RUUMIPILT 2010

Page 1

Ruumipilt

2010

16

56

96

130

176

24

64

104

136

178

32

72

112

146

182

40

82

120

156

192

48

90

124

168

204

EESTI PARIMAD INTERJÖÖRID JA DISAIN

2010

ESTONIA'S BEST INTERIOR DESIGN PROJECTS AND PRODUCTS

ЛУЧШИЕ ИНТЕРЬЕРЫ И ПРОМЫШЛЕННЫЙ ДИЗАЙН ЭС ТОНИИ

Ruumipilt 16

Kohvik Supelsaksad Anna Huimerind / Ruth Huimerind

24

Restoran Sfäär Kristiine Lõuk

32

F-hoone Yoko Alender / Steve Heinlo / Ville Jehe / Jaagup Jalakas / Peeter Jalakas / Priit Juurmann / Indrek Unt

40

Pärnu Jahtklubi renoveerimine Hannes Praks / Eeva Masso / Kadri Tamme

48

Kohvik Coffee Love Ketsia Reismaa / Külli Salum

56

Büroo ADM Interactive Tomomi Hayashi / Ahti Grünberg / Kerli Valk

64

Universal Music Finland OY ruumid Jan Skolimowski

72

Sõmeru keskusehoone Margit Argus / Kristiina Arusoo / Karli Luik / Ralf Lõoke / Maarja Kask

82

Katusekino Loreida Hein / Gert Sarv

90

SEB Panga kliendikeskkond Eero Jürgenson / Rene Safin / Andres Jomp

96

ABC Kinga kauplused Andres Labi / Janno Roos

104

Kauplus Mulberry – Oksana Tandit Tiina Talvi / Elo Pärlioja

112

Pood Etno.ee Loreida Hein

120

Näitus “Eesti kirjanik karikatuuris” Kaarel Vahtramäe / Liina Jakobson / Mart Lankots / Janno Siimar

124

TV 3 stuudio Ken Kristjan Ruut / Jan Graps

130

Imeasjadest Eesti asjani. Eestimaa muuseumitraditsiooni algus. Janno Roos / Andres Labi / Tuuli Aule / Inge Laurik-Teder / Mariann Raisma

136

Kihnu muuseum Malle Jürgenson / Tea Tammelaan / Kritsa Lepland / Jaak Huimerind / Indrek Laos

146

NUKU muuseum Margit Argus / Raili Paling / Liis Lindvere

156

Kõltsu mõis Ea Andla / Kaire Kemp-Tišler

168

Kamjo mööblikollektsioonid Hillar Mänd / Aet Seire

176

Toolid Poi ja Kai Toivo Raidmets

178

Iste Kolmjalg Toivo Raidmets

182

Eramu Viimsis Andres Labi / Janno Roos

192

Eramu Leppneemes Mari-Liis Süld / Argo Vaikla / Katrin Vaikla

204

Резюме




Ruumipilt ESL Eesti parimad interjöörid ja disain 2010 Ruumipilt Toimetaja ja vastutav väljaandja Priit Põldme Kujundus ja küljendus Velvet Tekstid Maris Takk Ell-Maaja Randküla Keeletoimetaja Hele Tigane Tõlge A&A Lingua OÜ / inglise keel Translator OÜ, Sergei Akopjan / vene keel Trükk Tallinna Raamatutrükikoda Väljaandja Eesti Sisearhitektide Liit 2011 ISSN 1736-4493

Ruumipilt on Eesti Sisearhitektide Liidule kuuluv kaubamärk

Eesti parimad interjöörid ja disain

2010

Estonia's Best Interior Design Projects and Products

Лучшие интерьеры и промышленный дизайн эс тонии


Sisukord Contents

16

Kohvik Supelsaksad Anna Huimerind / Ruth Huimerind

64

Universal Music Finland OY ruumid Jan Skolimowski

112

Pood Etno.ee Loreida Hein

156

Kõltsu mõis Ea Andla / Kaire Kemp-Tišler

202

ESL tudengipreemia Aet Tera

24

Restoran Sfäär Kristiine Lõuk

72

Sõmeru keskusehoone Margit Argus / Kristiina Arusoo / Karli Luik / Ralf Lõoke / Maarja Kask

120

Näitus "Eesti kirjanik karikatuuris" Kaarel Vahtramäe / Liina Jakobson / Mart Lankots / Janno Siimar

168

Kamjo mööblikollektsioonid Hillar Mänd / Aet Seire

204

Резюме

32

F-hoone Yoko Alender / Steve Heinlo / Ville Jehe / Jaagup Jalakas / Peeter Jalakas / Priit Juurmann / Indrek Unt

82

Katusekino Loreida Hein / Gert Sarv

124

TV 3 stuudio Ken Kristjan Ruut / Jan Graps

176

Toolid Poi ja Kai Toivo Raidmets

40

Pärnu Jahtklubi renoveerimine Hannes Praks / Eeva Masso / Kadri Tamme

90

SEB Panga kliendikeskkond Eero Jürgenson / Rene Safin / Andres Jomp

130

Imeasjadest Eesti asjani. Eestimaa muuseumitraditsiooni algus. Janno Roos / Andres Labi / Tuuli Aule / Inge Laurik-Teder / Mariann Raisma

178

Iste Kolmjalg Toivo Raidmets

48

Kohvik Coffee Love Ketsia Reismaa / Külli Salum

96

ABC Kinga kauplused Andres Labi / Janno Roos

136

Kihnu muuseum Malle Jürgenson / Tea Tammelaan / Kritsa Lepland / Jaak Huimerind / Indrek Laos

182

Eramu Viimsis Andres Labi / Janno Roos

56

Büroo ADM Interactive Tomomi Hayashi / Ahti Grünberg / Kerli Valk

104

Kauplus Mulberry – Oksana Tandit Tiina Talvi / Elo Pärlioja

146

NUKU muuseum Margit Argus / Raili Paling / Liis Lindvere

192

Eramu Leppneemes Mari-Liis Süld / Argo Vaikla / Katrin Vaikla


7. aprill 2011

ESL AASTAPREEMIA KONKURSS 2010 ŽÜRII KOOSOLEKU PROTOKOLL

ŽÜRII

Konkursil osales 37 tööd, millest žürii valis välja 24 nominenti erinevates kategooriates. Preemiad otsustati välja anda neljas kategoorias: ühiskondlik interjöör, ajalooline interjöör, söögikoha interjöör ning näituse ja installatsiooni kujundus. Žürii märksõnadeks kujunesid sel korral funktsionaalsus, selgus ja lihtsus, mis läbiva joonena kajastuvad kõigis preemia pälvinud töödes.

SÖÖGIKOHA INTERJÖÖRI PREEMIA

ÜHISKONDLIKU INTERJÖÖRI PREEMIA

NÄITUSE JA INSTALLATSIOONI KUJUNDUSE PREEMIA

AJALOOLISE INTERJÖÖRI PREEMIA

ANNES ARRO sisearhitekt / žürii esimees

Ruth Huimerind / Anna Huimerind

Tomomi Hayashi / Ahti Grünberg / Kerli Valk

Janno Siimar / Kaarel Vahtramäe / Mart Lankots / Liina Jakobson

Malle Jürgenson / Tea Tammelaan / Krista Lepland / Jaak Huimerind / Indrek Laos

KATRIN KAEVATS sisearhitekt

Kohvik Supelsaksad

ADM Interactive bürooruumid

Välinäitus "Eesti kirjanikud karikatuuris"

Kihnu muuseum

Kohvikusse sisse astudes võtab teid vastu soe, küdev ahi, millele ettekandjad-tüdrukud tööle tulles tule alla tegid. Tegemist on mõnusa kohaga – see on hubane, kodune, soe, värviküllane. Kohvikuruumid asuvad erinevates tubades ja igaüks neist on omaette fotogeeniline maailm. Oskuslikult põimuvad siin vana ja uus, mööbel, materjalid ja värvid, ka kirjudes sukkades ettekandjad on selle koosluse lahutamatu osa. Esmapilgul ehk liigagi kirevana tunduvad interjöörid moodustavad siiski ühtse terviku koos ajaloolise mööbli ja ajastuhõnguliste detailidega. Aga et seda tervikut täiel määral tajuda, on vaja aeg korraks maha võtta ja vajuda mugavasse tugitooli sooja ahju kõrval ning tellida üks hea looduslik tee.

ADM Interactive on üks Eesti vanimaid ja suurimaid e-turunduse ja digimeedia agentuure. Büroomaastik mõjub värskelt ja originaalselt. Miljöö on mõnusalt kodune, toimides siiski otstarbeka ühiskondliku ruumina. Huvitavalt on lähenetud töökohtadele: ühe laua ümber oleva töögrupi, eraldavad töötajate isiklikuks alaks nende peade kohal rippuvad "vihmavarjud". Kasvuhooneid meenutavad nõupidamisruumid loovad ideede lennuks vajaliku pinnase. Koosolekuruumide taha jäävad peitu töötajate puhkealad ja kööginurk. Kogu kontori ala paistab silma oskusliku ja nutika ruumikasutusega ning ka väiksematele detailidele on osatud rõhku panna.

Lihtsa ja peene joonega lahendatud rändnäitus, mis on mõeldud tiirutama linnast linna ning on eksponeeritav peamiselt linnaparkides. Näitus mõjub alati uue ja värskena, sest iga kord muutub teda ümbritsev ruum. Vabalt võib ekspositsiooni ette kujutada peale pargi ka lagedal väljakul või tihedamas urbanistlikus linnaruumis või hoopis kuskil siseruumis, ja ikka täidab ta oma ülesande. Maasse torgatud infokandjad, nagu suled kirjaniku laual tindipotis, hakkavad erineval maastikul näituse külastajaga erinevalt suhestuma, olles kord nähtavamad ja siis jälle varjatud, ilmudes välja kuskilt puu või nurga tagant. Oma loodusest eristuva värvivalikuga jääb näitus möödujale kindlasti silma ja meelde.

Vanas koolimajas asuv muuseum on nüüd kasutusele võetud Kihnu pärimuskultuuri tutvustava kaasaja nõuetele vastava muuseumina. Hoone esimene korrus on täies ulatuses külastajatele avatud, teisel korrusel paiknevad muuseumi töötajate kabinetid, panipaigad, lugemissaal pärimuskultuuriga tutvumiseks ja nõupidamiste ruum. Ekspositsioon on esitatud teemade järgi: laste elu ja kool, tähtsate isikute tuba, meeste tuba ning naiste tuba. Külastaja saab kiiresti ja lihtsalt ülevaate saarerahva igapäevaelust, töödest ja tegemistest. Preemia määramisel sai otsustavaks lihtsus ja funktsionaalsus, kogu hoone interjöörid ja ekspositsioon on lahendatud maitsekalt ühes võtmes, leitud on hea tasakaal vana ja uue vahel ning säilinud on ka hoone kihnupärane hõng. Muuseum on populaarseks saanud ka saarerahva enda seas.

TASO MÄHAR sisearhitekt PEETER PERE arhitekt ASKO KÜNNAP disainer KAREN JAGODIN arhitektuuriteoreetik PILLE JÄNES teatrikunstnik


April 7th 2011

ESL AWARDS 2010 MINUTES OF THE MEETING OF THE PANEL OF JUDGES

Jury

The competition featured a total of 37 entries, from which the panel selected 24 nominees in different categories. It was decided to award prizes in four categories: interior of a public building, historic interior, restaurant interior, and exhibition and installation design. The keywords chosen by the panel on this occasion were functionality, clarity and simplicity, which are a main motif in all of the award-winning entries.

AWARD FOR BEST RESTAURANT INTERIOR

AWARD FOR BEST INTERIOR OF A PUBLIC BUILDING

AWARD FOR BEST EXHIBITION AND INSTALLATION DESIGN

AWARD FOR BEST HISTORICAL INTERIOR

ANNES ARRO interior architect / chairperson

Ruth Huimerind / Anna Huimerind

Tomomi Hayashi / Ahti Grünberg / Kerli Valk

Janno Siimar / Kaarel Vahtramäe / Mart Lankots / Liina Jakobson

Malle Jürgenson / Tea Tammelaan / Krista Lepland / Jaak Huimerind / Indrek Laos

KATRIN KAEVATS interior architect

Supelsaksad Café

Offices of ADM Interactive

Outdoor exhibition: "Eesti kirjanikud karikatuuris" / "Estonian writers in caricature"

Kihnu museum

A travelling exhibition that employs a simple, subtle style and is meant to make the rounds from city to city, primarily for display in city parks. The exhibition always seems new and fresh, because the space surrounding it is different each time. The exhibition can also be conceivably installed not only in a park but an open clearing or a more densely populated city space, maybe even in an interior somewhere, and it will still fulfil its function. The information media stuck in the ground, much like quills grace a writer’s table from their ink pot, start communicating in different ways with the exhibition goer on the different landscapes, sometimes in a more visible way, then again concealed, making an appearance from behind a tree or corner. With a colour scheme that is distinct from that found in nature, the exhibition is sure to catch the eye of the passer-by and be memorable.

The museum, located in an old school building, is now in use as a fully modern museum that introduces the heritage culture of the island of Kihnu. The first storey of the building is now fully open to the public, while the second storey is home to the private offices of the museum employees, storage spaces, a reading room for learning more about traditional culture, and a meeting room. The exhibition is structured according to topics: children’s life and school, room devoted to important figures, a "men’s" room and a "women’s" room. The visitor quickly and easily gains an overview of the daily life, work and other doings of the islanders. The key consideration in giving the award was its simplicity and functionality, the interiors of the entire building and the exhibition are designed tastefully in a single style, a good balance has been struck between the old and the new, and the authentic Kihnu atmosphere of the building also survived. The museum is also popular among the islanders themselves.

Upon entering the cafe you are welcomed by a warm, glowing stove, stoked by the waitress girls at the start of their shift. This is a pleasant place – cosy, homelike, warm, full of colour. The rooms of this cafe are in different rooms and each one is a photogenic world in its own right. Old and new, furniture, materials and colours are all interwoven here with skill, and the waitstaff in their brightly patterned stockings are an integral part of this combination. At first sight, the array of colour in the interior may seem too brilliant, but yet the colours form a consistent whole along with the historical furniture and details, all authentic to their period. But to perceive the whole to the fullest, one needs to take time out, sink into a comfortable armchair next to the warm earth and order a nice natural herbal tea.

ADM Interactive is one of Estonia’s oldest and largest e-marketing and digital media agencies. The office environment seems fresh and original. The environment is pleasantly home-like, yet still serves well its purpose of being a community space. The approach to the workstations is interesting – "umbrellas" suspended over the employees’ heads help divide the working group clustered around one table into employees’ personal spaces; the meeting/conference rooms, reminiscent of greenhouses, create the necessary terrain for ideas to take flight. The employee’s break area and a kitchenette are concealed behind the meeting rooms. The entire office area stands out for making skilful, clever use of space as well as for its adept emphasis on even the smallest details.

TASO MÄHAR interior architect PEETER PERE architect ASKO KÜNNAP designer KAREN JAGODIN architecture theorist PILLE JÄNES stage designer


7 Апрель 2011

КОНКУРС НА СОИСКАНИЕ ПРЕМИИ ESL ЗА 2010 ГОД ПРОТОКОЛ СОБРАНИЯ ЖЮРИ

ЖЮРИ

В конкурсе участвовало 37 работ, из которых жюри выбрало 24 номинанта в разных категориях. Было решено присудить премии в четырех категориях: общественный интерьер, исторический интерьер, интерьер места общественного питания, а также оформление выставки и инсталляции. При этом жюри ставило во главу угла функциональность, ясность и простоту, которые красной линией проходят через все удостоенные премии работы.

ПРЕМИЯ ЗА ИНТЕРЬЕР МЕСТА ОБЩЕСТВЕННОГО ПИТАНИЯ

ПРЕМИЯ ЗА ОБЩЕСТВЕННЫЙ ИНТЕРЬЕР

ПРЕМИЯ ЗА ОФОРМЛЕНИЕ ВЫСТАВКИ И ИНСТАЛЛЯЦИИ

ПРЕМИЯ ЗА ИСТОРИЧЕСКИЙ ИНТЕРЬЕР

Руть Хуймеринд / Анна Хуймеринд

Томоми Хаяши / Ахти Грюнберг / Керли Валк

Янно Сиймар / Каарел Вахтрамяэ / Март Ланкотс / Лийна Якобсон

Малле Юргенсон / Теа Таммелаан / Криста Лепланд / Яак Хуймеринд / Индрек Лаос

Кафе "Supelsaksad"

Офисные помещения ADM Interactive

Выставка "Эстонский писатель в карикатуре"

Музей Кихну

ТАСО МЯХАР архитектор интерьера

При входе в кафе вас встречает теплая затопленная печь, огонь в которой развели официантки, когда пришли на работу. Это приятное место – уютное, домашнее, теплое и яркое. Помещения кафе находятся в разных комнатах, каждая из которых представляет собой отдельный фотогеничный мир. Здесь умело переплетено старое и новое, мебель, материалы и краски, даже официантки в пестрых чулках являются неотъемлемой частью этой комбинации. Интерьеры, которые на первый взгляд кажутся даже излишне яркими, все же образуют единое целое вместе с исторической мебелью и соответствующими эпохе деталями. Но чтобы ощутить это целое в полной мере, надо на какое-то время остановиться и погрузиться в удобное кресло рядом с теплой печью, заказав хороший натуральный чай.

ADM Interactive – одно из старейших и крупнейших в Эстонии агенств, занимающихся электронным маркетингом и медиа. Офисный ландшафт оказывает свежее и оригиальное воздействие. Обстановка здесь по-приятному домашняя, одновременно оставаясь целесообразным общественным пространством. Интересен подход к устройству рабочих мест вокруг одного круглого стола размещена рабочая группа, где личное пространство каждого работника обозначают висящие над головами "зонты", а нппоминающие теплицы помещения для совещаний создают необходимую почву для полета мысли. За помещениями для собраний спрятана зона отдыха для работников и кухня. Все помещение офиса выделяется умелым и умным использованием пространства, где внимание обращено даже на самые мелкие детали.

Решенная в простом и тонком ключе передвижная выставка должна переезжать из города в город и экспонироваться, главным образом, в городских парках. Выставка всегда производит новое и свежее впечатление, потому что каждый раз меняется окружающее ее пространство. Экспозицию можно свободно представить себе не в парке, а на открытой площади, в тесном урбанистическом городском пространстве или даже где-нибудь в помещении – и все равно она будет выполнять свою задачу. Воткнутые в землю носители информации как писательские перья на столе, в чернильнице, будут по-разному общаться с посетителями в разных ландшафтах, выделяясь или снова скрываясь, появляясь откуда-нибудь из-за дерева или из-за угла. Благодаря своим отличающимся от природных цветовым тонам выставка обязательно будет заметна прохожим и останется в их памяти.

Музей, расположенный в старом школьном здании, теперь действует как отвечающий современным требованиям музей, рассказывающий об исконной культуре Кихну. Первый этаж здания полностью открыт для посетителей, на втором этаже находятся кабинеты сотрудников музея, кладовые, читальный зал для знакомства с исконной культурой и комната для совещаний. Экспозиция основана на темах: жизнь детей и школа, зал важных людей, мужской зал и женский зал. Посетитель быстро и легко получает обзор повседневной жизни островитян, их трудовой деятельности и занятий. При присуждении премии решающими факторами стали простота и функциональность, интерьеры всего здания и экспозиция решены со вкусом и в едином ключе, найден хороший баланс между старым и новым, а также сохранен и кихнуский дух самого здания. Музей стал популярным и среди самих жителей острова.

ПЕЭТЕР ПЕРЕ архитектор

АННЕС АРРО архитектор интерьера / председатель жюри КАТРИН КАЭВАТС архитектор интерьера

АСКО КЮННАП дизайнер КАРЕН ЯГОДИН теоретик архитектуры ПИЛЛЕ ЯНЕС театральный художник


SÖÖGIKOHA INTERJÖÖR Kohvik Supelsaksad Anna Huimerind / Ruth Huimerind • Restoran Sfäär Kristiine Lõuk • F-hoone Yoko Alender / Steve Heinlo / Ville Jehe / Jaagup Jalakas / Peeter Jalakas / Priit Juurmann / Indrek Unt • Pärnu Jahtklubi renoveerimine Hannes Praks / Eeva Masso / Kadri Tamme • Kohvik Coffee Love Ketsia Reismaa / Külli Salum


Fotod: Ruth Huimerind Hele-Mai Alamaa Kaido Haagen

SÖÖGIKOHA INTERJÖÖR Kohvik Supelsaksad

16 17

Kohvik Supelsaksad Supelsaksad Café

Nikolai 32 / Pärnu Autorid: Anna Huimerind / Ruth Huimerind Arhitekt: Jaak Huimerind

Anna Huimerind

Ruth Huimerind

Lõpetanud 2005 Tartu Ülikooli prantsuse filoloogina

Lõpetanud 1980 Eesti Kunstiakadeemia (tollal ERKI) disainerina

Supelsakste idee autor ja looja

Vabakutseline graafiline disainer / fotograaf

Tööalane tegevus:

Loominguline tegevus:

Tegelenud tõlkimisega, täiendanud ennast Pariisis võrdlevas kirjandusteaduses. Teinud teletööd ja töötanud reklaamiagentuuris copywriter'ina.

Osalenud rohkem kui 30 rahvusvahelisel graafilise disaini ja plakatinäitusel ning biennaalil. Esinenud personaalnäitustega Hollandis, Soomes, Rootsis, Lätis, Saksamaal, Šotimaal ja Eestis. Kujundanud ja koostanud rea autoriraamatuid (koos Jüri Lõuniga), võitnud auhindu raamatumessidel ja konkurssidel. Tööd on esindatud Graphise, Communication Artsi, Cronicle Booksi, PIE Booksi, Roto Visioni jt kirjastuste disaini- ja fotoväljaannetes.

Mullu hakkasid internetiavarustes ja suust suhu levima kuuldused Pärnus avatud uuest kohvikust. "Kas sa oled juba Supelsaksas käinud?" küsiti. "Mine, see on fantastiline," soovitati. Peagi kihutasid kohale pere-, naiste- ja sisustusajakirjade toimetajad, et rõõmustada lugejaid fotodega võluvast interjöörist ja ahvatlevatest roogadest. Menukoht oli sündinud.

Last year, rumours of a new café opened in Pärnu started spreading over the Internet and by word of mouth. "Have you been to Supelsaksad yet?" people would ask. "You should go, it’s great," they said. Soon editors from family, women’s and furnishings magazines raced to the scene to regale readers with photographs of the alluring interior and tempting dishes. A new star among cafés was born.

Supelsaksad on perekond Huimerinna ühisüritus, kus igal pereliikmel oli täita oma roll. Idee pärines peretütar Annalt, kellest koos graafikust ja fotograafist ema Ruthiga sai ka sisekujunduse autor, pere meespool eesotsas arhitektist isa Jaak Huimerinna ja väimees Jaaniga võttis enda hooleks arhitektuurilise ja tehnilise poole.

Supelsaksad comes from a name of a joint activity staged by the Huimerind family, where each member of the family had his or her own role to play. The idea came from the daughter of the family, Anna, who along with her graphic artist and photographer mother Ruth became the interior designer, while the male side of the family led by architect Jaak Huimerind and son-in-law Jaan took charge of the architectural and technical side.


Sobivaid ruume ei leitud kohe. Välistati igavus ja anonüümsus kusagil betooni ning klaasi keskel. Nägemus oli hoopis teistsugune – otsiti ümbrust, mis tekitaks emotsioone, oleks soe ja sõbralik kodu, mitte juhuslik peatuspaik.

SÖÖGIKOHA INTERJÖÖR Kohvik Supelsaksad

18 19

Õige maja leiti rannarajoonist, kus see seisab teiste puitmajade vahel juba rohkem kui poolteist sajandit. Kõrgest east hoolimata oli maja säilitanud oma algse olemuse ja planeeringu, mis lubas mõnusalt ruumist ruumi kulgeda. Väärtusi avastati seal teisigi. Näiteks põrandat katva paksu "kultuurkihi" alt tuli välja suurepärases korras originaalne laudpõrand.

Suitable space was not found right away. Boredom and anonymity somewhere in the midst of concrete and glass was ruled out as a possibility. The vision was completely different – they looked for an environment that would evoke emotions and be like a warm and friendly home, not just any old place. The right building was found in a coastal region; it had been standing between other wooden buildings for more than a century and a half. In spite of its advanced age, the building had retained its original nature and floor plan, which allowed people to pass easily from one room to the next. It was soon discovered to have other assets. For instance when the thick "cultural stratification" overlaying the floor was stripped away, an original board floor was revealed, and it was in superb condition.


Neid, kes on sirvinud Ruth Huimerinna raamatuid ja näinud tema fotolavastusi, avastavad, et kohvikus valitseb seesama atmosfäär. Ruumid on täis värve – jõulisi, põnevaid, julgeid. Siin on Ruthi "firmavärvid": äge sinine ja särav roosa, siin elavad sõbralikus üksmeeles ühevärvilised ja lillelised, heledad ja tumedad materjalid ning pinnad. Kummalisel kombel tekib sellest kirjust kooslusest täiuslik tervik – siin peitub saladus, mida teavad vaid Anna ja Ruth.

SÖÖGIKOHA INTERJÖÖR Kohvik Supelsaksad

20 21

Mööbli kohvikusse otsisid Anna ja Ruth taaskasutuskeskustest, vanakraamipoodidest ja teistest sarnastest paikadest, kus võib mõnikord avastada ootamatuid aardeid. Uhked lillekirja tapeedid leiti sisustussalongist.

Those who have leafed through Ruth Huimerind’s books and seen her photographic productions will discover that the café is full of the same atmosphere. The interiors are full of colours – powerful, exciting, bold ones. Here we see Ruth’s "house colours": a zesty blue and radiant pink, here monochrome and floral, light and dark materials and surfaces dwell in friendly coexistence. Strangely enough, a full whole emerges from this mottled assemblage – here lies the secret that only Anna and Ruth know. Anna and Ruth scoured recycling centres, antique stores and similar places for furniture. After all, unexpected treasures are known to turn up in such places. The grand floral patterned tapestries were found in a home furnishings boutique.


Jätkem seekord kõrvale stiilid ja nimetamata firmamärgid. Hoopis tähtsam on sõnum, mida Anna ja Ruth meile edastavad: ärge tormake, võtke hetk enda jaoks, mõnulege oma kohvitassi taga ja tundke elust rõõmu!

SÖÖGIKOHA INTERJÖÖR Kohvik Supelsaksad

22 23

Let us not name names and leave styles aside. What is important is the message conveyed by Anna and Ruth: don’t hurry, stop and smell the roses – or the coffee – and just enjoy life!


SÖÖGIKOHA INTERJÖÖR Restoran Sfäär

24 25

Restoran Sfäär Sfäär restaurant

Mere pst 6E / Tallinn

Autor: Kristiine Lõuk

Kristiine Lõuk Lõpetanud 2008 Eesti Kunstiakadeemia avatud akadeemia tootedisainerina ja 2003 Euroakadeemia sisekujundajana Line Interior OÜ / sisearhitekt

Valik töid: Restorani Sfäär sisekujundus • Restorani Rucola sisekujundus • Restorani SI-SI sisekujundus Pärnus • Eesti Posti kogu sisekujundusliku kontseptsiooni loomine ja erinevad sisearhitektuursed tööd

Fotod: Meelis Jääger / Lauri Laan Portree: Oleg Hartšenko

Eelmisel kevadel Mere puiesteel uksed avanud restoran Sfäär üllatab ebaeestilikult avara, valgusküllase ja stiilipuhta interjööriga. Kõrgete lagedega restoranisriidepoes sulandas sisearhitekt Kristiine Lõuk tervikuks vintage-mööbli klassikud, ajastutruud materjalid ja säravvalgeks värvitud paekiviseinad.

The Sfäär restaurant opened on Mere puiestee last spring is surprising, boasting an interior that is spacious in a very un-Estonian way, light-filled and stylistically pure. In this high-ceilinged restaurant and clothing store, interior architect Kristiine Lõuk merged vintage furniture classics, authentic period materials and immaculately white-painted limestone walls into a whole.


Restorani ruumid läbisid remondi käigus põhjaliku transformatsiooni – sama koha peal tegutses varem kasiino, mille interjööri iseloomustasid Egiptuse stiil, lõvid, kuld ja kard, tumedad seinad, kinnikaetud aknad ning kõige tipuks oli põranda sees hiiglasuur akvaarium. Eklektilise ja agressiivse kujunduse tagant paistis siiski küllalt potentsiaali: kõrged laed, suured tänavapoolsed aknad ja paekiviseinad, erinevad tasapinnad ja eraldi sissepääsud nii hoovi kui ka tänava poolt olid ideaalsed veidi tavatu idee teostamiseks – riidepoe ja restorani ühendamiseks. Ülemisele tasapinnale tuli Skandinaavia disainrõivaste kauplus, alumisele põhjamaise menüüga restoran.

SÖÖGIKOHA INTERJÖÖR Restoran Sfäär

26 27

The restaurant rooms underwent a thorough Nordic transformation – a casino had operated here previously and its interior was marked by Egyptian style, lions, gold and tinsel, dark walls, coveredover windows, all crowned by a gigantic aquarium in the floor. All this eclectic, aggressive design radiated potential: the high ceilings, large windows overlooking the street and limestone walls, various levels and separate entrances from both the courtyard and the street were ideal for implementing a slightly unconventional idea – merging a clothing store with a restaurant. A Scandinavian designer clothing store set up shop on the upper level, while the lower storey features a restaurant with a Nordic menu.


SÖÖGIKOHA INTERJÖÖR Restoran Sfäär

28 29

Endised kasiino ruumid puhastati kõigest üleliigsest, tühjaks "karbiks", osa seinu võeti maha ja osa tõsteti teise kohta. Paekiviseinad ja laed koos ventilatsioonitorudega värviti valgeks, põrandad kaeti lakitud parketiga. Neid täiendavat spooni, mis haakuks 1960ndate stiiliga ega mõjuks liiga kaasaegsena, otsis sisearhitekt kaua. Ajastutruu mahagoniga kaeti tualettuumide seinad, baarilett ja köögiuksed. Kasiino-aegu meenutavad vaid kollane klaassein ning messingist kolmnurksed WC-tähised. Vintage-mööbel otsiti kokku tuttavate Soome ja Rootsi mööblikauplejate ladudest. Mööbliklassikuid (Ilmari Tapiovaara, Arne Jacobsen, Alvar Aalto) kombineeriti tundmatute Skandinaavia disainerite mööbliga 1950.–1960. aastatest. Valgusteid pole Sfääri avaras, kõrgete lagedega ja industriaalse hõnguga interjööris ülemäära palju. Söögisaali kõige suurema laua kohal ripub Louis Poulseni Snowball, baariletti valgustavad kolm Alvar Aalto kuldset A 330 valgustit, millega harmoneeruvad messingist detailid.

The former casino interiors were cleared of everything excessive, until an empty box was left. Some of the walls were taken down and a part of them were relocated. The limestone walls and ceilings along with the ventilation pipes were painted white, and the floors were covered with lacquered parquet. The interior architect looked long for veneer that would complement them – something that would go well with the 1960s style and not seem too modern. The walls of the rest room, bar counter and kitchen doors were covered with periodauthentic mahogany. Only the yellow glass wall and triangular brass WC markings recall the premises’ days as a casino. The vintage furniture was found in the warehouses of Finnish and Sweden furniture dealers. Classic names in furniture design (Ilmari Tapiovaara, Arne Jacobsen, Alvar Aalto) were combined with furniture by Scandinavian designers from the 1950s and 1960s. The spacious, high-ceilinged and industrial-tinged interior of Sfäär is not too heavy on lights. Above the largest table in the dining area is a Louis Poulsen Snowball, while the bar is illuminated by three gold Alvar Aalto A 330 lights that harmonize with the brass details.


SÖÖGIKOHA INTERJÖÖR Restoran Sfäär

30 31

Tagumine söögiruum kujundati veidi vabamas ja boheemlaslikumas võtmes, inspireerituna restorani köögist, kuhu uudishimulikud saavad läbi pikliku horisontaalse akna piiluda. Siin domineerivad samuti valgeks värvitud paekiviseinad, mida täiendavad köögist laenatud valged kahhelplaadid. Pikkade laudade kohal ripuvad Alvar Aalto valgustid. Ehkki nii mitmegi mööblitüki ja valgusti puhul on tegu emblemaatilise disainiklassikuga, ei tungi ükski ese interjööris esile ega "lõhu" terviklikult kujundatud keskkonda. Ükski detail pole juhuslik, ka diivanikatte tekstiil ja toon on sama, mida Arne Jacobseni tugitoolidel on kasutatud aastakümneid. Veinipudelite, raamatute ja nipsasjade tarbeks ehitati kõrgetesse ukseniššidesse ja poe ning restorani vahele valged ruudukujulised õhulised riiulid.

The rear dining hall was designed in a slightly more unrestrained and Bohemian style, inspired by the restaurant kitchen, where the curious can cast glances through a long horizontal window. Here, too, white-painted limestone walls are predominant, complemented by white tiles borrowed from the kitchen. Alvar Aalto lights are suspended over the long tables. Although a number of pieces of furniture and lights are emblematic design classics, no individual item takes too much precedence in the interior and does not "wreck" the integrally designed environment. No single detail is random: even the divan cover textile and tone are the same that have been used for decades on the Arne Jacobsen armchairs. White, square, airy shelves were erected for wine bottles, books and knick-knacks in the high door niches and between the shop and restaurant.


SÖÖGIKOHA INTERJÖÖR F-hoone

32 33

F-hoone F-hoone Telliskivi 60A / Tallinn Autorid: Yoko Alender / Steve Heinlo / Ville Jehe / Jaagup Jalakas / Peeter Jalakas / Priit Juurmann / Indrek Unt

Fotod: Aivo Kallas Portree: Oleg Hartšenko

F-hoone-nimeline restoran on Telliskivi loomelinnaku süda, mis toob endisesse Kalinini-nimelisse elektromehaanikatehasesse, nüüdsesse loovbüroodest ja -ettevõtetest kihavasse linnakusse ka need, kes sinna vanamööblipoodi või laupäevasele kirbuturule ei satu. Kalamaja ja Pelgulinna piiril paiknev F-hoone on kogukondlik söögikoht, mille tegemistesse kaasatakse ka ümberkaudsed elanikud. Sel kevadel on plaanis rajada hoone ümber moodne konteineraed – et oleks oma koht, kus komposteerida restorani toidujäätmed ning kuhu Kalamaja ja Pelgulinna elanikud saaksid oma taimeseemned mulda pista.

The restaurant called F-hoone (F Building) is the heart of the Telliskivi Creative Centre – the former Kalinin electromechanical factory now buzzing with creative industries companies – and it draws even people who would not ordinarily frequent antique stores or Saturday flea markets. F-hoone, located astride the boundary between the Kalamaja and Pelgulinna districts, is a community place to eat and the surrounding denizens take part in its activities. This spring a modern container fence will be erected around the building to allow the restaurant to compost food residues and to give residents of Kalamaja and Pelgulinna a place to plant their seeds in soil.


F-hoone idee ja teostuse taga on loomingulistest ja ettevõtlikest inimestest koosnev meeskond, kes on käima pannud mitmeid tallinlaste meelispaiku, nagu näiteks Elevant, Von Krahl, Aed, NOKU ja Vanaema Juures. Üheskoos on industriaalsesse keskkonda loodud erilise fluidumi ja atmosfääriga koht, mis oleks seal just kui juba aastaid, kui mitte aastakümneid tegutsenud. See äratab usaldust ja sümpaatiat ning pelgalt kujunduslike võtetega ja disainmööbliga pole seda saavutatud.

SÖÖGIKOHA INTERJÖÖR F-hoone

34 35

Endise tehasehoone ruum oma industriaalse atmosfääri, kõrgete puitlagede, massiivsete paekiviseinte ja erinevate tasapindadega on niivõrd iseloomukas, et erilist kujundamist ja dekoreerimist see ei vajanudki. Ruum roogiti vanast kultuurkihist, eelkõige kipsplaatidest tühjaks, samas võimaluste piires erinevaid ajaloolisi kihistusi säilitati. Laed ja põrandad puhastati ning värviti üle. Esimese ja tagumise ruumi laudpõrandatele joonistati Kalamaja ja Pelgulinna kaardid – nende vahel vookleb raudtee, mis kahte piirkonda eraldab ja ühendab.

The idea and execution of F-hoone come courtesy of the same team of creative entrepreneurs who have launched many places now among Tallinners’ favourites – such as Elevant, Von Krahl, Aed, NOKU and Vanaema Juures. The team has injected a particular fluidum and atmosphere into this industrial environment, making it seem as if it has been in existence for years, if not decades. All this invites trust and solidarity and it does not stem solely from mere technique and designer furniture. The former factory building space with its industrial atmosphere, high wood ceilings, massive limestone walls and various levels was so character-filled that it did not need any special design and decoration. The space was purged of its old cultural stratum, above all the old gypsum board walls, but various historical layers were retained where possible. The ceilings and floors were cleaned and repainted. Maps of Kalamaja and Pelgulinna were drawn on the floorboards in the front and rear room – between them meanders a railway track that both separates and unites the two areas.


SÖÖGIKOHA INTERJÖÖR F-hoone

36 37

Restorani sisustus ja mööbel pärineb nii vanakraamipoodidest kui ka pankrotivarast ning käib, üksikute eranditega, ülevärvituna oma teist, kolmandat või lausa neljandat ringi. Tegijatel õnnestus kätte saada isegi mitu terviklikku komplekti laudu-toole, osa neist pärineb näiteks hingusele läinud ööklubist Marat. Eriliseks disainipärliks on toolikomplekt, mis pärit 1920. aastatest ja loodud ühte Rootsi teatrisse. Valgustid on leitud vanamööblipoodidest ja ka tehase territooriumilt.

The restaurant furnishings and furniture comes from antique stores and bankruptcy auctions and, with a few exceptions, is on its second, third or even fourth lease on life. The design crew scored a number of full sets of chairs and tables, part of them from the now defunct Marat nightclub. The set of chairs from the 1920s made for a theatre in Sweden are a particular design gem. The lights were found from antique stores and also on the factory grounds.


F-hoone efektseim ja pilkupüüdvaim detail on kahtlusteta peaaegu kahe ruumi pikkuses kulgev baarilett, mis on kaetud väärtmaterjalilaost leitud värviliste ahjupottidega. Mõned ahjupotid on eriti erksates värvides – nii värvilisi ahjusid pole paljud oma silmaga näinudki. Baarilett on teemaga haakuvalt tehtud vaskplekist.

SÖÖGIKOHA INTERJÖÖR F-hoone

38 39

The most striking and impressive element in F-hoone is undoubtedly the bar counter that spans nearly the length of both rooms. It is covered with colourful ceramic stove tiles found in the warehouse where goods of value were housed. Some of the stove tiles are especially colourful – many people have probably not seen such brightly coloured stoves. The bar counter is made of copper sheeting, in line with the theme.


Pärnu Jahtklubi võib pidada end üheks suvepealinna vanemaks ja auväärsemaks ühinguks, sest tegutsemist alustati juba rohkem kui sajand tagasi. Algne klubihoone pole säilinud, nagu ka paar järgmist puitmaja – need kõik läksid tuleroaks. Viimane, nüüd juba kiviehitis, mis seisab kindlalt oma kohal Pärnu jõe ääres, oli hakanud veidi väsima ja vajas värskendamist.

SÖÖGIKOHA INTERJÖÖR Pärnu Jahtklubi renoveerimine

40 41

Renoveerimisprojekti autorilt, sisearhitekt Hannes Praksilt ei oodatud totaalseid lammutustöid, vaid ainult eelmises planeeringus ilmnenud üksikute ebakohtade kõrvaldamist ning restorani ja klubiruumi sisustamist.

Pärnu Jahtklubi renoveerimine Renovation of the Pärnu Yacht Club

Maja ehitati natuke suuremaks. Fuajee, restoran ja klubi said juurde ruutmeetreid ja uued suured aknapinnad, mis lasevad ruumidesse rohkem valgust ja päikest.

Lootsi 6 / Pärnu

Sisearhitektid: Hannes Praks / Eeva Masso / Kadri Tamme

Hannes Praks Lõpetanud 2000 Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektina Hannes Praks OÜ / sisearhitekt Valik töid: Kauplused Rahva Raamat / Tallinn / Tartu / Kuressaare • Kohvik Mamo • Restoran Rehepapp Tartus • Beer Colours Place • Rõivakauplus Motel Paradise • Trendexpressi kingakauplused

Eeva Masso Lõpetanud 1998 Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektina

Kadri Tamme Lõpetanud 1998 Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektina

Fotod: Oleg Hartšenko

The Pärnu Yacht Club can be considered one of the summer capital’s oldest and most venerable societies; it came into existence more than a century ago. The original club building is no longer extant and neither are the several wooden buildings that followed – all were consumed by fire. The last one, a stone structure confidently standing on the River Pärnu, had become a bit stale and needed a makeover. The designer of the renovation project, the interior architect Hannes Praks, was not expected to perform wholesale demolition work, but rather to eliminate some individual discords that had emerged in the previous plan and provide furnishings for the restaurant and clubhouse. The building’s size was increased slightly. The foyer, restaurant and club gained square metres of floor space and new window area, which allow more light and sunlight into the rooms.


SÖÖGIKOHA INTERJÖÖR Pärnu Jahtklubi renoveerimine

42 43

Hoone laiendus andis võimaluse paigutada ümber trepp sissekäigu vastas, kus nüüd laiutab pikk baarilett. Baarist vasakule jääb restoran, mille kujunduses kajastub selgelt uuenduste iseloom: mitte uhkeldav, vaid lihtne, mitte pealetükkiv, vaid sõbralik ja kodune, otseste vihjetega paatide-jahtide maailmale. Ruumi liigendavad postiread jaotavad restorani mõtteliselt kolmeks, mis lubas mööbli paigutusega mängida ja luua isteplatse nii suurtele kui väikestele seltskondadele. Saalis on palju valgust ja õhku, lisa sellele tuleb suvehooajal otse õuest, kui klaassein eest lükatakse ja ruumi veelgi avardatakse. Seinu ja poste katab diagonaalne valgeks toonitud puitlaudis just kui suvemajas mõnel saarekesel või fjordide vahel.

The building addition provided an opportunity to relocate the stair across from the entrance, where a long bar counter now extends. To the left of the bar is a restaurant in which the nature of the innovations can clearly be seen: not too pompous, but simple; not intrusive but friendly and home-like, with clear references to the world of yachting and boating. The space is subdivided by rows of posts into three basic sections, allowing the furniture layout to be readjusted and seating areas for groups of people both big and small to be formed. There is much light and air in the hall, and even more of it from outside during the summer season, when the glass wall is slid open and the room is widened further. The walls and posts are covered by a diagonal, white-toned board siding, almost as if on some summer cottage on an island or between the fjords.


SÖÖGIKOHA INTERJÖÖR Pärnu Jahtklubi renoveerimine

44 45

Hetkekski ei lasta siin unustada, et tegu on jahtklubiga. Lauaplaate dekoreerivad mereteemalised motiivid: kompass, Eesti sadamate kaart, purjekate klassimärgid jms, lage purjekate detailid, seinu-poste võidetud karikad ja aumärgid. Säästlikule eluhoiakule viitavad toolid-diivanid taaskasutusest, perekesksusele lustakas lastenurk. Klubiruumis maja teises tiivas korduvad restoranist tuttavad kujundusvõtted ja motiivid: puitlaudis ja mereteemalised lauaplaadid. Kuid siin on ka jahtklubi ajalugu. Stendidelt vaatavad vastu kõik need isikud, kes läbi pikkade aastate on klubile au ja kuulsust toonud, seda juhtinud ja arendanud.

After all, one cannot forget for an instant that this is a yacht club. The panelling is decorated by nautical-themed motifs: a compass, a map of Estonian ports, sailboat class markings etc; elements of sailboats on the ceiling; walls and posts full of trophies and other prizes. The chairs and divans from recycling centres point to a sustainable way of life, and a children’s corner points to a family-oriented approach. The other wing of the clubhouse recapitulates the same design techniques and motifs familiar from the restaurant: wood board siding and nautical themed tabletops. But here there is also the history of the yachting club: display boards picture all of the people who have brought honour and fame to the club in the past, who have led it and developed it.


Pilk lakke paneb küsima, mis seal toimub – paadikujulised laelambid millegipärast liiguvad. Selgub, et mängus on anduriga tuulelipp katusel ja mootorid lampides, mis pööravad valgustid tuule suunas. Tõelisel meremehel on ju vaja iga hetk teada, mis väljas toimub ja kustpoolt tuul puhub! Seina ääres saab huviline katsetada, mida roolikeeramine tähendab. Simulaator manab suurele ekraanile kõik, mida meresõidukogemuseks vaja: purjeka, tuule, lainetuse, koguni paiga, kus seigelda soovitakse, ja meresõitjal jääb üle vaid oma osavus proovile panna.

SÖÖGIKOHA INTERJÖÖR Pärnu Jahtklubi renoveerimine

46 47

Hannes Praks viskas sisekujundusse ka ühe väikese viguri. Nii mõnigi, kel asja tualetti, väljub sealt hämmingus ja küsib, kuidas ometi selline viga tehti. Küsimus käib plaadistuse kohta, mis pole tavapärane, vaid viltune. Tekib tunne, just kui meremehel laevalt tulles, kui tasakaaluga on probleeme ja pilt pole selge.

A look at the ceiling makes one wonder what is going on – boat-shaped ceiling lights are in motion, for some reason. It turns out that there is a windsock equipped with a sensor on the roof; motors in the lamps make the lights turn in the direction of the wind. A true mariner, of course, needs to know at all times what is going on outside and which way the wind is blowing! Over by the wall, those interested can try for themselves what being at the helm of a vessel means. The simulator displays everything on the big screen – everything needed to recreate the seafaring experience: sail, wind, wave height, setting or destination, and the seafarer needs only to put their skills to the test. Hannes Praks threw a small twist in the interior design. Quite a few customers who repair to the washroom emerge in astonishment and ask how on earth such a mistake could have happened. The tiles, you see, are not laid in the ordinary fashion but are askew. One feels almost like a sailor who doesn’t have his land legs back.


Uue majatiiva avamine Kristiine keskuses tõi sinna peale poodide juurde ka istumispaiku, kus väsinud ostleja võib tempo paariks hetkeks maha võtta ja ennast tassi kohviga turgutada. Üks neist, romantilise nimega Coffee Love, sai sisekujunduse Külli Salumi ja Ketsia Reismaa käe all.

SÖÖGIKOHA INTERJÖÖR Kohvik Coffe Love

48 49

Kujunduse loomist alustati praktiliselt nullist, sest hoone oli uus ja sisearhitekte ei ahistanud eelmiste asukate poolt paika pandud mahud ega detailid. Samas ei tähendanud see piiramatut tegutsemisvabadust. Mängureeglid kehtestasid napp pind ja asukoht kaubatänava ääres.

Kohvik Coffee Love Café "Coffee Love"

Sisekujundajate soov oli luua paik, mis meeleolult eristuks kõrgest valgest aatriumist selgelt. Esmajoones rõhutavad seda värvitoonid: mahlakas metalline roostepruun ja erksinine.

Kristiine keskus / Tallinn

Sisearhitektid: Ketsia Reismaa / Külli Salum

Ketsia Reismaa

Külli Salum

Lõpetanud 2007 Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektina

Lõpetanud 1998 Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektina

Alates 2007 Eesti Kunstiakadeemia magistriõpe

Lõpetanud 2003 Eindhoveni Disainiakadeemia / Master of Design

SAHA IN OÜ / sisearhitekt

SAHA IN OÜ / sisearhitekt

Ketsia Reismaa ja Külli Salumi ühiselt tehtud tööd:

Valik töid:

Kohvik Coffee Love • Bistroo Gnomo • Kaubanduskeskus Opera Passage (Lviv / Ukraina) • Restoran Brezza / Gnomo • Ehtekauplus Time Square

Hotel Leopolis (Lviv / Ukraina) • Hotell Euroopa (kaasautor Riina Harik) • Hotell Telegraaf (kaasautor Riina Harik) • Hotell Kolm Õde

The opening of a new wing at Kristiine Keskus shopping centre added places to sit where a weary shopper might take some time out and drink a cup of coffee to restore flagging energy. One of them, romantically titled "Coffee Love", features an interior design by Külli Salum and Ketsia Reismaa. Fotod: Oleg Hartšenko

The design was started from practically scratch, as the building was new and the interior architects were not hamstrung by structural or decorative elements from the previous occupants. But this did not mean they had completely free rein. There were rules, imposed by the scarcity of space and the location on a shopping street. The interior designers sought to create a place that would be clearly distinct from a high, white atrium. The colour tones provide the first accent: a succulent metallic rust-brown and bright-blue.


SÖÖGIKOHA INTERJÖÖR Kohvik Coffe Love

50 51

Ruum on jaotatud kaheks. Keskel on lett, mille ääres on leidnud koha paar baaripukki, isteplatsid jäävad kahele poole. Planeering rõhutab sümmeetriat. Tagaseinu katavad suured efektsed fotod puuvõradest, üks veel puhkemata pungadega, teine õrnalt rohetav (fotograaf Sander Narusbek), valgustus fotode raami all rõhutab kaunist graafikat. Puuokste rütmika ja dekoratiivsus andis idee ka mustrijoonistele baariletil ja seinapaneelil. Kõige rohkem nuputamist nõudis sisearhitektidelt istekohtade paigutus. Kohviku väikene pind välistas tüüplahenduse "lauad-toolid-sohvad seina ääres". Pärast pikka mõttetööd otsustati isteplatsid paigutada kahele poole letti ruumi keskele ja siduda neli väikest sohvat ning ümmargust lauda üheks grupiks. Laudade juurde mahutati veel neli kopsakamat mõõtu tooli.

The space has been divided into two parts. In the middle is a counter along which there are a few barstools, and the seating areas are on two sides. The layout puts emphasis on symmetry. The back walls are covered by large, striking photos of tree crowns, one with buds yet to burst into bloom, the other already in a haze of green (photographer Sander Narusbek), the lighting underneath the photo frames emphasizes the attractive graphic art. The rhythm and decorativeness of the tree branches was also responsible for the idea for the patterned drawings on the bar counter and wall panelling. The placement of the seating required the most thought from the interior architects. The limited space of the café ruled out the standard solution of "tables-chairs-sofas along the wall." After much thought it was decided to place the seating on two sides of the counter in the middle of the room and join four small sofas and a round table into one group. Four slightly roomier chairs were also accommodated by the tables.


SÖÖGIKOHA INTERJÖÖR Kohvik Coffe Love

52 53

Gruppe hoiab koos laeni ulatuv metallkettidest kompositsioon isteplatsi keskmes, millele viskavad helki ülalt langev valgus ja kõrvalasuvate pisikeste etanoolkaminate leegid. Mugavus ja privaatsus on garanteeritud. Kes aga soovib ostukeskuse melust osa saada, möödujaid vaadata ja iseennast näidata, see võib kettkardina vahelt välja astuda ja istet võtta laua ääres puitpõrandaga "väliterrassil". Just nagu mõne metropoli tänavakohvikus.

The groups are kept together by a composition of metal chains reaching to the ceiling in the middle of the seating area, which catch glints from the lighting from above and flames of the small adjoining ethanol-burning fireplaces. Comfort and privacy are guaranteed. And if anyone wants to be part of the hubbub of the shopping centre, to see and be seen, they may venture out beyond the chain curtain and take a seat at a table on the "outdoor terrace" with its wooden floor. Just like in a street café in some big city.


ÜHISKONDLIK INTERJÖÖR Büroo ADM Interactive Tomomi Hayashi / Ahti Grünberg / Kerli Valk • Universal Music Finland OY ruumid Jan Skolimowski • Sõmeru keskusehoone Margit Argus / Kristiina Arusoo / Karli Luik / Ralf Lõoke / Maarja Kask • Katusekino Loreida Hein / Gert Sarv • SEB Panga kliendikeskkond Eero Jürgenson / Rene Safin / Andres Jomp • ABC Kinga kauplused Andres Labi / Janno Roos • Kauplus Mulberry – Oksana Tandit Tiina Talvi / Elo Pärlioja • Pood Etno.ee Loreida Hein


Ühiskondlik interjöör Büroo ADM Interactive

56 57

Büroo ADM Interactive Office ADM Interactive Fotod: Reio Avaste

Rotermanni 8 / Tallinn Autorid: Tomomi Hayashi / Ahti Grünberg / Kerli Valk

Tomomi Hayashi

Ahti Grünberg

Kerli Valk

1994 Bachelor of Architecture / Yokohama National University / Jaapan 1999 Master of Architecture / Virginia Polytechnic Institute and State University / USA

Lõpetanud 2008 Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektina 2009... magistriõpe Eesti Kunstiakadeemia, sisearhitektuuri ja mööblidisaini eriala

HG Arhitektuur OÜ / arhitekt

CadStudio OÜ / sisearhitekt

Lõpetanud 2006 Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektina 2009 ... magistriõpe Eesti Kunstiakadeemia, sisearhitektuuri ja mööblidisaini erialal 2010 Royal Melbourne Institute of Techology / Austraalia Kukuhaus OÜ / sisearhitekt

Valik töid: Age McCanni büroo / kaasautor Kerli Valk • Rotermanni Uus Jahuladu ja Vana Jahuladu / kaasautorid Hanno Grossschmidt ja Yoko Azukawa • Ärikeskus Foorum / kaasautor Hanno Grossschmidt • Korterelamu Lootsi 3A / kaasautor Hanno Grossschmidt • Okupatsioonide Muuseum / kaasautorid Siiri Vallner ja Indrek Peil • Lasnamäe kergejõustikuhall / kaasautorid Siiri Vallner ja Hanno Grossschmidt

Valik töid (Kohvi OÜ meeskonnaga): Raadio 2 • Narva Kolledž • Kohtla-Järve suusakeskus • Söögikoht Rehepapp / Tartu • Trendexpress ja Apotheka / Viru Keskus

Valik töid: Age McCanni büroo / kaasautor Tomomi Hayashi • SHU kingapoeketi kontseptsioon / koos Pink OÜga • Shishi poeketi kontseptsioon / koos Pille Lausmäe SABga • Mahtra talumuuseumi eskiis / koos Pille Lausmäe SABga

Rotermanni kvartali pilkupüüdva arhitektuuriga Jahulaod peidavad niisama põnevat sisu. Mõjus ja visuaalselt köitev ümbrus inspireerib, mida kinnitab sinna kolinud firmade üksmeelne soov väärtustada ka interjööri ja koos sellega oma töötajaid, luues neile maksimaalselt head tingimused. Üks uusasukatest, IT-ettevõte ADM Interactive loobus oma äärelinna kontorist, et tulla partneritele ja klientidele lähemale ning värskendada oma firma imagot. Üks lähtepunkt, mis sisekujundusprojekti loojatele arhitekt Tomomi Hayashile ja sisearhitektidele Ahti Grünbergile ning Kerli Valkile kaasa anti, oli rohelus ja taimed – need on firma traditsioonilised kujunduselemendid. Teemat edasi arendades jõuti tõdemuseni, et inimene, kes veedab pika päeva piiratud territooriumil kontoris arvuti taga, peab end tundma mugavalt nagu kodus ja vabalt nagu väljas. Siit sai sisustusprojekt tingliku nime "Kodu ja aed".

The eye-catching architecture of the Flour Warehouses in Rotermanni Quarter includes an interior that is equally exciting. The imposing and visually attractive surroundings are an inspiration, which is evidenced by the unanimous wish of all the companies that have moved here to value the interior and thereby their employees, by creating the best possible conditions for them. One of the new settlers here, IT company ADM Interactive, gave up its suburban offices in order to move closer to partners and customers and to refresh their corporate image. One of the starting points given to architect Tomomi Hayashi and interior architects Ahti Grünberg and Kerli Valk – who are the authors of the interior design project – was greenery and plants, the traditional design elements of the company. Further development of the theme provided the realisation that a person who spends long days at a computer in an office with limited territory, should be able to feel as comfortable as at home and as free as in the open air. That was what gave the interior design project the conditional name Home and Garden.


Ühiskondlik interjöör Büroo ADM Interactive

58 59

Planeeringut tehes kaldus sisearhitektide mõte avatud büroo suunas. Seda põhimõtet ei saanud siiski täielikult rakendada, sest osa inimesi vajas töö iseloomu tõttu teatavat eraldatust. "Privaattsoonid" paigutati sissekäigu juurde garderoobi kõrvale ja ruumi sügavusse vastu välisseina. Kujundusprintsiip on ühesugune – töötajad on seal sõna otseses mõttes pandud istuma heledast puidust aia (ja klaasseina) taha.

In designing the layout, the interior architects tended to favour the idea of an openplan office. However, that principle could not be fully applied, as some people needed a certain amount of isolation due to the nature of their work. The ‘private zones’ were placed beside the cloakroom by the entrance and against the external wall in the depths of the room. The design principle is uniform – employees are literally made to sit behind a light wooden fence (and glass wall).


Ühiskondlik interjöör Büroo ADM Interactive

60 61

Enne kui jõuame büroo avatud osasse, tuleb rääkida kahest "kasvuhoonest", elementidest, mis tsoneerivad ruumi, kuid mitte ainult. Rohelise kunstmuruga kaetud seinte ja läbipaistmatute klaasuste taga on nõupidamisruumid, üks suurem, teine väiksem (mõtte idanemise kohad, võiks nende kohta öelda). "Kasvuhoonetele" sekundeerivad kolmnurksete niššidega kehandid, mis mahutavad tualettruumid ning mille taha on end peitnud köök.

Before we come to the open plan part of the office, we have to mention the two ‘greenhouses’ – elements that divide the room into zones, although not only that. The walls covered with green artificial grass and the opaque glass doors hide two meeting rooms, one smaller, the other larger (places for sprouting ideas, so to say). The ‘greenhouses’ are supported by structures with triangular niches containing toilets and acting as a partition for the kitchen area.


Ühiskondlik interjöör Büroo ADM Interactive

62 63

Büroo avatud osasse on toodud suured ümmargused lauad kahele või kolmele. Kaablid ja kommunikatsioonid tulevad laest mööda torusid otse laua kohale. Töökohti eraldavad pehme ja helineelava materjaliga kaetud sirmid. Privaatsuse huvides paigutati iga töötaja koha juurde personaalne valgusti, mille valgustugevust saab vastavalt vajadusele reguleerida. Uhked, suure riidest kupliga laelambid, mis valmisid sisekujundajate jooniste järgi Hansanovas, viskavad ruumi koduselt mahedat valgust ja loovad sundimatu meeleolu, mida veelgi süvendavad rohelised taimegrupid. Pilku püüavad mitmed nutikad ja mängulised lahendused, nagu siia-sinna paigutatud jämeda jalaga lauad, mis lähemal vaatlusel osutuvad kaablihoidikuteks. Oma traditsioonilisest rollist on pidanud loobuma ka traatvõrguga kaetud tööstuslikud kandelambid – neist on kujundajate tahtel saanud kontorivalgustid. Või need viimistlemata laudadest aiad, mis nagu ütleksid, et loovinimeste maailm pole kunagi lõplikult valmis.

The open plan part of the office is furnished with large round desks for two or three employees. Cables and communications are installed along the ceiling, in pipes coming straight down to the desks. Workplaces are separated by screens covered with soft soundabsorptive material. In the interests of privacy, every workplace has been installed with a personal lamp, the brightness of which can be regulated as necessary. The imposing ceiling lamps with their large textile globes, manufactured by Hansanova to the drawings of the interior designers, cast a homely soft light over the room, creating a casual atmosphere that is further enhanced by green plant groupings. Our eye is caught by various witty and playful solutions, like the thick-legged tables placed here and there, which upon closer inspection turn out to be cable holders; mesh-covered industrial hand lamps have also been robbed of their traditional role – the designers have turned these into office lamps; or the fences made of unfinished planks, which seem to convey the message that the world of creative people is never completely finished.


Ühiskondlik interjöör Universal Music Finland OY ruumid

64 65

Universal Music Finland OY ruumid Interiors of Universal Music Finland OY

Merimiehenkatu 36 D / Helsingi

Autor: Jan Skolimowski

Fotod: Terje Ugandi

Jan Skolimowski

Universal Music Finlandi ja arhitekt Jan Skolimowski teed ristusid tänu õnnelikule juhusele. Firma esindajad sattusid Tallinnas Elioni kontorisse ja leidsid, et täpselt niisugune, rutiinivaba ja mänguline lähenemine sobib ka Põhjamaade muusikafirmale. Seda enam, et uus kontor planeeriti endise trükikoja ruumidesse üha trendikamaks muutuvas linnajaos.

Lõpetanud 1999 Tallinna Tehnikakõrgkooli arhitektina ja 2001 Eesti Kunstiakadeemia arhitekti ja linnaplaneerijana

KAMP Arhitektid OÜ / arhitekt, partner 2. korrus Valik töid: Universal Music Finlandi büroo • Guardtime'i büroo • Tallinna Lennujuhtimiskeskus / kaasautor Peeter Loo • Elioni turundusosakonna büroo • Genetrade'i büroo / kaasautor Andres Siim

Juba ruumi sisenedes reedab kapiuksi kattev pompoosne Lady Gaga näoga fototapeet, mis firmaga on tegu. Esik ja vastuvõturuum on muudetud tõeliseks hall of fame'iks – seinu täidavad raamitud plaatina- ja kuldplaadid ning muud auhinnatud ja palju müüdud helikandjad. Jan Skolimowski eesmärk oli säilitada võimalikult palju autentset vabriku õhkkonda ning täita see kaasaegse, veidi boheemlasliku, ent šiki sisustusega.

1. korrus

Universal Music Finland and architect Jan Skolimowski crossed paths thanks to a happy coincidence. The company representatives found themselves in the office of Tallinn Elion one day and realized that the same sort of unorthodox, playful approach was also right for a Nordic record label. All the more so, considering that the new office was planned for a former printing plant in an increasingly fashionable city district. Already upon entering the room, the grand photo tapestry on the closet door featuring the visage of Lady Gaga betrays the nature of the company. The foyer and reception area have been turned into a true hall of fame – the walls are bedecked with platinum and gold records and other highly acclaimed and bestselling recordings. Jan Skolimowski aimed to keep as much of the authentic factory atmosphere as possible and fill it with modern, slightly Bohemian yet chic furnishings.


Kõrgete lagedega, suurte akendega, massiivsete taladega ja puitlaega ruum oli heaks toorikuks edasistele töödele. Mõned seinad eemaldati, teise korruse tasandi moodustav rõdu jäeti paika. Ülesannetelt jaotati ruum sümboolselt kaheks: all on nn esinduskorrus nõupidamisruumide, köögi ja fuajeega, ülemine korrus on töötajate päralt. Tellija kindel soov oli kaotada firma töökorralduses aastatega kinnistunud kabinetisüsteem ja paigutada enamik töötajaid ühte avatud ruumi.

Ühiskondlik interjöör Universal Music Finland OY ruumid

66 67

Nõupidamisruumide puhul, mida kasutatakse ka muusika ettemängimiseks ja demolintide läbikuulamiseks, oli peatähtis saavutada maksimaalselt hea akustika ja helipidavus. Seepärast on iga detail ja kõik materjalid valitud siin eriti hoolikalt: laes on akustilised villapaneelid, tagaseinas Teppo Asikaineni loodud heli summutavad viltkattega paneelid, põrandal vaipkate, seinas karedad, hööveldamata peensaepinnaga lauad, tugitoolidel on vildist karkass ning klaasseina taga kardin.

With high ceilings, large windows, massive beams and a wood ceiling, the interior was good fodder for further design work. Some of the walls were taken down; while the balcony that makes up the second-storey level was left in place. In terms of function, the space was divided in two: below is the "public" area with meeting rooms, kitchen and reception area while the employees work on the upper level. The customer insisted on removing the private office system that had taken shape over the years and station most of the employees in one open area. In the case of the meeting rooms, which are also used for playing music and listening to demo tapes, it was important to achieve the best acoustics and soundproofness possible. And thus every element and all of the materials were selected especially carefully here: acoustic wool panels in the ceiling, sound dampening felt panels designed by Teppo Asikainen, carpeting on the floor, boards with rough, unplanned sawn surfaces; the armchairs have a felt carcass, and a curtain hangs behind the glass wall.


Ühiskondlik interjöör Universal Music Finland OY ruumid

68 69

Et tegu on rahvusvahelise firma Soome esindusega, sooviti esile tuua selle asukohamaa põhjamaist palet. Kujunduses on kasutatud palju Rootsi, Soome ja Eesti disaini ning toodangut. Kuna sisearhitekti organiseerida jäid ka tarned (mööbel, valgustid ja osaliselt ehitusmaterjalidki), oli seda lihtsam ja odavam teha Eesti kaudu. Paiste taldrikutest valgustid, eritellimusmööbel ja töökohad on valminud Eestis, vanast kontorist pärit Yrjö Kukkapuro disainitud toolid restaureeritud Telliskivi loomelinnakus Tallinnas.

As this is the Finnish office of an international company, it was desired to bring out the Nordic character of the location country. The design makes much use of Swedish, Finnish and Estonian design and products. As the interior architect was also responsible for organizing the procurement of furnishings such as furniture, lights and even some of the construction materials, it was easier and more inexpensive to go through Estonia. The lights made of Paiste cymbals, custom furniture and the workstations were made in Estonia, while the chairs from the old workplace, which were designed by Yrjö Kukkapuro, were restored in the Telliskivi Creative Centre in Tallinn.


Ühiskondlik interjöör Universal Music Finland OY ruumid

70 71

Eesti puudutust on tunda juba tänavalt aknast sisse vaadates – silma jäävad suured skulpturaalsed lühtrid, mis igaüks kokku pandud Eesti juurtega löökriistade tootja Paiste kahekümnest taldrikust. Kuid ega nendega valgustite ja muusika sümbioos veel lõpe: köögis ja avatud kontoris ripuvad Meloodia vinüülplaatidest tehtud lambid (Kristjan Indus, Tisain) ning ka suure nõupidamisruumi Tom Dixoni põrandavalgusti haakub muusikainstrumentide teemaga – valgusti jalg ja kinnitused meenutavad trummistatiivi. Muusikale teevad kummarduse ka nõupidamisruumi ja fuajee lauad, mille graafika on inspireeritud otseselt muusikaajaloost, näiteks saab neilt jälgida helikandja arengut fonograafist MP3ni. Nii laudadele kui ka klaasseintele kantud graafika kaasautorid on Martin ja Marje Eelma Tuumik Stuudiost.

The Estonian touch can be felt already when looking in the window – one sees large, sculpture-like chandeliers, each of them assembled from 20 cymbals made by Paiste, the percussion instrument maker of Estonian origin. But the symbiosis of lighting and music does not end there: lamps made from Meloodia vinyl records hang in the kitchen and open office (designed by Kristjan Indus, Tisain) and the Tom Dixon floor lamp in the big meeting room goes well with the music instrument theme – the base and fixtures of the light are reminiscent of a drum kit. The tables in the meeting room and foyer are also an homage to music, as their graphic design was directly inspired by music history, bearing witness to the evolution of recording media from phonograph to the MP3. The co-designers of the graphic images emblazoned on the tables and glass walls are Martin and Marje Eelma of Tuumik Stuudio.


Fotod: Oleg Hartšenko

Eesti Kultuurkapitali 2010. aasta arhitektuuripreemia pälvinud Sõmeru keskusehoone, pealtnäha väike maja, peidab endas päris mitut valla elanikele olulist asutust ja funktsiooni: laste- ja muusikanurgaga raamatukogu, 190kohalist saali, huviringide ruume, eakate päevakeskust, vallavalitsuse administratiivruume ning volikogu istungite saali. Keset kõrrepõlde, valla peamise jalgtee ääres seisev hoone on ruumiline märk, mille ümber hakkab tulevikus kasvama uus asulakeskus.

Ühiskondlik interjöör Sõmeru keskusehoone

72 73

Sõmeru keskusehoone Sõmeru community centre

Salto arhitektide Ralf Lõokese, Maarja Kase, Karli Luige ja Kristiina Arusoo projekt "Kõrreline" võitis 2004. aastal Sõmeru keskusehoone arhitektuurikonkursi ning realiseerus peaaegu täielikult algvariandi järgi. Väga olulist rolli nii projekteerimis- kui ka ehitusprotsessis mängis Sõmeru vallavanema Peep Vassiljevi läbimõeldud ja sihipärane tegevus ning suur soov ja tahe valla- ja kultuurimaja sellisel kujul realiseerida. Põldude vahele paigutatud maja ei domineeri looduse üle, vaid sulandub madala, liigendatud ja värviliste puitlippidega kaetud hoonena keskkonda. Välisviimistluseks on toonitud betoonpaneelid, millele kinnituvad erinevat tooni vertikaalsed kitsad puitprussid.

Kooli 2 / Sõmeru alevik / Lääne-Virumaa Autorid: Margit Argus / Kristiina Arusoo / Karli Luik / Ralf Lõoke / Maarja Kask

Margit Argus

Kristiina Arusoo / Karli Luik / Ralf Lõoke / Maarja Kask Salto Arhitektuuribüroo

Valik töid:

Valik töid:

Energia avastuskeskuse ekspositsioon ja sisearhitektuur / KAOS Arhitektid / projekteerimises • Vanatehnika külastuskeskuse ekspositsioon / KAOS Arhitektid / projekteerimises • Lennusadama vesilennukite angaaride ekspositsioon Eesti Meremuuseumile / KOKO arhitektid /ehitamises • Ajaloomuuseumi Suurgildi hoone ekspositsioon / KOKO arhitektid • Sõmeru keskusehoone sisearhitektuur / Salto Arhitektuuribüroo • NUKU muuseumi ekspositsioon / KOKO arhitektid • Pimedate Ööde filmifestivali kontori sisearhitektuur

Viljandi riigigümnaasium / projekteerimises • G4S peahoone Tallinnas / projekteerimises • Villa Antslas • NO99 põhuteater Tallinnas Skoone bastionil • Eesti Maanteemuuseumi välialad Varbusel • Sõmeru keskusehoone • Tallinna Ülikooli loomemaja ja ülikoolilinnaku hooviala arhitektuurivõistlus / projekteerimises • Villa Nord Aseris • Eesti ekspositsioon XI Veneetsia arhitektuuribiennaalil • Eesti Maaülikooli spordihoone / Tartu • Korterelamu Tartus Aleksandri tänaval

Sõmeru community centre, which received the architecture award of the Cultural Endowment of Estonia in 2010, is at first glance a small building but it hides within itself several institutions and functions of importance to the people of the parish: a library with a children’s and music corner, an auditorium with 190 seats, workshop and hobby rooms, a day-centre for the elderly, administrative rooms of the local government and a council hall. Amongst fields of straw, standing beside the parish’s most important footpath, the building is a threedimensional symbol, around which the new settlement centre will grow. "Kõrreline", the project of Salto’s Ralf Lõoke, Maarja Kask, Karli Luik and Kristiina Arusoo won the 2004 Sõmeru community centre architectural competition and was realised almost completely in its original design. A very important part in the design as well as in the building process was also played by Sõmeru’s rural municipality mayor Peep Vassilijev’s well thought-out and focused actions as well as his great desire and will to realize the parish and cultural centre in such a form. Placed between the fields, the centre does not dominate over nature, but rather it blends into the environment as a low building covered in colourful disjoined wooden panels. As an exterior decoration, vertical narrow wooden slats of different tones are attached to toned concrete panels.


Ühiskondlik interjöör Sõmeru keskusehoone

74 75

Niivõrd palju eri funktsioone täitva hoone planeering kaaluti tellija ja arhitektide koostöös hoolikalt läbi – tulemuseks on tervikliku ruumimõjuga avatud hoone, kus läbi klaasgaleriide ja sisehoovide minnakse sujuvalt ühest tegevuspaigast üle teisele. Hoone arhitektuurne lahendus võimaldab erinevaid kasutusstrateegiaid: kõik ruumigrupid saavad toimida koos ümber tsentraalse sissepääsu ja samas on vajadusel suletavad või eksisteerivad üksteisest sõltumatutena. Majas saab läbi samal tasapinnal asuvate ja omavahel ühendatud ruumide vabalt liikuda. Arhitektuuri sisse loovad omaette oaasid erineva iseloomuga sisehoovid: raamatukogust pääseb boheemlaslikku, rohelise muru ja võrkkiikedega kirsipuuaeda, fuajeest ja saalist viib uks puitlaudisega vooderdatud klubihoovi, kuhu avaneb ka siseruumidest köetav kaminasuu, ning vallavalitsuse tiiba kuulub uputatud purskkaevuga esinduslik lipuväljak.

The planning of a building that fulfilled so many different functions was thoroughly thought-through by client and architects in cooperation – the result is an open-plan building with a whole room impact where, via glass galleries and inner yards, one activity place smoothly leads to another. The architectural solution for the building allows for different usage strategies: all room groups can function together around the central entrance and yet are, at the same time, able to be closed if necessary or exist independently from each other. One can move freely through the rooms in the building, which are on the same level and are connected to one another. Inner courtyards with their own character act as individual oases in the architecture: from the library one can access a bohemian cherry tree garden with green grass and hammocks; from the foyer and hall the door opens to the club courtyard lined with wooden boarding, into which the mouth of a fireplace, heated from the inner rooms, also opens; and belonging to the municipality government wing is a dashing flag field with a sunk fountain.


Ühiskondlik interjöör Sõmeru keskusehoone

76 77

Sisearhitektuuri iseloomustavad märgusõnad on orgaaniline seotus välisruumiga, palju valgust ja õhku, looduslikud materjalid ja toonid, peidetud valgustus, hubasus ja soojus. Fassaadilt tuttavate puitlippide teemat jätkavad interjööris laes rippuvad 400 puidust tokki, mille vahele on peidetud valgustid. Eri kõrgusel ja eri nurkade all ehitatud laes tekib ukse vahelt sissepääsenud tuule mõjul õrnalt lainetav maastik. Fuajee, galeriide ja koridoride põrandail on terakivi-epokate, mis päikesepaistel imeilusasti sillerdab. Looduslikkus nii materjalide kui ka värvide näol iseloomustab kogu maja interjööri. Koridori seinad on soojalt tumepruunid, saalis ja raamatukogus domineerib samblaroheline toon. Raamatukogu mööbel on valminud eritellimusel ning kaetud tammespooniga. Koduse ja hubase tunde loovad vaip, rohelised kardinad, viltkattega toolid ja siin-seal kasvavad toataimed. Maast laeni akende ees on restaureeritud vintage-tugitoolide ja ümmarguste lauakestega istumisnurgad, kus saab juttu ajada või raamatut lugeda.

The interior architecture can be characterized by labels such as ‘an organic connection with the outside space’, ‘much light and air’, ‘natural materials and tones’, ‘hidden lighting’, ‘comfort and warmth’. The wooden panelling theme, familiar from the building’s facade, is continued in the interior by 400 wooden slats amongst which the lights have been hidden. In the ceiling, constructed in varying heights and angles, a gently undulating landscape is created by the wind that has managed to slip in through the door. The foyer, galleries and corridors sport grain stone epoxy resin flooring that shines beautifully in the sunlight. In materials as well as in colours the centre aligns itself closely with nature. The walls of the corridor are a warm dark brown, and in the hall and library a mossy green dominates. The furniture of the library has been specially made to order and is covered with oak veneer. A homey and comfortable feel is created by the carpet, green curtains, chairs with felt covers and house plants growing here and there. In front of the floor-to-ceiling windows there are corners with restored vintage arm chairs and small round tables where one can have a chat or read a book.


Ühiskondlik interjöör Sõmeru keskusehoone

78 79

Suures, 190 istekohaga saalis saab korraldada nii vastuvõtte, kontserte kui ka kinoõhtuid. Akustika grand old lady Linda Madalikuga konsulteerides rakendati saalis mitmeid akustiliselt olulisi võtteid: massiivsed kardinad, perforeeritud lükandsein, vildist kattega toolid ning akustiliste villaplaatidega eri kõrgustel rippuvad mängulised laeplaadid. Põrandat katab esinduslik suitsutammest kalasabaparkett. Volikogu istungite saal on suurest saalist eraldatud helikindlate lükandseintega: kui tarvis, saab seinad kokku lükata ja luua ühe eriti suure ruumi.

In the large 190-seat auditorium receptions and concerts as well as cinema nights can be organised. Having consulted the grand old lady of acoustics Linda Madalik, several acoustically important results were arrived at: massive curtains, perforated slide walls, feltcovered chairs and playful ceiling panels with acoustic woollen plats hanging from different heights. The floor is covered with a dashing smokey oak herringbone parquet. The council hall is separated from the great hall with soundproof slide walls: when necessary, the walls can be pushed together to create an especially large room.


Ühiskondlik interjöör Sõmeru keskusehoone

80 81

Kõigis kabinettides on mängitud värviaktsentidega: eritellimusel loodud mööbli taustaks on omavahel haakuvat tooni vaip ja kardin, mis on kõigis kabinettides ise värvi.

Colour accents have been played with in all of the cabinets: the background to the custom-order furniture is tone-matching carpet and curtains that are of a different colour in each of the cabinets.


Ühiskondlik interjöör Katusekino

82 83

Katusekino Rooftop cinema

Viru Keskus / Viru väljak 4/6 / Tallinn

Autorid: Loreida Hein / Gert Sarv

Loreida Hein

Gert Sarv

Lõpetanud 2002 Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektina Alates 2003 Tallinna Tehnikakõrgkool, rakendusarhitektuur (lõpetamata) 2005 insenertehniline European Project Semester Oslo Kõrgkoolis Norras

1994 – 1997 Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala 1991 – 1994 Royal Melbourne Institute of Technology, Austraalia, arhitektuuri eriala November AB / arhitekt, osanik

Stuudio La / sisearhitekt, osanik

Valik töid:

Valik töid:

Üritusturundusfirma Orangetime seinagraafika Baltika kvartalis • Disainipoe Etno.ee sisekujundus • Butterfly kokteilibaari sisekujundus / koostöös Galina Burnakovaga • Markit OÜ büroo sisekujundus ja seinagraafika / koostöös Kard Männiliga • Södra Eesti AS kontor ja mööblikujundus Rotermanni kvartalis • Major OÜ kontor Rotermanni kvartalis

Ööklubi Prive korporatiivsete osade (Heineken, A Le Coq) sisearhitektuurne lahendus / koostöös Galina Burnakovaga • Keskuse Mustika uue osa arhitektuurne ja sisearhitektuurne lahendus • Eramu Kilu tänaval Tallinnas • Eramu Kakumäe teel Tallinnas • Eramu Naadi teel Tallinnas • Eramu Kalda tänaval • Kauplusketi Just See Vilniuse ja Tallinna sisearhitektuurne korporatiivne kujundus

Fotod: Kalle Veesaar / Eduard Tihhonov / Tanel Murd Portree: Oleg Hartšenko

Viru keskuse parkimismaja katuseterrassi kujundamine kinokeskkonnaks on igale arhitektile piisavalt väljakutsuv ja põnev töö. Nii läksid ka kinokunstiaustajatest arhitektide Gert Sarve ja Loreida Heina silmad üllatusest suureks, kui kuulsid Katusekino juhi Aivar Laane lennukast ideest avada Eestis esimene regulaarne välikino. Katusekino eeskujude otsimisel tasub vaadata Austraalia, eriti Melbourne'i poole, kuid neid leiab ka Euroopa linnadest, tõsi, enamik neist on ajutise iseloomuga. Välikino kodustas suure linnaruumilise potentsiaaliga, ent kaua tühjalt seisnud Viru keskuse katuseterrassi. Asukoht linna südames, mugav juurdepääs, avarus ning suurlinlik atmosfäär muutsid üle majade kõrguva terrassi katusekino jaoks ideaalseks.

The transformation of the rooftop terrace of the Viru Keskus shopping mall’s parking garage into a cinema would provide sufficient challenges and excitement for any architect. The eyes of architects and cineastes Gert Sarv and Loreida Hein lit up with astonishment when they heard Katusekino head Aivar Laan’s ambitious idea to open the first regular open-air cinema in Estonia. Australia – in particular, Melbourne – is a good place to look for a role model for a rooftop cinema but such venues can also be found in European cities, most of them of a temporary nature. The outdoor cinema was to be hosted by the longvacant but highly promising Viru Keskus shopping centre roof terrace. The location right in the heart of town, ease of access, spaciousness and big-city atmosphere made the terrace, which towers over nearby buildings, a plum spot for a rooftop cinema.


Ühiskondlik interjöör Katusekino

84 85

Gert Sarve ja Loreida Heina eesmärgiks oli tuua lakoonilisse betoonist keskkonda metsikut, pargilikku, linnadžungli meeleolu. "Saali" põrand kaeti helerohelise kunstmurusarnase vaibaga, mobiilsetesse puitkastidesse istutati pajud, kõrrelised ja elupuud. Soov oli jätta üldmulje võimalikult lihtsaks, sest kui pea kohal on tähine taevas, ümberringi karjuvad kajakad ja autentne 35 mm kinoprojektor näitab hiiglasuurele ekraanile haruldast friigifilmi, on igasugune ülekujundamine juba kurjast. Päeva ajal, mil täispumbatav ekraan on tühjaks lastud, ei reeda lamamistoolide ja kohvikulaudadega kaetud katusel miski, et õhtutundidel näidatakse siin kino. Just seetõttu valitigi klassikaliste kinotoolide asemel lamamistoolid. Toolide kangad trükiti pikslilise üldpildi nimel halli skaalas viit erinevat tooni ning igal 3.-4. toolil on mõne kuulsa filmirežissööri nimi.

The goal for Gert Sarv and Loreida Hein was to bring a wild, park-life, urban jungle mood to the reticent concrete environment. The floor of the "hall" was covered with lightgreen artificial turf-like carpeting, while willows and reeds and thuja evergreens were planted in portable wooden planter boxes. The desire was to leave as simple as possible a general impression as with a starry sky, and seagulls crying overhead and an authentic 35mm cinematic projector showing a cult classic on a giant screen, any sort of design excess would not be a good thing. In the daytime, when the air was pumped out of the inflatable screen, nothing on the roof with its deck chairs and café tables hinted to the fact that movies would be screened here in the evening. That is precisely why reclining deck chairs were chosen instead of classic cinema chairs. The upholstery of the chairs was printed in a different tone and each third or fourth chair bears the name of some famous director.


Ühiskondlik interjöör Katusekino

86 87

Terrassi lõunapoolsesse ossa, klaaskatusega varjualuse alla paigutati toitlustus-teenindus ja kinoprojektori treiler. Selle kõrvale loodi kott-toolide ja hubaste valguslaudadega ala. Praktika on näidanud, et see kinoekraanist kõige kaugemal asuv, veidi kõrgemale tõstetud mõnusate kott-toolidega koht on kinokülastajate seas kõige populaarsem. Päevasel ajal saab süüa-juua ka eraldi varjualustega restoraniskohvikus.

Refreshment services and the projector trailer were placed under a glass-roofed shelter in the southern part of the terrace. Next to it is an area with beanbag chairs and cosy illuminated tables. Practice has shown that this place, raised slightly higher than its surroundings and with its comfortable beanbag chairs, is the most popular among cinema-goers. During the daytime hours, food and drink can be consumed in a separate restaurant and café with parasols.

Üheks oluliseks kriteeriumiks katusekino kujundamisel oli kogu keskkonna kiire ja mugav teisaldatavus – et kõik esemed-detailid oleksid hästi ladustatavad ja mobiilsed. Sellest lähtuvalt on kasutatud võimalikult palju standardseid ja taaskasutatavaid materjale, näiteks profiilplekist seina- ja laemooduleid ja standardmõõtmetes puitplaate, ka mööbel on kerge ning mobiilne. Valgustuslahendus on energiasäästlik ja valdavalt juhtmevaba – laudu ja käiguteid valgustavad päikesepatareidel valgustid.

An important criterion in designing the rooftop cinema was that the entire environment could be relocated in a rapid and convenient manner – all of the elements and components had to be easily stored and mobile. Based on this consideration, maximum use was made of standard and reusable materials such as steelprofile ceiling and wall modules, wood panelling in standard measurements. The furniture is lightweight, mobile and plastic. The lighting solution is ecological and wireless – the table and aisles are illuminated by solar battery powered lighting.


Profiilplekist letiga baar sulandub vormilt Viru keskuse robustse ja külma joonega arhitektuuri. Visuaalse aktsendina mängib tühjadest õllepudelitest valmistatud mahuline seinaelement. Nutikaid lahendusi sündis kujundamise käigus veelgi, näiteks baari leti kohal rippuvad "lambikuplid" tehti istutuskastidest.

Ühiskondlik interjöör Katusekino

88 89

Sellel suvel (uus välikinohooaeg on plaanis avada juba mais) lisanduvad kahele poole kinopinke katusealused "loožid" ning viiakse läbi mõned kujunduslikud muudatused, et filmivaatamine vabas õhus oleks veelgi mõnusam.

The moulded sheet metal contours of the bar are nicely compatible with the Viru Keskus shopping centre’s robust and cool architecture. A large-scale wall element made of empty beer bottles provides a visual accent. Other clever solutions came into existence as well during the design process. For instance, the "light domes" hanging over the bar were made of planting crates. This summer (the open-air cinema season starts already in May), covered "loggia" will be added on both sides of the cinema benches and a number of new design features will be introduced to make watching movies al fresco even more enjoyable.


Ühiskondlik interjöör SEB Panga kliendikeskkond

90 91

SEB Panga kliendikeskkond SEB Bank customer environment

Kristiine keskus / Tallinn Fotod: Aivo Kallas Portree: Oleg Hartšenko

Autorid: Eero Jürgenson / Rene Safin / Andres Jomp

Eero Jürgenson

Rene Safin

Andres Jomp

Lõpetanud 1985 Eesti Kunstiakadeemia (tollal ERKI) sisearhitektina

Lõpetanud 2000 Eesti Kunstiakadeemia tootedisainerina

Lõpetanud 2001 Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektina

ARS Projekt / juhatuse liige, osanik, sisearhitekt

ARS Projekt / sisearhitekt

ARS Projekt / sisearhitekt

Valik töid:

Valik töid:

Valik töid:

SEB kliendikeskkond • St. Peterburgi Panga peahoone interjööride kontseptsioon ja projekteerimine / meeskonnatöö • Lutheri elamukvartali rekonstrueerimine / meeskonnatöö

SEB kliendikeskkond • Intrum Justitia büroo • Kalevi kommipood • Swedbank • Otepää golfiklubi • Radisson SAS fuajee / Lounge 24

SEB kliendikeskkond • Swedbanki peamaja • Hansa Liising • St Peterburgi Panga peahoone • Korterelamu Pagari 1

Uuenenud SEB pangakontor Kristiine keskuses pole lihtsalt üks värskelt üle värvitud teeninduspunkt, mis kliendile senisest meeldivamat ümbrust pakub. Selle kontori roll on märgatavalt suurem: tegu on SEB uue disainikontseptsiooni esimese rakendusega, pilootprojektiga, mis peab välja selgitama, kuidas kontseptsioon töötab. Eellugu ulatub aastatagusesse aega, mil SEB alustas otsinguid leidmaks partnerit, kes looks disainilahenduse uue süsteemi klienditeenindusele. Senine, juba kümme aastat teeninud keskkond, oli vananenud, nõudmised kasvanud ja muutunud ning SEB ei soovinud ajale jalgu jääda. Konkursile kutsuti viis arhitektuuribürood, kelle hulgast nopiti välja ARS Projekt, kelle lähenemisnurk haakus panga filosoofiaga kõige paremini.

The new and improved SEB bank branch office in Kristiine Keskus is not just a freshly painted over service outlet that offers the customer more pleasant surroundings. The role of the office is much greater: this is the pilot version for SEB’s new design concept. The back-story started a year ago, when SEB embarked on a search for a partner to come up with a new design solution for the new system’s customer service. The environment that had served for ten years was obsolete. Demands had increased and changed and SEB did not want to be left behind. Five architect’s offices were invited to the tender, and ARS Projekt was selected. Their angle of approach seemed tailor-made to the bank’s philosophy.


Ühiskondlik interjöör SEB Panga kliendikeskkond

92 93

Väärtustest, mida ARS Projekt oma kontseptsioonis esile tõi, vääris uues disainikeskkonnas erilist rõhutamist panga pürgimus olla sõbralik, avatud ja usaldusväärne partner, kes hindab jätkusuutlikke lahendusi ja väldib mõttetuid riske. Disainis väljendub see sõnumis, et lahendused pole priiskavad, vaid optimaalsed ja vormilt sõbralikud (näiteks mööblikujunduses välditi ebamugavaid teravaid nurki). Töö käigus jäi sisearhitektidele silma pangakontoreid täitev visuaalne müra: lõputud plakatid, reklaamid ja kampaaniad tekitavad kliendis nõutust ja segadust. Siit küsimus fookuspunktist, mis vabastaks ruumi kõigest üleliigsest. Kümneid ja kümneid reklaamplakateid asendab edukalt ruumiteljel paiknev panga brändisein, mille suurelt ekraanilt jõuab kliendini kogu vajalik informatsioon. Fookuspunkt sai aluseks järgmistele sammudele. Erinevalt tüüplahendustest, kus teeninduslett asub peaukse vastas ja sisenejal tuleb seirata leti ees istuvate klientide selgi, viidi letid ja boksid paremale ja vasakule. Keskele jäi ootetsoon, mille istumispaigad on silmade kõrgusest madalamal – selline lahendus lubab sisseastujal keskenduda informatsioonile brändiseinal.

Among the values that ARS Project highlighted in its concept, the new design environment put special emphasis on the bank’s aspiration to be a friendly, open and trustworthy partner with a high regard for sustainable solutions and an aversion to pointless risks. In the design, this is expressed in the message that the solutions not be excessive or wasteful but rather optimum and friendly in terms of their physical forms (for instance uncomfortable sharp corners were eschewed in the furniture design). In the course of the work, the interior architects noticed that there was much visual noise that filled the bank offices: endless posters, ads and campaigns create helplessness and confusion in customers. This led to the question of a focal point that would liberate the space of everything superfluous. The dozens upon dozens of advertising posters are replaced successfully by a bank "brand wall" along the room’s axis, and the big screen there brings all of the necessary information to the customer. The focal point became the basis for the ensuing steps. Unlike the standard solutions where the service desk sits right opposite the main entrance and anyone entering the room must gaze at the backs of customers sitting in front of the counter, here the counters and booths were placed to the right and left. In the middle, the designers left the waiting zone, where the seating spots are lower than eye height – such a solution allows the person entering to focus on the information on the brand wall.


Ühiskondlik interjöör SEB Panga kliendikeskkond

94 95

Üks eesmärk oli kajastada SEB identiteeti ööpäev läbi, ehk teisiti öeldes, otsiti lahendust, mis viiks mööduja pilgu brändile ka siis, kui kontor on suletud. Tüüplahendus, eredalt valgustatud vitriinaken, seda funktsiooni ei täida, küll aga saab sellega hästi hakkama valgusega illumineeritud fookuspunkt hämara ruumi sügavuses. Pilootprojektile eelnenud mahukas eeltöö kajastas kujunduse kõiki aspekte, mis lubab järgmised kontorid legona kokku panna. Esimene pääsuke – Kristiine keskuse kontor annab teada, kuidas kontseptsioon töötab.

One goal was to reflect the SEB identity all day long, in other words a solution was sought that would impel passers-by to look at the brand even when the office is closed. A standard solution – a brightly illuminated showcase window – does not fulfil this function but the lighted focal point in the dim depths of the room does so quite well. The labour-intensive run-up to the pilot project covered all aspects of the design, which will allow the next offices to be assembled like Legos. The Kristiine Keskus office is the first checkmark, giving an indication as to how the concept is working.


Ühiskondlik interjöör ABC Kinga kauplused

96 97

ABC Kinga kauplused ABC King shoe stores Kristiine keskus / Endla 45 / Tallinn Tartu Kaubamaja / Riia 1 / Tartu Port Artur 2 / Lai 11 / Pärnu Sisearhitektid: Andres Labi / Janno Roos

Andres Labi

Janno Roos

Lõpetanud 2000 Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektina

Lõpetanud 2001 Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektina

Ruumilabor OÜ / sisearhitekt

Ruumilabor OÜ / sisearhitekt Fotod: Oleg Hartšenko

Valik ühiselt tehtud töid: 2010 EXPO Maailmanäitus / Shanghai • Eesti Arhitektuurikeskus • Riigikogu Teabekeskuse püsiekspositsiooni kujundus

2008 Restoran Kaerajaan • Hotell AQVA • Keskkonna Investeeringute Keskuse büroomaastik

2009 Kohvik Relax • Restoran Manga • Isiknäitus "Uluk on Inimese sõber"

2007 Restoran Buenos Aires • Fiskostari esindussalong 2006 Restoran Vertigo • Restoran Turuplatz

Janno Roosi ja Andres Labi ülesandeks oli luua kolmele ABC Kinga kauplusele Eesti erinevates kaubanduskeskustes Pärnus, Tallinnas ja Tartus ühine kujunduskontseptsioon. Erineva kujuga ja mõõtmetega poeruumides kasutati samasuguseid värve ja materjale, ent jalatsite paigutus, sisustusdetailid, valgustus ja eriefektid loodi iga konkreetse pinna iseloomu ja suurust arvestades. Et kingameka kaubanduskeskuse kirevasse virvarri ei kaoks, alustati poe kujundust fassaadist. Sissepääsuportaal on küll minimalistlikult selge, ent tänu ABC Kinga tunnusvärvile – magentale – ja nurga all paiknevatele külgedele paistab ostlejatele pikas koridoris juba kaugelt silma.

Janno Roos and Andres Labi took on the task of coming up with a unified design concept for three ABC King stores in different shopping centres in Pärnu, Tallinn and Tartu. The stores, with different shapes and dimensions, used the same kinds of colours and materials, but the positioning of the footwear, furnishing elements, lighting and special effects were created in consideration each specific space’s character and size. To keep the shoe mecca from disappearing into the blur of shoes, the store design started with the facade. The entrance is minimalist, but thanks to the corporate colour of ABC King – magenta – and the sides that form an angle, shoppers can see the entrance from a long way off.


Ideeliseks lähtepunktiks oli luua pood, mis kõnetaks keskmist kingatarbijat, kes hindab kvaliteeti, ent mitte eritellimusel tehtud kingade hinnaga.

The conceptual essence was to create a store that would speak to the average shoe consumer who prizes quality but not at custom-made prices.

Ruumi häälestavad väljapeetud ja klassikalisele meeleolule põrandat kattev väärispuiduimitatsiooniga PVCst kalasabaparkett ning tumehallid seinad. Ka mööbli ja sisustusdetailide puhul on kasutatud ausaid ja väärikaid materjale, nagu täispuit. Ent külmalt soliidne ja steriilselt butiigilik kauplus siiski ei ole – mitmed läbimõeldud ja lustakad detailid annavad talle sõbraliku ja hubase ilme.

The room is given temperament by refined, classically ambient floor covering – imitation precious wood PVC fishtail parquet and dark grey walls. In the case of the furniture and furnishing elements, honest and venerable materials such as solid wood have been used. But the store is not a coldly respectable and sterile boutique store – there are a number of well-conceived and jolly details that give it a friendly, cosy impression.

Kingariiuleid ja -aluseid disainima asudes mõeldi põhjalikult, kuidas jalanõusid kõige paremini esile tuua. Lähtudes tõsiasjast, et 80% kingadest on tumedad või mustad, otsustati teha jalatsitele hele taust ja üldine foon rahulikult tume. Ruumis vabalt seisvad kingaalused ning brändide fookusseinad on heledaks peitsitud puidust.

When starting to design shelves and display platforms, they pondered thoroughly how to best highlight the footwear. Based on the fact that 80% of the shoes are dark or black, it was decided to create a light background and general background a calm dark. The freestanding shoe display platforms and the brand focus walls are made of light-stained wood.

Kauplusi sisekujunduslikult ühendavaks lüliks on kärjekujulised mahutid-proovitumbad, mis roomavad mööda ruumi. Nende pronksikarva kärgtumbade edasiarendus on ka kõrge kassa, mille sisse integreeriti muuhulgas jalatsihooldusvahendite lett.

The link that unites the stores in terms of interior design are the honeycomb-shaped containers and shoe-fitting ottomans that "crawl" around the room. A further development of these bronze-coloured honeycomb ottomans is also the high cashier area, into which the footwear accessories counter was integrated.

Ühiskondlik interjöör ABC Kinga kauplused

98 99


Ühiskondlik interjöör ABC Kinga kauplused

100 101

Igas poes on ka lastenurk, kuhu disainiti spetsiaalne astmeline proovimissaar – lapse saab tõsta mugavalt astemete peale jalatseid proovima.

Each store has a children’s corner, where a special terraced fitting island was designed – the child can be lifted up and placed on the steps to try on footwear.

Eesti kingapoodides veel suhteliselt erandliku nähtusena on ABC Kinga kauplustes proovikabiinid. Kristiine keskuse kaupluses saab kostüümi ja kingade proovijat oodata mugaval, kõrge seljatoega tugitoolil, mille ühel küljel on suur kõrv – see summutab ülejäänud poe sagina.

Fitting cabins are still a rarity in Estonian shoe stores – but ABC King stores have them. At Kristiine Keskus stores, people trying on clothing and shoes can sit on a comfortable, high-back armchair, with a large "ear" on one side – this dampens the bustle of the rest of the store.


Ühiskondlik interjöör ABC Kinga kauplused

102 103

Valgustus ja tähelepanu fokuseerivad erilahendused on igas kaupluses projekteeritud/kujundatud erinevalt. Pikliku kujuga Pärnu poe otsasein kaeti kineetiliste peeglitega, mis meelitavad poe tagumisse ossa. Ruumi keskel ripuvad kingalusikatest tehtud kelmikad lühtrid. Kõige suuremas ja keerulisema planeeringuga Kristiine keskuse kaupluses on jõuliseks aktsendiks ruumi keskel võimutsev kotimaailm ja selle kohal imposantsete mõõtmete ja välimusega lühter. Valgusti koosneb suurtest klaaskuulidest, mille sees on LED-lambiga valgustatud värvilised stilettod. Analoogne põrandlamp valgustab ka proovikabiini juures tugitoolil istuvat inimest.

The lighting and custom solutions that focus the attention are designed differently in each store. The abutting wall of the elongated Pärnu store was covered with kinetic mirrors that lure people into the rear of the store. In the middle of the room, roguish chandeliers made from shoehorns dangle. In the Kristiine Keskus store – the biggest and featuring the most complex layout – the "world of bags" in the middle of the room and the large and imposing looking chandelier above it provide a powerful accent. The light consists of giant glass bubbles, in which there is a LED-illuminated pink stiletto. An analogous floor lamp also shines light on people sitting on armchairs near the fitting rooms.


Tallinna vanalinnas, raekoja lähedal, sunnib üks vaateaken iga moelembelist jalutajat seisatama. Kaunid kostüümid ja värvirõõmsad käekotid kõnelevad elegantsist ja kvaliteedist ning annavad märku, et siia poodi oodatakse sisse astuma neid, kes hindavad väärikust ja kvaliteeti ning šikki käsitööd.

Ühiskondlik interjöör Kauplus Mulberry – Oksana Tandit

104 105

Butiigi aknalt leiab kaks nimemärki: Oksana Tandit ja Mulberry. Niisiis saavad siin kokku Eesti rõivamood ja maineka Inglise firma kotidkingad-aksessuaarid.

Kauplus Mulberry – Oksana Tandit Mulberry – Oksana Tandit store Suur-Karja 2 / Tallinn Fotod: Kaupo Peetso Oleg Hartšenko Terje Ugandi Portree: Oleg Hartšenko

Autorid: Tiina Talvi / Elo Pärlioja

Tiina Talvi

Elo Pärlioja

Lõpetanud 2009 Euroülikooli sisearhitektina

Lõpetanud 2007 Euroülikooli sisearhitektina

Vabakutseline sisearhitekt

Vabakutseline sisearhitekt

Valik töid:

Valik töid:

Eramu Lootuse puiesteel • Eramu Lageda teel

Eramu Lootuse puiesteel • Eramu Lageda teel • Tornimäe linnakorter • Suvekorter Pärnumaal • Kristina Viirpalu butiik-ateljee

In the Old Town, near the Town Hall, there is a showcase window that makes every fashion-conscious pedestrian draw up short. Lovely costumes and cheerfully colourful handbags bespeak elegance and quality, and signal that the store welcomes people who make select clothing and prized accessories part of their lifestyle. Two name brands can be found in the boutique window: Oksana Tandit and Mulberry. This is where Estonian sartorial fashion meets the purses, shoes and accessories of the prestigious English firm.


Ühiskondlik interjöör Kauplus Mulberry – Oksana Tandit

106 107

Tausta eksklusiivsele kaubale lõid sisekujundajad Elo Pärlioja ja Tiina Talvi. Esmaseks ülesandeks oli leida ühtne sisekujunduslik kontseptsioon kahele omanäolisele, kindla iseloomuga brändile. Teiseks prioriteediks oli eemaldada kipsplaadid, millega eelmised asukad olid hoolikalt katnud kõik pinnad. Lammutustööde käigus selgus, et kattekihi all oli tükike ajalugu siiski säilinud. Kaared, nišid ja koguni üks kandetala tõid ruumi vanalinnameeleolu, kuid ei muutunud dominandiks ja lubasid interjöörile läheneda kaasaegses võtmes. Ruum on sügav ja kitsas, kuid ruumipuuduse tunnet siin ei teki. Kaupluse jaotamisel tsoonideks kasutati osavalt ära võlvkaared ja post. Siseneja satub kohe kaubanäidiste keskele, mis on eksponeeritud kahel pool seinte ääres, tasakaaluks kummut aksessuaaridega posti juures ruumi keskel. Teenindaja lett, mis täidab ka aksessuaaride vitriini rolli, on viidud posti taha, et külastaja tunneks ennast kaupa valides ja teenindajaga suheldes vabalt ja mugavalt. Poe selles osas paikneb ka proovikabiin.

The backdrop for the exclusive goods was created by Elo Pärlioja and Tiina Talvi. Their first concern was to come up with an interior design conception encompassing the two unique and individual brands. The second task to follow was the removal of the gypsum board which the previous occupants had used to cover all surfaces. The arches, niches and even one weight-bearing beam brought some of the ambience of the Old Town into the room yet did not become too dominant and allowed the interior to be approached in a modern vein. The interior is deep and narrow, but there is no sense of constricted space here. The archways and post were used skilfully to divide the store into zones. The person entering finds him or herself immediately in the middle of product displays on both sides, lining both walls, with a bureau with accessories near the pillar in the middle of the room. The service associate’s counter has been placed behind the pillar so that the visitor should not have to feel under the salesperson’s scrutiny while viewing the goods. A fitting booth is also located in this part of the store.


Kaupluse teeb eripäraseks, et see töötab ka ateljeena. Klienti, kes soovib midagi erilist, teenindab Oksana Tandit isiklikult oma väikeses stuudioruumis poe sügavuses.

Ühiskondlik interjöör Kauplus Mulberry – Oksana Tandit

108 109

Kõige olulisem on siiski kaup, mida ei tohi tappa arhitektuursed detailid ega keerukad kujundusvõtted. Raamistik, mis moeloomingule loodud, on selge ja lihtne: rõhutatult lineaarsed jooned, valgussokkel seinte ja põranda vahel ning range kandiline mööbel. Ja säravvalge seintel, laes, põrandal. Oksana Tanditi büroos koloriit vahetub. Intiimsema noodi toob siin sisse mahe hall neerumustriline käsitsitrükitud tapeet.

What makes the store special is that it also functions as a studio. A customer who wants something special will be waited on personally by Oksana Tandit in her small office in the depths of the store. The most important thing is the merchandise, however, which may not be overwhelmed by architectural elements or complicated design devices. The framework "built" for the fashion is clear and simple: accentuated linear lines, track lighting along the baseboard between wall and floor and strictly square-cornered furniture. And scintillating white on the wall, on the ceiling, on the floor. The colour schemes change in Oksana Tandit’s office. A more intimate note is struck by placid hand printed grey paisleypatterned wallpaper.


Pilku köidavad detailid, mis lisavad eksklusiivsust ja butiigilikkust. Näiteks kummuti riiulid on värvitud Mulberry punasega ning vitriini sahtlid on vooderdatud nahaga. Ja sepised, mille sissetoomist kaaluti kaua. Kõhklused hajutasid Tõnu Narro ja Märt Vaidla, kelle alasil valmisid peened stanged, peeglite kandurid, torsode jalad ja riidepuud. See haakus ka Mulberry kontseptsiooniga, mis väärtustab käsitööd. Interjöörile lisavad vürtsi kultusfirma Moooi efektne lühter teenindaja leti kohal ja toekas nahkne tugitool akna all nurgas. Ehtne Chesterfield just kui ütleks: olete küll kaasajas, kuid ärge unustage klassikat.

Ühiskondlik interjöör Kauplus Mulberry – Oksana Tandit

110 111

The eye is struck by elements that add exclusivity and "boutiquity". For instance, the shelves of the bureau being painted in Mulberry red and the drawers in the showcase being lined with leather. And the wrought iron work, which was mulled over long before it was introduced. Doubts were dispelled by the artisans Tõnu Narro and Märt Vaidla who forged slender clothes racks, mirror frames, legs for torsos and clothes hangers. This dovetailed with Mulberry’s concept, which puts a premium on hand-crafted items. The interior is lent spice by products made by a cult favourite company Moooi – a chandelier hanging over the service associate’s counter and a sturdy leather armchair in the corner underneath a window. You could almost hear this genuine Chesterfield say: you may be in the modern day, but don’t forget about the classics.


Pärast seda, kui Eesti Kunstiakadeemia hoone maha lammutati, ärkas otsekui talveunest muidu peidus olnud lühike, Tartu maanteed pikendav tänavajupp ja seal üks tore värviline pood, mil nimeks Etno.ee. Nagu nimigi reedab, pakub kauplus Etno.ee Eesti päritolu ja Eesti autorite loodud etnograafiliste sugemetega, ent trendikas ja praktilises võtmes loomingut. Pood on virtuaalsel kujul tegutsenud juba pikemat aega, ent kuna inimestele meeldib oma silmaga vaadata ja käega katsuda, mida nad ostavad, siis otsustatigi avada ka reaalne, seinte ja lagedega kauplus.

Ühiskondlik interjöör Pood Etno.ee

112 113

Etno.ee store

After the Estonian Academy of Arts building was demolished, the short stretch of street that extends Tartu maantee seemed to awake form hibernation along with an enjoyable, colourful store called Etno.ee. As the name indicates, Etno.ee offers ethnographic-tinged items of Estonian origin and designed by Estonian designers that are also trendy and practical.

Tartu mnt 6 / Tallinn

The store has been online for a long time already, but since people like seeing and touching what they are buying, it was decided to open a real brick-and-mortar store.

Pood Etno.ee

Sisearhitekt: Loreida Hein

Loreida Hein Lõpetanud 2002 Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektina Alates 2003 Tallinna Tehnikakõrgkool, rakendusarhitektuur (lõpetamata) 2005 insenertehniline European Project Semester Oslo Kõrgkoolis Norras Stuudio La / sisearhitekt, osanik

Valik töid: Üritusturundusfirma Orangetime seinagraafika Baltika kvartalis • Disainipoe Etno.ee sisekujundus • Butterfly kokteilibaari sisekujundus / koostöös Galina Burnakovaga • Katusekino kujundus / koostöös Gert Sarve ja Aivar Laanega • MarkIT büroo sisekujundus ja seinagraafika / koostöös Kard Männiliga • Södra Eesti AS kontor ja mööblikujundus Rotermanni kvartalis • Major OÜ kontor Rotermanni kvartalis

Fotod: Oleg Hartšenko


Ühiskondlik interjöör Pood Etno.ee

114 115

Ruumid, mida enne Etno.ee poodi asustasid apteek ja kasukapood, sai sisearhitekt Loreida Heina käe all täiesti uue ilme. Nagu tihti juhtub, andis piiratud eelarve ja ajaressurss leidlikkusele hoogu juurde. Sisekujunduse eesmärk oli varasemate asukate tehtud euroremonti pehmendada ja võimalikult palju peita. Osa seinu lammutati, ülejäänud värviti või kaeti hööveldamata laudadega, mis võõbati skandinaavialikult valgeks. Eelkõige selleks, et luua lakooniline ja akromaatiline foon värvikirevatele ja iseloomukatele asjadele, mis poodi täidavad. Oluline argument valgete seinte kasuks otsustamisel oli seegi, et siis veel ei

teatud täpselt, mis kaup ja kui suurtes kogustes eksponeerimist vajab – seinad on efektsed nii tühjalt kui ka kauba alla mattununa. Otsast lõpuni oma kätega valmis ehitatud poe interjööri kujunemisel mängis suurt rolli ka juhus. Kui ilmetu ripplae tükk ülevärvimiseks alla võeti, ilmus krohvikihi alt nähtavale autentne puitlagi. Puhastatud lage kattis üllatuslikult krohvimatimuster, mis sobis poe esteetikaga nagu valatult. Lage täiustavad kaheksakannakujulised valgustid – poe omaniku Kristjan Saare mõtte- ja kätetöö.

The interiors, which before Etno.ee had been a pharmacy and furrier, were given a whole new appearance by interior architect Loreida Hein. As often happens, limited budget and time were the mother of invention. The goal of the interior design was to soften somewhat plasticky "Eurorenovation" by the previous owners and to conceal as much as possible. A part of the walls were torn down, while the rest were painted or sided with unplaned boards painted a Scandinavian white. Above all it was to create an understated and achromatic background for the colourful and personality-imbued wares that fill the store. Another key argument in favour of white walls was the fact that no one knew exactly what merchandise would go on sale and how much of it would need to be on display – the walls are striking both empty and subsumed by goods.

Happenstance had a part to play in the shaping of the store interior, which was completely hand-crafted from start to finish. When a piece of the undistinguished suspended ceiling was taken down for repainting, lo and behold, an authentic wood ceiling emerged from under the plaster layer. Once cleaned off, the ceiling was surprisingly revealed to be covered by a lath and plaster pattern that was like tailor-made for the store’s aesthetics. The ceiling is complemented by lights in the shape of the kaheksakand, an ancient Finno-Ugric symbol – the brainchild and handiwork of store proprietor Kristjan Saar.


Ühiskondlik interjöör Pood Etno.ee

116 117

Etno.ee peamisest tootegrupist – kodusisustusest – tulenevalt ei otsitud kauba eksponeerimiseks traditsioonilisi stangesid, nagisid ja vitriine, vaid valiti funktsionaalne antiikmööbel, et saaks esemeid näidata nende õiges keskkonnas, näiteks vooditekstiilid ja padjad külitavad uhkes baldahhiinvoodis. Antiigilaost pärit vana mööbel on ka müügiks, mistõttu on kaupluse sisustus pidevas muutumises. Mööbel valiti taotluslikult eri ajastustest ja sünnikohtadest, näiteks tasse, kuumaaluseid ja rätikuid hoitakse 1736. aastast pärit Hollandi köögikapis, mis lebas aastakümneid laevaga merepõhjas. Mõnusat eklektikat loovad mõisa- ja talupojamööbel, mis segiläbi asetatuna toovad rahvuslikku temaatikasse mängulisema aeg-ruumilise tasandi. Peale mööbli on kaupa välja pandud ka vanadesse kohvritesse, hällidesse, mannekeenidele ja isegi ühte Norra raudahju. Orgaanilisse kauba-sisustuse tervikusse sulanduvad ka rahvariidemustrilised tapeedid Printstone'ilt.

Stemming from Etno.ee’s primary product group – home furnishings – the traditional stands, hooks and showcases were not sought out. Instead, they selected functional antique furniture so that objects could be shown in their proper environment; for instance, bedding and pillows recline on a grand canopy bed. The old furniture, from an antique warehouse, is also for sale, and thus the store furnishings are in a constant state of change. The furniture was selected deliberately so as to represent different eras and origins; for instance cups, hot pads and towels are kept in a kitchen cabinet dating from 1736 in the Netherlands which had once lain on the bottom of the sea in a shipwreck for decades. A pleasant aesthetic is created by the manor and peasant-style furniture, which, positioned here, there and everywhere, bring a more playful temporal and spatial level into the folk themes. Besides the furniture, the merchandise is on display in old suitcases, cradles, on mannequins and even in a Norwegian cast iron stove. Folk costume coloured wallpaper from Printstone meld with the organic whole formed by the merchandise and the decor.


NÄITUSE JA INSTALLATSIOONI KUJUNDUS Näitus "Eesti kirjanik karikatuuris" Kaarel Vahtramäe / Liina Jakobson / Mart Lankots / Janno Siimar • TV 3 stuudio Ken Kristjan Ruut / Jan Graps • Imeasjadest Eesti asjani. Eestimaa muuseumitraditsiooni algus. Janno Roos / Andres Labi / Tuuli Aule / Inge Laurik-Teder / Mariann Raisma


Rändnäitus "Eesti kirjanik karikatuuris" on lugemisaasta puhul kirjanike muuseumide poolt algatatud ühine ettevõtmine, mille eesmärk oli tuua kirjanikud linnakeskkonda, inimeste keskele. Läbi aegade on kirjanikest tehtud lõbusaid karikatuure, mis rõhutavad nende inimlikku palet: kirjanik, aga ikkagi inimene!

Näituse ja installatsiooni kujundus Näitus "Eesti kirjanik karikatuuris"

120 121

Näitus "Eesti kirjanik karikatuuris" Exhibition: "Estonian writers in caricature"

Autorid: Kaarel Vahtramäe / Liina Jakobson / Mart Lankots / Janno Siimar

Kaarel Vahtramäe / Liina Jakobson / Mart Lankots / Janno Siimar Velvet Creative Alliance

Valik teostatud sisegraafikaid: Affecto büroo • Tallinna Loomeinkubaator • Tallinna Tehnikaülikooli uus raamatukogu • Velvet Creative Alliance / koostöös Taavi Aunrega / ESL aastapreemia 2006

Fotod: Oleg Hartšenko

Lähteülesandeks oli luua kunstnike karikatuuridest rändnäitus ilmastikukindlal, mobiilsel ja atraktiivsel kujul. Lustakast ja rutiinivabast teemast tulenevalt teostas Velvet ekspositsioonipinnad hiiglaslike sulepeadena, mis mõjuvad ühtaegu traditsiooniliste ja innovaatilistena. Karikatuurid ja tekst kanti vandaali-, tuule- ja vihmakindatele puitplaatidele, mille paigaldamiseks polnud vaja teha muud, kui need otsapidi tugevasti sügavale maasse pista.

This travelling exhibition is a joint project initiated in honour of the Year of Reading by museums dedicated to writers. The goal is to bring writers into a city environment, right among people. Over the years, many friendly caricatures have been drawn of writers, emphasizing their human dimension: they may be writers, but they are humans all the same! The terms of reference was to create a travelling exhibition featuring caricatures of writers in a weather-proof, mobile and attractive form. Based on this topic, with its out-of-the-ordinary, zestful theme, Velvet designed the exhibition spaces in the form of giant writing pens, which seem simultaneously traditional and innovative. The caricatures and text were entered onto wood panels that would be resistant to vandalism and the elements and which, in order to be installed, only needed to be planted firmly and deep into the ground.


Näituse ja installatsiooni kujundus Näitus "Eesti kirjanik karikatuuris"

122 123

Kuna näitus rändab pargist parki ja aiast aeda, kasutati värvilahenduses erksaid ja loodusest eristuvaid toone, et ekspositsioon paistaks ka suvise roheluse seest juba kaugelt silma. Kaootiliselt muru sisse torgatud suled tekitasid parkides mõnusa värvilise tehismaastiku, mis meelitas inimesi muru peale astuma, pilte uurima ja raamatut lugema. Näituse pealkirja vormistas disainer Kaarel Vahtramäe traditsioonilises sulekirjas, et tekitada side näituse temaatikaga – enamik karikaturiste joonistas omal ajal sulega. Näitus pälvis 2010. aastal ADC*Estonia disainiauhinna keskkonnadisaini kategoorias pronksi.

As the exhibition travels from park to park and yard to yard, bright-coloured tones distinct from those found in nature were used so that the exhibition would catch people’s eyes from afar in the midst of the summer verdure. The pen nibs jabbed chaotically into the grass in parks gave rise to a pleasant, colourful artificial landscape that drew people to step on the lawn, study the pictures and read a book. The title of the exhibition was done by designer Kaarel Vahtramäe in traditional calligraphy to create an association with the themes covered by the exhibition – most cartoonists back then drew in ink. In 2010, the exhibition won a bronze in the category of environmental design at the ADC*Estonia design awards.


Näituse ja installatsiooni kujundus TV 3 stuudio

124 125

TV 3 stuudio TV 3 studio

Peterburi mnt 81 / Tallinn

Sisearhitektid: Ken Kristjan Ruut / Jan Graps

Ken Kristjan Ruut

Jan Graps

Lõpetanud 2004 Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektina

Lõpetanud 1996 Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektina

Jan&Ken OÜ / sisearhitekt

Jan&Ken OÜ / sisearhitekt Fotod: Oleg Hartšenko

Jan&Ken OÜ viimased tööd: Elisa stuudio kujunduskontseptsioon Helsingis • BDG bürooruumid • Seppälä rahvusvaheline kujunduskontseptsioon • Extreme Spordi kauplused • Starmani teenindusbüroo • Valgustisalong Hektor Light • Advokaadibüroo Sirel&Partnerid • Büroohoone Jungent

TV 3 stuudio uus kujundus osutus sisearhitektidele Jan Grapsile ja Ken Kristjan Ruudule parajaks väljakutseks, sest see lükkas nad pea ees telemaailma sügavustesse, millega neil seni kokkupuuted puudusid. Lisaks oli tähtaeg nii lühike, et sundis peale kiirjooksja tempo. Lähteülesanne avas tellija ootused. Eesmärgiks oli luua keskkond, mis mõjuks moodsalt ja tänapäevaselt ning lubaks infot esitada dünaamiliselt, tempokalt ja atraktiivselt. Ühe uuendusena taheti loobuda diktorite traditsioonilistest istekohtadest laua taga, asenduseks sooviti letti, mis laseb vabalt edasi-tagasi liikuda, kõndida leti ees ja taga. Et hoida stuudios tempot ja liikuvust, nähti intervjuude ja vestluste jaoks ette pehme mööbliga nurgake, kuhu diktor saab kaamerasilma all siirduda.

The new design for the TV 3 studio proved a worthy challenge for interior architects Jan Graps and Ken Kristjan Ruut as it plunged them headlong into the depths of the TV world, which they previously did not had experience with. Besides, the deadline was so short that it forced them to sprint to the finish. The terms of reference explained what the customer wanted. The goal was an environment that would have a modern, contemporary effect and allow the information to be presented dynamically, at a brisk rate, and appealingly. As a new feature, there was a desire to give up the traditional style of seating news anchors behind a desk; instead they wanted a counter that would allow the host to move back and forth freely, walk in front and behind the tabletop. To keep the studio animated and sprightly, a corner with plush furniture was to be placed in one corner for interviews and conversations, where the host/anchor could walk toward, followed by the eye of the camera.


Tõsiseks katsumuseks sisearhitektidele kujunes orienteerumine rohketes tehnilistes ettekirjutustes, ilma milleta kvaliteetset telepilti ei sünni. Näiteks tuli vältida puhast valget, eriti letil, aga ka muudel pindadel, kust see peegelduks esinejate nägudele. Keelu alla käisid ka staatilised ja läikivad materjalid, mis viskavad reflekse ootamatutesse kohtadesse. Ranged nõudmised esitati valgustusele, sest ka silmale nähtamatu valguse värelus tekitab probleeme. Leti disain rõhutab dünaamilisust ja hoogu ning on vormikeelelt voolujooneline nagu tuunitud luksusauto. Üldpilt on hele, vaid tume põrand annab jõudu ja tekitab kontrasti. Et tekiks tervik, lisati leti disainile telekanali logo värvile viitav punane serv.

Näituse ja installatsiooni kujundus TV 3 stuudio

126 127

Foonil toetavad kontseptsiooni tugiinfot edastavad monitorid, mis paigutatuna akendena tausta taha täidavad ka dekoratiivset funktsiooni. Palju kasutati stuudios LED-valgusteid, mis lubavad valgusega mängida, üldtooni maha võtta, alustada ning lõpetada saadet hämaras. Testimine selgitas, kuidas kujundus töötab, kas käiguteed on loogilised ja tehnoloogilised nüansid paigas. Timmiti valgustust, kuhugi keerati midagi juurde või kusagilt võeti midagi maha. Anti lõplik lihv ilmateate arvutiprojektsioonidele. Seejärel said uuele stuudiole oma hinde panna juba vaatajad.

A serious challenge for the interior architects was orienting among the many technical requirements, without which a quality TV image would not be possible. For instance, pure white had to be avoided – especially on the countertop, as well as in the case of other surfaces where it would reflect on the faces of the people on screen. Also prohibited: static and shiny materials that cast reflected light in unexpected places. Strict requirements were posed to lighting, as even radiation at invisible wavelengths can cause problems. The design of the countertop stresses dynamism and momentum and is streamlined, like a tuned-up luxury car. The general picture is light, and only the dark floor provides some power and contrast. To form a whole, a red stripe was added to the design of the counter, a reference to the channel’s logo colour. In the background, monitors that transmit auxiliary information support the concept. Placed like windows behind the background, they also serve as a decorative function. Much use was made of LED lighting, allowing lighting to be approached playfully, with dimming of levels at the start and end of a broadcast. Testing determined whether the design was effective and whether the avenues of movement were logical and whether the technological nuances were in place. Fine adjustments were made to lighting, with something turned up and, elsewhere, turned down. The final polish was given to the computerized projections for the weather report. After that, it was time for the viewing audiences to have their say about the new studio.


N채ituse ja installatsiooni kujundus TV 3 stuudio

128 129


Näituse ja installatsiooni kujundus Imeasjadest Eesti asjani

130 131

Imeasjadest Eesti asjani. Eestimaa muuseumitraditsiooni algus. From little wonders to the Estonian national cause. The beginning of the Estonian museum tradition. Autorid: Janno Roos / Andres Labi Graafiline disain: Tuuli Aule Näituse kuraatorid: Inge Laurik-Teder / Mariann Raisma Janno Roos

Andres Labi

Lõpetanud 2001 Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektina

Lõpetanud 2000 Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektina

Ruumilabor OÜ / sisearhitekt

Ruumilabor OÜ / sisearhitekt

Valik ühiselt tehtud töid: 2010 EXPO Maailmanäitus / Shanghai • Eesti Arhitektuurikeskus • Riigikogu Teabekeskuse püsiekspositsiooni kujundus

2008 Restoran Kaerajaan • Hotell AQVA • Keskkonna Investeeringute Keskuse büroomaastik

2009 Kohvik Relax • Restoran Manga • Isiknäitus "Uluk on Inimese sõber"

2007 Restoran Buenos Aires • Fiskostari esindussalong 2006 Restoran Vertigo • Restoran Turuplatz

Fotod: Janno Roos Portree: Oleg Hartšenko

Eesti Ajaloomuuseumi Suurgildi hoones 2009. aasta suvel toimunud juubelinäituse "Imeasjadest Eesti asjani. Eestimaa muuseumitraditsiooni algus" kujundus esitas Janno Roosile ja Andres Labile (Ruumilabor) väljakutseid mitmes mõttes. Ühelt poolt oli neil käes suur hulk erinevatest aegadest pärit obskuurseid ning rariteetseid esemeid ning pretensioonikas ruum, teiselt poolt piiratud ressursid.

The design for the anniversary exhibition that took place in summer 2009 in the Estonian History Museum’s Great Guild Hall posed challenges for Janno Roos and Andres Labi (Ruumilabor) in a number of ways. On the one hand, they had a number of obscure and rare items from different times and a very prestigious, demanding space, on the other hand they had limited resources.

Uhkete gootilike võlvidega ruum on iseenesest niivõrd kõnekas ja tugeva iseloomuga, et ekspositsioon ei pidanud sisearhitektide silmis ümbritseva keskkonnaga võistlema. Samuti moodustasid Ajaloomuuseumi algusaegade kogudesse kuulunud esemed ehk "imeasjad" sedavõrd eklektilise ja kirju koosluse, et rahulikum ja neutraalsem taust oli lausa hädavajalik. Sajandeid tagasi koguti ju süsteemitult kõike, millest keegi polnud varem kuulnud – alates krokodilli muumiast ja kassi sarkofaagist kuni puutükini Peeter I voodist.

The interior with its grand Gothic arches had such a strong personality that the interior architects did not intend for the exhibition to compete with its surroundings. The objects or "wonder things" in the collections from the History Museum’s early period made up such an eclectic and variegated lot that a calmer, more neutral backdrop was practically essential. Hundreds of years ago, collections were often unsystematic accumulations of things no one had ever heard of before – from mummified crocodiles and cat sarcophaguses to a piece of wood from the bed of Peter the Great.


Näituse ja installatsiooni kujundus Imeasjadest Eesti asjani

132 133

Et rõhutada ja paremini välja tuua eksponeeritavaid esemeid, ehitati saali keskele ruum ruumis keskkond ning seinad jäeti puutumata. Ruum jaotati valgeteks "transpordikastideks", mille loomiseks ammutati inspiratsiooni Provintsiaalmuuseumile aluse pannud raeapteekri Johann Burhardi kogust, mis koosnes reisidelt kaasa toodud huvitavatest ja seninägematutest asjadest: eksponaate grupeerivad seinad on otsekui reisilt tulnud krahvi või paruni transpordikastid, mis on veel poolenisti lahti pakkimata ja pungil täis haruldasi esemeid. Kastide otstarbele viitavad valgele kangale trükitud spetsiaalsed tähised. Õhulised ja läbikumavad kangad tekitavad ka assotsiatsioone mõisates ja vanades majades riidega kinnikaetud mööbliesemetega. Lahti võetud külgedega kaubakastid aitavad erineva iseloomu ja otstarbega eksponaate rühmitada ja eraldada ning valgel taustal pääsevad esemed hästi esile. Kuna saali seinad jäeti puutumata, kinnitati tutvustavate tekstidega tahvlid liigutatavate hingede abil kastide otste külge. Esemete eksponeerimiseks kasutati klassikalisi, alumiiniumprofiilidega klaasvitriine ning muuseumi kogudest pärit vanu laudu ja kappe.

To better highlight the objects that were on display, a room within a room was built in the middle of the hall and the walls were left alone. The space was divided into white "transport boxes", with inspiration drawn from the collection of Johann Burhard, the Raeapteek apothecary shopkeeper who laid the foundation for the Provincial Museum. Burhard’s collection comprised never-seenbefore curios from his travels. Hence the walls, along which the items are organized, are almost like transport crates used by a count or baron in his travels, still partly unpacked and bulging with all sorts of rarities. Special labels printed on to the white fabric indicate the purpose of each box. The gossamer, translucent textiles also spark associations with the cloth-draped furniture items in manors and old houses. With their sides removed, the crates help group and separate exhibition items with different personalities and functions, and the items stand out well on the white background. As the walls were, as noted, not touched, plaques with texts about the exhibits were attached to the ends of the boxes using moving hinges. Classic, aluminium profile glass showcases were used to display the objects, along with old tables and cabinets from the museum collections.


AJALOOLINE INTERJÖÖR Kihnu muuseum Malle Jürgenson / Tea Tammelaan / Krista Lepland / Jaak Huimerind / Indrek Laos • NUKU muuseum Margit Argus / Raili Paling / Liis Lindvere • Kõltsu mõis Ea Andla / Kaire Kemp-Tišler


Kihnu muuseum uuenes. Majal, mida renoveeriti kolm aastat, keerati jälle uksed lukust lahti ja lubati külalised sisse.

Ajalooline interjöör Kihnu muuseum

136 137

Hoone, millele arhitektidel Jaak Huimerinnal ja Indrek Laosel tuli uus elu anda, oli üsna kehvas seisus. Muuseumiks nimetada sobis seda vaid tingimisi, sest napp ekspositsioonipind ei lubanud välja panna paljusid muuseumi aardeid.

Kihnu muuseum Kihnu museum Fotod: Oleg Hartšenko

Sisearhitektid: Malle Jürgenson / Tea Tammelaan / Krista Lepland Arhitektid: Jaak Huimerind / Indrek Laos

Malle Jürgenson

Tea Tammelaan

Krista Lepland

Lõpetanud 1986 Eesti Kunstiakadeemia (tollal ERKI) sisearhitektina

Lõpetanud 1988 Eesti Kunstiakadeemia (tollal ERKI) sisearhitektina

Lõpetanud 1990 Eesti Kunstiakadeemia (tollal ERKI) maalikunstnikuna

Laika, Belka & Strelka OÜ / sisearhitekt

Laika, Belka & Strelka OÜ / sisearhitekt

Laika, Belka & Strelka OÜ / sisearhitekt

Valik ühiselt tehtud töid: Kihnu muuseum • Eesti Lastekirjanduse Keskus • Eesti Maanteemuuseum • Tartu Jaani kiriku sisekujundus/sisustus • Tartu Mänguasjamuuseum • Harjumaa muuseumi püsiekspositsioon

Jaak Huimerind

Indrek Laos

Lõpetanud 1980 Eesti Kunstiakadeemia (tollal ERKI) arhitektina

Lõpetanud 2001 Eesti Kunstiakadeemia arhitektina

Kihnu museum has been renewed. The building, which has been under renovation for the past three years, has now had its doors unlocked and opened to the public once again. The building to which architects Jaak Huimerind and Indrek Laos had to give a new life was in a pretty bad state. Its suitability as a museum was called into question because of its lack of sufficient exposition area which meant that it was unable to successfully display many of its treasures.


Projektis säilitasid arhitektid vanale puitmajale iseloomulikud mahud ja proportsioonid. Lisaruumi andsid pööning ja varasemast otstarbekam planeering. Tegu oli omamoodi uunikumiga, sest koolimaja, mis siia sajand tagasi kerkis, ehitati lammutatud mõisahoone palkidest, mille iga ulatus mitmesaja aastani. Need olid praegugi nii heas korras, et sobisid renoveeritavas majas seina panna. Sisearhitektid Malle Jürgenson, Tea Tammelaan ja Krista Lepland liitusid projektiga juba algstaadiumis, tegeledes kujundusliku külje kõrval ka väljapaneku sisulise ülesehitusega. Muuseum jutustab alati lugu, aga kuidas ta seda teeb, oleneb museoloogide, kuraatorite ja kujundajate nägemusest ja koostööst. Kihnu lugu kulgeb läbi inimese, Kihnu mehe ja naise, nende elu, tööde ja kommete, millest paljud on praegugi elus.

Ajalooline interjöör Kihnu muuseum

138 139

In its new design, the architects have preserved the characteristic volumes and proportions of the old wooden house. Extra space was created by incorporating the attic and a more efficient exploitation of space than before. The building was a one of a kind as the logs used to construct it a century ago in its former function as a school house were taken from an old manor house whose age was in the hundreds of years. These logs were still in a good condition and were suitable to be re-used for the walls of the renovated building. Interior architects Malle Jürgenson, Tea Tammelaan and Krista Lepland joined the project early on and along with their design work they took care of the content structure of the exhibition. A museum always has a story to tell but how it goes about depends on the views and co-operation of the museologists, curators and decorators. Kihnu’s story is that of the common man, the local men and women, their lives, work and traditions, many of which survive to this day.

1. korrus

2. korrus


Ajalooline interjöör Kihnu muuseum

140 141

Planeeringuga pandi paika liikumissuunad ja käiguteed, mis juhatavad külastaja ringi pidi toast tuppa ja teemast teemasse. Kõik algab lapsepõlvest, lilleõiest ja kõrrekesest, millega mängiti, töödest, mida maast madalast õpiti, esimesest aabitsast, koolist. Siis tuleb lugu sitsist, materjalist, mida Kihnu meremehed oma naistele ammustel aegadel tsaari-Venemaalt seelikute-pluuside-mütside õmblemiseks tõid. Sarnased mustrid on tänagi Kihnus au sees. Liikudes edasi, kohtutakse inimestega, kes on läbi aastate jätnud saarele olulise jälje. Neid kooliõpetajaid, meistrimehi, kirikuja seltsielu eestvedajaid meenutavad dokumendid ja fotod seintel ning esemed vitriinides. Teemade jätkuks ja toetuseks on ruumidesse paigutatud ekraanid, millelt saab vaadata katkendeid omaaegsetest kroonikafilmidest. Meeste tuba sai sisekujundajate tahtel valge põranda. See on just kui jäävall, kus Kihnu mehed hülgeid küttimas käisid. Väikese atraktsioonina on kujundajad pannud ruumi keskele looklema klaaspinna, mille alt paistab veealune maailm.

The paths and directions that guide the visitor from room to room and from theme to theme, in a circular journey, were specified in the design project. Everything starts in childhood, the flower blossom and the piece of straw that were played with, work that was learned from an early age, a first alphabet book and school. Next comes the story of chintz, a material that Kihnu sailors brought to their wives from Czarist Russia during the olden times to sew skirts, shirts and hats. Similar patterns are still honoured in the Kihnu of today. Moving on, one meets people who have left an indelible mark on the island down through the years. Those school teachers, craftsmen, church figures and socialites are remembered by documents and photos hung on the wall and by items displayed in cases. Continuing and supporting this theme are screens that have been installed to play the visitors historical film clips of those times. The room of the Kihnu man was given a white floor per the designers’ wishes, thus symbolizing the ice wall where Kihnu men went seal hunting. As a small attraction, the designers have installed a glass surface which meanders in the centre of the room through which the underwater world is visible.


Ajalooline interjöör Kihnu muuseum

142 143

Jutustus Kihnu mehest, on lugu merest ja vastupidi. Nurgas istub Metskapten Jõnn (õigemini tema vahakuju), mees, kellest sai legend juba oma eluajal. Teda ja tema tormis hukkunud laeva meenutab unikaalne eksponaat – Rock City kell, mis jõudis muuseumisse üsna keerukaid teid pidi.

The story of the Kihnu man is that of the sea and vice versa. In the corner sits Metskapten Jõnn (or to be more precise – a wax replica), a man who became a legend in his own lifetime. His storm-sunken boat and he himself are remembered in a unique exhibit – Rock City clock which found its way to the museum by quite a complicated path.

Kihnu meeste maailm oli merel, naistel maal. Ka naiste toas esitletakse visuaalset materjali fotode-kirjadena seintel ja näidistena vitriinides. Lisaks filmilõigud inimestest, nende tegemistest, pulmakommetest. Omaette nurk on pühendatud Kihnu naiste suurepärasele käsitööle. Tähelepanuväärne on, et siin pole tegu vaid meenutustega ajaloost, mille jälgi aeg pikkamööda kustutab – Kihnu naine liigutab tänagi vardaid niisama kiiresti kui muiste, koob endiselt oma kördid, tekid ja põrandariided kangastelgedel, kogub veimevakka ja peab pulmi kolm päeva.

The world of the Kihnu man was at sea – the woman’s on the land. In the room of the Kihnu woman visual materials in the form of photos and letters are on display on the walls and in the cases. In addition to these, there are film clips about the people, their activities and wedding traditions to be seen. The marvellous handicraft of the Kihnu woman has been awarded its own corner. Remarkable here is the fact that it is not a reminder of the past whose traces time has slowly erased – the Kihnu woman moves her knitting needles as fast today as in the past. She still weaves her skirts, blankets and floor covers on looms, fills her hope chest and celebrates her wedding for three days.


Ajalooline interjöör Kihnu muuseum

144 145

Kihnu muuseumis on veel üks ainulaadne tuba – maaligalerii. Kuidagi uskumatu, et karuste meremeeste peamisteks harrastusteks vabal ajal olid viiulimäng ja maalimine. Aga nii see oli. Kui torm ei lubanud merele minna, otsiti välja värvid ja pintslid ning maaliti pilt oma meremehekasti kaanele. Või lõuendile. Mõnigi neist, näiteks Jaan Oad, kogus naivistina rahvusvahelist tuntust ja vääris monograafia. Kõige lõpuks jõuab vaataja kaasaega, ruumi, kus tänased kunstnikud ja fotograafid oma taieseid esitlevad. See on veel üks põhjus muuseumi tulla.

There is one more unique room in the Kihnu museum – the gallery of paintings. It is somehow unbelievable that for the men of the rough sea, their main hobbies during the free hours were playing the violin and painting. That is how it was, however. When storms did not permit seafaring, paints and brushes were sought and pictures were painted on the lids of their boxes. Or on canvas. A few of the men, Jaan Oad for example, earned international recognition as a naïve artist and deserved a monograph. Finally, the viewer arrives at the present day, a room where the artists and photographers of today present their work. This is one more reason to visit the museum.


Fotod: Jana Juur Portree: Oleg Hartšenko

Viimasel kümnendil on Eesti lapsed saanud mitu päris oma muuseumi. Algus tehti lahti Tartus, kus ühe kollektiivina tegutsevad mänguasjamuuseum ning filmi- ja teatrinukkude maja.

Ajalooline interjöör NUKU muuseum

146 147

Kuid nukumuuseumi rajamise mõte liikus ringi ka Tallinnas. Põhjust selleks oli küllaga – asub ju Eesti Nuku- ja Noorsooteater just siin. Pealegi avanes võimalus rahastada projekti Euroopa Liidu kaasabil. See andis kindluse mõte teoks teha.

NUKU muuseum NUKU museum

Nunne 8 / Tallinn

Sisearhitektid: Margit Argus / Raili Paling / Liis Lindvere

Margit Argus

Raili Paling

Liis Lindvere

Lõpetanud 2007 Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektina

Lõpetanud 2001 Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektina

Lõpetanud 2001 Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektina

KAOS Arhitektid / sisearhitekt

KOKO Arhitektid / sisearhitekt

KOKO Arhitektid / sisearhitekt

Valik töid:

Valik töid:

Valik töid:

Sõmeru keskusehoone sisearhitektuur • Pimedate Ööde filmifestivali kontor • Ajaloomuuseumi Suurgildi hoone ekspositsioon • Lennusadama vesilennukite angaaride ekspositsioon

Elamu Merirahus • Metro Plaza üldalade sisekujundus • Inglise Kolledži spordihoone • Hotell Arensburgi juurdeehitus • Tallinna sünagoog • Ajalehe Sakala toimetus

Elamu Merirahus • Metro Plaza üldalade sisekujundus • Trigon Capitali büroo • Inglise Kolledži spordihoone • Tallinna sünagoog Ajalehe Sakala toimetus

Vaevalt kujutasid sisearhitektid Liis Lindvere, Raili Paling ja Margit Argus tööd alustades ette, et keerukas, ent huvitav kujundusprojekt köidab neid enda külge tervelt kolmeks ja pooleks aastaks. Alustuseks tuli muuseumi tarbeks restaureerida hoone Nunne tänaval ja ühendada sisehoovi alla rajatud tunneli kaudu Nuku- ja Noorsooteatriga Laial tänaval. Ennistatud hoone sisekujunduses järgiti põhimõtet säilitada vanale ehitisele omane ruumimõju. Lisatud elemendid on õhulised ja enamasti kinnitatud peente trossidega. Mis võimalik, see restaureeriti, kahjustatud osad seinamaalingutel taastati, põrandate lagunenud detailid asendati koopiatega.

In the last decade, Estonian children have been given several museums they can call their own. The beginning was made in Tartu, where the Museum of Toys and the Film and Theatre Puppet Building operate in tandem. But the idea to establish a Puppet Museum circulated in Tallinn as well. There was plenty of reason – the city is home to the Estonian Puppet and Youth Theatre. And an opportunity arose to finance the project with European Union assistance. This gave the confidence to make the idea a reality. The interior architects Liis Lindvere, Raili Paling and Margit Argus could not have imagined when they started work that the complicated but interesting design project would keep them engaged and engrossed for an entire three and a half years. To begin with, the building on Nunne tänav had to be restored to serve as a museum and joined by tunnel underneath the interior courtyard with the Puppet and Youth Theatre on Lai tänav. The interior design of the restored building followed the principle of preserving the characteristic spatial effect that an old building produces in people. The added elements are light and airy and mainly fastened with fine cables. Everything possible to be restored, was duly restored; the damaged parts of the murals were restored; the decrepit details on the floors were replaced with replicas.


Nukumuuseum Tallinnas erineb mõnevõrra Tartu sõsarast. Tegu on kompleksiga, mis peale muuseumi koondab ühise nime NUKU alla ka Eesti Nuku- ja Noorsooteatri ning ülemaailmse nukuteatrite ühenduse UNIMA Eesti esinduse.

Ajalooline interjöör NUKU muuseum

148 149

Et muuseum kuulub lahutamatult teatri juurde, märkab külastaja igal sammul, sest ekspositsiooni läbivad lavastustest tuttavad teemad ja atribuutika. Lisaks esitletakse sõnas ja pildis nukuteatri ajalugu. Teatri asutajale, Ferdinand Veikele, on pühendatud omaette tuba, täis vanameistri loometeed saatnud nukke, esemeid ja dokumente.

The Puppet Museum in Tallinn is somewhat different from its Tartu sibling. This is a complex that besides the museum, also includes the Estonian Puppet and Youth Theatre and the global puppet theatre association UNIMA’s Estonian chapter under one name: NUKU (puppet). The visitor notices at every step of the way that the museum is an integral part of the theatre, as the topics and accoutrements familiar from stage performances pervade the exhibition. In addition, the history of the puppet theatre is presented in words and images. An entire room is devoted to the founder of the theatre, Ferdinand Veike, full of dolls, artefacts and documents.


Ajalooline interjöör NUKU muuseum

150 151

Kuid külastajatele on vaatamiseks välja pandud palju muudki. Maailma nukkude saalis näeb erineval moel juhitavaid nukke, hämaras võlvkeldris, nukkude horrormaailmas, põrnitsevad teid õudukate sünged sangarid ja kurjakuulutavad maskid. Hoopis lustakamasse õhkkonda satub külastaja Tähtede Võlvi all lavaaluses tunnelis, kus kogu võlvsein on kaetud värviliste nuppudega. Iga nupuvajutus toob kuuldavale mõne nukuteatris töötanud näitleja, lavastaja või kunstniku hääle, tema mõtted või laulud. Sealsamas on ka suur ekraan, millel jooksevad videolõigud lavastustest ja intervjuudest.

keldrikorrus

1. korrus

2. korrus

But visitors have even more here to look at. Puppets with different sorts of operating mechanisms can be seen in the world puppets hall, and in the dim vaulted cellar, a puppet world of horror, the dour countenances of heroes stare back and masks fill one with a sense of dread. A more spirited, jolly atmosphere can be found in the under-stage tunnel – the Vault of Stars – where the entire wall in covered with coloured buttons. Each press of a button emits the voice of a star – an actor, director or artist from the puppet theatre – their thoughts or songs. Right there as well is a big screen with video segments of stage performances and interviews.

3. korrus


Ajalooline interjöör NUKU muuseum

152 153

Kõige rohkem elevust tekitab muuseumis see osa materjalist, mis on esitatud interaktiivseks vormis. Esmakordselt Eestis võeti kasutusele unikaalne RQ-koodiga pilet, mis identifitseerib ja suunab külastajat edasi, arvestades tema vanust ja keelevalikut (ekspositsioon on esitatud eesti, vene, inglise ja soome keeles). Lapsed saavad näppida suuri puutetundlikke ekraane ja mängu kaudu koguda videote, piltide ja tekstide abil uusi teadmisi vanusele vastaval kujul ja sobivas raskusastmes.

The part of the museum that produces the most excitement is the interactive component. For the first time in Estonia, a unique RQ-code ticket was adopted, which identifies and directs the visitor, taking into consideration his or her age and language preference (the exhibition is presented in Estonian, Russian, English and Finnish). Children can play with the large touch screens and learn by playing age- and ability-appropriate games involving videos, images and texts.


See, keda huvitavad tänaste nukumeistrite tööd ja tegemised, saab nende töötubadesse piiluda klaassillalt, mis jookseb teise korruse kõrgusel üle siseõue. Või koguni kunstniku abiga ise käpiknukke teha. Sellekski pakutakse võimalust.

Those who are interested in what modern-day puppetmasters are up to can peek into their workshops from a glass walkway that runs at the second-storey level across the interior courtyard. They can even take a stab at fashioning sock puppets themselves.

Ajalooline interjöör NUKU muuseum

154 155


Ajalooline interjöör Kõltsu mõis

156 157

Kõltsu mõis Kõltsu Manor

Kõltsu / Laulasmaa küla / Keila vald Autorid: Ea Andla / Kaire Kemp-Tišler Arhitekt: Jüri Irik

Ea Andla

Kaire Kemp-Tišler

Lõpetanud 1988 Eesti Kunstiakadeemia (tollal ERKI) disainerina

Lõpetanud 1989 Eesti Kunstiakadeemia (tollal ERKI) disainerina

Sisearhitektuuribüroo ArtAku / sisearhitekt

Sisearhitektuuribüroo ArtAku / sisearhitekt

Valik töid: Kõltsu mõis • Amservi Toyota Autosalong • E.L.L. Kinnisvara büroo • Nordic Hotell Forum • Catweesi Honda keskus • Hotell Albert Riias • Trio LSL Radio Groupi büroo • Merko Ehituse peahoone

Fotod: Tiit Veermäe

Baltisaksa mõisnikud oskasid oma suvehäärberitele valida kõige maalilisemad ja looduskaunimad kohad. Üks neist on hiljuti korda tehtud, kaua peidus hoitud saladus Kõltsu mõis.

Baltic-German landlords were adept at picking the most picturesque and naturally beautiful places for their summer mansions. One such is the recently renovated and long-kept secret – Kõltsu Manor.

Laulasmaa mändide all, Klooga tee ja mere vahel asuva väikese muinasjutumõisa ajalugu ulatub 19. sajandi algusesse, ent tolleaegse maja välimusest ei ole palju teada. Praegune uhke puidust mõisahoone pärineb 1880. aastatest, mil parun Otto von Uexkülli lese eestvedamisel hakati mõisasüdant suurejoonelisemaks kujundama ja ühtaegu ehitati ka uus peahoone.

The history of the small fairytale manor standing under the pines of Laulasmaa, between Klooga Road and the sea, dates back to the 19th century, although not much is known about the appearance of the house in those distant days. The current grand wooden manor building dates from the 1880s, when work commenced on the initiative of the widow of Baron Otto von Uexküll to make the heart of the manor grander and to construct a new main building.

Historitsistlik puidust villa oli omal ajal esinduslikem suvemõis, maamaja ideaal – kõigi mugavustega ja soojustatud, mistap vajadusel võis seal elada ka talvel. Mõisa ümber laiuva rikkaliku haljastuse kujundas paruniproua ise. Arhitektuurilt on mõisahoone romantismiajastule kohaselt toretsev, uhke ja eklektiline: venepärased puitpitsdetailid, lõikuvad katusepinnad, erineva kõrgusega viilud ning sihvakas torn, mis valmis 1891. aastal.

In its day, the Historicist wooden villa was one of the most representative summer manors, an ideal summer house with all amenities and full insulation, allowing it to be used as a winter residence as well if necessary. The rich greenery surrounding the manor was designed by the Baroness herself. In character with the Romantic era, the architecture of the manor house is flamboyant, grand and eclectic: Russian style wooden lace details, intersecting roof surfaces, gables of varying heights and a slim tower completed in 1891.


Pärast II maailmasõda asus siin Leen Kullmani nimeline Klooga I pioneerilaager, mille tegutsemisaastate jooksul ehitati siin üht-teist ümber ja püstitati lisahooneid. Ent see, et maja ei seisnud mahajäetuna, ei lasknud tal täielikult laguneda. Mõisa restaureerimist alustati 2007. aastal arhitekt Jüri Iriku juhtimisel. Eravaldusse kuuluv mõis taastati ühiskondliku hoonena, kus nüüd korraldatakse seminare, konverentse, kontserte ja teatrietendusi. Sisearhitektuurse lahenduse tegid Kaire Kemp-Tišler ja Ea Andla, pargi kujundasid maastikuarhitektid Ülle Grišakov ja Triin Järve ning piirdeaia, väravad ja kaminaahju sepistas Heigo Jelle. Nii arhitekt, insener, sisekujundajad kui ka tellijad teenisid muinsuskaitsjatelt vaid kiidusõnu: siin ei ole mindud kompromisslahenduste teed, siin ei leidu kübetki puitlaastplaati, MDFi ega uus-vana mööblit ning iga väiksemgi detail on ajastutruu ning autentne. Säilitati ja taastati nii palju kui võimalik.

Ajalooline interjöör Kõltsu mõis

158 159

Samasugune romantiline ja puitpitsiline kujundusjoon, mis iseloomustab hoone välislahendust, jätkub ka interjööris. Ent sisearhitektidel oli vabadus suurem: eklektiline välisarhitektuur ei surunud sisekujundust rangetesse stilistilistesse raamidesse ja ka muinsuskaitse ei teinud interjööri osas ettekirjutisi. Inspiratsiooniallikaks olid samast ajastust pärit, rikkalike ornamentidega William Morrise tapeedid. Akantusevanikud ja ristikheinamotiivid korduvad läbivalt nii mõisa tapeetidel, kardinatel ja vaipadel kui ka puitlõigetel ja vitraažidel. Pisikesed ristikheinamotiivid on lõigatud isegi ventilatsioonirestidesse.

After World War II, the site was used as Klooga I Pioneer Camp, named after Leen Kullman. During the pioneer camp years, several things were reconstructed and additional buildings erected. However, thanks to not having been completely deserted, the house did not fall into utter disrepair.

1. korrus

2. korrus

The restoration of the manor started in 2007, under the leadership of architect Jüri Irik. The privately owned manor was restored as a building for social purposes and now hosts seminars, conferences, concerts and theatre performances. The interior design solution was created by Kaire Kemp-Tišler and Ea Andla, the park was designed by landscape architects Ülle Grišakov and Triin Järve and the perimeter fence, the gates and the fireplace were forged by Heigo Jelle. The architect, engineer and interior designers as well as the clients received only words of praise from heritage conservation authorities: there are no compromise solutions here, not the tiniest piece of chipboard, MDF or new ‘old’ furniture – every last detail is true to the era and authentic. As much as possible was preserved and restored. The interior continues the same romantic design style with its wooden lace, which characterises the exterior solution of the building. The interior architects were given a freer hand: the eclectic exterior architecture did not force the interior design into strict stylistic boundaries and heritage conservation authorities did not establish any precepts as to the interior. A source of inspiration was found in the same era – the richly ornamented William Morris wallpapers. Acanthus garlands and clover leaf motifs are repeated on the manor’s wallpaper, curtains and carpets and can also be seen on wood engravings and stained glass. Even ventilation grilles are engraved with tiny clover leaf motifs.


Hoolimata erinevatest aegadest ja asukatest, oli palju sisustusdetaile ning elemente siiski säilinud. Põrandalauad, parkett, aknad, siseuksed, trepid, kaks kaminahju, puittahveldised ja puittahvel-lagi restaureeriti ning eksponeeriti nende algses hiilguses.

Ajalooline interjöör Kõltsu mõis

160 161

Mõisahoone esimese korruse planeeringus ja otstarbes jälgiti algset plaanilahendust, vaid mõned seinad võeti maha või tõsteti ümber. Kesksel kohal on kaks uhket historitsistlikku saali, vitraažaknaga veranda ning puittahveldisega raamatukogu. Suure saali lage kaunistab haruldane puittahvel-lagi, millel on filigraansed puulõike ornamendid. Kahe saali vahel on Valev Seina loodud vitraažidega lükandsein, mille saab täies ulatuses teise seina sisse peitu lükata.

Despite the many different eras and inhabitants, a lot of the furnishing details and elements had survived. Floorboards, parquet, windows, internal doors, stairs, two fireplaces, wooden panelling and wooden panelled ceilings were restored and displayed in their original glory. The layout and purpose of the first floor of the manor building follows the original layout solution, with only a few walls removed or relocated. Two grand Historicist halls, a veranda with a stained glass window and a wooden panelled library form the focal point. The ceiling of the large hall is decorated with rare wooden panelling with elaborate wood engraving ornaments. The two halls are separated by a sliding wall with stained glass panels created by Valev Sein, which slide completely into the other wall.


Omaette tähelepanu väärib mõisa köök, kus kaasaegne retrovälimusega tehnika on sobitatud ajaloolisse keskkonda. Autentset miljööd toetavad hoolikalt läbimõeldud detailid: patineeritud täispuidust kapiuksed, messingdetailid ning valge kahhelkivi.

Ajalooline interjöör Kõltsu mõis

162 163

It is worth paying special attention to the manor kitchen, where modern, albeit retrostyled equipment is fitted into the historical environment. The authentic milieu is supported by carefully contemplated details: weathered solid wood cupboard doors, brass details and white glazed tiles.


Ajalooline interjöör Kõltsu mõis

164 165

Teisele korrusele viiv puittrepp taastati ning kulunud astmed kaeti kitsa punase vaibaga. Katusekorrusele paigutati viis magamistuba koos vannitoa ja garderoobiga, väiksemad panipaigad ja ventilatsioonikamber. Mööblit algsest mõisast, peale ühe laua, säilinud ei olnud. Antiikmööbel on kokku otsitud vanakraamikauplejate käest ning pärineb peamiselt Venemaalt, Skandinaaviast ja mujalt Euroopast. Saalidesse õnnestus leida 75 sarnase joonega tooli, mis restaureeriti. Mööbli leidmine ning kordategemine on pikk ja põhjalik protsess, mis ei ole veel kaugeltki lõppenud. Vanu valgusteid kahjuks nii palju leida ei õnnestunud ja seepärast pärinevad lühtrid Hispaania käsitööfirmalt. Siidi- ja villavaibad on India käsitöö.

The wooden staircase leading to the second floor was restored and the worn steps were covered with a narrow red carpet. The uppermost floor contains five bedrooms with bathrooms and wardrobes, smaller storage rooms and a ventilation chamber. Apart from one table, no furniture had survived from the original manor. The antique furniture has been sought from antique dealers and mainly originates from Russia, Scandinavia and elsewhere in Europe. For the halls, 75 chairs of similar style were found and restored. Finding and renovating pieces of furniture is a long and complex process, which has not finished by far. Unfortunately it was not possible to find so many old lamps and therefore the chandeliers have been made by a Spanish handicraft firm. The silk and wool carpets are items of Indian handicraft.


MÖÖBLIESE Kamjo mööblikollektsioonid Hillar Mänd / Aet Seire • Toolid Poi ja Kai Toivo Raidmets • Iste Kolmjalg Toivo Raidmets


MÖÖBLIESE Kamjo mööblikollektsioonid

168 169

Kamjo mööblikollektsioonid Kamjo furniture collections

Autorid: Hillar Mänd / Aet Seire

Fotod: Indrek Arula Portree: Oleg Hartšenko

Hillar Mänd

Aet Seire

Lõpetanud 2000 Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektina

Lõpetanud 1999 Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektina

Link OÜ ja A3 OÜ / sisearhitekt

A3 OÜ / sisearhitekt

Valik töid:

Valik töid:

Eramu Roosisaarel • Solarise keskuse Teatrikohvik / koostöös Kadri Soega • Tallinna Pressikeskus / koostöös Kadri Soega • Meelelahutusbüroo Kuusk OÜ • Kasiino Admiral mängusaalid • Ülemiste hotell / koostöös Meelis Pressiga

Mööblidisain: Kamjo • Mang

Arhitektuursed projektid: Eramu Õitse tänaval / koostöös Kadri Soega • Ridaelamu Külma tänaval / koostöös Kadri Soega

Sisearhitektuur: Restoran Fish & Wine / Sakala tn, Harju tn • Fra Mare Thalasso SPA ja hotell • Fertilitase erahaigla ja polikliinilised filiaalid / Viimsi / Tallinna kesklinn / Mustamäe • Restoran CityGourmet

Kamjo, mootoriga voodite mehhanisme ja komponente tootev Rootsi firma, kaasas oma voodikollektsioonide loomisse Eesti disainerid Aet Seire ja Hillar Männi. Disainerite ülesandeks oli luua voodikollektsioonid ning osaleda kogu loomeprotsessis, alates tooteseeria ja materjalide disainimisest kuni logodisaini, messibokside, kaupluste ja müügipindade kujundamiseni. Kõigepealt tuli disaineritel endale peensusteni selgeks teha voodi baasmaterjalide (hobusejõhv, vill, kašmiirvill, puuvill, maisikiud) tehnoloogilised iseärasused, kasutusvõimalused, kapriisid ja kitsaskohad. Esimese loomingulise sammuna loodi madratsite tekstiili muster. Siksakist tuletatud ornamendi puhul oli oluline, et see säiliks ka siis, kui voodi on osaliselt üles tõstetud. Hoolega otsiti õiget madratsikangast ja katteriiet, mis oleks elastne, kvaliteetne ja vastupidav.

Kamjo, a Swedish company that manufactures motorized bed mechanisms and components, brought on Estonian designers Aet Seire and Hillar Mänd to create some of its latest collections. The designers were asked not only to come up with the bed collections but to take part in the entire creative process from the design of the product series and materials to logo, exhibition booths, stores and retail space. First of all, the designers had to master all of the nuances of the technological particularities of the basic materials for the beds (horsehair, wool, cashmere, cotton, maize fibre), along with their idiosyncrasies and limitations. As the first creative step, a mattress textile pattern was created. The ornament was based on a zigzag motif, and it was important for it to remain even when the bed was partially raised. A careful search was mounted for the right mattress fabric – something elastic, highquality and durable.


MÖÖBLIESE Kamjo mööblikollektsioonid

170 171

Kollektsioonid valmistatakse Eestis käsitööna.

The collections are handcrafted in Estonia.

Lõpptulemusena disainisid Aet Seire ja Hillar Mänd kaheksa magamistoakollektsiooni, mis on piisavalt eriilmelised, et luua erineva karakteriga keskkondi.

As the end result, Aet Seire and Hillar Mänd designed eight bedroom collections that are distinct enough from one another to be used to create entire environments with a different character.

Eksklusiivseim sari Golden People on luksuse kvintessents, ühendades kõrgläikelaki ja linnusilmaspooni, naha ja pähklipuu. Viimase lihvi annavad käsitsi valmistatud messingdetailid: sekretäri jalad, heliharkideks kujundatud sahtlikäepidemed ja lambidetailid.

The most exclusive series, Golden People, is the quintessence of luxury, a marriage of high-gloss lacquer and bird’s eye veneer, leather and walnut. Hand-made brass details add the final touch: the legs of the writing desk and drawer handles and lamp elements shaped like tuning forks.


MÖÖBLIESE Kamjo mööblikollektsioonid

172 173

Kollektsioon Sebastien on futuristlikult julge joonega. Kõige mängulisem ja eksootilisem on kollektsioon Sahara, kuhu kuulub kõrge, kergele toruraamile tõmmatud kangaskattega voodipeats ja pink.

The Sebastien collection was accomplished in a futuristically bold style. The Sahara collection is the most playful and exotic, including a high headrest with a textile cover slung on a frame of light piping and a bench.


Metropoli voodi võib asetada ka avatud ruumi keskele – voodi juurde kuuluv nahast peats on vaadeldav igast küljest. Dante luuleridadest inspireeritud sarjas Vide Cor Meum on baldahhiinvoodi, mille raami alumine osa on massiivsest tammepuidust ja ülemine osa kõrgläikeline.

MÖÖBLIESE Kamjo mööblikollektsioonid

174 175

The Metropol bed may also be placed in the middle of an open space – the leather headrest that comes with the bed is viewable from all sides. Inspired by a line of verse by Dante, the Vide Cor Meum series includes a canopy bed, the lower part of the frame being of solid oak and the upper part, glossyveneered.


Olen alati hädas nimepanekuga oma mööbliesemetele. Nad sünnivad kas vormiloome lustist või tarvidusest mõnda konkreetsesse ruumi. Poi meenutab oma seljatoe triibustuses meremärki. Ja kus näed poid, seal on ka kai.

MÖÖBLIESE Toolid Poi ja Kai

176 177

I always have trouble naming the furniture I design. They are born either out of the joy of creating form or utility – need in some specific space.

Toolid Poi ja Kai Poi and Kai chairs

Poi is reminiscent of a marine symbol with its striped backrest. Where you see a buoy (poi), there is a dock (kai) as well.

Autor: Toivo Raidmets

Toivo Raidmets Lõpetanud 1982 Eesti Kunstiakadeemia (tollal ERKI) sisearhitektina Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri ja mööblidisaini osakonna juhataja

Valik töid: Mööblidisain firmale Toivo • Ööklubi Bonnie&Clyde • Kalevi Jahtklubi • Ööklubi Flamingo

Foto: Jüri Seljamaa Portree: Herkki-Erich Merila


Terastorudest, puidust ja nahast iste, ükskõik kuhu ja ükskõik kellele.

A chair, of a kind, made of steel pipes, wood and leather, for anywhere and anyone.

MÖÖBLIESE Iste Kolmjalg

178 179

Iste Kolmjalg Kolmjalg chair

Autor: Toivo Raidmets

Toivo Raidmets Lõpetanud 1982 Eesti Kunstiakadeemia (tollal ERKI) sisearhitektina Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri ja mööblidisaini osakonna juhataja

Valik töid: Mööblidisain firmale Toivo • Ööklubi Bonnie&Clyde • Kalevi Jahtklubi • Ööklubi Flamingo

Foto: Jüri Seljamaa Portree: Herkki-Erich Merila


ERAMU JA KODUINTERJÖÖR Eramu Viimsis Andres Labi / Janno Roos • Eramu Leppneemes Mari-Liis Süld / Argo Vaikla / Katrin Vaikla


Fotod: Oleg Hartšenko / Janno Roos

Eramu ja koduinterjöör Eramu Viimsis

182 183

Eramu Viimsis Private residence in Viimsi

Toomas Tammise ja Kaiko Kivi (Arhitektuuriagentuur) poolt kunstikollektsionäärile projekteeritud maja Viimsis kannab tugevat kontseptuaalset identiteeti ning viiteid 1960.–70. aastate arhitektuurile.

The house in Viimsi, designed for an art collector by Toomas Tammis and Kaiko Kivi (Arhitektuuriagentuur), carries a strong conceptual identity and references to the architecture of the 1960’s and 70’s.

Monotoonse tumeda fassaadiga maja meenutab esmapilgul arhitekt Raine Karbi enda, modernistliku madala karniisiga kodumaja. Tänava poole näitab hoone oma kammitsetud, introvertsemat poolt, avades fassaadis vaid mõned laskeavade moodi aknad, merele vaatavale hoovipoolsele küljele jäävad suured, maast laeni aknad ja terrassid. Maja on ehitatud osaliselt kallakule, mistõttu tänava poolt näeb ta välja kahekorruseline, kuigi tegelikult on kolmekorruseline.

At first glance the house with a monotone dark facade is reminiscent of architect Raine Karp’s own home residence with modern low-lying cornice. The building shows a more tamed, introverted side to the street, with the presence of only a few embrasurelike windows. On the courtyard side overlooking the sea, massive floor-to-ceiling windows and terraces are located. The house itself has been built on a partial slope, and therefore while from the street it seems to be two-storied, it has in reality three floors.

Eramu sisekujunduse loomine projekteerimisest valmimiseni võttis sisearhitektidel Janno Roosil ja Andres Labil aega kaks aastat. See on ühe eramaja kohta tavapäratult pikk aeg, kuid tellija oli hea tulemuse nimel nõus ootama.

Viimsi vald / Harjumaa Sisearhitektid: Andres Labi / Janno Roos Arhitektid: Toomas Tammis / Kaiko Kivi

Andres Labi

Janno Roos

Lõpetanud 2000 Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektina

Lõpetanud 2001 Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektina

Ruumilabor OÜ / sisearhitekt

Ruumilabor OÜ / sisearhitekt

Sisekujunduse lähtepunktiks oli edasi arendada 1960ndate esteetikat ning kasutada nii ausaid ja naturaalseid materjale kui võimalik. Täispuit, nahk ja kivi on läbivad materjalid. Tammepuitu näeb majas nii viimistlusmaterjalina, mööblina kui ka sisustusdetailidena. Soovitud mõõtudega rustikaalse puitmaterjali leidmine tekitas üksjagu probleeme, kuid Restori abiga leiti just see õige, robustne ja oksakohtadega tammelaud. Täistammest on tehtud ka trepiastmed, vannitoa seinad, töönurka elutoast eraldav voldikkardin ning kuusekujulistest koonustest kardin.

Valik ühiselt tehtud töid: 2010 EXPO Maailmanäitus / Shanghai • Eesti Arhitektuurikeskus • Riigikogu Teabekeskuse püsiekspositsiooni kujundus

2008 Restoran Kaerajaan • Hotell AQVA • Keskkonna Investeeringute Keskuse büroomaastik

2009 Kohvik Relax • Restoran Manga • Isiknäitus "Uluk on Inimese sõber"

2007 Restoran Buenos Aires • Fiskostari esindussalong 2006 Restoran Vertigo • Restoran Turuplatz

Ehkki vihjeid 60ndatele leidub mitmeid, on sisekujundus stilistilistest kammitsatest vaba ning suurlinlikult eklektiline ja elus. Paralleeli võib siin tuua kunstikoguga, kus leidub nii klassikute kui ka alles alustavate või lausa tundmatute kunstnike šedöövreid, ent neid kõiki ühendab mingi fluidum ja sisemine loogika.

The interior decor of the private residence took interior architects Janno Roos and Andres Labi two years from the design phase to completion. This is an unusually long time for a private residence. The cause of this was, however, not construction delays – rather the client was trusting and willing to wait for a good result as well as make some compromises in the name of comfort. The starting point of the interior decoration was to develop the aesthetics of the 1960’s and to use as honest and as natural materials as possible. Full wood, leather and stone are reoccurring materials. Oak is used in the house as an embellishing material, to be found as furniture as well as furnishing details. Finding a tree that would be long and wide enough was problematic but, thanks to Restor’s help, that right rustic oak board was found from Saaremaa. The staircase steps, the bathroom walls, the folding curtain separating the work-corner from living room, as well as a curtain formed by fir tree shaped cones are all made from full oak. Despite several salutes to the 60’s, the interior decor is independent of any stylistic limitations and is urbanely eclectic and lively. A parallel can be made here with an art collection, in which one can find the works of great classics or the masterpieces of amateur and even unknown artists, but all of them are connected by some fluidity and inner logic.


Eramu ja koduinterjöör Eramu Viimsis

184 185

Esimesel, maapealsel korrusel domineerib välisarhitektuurist laenatud jõuline must tellis – sellega on kaetud nii esiku, köögi, söögitoa kui ka elutoa seinad ja põrandad. Valgust neelav must on ideaalne taust ekstravagantsetele ja värvilistele mööbliesemetele. Erkroosa Longhi nahkdiivan leiti pika otsimise peale (nahk omandab aja jooksul mõnusalt võidunud ja kulunud ilme ning see on praktiline valik ka peres, kellel on koduloomad). Nahast on ka tugitoolid Bohemian ja Elda. Viimane on 20. sajandi klassika, disainitud 1963. aastal Joe Colombo poolt.

On the ground floor powerful black brick, adopted from the outer architecture, dominates – the walls of the hallway, the kitchen, the dining room as well as the living room wall and floors are covered with it. Light-absorbent black is an ideal background for extravagant and colourful pieces of furniture. A bright pink Longhi leather couch was found after an extensive search (leather acquires a nice greasy and worn appearance and it is also a practical choice for a family with pets). The Bohemian and Elda armchairs are also from leather. The latter is a 20th century classic, designed by Joe Colombo in 1963.

Et külmal telliskivipõrandal jalad külmetama ei hakkaks, telliti Eesti tekstiilikunstnikult Kadi Pajupuult kohev viltribadest vaip. N-ö päris elu toovad ruumi ka peremehe kunstikogusse kuuluvad maalid ja raamatud, mis katavad terveid seinu. Lagigi pole esimesel korrusel tavapäraselt lahendatud – et kõnekat ruumi rippuvate lühtritega mitte koormata, tehti lagi kummist ning muudetava värvusega RGB-valgusallikad peideti lae taha.

So that feet would not get cold on the brick floor, a fluffy felt strip carpet was ordered from Kadi Pajupuu, an Estonian textile artist. So-called real life is brought into the room by the owner’s paintings from his art collection, and books that cover entire walls. Even the ceiling on the ground floor has an unusual solution – so as not to overwhelm the important room with hanging chandeliers, the ceiling was made from rubber and RGB-lights of changing colours were hidden in the ceiling.


Sauna- ja veemaailmas keldrikorrusel valitsevad samuti kontrastid, nii materjalide kui ka värvide osas. Naturaalsele ja maisele puidule ja roostele vastanduvad helesinine epopõrand, leiliruumi kollane klaassein ning kirevamustrilised hiiglasliku seljatoega tugitoolid.

Contrasts dominate on the basement floor as well, in the sauna and water world through the use of materials as well as colours. The natural and earthy wood and rust are in opposition to the light blue epoxy coated floor, the yellow glass wall of the steam room and flamboyant armchairs with gigantic backrests.

Eramu ja koduinterjöör Eramu Viimsis

186 187

2. korrus

1. korrus

keldrikorrus


Eramu ja koduinterjöör Eramu Viimsis

188 189

Magamistubadega teine korrus on helgem, heledam ja pehmem: põrandaid katab tammepuu, seinad on valged ning magamistoas lausa kollased ja pehmeks polsterdatud. Suures ja avaras, omaette terrassiga vannitoas paeluvad värvilise marmorpõranda kõrval pilku fantaasiaküllased peegliraamid. Kunstnik AnneDaniela Rodgers´i loodud, külluslikust ja grotesksest stalinistlikust esteetikast inspireeritud hõbedased raamid sümboliseerivad meretemaatikasse rüütatult maja peremeest ja perenaist.

The first floor, on which there are the bedrooms, is brighter, lighter and softer: the floors are covered with oak and the walls are white, and even yellow and cushioned in one bedroom. In the big and spacious bathroom with its own terrace, fanciful mirror frames catch the eye next to the colourful marble floor. Created by the artist AnneDaniela Rodgers and inspired by the plentiful and grotesque aesthetics of Stalinism, the silver frames symbolize the owners of the house dressed in a maritime theme.


Eramu ja koduinterjöör Eramu Viimsis

190 191

Väikestes lastetubades on iga ruutmeeter oskuslikult ära kasutatud: ühe seina pikkuses on sisseehitatud kapp ja teises seinas voodi kohale paigutatud kärjekujulised riiulid. Kunstikogujast tellija kindel soov oli, et tema kodus oleks miniatuurne kunstigalerii. See soov täitus teise korruse koridoris. Nagu sisustuses nii näeb ka seintel eklektilist ja mitmenäolist valikut Eesti kunstist – igaüks omamoodi raamides, eri stiilis, klassikalisest akvarellimaalist kaasaegse kunstini. Ekspositsiooni sättimisele ei ole lähenetud kammitsetud hea maitsega, vaid külluslikult ja emotsionaalselt.

In the small children’s rooms, every square meter has been skilfully employed: along the length of one wall there is an in-built cupboard and at the other wall honeycomb shaped shelves have been placed over the bed. The art-collecting client’s special wish was to have a miniature art gallery in his home. That wish was granted in the first floor corridor. As well as furnishings, an eclectic and multifaceted selection from Estonian art can be seen on the walls – each piece in its own frame, different styles, from classic water colour painting to modern art. Setting up the exposition was not approached with reserved good taste, but rather with plenitude and emotion.


Eramu ja koduinterjöör Eramu Leppneemes

192 193

Eramu Leppneemes Private residence in Leppneeme Fotod: Oleg Hartšenko

Leppneeme / Viimsi vald / Harjumaa Sisearhitektid: Mari-Liis Süld / Argo Vaikla / Katrin Vaikla Arhitekt: Lembit Tork

Mari-Liis Süld

Argo Vaikla

Katrin Vaikla

Lõpetanud 2004 Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektina

Lõpetanud 1989 Eesti Kunstiakadeemia (tollal ERKI) disainerina

Lõpetanud 1989 Eesti Kunstiakadeemia (tollal ERKI) sisearhitektina

Vaikla Disain / sisearhitekt

Vaikla Disain / juhataja ja disainer

Vaikla Disain / juhtiv sisearhitekt

Valik töid:

Valik ühiselt tehtud töid:

Eramu Leppneemes • Vaba aja keskus Tasku Tartus • Põhja Eesti Regionaalhaigla B-korpus • Stenbocki maja vastuvõttude saal • Kliinik 32 hambaravi • Kohvik Metro Plazas

Eramu Leppneemes • Arhitektuuribüroo Pluss • Vaba aja keskus Tasku Tartus • TÜ Maarjamõisa meditsiinikompleks Tartus • Villa Miidurannas • Reval Hotel Lietuva Vilniuses • Leedu Telekomi bürood ja kontorid • EV Valitsuse hoone (Stenbocki maja)

See kodu ei sündinud üleöö. Krunt Leppneemes seisis tühjana mitu aastat, sest probleemid lükkasid ehituse algust aina edasi. Omanikud ei lasknud sel ajal siiski tühja joosta: nad tutvusid arhitektide käekirjaga ning stiilinäidetega, ruumikujundajate värvivaliku ja töövõtetega ning kui muljed selgeks settisid, võeti vastu otsused, mida polnud enam vaja muuta. Krunt paikneb otse mere ääres ja arhitekt Lembit Tork kasutas asukoha voorused oskuslikult ära. Ebakorrapärase põhiplaaniga maja vaatab näoga mere poole, maapoolne külg, kus asub sissekäik, on suhteliselt suletud, moodustades meretuulte eest varjatud sisehoovi. Kahekorruselise eramu esimesele korrusele planeeriti köök-elutuba ja kabinet ning "lõõgastustsoon" sauna, basseini ning fitness-ruumiga. Teisele korrusele jäävad privaatsemad ruumid: pererahva magamistuba, garderoob, külalistetuba ja kaks vannituba. Sisearhitektide Katrin Vaikla, Argo Vaikla ja Mari-Liis Sülla nägemuses pidi interjöörist kujunema tervik, kus ruumist ruumi kulgejat ei vapustata aina uute vormide ja värvidega. Terviku teenistuses on koloriit: palju valget, sekka musta, taustaks loodustoone, põrandal naturaalne õlitatud tamm ja siin-seal seintel looduslik punakas savivärv. Vaoshoitud tonaalsus ei viita siiski viimse piirini väljatimmitud minimalismile. Interjöörist õhkub pigem soojust ja tabamatut väärikust, koguni elegantsi.

This home was not born overnight. The plot in Leppneeme stood empty for several years as problems continuously pushed back the start of construction. The owners did not, however, allow the time to go to waste: they familiarized themselves with the signature style and samples, the colour palette and work methods of the interior designers and when all was understood, they took decisions that did not need to be later modified. The plot is located right by the sea and architect Lembit Tork made skilful use of the location’s merits. With an irregular main plan the house faces the sea – the land-side of the house, where lies the entrance, is relatively closed forming a courtyard shielded from the sea winds. A kitchen-cum-living room, office and ‘relaxation-zone’ with sauna, pool and fitness room were planned for the ground floor of this two floored building. The more private rooms – the family’s bedrooms, a walk-in wardrobe, a guest room and two bathrooms – are located on the first floor. The interior architects Katrin Vaikla, Argo Vaikla and Mari-Liis Süld envisioned the interior as an indivisible whole where one could move from room to room without being jarred by new shapes and colours. The colour-scheme provides for this wholeness: much white with some black, natural tones as the background, natural oiled oak on the floor and reddish clay here and there on the walls. Just because the scheme makes use of modest tones does not mean it is overly minimalistic. Rather, the interior breathes warmth and an insuppressible dignity, elegance even.


Köök-elutoa valge köögiplokk jääb sisenejast vasakule. Pliit, valamu ja kapid paigutati seina äärde, saarekene, mis annab lisapinda, nende ette. Kõrgete jalgadega mugavad baaritoolid leti ees vihjavad, et siin oodatakse kokkajale seltsi. Elutoa pehmest istenurgast avaneb vaade merele. Külmal ja pimedal ajal võtab pilgupüüdja rolli üle Focuse disainkamin, mis oma leegitseva suuga vaatab istujate poole.

Eramu ja koduinterjöör Eramu Leppneemes

194 195

On entering the home the white kitchen-section of the kitchen-cum-living room is on the left. The cooker, sink and cupboards were positioned against the wall with the space-saving working island standing in front of them. High-legged bar stools in front of the counter hint that the cook expects company. The soft sitting-corner of the living room opens on to a view of the sea. During cold and dark periods attention is demanded instead by the designer fireplace by Focus which, with its mouth of flames, looks towards those who are sitting.


1. korrus

2. korrus

Eramu ja koduinterjöör Eramu Leppneemes

196 197

Kabinet elutoa kõrval mõjub lihtsalt ja asjalikult. Kabineti puitmööbli, samuti teisel korrusel asuva garderoobi sisustuse projekteeris Vaikla Disain ja see valmistati Eestis. Teostus on laitmatu, mis kinnitab Eesti meistrite võrdväärsust ükskõik millise maailmakuulsa tootjaga. Omanike arvestatava kunstikogu eksponeerimise eest hoolitses perenaine, kes leidis taiestele kohad, kus nad ei konkureeri looduslike "meremaalidega", kuid on samal ajal väga hästi vaadeldavad.

The office next to the living room has a no-nonsense matter-of-fact feel to it. The wooden furniture, as well as the furnishings of the first floor walk-in wardrobe, was designed by Vaikla Design and made in Estonia. Its form and finish were flawless, thereby testifying that Estonian masters are equal to any internationally famous producers. The arrangements for the exposition of the owners’ considerable art collection were taken care of by the lady of the house who found places for all the pieces, mindful that they should not compete with the natural ‘composition’ of the sea but should still be easily visible.


Eramu ja koduinterjöör Eramu Leppneemes

198 199

Teisele korrusele viib puidune trepp, mis oleks just kui ühest tükist välja lõigatud – astmete vahesid pole nähagi. Ülakorruselgi voolavad läbi ruumide allkorrust valitsenud mahud ja toonid. Kõik on lihtne ja selge. Käändustega seinakapid on käepidemeteta, nende asemel on puitpindadesse töödeldud sooned. Usterida mõjub tervikuna, lastes puidu faktuuril esile tõusta. Terviku huvides kujundati kõik maja vannitoad ja tualetid (mida on kokku neli) ühes stiilis: hele looduskivi, must mosaiik, valge Duraviti keraamika, siin-seal üksikuid savivärviga kaetud laike. Vaid magamistuppa lubati rohkem värvi sisse – kogu vooditagust seina katab soe pruunikaspunane savikrohv.

A wooden staircase, of which the gaps between the steps are indiscernible – making it seem like it was carved from a single piece of wood – leads to the first floor. The volumes and colours that dominated the ground floor rooms continue upstairs as well. Everything is simple and clear. The cupboard doors are without handles – grooves have been carved into the wood instead. The row of doors is part of this wholeness thus letting the texture of the wood rise to prominence. In the interest of this wholeness, all of the house’s bathrooms and toilets (four in total) were designed to be of one style: light natural stone, black mosaic, white Duravit ceramic, a few splotches covered with clay paint here and there. Only one bedroom was allowed more colour – the entire wall behind the bed is covered in a warm brownish red clay plaster.


Eramu ja koduinterjöör Eramu Leppneemes

200 201

"Lõõgastuskompleksis" valitseb teistsugune meeleolu. Siingi mängib merevaade kujundusega kaasa, näidates oma sõbralikku või kurja nägu basseiniruumi aknast ja koguni saunalavalt. Aga elevust ja liikuvust on siin rohkem. Basseini kohale tõmmatud valges läikivas pinglaes peegelduv vesi viskab ruumi valguskuma, mida võimendavad veelgi erinevad klaasipinnad. Siin saab jätta töö- ja muud mured ukse taha, lõdvestuda ja lõõgastuda. Kodu Leppneemes valmis rahulikus üksmeeles. Kõik osapooled – tellija, projekteerijad, ehitaja – võtsid aega süveneda üksikasjadesse, et kõik detailideni läbi töötada ja kvaliteetselt teostada. Tulemus sai perfektne.

A different mood governs the ‘relaxation complex’. Even here the view of the sea acts a part in the interior decor, showing its friendly or angry face in the window of the pool room as well as from the sweating-bench in the sauna. However, there is more excitement and movement to be found here. The white shiny stretch ceiling which is pulled across the pool and which reflects the glow of light that is emitted from the water is powered by a variety of glass surfaces. Here you can leave your work and other worries behind the door, relax and unwind. This home in Leppneeme was completed in the spirit of one mind. All parties involved – the clients, the designers or the builders – took the time to delve into the details and work them through to their conclusion and thus quality was realised. The result was perfection.


Eesti Sisearhitektide Liidu

TUDENGIPREEMIA 2010 Aet Tera / MA 1 Tudengipreemia antakse parimale Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri ja mööblidisaini osakonna magistrandile õppeedukuse põhjal.


РЕЗЮМЕ


16

Кафе "Supelsaksad" РЕЗЮМЕ

206 207

Николай 32 / Пярну Руть Хуймеринд / Анна Хуймеринд

В прошлом году на просторах интернета и из уст в уста стали передаваться слухи об открывшемся в Пярну новом кафе. Спрашивали: "Вы уже были в "Supelsaksad"?" Советовали: "Обязательно сходите, это фантастика". Сразу примчались на место редакторы семейных, женских журналов и журналов интерьера, чтобы порадовать читателей фотографиями волшебного интерьера и великолепных блюд. Появилось место паломничества.

Все кто листал книги Руть Хуймеринд и виде ее фотоинсталляции, обнаружат, что в кафе царит та же атмосфера. Помещения полны красок – сильных, увлекательных, смелых. Здесь присутствуют "фирменные цвета" Руть: яркий синий и сверкающий розовый, здесь дружно уживаются друг с другом однотонные и разноцветные, светлые и темные материалы и поверхности. Странным образом из такой пестроты создается единое целое – здесь кроется секрет, который знают лишь Анна и Руть. Мебель для кафе Анна и Руть приобрели в центре повторного использования, в антикварных магазинах и в других подобных местах, где иногда можно обнаружить неожиданные сокровища. Прекрасные цветочные обои нашлись в салоне интерьера. Забудем в это раз о стилях и неназванных брендах. Гораздо важнее то, о чем нам говорят Анна и Руть: не спешите, оставьте момент времени для себя, насладитесь чашечкой кофе и почувствуйте радость жизни!

24

"Supelsaksad" – это совместное детище семьи Хуймеринд, в котором каждый из членов семьи выполнял свою роль. Идея пришла в голову дочери Анне, которая вместе с графиком и фотографом Руть, своей мамой, стала и автором интерьера, а мужская половина семьи во главе с отцом Яаком Хуймериндом, архитектором, и зятем Яаном взяла на себя заботу об архитектурной и технической стороне дела. Подходящие помещения нашлись не сразу. Была исключена скука и анонимность где-нибудь среди стекла и бетона. Существовало совершенно иное видение вопроса – надо было найти среду, которая вызывала бы эмоции, служила теплым и дружелюбным домом, а не случайным местом.

Ресторан "Sfäär" Мере пст. 6Е / Таллинн Кристийне Лыук

Нужный дом был найден в пляжном районе, где он стоял среди других деревянных домов уже более полутора веков. Несмотря на почтенный возраст, дом сохранил свое первоначальное лицо и планировку, позволяющую удобно переходить из помещения в помещение. Были там обнаружены и другие ценные вещи. Например, под покрывающим пол толстым "культурным слоем" был обнаружен находящийся в прекрасном состоянии оригинальный досчатый пол.

Прошлой весной на бульваре Мере открыл свои двери ресторан "Sfäär", удивляющий неэстетично просторным, насыщенным светом и стилевой чистотой интерьером. В ресторане-магазине одежды с высокими потолками архитектор интерьера Кристийне Лыук объединила в одно целое классические образцы винтажной мебели, материалы современной эпохи и окрашенные в сверкающий белый цвет стены из плитняка.

Помещения ресторана подверглись в ходе ремонта серьезной трансформации – раньше здесь было казино, интерьер которого определял египетский стиль, львы, золото и мишура, темные стены, завешенные окна и, самое главное, гигантский аквариум в полу. И все же, эклектичный и агрессивный дизайн скрывал в себе достаточный потенциал: высокие потолки, большие выходящие на улицу окна и стены из плитняка, разные поверхности и отдельные входы с улицы и со двора идеально подходили для реализации немного необычной идеи – для объединения магазина одежды и ресторана. На верхнем уровне открылся магазин скндинавской дизайнерской одежды, на нижнем – ресторан с характерным для Северных стран меню. Бывшие помещения казино были очищены от всего лишнего до пустой "коробки", часть стен снесли, а часть перенесли в другое место. Стены из плитняка и потолки с вентиляционными трубами покрашены в белый цвет, полы покрыты лакированным паркетом. Дополняющий их шпон, который соотносился бы со стилем 1960-х годов и не выглядел слишком современным, архитектору интерьера пришлось искать долго. Соответствующим эпохе махагоном покрыли стены туалетных комнат, барную стойку и двери в кухню. О временах казино напоминает лишь желтая стеклянная стена и треугольные латунные обозначения для туалетов. Винтажную мебель искали на складах знакомых торговцев мебелью в Финляндии и Швеции. Классические образцы мебели (Ильмари Тапиоваара, Арне Якобсен, Альвар Аальто) скомбинированы с мебель скандинавских дизайнеров 19501960-х годов. Светильников в просторном интерьере "Sfäär" с высокими потолками и индустриальным духом не слишком много. Над самыцм большим столом ресторанного зала висит Snowball от Луи Пульсен, барную стойку освещают три золотых светильника Альвара Аальто A 330, с которыми гармонируют латунные детали. Задний ресторанный зал оформлен в немного более свободном и богемном ключе, и вдохновение здесь почерпано из кухни, на которую через длинное горизонтальное окно могут заглянуть все желающие. Здесь также доминируют покрашенные белым стены из плитняка, дополняющие позаимствованную из кухни белую кафельную плитку. Над длинными столами висят светильники Альвара Аальто. И хотя здесь много предметов мебели и светильников от классиков дизайна, ни один из предметов интерьера не выделяется и не разбивает целостную среду. Ни одна деталь не является здесь случайной, даже тон текстильного покрытия диванов тот же, что десятилетиями использовался на

креслах Арне Якобсена. Для винных бутылок, книг и всевозможных финтифлюшек в дверных нишах, а также между рестораном и магазином были построены белые прямоугольные легкие полки.

32

Ресторан "F-hoone" Теллискиви 60А / Таллинн Йоко Алендер / Стив Хейнло / Вилле Йехе / Пеэтер Ялакас / Прийт Юурманн / Индрек Унт

Ресторан под названием "F-hoone" является сердцем творческого городка Теллискиви, привлекая на заполненную творческими бюро и предприятиями территорию бывшего электро-механического завода имени Калинина даже тех, кто не пришел бы сюда за старой мебелью или на субботний блошиный рынок. Расположенный на границе Каламая и Пельгулинна ресторан "F-hoone" – это заведение, к деятельности которого привлекаются и жители района. Нынешней весной планируется соорудить вокруг здания модный контейнерный сад, чтобы было место, в котором можно превращать пищевые отходы в компост и где жители Каламая и Пельгулинна смогли бы высаживать семена своих растений. За идеей ресторана "F-hoone" и ее воплощением стоит команда творческих и предприимчивых людей, создавших многие полюбившиеся таллиннцам места: "Elevant", "Von Krahl", "Aed", "NOKU" и "Vanaema Juures". Вместе они создали в индустиальной среде место с особыми флюидами и атмосферой, которое будто существует там уже многие годы, если не десятилетия. Это вызывает доверие и симпатию, достигнутые не только художественными приемами и дизайнерской мебелью. Помещение бывшего заводского здания со своей индустриальной атмосферой, высокими деревянными потолками, массивными стенами из плитняка и разными уровнями само по себе настолько выразительно, что особенного оформ-


ления и декорирования и не требовалось. Его очистили от старого культурного слоя, прежде всего, от гипсокартона, сохранив по возможности различные исторические наслоения. Полы и потолки очистили и покрасили. На деревнном полу переднего и заднего помещения нарисовали карты Каламая и Пельгулинна – между ними проходит железная дорога, разделяющия и объединяющая два района.

РЕЗЮМЕ

208 209

Обстановка и мебель ресторана найдена в магазинах старья и в составе банкротного имущества и, покрашенная в один цвет, проживает свою вторую, третью, а то и четвертую жизнь. Создателям интерьера удалось даже найти несколько полных комплектов столов со стульями, часть которых, например, из почившего ночного клуба "Марат". Особой жемчужиной дизайна является комплект стульев 1920-х годов, которые были созданы для одного из шведских театров. Светильники найдены в магазинах старой мебели и на территории завода. Наиболее эффектной и привлекающей взгляды деталью ресторана "F-hoone" является, вне всякого сомнения, барная стойка протяженностью почти в два зала, покрытая найденными на складе ценных материалов цветными изразцами. Некоторые изразцы особенно яркие – таких красочных печей многие никогда в жизни и не видели. Барная стойка в соответствии с темой выполнена из листовой меди.

40

теперь уже каменное строение, которое прочно стоит на своем месте на берегу реки Пярну, начало понемногу уставать, и его требовалось освежить. От автора проекта реновации, архитектора интерьера Ханнеса Пракса не требовалось тотального сноса, надо было лишь убрать выявленные в прошлой планировке узкие места, а также обставить помещения клуба и ресторана. Здание несколько расширили. Фойе, ресторан и клуб получили дополнительные квадратные метры площади и новые большие окна, пропускающие в помещения больше света и солнца. Расширение здания дало возможность перенести лестницу напротив входа, где теперь раскинулась длинная барная стойка. Справа от бара находится ресторан, в офрмлении которого явно выражен характер обновлений: не хвастливый, а простой, не навязчивый, а дружелюбный и домашний, с прямыми намеками на мир лодок и яхт. Ряды колонн в помещении мысленно делят ресторан на три части, что позволило поиграть с мебелью и создать места как для больших, так и для маленьких компаний. В зале много света и воздуха, в летний сезон он расширяется прямо во двор – тогда отодвигается стеклянная стена и места становится еще больше. Стены и колонны покрывает расположенная диагонально и тонированная в белый цвет деревянная обшивка, как на даче на каком-нибудь острове или среди фьордов. Здесь ни на секунду не забываешь, что это яхтклуб. Столешницы декорированы морскими мотивами: компас, карта портов Эстонии, классы яхт и пр., на потолке детали парусников, не стенах и колоннах – завоеванные кубки и награды. На экономный образ жизни указывают проживающие вторую жизнь диваны, а на уважение к семье – веселый детский уголок.

Реновация Пярнуского яхтклуба Лоотси 6 / Пярну Ханнес Пракс / Ээва Массо / Кадри Тамме

Пярнуский яхтклуб можно считать одним из старейших и достойнейших обществ летней столицы, поскольку он начал свою деятельность более века назад. Первоначальное здание клуба не сохранилось, как и пара следующих деревянных зданий – все они стали жертвами огня. Последнее,

В помещении клуба в другом крыле здания повторяются знакомые по ресторану оформительские приемы и мотивы: деревянная обшивка и столешницы с морской тематикой. Но здесь есть и история яхтклуба. Со стендов смотрят все те, кто в течение многих лет приносил клубу честь и известность, руководил им и развивал его деятельность. Вгляд в потолок заставляет спросить, что же там происходит – потолочные светильники в виде лодок почему-то двигаются. Выясняется, что здесь задействованы флюгер с датчиком на крыше и моторы в лампах, которые вращают светильники по ветру. Ведь настоящему моряку необходимо в любой момент знать, что происходит снаружи и куда дует ветер!

У стены каждый желающий может испытать, что такое крутить штурвал. Симулятор демонстирует на экране все, что необходимо для мореплавания: парусник, ветер, волны, даже курс, которым желают пройти, и моряку остается лишь испытать свои силы. Ханнес Пракс оставил в оформлении и один небольшой фортель. Многие посетившие туалет выходят оттуда удивленные и спрашивают, как можно было допустить такую ошибку. Речь идет об облицовке плитками, выполненной неровно. Возникает ощущение как у сходящего на берег моряка, когда есть проблемы с равновесием, а картина перед глазами затуманена.

48

Помещение разделено на две части. В центре находится прилавок, по краям которого расположилась пара барных стульев, места для сидения находятся по обеим сторонам. Планировка подчеркивает симметрию. Задние стены покрыты большими эффектными фотографиями крон деревьев, на одной еще не распустившиеся почки, другая – уже нежно-зеленая (фотограф Сандер Нарусбек), освещение под рамками фотографий подчеркивает красоту графики. Ритмика и декоративность веток деревьев натолкнула на идею узорной барной стойки и стенной панели. Больше всего пришлось поломать голову над размещением мест для сидения. Небольшая площадь кафе исключала использование типового решения "столики-стулья-диваны у стены". После долгих размышлений было решено расположить места для сидения с двух сторон от прилавка в середине помещения и связать маленький диван и круглый стол в одну группу. У столов также разместили четыре больших стула. Группы объединяет простирающаяся до потолка композиция из металлических цепей в центре, на которую бросают отблески падающий с потолка свет и пламя расположенных рядом этаноловых каминов. Удобство и приватность гарантированы.

Кафе "Coffee Love" Торговый центр "Кристийне" / Таллинн Кюлли Салум / Кетсия Рейсмаа

Открытие нового крыла здания торгового центра "Кристийне" привело туда, помимо магазинов, места, где уставший покупатель может посидеть, отдохнуть и взбодрить себя чашечкой кофе. Одно из таких мест, носящее романтическое название Coffe Love, оформили архитекторы интерьера Кюлли Салум и Кетсия Рейсмаа. Интерьер начали создавать практически с нуля, потому что здание было красивым, и над архитекторами интерьера не довлел интерьер прежних обитателей. С другой стороны, это не означало неограниченной свободы действий. Правила игры диктовали маленькая площадь и расположение с краю торговой улицы. Оформители хотели создать место, которое по настроению явно отличалось бы от высокого светлого атриума. В первую очередь, это отличие подчеркивают цветовые тона: сочный металлический ржаво-коричневый и ярко-синий.

А те, кто хочет оставаться в ритме торгового центра, рассматривать проходящих мимо людей и демонстрировать себя, могут выйти из-за образованного цепями занавеса и сесть за стол на "наружной террасе" с деревянным полом. Прямо как на уличном кафе какого-нибудь города.


56

Бюро ADM Interactive РЕЗЮМЕ

210 211

Ротерманни 8 / Таллинн Томоми Хаяши / Ахти Грюнберг / Керли Валк

Мучные склады в квартале Ротерманна, которые привлекают взгляд своей архитектурой, таят в себе такое же интересное содержание. Мощная и визуально привлекательная окружающая среда вдохновляет, что подтверждается общим желанием перебравшихся туда фирм отдать должное и интерьеру, а вместе с этим и своим работникам, создав для них максимально хорошие условия. Один из новоселов, ИТ-предприятие ADM Interactive, отказался от своего офиса на окраине города, чтобы быыть ближе к партнерам и клиентам, а также освежить имидж своей фирмы. Среди отправных точек, полученных создателями проекта дизайна интерьера архитектором Томоми Хаяши и архитектором интерьера Ахти Грюнбергом, были зелень и растения – традиционные для фирмы оформительские элементы. Развивая эту тему, авторы проекта пришли к убеждению, что человек, который проводит долгий день на ограниченной территории, в офисе за компьютером, должен чувствовать себя комфортно и свободно как на улице. Поэтому оформительский проект получил условное название "Дом и сад". При создании планировки архитекторы интерьера остановились на идее открытого офиса. И все же этот принцип не удалось реализовать полностью, поскольку часть людей по причине характера работы нуждалась в определенной изолированности. "Приватные зоны" расположились у входа рядом с гардеробом и в глубине помещения у внешней стены. Оформителский принцип везде один – работники там сидят в прямом смысле слова за оградой из светлого дерева (и стеклянной стеной).

Прежде чем попасть в открытую часть бюро, необходимо отметить две "теплицы" - два элемента, зонирующих пространство, но не только. За покрытыми зеленой искусственной травой стенами и непрозрачными стеклянными дверьми находятся комнаты для совещаний, одна побольше, другая поменьше (места прорастания идей – так можно их назвать). "Теплицам" ассистируют конструкции с треугольными нишами, в которых размещаются туалетные комнаты и за которыми прячется кухня. В открытой части офиса стоят большие круглые столы на двоих или на троих. Кабели и коммуникации спускаются с потолка по трубам прямо к столу. Рабочие места разделены покрытыми мягким звукопоглощающим материалом ширмами. В интересах приватности на рабочем месте каждого сотрудника установлен персональный светильник, силу света которого можно регулировать в соответствии с необходимостью. Красивые потолочные светильники с текстильными абажурами, изготовленные в Hansanova по эскизам оформителей интерьера, освещают помещение по-домашнему мягким светом и создают непринужденную обстановку, еще более подчеркнутую группами зеленых растений. Взгляд привлекают многие остроумные и игровые решения: расположенные в разных местах столы на толстом подстолье, которые при ближайшем рассмотрении оказываются держателями для кабелей. От своей традиционной роли пришлось отказаться и покрытым сеткой промышленным переносным лампам – они по воле оформителей превратились в офисные светильники. Или ограждения из необработанных досок, которые будто говорят о том, что мир творческих людей никогда не будет сформирован окончательно.

64

Помещения Universal Music Finland OY Меримиехенкату 36 D / Хельсинки Ян Сколимовский

Пути Universal Music Filand и архитектора Яна Сколимовского пересеклись по счастливой случайности. Представители фирмы оказались в таллиннском офисе Elion и обнаружили, что именно такой свободный от рутины игровой подход применим в отношении северной музыкальной фирмы. Тем более, что новый офис планировалось открыть в бывшем помещении печатной фабрики в обретающем все большую популярность городском районе. Уже при входе в помещение фотообои с изображением Леди Гага на дверцах шкафа говорят о том, с какой фирмой мы имеем дело. Прихожая и приемная превращены в настоящий hall of fame – стены увешаны обрамленными платиновыми и золотыми дисками, а также другими получавшими призы и продававшимися большими тиражами звуконосителями. Цель Яна Сколимовского заключалась в максимальном сохранении фабричной атмосферы и в ее наполнении современным, немного богемным, но шикарным содержанием. Помещение с высокими потолками, большими окнами, массивными балками и деревянным потолком представляло собой хорошую базу для дальнейших работ. Некоторые из стен снесли, но образующий уровень второго этажа балкон оставили на месте. Функционально помещение разделено на две символические части: Внизу представительский этаж с помещениями для совещаний, кухней и фойе, верхний этаж отведен для работников. Заказчик высказал твердое пожелание не использовать укрепившуюся в организации работы фирмы за многие годы кабинетную систему, разместив большинство работников в одном открытом помещении.

Что касается комнат для совещаний, которые используются также для воспроизведения музыки и для прослушивания демонстрационных записей, крайне важно было добиться хорошей акустики и звукоизоляции. Поэтому каждая деталь и все материалы выбирались здесь особенно тщательно: на потолке акустические шерстяные панели, на задней стене созданные Теппо Азикайненом поглощающие звук панели с войлочным покрытием, на полу ковровое покрытие, на стенах шершавые необработанные доски, на креслах войлочный каркас, за стеклянной дверью штора. Поскольку речь идет о финском представительстве международной фирмы, появилось желание подчеркнуть свойственную северной стране специфику. В оформлении использовано много дизайнерских идей и продукции из Швеции, Финляндии и Эстонии. Поскольку на архитектора интерьера была возложена и обязанность по организации поставок (мебель, светильники и, частично, даже строительные материалы), проще и дешевле это было сделать через Эстонию. Светильники из тарелок Paiste, мебель по спецзаказу и рабочие места изготовлены в Эстонии, дизайнерские стулья Ирьо Куккапуро из старого офиса были отреставрированы в творческом городке Теллискиви в Таллинне. Связь с Эстонией ощущается уже при взгляде с улицы в окно – взгляд привлекают большие скульптуральные люстры, каждая из которых собрана из двадцати тарелок Paiste – производителя ударных инструментов, имеющего эстонские корни. Но этим симбиоз светильников и музыки не заканчивается: в кухне и в открытом офисном помещении висят лампы из виниловых дисков "Мелодия" (Kristjan Indus, Tisain), а напольный светильник Тома Дикстона в большом зале для совещаний переплетается с темой музыкальных инструментов – стойка и крепления светильника напоминают штатив для барабана. Реверанс музыкальной теме есть также в столах фойе и комнаты для совещаний, графика на которых почерпана непосредственно из истории музыки, например, по ней можно проследить развитие звуковых носителей от фонографа до МР3. Соавторами графики на столах и на стеклянных стенах являются Мартин и Марье Ээльма из Tuumik Stuudio.


72

Здание центра Сымеру РЕЗЮМЕ

212 213

Кооли 2 / поселок Сымеру / Ляэне-Вирумаа Маргит Аргус / Кристийна Арусоо / Карли Луйк / Ральф Лыоке / Маарья Каськ

тектурное решение здания позволяет использовать разные прикладные стратегии: Все группы помещений могут функционировать вокруг центрального входа и, в то же время, они при необходимости закрываются и работают независимо друг от друга. В доме можно свободно передвигаться через находящиеся на одном уровне и соединенные между собой помещения. Отдельные оазисы в архитектурном построении здания образуют имеющие разный характер внутренние дворики: из библиотеки можно попасть в богемный вишневый сад с зеленой травой и гамаками, из фойе и зала дверь ведет в обшитый вагонкой клубный двор, куда выходит и топяшийся изнутри камин, а в волостном крыле расположена представительская площадь с углубленным фонтаном.

Премия Эстонского культурного капитала в области архитектуры за 2010 год была присвоена зданию центра Сымеру – с виду небольшому дому, который таит в себе много важных для жителей волости учреждений и функций: здесь есть библиотека с детским и музыкальным уголком, зал на 190 мест, помещения для кружков по интересам, дневной центр для пожилых, а также зал заседаний волостного собрания. Здание, стоящее среди сенокосных полей у главного пешего пути волости, являет собой объемный знак, вокруг которого в будущем мог бы начать расти новый поселковый центр.

Созданный Маргит Аргус проект архитектуры интерьера может характеризоваться такими понятиями как органическая связь с внешним пространством, много света и воздуха, природные материалы и тона, сркытое освещение, уют и тепло. Знакомую по фасаду тему деревянных реек в интерьере продолжают свисающие с потолка 400 деревянных моточков, между которыми спрятаны светильники. В потолке, построенном на разных уровнях и под разными углами, под влиянием проникающего из-за двери ветра возникает слегка волнующийся ландшафт. Полы в фойе, галереях и коридорах покрыты каменной крошкой с эпоксидной смолой, переливающейся на солнце.

Проект архитекторов "Salto" Ральфа Лыоке, Маарьи Каськ, Карли Луйка и Кристийны Арусоо "Kõrreline" выиграл в 2004 году конкурс архитектурного проекта здания центра Сымеру, и в реальность этот проект воплотился почти полностью. Очень важную роль как в процессе проектирования, так и в строительстве сыграла продуманная и целенаправленная деятельность волостного старейшины Сымеру Пеэпа Васильева, а также большое желание и воля реализовать проект волостного и культурного центра именно в таком виде.

Натуральность в материалах и в красках характеризует интерьер всего дома. Стены коридора теплого темнокоричневого тона, в зале и библиотеке доминирует тон зеленого мха. Мебель библиотеки изготовлена по спецзаказу и покрыта дубовым шпоном. Ощущение домашнего уюта придает ковер вместе с зелеными шторами, стульями с войлочным покрытием и комнатными растениями. Перед высокими, от пола до потолка, окнами устроены уголки с винтажными креслами и круглыми столиками, где можно побеседовать или почитать.

Дом среди полей совершенно не доминирует над природой, невысокий, разделенный и облицованный цветными деревянными рейками, он сливается с окружающей средой. В качестве внешней отделки выступают тонированные бетонные панели, к которым крепятся узкие вертикальные деревянные брусья разного тона.

В большом зале на 190 мест можно проводить приемы, концерты или киносеансы. После консультаций с grand old lady в вопросах акустики Линдой Мадалик в зале было применено несколько важных с точки зрения акустики приемов: массивные шторы, перфорированная раздвижная стена, покрытые войлоком стулья, а также висящие на разной высоте игривые потолочные панели, обитые акустическим войлоком. На полу постелен представительский паркет елочкой из закопченого дуба.

Планировка такого многофункционального здания тщательно продумывалась заказчиками вместе с архитекторами – результатом стало открытое здание с цельным впечатлением, в котором можно переходить через стеклянные галереи и внутренние дворики из одного места в другое. Архи-

Зал заседаний волостного совета отделен от большого зала звуконепроницаемыми раздвижными стенами: если

потребуется, стены можно убрать, создав большое единое пространство. Во всех кабинетах видна игра с цветовыми акцентами: Фоном для выполненной по спецзаказу мебели служат сочетающиеся между собой по тону ковер и штора, в каждом кабинете – своего цвета.

82

Кино на крыше Виру Кескус / Виру Вяльяк 4/6 / Таллинн Лорейда Хейн / Герт Сарв

Оформление террасы на крыше парковочного дома торгового центра "Виру" в зал кинотеатра является достаточно серьезным вызовом и интересной работой для любого архитектора. Увлеченные киноискусством архитекторы Герт Сарв и Лорейда Хейн были также удивлены, услышав об идее руководителя Кино на крыше Айвара Лаане открыть первый в Эстонии стационарный кинотеатр под открытым небом. Если искать примеры для Кино на крыше, то стоит обратить внимание на Австралию, особенно на Мельбурн, но они есть и в городах Европы, хотя работа большинства из них носит временный характер. Приют кинотеатру под открытым небом предоставила имеющая большой потенциал в плане городского пространства но долго стоявшая без дела терраса на крыше торгового центра "Виру". Место в центре города, удобный доступ, простор и атмосфера сити сделали возвышающуюся среди домов террасу идеальной для Кино на крыше. Герт Сарв и Лорейда Хейн поставили своей целью привнести в лаконичную бетонную среду настроение дикой природы, парка и городских джунглей. Пол "зала" покрыли напоминающим траву светло-зеленым ковром, в деревянные ящики на колесах посадили ивы, злаковые растения и туи.

Архитекторы стремились к тому, чтобы сохранить максимально простое общее впечатление, потому что когда над головой звездное небо, вокруг кричат чайки, а настоящий 35-миллиметровый кинопроектор показывает на огромном экране редкий фрик-фильм, любое излишество в оформлении – это уже чересчур. В дневное время, когда надувной экран сдут, на крыше с лежаками и со столиками кафе ничто не говорит о том, что вечером здесь показывают кино. Именно поэтому вместо классических кресел для кинотеатра были выбраны лежаки. Ткань на лежаках разного тона, а через каждые три-четыре лежака на них напечатано имя какого-нибудь известного кинорежиссера. В южной части террасы под навесом со стеклянной крышей разместилось обслуживание кафе и трейлер с кинопроектором. Рядом устроена зона с креслами-мешками и уютными подсвеченными столиками. Практика показала, что это место с удобными креслами-мешками, которое находится в наибольшем удалении от экрана и немного приподнято, самое популярное среди посетителей Кино на крыше. Днем здесь можно поесть и в отдельном кафе-ресторане со столиками под большими зонтами. Одним из наиболее важных критериев при оформлении Кино на крыше была возможность быстрого и удобного переноса всей среды – все предметы и детали должны были быть удобно складируемыми и мобильными. Исходя из этого, использовалось как можно больше стандартных и повторно используемых материалов, например, стенные и потолочные модули из жестяного профиля и деревянные панели стандартных размеров, легкая мебель – мобильная и выполненная из пластика. Решение освещения здесь экологичное и беспроводное – столы и проходы освещаются светильниками на солнечных батареях. Бар с прилавком из жестяного профиля по своей форме вписывается в грубую и холодную архитектуру центра "Виру". В качестве визуального акцента выступает сделанный из пустых пивных бутылок объемный стенной элемент. В ходе оформления возникали и другие остроумные решения, например, над барной стойкой висят "абажуры" из ящиков для посадки растений. Этим летом (а новый сезон кинотеатра под открытым небом планируется открыть уже в мае) будут добавлены "ложи" под навесами, а также планируется провести некоторые дизанерские изменения, чтобы просмотр фильмов на открытом воздухе проходит в еще более приятной обстановке.


90

Зал для клиентов SEB Pank РЕЗЮМЕ

214 215

Торговый центр "Кристийне" / Таллинн Ээро Юргенсон / Рене Сафин / Андрес Йомп

Обновленная контора банка SEB в торговом центре "Кристийне" - это не просто пункт обслуживания, который после косметического ремонта предлагает клиентам больше удобства. Роль этой конторы значительно шире: речь идет о первом опыте новой дизайнерской концепции SEB, о пилотном проекте, который призван выяснить, как эта концепция работает. Предыстория началась год назад, когда SEB приступил к поискам партнера, который создал бы дизайнерское решение для новой системы обслуживания клиентов. Прежняя среда, существовавшая уже десять лет, устарела, требования возросли и изменились, и SEB не хотел отставать от хода времени.

Десятки рекламных плакатов успешно заменяет расположенная по оси помещения брендовая стена банка, с большого экрана которой до клиента доходит вся необходимая информация.

размеров были использованы одинаковые цветовые тона и материалы, но размещение обуви, детали обстановки, освещение и спецэффекты создавались с учетом особенностей и размеров каждой конкретной торговой площади.

Фокусная точка стала основой для следующих шагов. В отличие от типовых решений, когда стойка обслуживания находится перед главным входом и входящий видит спины сидящих перед стойкой клиентов, стойки и боксы расположили справа и слева. В центре оказалась зона ожидания, сидячие места которой ниже высоты глаз – такое решение позволяет входящему сосредоточиться на информации, которую он видит на брендовой стене.

Чтобы обувная мекка не потерялась в пестрой суете торгового центра, оформление магазина начали с фасада. Входной портал хоть и по-минималистски прост, но, благодаря фирменному цвету ABC King – фуксии – и расположенных под углом боковин он виден покупателям уже с другого конца длинного коридора.

Одной из целей было отражение идентичности SEB в течение целых суток, иными словами, требовалось решение, которое привлекало бы взгляд проходящих мимо к бренду и тогда, когда контора закрыта. Типовое решение, каким является ярко освещенная витрина, этой функции не выполняет, но с такой задачей хорошо справляется освещенная фокусная точка в глубине полутемного помещения. Пилотному проекту предшествовала масштабная предварительная работа, отразившая все аспекты дизайна, что позволит собирать следующие конторы как конструктор "лего". Первая ласточка – контора в торговом центре "Кристийне" покажет, как работает концепция.

96

В ходе работы архитекторы интерьера заметили наполняющий банковские конторы визуальный шум: бесконечные плакаты, рекламы и кампании вызывают у клиента растерянность и замешательство. Отсюда возникает вопрос о фокусной точке, освобождающей помещение от всего лишнего.

Настроение в помещении создают выдержанные классические материалы – покрывающий пол паркет елочкой из ПВХ с имитацией ценных пород древесины, а также темно-серые стены. Что касается мебели и деталей обстановки, то здесь использованы честные и достойные материалы, например, натуральное дерево. Но магазин все же не выглядит холодно солидным и стерильным бутиком – много продуманных веселых деталей придают ему дружелюбный и уютный вид. Перед тем как разработать дизайн полок и оснований для обуви, был тщательно продуман вопрос о том, как лучше всего эту обувь экспонировать. В связи с тем обстоятельством, что 80% обуви темного или черного цвета, было решено создать для нее светлый фон, а общий фон сделать спокойно темным. Свободно стоящие в помещении основания для обуви и фокусные стены торговых брендов выполнены из обработанного светлой морилкой дерева.

В самом большом и имеющем самую сложную планировку магазине в центре "Кристийне" сильным акцентом служит царящий в центре мир сумок, над которым красуется импозантная по размеру и виду люстра. Светильник состоит из гигантских стеклянных пузырей, внутри которых находится освещенный LED-лампой розовый стилетто. Аналогичная напольная лампа освещает человека, сидящего в кресле у примерочной кабины.

104

Магазин Mulberry – Оksana Tandit Суур-Карья 2 / Таллинн Эло Пярлиоя / Тийна Тальви

К конкурсу были приглашены пять архитектурных бюро, из которых выбрали ARS Projekt, так как его подход больше всего совпадал с философией банка. Из ценностей, которые ARS Projekt выделил в своей концепции, в новой дизайнерской среде было особенно подчеркнуто стремление банка быть дружелюбным и заслуживающим доверия партнером, который ценит устойчивые решения и избегает бессмысленного риска. В дизайне это выразилось в том, что решения являются не расточительными, а оптимальными и дружественными по форме (например, в оформлении мебели не использовались неудобные острые углы).

Исходной идеей стало создание магазина, который был бы обращен к среднему покупателю обуви, ценящему качество, но не по цене туфель индивидуального пошива.

Освещение и привлекающие внимание специальные решения спроектированы и оформлены для каждого магазина отдельно. Торцевая стена имеющего удлиненную форму магазина в Пярну покрыта кинетическим зеркалами, привлекающими в заднюю часть магазина. В центре помещения висят игривые люстры из рожков для обуви.

Магазины ABC King Кристийне кескус / Эндла 45 / Таллинн Тарту Каубамая / Рийа 1 / Тарту Порт Артур 2 / Лай 11 / Пярну

Объединяющим магазины оформительским звеном выступают сотовидные емкости-примерочные тумбы, будто ползущие по помещению. Эти сотовидные тумбы бронзового цвета переходят в высокий кассовый прилавок, внутри которого также находится и стеллаж со средствами для ухода за обувью. В каждом магазине есть детский уголок, в котором предусмотрен специальный примерочный островок – ребенка можно удобно поднять на ступеньки, чтобы примерить обувь.

Янно Рооз, Андрес Лаби

Задача Янно Рооза и Андреса Лаби (Ruumilabor) заключалась в создании единой концепции оформления для трех магазинов ABC King в разных торговых центрах Эстонии в Пярну, Таллинне и Тарту. В помещениях разной конфигурации и

В эстонских обувных магазинах это еще редкое явление, но в магазинах ABC King уже есть примерочные кабины. В магазине торгового центра "Кристийне" можно подождать примеряющего костюм и туфли в удобном кресле с высокой спинкой, с одной стороны которого есть большое ухо – оно погашает шум магазина.

В старом Таллинне, недалеко от ратуши, есть витрина, заставляющая остановиться каждого интересующегося модой прохожего. Красивые костюмы и сумки веселых расцветок говорят об элегантности и качестве, подавая сигнал о том, что в этом магазине ждут всех тех, чей образ жизни неразрывно связан с эксклюзивной одеждой и ценными аквессуарами. Витрина бутика рассказывает о двух брендах: Oksana Tandit и Mulberry. Таким образом, здесь встречаются эстонская мода и сумки, обувь и аксессуары известной английской фирмы. Фон для эксклюзивных товаров создали оформители интерьеров Эло Пярлиоя и Тийна Тальви. Главной их заботой стало удаление гипсовых плит, которыми прежние владельцы покрыли все поверхности. В ходе удаления плит


выяснилось, что под ними все же сохранилась частичка истории. Арки, ниши и даже одна несущая балка привнесли в помещение дух старого города, но не стали доминантными, позволив подойти к интерьеру в современном ключе.

РЕЗЮМЕ

216 217

Помещение глубокое и узкое, однако ощущения нехватки места здесь не возникает. При разделении магазина на зоны были умело использованы арки и колонна. Входящего сразу же окружают образцы товара, выставленные по обеим сторонам вдоль стен, для баланса посреди помещения возле колонны стоит комод с аксессуарами. Прилавок находится за колонной, чтобы посетитель не должен был рассматривать товар под пристальным взором продавца. В этой части магазина находится и примерочная кабина. Особенность магазина в том, что он работает и как ателье. Клиента, который желает получить что-то особенное, обслуживает лично Оксана Тандит в своем маленьком кабинете в глубине магазина. Но важнее всего все же товар, который не должны задавить архитектурные детали или сложные декораторские приемы. Для модного творчества создано ясное и простое обрамление: подчеркнуто прямые линии, световой цоколь между стенами и полом, а также строгая прямоугольная мебель. И сверкающие белые стены, потолок, пол. В кабинете Оксаны Тандит колорит меняется. Более интимную ноту создают здесь обои ручной работы мягкого серого цвета с классическим узором. Взляд привлекают детали, добавляющие эксклюзивности и ощущения бутика. Например, обитые кожей ящики комода. И ковка, вопрос об использовании которой решался долго. Сомнения были развеяны мастерами фирмы "Sepapoisid", изготовивших тонкие штанги, кронштейны для зеркал, подставки для торсо и вешалки. Все это совпало и с концепцией Mulberry, где ценится ручная работа. Более пряным интерьер делает эффектная люстра культовой фирмы "Moooi" над прилавком, а также массивное кожаное кресло в углу под окном. Настоящий "Chesterfield" будто говорит: вы находитесь в современности, но не забывайте о классике.

112

Магазин Etno.ee Тарту мнт. 6 / Таллинн Лорейда Хейн

После того как было снесено здание Эстонской художественной академии, будто от зимней спячки очнулся маленький продлевающий Тартуское шоссе тупичок, а вместе с ним и замечательный красочный магазин, который называется "Etno.ee". Как видно уже из названия, магазин "Etno.ee" предлагает творческие произведения эстонских авторов, выполненные с элементами этнографии, но в современном и практическом ключе. Магазин действовал виртуально уже достаточно долгое время, но поскольку людям нравится видеть воочию и щупать руками то, что они покупают, возникло решение открыть и реальный магазин в реальном помещении. Помещения, в которых до магазина "Etno.ee" располагались аптека и магазин меховых изделий, приобрел благодаря архитектору интерьера Лорейде Хейн совершенно новый вид. Как это часто случается, ограниченный бюджет и ресурс времени заставили проявить находчивость. Цель оформления интерьера заключалась в том, чтобы смягчить сделанный прежними обитателями евроремонт, спрятав как можно больше его признаков. Часть стен снесли, остальные покрасили или покрыли необработанными досками, выбеленными по-скандинавски. Прежде всего, чтобы создать лаконичный и ахроматичный фон для ярких и своеобразных предметов, наполняющих магазин. Важным аргументом в пользу белых стен было и то, что еще не было точно известно, какой товар и в каких количествах будет экспонироваться – стены выглядят эффектно как пустыми, так и под товаром. При оформлении построенного от начала до конца своими руками интерьера большую роль сыграл случай. Когда был снят для перекрашивания невзрачный кусок подвесного потолка, под слоем штукатурки был обнаружен ори-

гинальный деревянный потолок. Очищенный потолок был в большой части покрыт узором от штукатурной решетки, что абсолютно совпадало с эстетикой магазина. Потолок дополняют перекликающиеся с элементами национального орнамента восьмиконечные светильники – идея и воплощение хозяина магазина Кристьяна Саара. Поскольку основной группой изделий "Etno" являются предметы домашнего интерьера, для экспонирования товара не требовалось искать традиционных штанг, вешалок и витрин. Вместо этого была отобрана функциональная античная мебель, позволившая показать предметы в свойственной им среде: например, текстиль для спальни и подушки расположились на роскошной кровати с балдахином. Найденная на складе античных товаров старая мебель тоже продается, по причине чего обстановка в магазине постоянно меняется. Мебель специально выбиралась из разных эпох и мест. Так, чашки, подставки и полотенца хранятся с голландском кухонном шкафу 1736 года, который десятки лет пролежал вместе с затонувшим судном на морском дне. Приятную эклектику создают усадебная и крестьянская мебель, которая при расположении вперемешку вносит в национальную тематику игровой пространственно-временной уровень. Помимо мебели, товар выставлен в старых чемоданах, люльках, на манекенах и даже в норвежской печи. Органично вплетаются в сплав товара и интерьера и обои от Printstone с узорами национальных костюмов.

120

Выставка "Эстонский писатель в карикатуре" Каарел Вахтрамяэ / Лийна Якобсон / Март Ланкотс / Янно Сиймар

Передвижная выставка "Эстонский писатель в карикатуре" представляет собой общую инициативу музеев писателей по случаю года писателей, и ее цель в том, чтобы писатели оказались в городской среде, среди людей. Во все времена на писателей рисовали веселые карикатуры, подчеркивающие их человеческие стороны: писатель, но все же человек! Задача состояла в создании из карикатур художников передвижной выставки в погодоустойчивой, мобильной и привлекательной форме. Исходя из веселой и свободной от рутины темы Velvet выполнил экспозиционные площади в виде гиганских перьевых ручек, сочетающих в себе традиции и инновации. Карикатуры и текст нанесли на не боящиеся вандалов, ветров и дождей деревянные панели, для установки которых не надо было делать ничего прочего, кроме как сильно и глубоко вставить их в землю. Поскольку выставка переезжает из парка в парк и из сада в сад, в цветовых решениях использовались яркие и выделяющиеся в природной среде тона, чтобы экспозиция была видна издалека и среди летней зелени. Хаотически воткнутые в траву перья создали в парках приятный разноцветный искусственный ландшафт, который привлек людей зайти на траву, рассмотреть карикатуры и почитать книгу. Название выставки оформил дизайнер Каарел Вахтрамяэ, сделав это традиционным письмом пером, чтобы провести связь с тематикой выставки – большинство карикатуристов рисовали в свое время пером. Выставка получила в 2010 году бронзовую награду ADC*Estonia в категории дизайна среды.


124

Студия TV 3 РЕЗЮМЕ

218 219

Петербури мнт. 81 / Таллинн Ян Грапс, Кен Кристьян Руут

Новое оформление студии TV 3 стало для архитекторов интерьера Яна Грапса и Кена Кристьяна Руута серьезным вызовом, потому что этот проект заставил их окунуться с головой в глубины телевизионного мира, с которым они до сих пор не соприкасались. Кроме того, срок был таким коротким, что пришлось работать в спринтерском темпе. Исходная задача раскрыла ожидания заказчика. Целью было создание среды, которая производила бы модное и современное впечатление, позволяя представлять информацию динамично, в хорошем темпе и увлекательно. В качестве новшества было высказано пожелание отказаться от традиционных дикторских мест за столом, вместо этого была заказана стойка, позволяющая свободно двигаться, ходить перед ней и за ней. Чтобы поддерживать в студии темп и движение, для интервью и бесед решили предусмотреть уголок с мягкой мебелью, куда диктор может переместиться под зорким глазом камеры. Серьезным испытанием для архитекторов интерьера стала необходимость оринтироваться в большом количестве технических правил, без которых невозможно создать качественную телевизионную картинку. Например, надо было избегать чистого белого цвета, особенно на стойке, но и на других поверхностях, где в нем отражались бы лица выступающих. Под запретом оказались также статические и глянцевые материалы, которые отбрасывают блики в самые неожиданные места. Строгие требования были предъявлены и к освещению, потому что даже невидимое для глаза колебание света создает проблемы. Дизайн стойки подчеркивает динамичность и стремительность, напоминая своей обтекаемой формой роскошный прошедший процедуру тюнинга автомобиль. Общая картина

светлая, лишь темный пол дает силу и контраст. Чтобы возникло единое целое, в нижней части стойки появилась указывающая на цвет логотипа канала красная линия. На заднем плане концепцию поддерживают передающие опорную информацию мониторы, которые расположены в виде фоновых окон, выполняя также декоративную функцию. В студии использованы LED-светильники, позволяющие играть со светом убирать общий тон, начиная и завершая передачу в полутьме. В ходе тестирования выяснилось, как работает дизайн, есть ли логика в путях движения и учтены ли все технологические нюансы. После этого было доработано освещение, добавлены некоторые детали, а кое-что пришлось убрать. Окончательный вид приобрела и компьютерная проекция для прогноза погоды. Теперь свою оценку новой студии могут дать и зрители.

130

Выставка "Imeasjadest Eesti asjani" (от удивительных вещей до музейных собраний Эстонии) Начало музейной традиции в Эстонии Янно Рооз / Андрес Лаби

В здании Большой гильдии Эстонского исторического музея летом 2009 года прошла юбилейная выставка "Imeasjadest Eesti asjani. Начало музейной традиции в Эстонии", оформление которой стало для Янно Рооза и Андреса Лаби (Ruumilabor) вызовом во многих смыслах. С одной стороны, в их распоряжении было большое количество неизвестных и раритетных предметов, а также претенциозное помещение, с другой стороны – ограниченные ресурсы. Помещение с величественными готическими сводами было само по себе уже настолько красноречивым и сильным по

характеру, что экспозиция по мнению архитекторов интерьера не могла конкурировать с окружающей атмосферой. К тому же, предметы первых коллекций исторического музей, те самые "удивительные вещи", представляли собой настолько эклектичное и пестрое собрание, что спокойный и нейтральный фон был просто необходим. Ведь века назад бессистемно собирали все, о чем раньше никто не слышал – начиная с мумии крокодила и кошачьего саркофага до куска дерева от кровати Петра I. Чтобы подчеркнуть и лучше показать экспонируемые предметы, в центре зала было построено помещение в помещении, а стены остались нетронутыми. Помещение было разделено на белые "транспортные ящики", для создания которых вдохновение почерпнули в собрании заложившего основу Провинциального музея аптекаря Йоханна Бурхарда, которое состояло из привезенных из путешествий интересных и невиданных доселе вещей: стены, где сгруппированы экспонаты, очень похожи на транспортные ящики вернувшегося из путешествия графа или барона, еще полностью не распакованные, набитые редкими предметами. На назначение ящиков указывают напечатанные на белой ткани специальные обозначения. Воздушная и просвечивающая ткань создает и ассоциацию с находящимися в усадьбах и старых домах предметами мебели, покрытыми тканью. Товарные ящики с открытыми боковинами помогают сгруппировать и разделить экспонаты разного назначения, и на белом фоне предметы хорошо видны. Поскольку стены остались нетронутыми, таблички с информационными текстами при помощи петель прикрепили к краям ящиков. Для экспонирования предметов использовались классические стеклянные витрины с алюминиевым профилем, а также старые столы и шкафы из запасников музея.

136

Музей Кихну Малле Юргенсон / Теа Таммелаан / Криста Лепланд Яак Хуймеринд / Индрек Лаос

Музей Кихну прошел курс обновления. Дом, который обновлялся три года, вновь октрыл свои двери и впустил гостей. Здание, в которое архитекторам Яаку Хуймеринду и Индреку Лаосу надо было вдохнуть новую жизнь, находилось в достаточно плачевном состоянии. Музеем его можно было назвать лишь условно, поскольку малая экспозиционная площадь не позволяла выставить многие из музейных сокровищ. В проекте архитекторы сохранили характерные для деревянного дома объемы и пропорции. Дополнительное пространство дали чердак и более целесообразная планировка прежних площадей. Речь шла о свего рода уникальном строении, потому что здание школы, построенное здесь век назад, было возведено из бревен разобранной мызы, возраст которой насчитывал несколько сотен лет. Эти бревна и сейчас были в хорошем состоянии, поэтому годились для стен обновляемого дома. Архитекторы интерьера Малле Юргенсон, Теа Таммелаан и Криста Лепланд подключились к проекту уже на начальной стадии, чтобы наряду с оформлением заняться и содержательным построением экспозиции. Музей всегда говорит об истории, а как он это делает, зависит от видения и сотрудничества музейных специалистов, кураторов и оформителей. История Кихну протекает сквозь человека, через кихнуских мужчину и женщину, их жизнь, работу и обычаи, многие из которых сохранились до сих пор. Планировка определила направления движения и проходы, которые ведут посетителей из зала в зал и от темы к теме.


Все начинается с детства, цветов и стебельков, с которыми играли, с работы, которой обучали с малых лет, с первой азбуки, со школы. Потом идет история о ситце – материале, который кихнуские моряки с давних времен везли своим женщинам из царской России, чтобы те шили юбки, рубашки и головные уборы. Подобные узоры в почете на Кихну и сейчас.

РЕЗЮМЕ

220 221

Двигаясь дальше, посетители встречаются с людьми, которые в разные времена оставили на острове глубокий след. Об этих школьных учителях, мастерах, активистах церковной и общественной жизни напоминают документы и фотографии на стенах, а также предметы в витринах. В продолжение и поддержку тем в залах установлены экраны, на которых демонстрируются фрагменты из кинохроники разных времен. В мужском зале оформители сделали белый пол. Будто это снежная гряда, где кихнуские мужчины охотились на тюленей. В виде маленького аттракциона оформители разместили в центре комнаты стеклянную поверхность, под которой виден подводный мир. Рассказ о кихнуском мужчине – это история о море, и наоборот. В углу сидит лесной капитан Йыннь (вернее, его восковая фигура) – мужчина, который стал легендой уже при жизни. О нем и о его погибшем во время шторма судне напоминает уникальный экспонат – часы Rock City, попавшие в музей очень сложным путем. Мир кихнуских мужчин был в море, женщин – на земле. И в женском зале визуальный материал представлен в виде фотографий и надписей на стенах и образцов в витринах. Кроме того, кинофрагменты занятий, свадебных обычаев. Отдельный уголок посвящен великолепному рукоделию кихнуских женщин. Внимания заслуживает то, что здесь не только воспоминания об истории, следы которой постепенно стирает время – кихнуская женщина и сегодня берет в руки спицы и вяжет так же быстро, как и раньше, ткет на станке свои юбки, одеяла и коврики, собирает приданое и празднует свадьбу три дня. В музее Кихну есть еще один уникальный зал – картинная галерея. Достаточно невероятно, чтобы главным увлечением суровых моряков в часы досуга была игра на скрипке или живопись. Но так и было. Когда шторм не давал идти в море, доставались краски и рисовалась картина на крышке своего моряцкого сундука. Или на холсте. Некоторые, например, Яан Оад, получил как художник-наивист международное признание и удостоился монографии.

И в заключение посетитель музея попадает в наше время, где сегодняшние художники и фотографы представляют свои творения. Это еще одна причина зайти в музей.

146

Музей кукол NUKU Нунне 8 / Таллинн Лийз Линдвере / Райли Палинг / Маргит Аргус

В последнее десятилетие дети в Эстонии получили для себя несколько музеев. Начало было положено в Тарту, где единым коллективом действуют музей игрушек и дом кино- и театральных кукол. Хотя идея о создании музея кукол витала и в таллиннском воздухе. Причин для этого было предостаточно – ведь Эстонский кукольный и молодежный театр находится именно здесь. Кроме того, появилась возможность финансирования проекта за счет фондов Европейского Союза. Это дало уверенность в том, что идея должна быть реализована. Вряд ли архитекторы интерьера Лийз Линдвере, Райли Палинг и Маргит Аргус представляли, начиная работу, что сложный, но интересный оформительский проект вовлечет их в эту работу на целых три с половиной года. Для начала потребовалось реставрировать для музея здание на улице Нунне и соединить его при помощи проходящего под внутренним двором туннеля со зданием кукольного и молодежного театра на улице Лай. При внутреннем оформлении восстановленного здания соблюдался принцип сохранения свойственного для старого строения влияния объема. Добавленные элементы являются воздушными, закрепленными в основном при помощи тонких тросов. Что было возможно, то отреставрировали, поврежденные фрагменты росписи на стенах восстановили, разрушенные детали пола заменили копиями.

Музей кукол в Таллинне несколько отличается от своего тартуского сородича. Речь идет о комплексе, который, помимо музея, также объединяет в себе под общим названием Эстонский кукольный и молодежный театр и эстонское представительство всемирного объединения кукольных театров UNIMA. То что музей имеет непосредственное отношение к театру, посетитель замечает на каждом шагу, поскольку через всю экспозицию проходят знакомые по постановкам темы и атрибутика. Кроме того, здесь вербально и визуально представлена история кукольного театра. Учредителю театра Фердинанду Вейке посвящен целый зал, полный связанных с творческим путем старого мастера кукол, предметов и документов. Но посетители могут найти здесь и многое другое. В зале кукол мира можно увидеть управляемых по-разному кукол, в полутемном сводчатом подвале , в кукольном "мире ужасов", на вас смотрят мрачные герои "ужастиков" и зловещие маски. Совсем в другую веселую атмосферу посетитель попадает в находящемся под сценой туннеле Звездной Арки, покрытой цветными кнопками. При нажатии на кнопки начинают звучать голоса некоторых работавших в театре актеров, постановщиков или художников, их мысли или песни. Там же находится большой экран, на котором демонстрируются видеофрагменты постановок и интервью. Наибольшее оживление вызывает та часть материала, которая представлена в интерактивной форме. Впервые в Эстонии используется уникальный билет с RQ-кодом, который идентифицирует гостя и направляет его дальше с учетом его возраста и выбора языка (экспозиция представлена на эстонском, русском, английском и финском языках). Дети могут потрогать большие сенсорные экраны, получая через игру при помощи видеофрагментов, изображений и тектов новые знания в соответствующей их возрасту форме и степени сложности. Те, кого интересует работа сегодняшних мастеровкукольников, могут заглянуть в их мастерские со стеклянного мостика, который проходит через внутренний двор на уровне второго этажа. Или даже сделать куклу с помощью художника. Такая возможность тоже есть.

156

Мыза Кылтсу Кылтсу / деревня Лауласмаа / волость Кейла Юри Ирик Эа Андла / Кайре Кемп-Тишлер

Помещики из балтийских немцев умели выбирать для своего летнего отдыха самые живописные места. Одно из них – недавно приведенная в порядок хранившаяся долгое время в тайне мыза Кылтсу. История небольшой сказочной мызы, расположенной под соснами Лауласмаа между Клоогаской дорогой и морем, уходит своими корнями в начало 19-го столетия, но до нас не дошло почти никакой информации о том, как дом выглядел тогда. Нынешнее красивое деревянное здание мызы дошло до нас с 1880 года, когда под руководством вдовы барона Отто фон Укскюлля началось формирование грандиозного центра усадьбы и, одновременно, было построено новое главное здание. Историцистская деревянная вилла была в свое время наиболее представительной летней мызой, идеалом загородного дома – утепленная и со всеми удобствами, поэтому при необходимости там можно было жить и зимой. Роскошное озеление приусадебной территории было оформлено самой баронессой. По своей архитектуре здание мызы можно назвать великолепным, шикарным и эклектичным: кружевная резьба по дереву в русском стиле, резаные поверхности крыши, фронтоны разной высоты и стройная башенка, построенная в 1891 году. После II Мировой войны здесь находился пионерский лагерь Клоога I имени Леэн Кулльман, в течение времени существания которого кое-что здесь было перестроено, а также возведены новые здания. Но то, что дом не стоял заброшенным, предотвратило его полное разрушение.


РЕЗЮМЕ

222 223

Реставрация мызы началась в 2007 году под руководством архитектора Юри Ирика. Находящаяся в частном владении мыза была восстановлена как общественное здание, где теперь проводятся семинары, конференции, концерты и театральные представления. Авторами решения по архитектуре интерьера являются Кайре Кемп-Тишлер и Эа Эндла, парк оформляли ландшафтные архитекторы Юлле Гришаков и Трийн Ярве, а ограду, ворота и печь-камин выковал Хейго Йелле. Как архитектор, инженер и оформители интерьера, так и заказчики заслужили только позитивные отзывы службы по охране памятников старины: здесь не искали компромиссных путей, здесь нет ни кусочка древесностружечной плиты, MDF или стилизованной под старую мебели, здесь каждая даже самая мелкая деталь – это соответствующий эпохе оригинал. Было сохранено и восстановлено все что только возможно. Такая же романтическая и резная оформительская линия, характеризующая наружное решение здания, находит свое продолжение в интерьере. Но у архитекторов интерьера было больше свободы: эклектичная наружная архитектура не загнала дизайн интерьера в строгие стилистические рамки, да и инспекция по охране памятников старины не делала предписаний в части интерьера. Источниками вдохновения стали происходящие из того же времени обои William Morris с богатым орнаментом. Гирлянды из аканта и мотивы с клевером повторяются на обоях, гардинах и коврах мызы, а также в резьбе по дереву и витражах. Мелкие мотивы с клевером вырезаны даже на вентиляционных решетках. Несмотря на разные времена и разных обитателей, многие детали и элементы интерьера все же сохранились. Половая доска, паркет, окна, внутренние двери, лестницы, две каминные печи, деревянные панели, в том числе и потолочные – все это было отреставрировано и представлено в первоначальном великолепии. В планировке и назначении первого этажа здания мызы было соблюдено изначальное решение, лишь некоторые стены были снесены или перенесены. В центре внимания здесь два красивых историцистских зала, веранда с витражным окном и библиотека с деревянными панелями. Большой зал украшает редкой красоты потолок, обшитый деревянными панелями, на котором вырезан по дереву филигранный орнамент. Между двумя залами имеется раздвижная стена с витражами, изготовленная в Valev Sein, которую можно полностью убрать в другую стену. Особое внимание заслуживает кухня мызы, где современная техника в стиле ретро приспособлена к исторической среде. Подлинный внешний вид поддержан тщательно про-

думанными деталями: покрытыми патиной дверцами шкафов, сделанными из натурального дерева, латунными деталями и белым кафелем. Дервенная лестница, ведущая на второй этаж, была восстановлена, а изношенные ступени покрыли красной ковровой дорожкой. На чердачном этаже разместили пять спален с ванной комнатой и гардеробом, небольшие кладовые и вентиляционную камеру. Оригинальная мебель мызы не сохранилась, за исключением одного стола. Античную мебель искали у торговцев стариной, она происходит, главным образом, из России, Скандинавии и других стран Европы. Для залов удалось найти 75 однотипных стульев, которые были реставрированы. Поиск мебели и ее приведение в порядок стало долгим и трудоемким процесом, который еще далеко не завершен. Необходимое количество старых светильников, к сожалению, найти не удалось, поэтому люстры ручной работы были заказаны в испанской фирме. В интерьере использованы шелковые и шерстяные индийские ковры ручной работы.

168

Прежде всего, дизайнерам пришлось изучить до мелочей технологические особенности базовых материалов для создания кроватей (конский волос, кашмир, хлопок, кукурузные волокна), возможности их применения, капризы и связанные с ними проблемы. В качестве первого творческого шага был создан узор для матрасной ткани. Когда орнамент базируется на зигзаге, важно, чтобы узор сохранялся и при частичном подъеме кровати. Тщательно подыскивалась правильная матрасная ткань и обшивка, которая должна быть эластичной, качественной и прочной.

Стулья "Poi" и "Kai" (Буй и Причал)

Коллекции производятся в Эстонии: латунные детали выполняет в порядке ручной работы Kar-Grupp, деревянную мебель Kalla Mööbel и Sizu, а обивочные работы – Mang.

Тойво Райдметс

В результате Аэт Сейре и Хиллар Мянд разработали дизайн восьми коллекций для спальни, достаточно разных по характеру, чтобы создать среду разного типа. Наиболее экслюзивной серией является Golden People – квинтэссеция роскоши, объединяющая в себе глянцевый лак и шпон с узором "птичий глаз", кожу и ореховое дерево. Последний штрих придают изготовленные вручную латунные детали: ножки секретера, ручки ящиков в виде камертонов и детали лампы. Коллекиция Sebastien выделяется футуристически смелыми линиями.

Мебельные секции Kamjo

Аэт Сейре / Хиллар Мянд

Kamjo – это производящая механизмы и компоненты для кроватей с моторами шведская фирма, которая привлекла к созданию своих коллекций кроватей эстонских дизайнеров Аэт Сейре и Хиллара Мянда. Задача дизайнеров заключалась в создании коллекций кроватей, а также в участии во всем творческом процессе, начиная с разработки дизайна серии изделий до дизайна логотипа и оформления выставочных боксов и торговых площадей.

176

Для меня всегда проблема дать имена своим предметам мебели. Они рождаются либо в порыве творчества, либо с учетом потребностей какого-то конкретного помещения. "Буй" напоминает полосатостью своей спинки морской знак. А где виден буй, там есть и причал.

178

Кровать Metropol можно установить в в центре открытого помещения – ее кожаное изголовье выглядит красиво со всех сторон. Самой игривой и экзотичной стала коллекция Sahara, в которую входит высокое натянутое на легкую трубчатую раму обтянутое такнью изголовье и скамья.

Сиденье "Kolmjalg"

Созданная под влиянием поэтических строк Данте серия Vide Cor Meum предлагает кровать с балдахином, нижняя часть рамы которой выполнена из массива дуба, а верхняя часть имеет глянцевую отделку.

Тойво Райдметс

Сиденье из стальных труб, дерева и кожи, все равно куда и все равно для кого.


182

Индивидуальный жилой дом в Виймси РЕЗЮМЕ

224 225

Волость Виймси / Харьюмаа Тоомас Таммис / Кайко Киви Андрес Лаби / Янно Рооз

Дом в Виймси, который Тоомас Таммис и Кайко Киви (Arhitektuuriagentuur) спроектировали для коллекционера произведений искусства, совершенно четко указывает на архитектуру 1960-70-х годов. Дом с монотонным темным фасадом на первый взгляд напоминает модернистский и с низким карнизом родной дом архитектора Райне Карпа. Со стороны улицы дом демонстрирует свою скованность, интровертную сторону, открывая в фасаде лишь несколько похожих на бойницы окон, а со стороны двора к морю обращены большие, от пола до потолка, окна и террасы. Дом построен частично на склоне, поэтому со стороны улицы он выглядит двухэтажным, хотя на самом деле в нем три этажа. Дизайн интерьера дома, от проекта до полной реализации, занял у архитекторов интерьера Янно Рооза и Андреса Лаби два года. Это необычно долгий срок для одного индивидуального дома, но причина была не в задержке строительства – заказчик доверился архитекторам и был готов во имя хорошего результата ждать, а во имя удобства идти на уступки. Исходной точкой для дизайна интерьера было стремление развивать эстетику 1960-х годов, максимально используя честные и натуральные материалы. Цельная древесина, кожа и камень – эти материалы проходят через весь интерьер. Дубовую древесину можно увидеть в доме в отделке, в мебели и в деталях интерьера. Поиски достаточной длинной и широкой древесины создали много проблем, но при помощи Kalla Puidu все же нашли на Сааремаа именно такую деревенскую дубовую доску. Из цельного дума сделаны

также ступеньки лестницы, стены ванной комнаты, отделющая рабочее место от жилой комнаты ширма и штора из елеподобных конусов.

В маленьких детских умело использован каждый квадратный метр: вдоль одной стены встроен шкаф, а у другой стены над кроватью висят полки в форме сот.

И хотя ссылок на 60-е годы много, интерьер не выглядит стилистически скованным, он по урбанистски эклектичный и живой. Здесь можно провести параллель с коллекцией произведений искусства, в которой есть шедевры классиков и создания начинающих или даже неизвестных художников, но все они объединены какой-то атмосферой и внутренней логикой.

Являющийся коллекционером произведений искусства заказчик высказал твердое желание иметь дома миниатюрную художественную галерею. Это желание учтено в коридоре второго этажа. Как и в интерьере, на стенах можно увидеть эклектичную и многообразную подборку произведений эстонского искусства – каждое в своей раме, в своем стиле, от классических акварелей до современного искусства. При размещении экспозиции исходили не только строго из хорошего вкуса, здесь присутствуют элементы изобилия и эмоциональности.

На первом, наземном, этаже преобладает позаимствованный из зарубежной архитектуры мощный черный кирпич – им покрыты стены и полы прихожей, кухни, столовой и жилой комнаты. Поглощающий свет черный служит идеальным фоном для экстравагантных разноцветных предметов мебели. Ярко-розовый кожаный диван Longh был найден в результате долгих поисков (кожа приобретает со временем приятный замасленный и изношенный вид, и это является практичным выбором даже в семье, где есть домашние животные). Из кожи здесь также кресла Bohemian и Elda. Последнее представляет собой классику 20-го столетия, которую разработал в 1963 году Джо Коломбо. Чтобы на холодном кирпичном полу не мерзли ноги, у эстонской художницы по текстилю Кади Паюпуу был заказан пушистый ковер из войлочных полосок. Настоящую жизнь привносят в помещение картины и книги из коллекции хозяина, которые покрывают все стены. Даже потолок на первом этаже необычный – чтобы не загромождать красноречивую комнату люстрами, потолок сделали из резины, а источники света RGB с изменяющимся цветом спрятали за потолком. В бане и бассейне в подвальном этаже также правят бал контрасты, как в материалах, так и в цветовых тонах. Натуральной и земной древесине и ржавчине противостоят голубой эпоксидный пол, желтая стеклянная дверь парилки и яркие узорчатые кресла с гигантскими спинками. Второй этаж, на котором расположены спальни, нежнее, светлее и мягче: полы покрывает дубовая древесина, стены белые, а в спальне даже желтые, с мягкой обивкой. В большой и просторной ванной комнате с отдельной террасой наряду с цветным мраморным полом взгляд привлекают выполненные с большой фантазией рамы зеркал. Созданные художницей Анной Даниэле Роджерс под влиянием богатой и гротескной сталинистской эстетики серебряные рамы символизируют через морскую тематику хозяина и хозяйку дома.

192

Индивидуальный жилой дом в Леппнеэме Леппнеэме / Волость Виймси / Харьюмаа Катрин Вайкла, Арго Вайкла, Мари-Лийз Сюльд

Этот дом рождался долго. Участок в Леппнеэме стоял пустым несколько лет, потому что из-за проблем строительство все время откладывалось. Но хозяева все же не потратили это время впустую: они познакомились с профессиональным почерком и стилем архитекторов, выбором цветовых тонов дизайнеров интерьера и с их рабочими приемами, и когда впечатления улеглись и были систематизированы, приняли решения, которые потом не пришлось менять. Участок расположен прямо у моря, и архитектор Лембит Торк умело использовал все его преимущества. Дом с нестандартным основным планом смотрит лицевой стороной на море, другая сторона, с которой расположен вход, относительно закрытая и образует укрытый от морских ветров внутренний двор.

На первом этаже двухэтажного дома спланированы кухняжилая комната и кабинет, а также зона для "расслабления" с баней, бассейном и fitness-залом. На втором этаже находятся более приватные помещения: хозяйская спальня, гардероб, гостевая комната и две ванные комнаты. Архитекторы интерьера Катрин Вайкла, Арго Вайкла и МариЛийз Сюльд посчитали, что интерьер должен сложиться в единое целое, чтобы при переходе из помещения в помещение каждый раз не удивляться новым формам и краскам. Целостность поддерживается и колоритом: здесь много белого, имеются вкрапления черного, фоном служат естественные тона, на полу натуральный промасленный дуб, на стенах встречается природный цвет красной глины. Спокойная тональность все же не говорит о выдержанном до конца минимализме. Интерьер, скорее, пронизан теплом и достоинством, даже элегантностью. Белый кухонный блок кухни-жилой комнаты остается с левой стороны от входящего. Плита, раковина и шкафы расположены вдоль стены, островок, дающий дополнительную поверхность, прямо перед ними. Удобные барные стулья на высоких ножках намекают на то, что повар не прочь с кемнибудь пообщаться. Из мягкого уголка жилой комнаты открывается вид на море. В холодное и темное время взгляд притягивает дизайнерский камин Focus, который повернут своим очагом прямо к сидящим. Кабинет рядом с жилой комнатой производит простое и деловое впечатление. Кабинетную дереянную мебель, как и обстановку находящегося на втором этаже гардероба, спроектировали в Vaikla Disain и изготовили в Эстонии. Исполнение безупречное, чем подтверждается равное мастерство наших мастеров по сравнению с любым известным мировым производителем. Заботу об экспонировании принадлежащей владельцам дома значительной коллекции произведений искусства взяла на себя хозяйка, которая нашла для них места, где они не конкурируют с природными "морскими пейзажами", но, в то же время, очень хорошо видны. На второй этаж ведет деревянная лестница, которая будто вырезана из цельного куска – промежутков мекжду ступеньками просто не видно. На верхнем этаже через все комнаты также проходят царящие на первом этаже объемы и цветовые тона. Здесь все просто и понятно. Стенные шкафы с поворотными дверями не имеют ручек, вместо них в поверхности дерева сделаны фазки. Череда дверей выглядит как единое целое и подчеркивает фактуру дерева.


В интересах целостности все ванные комнаты и туалеты дома (которых в общей сложности четыре) также оформлены в одном стиле: светлый натуральный камень, черная мозаика, белая керамика Duravit, местами отдельные пятна цвета глины. Лишь в спальню впустили больше красок – всю стену за кроватью покрывает теплая красновато-коричневая глиняная штукатурка.

РЕЗЮМЕ

226 227

В "комплексе для расслабления" царит иное настроение. Здесь в оформлении интерьера тоже участвует вид на море, который демонстрирует свое дружелюбное или хмурое лицо через окно помещения с бассейном и даже с полка бани. Но живости и движения здесь больше. Над бассейном натянут белый глянцевый потолок, и отражающаяся в нем вода дает помещению дополнительный свет, который еще больше усиливают различные стеклянные поверхности. Здесь можно забыть о рабочих и других заботах, расслабиться и отдохнуть. Дом в Леппнеэме создавался в спокойном единодушии. Все стороны – заказчик, проектировщики и строитель – запаслись временем, чтобы углубиться в детали, чтобы проработать все до мелочей и качественно реализовать задуманное. Результат получился идеальный.


Toetajad

ESL preemiad

N채itus

Eripreemiad



Ifรถ Clean


a!

Alates aastast 2002 on Solnessi Arhitektuurikirjastus välja andnud kogumikku aasta parimatest valminud ehitistest ja interjööridest. Nüüd on ilmunud selle seeria kaheksas raamat, millest leiab põhjaliku ülevaate 2009. aasta Eesti silmapaistvamatest arhitektuuriteostest. Majad ja ruumid on esitletud tutvustavate tekstide, jooniste ning Eesti arhitektuurifotograafide suurepäraste piltide kaudu.

Kogumikust

Arhitektuuriaasta leiad põhjaliku ülevaate Eesti silmapaistvamatest arhitektuuriteostest. TELLI INTERNETIS

www.solness.ee/kirjastus

160 lehekülge, eesti-inglise keelne Tellimishind 9,50 EUR / sisaldab postikulu


Meil on teisiti Valgustitehnoloogia seab piirid, mida ka loovus ei suuda avardada. T천estame, et nii see ei ole- Freedom, meie uus valgusti.

www.fagerhult.ee


www.oras.com

E T T I M ! A D A T U D U U P a ist na b u C s a Ora ktivab onta

ka k d ü ü N

Nähtav või nähtamatu? Töökindel igatahes! Põrandatrapist on saanud ruumi oluline kujunduselement. Unidrain’i uus Highline seeria annab põrandale viimase lihvi ja lisab omapära.

Highline võimaldab kasutada suuri põrandaplaate. Ühepoolne põrandakalle loob aluse lihtsale, täpsele ja lekkekindlale paigaldusele.

Kattes trapi põrandaplaadiga, muutub see silmale peaaegu nähtamatuks. Valides roostevaba terase, minimalistliku musta või efektse punase Corian kivi, on isikupärane tulemus kindlustatud.

Uudse disainiga Orase tipptehnoloogilised kontaktivabad segistid sobituvad hästi nii kodusesse, kui avalikku ruumi. Tutvuge uute Orase kontaktivabade segistitega aadressil www.oras.com

Cubista

www.hals.ee | www.unidrain.com

Uus Unidrain kataloog nüüd ka eesti keeles!


ESL aastapreemia toetaja

www.floorin.ee TALLINN Pärnu mnt 139e/3 Tel 655 8244 TARTU Ringtee 26b Tel 736 2002 porandad@floorin.ee

Midagi enamat kui lihtsalt põrandad


Turn static files into dynamic content formats.

Create a flipbook
Issuu converts static files into: digital portfolios, online yearbooks, online catalogs, digital photo albums and more. Sign up and create your flipbook.