TTÜ Tudengileht
Studioosus detsember 2007
Enda kodu tuleb hoida lk 3
OHHOO! - teadustöö TTÜ seinte vahel lk 7
TASUTA
Väike jõulusoov igas päevas lk 4
Tõnis Palts - lihtne maapoiss Kingissepa linnast lk 6
Meie koolivend - suusakunn Riho Laast-Laas lk 9
Mis toimumas? detsember 2007 lk 11
2 | UUDIS PEATOIMETAJA
Tere kallis lugeja!
Soovin Teile kogu Studioosuse meeskonna poolt imederohket jõuluaega! Eve Neumann eve.neumann@gmail.com
Kallid praegused ja endised tipikad! Varsti on käes jõulud – aeg, mille veedame koos pere ja sõpradega, istume jõulupuu all, teeme üksteisele kingitusi. Jõulude mõte ei ole aga loomulikult ainult kingitustes. Ometi tuleb tunnistada, et lastele on väga oluline just temanimeline kingipakike - asi, mida juba ammu endale ihaldatud on. Kahjuks on Eestis aga lapsi, kelle jõulusoovid täituvad väga väga harva... Ilusa südamliku, koduse ja hubase õhtu eest hoolitsevad nende laste õpetajad ja kasvatajad. Meil teiega on samuti võimalus aidata nende laste jõuludesse pisut rohkem rõõmu tuua.
Sellel aastal on TTÜ Üliõpilasesinduse eesmärgiks viia täide iga Haiba lastekodulapse üks unistus. Juba praegu panevad 36 last (mudilastest põhikooliõpilasteni) oma soove kirja Tõelisele Jõuluvanale – soojale, südamlikule vanataadile, kelle peale võib alati kindel olla. Te kõik – Sina, noor tudeng, ja Sina,südamlik õppejõud ja ka Sina, edukas vilistlane, saate unistuste täitumisele kaasa aidata. Igasugune annetus on teretulnud – nendelt, kellel taskusse ununenud mõned mündid, aga ka nendelt, kelle rahakukkur üle ääre kipub ajama :) Sinu lahke annetus on oodatud kuni 15.detsembrini a/a 10220020214015 (SEB) MTÜ TTÜ ÜLIÕPILASÜHENDUS Jääme lootma teie suuremeelsusele. Ette tänades, Teie koolikaaslased
Peatoimetaja veerg
Võiks öelda, et aasta üks kauneimaid aegu on kohe kohe käes. Siinkohal pean silmas siis jõuluaega, mitte sessi, kuigi peab tõdema, et sel viimaselgi on omad võlud. Head põrumist! :) Seekordne Studioosus on aga 2007. aasta viimane. Järgmisel korral kohtume juba 2008. aasta veebruaris, mil kevadsemester alanud. Vahepealsel ajal on nii palju vahvaid üritusi ja usinat õppimist, et laseme kõigil pisut hinge tõmmata, et tulla uuel aastal tagasi veel parematena kui varem. Mis puudutab jõuluaega, siis loodan südamest, et veedate selle rahulikult ja mõnusasti pere, sõprade ja kõige kallimate inimeste keskel. Minge välja talverõõme nautima – suusatage, kelgutage, ehitage lumememmesid........ Nautige!
foto: Priit Tiganik
TTÜ üliõpilasesindus kuulutab välja üliõpilasesinduse stipendiumi saajad. Stipendiumi suurus igale tudengile on 5000 krooni. 1. Kairi Kivistik - keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskond 2. Alina Pokland - infotehnoloogia teaduskond 3. Carmen Siitsman - keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskond
Studioosus
Stipendiumid antakse kätte 6. detsembril toimuval Tipikate jõuluballil. Palju õnne!
Peatoimetaja: Eve Neumann Küljendaja: Anni Helm Meeskond: Bia Nassar, Mari Moor, Timmo Toomla, Ullabritt Laanemets Trükk: Serica Paberi ja Trüki AS
Väljaandja: TTÜ Üliõpilasesindus Aadress: Ehitajate tee 5, Tallinn E-post: ajaleht@tipikas.ee Telefon: 620 36 21 ©Studioosus 2007 Kõik õigused kaitstud
KAANELUGU UUDIS | 3
Enda kodu tuleb hoida! Riho Külaots riho.kulaots@ tipikas.ee
Käesolevat kirjatükki ajendas kirjutama praegune olukord ühiselamutes. Aastaid on olnud sealseks probleemiks turvalisus. Kahju on sellest, et nii mõneski kohas saaks ühiselamu elanikud ise selle mure lahendamiseks midagi ära teha. Hea meel on näha, et tipikas aitab ligimest
hädas - kui kellelgi on jäänud uksekaart või –võti koju, lastakse ta ilma rohkemate küsimusteta enda järel või ees sisse. Samas ei või kunagi teada, kes tegelikult oma kodu lävepakust üle lasti – oli see naaber või mõni kurikael, kes himustab võõrast vara. Samuti on uskumatu käitumine, mis tuleneb iseenda laiskusest – lukustatavad uksed jäetakse lihtsalt lahti - nii vahekoridorides kui ka enda tubades. Kui tahame midagi paremaks teha või muuta, siis tuleb alustada iseenda harjumuste muutmisega, alustades uste lukustamisega. Kahjuks ei ela me saarel või aastas 1900, kus varga eest kaitses luud ja kuri koer. Kui üks mure on võõrad ja nende
vägivallatsemine ühise vara kallal, siis teine tahk loost on meie enda käitumine halva peremehena. Jätkuvalt ei ole paljud elanikud teada saanud, kus asuvad prügikastidkoridorides vedelevad haisvad kotid, mida keegi enam omaks ei taha tunnistada. Samuti ei ole haruldane, et keegi lööb jalaga seina sisse uue augu või sirgeldab aknalauale uue pealekande. Mis on lahendus? Mõned mureteemad nagu ei lõppekski. Kuna ühiselamu asukad pidevalt vahelduvad, siis üheks võimaluseks on vanadel olijatel uuemaid korrale kutsuda, või siis vastupidi. Hea omanik hoiab oma elupaika. Kes meist tahab enda, veel vähem teiste prügi sees elada?
muidu õpivad inglise keelses õppes ning seetõttu suhtlevad peamiselt omavahel, siis ootasid nad selliselt ürituselt rohkem kohalikega tutvumist.
last sinna ei oota. Uudne lähenemine, kas pole?!? Tuli välja, et mõningates tutvustatud koolides peavad üliõpilased kohustuslikus korras veetma ühe semestri välismaal. Väga mõistlik. Ma leian, et tipikad peaksid ka natuke rohkem pakutavatest võimalustest kinni haarama. Vahel on tõesti raske teha seda endale kõige sobivamat valikut, ent seepärast korraldataksegi selliseid üritusi, kus saab infot kõige otsesemalt ning objektiivsemalt allikalt. Usun. et see üritus on igati abiks informatsiooni saamisel ning valikute tegemisel. Tipikad hoidke silmad lahti ja haarake võimalustest!
IC MESS Ullabritt Laanemets lullabritt@ gmail.com
20.novembril toimus International Clubi korraldatud uus üritus “IC mess”. Selle eesmärk oli tutvustada välisõpilasi ja nende koole meie üliõpilastele ning sellega anda infot ja tekitada huvi tipikates välismaal õppimise vastu. Kahjuks oli üritusele tulnud häbiväärselt vähe eestlasi, ka välisõpilased ootasid neid rohkem kohale. Just tutvuse pärast. Kui nad
Mis aga toimus? Iga ülikool tegi oma presentatsiooni. Pea iga presentatsioon koosnes põhilistest osadest – meil on kõige ilusam riik, kõige parem kool, kõige ilusamad inimesed ja kõige vägevamad peod. Pärast kümnendat ettekannet oli juba pea päris sassis, et milline riik see kõige kõigem ongi. Kuigi selliste seas leidus ka pärle, kes materdasid oma linna ja kooli nii kuidas suutsid. Vähemalt ta oli aus. Ega kui ei meeldi, siis ei meeldi. Kallis elamine, väike ja mõttetu linn ning kurjad inimesed, kes mitte ühtegi välismaa-
4 | JÕULUD
Väike jõulusoov igas päevas ”Soovin kõigile tipikatele rahulikke, valgeid ja piparkoogilõhnalisi jõule!” – Peep Sürje, rektor. ”Soovin toredaid jõulupühi kingituste, kallistuste, koosviibimiste, lume ja kõige toreda jõulude juurde kuuluvaga! Kuna ilusaimgi aeg ei saa kesta igavesti, siis soovin peale jõule usinust ning edu õpingute jätkamisel. Võiduka lõpuni – diplomini!” – Jakob Kübarsepp, õppeprorektor. ”Head üliõpilased, taas on saabumas jõulud - meeldejäävad hetked sõprade ning perekonna seltsis, kus saame näidata hoolimist lähikondlaste vastu. Soovin kogu üliõpilasesinduse poolt teile rahulikke jõule ning saavutusterohket uut aastat!” - Oliver Kallas, TTÜ üliõpilasesinduse esimees.
”Lumememmelund õue ning glögi ja piparkoogi hõngu tuppa!” – Mariliis, keemiaja materjalitehnoloogia teaduskonna tudeng.
”Arvan, et kuna see on nii raske kool, eriti tüdrukutele, siis on vaja tõesti seda jõudu ja tahet, et õpingutes vastu pidada.” – Ulvi Kask, lillemüüja
”Soovin jõudu ja energiat heade ideede elluviimisel.” – Marge Sults, majandusteooria õppejõud
”Soovin, et kõik tudengid võtaksid ülikooliaastatest maksimumi - nii õppimise kui tudengielu osas!” – Maris Lehtmets, vastuvõtu turundusjuht
”Et jätkuks jõudu kõigile raskustele vastu panna, et ei annaks alla, et asjad saaksid õigeaegselt korda, et ei läheks närvi. Positiivset ellusuhtumist!” – Sirje Oberg, Koopiakeskus ”Soovin tudengitele häid valikuid uueks aastaks ja et nad ise oleks oma valikute üle õnnelikud.” – Mirjam Lindpere, karjääriteenistus
”Hea tipikas, soovin Sulle ilusaid valgeid jõule ning kõikide soovide täitumist!” – Anell Veskimeister, majandusteaduskonna tudeng ”Soovin, et tudengitel oleks suur suss, mida aknalauale panna, ning põhjus, miks päkapikk peaks sinna midagi sisse poetama.” - Marika Kivik, psühholoog kogus: Mari Moor
Tipikate jõuluball Taaskord on üks aasta lõpule jõudmas ning läheneb aeg, mil veedetakse rohkem aega pere seltsis ning meenutatakse toimunud sündmusi ja tunnustatakse kättevõidetud saavutusi. Sarnaselt paljudele neile, kel õnnestub veeta jõulud koos lähedastega õdusalt küünlavalgel, kutsub ka tipikate pere kokku oma tublimad liikmed, et tunnustada pidulikus ja sõbralikus meeleolus nende silmapaistvamaid tegemisi. Nimelt toimub Glehni lossis 6. detsembril kell 18.00 traditsiooniline Tipikate jõuluball, kus lisaks parimate tiitlite jagamisele tähistatakse koos lähenevaid jõule. Sel aastal on kategooriaid kokku kümme – aasta rebane, aasta eestvedaja tudeng, aasta
eestvedaja organisatsioon, aasta õppejõud, aasta idee, aasta tippsündmus, aasta huumor, aasta parim reklaam (TTÜle), aasta tudengkonna sponsor ja TTÜ Tudengielu eestvedaja. Nagu ühele korralikule ballile kohane, mängib tantsuks orkester ning kavas on lisaks peaesinejale vokaalansambel Noorkuule veel teisigi ülesastujaid. Tule sinagi koos kaaslasega vaatama, millega meie tudengid ning organisatsioonid on möödunud aasta jooksul silma paistnud ning saa veel enne kibekiiret eksamisessiooni osa meeleolukast õhtupoolikust!
foto: Taavi Olli
UUDIS 5
IWCO aastakonverents TTÜs Mida see IWCO veel tähendab? Kindlasti oled kuulnud üle maailma toimuvatest Rahvusvahelistest nädalatest (IW), kuhu kõigil Tipikatel on võimalik osalemiseks kandideerida. Selleks, et kõik rahvusvahelised nädalad oleksid korralikud ja kvaliteetsed, on loodud rahvusvaheliste nädalate korraldajate katusorganisatsioon ehk International Week Co-organizers Organisations (nutikamad said siit juba aru mida tähendab lühend IWCO). Sellel aastal toimus IWCO aastakonverents Tallinna Tehnikaülikoolis 17-20.oktoober 2007. Kohal olid IW-sid
korraldavate tudengiorganisatsioonide esindajad erinevatest riikidest ja seda just seetõttu, et kaardistada võrgustiku praegust olukorda ja teha tulevikuplaane olukorra parendamiseks. Projekti toimumise jooksul leidsid mitme päeva jooksul aset pidevad arutelud ja diskussioonid, kus võrreldi erinevate organisatsioonide tegemisi, vahetati mõtteid, jagati kogemusi ja arutleti teemadel, mida rahvusvaheliste nädalate organiseerimistega ette tuleb. Loodetavasti saab IWCO endale tänu konverentsile uue ja informatiivse kodulehekülje ning leitakse ka uusi
rahvusvahelisi nädalaid korraldama hakkavaid riike, et avardada veelgi võimalusi noorsoovahetustes osalemiseks. Projektijuhina tahaksin eelkõige tänada toredat ja tublit projektimeeskonda, kellega oli mõnus koos konverentsi organiseerida. Lisaks oli aastakonverentsil ka häid toetajaid: Hasartmängumaksu Nõukogu, Fazer Amica, Büroomaailm, Durex, Estover, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, Saku Õlletehas, Red Bull, Kodupaber, Balsnack ja Valio. Projektijuht Merike Viigisalu
Kui palju tead SINA nende teemade kohta TEGELIKULT? Heiki Beres heiki.beres@ tipikas.ee
• Eesti majanduskeskkond täna ja “homme”. Kus me oleme ja kuhu liigume? Laenud, EURIBOR, jne • Mida keerulisemaks muutub turupositsioon ja kasumlikkuse säilitamine, seda olulisemaks muutub pikaajaline planeerimine. Mis on strateegiline juhtimine? Milleks üldse strateegia? Mis on oluline äriliini strateegia kujundamisel? Mida pidada silmas strateegia rakendamisel? • Projekti juhtimine. Kuidas ja millega arvestada juhtides projekte? Kuidas hoida
kõrgel motiveeritust ja meeskonnatunnet? • Juhtimine. Mis see on? Mis on ohud? Inimeste juhtimine. • Kas, miks ja kuhu investeerida? Millised on erinevad rahapaigutamise viisid? Võlakirjad, aktsiad, fondid, hoiused, jne • Karjääri planeerimine. Mis on oluline? Mis mitte? Töö- ja eraelu tasakaal. Arvad et võiks rohkem teada?
Kevadsemestril käivitub TTÜ Üliõpilasesinduse ja Hansapanga koostöös tippjuhtide seminarisari. Planeeritud on kokku 6 seminari, kus vahelduseks sageli üksluistele ülikooliloengutele kuuleme esinejate isiklikke kogemusi, arvamusi ja tulevikuvisioone. Eesmärk on tipikat, kui tulevast juhtival/spetsialistikohal töötavat inimest, ette valmistada erinevates eluvaldkondades tekkivate küsimuste lahendamiseks. Nendel seminaridel ei ole
raamatuteooriat, inimesed räägivad asjadest nii, nagu need tegelikult on, alati võib täpsustavate küsimustega vahele segada ja väljendada oma arvamust. Kogemusi jagama tulevad: • Hansapank Eesti peadirektor - Priit Põldoja, • Hansapank Eesti Investeeringute juhtimisedivisjoni tegevjuht - Helo Meigas, • Hansapank Eesti personalidirektor Tea Trahov, • Hansa Varakindlustuse AS juhatuse esimees - Jan Andresoo • AS Hansa Investeerimisfondid juhatuse esimees – Robert Kitt • Hansapank Eesti värbamiskeskuse juht – Signe Kaurson Täpsem info tulekul – hoia silmad ja kõrvad lahti!
Ole kursis oma võimalustega! Oled TTÜ tudeng? Järelikult, tead ka mis on Võti Tulevikku infokataloog. Need, kes veel ei tea, saavad nüüd kiiresti selle vea parandada. Võti Tulevikku Infokataloog on koostatud eelkõige Tehnikaülikooli tudengitele, et neil oleks võimalus tutvuda või ka välja valida oma tulevane tööandja. Mistahes meie
kooli erialal õppiv tudeng leiab sealt enda jaoks tööpakkumisi erinevates firmades. Infokataloog annab vastused paljudele küsimustele, mis töövõtjale ühe ettevõtte, sealpakutavate arenguvõimaluste ja hüvede kohta võib tekkida. Infokataloog loob ka unikaalse võimalusi firmasid omavahel võrrelda, kuna ettevõtetele esitatud
küsimused on kattuvad. Infokataloog ja ka selle koju toimetamine mistahes maailma punkti on TASUTA. Kataloogi tellimiseks pole vaja muud, kui minna Internetilehele www.VT.ee ning täita tellimisleht. NB! Trükiste arv on limiteeritud.
2 |VILISTLANE 6 | PEATOIMETAJA
TTÜ vilistlane - Tõnis Palts Eks koolist saadakse ju suur tutvusringkond ning kui maalt linna tulla, siis seal tundub kõik uus ja huvitav. Esimesed ülikooliaastad tuli veeta mitme inimesega ühikas tuba jagades. Hiljem, kui perekond tuli, hakkas härra Palts juba korterit üürima. Tol ajal prooviti aga ühikas teistega arvestada ning päris igal õhtul pidu ei olnud. Koosolemised lepiti eelnevalt kokku ning kui juhtus, et üks ei saanud tol päeval pidutseda, siis tuli teda veidike moosida ja kuidagi ära osta, näiteks mõne toa koristamisega. Selle eest õppis too usin tudeng oma asjad punanurgas (tolle aegne õpituba, igal korrusel oli oma õpituba) ning teised said oma vaba aega nautida. Seda tehti sama vapralt nagu praegugi.
Nimi: Tõnis Palts Sünniaasta: 1953 Eriala: Raadiotehnika TTÜ lõpetamisaasta: 1976 Hobid: purjetamine Moto praegustele üliõpilastele: Hea haridus ja sõbrad on need, mille peate panema rauakoolist (nii nimetati vanasti TTÜd) marssalikepikesena seljakotti! Keegi ei imesta, et TTÜ-st tulevad targad teadurid või edukad ärimehed, aga see on pealevaadates mõnevõrra kummaline, et TTÜ-st tulevad tipp-poliitikud. Suisa pealinna linnapead. See näitab juba TTÜ taset. Tõnis Palts on tuntud riigikogulane, endine Tallinna linnapea, ettevõtja ning ühel perioodil ka rahandusminister. Tema elulugu on väga pikk ning värvikas. Härra Palts lõpeta TTÜ 1976 aastal kiitusega.
Oli ütlus, et kui nädala lõpuni peota hakkama sai, siis võis risti seinale tõmmata. Võib lisada, et seinapinnast puudu ei jäänud. Legendaarsemad ajaveetmiskohad olid Tomp, Sossikas ja Peda. Erinevalt tänapäeva klubimuusikast, hinnati tol ajal enim Ruja ja Väntoreli. Kustumatud vanemate heietused, kuidas nemad võtsid kodust kartuleid ja hapukurki kaasa, vastavad täiesti tõele. Ka tulevane linnapea vedas kodust toitu kaasa. Nii musti päevi, kus oleks pidanud näiteks kilusid moosiga või mõnda veel uskumatumat asja sööma, ta siiski ei mäleta.
Ühisköök korrusenaabritega, lutikate ja hiirtega lõhnas enamasti pastatoitude järgi, mida tol ajal lihtsalt makaronideks kutsuti. Õunavein sai korduvalt sügiseti käärima pandud, aga kuidagi sai see enne parimat aega alati otsa. Kummaline! Tolleaegsed stipendiumid ja elatustase ei nõudnud ilmtingimata tööl käimist ning nende rahadega tuli toime küll. Eks muidugi osad õpilased pidid kuni hilisööni TTÜ lähedal asuvas Komeedi restoranis nõusid pesema, aga tema ei olnud üks nendest. Ka suvel polnud härra Paltsul aega osaleda kõikvõimalike organisatsioonide tegevustes, kuna see aeg sisustati vanemate poolt. Nimelt veetis ta suved Saaremaal vanematele maja ehitamas. Oleks ju tore, kui saaks ka praegu öelda, et tudeng ei pea tööl käima. Tundub, et ajad polegi ju nii palju muutunud! Selle värvika vilistlase juurest võiks õppida, et ei tasu oma lennule piire panna. Ullabritt Laanemets Teele Reevit
Muud tegevused koolielu ei seganud, küll aga segas kool muid tegevusi. Nende hulka kuulusid näiteks sportimine, kultuuri nautimine ning pereelu (tütar sündis juba ülikooli ajal). Kultuuri segas õppimine kohe päris kõvasti, kuna härra Palts on pärit Kingissepa linnast, seega pealinnas oli vaatamist ja uurimist päris kõvasti. Mujalt Tallinnasse kooli tulemine tähendab aga ühikas elamist ning kõikide tudengipõlve hüvede ja pahedega tutvumist. Ülikooli aega ei nimeta ta parimaks, küll aga perioodiks, mis pani aluse huvitavale elule.
Foto: Andres Teiss
KAANELUGU OHHOO! | 3 7
OHHOO!-teadustöö TTÜ seinte vahel Bia Nassar bia.nassar@ mail.ee
Ülikool ei ole pelgalt hoone, kus tudengid loenguid kuulamas käivad ja aeg-ajalt praktikume juhendajate käe all sooritavad – siin tehakse ka tõsist teadustööd. Uurime järgi!
Tubli väike päike Rahusvahelise Energiaagentuuri spekulatsiooni kohaselt kasvab maailma enegiavajadus aastaks 2030 enam kui 50% võrra. Prognooside kohaselt lõpevad naftavarud käesoleva sajandi neljakümnendatel aastatel ning gaasivarud kuuekümnendatel. Üks intrigeerivaid alternatiive on päikeseenergia kasutamine. Praeguseks moodustab päikeseenergia maailma energiatoodangust ligikaudu kaheksaprotsendilise osa. Päikeseenergia on ammendamatu ning keskkonnasõbralik, mille efektiivsus sõltub vastava tehnoloogia edukast väljatöötamisest. Põhiliseks komistuskiviks on osutunud päikesepatareide kallidus ja efektiivsus. Juba aastaid tegeletakse Tallinna Tehnikaülikooli materjaliteaduste instituudis Enn Mellikovi ja tema meeskonna käe all päikesepatareide väljatöötamisega.
valmistamiseks kasutatakse ülikooli laboris keemilisi tehnoloogiad, erinevalt maailmas üldkasutatud vaakumtehnoloogiast. Keemiliste tehnoloogiate abil saadud kiled on odavamad, kuid halvemate füüsikaliste omadustega kui vaakummeetodil saadud kilede parameetrid. Olukord on siiski tunduvalt parem. Ülikooli laboris valmistatakse vase, indiumi ja seleeni struktuure pulbrilistest materjalidest monoterakihina. Pulbri kõik osakesed on kuni 70-mikromeetrise läbimõõduga monokristallid ning nende kasvamist mõjutades ning kontrollides on võimalik saada kristallid, mis päikesekiirgust kõige paremini elektrienergiaks muudavad.
rütm muutub kiireks, taastab stimulaator normaalse töörütmi, andes inimesele õrna elektrilöögi. Bioimpedantsi arvestades on Tallinna Tehnikaülikoolis loodud säärane südamerütmur, et inimene ei tajugi, kas organismi hoiab töökorras süda või stimulaator. Nagu kõikidel elektrijuhtmetel ja -seadmetel on takistus, on see ka inimeses olevatel kudedel, luudel ja lihal ning seda nimetataksegi bioimpedantsiks. Südame tegevuse juhtimiseks selgitatakse välja koe, südamelihase või südame seisund – mõõdetakse kudede takistust erinevatel tingimustel ja sagedustel. Ülikoolis leiutatud rütmurit kasutatakse südameja ajurütmurites, kus on oluline madal energiatarve, lihtsus ning töökindlus.
Südamestimulaator
Huvitavaid fakte Monokristallid
Huvitavaid fakte Maailma elektrienergia vajaduste rahuldamiseks piisaks, kui katta kolmandik Sahara kõrbest praeguse tehnilise tasemega päikesepatareidega. Eesti vajaks samal juhul kolme Ülemiste järve suurust pindala.
Laboris kasutatakse südamestimulaatori edasiarenduseks seasüdant, mis elustatakse ja pannakse taas tööle. Ühendades südame tehislikku vereringesüsteemi, elektriliselt stimuleerides ja tekitades kunstlikke ülekoormusi, toimub südamestimulaatori uurimine ja täiustamine.
Südamest südame heaks Igal aastal paigaldatakse Eestis südamestimulaator ligi 800-le inimesele. Südamestimulaatori ülesandeks on streikiv inimsüda vajadusel taaskäivitada või selle töörütmi muuta. Aastaid hulgaliselt tänuväärset tööd selles valdkonnas on teinud Tallinna Tehnikaülikooli juhtivteadur Mart Min oma meeskonnaga. Päikesepatarei
Tehnoloogia Tallinna Tehnikaülikoolis kasutatakse üldtuntud räni asemel keerulisemaid ühendeid, näiteks CuInSe2-i (vask-indiumdiseleniidi), millest valmistatakse hõlpsalt mikromeetri paksust kilet. Säärase kile
Tehnoloogia Kõigil südamestimulaatoritel on sisseehitatud ühe- või kahekambriline stimulaator. Nõnda on seade võimeline toime tulema nii kiirenenud kui aeglustunud südamerütmidega. Kui südame rütm muutub aeglaseks püüab stimulaator hoida löögid sisseprogrameeritud kiirusel. Kui südame
Südamerütmur
2 | KESKKOND 8 PEATOIMETAJA
Mida teed sina oma vanade asjadega? Eve Neumann eve.neumann@ gmail.com
Mida teed sina oma vanade asjadega? Viskad ära? Suure tõenäosusega jah. Kust soetad omale näiteks uue raamaturiiuli? Mõnest moodsast sisustuskaubamajast? Mina ka. Hiljuti õnnestus mul aga külastada sellist kohta nagu UK ehk Uuskasutuskeskus, mis paneb ehk mõnegi inimese oma tarbimisharjumusi muutma. Antud nimetuse all peidab end mittetulundusühing, mis aitab häid vanu asju uuesti kasutusse anda ja tarbimisharjumusi keskkonnasäästlikumaks muuta. Ehk siis kogutakse kokku inimeste kasutatud asjad ning müüakse need uuesti ringlusesse. Uuskasutuskeskus asub Uus-Sadama tänaval, D-terminali läheduses. Pealtnäha on tegemist ühe suure hoonega, mille sildid juhatavad külastaja Uuskasutuskeskuse ukseni. Sisse astudes näeb koht välja nagu lõputu ladu, kuhu on aja jooksul kokku toodud igasugust imelikku kraami. Lähemal vaatlusel meenutab aga tõelist poodi, kus asjad süsteemselt koos hinnasiltidega klientidele vaatamiseks paigutatud. Sel varajasel hommikutunnil kui mina sinna läksin, olid isegi juba esimesed kliendid kohal, kes huviga omale meelepäraseid asju vaatasid.
Mida UK-st leida võib?
Kes on kliendid?
Suurema osa Uuskasutuskeskuses olevatest asjadest moodustab mööbel. Uuskasutuskeskuse kommunikatsioonijuhi Helen Noormetsa sõnul võetakse igapäevaselt vastu erinevaid vanu asju, mis kellelegi võivad vajalikud olla ning kellegi jaoks on oma aja ära elanud. Loovutatud toodete vahel tehakse valik, sest asi peab tulevaste omanike jaoks olema enam-vähem kasutuskõlblik. Sageli tulevad inimesed aga lihtsalt oma kasutuskõlbmatust rämpsust lahti saatma. Sellistel juhtudel saadetakse nad koos oma kaubaga tagasi, kuna nendest vabanemine võib hiljem päris kulukaks minna. Siiski vajavad enamus Uuskasutuskeskuses leiduvaid asju renoveerimist. Kui aga natuke vaeva näha, saaks kokkuvõttes omale väga omapärast ajaloohõngulist mööblit. Soovi korral on seal olemas ka üksikud esemed, mis juba uuenduskuuri läbinud. Mööbel ei ole aga ainuke, mida UKst leida. Suures valikus on ka nõusid, mänguasju, raamatuid, videofilme. Samuti leiduvad mõned televiisorid, trükimasinad ja raadiod. Samuti on Uuskasutuskeskusel olemas eraldi Paide tänaval asuv kasutatud rõivaste kauplus, kust võib samuti endale üht-teist huvitavat leida. Küsimuse peale, mis on kõige minevam kaup, ei osanud Helen midagi konkreetset välja tuua, kuna klientuur on väga erinev. Samas kõige ebapopulaarsemad olevat nõukogudeaegsed sektsioonkapid, mida selgi korral seal päris palju näha oli.
Helen Noormetsa sõnul ulatuvad kliendid seinast-seina. On vanemaid inimesi ja on noori. Näiteks tudengid käivad Uuskasutuskeskuses omale ühikatubadesse mööblit ja televiisoreid ostmas. Mõned kliendid tulevad Uuskasutuskeskusesse just lootusega leida erilisi ja põnevaid asju ning on ka neid, kes lihtsalt ei pea mõttekaks asjade ostmisele suuri summasid kulutada. Mõned asjad pakuvad huvi ka näiteks muuseumite töötajatele.
Kuhu läheb asjade müügist saadud raha? Uuskasutuskeskusesse viidud asjade eest raha toojatele ei anta. Asjade müügist saadud raha eest aga korraldatakse säästlikku eluviisi tutvustavaid üritusi ja koolitusi. Samuti toimuvad Uuskasutuskeskuse ühes osas pidevalt erinevad näitused keskkonna teemadel. Lisaks korraldab Uuskasutuskeskus igakuiseid Kirbuturge, kuhu igaüks saab ise oma kraamiga kauplema minna. Seni on need üritused olnud väga populaarsed ning leiavad iga korraga aina uusi huvilisi. Järgmine Kirbuturg toimubki juba 9.detsembril Uuskasutuskeskuse esisel platsil. Tasub vaatama minna, ehk leiate endale midagi huvitavat või saate hoopis ise oma müügioskused proovile panna. Rohkem infot Uuskasutuskeskuse ja seal toimuva kohta leiab nende koduleheküljelt: www.uuskasutus.ee
autor: Timmo Toomla
SEDA KAANELUGU JA TEIST | 9 3
Ehitajad käisid Soomes Katre Tiimla katrekatre@ gmail.com
Möödunud kevadel tuli ehitusteaduskonna tudengitele ootamatu küllakutse Helsingi Tehnikaülikoolist. Sellest saigi alguse meie kooli üheksa huvilise reis 1.-5. oktoobril Soomemaale, et näha, kuidas kolleegidel ka elu läheb. Esimese päeva õhtul ootas meid ees Otaniemi aasta suurim pidu. Seal on juba ammune traditsioon, et igal teaduskonnal on oma värvi ja sponsorfirmade logodest ülekuhjatud tunked, mida oli au ka meil endil kanda. Ehitusetudengid kannavad Helsingi Tehnikaülikoolis sinist värvi. Tunked jalas, teklid peas, tuli üle vaadata aasta suursündmus. Kogu majas, erinevates ruumides, jagus muusikat ja meelelahutust igale maitsele. Keskööl kogunesid kõik tudengid suurde saali, tõstsid oma teklid kõrgele üles ja hakkasid üheskoos laulma.
Meile selgitati, et pärast selle laulu lõppu ei tohi ükski tudeng oma teklit kanda kuni 1. maini, millal toimub järjekordne suur pidu, et siis teklid lauluga jälle pähe panna. Järgmised päevad olid sisustatud erinevate objektikülastustega. Eelisjärjekorras vaatasime üle YIT, tudengite suurima sponsori, ehitused. Esimene nendest oli kortermajade ehitusplats, mis on eriline selle poolest, et tulevased majad hakkavad osaliselt kõrguma mere kohal. Peagi rajatakse merre ka sambad, millele majad poolenisti toetuma hakkavad. Pärast kortermaju külastasime pendolino-tüüpi rongidele mõeldud hooldusjaama. Eriline oli see ehitus taaskord selle poolest, et Eestis taolisi hooneid enne rongimajanduse uuendamist ehitama ei hakata. Tegemist oli sisuliselt mitusada meetrit pika halliga, kuhu rongid hakkavad sisse sõitma hooldustööde ja remondi teostamiseks. Ehitise ühte otsa pidi tulema ka rongide pesula. Järgmisel päeval saime oma silmaga vaadata huvitavat Helsingi alla jäävat tunneliehitust, mis mõeldud selleks, et kesklinna liiklust vabastada kaubaveokitest ja hooldusveokitest. Üldkasutuseks seda tunnelit ette nähtud ei ole. Jalutasime paar
kilomeetrit mudases ja viimistlemata tunnelis ning nägime, kuidas uut tunnelilõiku graniidi sisse uuristati ning betooni seina pritsiti viimaste tugevdamiseks. Miljonivaatega korterid, mida meile pärast tunneliskäiku näidati, ei tundunud enam nii erilised ja huvitavad möödunud päevade kõrval. Vabad õhtupoolikud andsid meile võimaluse tutvuda Otaniemi tudengikultuuriga. Saime osa nii rahvusvahelistest koosolemistest kui ka puhtsoomlaslikest olengutest ja seda kõike loomulikult koos sauna ning lauluga. Kõige enam üllatas meid, et soomlased isegi mõnda Eesti laulu oskavad laulda (kuigi pidime mõningaid keelelised korrektuure sisse viima). Kuulmise järgi on nad siiski päris hästi suutnud laulud selgeks õppida. Reisi lõpetas ringkäik Tehnikaülikooli õppehoonete ning ühiselamute piirkonnas, Otaniemis. Kahepoolselt jäi kokkulepe meie sõprussuhteid jätkata ning võtta nende huvilised vastu juba järgmine sügis Tallinnas, et tutvustada oma tudengeid, kooli, üliõpilasnõukogu ning külastada huvitavamaid ehitusobjekte. Loodame luua sellest pikaajalise ja toreda traditsiooni.
Suusakunn Riho Laast-Laas See, et tegu on ülikooliga ei tähenda, et inimesed on edukad ainult teaduses. Mitmed tipikad on ka väga tublid sportlased. Nagu näiteks Riho Laast-Laas, kes tegeleb kõrgel tasemel suusatamisega. Tegu ei ole pelgalt Nõmme matkarajal puude vahel rahuliku liuglemisega, vaid hoopis mitmetuhande meetri kõrgusel kõikvõimalike vigurite tegemisega. Riho alustas TTÜs 2001. aastal informaatika õppimisega, kuid tänaseks on ta muutnud eriala ning õpib äriinfotehnoloogiat. Mäesuusatamise juurde sattus ta 10 aastat tagasi ning 6 aastat tagasi hakkas juba suuskadel hüppama ja kargama. Sport on Rihole alati hingelähedane olnud. Väiksena tegeles ta karateega. Suusapisiku sai ta sisse trennis, mille mõned aastad hiljem lõpetas, hakates iseseisvalt suuskadel trikitama. Riho on tänaseks esinenud väga edukalt rahvusvahelisel areenil. Näiteks 2005/06 hooajal saavutas ta Norras 7. koha X-Sports Big Air’is - see on ilmselt kõige parem koht arvestades konkurentsi ning samuti oli ta 2006/07 hooajal Lätis Lipton Big Air’il
nr.1. Ise ütleb Riho tagasihoidlikult, et ega tegelikult väga need kohad selle spordiala juures ei loegi. Kõige hullem trikk, millega Riho on hakkama saanud on Cork900 tail crab (tõlge – hüppad hopsti hüppekast õhku, teed õhus päris mitu pööret, samal ajal haarad suusa tagumistest otstest ja maandud rõõmsalt eeldatavalt uuesti jalad ees). Täitsa võimas, või mis?!? Kooli, töö ja sellise hobi kõrvalt muule Rihol väga aega ei jäägi, aga kui valida, siis eelistab ta ikka selliseid tegevusi, mis piisavalt ekstreemsed. Tulevase sessi lõppugi kavatseb Riho tähistada 3-nädalase müramisega Prantsuse Alpides. Kellel antud ala vastu huvi tekkis ning soovib ise oma silmaga näha, kuidas nii mõnedki hullud end antud alal proovile panevad, siis Rävala puiesteel asuvast Motel Paradise’ist saab hankida omale filmi OAEG. Teiste seas näitab seal oma oskusi ka meie oma koolivend Riho. Vaadake, nautige, kuid kodus järele proovida vast ei tasu!
2 | | PEATOIMETAJA 10 RAHVUSVAHELISED SUHTED
Seiklusrikas rahvusvaheline nädal Sloveenias Priit Tiganik priit.tiganik@ tipikas.ee
Selle sügissemestri alguses jäi LCDl silma teade, et otsitakse kandidaate osalemaks Sloveenia rahvusvahelisel nädalal. Rahvusvahelise nädala raames (IW, www.iw.ttu.ee) läheb üks kuni mitu inimest igast osalevast riigist võõrsile oma riiki esindama ning kohaliku kultuuriga tutvuma. See kord siis mina ja Sloveeniasse, Ljubljanasse. „A week you will remember for the rest of your life,” ütles Damir, üks korraldajatest esimesel õhtul. Ja ega ta ei eksinudki. Sloveenia on pindalalt Eestist poole väiksem, pesitsedes Itaalia, Austria ja Horvaatia külje all. Ta on uhke oma äärmiselt vaheldusrikka looduse üle: täiesti võimalik on hommikul suusatamine Alpides ning pärastlõunane päevitamine Vahemere kallastel. Koos külalislahkete ja lõbusate inimestega on see riik, mida igal ajal soovitan külastada! Mina ja Olga, teine IW Ljubljana osavõtja Eestist, veetsime semestri kaheksandal nädalal Sloveenias kokku seitse ööd ja seitse päeva, mille jooksul kordagi igavust ega tüdimust ei tundnud. Korraldajad olid hoolitsenud kõige: majutuse, toitlustuse ja meelelahutuse eest. Reis oli muidugi ka tasuta, see on üks IW diviise. Osaleja peab
ise maksma ainult transpordikulud, kuid üliõpilasesinduse käest võib taodelda ka nende osalist katmist. Aga mis toimus? Me saabusime küll ühe päeva varem, kuid sellele vaatamata organiseeriti üks kiire tutvumisring juba saabunud osavõtjatega pubis Parlament. Kõik olid reisist üpris väsinud ning suhteliselt kiiresti mindi magama. Ööbisime hostide juures. Ma usun, et meil oli linna parim korter, otse kesklinnas ja hea vaatega. Mõnus. Järgmisel päeval algas programm alles kell seitse õhtul ning me Olgaga otsustasime linnale väikese ringi peale teha. Mul õnnestus osta ka pudel kohalikku, väga-väga maitsvat mustikalikööri, peab ju toanaabrite peale ka mõtlema... Õhtu algas ühes Ljubljana vanimas restoranis kolmekäigulise rahvustoiduga. Edasi liikusime ühte õdusasse baari ning jätkasime tutvumist. Osavõtjate näol oli esindatud kokku seitse riiki: Eesti, Soome, Ukraina, Saksamaa, Šveits, Israel ja Jaapan. Poleks osanud arvatagi, kuid peale tuvumisringi stiilis jäta-meelde-kõik-inimesed-kes-ennesind-ennast-tutvustasid, polnudki see nii raske ülesanne. Alguses kartsin ka oma inglise keele oskuse pärast, sest pole olnud võimalust seda praktiseerida. Õnneks keel siiski mingiks tõsiseltvõetavaks probleemiks ei kujunenud ning paari päeva möödudes võisin ennast juba täiesti vabalt inglise keelt rääkimas avastada. Järgnevatel päevadel toimus hulk erinevaid ja põnevaid üritusi ja kui kõik
mälestused kirja panna, saaks sellest ühe vägeva romaani. Selle nädala sisse mahtus hulk erinevaid meelelahtusüritusi, firmakülastusi, kohaliku kultuuri, linna ja riigi tutvustamist jne. Ka peoprogramm oli tihe, kõik õhtud ja ööd ja hommikud möödusid pubides-klubides. Üritus, millele tuleb rohkem tähelepanu pöörata, on International Dinner. Iga osaleja valmistab oma riigi rahvustoitu ja pakub sinna kõrvale kodumaiseid kangemaid napse. Võtsime Eestist kaasa mulgiputru ja hapukapsast, kõrvale musta leiba kiluga. Ja joogiks? Loomulikult üle Euroopa tuntud ekspordiartikkel Vana Tallinn! Magusasõpradele ka pudel koorelikööri ning igaks juhuks ka üks Viru. Ukraina tüdrukud nägid veel eriti suurt vaeva, valmistasid komekäigulise õhtusöögi! Šveitslane keetis fondüü, sakslane oma vorstikesed, jaapanlased nuudleid jne. Üks mõttetera: šveitsi vodka ei maitse hästi ja seda ei tasu palju juua! International dinner oli viimane üritus meie, eestlaste, jaoks. Olime nimelt otsustanud sõidukulude kokkuhoiu mõttes ühe päeva võrra varem lahkuda. Mida see nädal mulle andis? Eelkõige rahvusvahelisi tutvusi. Ma võin päris kindel olla, et olen vähemalt seitsmes uues riigis soojalt külla oodatud. Olen palju parem inglise keeles kõneleja kui varem. Lisaks sain julgust ja iseseisvust ning tutvusin ühe toreda riigiga. Minu arvates on üks IW tudengielus lausa hädavajalik, edu kandideerimisel! Mina igatahes üritan uuesti.
Mõtteid IWst „IW oli see üks megalahe piduderohke nädal, millest võin rääkida ainult ülivõrdes- parimad korraldajad, parimad peod ning parim seltskond. Kogu nädalast on vaid parimad mälestused” – Annika Tammik, Poola. „Valmistuge reisiks lõõgastava nädalaga, sest IWe on mõeldud kõigeks peale magamise. Pidu igal õhtul ja igal pool” – Ullabritt Laanemets, Šveits. ”Eestist pakkusin siis kartulisalatit, kiluleiba, viina, Vana Tallinnat, Kalevi komme ja shokolaadi. Kartulisalat meeldis paljudele, üks Poola tüdruk küsis kohe retsepti ja üks Hollandi kutt salatikausi ees aint istuski ja kiitis seda! Vana Tallinn oli ka päris populaarne.” – Heidi Kuusmaa, Türgi. foto: Priit Tiganik
info IWde kohta www.iw.ttu.ee
MIS KAANELUGU TOIMUB? | 3 11
Rohkem infot 체rituste kohta tipikas.ee v천i ajaleht@tipikas.ee
2 | PEATOIMETAJA
TUDENGIKAARDI PIKENDAMISEL ON POINTI! SEE KEHTIB NÜÜD KUNI 3 AASTAT
NPNK EURO<26 TUDENGIKAART ON ERITI LAHE JA KASULIK: üliõpilas-, deebet- ja VISA krediitkaart Levelite auhinnad üle 450 NPNK Student Zone püsisoodustuse Eestis üle 100 000 EURO<26 soodustuse 40 riigis 3000 lisaraha ehk arvelduskrediit
Kaardi pikendajale veel lisaks erilised ERIDIILID NPNK partneritelt.