Keeleõppe koolitaja metoodiline materjal

KOHANEMISPROGRAMMI EESTI KEELE ALGTASEME KURSUSE METOODILINE JUHEND Marju Ilves Tallinn 2016

Koordineerija: Expat Relocation Estonia OÜ Autor: Marju Ilves

Kujundus ja küljendus Flip OÜ, www.flip.ee Trükk Librixprint OÜ, www.omaraamat.ee Väljaandja Siseministeerium, Pikk 61, 15065 Tallinn Kohanemisprogrammi koduleht http://www.settleinestonia.ee

Euroopa Liit Euroopa Sotsiaalfond

Eesti tuleviku heaks

Projekti kaasrahastab Euroopa Liit Euroopa Sotsiaalfondi kaudu ning Eesti Vabariigi Siseministeerium © 2016, Siseministeerium. Kõik õigused kaitstud.

Kui teose kasutamine ei taotle ärilisi eesmärke, on seda lubatud ilma autori nõusolekuta kasutada autoriõiguse seaduse IV. peatükis sätestatud korras. Siseministeerium juhib tähelepanu, et tulenevalt autoriõiguse seadusest võib teose õigusvastase kasutamise korral muu hulgas nõuda varalise või mittevaralise kahju hüvitamist ja kasutamise teel saadud tulu väljaandmist.

Sisukord Kursuse tutvustus..............................................................................5 SLAIDIESITLUS. Esmakohtumine rühmaga...........................................7 Eesti keele tunnusjooned, hääldus, viisakusväljendid, numbrid............................................................... 7 EESTI KEELE A1-TASEME MATERJAL....................................................9 Hääldusharjutused. Tere! Mina olen .............................................. 9 Tähestik. Numbrid........................................................................... 10 Mis kell on?........................................................................................ 10 Maad, rahvused ja keeled............................................................... 11 Söögid ja joogid. Mulle maitseb šokolaad. Mida sa sööd?...... 11 Palun üks koorega kohv!................................................................. 12 Mida sa teed?.................................................................................... 13 Kus sa elad? Ma olen kunstinäitusel.

Lähme tantsukursusele!................................................................. 14 Tule siia!............................................................................................. 15 Kus on lillepood? Pööra paremale!............................................... 15 Minu pere........................................................................................... 16 Mulle meeldib tantsida.................................................................... 17 Kuidas tervis? Mis sul viga on?...................................................... 18 Missugune?....................................................................................... 18 Kordamisküsimused........................................................................ 19 Võimalusi õpetajale Keelekliki ülesannete kontrollimiseks...... 19

Kursuse tutvustus Eesti keele A1-taseme keelekursuse eesmärk on anda õppijale valmisolek esmaseks eestikeelseks suhtluseks. Koolituselt saab keelepagasi esmaste konkreetsete suhtlusvajaduste katmiseks eestikeelses suhtluskeskkonnas. Koolituse sisu on kooskõlas eesti keele A1-taseme kirjeldusega. Koolituse maht on 80 akadeemilist tundi, eesti keele koolitus toimub rühmas.

Keeleõppes käsitletakse järgmisi teemasid:

»»Viisakusväljendid »»Tutvumine, enda ja kaaslaste tutvustamine »»Numbrid ja kell »»Maad, rahvused ja keeled »»Söök ja jook, söömisharjumused »»Kohvikusuhtlus »»Päev ja harrastused »»Kohtumise kokkuleppimine »»Pere »»Tee küsimine ja juhatamine »»Enesetunne Olles läbinud keelekursuse, oskab õppija eesti keeles

»»kasutada sagedasemaid viisakusväljendeid; »»ennast tutvustada; »»reageerida, kui ta aru ei saa; »»küsida ja öelda kellaaega; »»öelda, mis talle meeldib ja ei meeldi; »»toitlustusasutuses sööke ja jooke tellida; »»esitada lihtsaid palveid ja käske; »»küsida kaupade hinda ja soovitud koguseid; »»kohtumist kokku leppida; »»kirjutada lihtsat sõnumit; »»kirjeldada oma enesetunnet; »»kirjeldada oma argipäeva; 5

»»võrrelda Eestit oma kodumaaga; »»küsida teed ning teejuhatusest aru saada; »»rääkida oma perest või teistest enda jaoks olulistest inimestest.

Koolituse käigus

»»õpib õppija tundma eesti keele häälduspõhimõtteid; »»omandab esmase sõnavara; »»hakkab teadvustama eestikeelseid tekste oma elukeskkonnas; »»teeb tutvust eesti vestluskäitumise eripäraga; »»saab aru lihtsatest küsimustest ja oskab neile vastata; »»saab julguse eestikeelsesse vestlusse astuda. Õpetaja loob eesti keele tundides turvalise õppimist soodustava keskkonna, mis julgustab õppijat osalema. Õpetaja kasutab eesti keele tundides vastavalt rühmale baaskeelena inglise või vene keelt. Tundides kasutatakse õppijat kaasavaid aktiivõppevõtteid, igal õppepäeval kasutatakse iseseisvat keelekasutust võimaldavat paaris- ja/või rühmatööd. Õppijad saavad ülesandeid, mis suunavad eesti keelt emakeelena kõnelejatega kontakti võtma, eestikeelsetes suhtlussituatsioonides osalema, õpitut praktikas kasutama, eestikeelset keskkonda märkama ja oma keeleõpet jälgima. Eesti keele tundides kasutatakse audiovisuaalset õpivara ning mänge.

Keelekursuse viimasel õppepäeval sooritavad osalejad kirjaliku testi ning koolitaja viib nendega läbi suulise vestluse. Kirjalik test on kooskõlas A1-tasemega ning koosneb lihtsatest avatud vastusega küsimustest. Vestluses tuleb osalejal tasemekohaselt rääkida endast, esitada küsimusi ning selgelt esitatud lihtsatele küsimustele ka ise vastata.

Metoodilise juhendi ülesehitus Metoodiline juhend jälgib kursuse tarbeks koostatud „Eesti keele A1-taseme materjali“ kulgu ning selle teemasid. Metoodilises juhendis ei esitata teemajaotust tundide kaupa: materjali läbimiseks vajalikku aega reguleerib õpetaja, jälgides kooskõla õppijate vajaduste ja tunniterviku vahel.

Metoodiline juhend sisaldab viiteid materjalidele:

»»Leelo Kingisepp ja Kaare Sark (2010). Pildist saavad sõnad: eesti keele õpet toetavate kõnearenduspiltide kogumik. Tallinn: Iduleht.

»»Leelo Kingisepp ja Piret Kärtner (2011). Mängime ja keel saab selgeks. Keeleõppemängude kogumik õpetajale. Tallinn: Iduleht.

»»Eesti keele e-õppe veebikursus Keeleklikk, www.keeleklikk.ee Need materjalid on õpetaja abimaterjalid ning on enne kursuse algust igale kursusel õpetavale õpetajale kättesaadavaks tehtud. Nende kasutusinfot käesolev juhend ei sisalda. Keelekliki kasutamiseks kontakttunnis on õpetajal vajalik arvuti, videokahuri, kõlarite ja interneti olemasolu. Õppijale on koduseks Keelekliki kasutamiseks vaja arvutit, kõlareid ja internetiühendust. Keelekliki kasutamine on tasuta, programmi kasutamiseks peab õppija tegema Keeleklikis kasutajakonto.

Keeleklikk töötab inglise või vene keele baasil. Keeleklikk töötab ainult arvutis, programm ei tööta nutitelefonis ega tahvelarvutis.

6

Kursuse esimesel kohtumisel kasutab õpetaja slaidiesitlust, hiljem „Eesti keele A1-taseme materjali“. Soovi korral võib õpetaja kasutada slaidiesitlust ka viimases tunnis, kordamiseks.

Kursuse sõnavara saavad õppijad harjutada tarkvaraga Kypsis (kypsis.com), valides seal kursuse Welcoming programme Estonian A1. Kursuse kasutamiseks on vaja end Kypsises registreerida, tarkvara kasutamine on tasuta. Programm jätab meelde sõnad, milles kasutaja eksis ning koostab ka õppijate edetabelit ning statistikat kursuse loojale. Kursusele saavad sõnu lisada kõik õppijad.

SLAIDIESITLUS. Esmakohtumine rühmaga Eesti keele tunnusjooned, hääldus, viisakusväljendid, numbrid Õppe tulemus: õppija teab eesti keelele iseloomulikke jooni, tunneb eesti keele häälduspõhimõtteid, teab ja oskab kasutada peamiseid viisakusväljendeid ning tunneb arve 1–1000.

Esmakohtumisel kasutab õpetaja slaidiesitlust (Eesti keel uussisserändajatele 2015.pdf.

Slaidiesitlus on olemas nii inglise- kui venekeelsena), mitte trükitud keeleõppematerjali. Enne slaidiesitluse käivitamist tervitab õpetaja õppijaid ja kordab Tere! nii kaua, kuni enamik õppijaid sellele vastab. Siis tutvustab õpetaja ennast Mina olen .... ning saadab seda ka enda poole suunatud käeliigutusega. Siis tutvustab õpetaja ennast igale õppijale ja küsib igalt õppijalt järgemööda Kes sina oled? Kui õppija ei oska vastata, kordab õpetaja uuesti koos käeliigutusega: Mina olen ... Kes sina oled? Kui õppija on oma nime öelnud, ütleb õpetaja Väga meeldiv! Kui fraase on piisavalt korratud, võib tutvumise õppijatele üle anda.

Pärast tutvumist alustab õpetaja slaidiesitlusega.

Tutvumiseks võib kasutada ka muid nimemänge (nt mänguderaamatust1 Nimemäng 2 55/46 ja Nimemäng 3 56/46). Tutvumise võib läbi viia ka slaidiesitluse vahel, pärast eesti nimede slaidi, siis saab õppijatele öelda, et kindlasti on ka nende nimed sama toredad kui eesti nimed ja ilmselt ei pruugi võõramaalased alati aru saada, kas tegemist on naise- või mehenimega. Näide sellisest nimemängust on paar lõiku allpool.

Enne slaidiesitluse juurde asumist, küsib õpetaja, mida õppijad eesti keeles juba teavad (oodatud on nii fraasid kui ka lingvistilised teadmised). Pärast eelteadmistega tutvumist tutvustab ja kommenteerib õpetaja eesti keele põhijooni slaidide saatel.

Astmevaheldust, tähestikku ja palatalisatsiooni laseb õpetaja õppijatel nii kuulda kui ka korrata.

Slaidi juures, kus on eesti nimed, ütleb õpetaja, et eesti keeles muudetakse nimesid, sh ka õppijate nimesid. Siis laseb õpetaja õppijatel arvata, mis on selle isiku nimi, kellega kinno minnakse ja kas see on mees või naine. Pärast seda slaidi võib õpetaja nimede õppimise ja tutvumise eesmärgil mängida järgmise nimemängu.

Nimemäng Õpetaja annab igale õppijale väikese sedeli ning palub sellele kirjutada oma eesnime (või nime, mida õppija soovib, et eesti keele kursusel temaga suheldes kasutatakse). Seejärel palub õpetaja sedeli kokku murda ning kogub sedelid kokku. Õpetaja kirjutab tahvlile fraasid: Ma arvan, et sina oled Maria. Ei, ei ole. Jah, mina olen Maria. Kes on Maria? Õpetaja selgitab fraaside tähendust.

Seejärel annab õpetaja ühele õppijale ühe sedeli ning palub tal nimi ette lugeda. Kui õppija saab

1 Siin ja edaspidi mõtlen mänguderaamatu all keeleõppemängude kogumikku ”Mängime ja keel saab selgeks!” 2010 või 2015, autorid Leelo Kingisepp, Piret Kärtner. Tallinn: Iduleht. Viited mängudele on esitatud pealkirja, mängu numbri ja leheküljenumbriga.

7

sedeli oma nimega või juba tuttava kaaslase nimega, annab õpetaja talle uue sedeli. Sedeliga õppijal palub õpetaja kaaslasi vaadata ning otsustada, kes on tema arvates nime omanik. Selleks osutab ta kordamööda maksimaalselt kolmele õppijale ning ütleb Ma arvan, et sina oled ... . Õppija, kellele osutati, reageerib vastavalt. Teised istuvad vaikselt, kaasaarvatud nime omanik.

Kui kolme korra järel pole inimest tuvastatud, küsib sedeliga õppija: Kes on ...? Siis reageerib nimeomanik fraasiga: Mina olen ... . Õpetaja ütleb Väga meeldiv!, kordab meeldejätmiseks õppija nime, annab talle järgmise sedeli ning mäng jätkub kuni kõik inimesed on tuvastatud.

Pärast tutvumist jätkab õpetaja slaidiesitlusega. Järgmiste slaididega näitab õpetaja õppijatele, et tõenäoliselt nad juba oskavad natuke eesti keelt. Õpetaja kuvab slaide ja laseb õppijatel arvata, mida sõna, pilt, pealkiri tähendab. Valitud on rahvusvahelised/laensõnad, nii et teiste keelte najal saab tähendusi hõlpsalt aimata (arvuti on erand, mis näitab, et oma sõnu on eesti keeles ikka ka). Õppijatele saab selle ülesande pinnalt anda ka keelekeskkonda märkama suunava kodutöö: kirjutada üles eestikeelsest keskkonnast (linnapildist/ajalehest jm) need sõnad, millest nad juba aru saavad.

Keeleväänamise slaidi juures selgitab õpetaja, et eesti keel armastab rohkem vokaal- kui konsonantühendeid ja juhib tähelepanu diftongide hääldamisele. Lause Sõida tasa üle silla juures saab rääkida legendi maailma ilusaima keele võistlusest, milles Eesti selle lausega itaalia keele järel teise koha sai.

Viiel slaidil on rahvusvahelise levikuga sõnad, sõnad, mis ilmuvad reakaupa. Iga õppija loeb ette terve rea ning seejärel ütleb sõna, mis ei sobi ritta. Vajadusel parandab õpetaja hääldust ning ütleb sõnade tähendusi baaskeeles.

Seejärel õpitakse Keelekliki 1. peatüki animatsioonide abil ära peamised viisakusväljendid. Õpetaja kommenteerib iga fraasi kasutust kultuurikontekstis (nt Tere! sobib tervituseks igas olukorras, hierarhiast ja tervitatavate arvust sõltumata) ning ka hääldust (nt h hääldust sõnades Aitäh! ja hommik).

Keelekliki klipid nii inglise- kui ka venekeelses kursuses on järgmised: Tere! Keeleklikk 1.2.3 Tere hommikust!

Keeleklikk 1.2.1

Head aega!

Keeleklikk 1.3.1

Nägemiseni!

Keeleklikk 1.3.3

Aitäh! Keeleklikk 1.5.1 Suur aitäh!

Keeleklikk 1.5.5

Vabandust!

Keeleklikk 1.5.9

Palun vabandust!

Keeleklikk 1.5.7

Keelekliki klippe on tore vaadata nii, et algul mängitakse klipp ette, seejärel kuvatakse slaidil klipis kõlanud fraasid ning õppijad kirjutavad need üles. Siis lülitab õpetaja kõlarid välja, klipp käivitatakse uuesti ning õppijad loevad ise pildile hääle peale (sh haigutused, imestused jm häälitsused). Võib teha nii, et mehed loevad meeste osa, naised naiste osa, või muul moel rühma pooleks jagada. Kui õpetaja pole tulemusega rahul, võib protsessi korrata.

Palun! – Aitäh! fraaside õppimisel võiks klassis ringi saata mingi eseme, mida peab viisakalt käest kätte ulatama.

Pärast viisakusfraaside omandamist esitatakse slaidil mõned situatsioonid ning õppijad vastavad, mida nad sellises situatsioonis ütlevad.

8

Slaidide abil õpitakse selgeks ka numbrid 1–10. Õpetaja palub numbreid mitte üles kirjutada (need on trükitud materjalis olemas), vaid keskenduda nende häälega lugemisele. Õpetaja loeb, õppijad kordavad, siis loetakse koos, siis loevad õppijad ilma õpetajata. Pärast paari korda, läheb õpetaja järgmise slaidi juurde. Igal järgmisel slaidil kustub kaks numbrit, õppijad loevad numbreid ikka edasi. Lõpuks on ekraanil numbrid ainult arvudena ning õppijatel arvsõnad pähe jäänud.

Iga õppija võiks saada võimaluse oma õpiedukust demonstreerida, õpetaja aitab vajadusel ning tunnustab edukat sooritust. Seejärel tutvustab õpetaja numbrite moodustamist edasi. Slaididelt puuduvad numbrid kirjutab õpetaja tahvlile (null, teistkümned, kümned, sajad, tuhanded, null). Õpetaja võib siis tahvlile arvudena numbreid kirjutada ja õppijad ütlevad neid.

Numbrite kinnistamiseks võib mängida slaidil esitatud mängu või mänguderaamatust mängu Üks, kaks, kolm, neli, banaan 2/12, Õpime arvsõnu 7/15, Edasi ja tagasi 8/16, Mis number? 15/19 või Kirjuta number 140/100.

EESTI KEELE A1-TASEME MATERJAL Hääldusharjutused. Tere! Mina olen ... Õppe tulemus: õppija oskab ennast ja teisi tutvustada.

Hääldusharjutusena ja suulihaste soojaks tegemiseks võib lugeda 2008. aasta keeletalgute käigus kogutud 10 ilusaimat eesti keele lauset ja/või kuulata/kaasa laulda laulu ”Põdra maja”. Ei lauseid ega laulu pole vaja õppijatele tõlkida.

Vaadatakse viisakusväljendeid ning tuletatakse meelde nende tähendus. Õpetaja kommenteerib nende viisakusväljendite tähendust ja kultuurikonteksti, mida varem pole käsitletud (nt eestlastel pole kombeks alati Head isu! öelda või käekäigu järele pärida). Õpetaja küsib, kas õppijad teavad veel mõnda väljendit, mida eestlased sageli kasutavad, ja kirjutab need tahvlile.

Teema „Mina olen ...“ juures selgitab õpetaja fraaside tähendust. Seejärel võiksid õppijad end teineteisele tutvustada. Õpetaja kirjutab tahvlile ka fraasid, millega teist inimest saab tutvustada: Tema on ...

Seejärel võiksid õppijad ja õpetaja ruumis ringi liikuda ning teha etapikaupa järgmist: 1. võtta üksteisega silmside ja lihtsalt noogutada vaikides tervituseks, 2. võtta silmside ning lihtsalt tervitada, 3. võtta silmside, tervitada ja ennast tutvustada, 4. võtta silmside, tervitada nimepidi (nt lehvitada ja hüüda Tere, Simona!), 5. võtta silmside, tervitada nimepidi ja kaaslasele tutvustada kedagi, kelle nime on eelnevalt juba teada saadud.

Viisakusväljendite kinnistamiseks sobib pildikogumikust2 kasutada 1. teema „Tere!“ materjale.

2 Pildikogumiku all mõistan siin ja edaspidi Eesti keele õpet toetavate kõnearenduspiltide kogumikku „Pildist saavad sõnad“ 2010, autorid Leelo Kingisepp ja Kaare Sark, Tallinn: Iduleht. Viidatakse teemale, materjali kasutamiseks peab õpetaja tutvuma ka materjali kasutusjuhendiga.

9

Tähestik. Numbrid Õppe tulemus: õppija oskab enda isikuandmeid/muid vajalikke andmeid täht-/numberhaaval esitada.

Loetakse veelkord koos eesti tähestikku. Siis palub õpetaja ühel õppijal tulla arvuti juurde ning laseb tal teha Keelekliki ülesande 2.4.8, teised õppijad kordavad häälikuid ning aitavad nii harjutust sooritada. Samuti tehakse koos Keelekliki ülesanne 2.4.9, seda kutsub õpetaja tegema mõne teise õppija.

Seejärel ütleb õpetaja tähthaaval oma nime (soovi korral mõne muu nime) ning õppijad panevad selle kirja. Siis teevad õppijad sama omavahel paaris/lähedal olevate õppijatega.

Seejärel tuletatakse lihtsate matemaatikatehetega lk 10 meelde numbrid. Õppijad töötavad paaris, esmalt kirjutavad nad arvuga matemaatikatehte vastuse, seejärel loevad tehte kaaslasele ette (võib teha ka nii, et üks loeb tehte, teine vastab). Enne paaristööd kirjutab õpetaja tahvlile, kuidas on eesti keeles + pluss, - miinus, = on. Soovi korral saavad õppijad ülesande keerukamaks muuta nii, et see, kes vastuseid ütleb, ainult kuuleb tehet (mitte ei näe).

Numbreid saab korrata ka mänguderaamatust mängu Üks, kaks, kolm, neli, banaan 2/12, Õpime arvsõnu 7/15, Edasi ja tagasi 8/16, Mis number? 15/19 või Kirjuta number 140/100 järgi.

Tähestiku ja numbrite kordamiseks käivad õppijad ruumis ringi, küsitlevad kaaslasi ning täidavad tabeli oma kaaslaste andmetega lk 10 (eesnimi, perekonnanimi, telefoninumber). Õpetaja kirjutab enne küsitluse algust tahvlile küsitluseks vajalikud laused: Mis su eesnimi on? Mis su perekonnanimi on? Mis su telefoninumber on? Kui õppijad oma tegelikke andmeid ei taha öelda, võib öelda valeandmeid.

Viisakusfraaside kinnistamiseks teevad õppijad Keeleklikis peatükid 1.2; 1.3; 1.5.

Tähestiku õppimiseks teevad õppijad Keeleklikis iseseisvalt 2.4.7–2.4. 9.

Mis kell on? Õppe tulemus: õppija oskab küsida kella ja öelda kellaaegu. Õpetaja tutvustab, kuidas küsida eesti keeles kella ja kuidas öelda kellaaega (veerand, pool, kolmveerand, täistund). Õpetaja selgitab, et kellaaegu saab öelda ka teisiti, veerand kaheksa = seitse viisteist ning nt televisioonis, raudteejaamas nii öeldaksegi. Õpetaja selgitab ka eesti keele kellamõistmise loogikat (tulevikku suunatud, veerand kaheksa tähendab, et seitse on läbi ja unustatud ning veerand kaheksast on käes). Esmaseks harjutamiseks saab õpetaja tahvlile kirjutada/mängukellaga näidata kellaaegu ja küsida õppijatelt, mis kell on. Seejärel teevad õppijad kellatundmise ülesanded (kirjutavad sõnadega, mis kell on, täidavad dialoogi). Ülesandes lk 13 „Joonista, mis kell on“ toimivad õppijad nii, et joonistavad lehe vasakpoolsetele kelladele suvalised kellaajad (aga ainult pool, veerand, kolmveerand, täistund). Sellele järgneb paaristöö, milles üks paarilistest ütleb (ent ei näita), kui palju tema joonistatud kell on, teine paariline peab öeldut mõistma ning kellaaja lehe parempoolsel küljel olevale kellasihverplaadile kandma. Tehakse kordamööda ja liigutakse reakaupa. Lõpuks võrdlevad paarilised lehti ning vaatavad, kas said samasugused lehepooled.

Kellaaegade harjutamiseks võib kasutada mänguderaamatust mänge Kas sa tunned kella?

117/83 ja Kellamäng 118/83.

Vaadatakse ka nädalapäevade ja kuude nimetusi. Nädalapäevade harjutamiseks saab õpetaja öelda: Täna on teisipäev. Mis päev eile oli? Täna on laupäev. Mis päev homme on? Õppijad esialgu ainult vastavad, seejärel võtavad õppijad ka küsimise üle. Kuude harjutamiseks moodustavad õppijad rea jaanuarist detsembrini selle järgi, mis kuus nende sünnipäev on. Rea moodus10

tamiseks küsivad õppijad üksteiselt: Mis su sünnikuu on?, õpetaja kirjutab küsimuse eelnevalt tahvlile. Kui rida on moodustatud, küsib õpetaja igalt õppijalt, mis ta sünnikuu ja sünnipäev on.

Teema kinnistamiseks teevad õppijad Keeleklikis 1.6.1–1.6.18

Maad, rahvused ja keeled Õppe tulemus: õppija oskab öelda, kust ta pärit on ja mis keeli ta räägib, õppija mõistab päritolu ja keeleoskust puudutavat lihtsat infot. Õpetaja täidab koos õppijatega tabeli rühma jaoks oluliste maade, rahvuste ja keeltega. Õpetaja selgitab, et rahvuste lõpus on tavaliselt -lane, et sõna keel peab alati keele juures olema, nt eesti keele tund ja et eesti keeles on seotud maa ja keel (mitte rahvus ja keel nagu nt inglise keeles).

Seejärel selgitab õpetaja küsimusi ja vastuseid päritolu ja keeleoskuse kohta, küsitleb õppijaid ja laseb neil omavahel vestelda. Õpetaja selgitab kas-küsimusele vastamise viise, nii lühikest kui ka pikemat. Siis palub õpetaja täita paaristööna kas-küsitluse töölehed (lk 15) nõnda, et algul täidetakse tööleht enda kohta ning pärast küsitletakse paarilist ning täidetakse vastused ka paarilise kohta. Enne töölehe täitmist selgitab õpetaja sõnavara.

Kas-küsimusele vastamise, keeleoskuse ja päritolu kinnistamiseks teevad õppijad suulise paaristööna ülesanded lk 16.

Rahvuste kinnistamiseks täidavad õppijad rühmas lünkliku tabeli maa, rahvuse ja keele kohta ning täidavad ülesanded lk 17 ja 18. Õppijad võivad väikses rühmas ka kirja panna, mis keeli nemad oma rühmas räägivad, seejärel saab rühmi omavahel võrrelda.

Riiginimede kirjutamise harjutamiseks võib mänguderaamatust mängida mängu Riigiralli 22/22.

Isikuandmete küsimise harjutamiseks võib pildikogumikust kasutada 2. teema „Kes sa oled?“ materjali. Õpitu kokkuvõtteks lahendavad õppijad situatsioone ja koostavad dialooge lk 18–19.

Teema kinnistamiseks teevad õppijad Keeleklikis 2.2.1–2.2.33.

Söögid ja joogid. Mulle maitseb šokolaad. Mida sa sööd? Õppe tulemus: õppija teab toiduainete nimetusi, oskab rääkida oma toitumiseelistustest ja -harjumustest.

Enne toidusõnavara juurde asumist võiks paluda õppijatel kodus külmkapis või köögiriiulitel/poes ringi vaadata ja eesti keeles üles kirjutada need toiduaineid, mida nad sageli tarbivad.

Paaristööna lastakse õppijatel täita ülesanne lk 20. Õppijad peavad vastava värvi kõrvale kirjutama sööke ja jooke, mida nad teavad. Seejärel arutatakse kogu rühmaga sõnavara värvidekaupa läbi, õpetaja kirjutab sõnad tahvlile.

Sõnavara omandamiseks saab kasutada ka Keelekliki materjale 6.1.11–6.1.23 ja 6.2.15–6.2.23.

Tööks sõnavaraga saab materjali täiskasvanule veidi mugandades kasutada ka pildikogumiku 7. teema „Head isu!“ materjali.

Toiduainete juures räägib õpetaja õppijatele põgusalt eesti keele grammatikast ja kolme vormi olulisusest. Tabelis on sõnad toodud süstemaatiliselt, sarnaselt käituvad sõnad on järjest.

Sarnasuse alusel saab õppija ise vorme moodustada. Õpetaja selgitab ka, mida A1-tasemel vormide kasutusest teadma peaks, miks esimene, teine ja kolmas vorm kasulikud on. Ehkki vormidest on nüüd räägitud, ei eelda õpetaja vormide veatut kasutamist ega hakka ekslikku kasutust suulises suhtluses alati parandama.

11

Teise vormi tajumiseks selgitab õpetaja liitsõnade moodustamist ning vormi harjutamiseks lastakse õppijatel moodustada liitsõnu (lk 22). Ülesannet tehakse individuaalselt ja aja peale. Õpetaja palub õppijal jälgida nii vormilist korrektsust kui ka seda, et söök/jook oleks tõepoolest ka olemas. Seejärel annab iga õppija oma vihiku endast vasakul istuvale kaaslasele ning parandab vead endast paremal istunud kaaslase vihikus. Õiged sõnad loetakse kokku ning võrreldakse üle klassi, kes sai kõige rohkem sõnu. Ülesande käigus aitab õpetaja lahendada vaidlusi ja küsitavusi.

Lauamängu lk 23 võib mängida paaris või väikses rühmas. Mängimiseks tuleb kasutada täringuid ja nuppe ning vastavalt silmade arvule ja juhistele mängulaua ruutudel liikuda, nimetades toidu/toiduaine, mis on pildil. Vajadusel aitab õpetaja sõnavaraga. Õppijad mõtlevad, mis neil kodus külmkapis on ja joonistavad selle oma külmkappi (või ka selle peale), kirjutada ei tohi. Nad peavad oma külmkapi sisu ka meelde jätma, nii et nad pärast oma kapi ära tunneksid. Seejärel kogub õpetaja vihikud kokku ning annab igale õppijale uue vihiku ning õppijad peavad külmkapi sisu järgi leidma üles vihiku omaniku, küsides küsimusi: Kas sinu külmkapis on salat? Kas sinu külmkapis on 4 muna? jne. Õpetaja annab eelnevalt küsimusemallid ning abistab ülesande jooksul sõnavaraga.

Lk 25 ülesandes on õppijatel vaja välja selgitada, mis kellelegi maitseb ja ei maitse. Nad käivad ruumis ringi ja küsitlevad kaaslasi ning panevad vastused kirja. Enne küsitlemist selgitab õpetaja vajalikku sõnavara ja grammatikat (Mulle maitseb küüslauk. Mulle maitsevad seened.).

Küsitlusest tehakse rühmas kokkuvõtte. Õpetaja juhib tähelepanu sellele, kuidas õppijate nimed muutuvad: Sannale meeldib ..., Simonile meeldib..., Francois´le meeldib ... .

Teema lõpetuseks loevad õppijad lk 26 teksti söömisharjumuste kohta ning vastavad samalaadsetele küsimustele enda kohta. Õpetaja jälgib, et tekst oleks õppijatele arusaadav. Kui õppijaid ei tea mõnda nimetatud toiduainet, otsib õpetaja selle pildi internetist ning kuvab õppijatele. Pärast vastamist kontrollib õpetaja pisteliselt õppijate vastuseid.

Sõnavara õppimiseks ja grammatika mõistmiseks teevad õppijad Keeleklikis 6.1.11–6.1.23; 6.2.15–6.2.23 ja 6.2.24–6.2.33.

Palun üks koorega kohv! Õppe tulemus: õppija oskab kohvikus toitu ja jooki tellida ning ettekandjaga suhelda.

Kohvikusuhtluse sõnavaraga tutvutakse Keelekliki klippide abil. Hea oleks, kui ekraani pildi saaks kuvada nii, et tõlge pildi all ei oleks nähtav (vastasel korral kaotavad kuulamisülesanded mõtte), selle võib lahendada ka nii, et algul lihtsalt kuulatakse teksti ning pilti ei kuvata. Kontrollimise ajal kuulatakse teksti koos pildiga.

Keelekliki klipid (nii inglise- kui ka venekeelses kursuses): Dialoog 1 – Keeleklikk 4.4.1 Dialoog 2 – Keeleklikk 4.4.4 NB! Õpetaja juhib tähelepanu muutusele töökäsus!

Dialoog 3 – Keeleklikk 4.4.7 Dialoog 4 – Keeleklikk 4.4.10 Dialoogi kirjutamise ülesandes (lk 28) peavad õppijad esmalt fraasid õigesse järjekorda panema (moodustub Keelekliki dialoog 4.4.2 ja 4.4.8). Kui ülesanne on valmis, loevad kaks õppijat dialoogi ette. Teksti saab Keelekliki kuvades ka kontrollida. Ülesandes (lk 29), milles õppijad peavad kuuldud lauseid kirjutama, mängitakse uuesti ette Keelekliki dialoogid 4.4.4 ja 4.4.10 (moodustuvad Keelekliki dialoogid 4.4.5 ja 4.4.11). Õpetaja mängib dialooge ette 2–3 korda ning teeb pärast iga lünka väikese pausi, et õppijal oleks aega vastust kirjutada. Kui ülesanne on valmis, loevad kaks

12

õppijat dialoogi ette. Õpetaja selgitab pärast iga dialoogiga tegelemist dialoogi sõnavara ning laseb õppijatel dialooge koos Keelekliki klipiga karaoke stiilis läbi mängida.

Kohviku teema lõpetuseks koostavad õppijad väikses rühmas lihtsa menüü (lk 30). Menüüd võib ka värviliselt kujundada suuremale paberile. Õpetaja käib ringi ning aitab õppijaid toidunimetuste moodustamisel, kuid täiuslik ja veatu menüü pole eesmärk omaette. Seejärel annab õpetaja fraasid, mida vajab ettekandja ja mida vajab klient. Siis avatakse restoranid ning õppijad külastavad üksteise restorane ning saavad õpitud fraaside abil menüüst toitu tellida. Õpetaja toetab vajadusel lisasõnavaraga. Lõpuks valitakse ühiselt kõige parema toidu/teenindusega/hinnaga restoran.

Fraaside kinnistamiseks teevad õppijad Keeleklikis 4.4.1–4.4.21.

Mida sa teed? Õppe tulemus: õppija oskab kirjeldada oma päeva- ja nädalarutiini. Õppijad püüavad väikestes rühmades leida igapäevategevustele tõlkevasted. Kasulikum oleks, kui õppijad ei teeks sobitusülesannet joonte vedamisega, vaid kirjutaksid eestikeelsed fraasid ka läbi, st keskmisesse tulpa sobivasse kohta. Õpetaja abistab õppijaid, osutades eeskätt seostele (nt rahvusvahelistele sõnadele, käin esineb mitmes kohas jne). Lõpus kontrollitakse ülesanne ühiselt. Õpetaja selgitab tahvlil, kuidas need sõnad ainsuse 2. ja 3. pöördes on ning kuidas neist eitus moodustatakse. Õpetaja selgitab ka sõnu tihti, mõnikord, harva ja mitte kunagi ning eesti keele eituse eripära.

Seejärel täidab õppija lk 32 tabeli enda harjumuste kohta, õpetaja käib ringi ja kontrollib iga õppija lausemoodustamisoskust. Siis täidab õppija teise tabeli oma paarilise kohta (ainsuse 3. pöördes). Seejärel vestlevad paarilised tabeli põhjal oma harjumuste teemal, kusjuures üks püüab ära arvata teise harjumusi, nt Ma arvan, et sa loed tihti uudiseid. Paariline vaatab oma tabelit ning reageerib ütlustele, nt See pole tõsi! Ma loen harva uudiseid. Paarilised esitavad oma arvamusi kordamööda. Arvamuse väljendamiseks ja sellele reageerimiseks vajaliku sõnavara kirjutab õpetaja enne suhtlema asumist tahvlile ning selgitab seda. Lõpetuseks küsib õpetaja, kui hästi õppijad oma paarilist tunnevad, mitu õiget vastust oli.

Tegevusfraaside kinnistamiseks sobib pildikogumiku 12. teema „Mida ta teeb?“ materjal. Õpetaja selgitab sõnu, mis väljendavad seda, millal midagi toimub. Siis kirjutab iga õppija üles 3 asja, mida ta sel nädalal mingil konkreetsel kellaajal teeb. Õppijad esitavad need kordamööda kaaslastele, kujul: Arvake ära, mida ma kolmapäeva õhtul kell 7 teen. Kaaslased arvavad, kui kolm korda on arvatud ja õiget vastust pole, ütleb õppija ise oma vastuse. Seda võib teha nii paaris kui ka väiksemas või suuremas rühmas.

Kellaaegade ja tegevuste harjutamiseks võib kasutada mänguderaamatust mängu Kellamäng pooltundidega 48/40.

Kui õpetaja on tutvustanud ka ajavahemike väljendamist (lk 33), võivad õppijad koostada nädalaplaani ning hiljem püüda leida ühist aega kontserdikülastuseks/väljasõiduks vms. Päevaplaani kirjeldamiseks sobib hästi ka mänguderaamatu Päevaplaanimäng 64/51.

Teema lõpetuseks sobib suhtlusülesanne lk 34, milles õppijad peavad klassis ringi käima, kaaslasi küsitlema ning õiged nimed üles märkima. Hea oleks rääkida kõigiga ja koguda võimalikult palju erinevaid nimesid. Enne ülesande sooritamist, kontrollib õpetaja sõnavara tundmist ning tuletab meelde kas-küsimuse ja vastuse malli. Pärast ülesande sooritamist küsib õpetaja kokkuvõtet kogutud andmetest.

Teema kinnistamiseks teevad õppijad Keeleklikis 6.4.1–6.4.44.

13

Kus sa elad? Ma olen kunstinäitusel. Lähme tantsukursusele! Õppe tulemus: õppija oskab öelda, kus ta elab; oskab nimetada enda jaoks olulisi kohti; oskab kutsuda kaaslast välja ning kohtumist kokku leppida. Õpetaja palub õppijatel öelda maid ja kohti, mida nad eesti keeles teavad, nt on juba õppinud päritolust rääkides. Õpetaja kirjutab kohad tahvlile ja selgitab, kuidas lausest Olen pärit Eestist saab lihtsalt lause Elan Eestis jne. Õpetaja selgitab põgusalt lõpu -s ja -l kasutamise eripära maailma ja Eesti kohanimedes. Õppijad teevad ülesande lk 35. Õppijad vaatavad Eesti kaarti lk 55 ning ütlevad, kus nad Eestis käinud on. Õppijad saavad ka ruumis kujutletavale maakaardile asetuda ning öelda, kus nad elavad.

Seejärel küsib õpetaja kohti, mis tunduvad õppijatele olulised ning kus nad tihti käivad (töö, Maxima, kino jne). Õpetaja kirjutab kohad tahvlile ning seletab siis süstemaatiliselt, kuidas neist saab kus-vormi.

Koos vaadatakse kohti, mis on lk 36 Ma olen kunstinäitusel. Õpetaja selgitab kohtade tähendust. Sõnavara paremaks omandamiseks võib sõnavaraga mängida rühmas Aliast, milles õppija peab kehakeelega väljendama kohta, kus ta on, ning teised peavad koha ära arvama.

Kui olulised kohanimed on veel tahvlil, selgitab õpetaja süstemaatiliselt, kuidas neist saab moodustada kuhu-vormi. Õpetaja selgitab ka erinevust lähen tööle ja käin tööl vahel nii käändevalikus kui ka tähenduses.

Kohakäänete kordamiseks sobib hästi mänguderaamatust mäng Kus sa käid? 113/80.

Kohtade ja vormide kinnistamiseks võiks rühmas teha ahelrääkimise, kus esimene õppija ütleb koha, kuhu ta läheb. Teine kordab eelmist lauset staatiliselt ning lisab järgmise koha, kuhu ta läheb: A: Lähen poodi. > B: Olen poes. Lähen raamatukokku. > C: Olen raamatukogus. Lähen tsirkusesse. Ühes kohas mitu korda käia ei tohi, st kohti korrata ei tohi. Õppijad panevad individuaalselt kirja kohad, kus nad sel nädalal käivad. Seejärel moodustavad nad lauseid, mis väljendavad, kus nad millal on (lk 37). Hiljem saavad õppijad paaris vestelda: Kas sa oled/käid sel nädalal tööl? Millal sa tööl oled? Õpetaja toetab vestluseks vajaliku sõnavaraga. Õppijad kuulavad Keelekliki klippide dialooge ning püüavad kuuldu põhjal täita lüngad. Hea oleks, kui ekraani pildi saaks kuvada nii, et tõlge pildi all ei oleks nähtav. Ülesande võib läbi viia ka nii, et algul lihtsalt kuulatakse teksti ning pilti ei kuvata. Õpetaja teeb pärast iga lünka pausi, et õppijal oleks aega vastust kirjutada. Teksti mängitakse ette 2–3 korda. Seejärel loeb üks paar teksti ette ning pärast seda kontrollitakse teksti koos Keeleklikiga.

Dialoog 1 – Keeleklikk 6.3.1 (teksti kontrollimiseks 6.3.2) Dialoog 1 – Keeleklikk 6.3.4 (teksti kontrollimiseks 6.3.5) Dialoog 1 – Keeleklikk 6.3.7 (teksti kontrollimiseks 6.3.8) Pärast iga dialoogi kuulamist võib teha ekraanil kogu rühmaga ka Keelekliki tekstimõistmisülesanded 6.3.3, 6.3.6 ja 6.3.9 ning esitada dialooge karaokena. Õpetaja selgitab kutse koostamise malli eesti keeles (nt Lähme täna õhtul loomaaeda!) ning ka kutsele reageerimiseks vajalikku sõnavara (lk 39). Seejärel mängivad õppijad paaris mänguderaamatust kutsete esitamise mängu Lähme laupäeval veekeskusesse! 114/81. Mänguks vajalik sõnavara on materjalis lk 37, õpetaja selgitab mängukäiku. Mänguks on vaja täringut ja nuppe.

NB! Eri värvi taustaga ringid mängulaual märgivad eri moodustusviisi (valge taustaga on -le, tumehall -sse, helehall vokaal, must erandlik).

Pärast mängu saavad õppijad lk 39 moodustada veel kutseid (Lähme täna raamatukokku!), neile kutsetele tuleb alati anda eitav vastus (Ei, ma ei saa. Ma lähen täna ujulasse).

14

Fraaside õppimiseks ja teema kinnistamiseks teevad õppijad Keeleklikis 4.1.24–4.1.26; 4.1.32– 4.1 34 ja 6.3.1–6.3.33. Ülesande 6.3.34 võib õpetaja paluda teha kirjalikult paberile.

Tule siia! Õppe tulemus: õppija oskab anda ja mõista lihtsaid käske ja keelde. Õpetaja selgitab käskude moodustamist. Siis saavad õppijad mõelda ja kirja panna, mis käsud ja keelud nad endale tänaseks/homseks annaksid. Kirjapandu arutatakse rühmas läbi. Käskude andmist saab harjutada paaris, kus üks õppija annab käske (Joo teed!) ning teine täidab neid kehakeeles (imiteerib tee joomist), harjutust tehakse vaheldumisi. Õpetaja selgitab veel eraldi lehel olevaid käske, mis on koos vormidega mulle/sulle. Õppijad saavad õpetajale vastu vaielda: Too mulle poest šokolaadi! > Ei too! Õppijad tõlgivad ingliskeelseid laused eesti keelde (lk 41). Seejärel saavad nad rühmas oma palveid kaaslastele esitada ning kaaslaste palvetele reageerida.

Teema kinnistamiseks teevad õppijad Keeleklikis 4.1.1–4.1.23 ja 1.4.1–1.4.24.

Kus on lillepood? Pööra paremale! Õppe tulemus: õppija mõistab ja oskab lihtsalt kirjeldada, kus mingi koht teise suhtes paikneb; õppija oskab teed küsida ja mõistab lihtsat teejuhatamist. Õpetaja selgitab mõne abivahendiga (nt tool ja laud) tagasõnu ees, taga, kõrval, juures, vahel ja vastas, juhtides tähelepanu ka sõnavormi muutumisele (Tool on laua ees.) Tagasõnade harjutamiseks saab iga õppija öelda, kuidas ta ruumis paikneb: kes on tema taga, kõrval, ees. Õppijad võib ka ruumi liikuma lasta ja siis seda harjutust teha. Seejärel selgitab õpetaja sõnu ja näitelauseid skeemil lk 42. Siis töötavad õppijad skeemiga paaris: üks küsib, kus mingi asutus paikneb, teine leiab selle skeemilt üles ning kirjeldab, kus see paikneb. Harjutatakse kordamööda.

Kohti linnas saab meenutada ja tagasõnu harjutada ka mänguderaamatu mänguga Märgi kohad linnakaardile 47/40 ja mänguga Kus on apteek? 82/61. Õpetaja selgitab alguses ainult fraase Mine otse! Pööra paremale! Päära vasakule! Pööra tagasi! Stopp! Seejärel tehakse juhiste andmise ja usalduse süvendamise harjutamiseks läbi mäng, milles õppijad moodustavad paarid. Üks paariline sulgeb silmad ja teine on tema läheduses ning juhendab teda ruumis ringi (Mine otse. Stopp. Pööra paremale. Mine otse. Pööra vasakule.

Stopp.). Alguses võib juhendaja ka paarilisele käed õlgadele panna, küsides eelnevalt, kas seda võib teha. Ruumis liikudes tuleb tähele panna ka teisi liiklejaid.

Seejärel selgitab õpetaja kogu teejuhatamise sõnavara lk 43. Õppijad töötavad paaris: nad vaatavad skeemi lk 42, üks ütleb, kus ta on ja kuhu ta soovib minna, teine juhatab talle skeemi põhjal teed.

Tee juhatamise harjutamiseks saavad õppijad paaris vestelda, kuidas nad saavad oma praegusest asukohast koju/poodi/bussijaama ning mängida mänguderaamatu mängu Juhata mulle teed 68/54. Suunasõnade kordamiseks sobib mänguderaamatust mäng Kaks sammu paremale 40/36. Sõnavara õppimiseks saab õpetaja kasutada ka pildikogumiku 10. teema materjali „Mine otse!“. Teema kinnistamiseks teevad õppijad Keeleklikis 15.2.33–15.2.45.

15

Minu pere Õppe tulemus: õppija tunneb peresõnavara, oskab oma perekonda kirjeldada. Õpetaja tutvustab peresõnavara lk 44 tabeli abil, kusjuures vasakul pool on naisliikmed ja paremal meesliikmed. Keskele kirjutatakse soost sõltumatud üldised nimetused, kui neid on (nt vanavanemad, laps). Tabelisse kantakse ka puuduvad vormid.

Siis palub õpetaja mõelda kõigi oma rollide peale peres ning need kirja panna, nt Ma olen õde, tütar, tädi, laps, vennatütar, ... . Tulemusi kontrollitakse kogu klassiga.

Siis tutvustab õpetaja staatuse sõnavara (abielus, vallaline) ning näidete varal vormide kasutuse põhimõtteid. Õppijad loevad iseseisvalt lühikest teksti Taavi pere kohta (lk 45) ning kirjutavad lk 44 pildi juurde vastava pereliikme nime. Õpetaja ütleb ette, et perepildil on tuumpere tavaliselt üheskoos, nt abikaasad kõrvuti. Pildil lk 44 peaksid lahendusena olema nimed all vasakult paremale: Taavi, Maret, Imre, Liina, Karel või Toomas ja üleval vasakult paremale: Epp, Urmas, Toomas või Karel, Andrus, Piret. Ülesanne kontrollitakse koos ja õpetaja kordab pildil oleva pere struktuuri veelkord selgelt üle.

Seejärel teevad õppijad individuaalselt või paaris pildi ja teksti põhjal ülesande lk 45. Õpetaja juhib tähelepanu sellele, et see on sobitusülesanne, st sõnad on antud, tuleb vaid valida, kuhu nad sobivad. Ülesannet kontrollitakse esmalt paaris või rühmas, lõpus kogu rühmaga. Ülesande lahendus on: Andrus on Epu mehevend.

Toomas on Kareli vend.

Andrus on Pireti mees.

Maret on Kareli onutütar.

Imre on Pireti äi.

Toomas on Taavi onupoeg.

Epp on Mareti ema.

Andrus on Toomase isa.

Imre on Kareli vanaisa.

Epp on Toomase onunaine.

Liina on Epu ämm.

Epp on Urmase naine.

Liina on Taavi vanaema.

Maret on Taavi õde.

Piret on Urmase vennanaine.

Taavi on Liina lapselaps. Õpetaja selgitab, kuidas eesti keeles vanuse kohta küsitakse ja sellele vastatakse. Kui vana sa oled? Ma olen 18. Ma olen 18 aastat vana. Siis palub õpetaja õppijatel üksteiselt vanust küsida ning moodustada ruumi rivi vanuse põhjal. Siis küsib õpetaja igalt õppijalt, kui vana ta on. Enne rivistumisharjutust selgitab õpetaja välja, kas vanuse ütlemine ei ole rühmaliikmete jaoks liiga delikaatne. Kui mõni õppija oma vanust avaldada ei tohi, võib ta öelda, kui vanana ta ennast tunneb/kui vana ta olla tahaks vms ning asetuda vastavale kohale rivis. Õpetaja selgitab, mis on sugupuu ja kuidas seda joonistatakse. Seejärel koostavad õppijad vihikusse lk 46 skeemi oma sugupuu nimede ja vanustega. Kui skeem on valmis, räägivad nad sellest partnerile ning partner peab kuuldu põhjal sugupuu joonistama. Pärast vahetatakse rollid 16

ning võrreldakse tulemusi.

Ka õpetaja võib oma perest rääkida, kirjutades tahvlile enda jaoks oluliste pereliikmete nimed. Õppijad püüavad arvata, kes need inimesed õpetajale olla võiksid, nt Kas Pärtel on sinu ema?

Kas Pärtel on sinu vend? Seejärel saavad õppijad sama teha paarides, valides paariliseks selle, kellega nad eelmises ülesandes ei rääkinud. Õppija kirjutavad kodutööna õpetajale kirja oma perest, eelnevalt kontrollitakse koos, kas abistava küsimustiku sõnavara lk 46 on õppijale tuttav.

Peresõnavara mõistmist ja sugupuu koostamist saab rühmatööna harjutada mänguderaamatu mänguga Kaasikute pere sugupuu 139/98.

Peresõnavara saab korrata ka mänguliselt. Õppijad tõusevad püsti ja moodustavad rivi. Õpetaja ütleb väite, näiteks Mul on üks vend. Kui väide on õppija kohta õige, astub ta ette, kui vale, astub ta taha. Enne järgmist väidet astutakse jälle keskele. Õpetaja võib vastuseid ka täpsustada: Marta, mis su venna nimi on? Anton, kui vana su vend on? Kui liiga kauaks mõtlema jäädakse või valesti astutakse, võib kaotada „elu“, igal mängijal on kaks „elu“. Õpetaja võib väidete ütlemise ka õppijatele üle anda.

Kuna omamist ja olemist väljendatakse eesti keeles sama verbiga, vajab see natuke selgitamist. Õpetaja selgitab seda pere teema juures ning õppijad täidavad selle kohta ülesande lk 47. Mul on-konstruktsiooni harjutamiseks sobib hästi mänguderaamatu mäng Mul on 50 raamatut 25/24.

Pere teema lõpetuseks suhtlevad õppijad üksteisega ning täidavad töölehe lk 48. Õpetaja tutvustab näidisdialoogi ja juhib erilist tähelepanu eitust sisaldavatele küsimustele (kellel ei ole vanaema ja vanaisa). Pärast ülesande sooritamist tehakse andmetest kokkuvõte.

Peresõnavara ja mul on-konstruktsiooni kordamiseks sobib mänguderaamatust mäng Minul on õde. Mina olen vend. 95/70.

Peresõnavaraga tutvumiseks saab kasutada ka pildikogumiku 3. teema „Minu perekond“ materjali.

Teema kinnistamiseks teevad õppijad Keeleklikis 5.1.1–5.3.19.

Mulle meeldib tantsida Õppe tulemus: õppija oskab rääkida, mis talle meeldib ja ei meeldi. Õpetaja tuletab õppijatele meelde, et nad oskavad juba öelda, mis söök neile meeldib. Nüüd tutvutakse lähemalt sellega, mis tegevus kellelegi meeldib. Sissejuhatuseks palub õpetaja õppijal 7 minuti jooksul joonistada tegevusi, mida neile meeldib teha. Siis pannakse pildid kõrvale ja tegeletakse sõnavaraga. Esmalt selgitab õpetaja fraase lk 48 ja laseb õppijatel lugeda kordamööda fraase nii, et väide oleks õppija kohta õige, nt Mulle ei meeldi multifilme vaadata. Pärast seda saavad õppijad töölehe põhjal lk 49 paaris vestelda sellest, mida neile meeldib teha. Õpetaja tutvustab eelnevalt sõnavara ja näidisdialooge. Hilejm küsib õpetaja igalt õppijalt kaks asja, mis ta kaaslase kohta teada sai.

Siis pöördutakse tagasi joonistatud piltide juurde ning õppijad küsivad õpetajalt puuduvaid sõnu, mida neil on vaja oma pildi kirjeldamiseks (nt Mulle meeldib matkata). Kui piltide sõnavara on kaetud, räägivad õppijad kaaslasele pildi põhjal, mida neile meeldib teha. Seejärel vahetatakse pildid ja räägitakse kaaslase pildist uuele partnerile. Vahetusi tehakse veel paar korda. Lõpus antakse pilt omanikule tagasi. Õpetaja selgitab sõna „oskama“ tähendust ning kontrollib eelneva sõnavara põhjal, kas õppijad saavad tähendusest aru. Näiteks küsib õpetaja, kas laused Ma oskan multifilme vaadata ja Ma oskan süüa teha on õiged laused või mitte.

17

Seejärel vestlevad õppijad lk 49 ülesande põhjal paarides selle üle, mida nad oskavad ja ei oska.

Pärast seda jagab õpetaja õppijatele sedelid ja palub igal õppijla kirjutada sedelikesele kolm asja, mida ta hästi oskab, ja ühe asja, mida ta ei oska. Õpetaja abistab vajadusel sõnavaraga, kirjutades konstruktsiooni ka tahvlile, nt Ma oskan uisutada. Ma ei oska klaverit mängida. Siis võtab õpetaja sedelid ära ja annab õppijale kaaslase sedeli. Õppija loeb sedeli kaaslastele ette ning püüab ära arvata, kes selle kirjutas, küsides küsimusi: Sarila, kas sa oskad uisutada?

Oskama ja meeldima konstruktsioonide kordamiseks sobivad mänguderaamatu mängud Ma tunnen sind hästi 109/77 ja Aken 110/78 ning pildikogumiku 13. teema „Kas sa oskad tantsida?“ materjal.

Kodutööna peavad õppijad küsitlema kahte eestlast ja neist lühikese teksti kirjutama. Eelnevalt vaadatakse koos üle, kas küsimused lk 50 on mõistetavad ja kuidas neist küsimustest teha otsesed küsimused (Mis ta nimi on > Mis sinu nimi on?/Mis Teie nimi on?). Kui keeletund toimub kohas, kus õppijad pääsevad segamatult emakeelsete eestlastega rääkima, siis võib küsitluse teha ka tunni ajal. Õppijatele tuleb selgeks õpetada ka tekst, millega nn ohvrile läheneda, nt: Tere!

Kas Teil/sul on aega? Ma olen ... ja õpin eesti keelt. Mul on Teile/sulle mõned küsimused.

Rääkige/räägi palun ainult eesti keeles. Rääkige/räägi palun aeglasemalt! Pärast küsitlust on huvitav rühmas muljeid vahetada, kuidas läks, missugused tõrked tekkisid ja kas mõni küsimus osutus vastaja jaoks liiga delikaatseks.

Teema kinnistamiseks teevad õppijad Keeleklikis 7.1.15–7.1.21.

Kuidas tervis? Mis sul viga on? Õppe tulemus: õppija oskab kirjeldada oma enesetunnet ja anda lihtsaid soovitusi enesetunde parandamiseks.

Terviseprobleemide sõnavara õppimiseks saab õpetaja kasutada pildikogumiku 14. teema „Mu pea valutab“ materjali. Sõnavara õppimiseks kirjutatakse töölehe piltide alla, mis pildil olevatel isikutel viga on. Siis püütakse koos ka lahendus leida, millest sellise häda korral abi võiks olla.

(Mul käib pea ringi. > Ära seisa! Istu!)

Tervise sõnavaraga saab mängida trips-traps-trulli lk 50. Koos õpetajaga vaadatakse üle ruudustikus olev sõnavara. Siis töötavad õppijad paarides. Üks loeb ette probleemi ja teine pakub lahenduse. Nii tehakse kordamööda. Kui lahendus on kaaslase arvates adekvaatne, võivad õppijad märkida ruudu risti või ringiga nö enda omaks ja märkida endale punkti. Kui ruudule pole midagi kirjutatud, mõtleb õppija probleemi ise ning partner peab sellele lahenduse leidma. Võidab see, kes saab horisontaalselt, vertikaalset või diagonaalselt lahendatud 5 probleemi. Kui võitja ei selgu, võrreldakse pärast skoore.

Pärast võib õpetaja anda igale õppijale sedeli, paludes sellele kirjutada ühe probleemi, mis tal on. Siis saadab õppija sedeli edasi parempoolsele kaaslasele ja kirjutab vasakpoolselt kaaslaselt saadud sedelile sedelil oleva probleemi lahenduse. Siis saadetakse paber jälle edasi ja kirjutatakse lahendussoovitus järgmisele paberile. Paberid liiguvad ja koguvad lahendusi niikaua, kuni nad omanikuni tagasi jõuavad. Õpetaja teeb kaasa ja parandab lisaks ka soovitustes olevaid vigu, kui sedel tema käest läbi käib.

Teema kinnistamiseks teevad õppijad Keeleklikis 11.2.18–11.2.31.

Missugune? Õppe tulemus: oskab asju, nähtusi, kohti, inimesi lihtsalt kirjeldada ja võrrelda. Õpetaja palub õppijatel öelda omadussõnu, mida nad eesti keeles teavad. Ta kirjutab need tahvli-

18

le ja annab neile ka vastandid (kui on). Õppijad täidavad töölehe omadussõnade vastandite kohta lk 51 esmalt individuaalselt nii, nagu nad ilma abimaterjalita oskavad. Siis tehakse ülesanne koos ning harjutatakse veel vastandite kasutust lk 51 ülesannetega. Väidete ülesannet on tore teha nii, et üks õppija pöördub kellegi poole nimeliselt ning ütleb väite, nt Elena, Viru hotell on madal.

Seejärel vaidleb see, kelle poole pöörduti, väitele vastu, öeldes: Ei, Viru hotell on kõrge. Ta ütleb ka järgmise väite, pöördudes omakorda mõne teise kaaslase poole.

Omadussõnade harjutamiseks võib kahe võistkonnaga mängida Aliast, milles õppija peab võistkonnakaaslastele kehakeelega või eestikeelsete lausetega seletama etteantud omadussõna (võib keelata ka vastandsõna kasutamise). Õpetaja annab sõnu ja märgib punkte. Õpetaja selgitab põgusalt omadussõna võrdlusastmete (sh ainult kõige-ülivõrde) moodustamist ja kasutust. Õppijad moodustavad seejärel ruumis mõne rivi nt pikkuse, vanuse, juuksevärvi ja kinganumbri kohta. Kui rivi on valmis, ütlevad kõik kaks lauset endast kahel käel oleva inimese kohta: Geraldine on pikem kui mina, Paul on lühem kui mina. Õpetaja kirjutab lausemudelid eelnevalt tahvlile. Enne iga rivistust peab õpetaja küsima, kas sellise rivi moodustamine sobib kõigile. Kui keegi ei soovi osaleda, võib ta kõrvale jääda ja õpetajal aidata hinnata, kas rivi ja laused on korrektsed.

Pärast rivistust saab rühmaaruteluna täita küsitluslehe eesti keele tunni õpilaste parameetrite kohta lk 52. Kodutööna võib õppija kirjutada viis lihtsat lauset, milles ta võrdleb oma kodumaad/ enda jaoks olulist maad Eestiga.

Kordamisküsimused Õppe tulemus: õppija oskab lihtsaid küsimusi moodustada ja küsimustele vastata.

Enne viimast kohtumist ja eksamit võib lasta õppijatel lasta moodustada 6 küsimust läbitud teemade kohta. Õpetaja parandab küsimused ära, trükib need arvutisse ja prindib välja ning lõikab juppideks nii, et igal sedelil on kolm küsimust. Õpetaja saab ka ise küsimusi moodustada või kasutada töölehe kordamisküsimusi. Õppijad saavad sedeli kolme küsimusega, leiavad partneri ja küsivad vastamisi sedelil olevaid küsimusi ning lasevad partneril neile vastata. Seejärel vahetavad nad sedelid, st saavad sedeli küsimustega, millele nad just vastasid, ning otsivad järgmise partneri, kellelt neid küsida. Kui sedel on piisvalt kaua ringelnud, annavad õppijad sedeli õpetajale tagasi ja saavad järgmise sedeli ning otsivad uue partneri, kellega vestelda.

Soovi korral võib õpetaja kasutada ka viimase tunni illustreerimiseks slaidiesitlust. See on saadaval dokumendis „Kursuse_l6pp_slaidid.PPTX“ Materjali lõppu lk 56–57 on lisatud näidetega kokkuvõte A1-tasemel vajalikust eesti keele grammatikast ning mõned viited sõnastikele ja eesti keele õppematerjalidele (lk 58).

Kursuse viimasel tunnil viiakse läbi enesekontrolli test. Enesekontrolli testi materjal on saadaval eraldi dokumendina „Test.PDF“

Võimalusi õpetajale Keelekliki ülesannete kontrollimiseks Pärast iga Keeleklikis tehtud iseseisvat tööd võib õpetaja küsida, kas Keeleklikk toimis tõrgeteta ja kas esitatud materjal oli huvitav ja arusaadav. Võib ka küsida, missuguseid uusi sõnu/fraase õppijad selles osas omandasid.

Kui Keeleklikis on õppimiseks antud sõnavara:

»»nimetab õpetaja sõnu (enamasti Keeleklikis esinenuid, aga sekka ka tundmatuid) ning palub õppijatel reageerida sõnadele, mida nad Keeleklikis õppisid,

19

»»palub õpetaja õppijatel kirjutada sõnu, mida nad Keeleklikis õppisid; »»kuvab õpetaja Keelekliki pildilise ülesande ekraanile ning küsib õppijatelt sõnu eesti keeles;

»»annab õpetaja õppijatele kordamööda sedeleid Keeleklikis õpitud sõnadega ning palub sedeli saanud õppijal sõna kaaslastele selgitada seda kasutamata (Aliase mäng).

Kui Keeleklikis on õpitud fraase animatsioonidest:

»»küsib õpetaja baaskeeles filmilõigu kohta täpsustavaid küsimusi (Millest nad rääkisid?

Mis lõpus juhtus? jms sõltuvalt dialoogist);

»»esitab õpetaja filmislõigu kohta väiteid ja laseb õppijail öelda, kas väide on õige või vale; »»kuvab õpetaja animatsiooni alguse ja laseb õppijatel dialooge taasesitada (eesmärgiks pole täpsus, vaid spontaansus);

»»paneb õpetaja Keelekliki animatsiooni mängima, keerab hääle maha ning palub õppijatel dialoogi peale lugeda;

Kui Keeleklikis on õpitud grammatikat:

»»küsib õpetaja, kas grammtikaseletus oli arusaadav või jäi midagi segaseks; »»kuvab õpetaja video alguse ja küsib õppijatelt, millest Pilleriin videos rääkis; »»kuvab õpetaja video alguse ja küsib õppijatelt, mis Pilleriiniga videos juhtus.

Kogu Keeleklikis olnud materjali kohta võib õpetaja koostada ka viktoriini või valikvastustega testi. Teste saab tehniliste vahendite olemasolul viia läbi ka elektrooniliselt, nt Kahoot või Socrative keskkonnas.

20