высокой спинкой у стены и латунная решетка с абстрактным геометрическим рисунком, украшающая стойку. Со стилем удачно перекликается роскошный потолочный светильник (дизайнер Тынис Веллама).

В старой части, выходящей на улицу Вене, расположен выполненный в темных тонах в духе довольно лаконичного историцизма lobby, рядом с которым находится lounge. Поднимаясь по старинной лестничной клетке, посетитель попадает в более роскошную часть отеля, где расположены номера superior-класса и четыре свиты, каждая из которых носит имя какого-либо пионера техники. Колорит номеров уступает по интенсивности lobby, но знакомый по нижнему этажу шикарный историцизм не делает снисхождения и здесь.

Свою игру создают блестящие и матовые поверхности. Силу звучания сверкающей латуни усиливают глубокий черный и драматичный фиолетовый, золото стен отражается в зеркально гладких столах. Поскольку мебель кафе-ресторана спроектирована преимущественно Майле Грюнберг (изготовил ARS), она постоянно могла видеть, что с чем перекликается и сочетается, чтобы можно было создать целостное решение.

С историческим зданием связана и более новая пристройка (архитектор Мартин Аунин), самыми запоминающимися частями которой в плане архитектуры интерьера являются расположенные под стеклянной крышей спа Elemis и ресторан Tchaikovsky. Шикарный Tchaikovsky со своими черносерыми стенами является как бы индикатором уровня всего

За происходящим в кафе наблюдают с постаментов очаровательные дамы, знакомые посетителям по бывшему кафе Тооме - первого интерьера, созданного Грюнберг в стиле art déco. Так оно и есть. У керамика Юлле Раясалу сохранились формы, в которых теперь отлили копии, и помогли скульптурам получить вторую жизнь.

нии здания в наиболее полном объеме сохранить его исторический облик, подчеркнув прежнее своеобразие каждого конкретного помещения. Мебель и светильники с классическим языком форм вместе с природными отделочными материалами образуют гармонию нового и старого. Обнаруженные конструкционные элементы, потолочную роспись, скульптурные детали, балочные потолки и стенные панели удалось в совершенстве сочетать с новым оформлением. Цветовое решение общественных помещений и классов является светлым и спокойным, чтобы можно было лучше сосредоточиться на учебной работе. Большую часть мебели составляет продукция эстонского предприятия Standard, часть обстановки и светильников изготовлена по специальному заказу по эскизам Тийу Лыхмус. Разумеется, не были отброшены в сторону и старые солидные предметы мебели – они нашли свое место как в библиотеке, так и на учительском этаже. В очищенном от земли подвале размещаются кафе со стойкой из грубых неотесанных досок, маленькая часовня, раздевалки и сауна. Некоторые помещения остаются пока пустыми. Чердачный этаж с высокими потолками и старинными конструкциями предназначен для учителей. Здесь расположены кабинет директора, стол для совещаний и библиотека. Перед началом реставрационных работ ученики боялись, что их интимная и уютная школа превратится в стерильное «евроотремонтированное» здание, однако сейчас, прогуливаясь по школе, можно увидеть только радостные и удовлетворенные лица.

Реконструкция здания гимназии Образовательной коллегии Старого города Ул. Вене 22, Таллинн Архитектор: Марие Хаммер Архитектор интерьера: Тийу Лыхмус

Здание гимназии Таллиннской образовательной коллегии Старого города с неоклассицистским фасадом, расположенное на углу улиц Вене и Мюйривахе, скрывает в себе почти восьмисотлетнюю историю. Страдавшая от нехватки помещений школа, в которой Образовательная коллегия работала с 1992 года, в ходе фундаментальной реставрации получила дополнительные помещения за счет расчищенных подвалов и чердака. При расчистке подвала с массивными плитняковыми стенами были обнаружены наслоения, относящиеся чуть ли не к 13–му веку. Принцип архитектора интерьера Тийу Лыхмус, долгое время сотрудничающей с Образовательной коллегией Старого города, заключался в том, чтобы при меблировке и оформле-

167


манные сначала в качестве потребительской мебели, оказались настолько остроумными и интересными, что единодушно было решено выставить их на обозрение.

168

Конференц-центр и культурный центр Athena и ресторан Volga

Эстонский центр детской литературы

Кюутри 1, Тарту

Дизайн интерьера: Малле Юргенсон, Криста Лепланд, Теа Таммелаан (Laika, Belka & Strelka)

Архитектура интерьера: Айвар Роосаар (Pindidisain Ehitus)

Для «украшавшего» на протяжение десятка лет центр Тарту кинотеатра Athena и расположенного рядом ресторана Volga наступили новые времена. Очередной миссионный проект Рейна Килька возложил на свои плечи историк и архитектор интерьера Айвар Роосаар, воссоздав в здании дух эпохи классических кинотеатров. Построенный в конце 18-го века каменный двухэтажный жилой дом неоднократно перестраивался – этим можно объяснить стилистическое многообразие центра Athena. Кино и кафе появились в здании в 1922 году. Единственный тартуский кинотеатр, переживший II мировую войну, Athena с 1944 года существовал под названием Saluut. Кафе в советское время было переоборудовано в ресторан Volga. Сердцем центра можно считать расположенный на втором этаже кинозал в самом классическом понимании этого слова. Торжественный облик ему придают отделанные пурпурной тканью стены и балконная балюстрада с массивным золотым орнаментом. Курс обновления прошли находящиеся под охраной как памятники старины настенные неоклассицистские штукатурные рельефы работы скульптора Ферди Саннамееса. Пройдя мимо коринфских колонн с золотыми капителями, посетитель попадает на покрытую красным ковром лестницу, ведущую на третий этаж. Первой гостей встречает романтичная пергола, более легкая по своему характеру, чем комбинация роскошного неоклассицизма и art déco. На чердаке расположены небольшой т.н. black-box-зал и 30-местное помещение для проведения семинаров.

Пикк 73, Таллинн

Эстонскому центру детской литературы, получившему свои помещения в Старом городе, пришлось заполнить старое здание новым содержанием. В качестве дизайнеров интерьера были приглашены Малле Юргенсон, Криста Лепланд и Теа Таммелаан из бюро Laika, Belka & Strelka. Задача была не из легких. Под крышей построенной в1910 году в неоготическом стиле городской виллы размещались многие учреждения, каждое из которых оставило свое «наслоение». Значит, надо было начинать ломать, чистить, реновировать и реставрировать. Следовало продумать, как разместить под одной крышей множество различных мест для занятий, ни на миг не забывая о том, кто будут главными посетителями центра. Все, что можно, было сохранено. Например, на второй этаж ведет та же, что и сто лет назад, шикарная лестница. Поначалу надеялись, что достаточно будет только почистить оригинальный паркет, однако так легко отделаться не удалось: протертые пластинки пришлось заменить новыми, повторяя старый орнамент. Дом приготовил и некоторые сюрпризы. При очистке потолка будущей библиотеки обнаружилось, что кроме круглой штукатурной декорации в середине потолка мастера того времени решили украсить края потолка шикарной росписью – освобожденная от штукатурки, теперь она выставлена на всобщее обозрение. В доме множество больших и маленьких комнат, уголков и закутков – каждому из них надо было найти применение. На нижнем этаже расположена библиотека и галерея Эдгара Вальтера, где выставлены оригинальные рисунки художника. Поднявшись выше, посетитель снова попадает в иллюстрации: в Лестничной и Иллюстрационной галереях можно посмотреть работы наших детских иллюстраторов и гостевые выставки. В кладовой выставлены эстонские детские книжки разных лет. В этой комнате можно забыть обо всем... и не только из-за книг. Здесь имеются и другие вещи, от которых невозможно отвести взгляд – исключительно оригинальные сидения, украшенные росписью разных иллюстраторов. Эти табуретки, заду-

Иллюстраторы попробовали себя и в качестве дизайнеров интерьера. В Сказочной комнате, которую иногда используют как кинозал, с подвижных ставней смотрят фантастические типы, созданные Юри Мильдебергом. Чердачным этажом занималась Пирет Мильдеберг, которая «поселила» здесь как известных, так и неизвестных персонажей и подвесила там огромных шутов, у которых в карманах на животах хранятся карадаши, краски, ножницы и другие необходимые для изготовления поделок принадлежности. С приходом тепла поле деятельности расширяется. Центр имеет свой двор, в котором построена сцена, где авторы могут рассказывать свои истории, а дети могут исполнять пьесы.

стей работников. Маленькое пространство не стали разбивать стенами: приватную рабочую зону отделяет от общественной зоны, или зоны совещаний, воздушная перегородка. А чтобы, работая за компьютером, было бы видно синее небо, в перегородке «вырезана» горизонтальная щель. Тональность и детали для «мужского» бюро подобраны мужественные и сильные: темный колорит представляют графитово-серый и черный, а также знакомые по предыдущим интерьерам Вайкла металлические поверхности цвета ржавчины. Игривость в рабочую среду вносят стоящий в углу мольберт, обои в горошек с оп-эффектом в передней и освещение, которое можно переключать в зависимости от настроения. Играя светом, можно попасть как будто в другое помещение или другое время. Ведь в этом и состоит задача бюро с таким вдохновляющим интерьером. 169

Бюро Sakubü

Бюро KOKO

Архитекторы интерьера: Тюуне-Кристин Вайкла и Урмо Вайкла (Vaikla Stuudio)

Тарту мнт 84A, Таллинн Дизайн интерьера: Райво Котов, Андрус Кыресаар, Лийз Линдвере , Райли Палинг (KOKO Arhitektid)

EESTI SISEARHITEKTIDE LIIDU AASTAPREEMIA 2007

Бюро с экзотическим названием Sakubü не занимается ничем мистическим или восточным, как может показаться поначалу. Принадлежащая двум мужчинам-предпринимателям фирма, интерьер которой оформили Тюуне-Кристин Вайкла и Урмо Вайкла, уже давно работает на ниве недвижимости Эстонии. Расположенное на первом этаже жилого здания бюро со стеклянным фасадом, выходящим на маленький газон и парковочную площадку, по размеру как раз подходит для двоих человек. Помещение было не настолько большим, так что каждый квадратный метр пришлось использовать оптимально. Вся мебель от стенных шкафов до столов спроектирована именно с учетом особенностей этого помещения и потребно-

Здание варочного цеха бывшей целлюлозно-бумажной фабрики, которое после его перестройки получило название «дом Fahle», вызвало острые дискуссии как во время строительства, так и по его завершении. Слишком уж новаторскими в то время было его архитектурное решение и подход тандема Кыресааре-Котов из бюро KOKO. Сейчас, когда перестройка промышленных зданий под квартиры и офисы стало не в новинку, страсти поутихли и тогдашние оппоненты успокоились. Тем более, что дом Fahle стал одним из пяти кандидатов на титул лучшего здания в мире в предыдущем году. Нет ничего удивительного в том, что KOKO, который проектировал здание и подарил ему новую жизнь, забронировал себе в нем площади под свой офис. Они знали, как будет вскоре выглядеть заброшенная, стоявшая без крыши и находившаяся в удручающем состоянии целлюлозная фабрика. Теперь же помещения их бюро наилучшим образом демонстрируют, как можно сохранить эстетику старого промышленного здания и вписать ее в современность.


Tamm ja Asi

Tamm ja Asi

Офис KOKO расположен на трех этажах. Опасение, что в помещениях может оказаться темно, быстро рассеивается: большие окна, выходящие на три стороны, пропускают достаточно света, к тому же все рабочие места расположены под окнами. Внутреннюю планировку здания в значительной степени определили предписания ведомства по охране памятников старины. В тех местах, где когда-то находились варочные котлы, в бетонных перекрытиях остались большие круглые отверстия, которые надо было каким-либо способом отметить. Где-то это было сделано с помощью ковра, где-то – с помощью другого покрытия пола, однако в офисе KOKO бывшее место нахождения варочного котла обозначают сдвинутые относительно этажей квадратные помещения для совещаний со стеклянными стенами. 170

Второе требование касалось расположенных в здании бетонных бункеров – их следовало сохранить и экспонировать. В офисе KOKO бункер экспонирован добросовестно и в подлинном виде. «Горловина» бункера – нижняя часть, откуда раньше сырье загружалось в варочный котел, изнутри освещена. В настоящее время помещение используется в качестве фотостудии, а в дальнейшем там будет располагаться уголок отдыха вместе с библиотекой. Архитекторы интерьера добивались максимального сохранения подлинных деталей: старой штукатурки на плитняковых стенах, концов металлических балок и арматуры, которая выходила из-под штукатурки. Обстановка бюро также передает эту идею: лучше сохранить, реновировать и освежить, чем заменить новым. Например, в помещении для совещаний приходится сидеть на стульях, которые представляют собой частичку истории мебельной промышленности Советской Эстонии. Это несколько адаптированная копия стульев Ээро Аарнио, выполненных в форме коньячного бокала и некогда выпускаемых на «Kooperaator». В помещения KOKO эти стулья попали из расположенного на телевышке ресторана Galaxi, который недавно закрыли. Кроме архитектурного решения, настроение в бюро KOKO создает и вид из окна, может, не такой эффектный, как из окон, находящихся на «стеклянной шапке», но все же достаточно впечатляющий. Достаточно взглянуть вниз на город или на окруженное зеленью озеро Юлемисте, чтобы на какое-то время расслабиться и затем вновь продолжить работу.

Архитекторы интерьера Вяйно Тамм и Велло Аси. Выставочный каталог Автор и составитель: Карен Ягодин Оформитель каталога: Тийт Юрна

EESTI SISEARHITEKTIDE LIIDU AASTAPREEMIA 2007

Выставочный каталог-книга, выпущенный в рамках выставки, знакомящей с творчеством двух классиков эстонской архитектуры интерьеров Вяйно Тамма и Велло Аси и проходившей летом 2007 года в Эстонском Музее архитектуры, явился уникальным и долгожданным событием местной литературы по архитектуре интерьеров. Составленная и отредактированная куратором выставки Карен Ягодин книга обстоятельно рассматривает профессиональную деятельность и творческий путь двух корифеев эстонской архитектуры интерьеров: дает исчерпывающий обзор о годах учебы и преподавательской работы архитекторов и подробно останавливается на созданных ими в 1960–1970-х годах эмблематичных интерьерах. После обзорного и анализирующего текстового материала следует вперые собранный в этой книге редкий фотоматериал о жизни интерьеров после их создания. Большинство опубликованных в книге фотографий взяты из собрания известного фотографа Рейна Вайнкюла. Книга, рассказывающая о пропагандистах и последователях модернистского языка в архитектуре, облачена с достойную форму. Оформитель книги Тийт Юрна исходил из отточенного до деталей, изысканного и целостного языка формы, к которому модернизм и стремился. В равномерно монохромное оформление сильный и динамичный акцент вносит яркокрасный цвет в названии книги и дизайне корешка. Наконец-то два классика эстонской архитектуры интерьеров заняли в книге свое достойное место!

Светильник в народном стиле Labak

Мебель для сидения Sheff Дизайн: Катрин Соанс (Standard)

Авторы: Андрес Лаби, Янно Роос (Ruumilabor) 171

Каждый эстонец знает, что пара хороших шерстяных варежек в морозный зимний день является назаменимым аксессуаром. Дизайнеры Андрес Лаби и Янно Роос из бюро Ruumilabor нашли для них несколько более декоративное применение – они украсили варежками светильник. На создание светильника в ресторане Kaerajaan, предлагающем эстонские национальные блюда, дизайнеров вдохновили воспоминания о безоблачном детстве, запах свежескошенного сена, золотистые нивы и связанные в снопы колосья. Напольный светильник Labak, напоминающий по своей форме сноп, стоит на установленной на металлическом каркасе конструкции из поликарбонада, на которую натянута, как будто, чтобы согреться, шерстяная вязаная кофта. Эти замечательные кофты из овечьей шерсти для светильника связали девушкирукодельницы из Тартумаа. Светильник установлен на колесах, поэтому его можно легко и быстро передвигать с места на место. Источник света расположен наверху, отбрасывая на потолок уютный и праздничный свет. Простой, но выразительной формы светильник имеет по-деревески скромную цветовую гамму и материал. В то же время, для светильника можно связать покрытие любого цвета и орнамента, какое только позволяет фантазия. Висящие на светильнике варежки так и зовут погреть в них руки, когда на улице мороз.

Standard пополнил свой ассортимент мебелью для сидения Sheff, которая подходит в первую очередь для приемных и бюро, но может найти свое место и в жилище. Автор мебели, дизайнер Катрин Соанс, спроектировала удобное отдельное кресло, предоставив остальное решить самому потребителю: кресла можно объединить в диван, поставить в ряд, составить из них группы – как Вам захочется. Возможность для такого комбинирования предоставляется благодаря асимметричному решению стула – широкий подлокотник расположен только с одной стороны и его можно по желанию заказчика установить слева или справа. Стул имеет изогнутый металлический каркас, рама ножек покрыта матовой структурной краской. Сиденья покрыты приятной шерстяной тканью. Цветовая гамма разнообразна, и каждый может выбрать, что ему по душе. Особенно эффектное впечатление производят комбинации нескольких цветов. Кресла дополняют промежуточные панели, образующие в соединении с подлокотниками маленький столик, на который можно положить чашку кофе или журнал. Столики из легкого листового алюминия украшает стилизованный национальный мотив.


Мебель для зала заседаний Правительства Республики

Светильник конференццентра Swissotel Tallinn

Светильник Origami в бюро Fiskostar

Интерьер: Катрин Вайкла, Арго Вайкла (Vaikla Disain) и Лийз Тарбе (Torpeedo Interior)

Идея и решение: Мээлис Пресс (M. Pressi Arhitektuuribüroo)

Авторы: Андрес Лаби, Янно Роос (Ruumilabor)

172

173

Новое решение интерьера зала заседаний Дома Стенбока было обусловлено необходимостью улучшить акустику. Изменения в решении мебели были вызваны новыми техническими требованиями, а также желанием придать помещению большую представительность, концептуальное значение и улучшить атмосферу. При планировании помещения за основу брался принцип симметрии. Доминантой здесь является овальный стол для заседаний: округлая форма уменьшает строгость помещения и подчеркивает принципы командности. Стол расположен вдоль оси помещения, шесть двухместных рабочих столов расставлены симметрично под окнами. Стулья для слушателей расположены у передней стены в один ряд. На потолке установлена покрытая акустической штукатуркой панель, за кромкой которой по всему периметру в виде равномерного ряда спрятано освещение. Остальные источники света оставлены без изменений. Несущая конструкция стола для заседаний изготовлена из металлического профиля, столешница и ящик для кабелей – из светло-серого искусственного шпона ALPI. Рабочая часть покрыта черным десктопом Forbo, его обрамляет белый corian. Рядом стоящие столы и шкаф для оборудования решены в том же ключе. Кафедра имеет, подобно основному столу, овальную форму. Ее корпус выполнен из белого corian, на передней поверхности выгравирован герб Эстонской Республики. Верхняя плита изготовлена из закаленного стекла. Кафедра установлена на колесах, чтобы ее можно было легко передвигать. Стулья были изготовлены в 2000-м году, когда Vaikla Disain осуществлял проект интерьера для всего Дома Стенбока.

Где висит самый большой в Эстонии подвесной светильник? Нет никаких сомнений, что в конференц-центре Swissotel Tallinn. 11-метровый источник света не относился к числу тех деталей и аксессуаров, которые Меэлис Пресс сразу предвидел в проекте интерьера, а родился спонтанно. Причиной этому послужили пропорции зала ожидания конференццентра: он представлял собой большое и очень высокое безликое помещение, в котором человек мог легко потерять ориентацию. Чтобы дать человеку хоть какую-нибудь отправную точку для ориентирования, было решено постелить на полу ковер с векторами. Однако пространство все равно оставалось пустым. В воображении архитектора интерьера возникла огромная фигура в форме челнока, которая как доминанта заполнила бы пространство под потолком и одновременно указывала бы дорогу к конференц-залам. Дальше уже следовало техническое решение: вокруг 11-метровой металлической рамы намотали огромное количество проволоки (целых пять километров!) и внутреннюю часть челнока осветили галогеновыми лампами. Так и появился на свет необычный светильник.

В основу создания сложенного из жести светильника Origami легла сверхпростая, но очень оригинальная идея. Origami принадлежит к большой семье светильников, которую архитекторы интерьера-дизайнеры светильников Андрес Лаби и Янно Роос создали для новых помещений обслуживания и торгового представительства фирмы Fiskostar, занимающейся импортом оконной и дверной фурнитуры. Первый представитель семьи – покрытый шпоном потолочный светильник в виде перевернутой пирамиды – висит в торговом зале. Светильник получил свое дальнейшее развитие в виде монстров с такими же ромбовидными куполами, стоящих на металлических ножках в лестничном холле второго этажа. Младший член семьи Origami освещает и украшает столы работающих за компьютерами людей. Форма этого потолочного светильника также позаимствована у старого знакомого ромба, однако источником вдохновения послужил и наваленный на рабочих столах бумажный мусор. Очарование светильника заключается в простой и четкой, как у оригами, геометрической форме. «Купол» светильника сложен из белой жести, в качестве источников света использованы две люминесцентных трубки. Свет, льющийся из Origami, мягкий и ровный, так как перед источником света находится слегка прозрачное органическое стекло.


Turn static files into dynamic content formats.

Create a flipbook
Issuu converts static files into: digital portfolios, online yearbooks, online catalogs, digital photo albums and more. Sign up and create your flipbook.