2009 Oktoober

T TÜ TUDENGILEHT . OKTOOBER 2009

Rebaste populatsioon täienes TTÜs enam kui paarituhande isendi võrra!

!""#$%&'()$*& (#'"+,$-&.(& (#'"+$-,+($),& /,0+$01

www.ordi.ee Ordi salongid: TALLINN: Pärnu mnt 142, tel 657 7870; Narva mnt 31, tel 663 0530; TARTU: Küüni 5b, tel 737 7855; NARVA: Tallinna mnt 19c, tel 356 6448; PÄRNU: Aia 8, tel 447 1450

MERI ON, MERI JÄÄB, MERI OLEMA PEAB! „Lubada uut või huvitavat, selles on küsimus.“

, U DE NG H E A TL ON H UVI KU I SUTOI M ETUSE M E I E VASTU, T U LG E L VÕTA JN DUST Ü H E @gmail.com r bia.nassa , Bia se osu Studioimetaja peato

ÕPETUSSÕNU JAGAB JAHTKAPTEN LAUR LUMET

FOTOD: EVE NEUMANN

PEALE PIKKA PLANEERIMIST NING AEGADE SÄTTIMIST, LEIDIS TOIMETUS ÜHISE PÜHAPÄEVASE PEALELÕUNA, mil

teineteise seltskonda ka väljaspool töist keskkonda mere peal nautida. Hommikul silmi avades, ei kuulutanud ükski puu väljas seda, milleni õhtupoolik meid juhatas.

Teada on, et ilma väikese briisita on jahiga sõitmine küllaltki mõtlematu tegu ning samuti võib kahtlustada, et suurema iiliga on erinevad rikked kehas kerged tekkima, meie võtsime siis eesmärgiks seda ka tõestada. Juba kokku kogunedes hoiatati meid, et parimad jahiomanikud sellise ilmaga üldse välja ei lähegi sadamast, meri kipub sõiduriista rikkuma. Ah mis meie, meil oli meri põlvini ning ega me papist poisid ole. Mõeldud-tehtud. Bia rooli ning avamere peale. Enne starti tehti kiire võõrsõnastiku läbivõtmine.

Tegelikult oli see mõeldud kiire jahisõidu kursusena, kuid kogu see sõnavara ning terminoloogia röövis kogu tähelepanu ning vajalikud aktsioonid erinevates olukordades muutusid kiirelt teisejärguliseks.

Siinkohal parimaid pärleid merekarude sõnavarast kahjuks ära tuua ei saa, kuna ei jäänud nii kiiresti kogu see info meelde.

Igatahes – tegudega saime toime ka ilma täpseid sõnu teadmata ning nagu alustatud, suunati meie vapper juht Bia rooli, et 3 | OKTOOBER 2009 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT

meid sadamaalast välja juhtida. Sadamas vaatasime küll lippe, et võib tiba tuuline olla, ent vesi oli ju rahulik (sadamaalal eksole, ajugeeniused). Aga oh seda imet ja hõiskamist, kui jahi nina oli muuli vahelt välja saanud. Kogu meeskond haaras nagu üks mees kõikide kehaliikmetega võimalikult hästi ja kõvasti paadist kinni ning lootis, et järjekordne tuuleiil või lainehari teda sealt minema ei pühi. Laeva tegelik kapten jagas korraldusi nagu viisakas pootsman, niiet ka tsiviilinimesed aru said: „Bia, natuke paremale”,”Urmo, pinguta nüüd seda nööri seal”, „Nüüd on tarvis seda punast nööri ja seejärel mustavalgega nööri”. Noh igati arusaadav keel ning järgitavad käsklused. Tõestasime, et merehaigus on tõbi, mis tuleb ja läheb täpselt temale sobivatel hetkedel, kuulasime lustlike lugusid kapteni suust ning nautisime tööka kollektiivi seltskonda ning huumorit. Ent olenemata kogu sellest kenast jutust siin selle kohta, kui tore mere peal oli, hingas enamus inimesi tuntava kergendusega, kui jalg jälle kuiva maad puudutas. Kes tundis endas peale ürituse lõppu merekaru möiret, kes mõtleb jälle järgmine kord väga sügavalt, kui jala paadile tõstab. Igatahes õpetlik ning elukogemuse võrra rikkamaks teinud üritus! ■ ULLABRITT LAANEMETS

STUDIOOSUSE TOIMETUSE VAPPER SEIKLUS MEREL.

PEATOIMETAJA _ BIA NASSAR TOIMETUS _ EVE NEUMANN, MAARJA KÄGER, ULLABRITT LAANEMETS, SIGRID KALLE, VEIKO KARU VÄLJAANDJA _ TTÜ ÜLIÕPILASESINDUS MAKETT _ SLOW | TRÜKK _ AS VABA MAA AADRESS _ EHITAJATE TEE 5, TALLINN KIRJUTA _ AJALEHTTIPIKAS.EE | HELISTA _ 620 3621 ©STUDIOOSUS 2009 | KÕIK ÕIGUSED KAITSTUD KAANEFOTO: RENE PRINGI

ARVAMUS

TALLINN TARKADE INIMESTE LINNAKS! 17. SEPTEMBRIL TUTVUSTAS RIIGIKOGUS OMA TEGEMISI JA PLAANE EESTI ARENGUFOND NING KUTSUS ÜHTLASI ÜLES KÕIKI ERINEVATE ELUVALDKONDADE TEGIJAID KOOSTAMA SUURT PLAANI (EESTI KASVUVISIOON 2018) – ÜHIST JA KAUGELENÄGEVAT VISIOONI EESTI MAJANDUSE TULEVIKUST NING KAVA SELLE RAKENDAMISEKS.

Oma ettekandes Riigikogule juhtis Arengufondi juhatuse esimees Ott Pärn tähelepanu tõigale, et kriis on tegude ja uutmoodi alguse aeg – tuleb ainult osata seda ära kasutada. Selle tõsiasja meeldetuletamine pani mõtlema, mida uut ja põnevat kavatsevad poliitikud lubada kohalike omvalituste volikogude valimiste eel. Kas üldse tahetakse midagi teisiti teha?

Mõnevõrra sümboone on asjaolu, et samal päeval korraldasid Tallinna kõrgkoolide üliõpilased Tallinna volikokku kandideerijate debati, mille märksõnaks oli Tallinn tarkade inimeste linnaks. Nii arengufondi ettekanne kui ka üliõpilaste debatt keskendusid uue visiooni määratlemisele ja eesmärkide seadmisele. Üliõpilaslinna Tallinna õppurid tahtsid kuulda, mida kavatsevad erinevate erakondade esindajad teisiti teha või millega valituks osutumise järel üldse tegelema hakatakse. Olgugi, et väga palju Tallinnas õppivaid tudengeid ei ole sisse kirjutatud Tallinna linna, on siiski oluline olla kursis, mida lubavad rahvaesindajad õpingute omandamise keskkonna parandamise osas. Tulevad siis uued trammiliinid ja laiemad rattateed või hoopis midagi muud?

Selleks, et debatti kuidagi raamides hoida olid üliõpilased ette valmistanud valimiste platvormi. Platvormi koostamisega tehti algust juba aprillikuus, kus kõikidel Tallinna õppuritel oli võimalik täita küsimustik ning anda teada oma meelsusest ja huvi pakkuvatest tee-

madest. Eelkõige tuligi kandidaatidel kommenteerida antud platvormi ning seejärel hääletada, kas nad toetavad seda ettevõtmist või mitte. Rõhutan veel, et antud platvormi koostamisel sai mõeldud nendele asjadele, mida saab linn üliõpilaste jaoks ära teha. Enamus probleeme, mis on seotud kõrgharidusega on kas riikliku hariduspoliitika või kõrgkooli enda voliala küsimused. Kuigi linna käed on siinkohal suhteliselt lühikesed saavad nad siiski oluliselt kujundada seda keskkonda, kus me parasjagu viibime ja oma haridust omandame.

Tallinna üliõpilaskondade ümarlaua platvorm rõhutas kolme olulist põhimõtet, mida tuleb linna juhtimisel jälgida.

Kõige olulisemaks peeti seda, et linn oleks ja õhkaks üliõpilassõbralikkust.

Tegemist on siiski üliõpilaslinnaga, kuna valdav osa Eesti kolmanda taseme hariduse omandajatest asub just siin.

Järgnevalt rõhutati, et siia tuleb luua võimalused ettevõtlustegevuseks ja vaba aja veetmiseks, toetav infrastruktuur õpingutele pühendumiseks ning kõrgkooli lõpetamise järel head eeldused töökoha leidmisel.

Ma ei too siinkohal välja tervet platvormi, vaid olulisemad teemad ning erakonna esindajate meelsuse. Platvorm ise on kättesaadav kõigile siit: www. tudengimaja.ee Esindajad toetasid mõtet, et kõrgkoolide juurde tuleb rajada süsteemne jalgrattaja kergliiklusteede võrgustik. Tallinnas peab olema võimalik liikuda mugavalt rattal ühe kõrgkooli juurest teiseni.

Samuti lubati võimaldada jätkuvalt kõikidele üliõpilastele Tallinna ühistranspordis sooduspiletit. Vaidlus tekkis Tallinna trammivõrgustiku laiendamise plaani üle Lasnamäele ja Tallinna Tehnikaülikooli suunal, kuna antud ettevõtmine nõuab väga suuri investee-

ringuid ja selle ehitamine võtab üksjagu aega. Siiski keegi selle plaani vastu ei olnud, aga rõhutati, et selle elluviimine sõltub paljudest muudest asjaoludest nt Eurotoetuste kasutamisest.

Eriti toetati mõtet, et Tallinna kultuuripealinnaks oleku ajal toimuksid rahvusvahelised tudengipäevad. Erakondade esindajad rõhutasid, et seeläbi on hea võimalus Tallinnal välja paista tõelise üliõpilaslinnana. Üliõpilastel soovitati selle ettevalmistamisega kohe pihta hakata. Enim vastumeelsust tekitas idee lubada Niguliste mäel võimalus kuni kuue mahuprotsendiliste alkohoolsete jookide tarbimist. Kõik erakonnad peale Reformierakonna (Laine Jänes) olid selle mõtte vastu. Reformierakonna esindaja tõi välja, et antud koht võiks olla kõrgkooli vahetus läheduses.

Toetust leidis idee, et uutele üliõpilaste ettevõtetele peaks võimaldama SA Tallinna Ettevõtlusinkubaatori teenuste kasutamist pooleks aastaks tasuta.

Sotsiaaldemokraatide esindaja (Peeter Kreitzberg) rõhutas veel, et Tallinn peab saama rahvusvaheliseks ülikoolilinnaks ning selles suunas tuleb asuda tööle igal tasandil ja linnal on siinkohal väga palju ära teha. Sellised olid mõtted muutmaks Tallinna paremaks üliõpilaslinnaks.

Enne valimisotsuse tegemist lugegem ja tutvugem veel kõikide erakondade ning üksikkandidaatide platvormidega. Keskkond, kus elame on meie kujundada ning üliõpilaste hääl mängib siinkohal väga olulist rolli. ■ JOONAS PÄRENSON

Eesti Üliõpilaskondade Liidu juhatuse esimees 2008/09

4 | OKTOOBER 2009 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT

ARVAMUS

ÕPPETOETUSTE SÜSTEEM VAJAB MUUTMIST Pean hädavajalikuks praeguses majanduslikus olukorras sotsiaalsete garantiide süsteemi loomist, mis kaotaks ligipääsupiirangud kõrgharidusele ja võimaldaks üliõpilastel täielikult õpingutele pühenduda. Tänases olukorras, kus üle poolte üliõpilastest õpib tasulistel kohtadel ja majanduslangus on hakanud mõjutama meie ühiskonnas nõrgemaid, on õige aeg alustada sotsiaalsete garantiide süsteemi väljatöötamise ja seejärel rakendamisega. Olukorras, kus riik ei ole asunud aktiivselt tegelema töökohtade juurdeloomisega, on muutunud noorte ja üliõpilaste jaoks olulisimaks küsimuseks toimetulek ja äraelamine. Mitmetel meedias levinud arvamustel on just noored need, kes majanduslangusest kõige valusama löögi saavad.

Eesti Statistikaameti andmetel tõusis töötuse määr 2009 a II kvartalis 13,5 %-ni (14. august 2009). Tasulistel kohtadel õppivatel üliõpilastel on üles kerkinud uus probleem: kuidas saada pangast õppelaenu, mille eest tasuda õppemaks?

Suurenenud tööpuuduse tingimustes on muutunud keerulisemaks leida kahte sobivat käendajat. Nordea panga lehel on õppelaenu käendamise tingimustes väljatoodud järgnev: vähemalt 18-aastane teovõimeline Eesti Vabariigi kodanik, kelle viimase 6 kuu keskmine netosissetulek on vähemalt võrdne Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammääraga. Eelmainitud fakt on andnud ka juba tulemusi. Eesti Panga poolt avaldatud andmetel võeti 2009 aasta I poolaastal 4,9 miljonit krooni õppelaenu vähem, kui 2008 a samal perioodil.

Tegemist on selge trendiga, mis hakkab süvenema. Juhin tähelepanu ka faktile, et õppelaen katab tänases olukorras vaid õppemaksu ega taga üliõpilasele elamise või õppevahendite kulude katmist.

Loodav sotsiaalsete garantiide süsteem peab tagama selle, et iga üliõpilasel oleks võimalik pühenduda stuudiumi jooksul õpingutele, juhul kui tudeng seda muidugi soovib. Oma kogemusest 5 | OKTOOBER 2009 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT

võin öelda, et oluline on õpitut rakendada praktikas ja seepärast ei tohiks olla õpingute ajal töötamine välistatud.

Toetused peaksid kujunema kaheastmeliseks, millest esimene moodustaks n-ö sotsiaalsed ja teine oleks õppeedukusepõhised (stipendiumid jms).

Mainitud kaheastmeline süsteem motiveeriks neid, kes on võimekamad, ja tagab vaesematele üliõpilastele toimetuleku, kusjuures üks ei tohiks välistada teist.

Kaugem eesmärk peaks olema üliõpilastele hädavajalike teenuste riiklik ülevaatamine ja süsteemi korrastamine. Üliõpilased on tänapäeval väga liikuvad ja viimastel aastatel on korduvalt üleskerkinud probleem transpordisektori soodustustes. 2008 aastal läbiviidud bussiettevõtjate ja üliõpilasorganisatsioonide debattides selgus, et linnadevaheliste bussiliinide üliõpilassoodustusi teevad eraettevõtted vaid oma initsiatiivil. Riigi roll oleks antud olukorras sekkuda ja lõpetada olukord, kus üliõpilasesindajad (-organisatsioonid) eraettevõtetelt ise soodustusi käivad nõudmas. Teenuste kõrval tuleb mõelda ka karjäärinõustamisele, praktikakohtade üleriiklikule süsteemile, toitlustus – ja tervishoiusüsteemile ning ka lastehoiule.

Eesti teaduspõhist majandust ja seeläbi ka efektiivset majandust saab arendada üksnes läbi kõrghariduse võimaliku laia leviku. Kõrgharidus peab muutuma õiguseks, mitte privileegiks. See on avalik hüve, mis on üks ühiskonna arengu alustest ja demokraatlike väärtuste edendajatest. Kõrghariduse olemus seisneb teadmiste koondamises, täiendamises ning edasiandmises; kõrgharidus on vajalik indiviidi arenemiseks ja jätkusuutlikuks tööhõiveks, samuti ühiskondliku heaolu suurenemiseks. Kõike seda ei ole võimalik saavutada olukorras, kus toimetulek üliõpilastele ei ole tagatud. ■ JAANUS RIIBE

INFO

!"#$%&''()*+,$-$.((/%(0)*(1%23*3$.% .#*4#235.6%*))%.#4(*7%8#)%$-$.((/%2393234% .()*(.()$(73%2((5%2()4)%:309#/)$.;<

TTÜ ÕPPEINFOSÜSTEEM ÕIS  MIS JA KUIDAS? MÖÖDAS ON SELLE SÜGISE ÕPINGUKAVADE DEKLAREERIMISE PERIOOD. KES SELLEGA VARAKULT TEGELESID, NEIL PEALE VÄIKESTE VIPERDUSTE SUUREMAID MURESID EI OLNUD. KUID NEED KES JÄTSID DEKLAREERIMISE VIIMASELE HETKELE, AVASTASID ÜLLATUSEGA, ET SÜSTEEM ON ÜLEKOORMATUD JA LÄHEB AEGA, ENNE KUI ÜLDSE OMA KONTOLE SISSE LOGIDA SAAB, RÄÄKIMATA DEKLARATSIOONI ESITAMISEST. VÄIKE NÄRVIKÕDI ON SELLEKS KORRAKS MINEVIK.

Kui võrrelda praegust ÕIS-i kevadisega, siis nuppu MUUD alla on tekkinud punkt KÜSITLUSED. Praegu sellele vajutades ei juhtu midagi, kuid enne semestri õppeperioodi lõppu, on selle vahendusel võimalik anda jooksval semestril deklareeritud ainete ja valitud õppejõudude kohta tagasisidet.

Tagasiside kogumine toimub enne eksamisessiooni, et eksamihinne ei oleks iseloomustamisel otsene motivaator hinnangu andmiseks.

Oluline on, et tudengid annaksid ka positiivset tagasisidet, et ka ülikool kõrgematel astmetel teataks, millised õppejõud on eriti tublid. Õppejõul on ka hea lugeda, kui tudengid temaga rahul on. See on tunne nagu oleksid hästi raske eksami hindele suurepärane sooritanud, sest seda terve semester korralikult loenguteks/praktikumideks valmistumine ja tudengiteni edastamine ju kokkuvõttes on.

Lisaks on õppejõududel võimalik teades, mis tudengitele sobib, oma programmi huvitavamaks ja kvaliteetsemaks muuta.

Seega, kui tahad, et tulevatel põlvedel oleks seda ainet sama hea või parem õppida, siis anna just tagaside kaudu teada, mis on hästi, mis on halvasti ja mis võiks natuke parem olla. Kommentaare kirjutades palume aga kõigil tudengitel siiski viisakaks jääda, st ebatsensuursed väljendid asendada viisakate ja kontsruktiivsete mõtteavaldustega, vaid siis

on sellest kasu. Ega ei kipuks ise ka tagasisidesse süvenema, kui keegi sind ¤%#&%¤-sõnadega iseloomustaks.

Peale tagasiside mooduli on "Õppetöö" all oleva Õppeainete kodulehed-lingi taha tekkinud võimalus leida oma ainete kodulehekülgi. Seal ei ole küll veel kõikkide õppejõudude õppekeskondi, aga natuke juba siiski, ajapikku see täieneb.

Seega lihtsamaks läheb ka õige aine kodulehe leidmine. ÕIS-kasutamisega on tudengitel tekkinud ka erinevad takistused ja küsimused. Järgnevalt püüamegi neist kõige sagedamatele vastused anda.

KUIDAS GENEREERIDA ÕISI PAROOLI? KUIDAS MUUTA ÕISI PAROOLI?

Kui oled ID-kaardiga oma kontole sisse loginud, siis menüüribal (sellel, kus on kirjas Õpingukava, Sooritused, Arved ja avaldused jne.) näed tabaluku märki.

Vajutades selle, avaneb sulle aken, kus palutakse sul sisse logida. Tehes seda kuvatakse aknas sinu andmed ja palutakse sul need kinnitada, kui need on õiged.

Peale kinnituse andmist avaneb aken, kus saad sisestada/muuta oma parooli. ÕISI TÖÖS ESINEB VEEL ENDISELT APSAKAID, UMBKAUDNE AEG MILLAL NEED KÕRVALDATAKSE?

Täpset aega julgeks sellele küsimusele paraku keegi anda, küll tegeletakse nende kõrvaldamisega pidevalt ja jooksvalt. Neist mõnele komistades anda neist kindlasti akna paremapoolses ülemises nurgas oleva "tagasiside" vahendusel teada.

KUI ÕISIS MIDAGI EI TÖÖTA, KUIDAS SELLEST TEATADA VÕI KELLELE TEATADA?

ÕIS-i aknas, paremal, üleval nurgas on olemas tagasiside nupp. Selle kaudu on võimalik probleemist teatada. Kui sul vaja midagi kiiresti teha ja selleks vajalik

asi hetkel ei tööta, pöördu dekanaati.

Sealsed inimesed vaatavad, kas saavad selle toimingu ise sinu eest ära teha, või teavitavad inimesi, kes selle probleemiga kiiremas korras tegeleksid, viga parendatakse sellisel juhul tõenäoliselt kiiremini (sõltub muidugi veast). ÕIS ON ÜMBER ARVUTANUD KÕIK APD UUTEKS EAPDEKS JA KOHATI ESINEB VALEARVESTUSI! KAS SEETÕTTU PEAN AINEID JUURDE TEGEMA, KUIGI OLEN VARASEMAT ÕPPEKAVA JÄRGINUD TÄPSELT?

Tegu ei ole mitte vale arvestustega, vaid ainete punktid arvutati õppekavade järgi ümber. Kui sul on sooritatud kõik õppekavas ettenähtud ained (sh ka vabaained), aga EAP-si jäi puudu, siis pöördu dekanaati. Ained sellepärast juurde ei ole vaja teha.

MÕNINGATEL DEKLAREERIMISEKS VALITUD AINETEL NÄITAB ÕIS EELDUSAINEID, KUIGI NEID TEGELIKULT ÕPPEKAVAS ETTE EI OLE NÄHTUD  KAS SEE ON TEHNILINE VIGA? KELLELE PEAKSIN SELLEST TEATAMA?

Mitmetele ainetele on pandud eeldusained, mida oleks soovitav läbida enne seda kursust. Kuid tegu on soovitusega.

Eeldusaine täitmine ei ole kohustuslik (aegajalt isegi mitte võimalik ega vajalik). Igaksjuhuks tasuks esimeses loengus sellel teemal kontsulteerida õppejõuga, kuna tal on õigus sinu osalemisega kursusel mitte nõustuda, kui sa eeldusainet ei ole sooritanud. ÕISI LOGITAKSE SISSE OMA MATRIKLINUMBRI JA SALASÕNA VÕI IDKAARDIGA, ET ISIKUT VÕIMALIKULT KINDLALT TUVASTADA. KAS SIIS ÕISI KAUDU ANTAV TAGASISIDE ON ANONÜÜMNE? KEEGI SEDA JU NÄGEMA PEAB? KUIDAS OLEKS VÕIMALIK TUVASTADA TAGASISIDET ANDNUD ISIK?

6 | OKTOOBER 2009 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT

INFO

FOTO: ENERGIA.EE

ARVUD: TTÜ majandus- ja sotsiaalteaduskonna hoone maksumus on 244 miljonit ning uue ühiselamu maksumus 96 miljonit krooni. Hooned valmisid TTÜ oma rahaliste vahendite, Euroopa Liidu, Eesti riigi ning Tallinna linna abiga.

Hooned avati pidulikult 31. augustil.

Jah, antav tagasiside on anonüümne, kuna need inimesed, kes antud tagasisidet uurivad, ei saa infot, millega oleks võimalik mõnda kasutajat vastustega siduda.

MILLEKS KASUTATAKSE „VAHEKONTROLLIDELE REGISTREERUMIST“?

Vahekontrollid on näiteks kontrolltööd. Õppejõud võivad soovida, et tudengid ennast neile registreeriksid. Vahekontrollile tuleb registreerida vaid siis, kui õppejõud seda nõuab. Seega kui õppejõud ei ole palunud seda teha, ei ole selle pärast vaja muretseda.

KAS ESITATUD ÕPINGUKAVA TAGASIVÕTMISEL ON PIIRANGUID NT PIIRATUD ARV KORDI?

Deklaratsiooni ei saa tagasivõtta peale deklareerimisperioodi lõppu. Arvuliselt tagasivõtmiste arv ei ole piiratud. Peaasi, et see peale seda ka uuesti esitatud saab.

PERSOON: TTÜ aasta vilistlane 2009 on Sandor Liive. Sandor Liive lõpetas TTÜ majandusteaduskonna majandusarvestuse eriala 1997. aastal. Alates 1998. aastast on Sandor Liive töötanud Eesti Energias finantsdirektori ja juhatuse liikmena. 2005. aasast on S. Liive Eesti Energia juhatuse esimees. Praegu õpib Sandor Liive ka TTÜs doktorantuuris.

89:99!;<=>%!0##$**0%!"7*$&0?#$&))#$%@$)()@))'$&0% &".&,.%"7$'0@%()@)'&0#04%+"##$.'%()@)'$'%.00@%&0.,'0-0% '0A0#$.'"%0##A""()@)'$'"%0."1"#B%1$##"%("0/""($1$.2%50% 10*CCA"(-,.AD$1"%)*%#$$/0%AE$&"%10-0#0%A""B%7))A,.'"% AD$%#0$*"',."%'D'',4%8)@)'&0#0%.00@%',#"A$&,.%&0.,'0-0% "#,.#))-,."%5E#/$1$."&.4%!"0-,.3()5"&'$.%#CCA0-%&00.0% *E$'"&.%&0%8$$0%!"7*$&0?#$&))#%50%;'00#$0%!"7*$&0?#$&))#4

TÄITES ÄRA KÕIK OTSINGU LÜNGAD KORREKTSELT, EI LEIA ÕIS VAHEL IKKA SOOVITUD AINET?

Aegajalt on kasulik mitte olla liiga korralik. Kõige lihtsam on panna ainult ainekood või osa aine nimetusest ning ülejäänud väljad täitmata jätta. Sellisel juhul leitakse kõige suurema tõenäosusega sulle sobiv vastusevariant ka üles.

Need ja veel teisedki küsimused/vastused tekkivad varsti ka tipikas.ee-le Tipika ABC alla.

Kui sul endal tekkis mõni küsimus või küsimus/vastus paar, mida ka teised võiksid teada, siis on see oodatud aadressile haridus@tipikas.ee ■ HELEEN MAIBAK

7 | OKTOOBER 2009 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT

!"##$%"#"&'())*$#$*"%+',-$)).,.%$/0&,$."#'% )10%"23).'$%00-("..$#"4 100(504#00.,6'$3$&0.4""

'"7*$&0*,(& Evoluent VerticalMouse 3 on uudse disainiga hiir, mis leevendanud randme ning käevarre valusid, sest kasutamisel püsib käsi loomupärases asendis ning käsivars ja ranne pole väänatud asendis. Hiir on testitud USAs mitmete meditsiinidoktorite, füsoterapeutide ja ergonoomika asjatundjate poolt ning jõuti järeldusele, et Evoluenti hiir on tõepoolest mugavam kasutada. Hiire kasutamine aitab ära hoida randmevalusid. Hiirel on viis nuppu ja rullik ning töötab nii Windows kui ka MAC operatsioonisüsteemidega.

Tähelepanu suured presenteerijad! Aiptek on välja tulnud uudse projektoriga, mis mahub sõna otseses mõttes taskusse. Projektor võimaldab kuvada pilte iPodist, digitaalsetest kaameratest, videokaameratest, mobiiltelefonidest jne. Seinale kuvatava pildi diagonaal on kuni 127 cm ning kuvamiskaugus on kuni 180 cm. Projektorit toidab liitium-ioon patarei.

INFO

ÕPPEOSAKOND TUDENGITELE 1. MIS ON UUT 2009. AASTA ÕPPEKAVADEL?

2009.aasta 1. septembrist on kõik TTÜ õppekavad viidud vastavusse Euroopa ainepunktisüsteemiga (ECTS), s.t. õppekavad on väljundipõhised ning õppe mahu arvutamisel kasutatakse Euroopa ainepunktisüsteemi ainepunkte (EAP), kus 1 EAP vastab 26 tunnile üliõpilase poolt tehtavale tööle.

Mida tähendavad väljundipõhised õppekavad? See tähendab, et õppekavas on lisaks eesmärkidele kirjeldatud nii õppekava, moodulite kui ka iga õppeaine kohta õpiväljundid ehk õppimise tulemusel üliõpilase poolt omandatavad teadmised, oskused ja hoiakud, seda õppekava, mooduli või õppeaine läbimiseks vajalikul miinimumtasemel.

2. MIS ON ECTS EELISED?

Euroopa ainepunktisüsteem (ECTS) loodi Euroopa Liidu koostööprogrammi Erasmus raames 1989.aastal, et muuta õppekavad rahvusvaheliselt mõistetavaks ja võrreldavaks.

ECTS tähendab kogu õppekava kui terviku üliõpilasekeskset kirjeldamist, st õppekava ülesehituse lihtsamaks, arusaadavamaks ja paindlikumaks muutmist (mooduliteks jaotamist), õppekava edukalt läbinud üliõpilase eeldatavate oskuste, teadmiste ja hoiakute (õpiväljundite) sõnastamist, moodulite ja üksikute ainete õpiväljundite kirjeldamist, õppe- ja hindamismeetodite valikut õpiväljundite saavutamiseks jne. ÕPIVÄLJUNDITE KASUTAMINE PEAKS:

aitama selgemini aru saada õppekava ja õppeainete põhieesmärkidest ning põhilistest teadmistest ning oskustest, mida aine läbimisel on võimalik omandada, samuti ülevaate sellest, mille omandamist hinnatakse; andma hea ülevaate sellest, mida üliõpilased on võimelised peale edukat õpingute lõppu saavutama; aitama kaasa üliõpilaste mobiilsusele, vahendades nende kvalifikatsioonide tunnustamist; suurendama ülikoolide poolt antavate kvalifikatsioonide rahvusvahelist läbipaistvust;

lihtsustama ainepunktide rahvusvahelist ülekandmist; looma ühise formaadi, et aidata kaasa elukestva õppe edendamisel ja erinevate võimaluste tekitamisel erinevate haridussüsteemide vahel.

3. KUI OLEN JUBA ÕPINGUID ALUSTANUD, KAS PEAKSIN ÜLE MINEMA UUELE ÕPPEKAVALE?

2009/2010 õa on TTÜs käigus nii „vanad“ õppekavad ehk siis õppekavad, millele võeti üliõpilasi vastu enne 2009.a sügist ning kus praeguseks on vanad ainepunktid ümberarvestatud ECTS ainepunktideks (EAP) ning kus ainetel ja kavadel on lisaks eesmärkidele kirjeldatud ka õpiväljundid ning uued, 2009 sügisel käivitunud õppekavad, kus lisaks EAP-dele ja õpiväljunditele on kavad struktureeritud mooduliteks ning kus võrreldes vanade kavadega on toimunud ka mitmeid sisulisi muudatusi. Üliõpilane tuleb ülikooli õppima kindlale õppekavale ning tal on õigus lõpetada oma õpingud selle kava järgi, millele ta õppima astus. Samas kui üliõpilane tahab, on tal õigus taotleda enda üleviimist uuele kavale, kui see on mõttekas.

täiskoormus, saab ta tasuta lisaaasta.

Kui on osakoormus, siis riigieelarveline õppekoht ammendub ning tuleb üle minna tasulisele (REV) õppekohale.

Akadeemilisele puhkusele saab minna siis, kui õppekoht on olemas (kas RE või REV).

6.OLLES DEKLAREERINUD VABAAINEID JA SAANUD NEIS TULEMUSEKS „MITTEARVESTATUD“  KAS MITTEARVESTATUD AINEPUNKTIDE MAHT LÄHEB ARVESSE? PRAEGU ÕIS EI LUBA TASUTA DEKLAREERIDA ETTENÄHTUST „ÜLE LÄINUD“ AINEPUNKTIDE ISEGI SIIS KUI ÜKS EELNEVATEST AINETEST ON SAANUD HINDEKS MITTEARVESTATUD. VAREM ARVESTATI AINEPUNKTE SOORITATUD AINETE EEST  KAS ON TEGEMIST ÕISI APSAKAGA?

Nii see ei tohiks olla . ÕIS arvestab vabaõppes vaid sooritatud ainepunkte.

Kui on kahtlusi, et on viga, siis tuleks pöörduda OIS tagasisidesse.

7. KAS TÜHJA DEKLARATSIOONI SAAB ESITADA?

4. MIS SAAB AINEPUNKTIDE ÜMBERARVUTAMISEST, KUI EAP DE MAHT EI KLAPI VARASEMALT SOORITATUD AP MAHUGA?

Kui ei soovita antud semestriks aineid deklareerida, tuleb esitada tühi ehk "0" deklaratsioon.

Üleminekul ainepunktidelt (AP) Euroopa ainepunktisüsteemi ainepunktidele (EAP) võib punktide ümberarvestusel tekkida olukord, kus õppekava järgi oleks nagu kõik vajalikud ained tehtud, aga õppekava lõpetamiseks vajalikke ainepunkte täis ei saa. Sellisel juhul on tegemist ainepunktide ümberarvestamisel tekkinud ümardamisveaga ja üliõpilased täiendavalt midagi juurde tegema ei pea.

8. KES ON TEADUSKONNAS KÕIGE PÄDEVAM VASTAMA KÜSIMUSTELE SEOSES ÕPPEKORRALDUSEGA?

5. KUIDAS PEAKSIN KÄITUMA KUI OLEN ÜLETANUD ÕPPIMISE NOMINAALAJA, AGA LÕPETAMISEKS VAJALIKUD AINEPUNKTID EI OLE VEEL TÄIS? KAS PUUDUJÄÄVAD AINED TULEB VÕTTA LÄBI AVATUD ÜLIKOOLI? KAS PEAN VÕTMA AKADEEMILISE PUHKUSE?

Õppeprodekaan või dekanaadi töötajad.

9. KAS TTÜ LÄHEB ÜLE TÄHTHINDAMISELE?

Praegu ei ole uut riiklikku hindamismäärust veel vastu võetud. TTÜ on taotlenud vana, numbrilise hindamise säilitamist ning praeguse seisuga tundub, et numbrilised hinded jäävad TTÜs kehtima. Küll aga hakatakse 2010. aasta sügissemestrist rakendama väljundipõhist hindamist, mida tutvustame niipea, kui hindamismäärus on kinnitatud. ■ Vastas:

TIIA VIHAND | Õppeosakonna juhataja kt

Kui nominaalaja lõppedes on üliõpilasel

8 | OKTOOBER 2009 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT

TUDENGIELU

FOTO: ALO SOONE

<""1$&%F01@("G%!0##$**0.>%HI,#%)#$% AD$10#,.%*E70B%&,$-0.%&07"&?1*"%#$$'($.".% ("0&')($.%("0&'.$))*$%#E@$%A$$-$4J KEVADEL OTSUSTASIN, ET SELLE AASTA SUVEL EI TÖÖTA MA KUSKIL KLIENDITEENINDAJANA, VAID TEEN MIDAGI ERIALAST. PRAKTIKAKOHTI OLI SÕELAL MITU, KUID VALIK LANGES, PEALE VÄIKEST EKSKURSIOONI, CAMBREX TALLINNA KASUKS.

TENSIID | AS PROSYNTEST | CAMBREX TALLINN

TTÜ spin-off firma Tensiid loodi juba 1989 Eesti keemiateadlaste poolt. Aastal 2000 muutus vaid firma nimi - AS ProSyntest. Firma tegutses põhiliselt orgaanilise sünteesi ja tehnoloogiateenuste pakkujana maailma ravimi- ja peenkeemiaettevõtetele. Osaleti ka koostöös Tallinna Tehnikaülikooli ja Vähiuuringute Tehnoloogia Arenduskeskusega uute ravimikandidaatide väljatöötamises ja tehnoloogiate loomises.

Saamaks paremat ligipääsu maailma turgudele ja avardada oma tegutsemispiire müüdi AS ProSyntest 2008. aasta jaanuaris Cambrex korporatsioonile ning kannab nüüd nime Cambrex Tallinn, olles osa Cambrex Karlskoga Research & Development meeskonnast.

Cambrex on juhtivaid ravimite aktiivainete ja geneeriliste ravimite tehnoloogiate pakkujaid maailmas.

Korporatsiooni ettevõtted asuvad Rootsis, USA-s ja Itaalias ning nüüd ka siis Eestis. Cambrex on esimene ravimite tootmise turul tegutsev suurettevõte, mis on oma arendustöö osaliselt toonud Eestisse.

TÄHELEPANEKUID PRAKTIKAST

Tervelt kaks kuud sain oma silmaga näha, millega tööstuses tegeletakse ja kuidas see erineb ülikooli laborist. Kõige suurem erinevus on reaktsiooni suurus.

Tööstuses on skaalad teised, varieerudes paarisajast milligrammist mitmekümnete liitriteni. Mul oli võimalus näha, kuidas kahekümne liitrises reaktoris reaktsiooni läbi viidi. See oli omamoodi vaatepilt, kuna mina olen töötanud paarisaja milligrammi skaalas.

Teiseks erinevuseks oli see, et kiire tellimuse korral tuli oma teised tööd kõrvale jätta (kui oli võimalik) ja uue asjaga tegelema hakata. Samuti sai seal nö

9 | OKTOOBER 2009 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT

REAKTSIOONID VÄIKESES REAKTORIS

ehitada, tuli mõelda, kuidas ja millistes nõudes reaktsiooni läbi viia. See oli väga huvitav väljakutse, kuna olles laboris uus ei olnud ma teadlik kõigist võimalustest ja üldse, millised nõud on olemas ja kus miski asub.

Inimesed olid hästi toredad, sõbralikud ja abivalmid. Ligi kakskümmend oma eriala asjatundjat, kellest neli on peale oma TTÜ õpinguid sinna tööle läinud. Kuid arvan, et see arv on isegi suurem.

FIRMA VALDKOND

Cambrex Tallinna valdkonnaks on ravimite väljatöötamise varaseimad faasid, mille tulemusi katsetatakse teistes riikides. Lõplikud lahendused müüakse ravimifirmadele, kes need pakendavad ja turustavad. Cambrexi klientide seas on näiteks mitu Euroopa suuremat ravimifirmat, kelle jaoks ka ProSyntest töötas.

Minu jaoks oli see väga positiivne praktika. Nägin, kuidas tehakse keemiat väljaspool ülikooli laborit ja sain isegi paari liitrises skaalas ekstraheerida.

Uued kogemused on alati head. ■ SIGRID KALLE

REAKTSIOONID SUURES REAKTORIS

TUDENGIELU

=38$%.#4(*7).6%-8$%##$%/3936% -8$%($)/(*(%8,,5)'>(2

HÜVASTI KOPLI, TERE MUSTAMÄGI EVE

„Kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud!“ Täpselt samamoodi algas ka minu esimene koolipäev meie uues majandusmajas. Õpin magistriõppes, mis tähendab, et tunnid algavad kell 17.45 Mustamäel. Varasemalt algasid magistriõppe tunnid kell 18.00 Koplis ning südalinnast sinna jõuda oli mõneti lihtsam. Aga see selleks, tagasi minu esimese koolipäeva juurde. Kui olin läbi ummikute täpselt 17.40 parkimisplatsile jõudnud, hakkasin tasapisi omale kohta otsima. Muidugi olid kõikvõimalikud parkimiskohad rohkemgi kui täis ning jätsin oma auto teise parkla otsa ehk siis peamaja sissekäigu juurde. Nagu teate, on sealt päris tükk maad majandusmajani minna. Peab piinlikusega tunnistama, et suure kiiruga tuli vahepeal isegi mõte auto niisama kusagile teepervele jätta, kuid nähes, kuidas minu nina all ühte autot teisaldati, jätsin selle mõtte katki.

Kui kogu parkimistrall minu jaoks läbi sai, ootas ees pisut keerulisem – orienteerumine. Nimelt ei suutnud ma esimese korraga õiget klassiruumi leida, sest kiirustades ei mõistnud ma majandusmaja koridoride numeratsiooni loogikat. Õnneks õnnestus mul viisaka hilinemisega õiges klassiruumis maha istuda ja tarkust taga nõudma hakata.

Pärast tunniajast istumist tundsin juba uue maja eeliseid – nimelt ei olnud mul külm. Just see probleem oli küll ilusa vaatega, kuid jahedas Kopli majas pidevalt. Tundes, et võin isegi lühikeste varrukatega klassiruumis istuda, tegi meele heaks. Lisaks mõnusale temperatuurile meeldis mulle küllaltki mugav istumisalune, mis ka pärast paaritunnist istumist ei tundunud jubeda piinapingina. Kõik ei jäänud aga nii lilleliseks, sest umbes kella üheksa ajal hakkas peakohal jube mürgeldamine. Õppejõu sõnad läbi selle müra enam minuni hästi kosta ei tahtnud, kuid umbes kolm minutit hiljem kostusid õnneks viimased kontsaklõbinad ja oli taas vaikus...

Selline oli minu esimene koolipäev meie ilusas uues majas.

Kui nüüd pärast mitmenädalast

koolitööd aga tagasi vaadata, siis peab tõdema, et maja on ilus. Hoolimata sellest, et enam ei saa klassiruumist oma pilke merepoole pöörata ja vaadet nautida ja enam ei ole meil nö oma maja teiselpool Tallinnat, saame nüüd osa kogu TTÜ melust ning nautida ilusa uue hoone eeliseid.

panemine on raskendatud ning lahkusin mürina saatel, koridorides ekseldes väljapääsu poole. ■

MAARJA

Raamatuid ei pea teisest linna otsast otsima minema.

Kujutage ette, et viibite mõnes tuntud ülikoolilinnakus, kõik koolihooned on käe-jala ulatuses... Tegelikult... Piisab kui silmad lahti teete ja enda ümber vaatate. TTÜ ise ongi kujunenud üheks uhkeks üliõpilaslinnakuks! Kas see aga kõigile meeltmööda on, on omaette küsimus. Seda enam, kui oled endine Sütiste teel koolis käinu ning harjunud väikese ja vaikse koolimajaga. Esimesel koolipäeval peamajja astudes seadsin teadlikult sammud energeetika maja poole, et siis uude, kaua oodatud ülikoolihoonesse minna. Uskuge või mitte, aga minu endistes koolides on renoveerimis- või laindamistööd lõppenud alati ajaks, mil mina lahkunud olen.

Lõpuks... midagi uut ka minule. Mõtetes olles sattusin aga peagi hämmingusse - rahvast liigub nii palju, et kitsukeste uste juurde tekivad ummikud. Mõned sammud edasi saanud, ei taha aga uskuda – edasipääsu raamatukogu ning sotsiaal-majandusmaja poole lihtsalt ei ole! Peagi oli saladus murtud... ajutiste infostendide lõppu jõudes oligi raamatukogu kutsuvat rohelist näha! Oi seda suule ilmunud naeratust... nagu oleks koju jõudnud. Viidakesi jälgides ning WC järjekordadest mööda minnes jõudsin lõpuks ka otsitud klassini, kus mõtted läksid ajutiselt Sütiste tilkuvate lagede ja külmade klassiruumide radadele… Prr... vähemalt praegu on siin soe ja kuiv, loodetavasti ka talvel ning paari aastagi pärast. Küll aga… Sütistel oli põrandatesse-lagedesse piisavalt panustatud ja õppejõud ei pidanud keset tundi vakka jääma, et ülemise korruse õppurid toole lohistades klassist lahkuda saaksid.

Varsti olin aga ka ise üks nende seast, kes pidi tõdema, et tõstes tooli laua alla

MAARJA KÄGER | EVE NEUMANN

MEILE MEELDIB!

Heledad, avarad ruumid.

Kaasaegne sisekujundus.

Kõik on käe-jala ulatuses – nüüd on võimalus osa saada kogu TTÜ melust.

Valguslahendus (liikumise peale põlema hakkavad tuled).

Tehnika klassiruumides (ei pea eraldi otsima kusagilt hakkama ja klassist klassi vedama).

Söökla toiduvalik ja teenindus on suurepärane.

Vajadusel on võimalus kasutada lifti.

NATUKE NURISEME KA.

Kajavad ruumid – mõni lisasisekujunduselement, nt vaip kuhugi panna, et kaja vähendada?

Klassiruumid pole alati piisavalt suured ning seetõttu on mõningane ruumipuudus suuremate loengute korral.

Kohati on klassides tahvli vaatamise nurk väga ebamugav silmadele.

Saja sissepääsu-väljapääsu, mitmepoolsete koridoride tõttu on orienteerumine raske, sh klassiruumide ja tualettide leidmine.

Toolidel pole kinni võtmise „aasa”, et tooli vaikselt laua alla tõsta.

Kus on piisavad pistikupesad arvutitele, eriti klassi keskel ning eesotsas istujatele? (klassi tagumises osas ning seinte ääres mõned on).

Parkimine on endiselt paras kaos (ja mis loogika järgi üldse maja alla pääseb?), aga ehk toob tulevik lahenduse.

Kohviautomaadis saab arveldada ainult müntidega.

10 | OKTOOBER 2009 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT

TUDENGIELU

HEI, TTÜ TUDENG: PANE END PROOVILE JA ANNA ÜKS KOOLITUND! 19.-23. OKTOOBRI „TAGASI KOOLI“ NÄDALAL KUTSUVAD PRESIDENT ILVES JA SIHTASUTUS NOORED KOOLI HUVILISI KODANIKKE, SH AKTIIVSEID ÜLIÕPILASI, KOOLI TUNDI ANDMA. KAS OLED VÄLJAKUTSEKS VALMIS?

3. SEPTEMBRIL TOIMUS TTÜ SPORDIHOONE ÜMBRUSES MEHAANIKA REBASTE RISTIMINE. Mehaanika teaduskonna üliõpilasnõukogul oli hea meel, et rebaseid oli kohale tulnud üpris palju. Üritust käis vaatamas ka paras ports vanema kursuse tudengeid. Rebased jagati viieks võistkonnaks, ning neile korraldati erinevaid võistlusi, mille käigus selgitati välja kõige tublimad värsked mehaanikud. Traditsiooni kohaselt tuli võitjameeskonnal oma auhind erilisel viisil lunastada ja esimest korda leidus selleks ka piisavalt julge neiu! Peale aktiivseid mänge liiguti mehaanikute kombel lauldes edasi TTÜ staadionile, kus kohtuti teiste teaduskondade rebastega ning peeti maha paar mõõduvõtmist.

Indrek arvab, et ülikoolis on ristimine vägevam kui see, mida ta keskkooli päevilt mäletab. Hea meelega võtaks ta veel osa sellisest ristimisest, nagu korraldas Mehaanika teaduskonna üliõpilasnõukogu ja üleüldse oli väga fun! Mõned seigad toimunud üritusest valmistavad veel kursakaaslaste seas tänaseni nalja. Paljudele jääb meelde, kuidas tuli mäest üles ronides näpud õlitopsi pista, sealt mutter leida ning see kokku panna.

Korraldajatena leiame, et rebaste ristimine on hea alustus ülikooliaastatele ning vahva üritus tutvustamaks rebaseid üksteisele. Kindlasti on ka teiste teaduskondade rebased enda ristimisega rahul. Soovin kõigile esmakursuslastele head rebase aastat!

■ KADRI ERIT 11 | OKTOOBER 2009 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT

Algatuse „Tagasi kooli“ eesmärk on tugevdada koolide ja ülejäänud ühiskonna koostööd. See on võimalus igaühele anda oma panus Eesti koolihariduse endenemisse ja mitmekesistumisse.

Tunni sisu saab iga „Tagasi kooli“ nädala külalisõpetaja kooliga ise kokku leppida – olgu see mõni õppekavas ette nähtud tunni teema, mida oma teadmiste ja kogemustega täiendada, või mõni teine valdkond. Näiteks eesmärkide seadmine, fotograafia, miks õppida täppisteadusi, ühiskondlik aktiivsus või tarbimine - need on vaid mõned näited varasemate aastate „Tagasi kooli“ algatuse käigus antud tundide teemadest. Oluline on, et teema saaks selline, mis läheb külalisõpetajale korda ning milles tal oleks sõnum, mida õpilastele edastada.

Tunni ettevalmistamiseks pakuvad „Tagasi kooli“ nädala korraldajad kasulikke nõuandeid algatuse kodulehel www.tagasikooli.ee. Sealt leiab nii üldisi näpunäiteid, tunni soovitusliku struktuuri kui ka küsimustiku „Kas olen tunniks valmis?“. 14. oktoobril toimub tunni ettevalmistuse koolitus, kuhu on kõik huvilised oodatud. „Tunniks valmistudes õpib õpetaja võib-olla rohkem kui need, keda ta õpetab,“ arvas Aavo Kokk, kes käis eelmisel aastal „Tagasi kooli“ ettevõtmise raames tundi andmas. „Klass teab, et 45 minuti pärast on tund läbi. Selle teadmise uinutamiseks peab õpetaja kuidagi klassi tähelepanu püüdma. Õpetamine on intellektuaalne katsumus, mida iga enesearendaja peaks proovima.“ REGISTREERIMINE ON ALANUD

Esimene samm „Tagasi kooli“ nädala külalisõpetajaks saamiseks on registreerimine kodulehel www.tagasikooli. ee. Samal aadressil asuv „Tagasi kooli“ infosüsteem aitab ka sobiva koolini jõudmisel. ■ TRIIN NOORKÕIV

10 SOOVITUST HEA KOOLITUNNI LÄBIVIIMISEKS 1. UURI VÄLJA, KELLELE SA TUNDI ANDMA HAKKAD 2. MÕTLE, MIS ON SINU TUNNI EESMÄRK 3. MÕTLE VÄLJA, MIS SINU TUNNIS JUHTUMA HAKKAB 4. TEE OMA TUNNILE ALGUS, KESKPAIK JA LÕPP 5. PANE TUNNIKAVA JA OMA TEGEVUSED KIRJA 6. ÜTLE ÕPILASTELE TUNNI ALGUSES, MILLEST RÄÄKIMA HAKKATE 7. UURI ÕPILASTELT TUNNI LÕPUS, MIDA NAD ÕPPISID 8. MÕTLE, MILLISEID MATERJALE SUL VAJA LÄHEB 9. OOTA OOTAMATUSI 10. KÜSI NÕU!

Vaata lisa: www.tagasikooli.ee

TUTVUMINE MITME KÜMNEKONNA MEETRI KÕRGUSEL, KAHEL TROSSIL LIIKUVA HOOLDUSPLATVORMIGA. TEHNIKA, MILLE PUHUL EI TEHTA KOMPROMISSE.

12 | OKTOOBER 2009 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT

TUDENGITEADUS

SOOME JA EESTI TUDENGITE KOOSTÖÖPROJEKTI RAAMES VALMIS KÕRGHOONETE HOOLDUSKORVI PROTOTÜÜP ALATES 2004. AASTAST ON TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI MEHAANIKATEADUSKONNA TUDENGID OSALENUD IGA-AASTASEL HELSINGI TEHNIKAÜLIKOOLI ALLÜKSUSE – FUTURE LAB OF PRODUCT DESIGN – POOLT KORRALDATAVAL TOOTEARENDUSKONKURSIL.

Liikumise keskseks paigaks ning uute ideede raskuskeskmeks on Helsingi Tehnikaülikooli linnakus Otaniemi mändide all paiknev Design Factory (DF). 24/7 avatud Design Factory näol on tegemist TTÜ kesisemate võimalustega harjunud tudengi jaoks lausa paradiisiga. Selles imelises keskkonnas võib tudengit ette kujutada kui väikest last liivakastis, kelle kapriise ja soove tuleb erinevate mänguasjade näol rahuldada ja täita. DF-i õppejõudude ja assistentide vaev nn disainitehase kui liivakasti täitmisel tasub aga kuhjaga ära, kuna tulemuseks on plahvatusohtlikud ja innovaatilised ideed, millest nii mõnestki vormub patent või tudengite initsiatiivil loodud ettevõte.

FOTO: SIIM LEITEN

13 | OKTOOBER 2009 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT

Võibolla väga pikalt leheruumi DF-i kirjeldamiseks polegi mõtet kulutada – seal tekkivaid kogemusi ja emotsioone on peaaegu et võimatu edasi anda. Ainuke võimalus ettekujutuse saamiseks on lihtsalt kohale minna ja oma silmaga kaeda.

Ka praegu, neid ridu kirjutades, kipub mõte rändama Design Factory üllatusi ja häid mõtteid pakkuvatesse inspiratsioonisoppidesse…

Kuid veidi täpsemalt ehk projektist endast, milles lisaks kuuele soomlasele (Kim Antin, Jussi Sakari Mäkitalo, Kimmo Rissanen, Markku Koskela, Andrew Roiko, Joseph Quagraine) osales ka kolm Tallinna Tehnikaülikooli mehaanikateaduskonna tudengit: Berit Cavegn, Riho Kiiman ja Siim Leiten.

EHITAMISEL HOOLDUSPLATVORMI PROTOTÜÜP

TUDENGITEADUS

Igal sügisel, septembris, on võimalik ka TTÜ tudengitel saata avaldus osalemaks Future Lab of Product Design poolt korraldatavale tootearenduskonkursile.

Eelmisel sügisel oli valikus 13 ülesannet, mille vahel sai iga tudeng endale sobiva valida. Ülesanded olid lahendamiseks antud erinevate (enamasti Soome) ettevõtete poolt. Tuleb tõdeda, et kõigil ei õnnestu ühineda just soovitud projektiga. Eestlaste puhul sai määravaks see, et kuuludes ühte meeskonda on meie panus suurem ning samas on ka mugavam-lõbusam üle Soome lahe reisida.

Rosteki projekt, võib julgelt öelda, oli üks paras pähkel ja suur väljakutse.

Ettevõte soovis muudatusi, mis alandaks tunduvalt toote hinda, samas säilitades toote head omadused, eriti oluline oli just ohutuskriteeriumite täitmine. Selle ülesandega olid nad ise tegelenud juba mitu aastat. Ühest küljest ahendasid meie kujutlusvõime piire hooldusplatvormi nõudeid reguleerivad standardid, teisest küljest Rosteki eesmärk tootehinda märkimisväärselt vähendada.

Oktoobris-novembris genereeritud 15st ideest jäid seetõttu sõelale vaid kolm, mida detsembris-jaanuaris juba reaalselt testisime ning veebruaris, kaks kuud enne projekti tähtaega, asusime prototüübi ehitamise kallale.

Tüüpiline kõrghoonete hooldussüsteem koosneb mööda katuseäärt kulgevast monorailist, sellel elektrimootori jõul liikuvast kelgust, millel omakorda ripub trossidel platvorm, mida on siis võimalik vastavalt vajadusele kas tõsta või langetada. Taolisi süsteeme kasutatakse

laialdaselt ka Tallinna kesklinna kõrghoonete klaasfassaadide puhastamisel (näiteks hotell Olümpia, Rahandusministeeriumi hoone, Fahle maja jne).

Prototüübi ehitamisel võtsime aluseks tootmises oleva kaheinimese hooldusplatvormi. Täiesti uue konstruktsiooni sai eespool mainitud kelk, mille tulemusel jäi kelku liigutama nelja mootori asemel kaks. Kuna eesmärk oli lahti saada ka ühest vertikaalset liikumist võimaldavast üsna kallihinnalisest mootorist (neid oli alguses kokku kaks), siis sai ehitatud nutikas teleskoopsüsteem, mille abil oli võimalik vältida platvormi kaldumist küljele, sellega säilis platvormi endine stabiilsus. Standardis lubatud 14 kraadi asemel kaldub meie prototüüp vaid kuus kraadi. Väiksemaid muudatusi oli aga teisigi ning omamoodi põnev oli ka ülikergete materjalide rakendamine loodavas prototüübis (alumiiniumkärjed, süsinikkiud), mis oma kõrge hinna tõttu tõenäoliselt kõigest prototüübi uhkuseks ja auks jäävadki.

Reedel, 24.aprillil, Design Factory-s toimunud messil esitletud prototüüp on 30% odavam kui praegu toodetav versioon, kaotamata ei ohutuses ega muudes selle heades omadustes mida pakkus kahe mootori kasutamine platvormi tõstmisel/langetamisel.

Olgu ära mainitud ka teiste meeskondadega nimed ja seotud sponsorfirmad, et oleks selgem ettekujutus, millistes tootearendusprojektides on üldse võimalik osaleda: Nokia.Expand (Nokia), SteelGood (Stala), Sqreen (Martela), Royce (Ensto), D-rain (Ruukki), AziGear (ABB Marine), MyPOBox (Itella), TourTalk (Savox Communications), FLOW (Kone), UpWise (Konecranes), Intent (Suojasauma), Guardian (Safera&Fennia), BMUU (Rostek). Kõigi mainitud projektidega saab tutvuda aadressil www.pdp.fi.

Nagu alguses mainitud, ei osalenud Tallinna Tehnikaülikooli tudengid projektis esimest korda. Ots tehti lahti juba 2004.aastal, mil tolleaegsed tipikad Andri Laidre ja Raul Maripuu võtsid osa muudetava sõiduasendiga jalgratta väljatöötamisest. 2005-2006 õppeaastal osales projektis juba 4 TTÜ tudengit: Birthe Matsi, Triin Toon, Sander Kalmus ja Tarmo Saar ning probleemipüstitaja ja sponsorina ka üks Eesti ettevõte – Norcar-BSB Eesti AS. Üle-eelmisel (2007-2008) õppeaastal olid osalejateks Karl-Kristo Vene, Kristiina Vilsaar ja Kaupo Karja ning ülesandeks oli arendada autonoomne söötmisliikur farmidele (projekt FeedO, sponsor Norcar).

Täpsemat infot üritusel osalemise kohta saab Masinaehituse instituudi direktorilt professor Lembit Roosimölderilt (lembitr@staff.ttu.ee), tehnikult KarlKristo Venelt (karl.vene@ttu.ee). ■ SIIM LEITEN

ÜKS PLATVORMI UUENDUSTEST OLI STABILISEERIVA TELESKOOPSÜSTEEMI KASUTUSELVÕTT 14 | OKTOOBER 2009 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT

TUDENGITEADUS

TTÜ ÜLIÕPILASED HAKKAVAD PÄIKESEENERGIAGA SÜLEARVUTEID LAADIMA TTÜ Säästva Arengu Klubi (SAK) liikmed paigaldavad ülikooli katusele kolm päikesepaneeli, millega üliõpilased saavad hakata sülearvuteid laadima. Ülikooli endise raamatukogu hoonele paigaldatakse kolm päikesepaneeli.

Tegemist on omanäolise ettevõtmisega, mille taolist pole Eesti meedias varem kajastatud. Nimelt pannakse kogu laadimissüsteem ise kokku. Päikesepaneeli fotoelemendid (inglise k cells) on ostetud, samuti on ostetud kõik vajalik materjal paneelide kokkupanekuks.

Kõige töömahukama ja keerulisema osa ehk süsteemi planeerimise ja paneelide kokkupaneku – fotoelementide ühendamise ning testimise – teevad üliõpilased ise.

Päikesepaneelid on planeeritud töötama aastaringselt ning arvestatud on, et kõige pimedamal ajal annaks kolm paneeli ja akudega süsteem energiat ühe sülearvuti töötamise jaoks. Kevade tulekuga suureneks laaditavate sülearvutite arv neljani ja enamgi.

Projektiga soovivad Säästva Arengu Klubi liikmed näitlikustada, milline on päikeseenergia kasutusvõimalus igapäevases energiakasutuses. Laadimispunkti pistikute juurde paigaldatakse näidikud selle kohta, kui palju tuleb päikeselt energiat konkreetsel hetkel ning kui palju tarbivad pistikute taha ühendatud sülearvutid. Veel tahame näidata kõikidele inimestele, et taastuvenergeetika pole „tuumafüüsika“– midagi keerulist

ja kardetavat, mille kasutusele võtuga saavad ainult spetsialistid hakkama, vaid et tegemist on hariliku insenerimõttega, mis ei käi üle jõu isegi tudengitel.

Antud projekti kallal tegutsevad nii SAKi liikmed kui muidu huvilised- meie oma üliõpilased erinevatest teaduskondadest. Kogu projekti veab SAKi taastuvenergeetika valdkonna juht Priit Pikk, kuid meeskonnas on palju teisigi, nagu meie blogist lugeda ja näha võib (ttysak. blogspot.com). Kui kõik plaanipäraselt laabub, siis on päikesepaneelid paigas juba oktoobrikuu alguseks ja saame alustada mõõtmistega ning jagada oma tähelepanekuid töös olevate paneelide kohta mõnes järgnevas Studioosuse numbris.

TTÜ Säästva Arengu Klubi on asutatud 2001. aastal ning tegeleb säästva arengu põhimõtete ja lahenduste uurimise ning tutvustamisega. Meie liikmed on TTÜ aktiivsed või endised tudengid, kes on oma südamesse võtnud maailma paremaks muutmise läbi oma tegevuse.

SAKi tegevus on jaotatud viie valdkonna vahel: haldus, kommunikatsioon, liikmed ning uurimissektsioonid: taastuvenergia ja ökoloogiline ehitus. Sellel sügisel tahame käima lükata ka säästva juhtimise uurimissektsiooni.

Pikemalt saab meie tegevustest lugeda www.saklubi.ee ja meie blogi vahendusel http://ttysak.blogspot.com ■ MAARJA VAHTRAS

TTÜ ROBOTIKLUBI TEATAB! 8. oktoobril osaleme Ettevõtlusööl, ettevõtlusauhindade kätteandmisel Tallinna Lauluväljakul. Oleme seal väljas oma robotitega ja esitleme oma tegevusi. Auhinnatseremoonia ümbrikud toob kätte ka robot, kuid antud robot on Biorobootika Keskusest. http://ettevotluspaev.tallinn.ee/ 9. - 11. oktoobril sõidame Leetu Klaipedasse, et võistelda järjekordsel Baltic Robot Sumo (www.balticrobotsumo. org) karikaetapil. Selleks ajaks peaks valmis saama ka meie maailmaklassi sumoroboti esimene ehitusetapp ja võistlus on selle roboti jaoks esimene katsetus - antud roboti ehitus jätkub ka pärast. Lisaks sellele osaleme võistlusel veel kahe 3kg , 4-5 minisumo roboti ja ~3 Roomba sumorobotiga. Ühtlasi kohtume seal võistlusel RobotChallenge'i esindajaga (www.robotchallenge. org) Austriast, kellega on hea koostöö.

Märtsis 2010 plaanivad nad korraldada esimest robotsumo EM-i ja me plaanime seal osaleda.

31. oktoobril toimub TTÜ Robotiklubi ja ITK Robootikaklubi vaheline Robotexi robotite II kvalifikatsioonivõistlus.

Võistkondadele on seatud eesmärgiks selleks ajaks seada oma robotid töökorda ning täia autonoomselt ülesannet. Publik on oodatud. Asukoht täpsustub. ■

FOTO: TTÜ SÄÄSTVA ARENGU KLUBI

MARTIN KONTUS

ÜLIKOOLI KATUSELE PAIGALDATAV PÄIKESEPANEEL 15 | OKTOOBER 2009 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT

TUDENGITEADUS

TIPIKATE INSENERIVÕISTLUS 2009

SELLEL SÜGISEL KORRALDAB TUDENGIORGANISATSIOON BEST-ESTONIA TIPIKATE INSENERIVÕISTLUST JUBA KOLMANDAT KORDA. NII NAGU VARASEMATEL AASTATEL, OSALEVAD KA TÄNAVU LISAKS TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASTELE VÄLISTUDENGID EUROOPA ÜLIKOOLIDEST. ÜHESKOOS VÄIKSEMATES MEESKONDADES LAHENDATAKSE EESTI FIRMADE POOLT PÜSTITATUD ÜLESANDEID NING VEEDETAKSE TÖÖ KÕRVALT MEELDIVALT VABA AEGA.

Ettevõtete probleemide kallale asutakse neljapäeval, 5. novembril, ning samaga jätkatakse ka reedel. Nädalavahetusel sõidetakse üheskoos Lõuna-Eestisse vaimu puhkama, et jätkata ülesannetega uuel nädalal, 9.- 11. novembril. Lisaks töisele tegevusele on igaks õhtuks välja mõeldud sisutihe programm.

Osavõtt kindlasti ei eelda spetsiifiliste teadmiste omamist – kutsutud on julgelt probleeme lahendama ka sügisel TTÜsse astunud rebased. Samuti ei ole oluline TTÜ-s õpitav eriala. Üritusest saavad osa võtta tipikad kõikidest teaduskondadest ja kursustelt.

Tipikate Insenerivõistlus ei tähenda ainult ajude ragistamist umbses klassiruumis, mida saab harjutustundides ja loengutes piisavalt teha. Võistluse eesmärgiks on tudengile pakkuda natukene teistsugust vaheldust ülikooliellu, andes talle võimaluse töötada rahvusvahelises meeskonnas. Samuti on agaramatel võimalus silma jääda ettevõtete esindajatele ja sealt tuleviku tarbeks väärtuslikke kontakte luua.

Võimalus, millest tasub kinni haarata!

Lisainformatsiooni saab tipikas lehelt: www.BEST.ee/insener

IE"$*."*"($-%'D''0A0-%033$ SUVI ON OLNUD ALATI SUURTE EHITUSTE ALGUSAEG, KÜLL HOONETE EHITAMISES KUI KA TEEDE REMONTIMISES JA UUTE TEELÕIKUDE EHITAMISEL, SEEGA SAAVAD PALJUD EHITUSTEADUSKONNA TUDENGID VEETA SUVED PRAKTIKAL OLLES. KUID SEL SUVEL SATTUSID TEEMEISTRID HUVITAVA PROBLEEMI OTSA NING NAD PIDID KONSULTATSIOONIDEKS KOHALE KUTSUMA MÄEINSENERID. PROBLEEMIGA KÄISID TUTVUMAS SAMUTI GEOTEHNOLOOGIA ÕPPESUUNA KRAADIÕPPURID. MIS JA KUIDAS JUHTUS?

ses. Samuti ehitatakse müratõkkeseinad ning tehakse maastikukujundustöid teekeskkonna seisundi parandamiseks. Seoses selle teelõigu ehitamisega on üheks ohtlikumaks situatsiooniks altkaevandatud alal käigu varingu tekkimine. See on võimalik põlevkivilasumi kuni 15 meetri sügavuseni. Varingud tekivad pika aja jooksu. Peale kaevandamise lõpetamist puittoestik mädaneb ning ei hoia enam laekivimeid üleval.

Käigu lagi hakkab vaikselt varisema kuni on saavutanud piirkoormuse ja vajub sisse.

Maavara kaevandamine muudab keskkonda, maapõue, maastikku. Lisaks nähtavatele muudatustele mõjutavad kaevandused inimtegevust ka kaudselt.

Käesoleva artikli kontekstis on neist oluline ära märkida lokaalset maapinna vajumist, mis ulatub ka väljapoole kaevanduste piirkondi.

Nii juhtuski nagu eespool kirjeldatud – Tammiku viadukti ehituse käigus sattusid ehitajad juhuslikult strekini.

Esialgsete tööjooniste järgi ei oleks sellist olukorda tohtinud juhtuda. Olukorra tõsidust saab näha joonistel. Vältimaks hilisemaid probleeme kutsuti mäeinsenerid kohale situatsiooni keerukust ja ohtlikust kirjeldama. Peale nõuandeid otsustati viadukti ümbruskonna käigud täita inertse materjaliga, vältimaks edaspidiseid käigu varinguid. Sarnaseid juhtumeid võib veel tulevikuski mäeinseneridel vaja lahendada, sest käib vilgas planeerimine Ida-Virumaa maanteede parendamiseks, mis samuti on enamasti altkaevandatud maa-alal või selle vahetus läheduses. ■ VEIKO KARU

Sellel aastal alustati teeehitusega Jõhvi lähistel. Teadupärast on enamus Jõhvi ümbruskonnast seoses põlevkivi kaevandamisega altkaevandatud. Suur osa Kukruse-Jõhvi teelõigust kulgeb altkaevandatud alal. Teelõik peab valmima plaanide kohaselt 2010. aasta oktoobri lõpuks. Vastavalt lepingule ehitatakse teelõik 4-rajaliseks maanteeks. Rajatakse uus muldkeha kasutades geovõrku, et vältida kaevanduskäikudest tuleneda võivaid vajumisi. Ehitatakse kolm eritasandilist ristmikku, üks riste, kaks jalakäijate silda ning rajatakse kergliiklusteed ja kogujateed kogu lõigu ulatu-

FOTO: VEIKO KARU

AITA LEIDA EESTI ETTEVÕTETEL UUDSEID LAHENDUSI HUVITAVATELE PROBLEEMIDELE 

Registreerimiseks saada kiri ja enda lühitutvustus hiljemalt 18. novembriks aadressile: osale@BEST.ee Oodatud oled ka BESTi kontoris VI-127!

BESTESTONIA 16 | OKTOOBER 2009 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT

MIS TOIMUB

...Sinu idee on väärt miljon krooni!

Ajujaht on ettevõtluskonkurss, mis edendab Eesti noorte ettevõtlikkust ja aitab kaasa uuenduslike ja teadusmahukate ettevõtete loomisele.

Maailm on täna täis ideesid, mis ootavad väikest tuge, et teostuda. Üks nendest võib küpseda just Sinu peas! Ettevõtluskonkurss on kindlasti koht, kust ideed tuule tiibadesse saavad – Ajujahi tulemusena lõid kolm TTÜ tudengit inseneribüroo Dynamo Design OÜ. „Ettevõte on hetkel algusstaadiumis.

Pelgalt firma loomine oli väike samm.

Seevastu eelnenud protsess, kus koguti vajaminevad kogemused, omas olulist osa teadmistepõhise ettevõtte käivitamisel,“ lausus Ajujaht 2009 Tehnoloogiateemanti ning Tallinna äriprojekti eriauhinna ning 50 000 krooni võitnud TTÜ tudeng Magnus Laas.

Ettevõtte edukaks käivitamiseks peab täpselt teadma, mida ja kellele pakkuma hakatakse Idee ei ole ettevõtlus, seda aga on idee rakendamine. Peamiseks põhjuseks, miks ettevõtlusega ei alustata

on hirm ebaõnnestuda ning teadmiste, oskuste, kontaktide ja raha puudumine.

Samas võivad kõik alustanud ettevõtjad kinnitada, et nii teadmisi, oskusi, kontakte, kui raha on võimalik kiiresti leida.

“Loo oma ettevõte valdkonnas, mis on sulle meelepärane. Igapäevaselt oma firma nimel töötamine peab pakkuma rahulolu ja naudingut. Elu on seiklus,” arvab Magnus. Hullud ideed on need, mis viivad uute geniaalsete toodeteni.

“Meeskond Dynomole Tehnoloogiateemanti eriauhinda andes olime kindlad, et sellest meeskonnast kasvab midagi head. Meeskond oli täis indu ja nende mõtted kaldusid tehnoloogiavaldkonda, milles Tehnopol eelkõige potentsiaali otsib. Soovitame kõikidel ettevõtlikel noortel Ajujahi konkurssi võimalused täiel määral ära kasutada. Ei juhtu just tihti, et sulle ulatatakse kandikul kapital, kasulikud kontaktid ja koolitus ettevõtte rajamiseks. Ole ainult aktiivne ja vii oma unistus ellu!” soovitab Tehnopoli turundusjuht Martin Gorosko.

konkursile Ajujaht, parima 20 meeskonna liikmed läbivad kolme kuu jooksul Ajujahi jaoks välja töötatud arendusprogrammi, mille käigus koostavad nad mentori toetusel oma äriplaanid.

Parimate äriplaanide autorid jagavad omavahel ühe miljoni krooni suuruse auhinnafondi ning saavad hulgaliselt tuge oma ettevõtte käivitamiseks. Vaata kohe ajujaht.ee!

Tule esita Sina ka oma idee ettevõtlus-

TAAVI TÜRNER |

Ajujahi konkurssi viiakse läbi EASi teadlikkuse programmi raames, mida kaasrahastab Euroopa Sotsiaalfond.

Ajujahi miljonikroonise auhinnafondi panevad välja SEB, Elion, EMT, MicroLink, Ülemiste City, Eesti Arengufond, Tehnopol, Tallinna Ettevõtlusamet, Tartu linn, Skype, Heateo Sihtasutus, Webmedia ja Nasdaq OMX. Ajujahi korraldajad on BDA Consulting, Invent Baltics ja Connect Eesti. ■ KONKURSI TÄHTAEG ON 02.11.2009 KELL 23:59.

www.ajujaht.ee

Raamatuvahetusprojekt „EI TAHA TOLMUDA“ TTÜ arvutimaja kohvikus TTÜ TUDENGID SAAVAD ALATES SELLEST SÜGISEST ARVUTIMAJJA PÄRIS OMA RAAMATUVAHETUS RIIULI.

Tallinna esimene raamatuvahetus riiul kutsuti ellu noorte poolt umbes aasta tagasi. Selle koduks sai Tallinna vanalinnas Sauna tänaval asuv noorte söögikoht Kohvik EAT. Raamatuvahetus riiul on olnud väga edukas ja leidnud aktiivset kasutamist. Nüüd saab raamatuid vahetada ka TTÜ arvutimajas (Raja tn 15) asuvas toidukohas „Teine kodu“, mis sellest sügisest avab uksed uute menüüde ja uute ideedega. Sedakorda on tegijateks just noored inimesed ise, kellest kaks ka TTÜ-d oma Alma Mater-iks kutsuvad.

Riiuli süsteem on lihtne. Riiulist võib võtta ühe raamatu, kui panna sinna asemele ükskõik milline teine raamat.

Kõigil tekib raamatuid, mida peale korra läbilugemist enam teist korda ei loeks.

Milleks jätta sellised raamatud tolmu koguma ja riiulil ruumi võtma, kui on olemas võimalus see vahetada millegi vastu, mis uut lugemisrõõmu pakuks 17 | OKTOOBER 2009 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT

ning anda teistele võimalus seda raamatut nautida.

Miks vahetada raamatuid: 1) Säästab raha. Uued raamatud on kallid ja tihti ei jõua osta raamatuid, mida lugeda sooviks.

2) Mitmekesistada lugemisvara: võimalus lugeda raamatut, mida võib-olla poest ei raatsiks osta, kuna tundmatule raamatule ei raatsi raha kulutada.

3) Raamatukogust saab küll raamatu tasuta, kuid tihti ei saa inimene ise enne raamatut näha ja katsuda ning ei laenuta sellepärast raamatut, kuna infokaardist jääb raamatust kuiv ja igav mulje.

4) Ajasäästlikum: raamatukokku minek on tavaliselt eraldi ettevõtmine ja raamat tuleb õigel ajal tagasi viia.

Raamatuvahetus riiuli juurde jõuab ka vahetunnil, kuna see asub otse ülikooli juures.

5) Hoiab kokku ruumi: tihti leidub kodus raamatud, mis läbi loetud (või jäid pooleli) ja mida teist korda enam ei loeks, kuid raamatuid ära visata ei

taha ja nii nad võtavad lihtsalt ruumi ja koguvad tolmu, samas kui keegi teine tunneks neist rõõmu.

6) Loodusressursside säästmine: väga suur hulk Eestis trükitud raamatuid jäävad ladudesse seisma või loetakse neid ainult üks kord. Samas on iga raamat trükitud paberile, milleks on maha võetud puu.

Suur riiul täis tolmuseid kõvas köites raamatuid, mis näevad välja aukartust äratavad ja mille puutumiseks tuli enne eraldi käsi pesema minna. Selline on mälestus raamatutoast või -riiulist nii mitmelgi meist. Mis on selle pildi juures valesti? Raamatud on loodud selleks, et neid loetaks. Need sajad ja sajad autorid ei kirjuta oma teoseid selleks, et nad lihtsalt tolmu koguks. ■ EDITH SOOSAAR Kontakt: HeaValik OÜ, Änn Jõgi www.eat.aa

SPORT

TTÜ KORVPALLIKLUBI MIINIMUM EESMÄRGIKS ON PRONKSMEDAL

TTÜ KK peatreeneri Aivar Kuusmaa sõnul võib lõppenud spordiaasta tulemusega rahulduda, kuna saavutati pronksmedal, mis oli klubi jaoks väike eneseületus: viimased mängud olid veidi krobelised, sest mehed ei olnud harjunud nii suure pingega. Balti Challenge Cupil jõuti veerandfinaali, kuid nelja parema sekka kokkuvõttes ei jõutud.

Viimane fakt jäi meeskonna uue kapteni Reimo Tamme hinge natuke vaevama.

Siiski arvas Tamm, et võistkonnavaim oli väga hea ja pronksmedaliga võib rahule jääda küll.

Ettevalmistus uueks hooajaks on sujunud hästi. TTÜ poolt on saadud head tingimused parima vormi saavutamiseks. Meeskond oli kaheksa päeva spordilaagris ning ka suvel saadi kasutada kõiki spordihoone võimalusi. Võrreldes eelmise aastaga, on seekord võistkonna tervislik seisund parem, kellelgi pole vigastusi esinenud. Aivar Kuusmaa hinnang oli: „10-pallisüsteemis võiks

ettevalmistusele anda 8-9 punkti.“ Füüsis on mängijatel praegu küll väsimuse tipul, mistõttu tuleb koormusi vähendada, kuid vaimne seisund on hea. Viimast kinnitas ka Reimo Tamm: „ Tahe võita on kindlasti suur, sest kui seda ei oleks, siis poleks mõtet palli mängida.“ Hea uudis on see, et meeskonna tuumik on suudetud säilitada, see tähendab et põhiviisik on samaks jäänud.

Paraku ei olnud see kerge töö: teatud mängijatest tuli loobuda, Mihkel Niine ja Roland Randma siirdusid esiliigasse ning noored mängijad tulid alt peale.

Majandussurutis on mõjunud kõikidele klubidele ja seetõttu õnnestus tuumiku säilitamine suhteliselt valutult. Mõningad muutused on siiski toimunud: uus kapten sellel hooajal on Reimo Tamm, samuti liitusid meeskonnaga Mooses Kaja BC Rakvere Tarvasest ja Margus Klementsov BC Kalev Tallinnast.

Mänedžeri kohalt lahkus Toomas Lubi, kes täitis temale antud ülesanded, kuid korvpalliklubi edasi arenemiseks jäi sellest väheks. Peatreener Aivar Kuusmaa sõnul pole praegu plaanis uut mänedžeri palgata – jooksvate toimetustega saavad tema, treener Indrek Rumma, füsioterapeut Martin Vahimets ja abistama tulnud Arko Pakas suurepäraselt hakkama.

Uue hooaja eesmärgid on kõrged – Eesti meistriliigas on miinimsaavutuseks seatud pronksmedal, kuid loodetakse astuda BC Kalev/Cramo või TÜ/ Rocki kandadele ehk siis pääseda finaali, Balti Liiga Challenge Cup’i siht on aga

jõuda nelja parima hulka. Meeskonna kapten Reimo Tamm on enesekindel: „ Sihid on kindlasti kõrged. Alla pronksmedali ei saa me rääkida ja tahaks kindlasti finaalis mängida. Balti Liigas tahaks final fouris võistelda.“ Tegelikult tekkis meie ülikooli korvpalliklubil vahepeal võimalus selleks hooajaks Balti liiga kõrgeimasse divisjoni pääseda. Paraku otsustati siiski, et vaba koha saab endale Läti klubi. Aivar Kuusmaa arvamus selle kohta: „Seatud plaane see asjaolu ei mõjutanud, sest kui treeningutega alustasime, siis ei teadnud veel, et selline võimalus tekib. Eks see natuke kurvaks tegi, et ei saanud seda kohta. Siiski proovime omistada pääset eliitdivisjoni läbi Balti Liiga Challenge Cupi või kui jõuame Eesti meistrikate finaali, siis peaks ka koha sinna saama.“ Peatreeneri hinnang algavale hooajale on järgmine: „See hooaeg saab raske olema. Nüüd on mingil määral ka pinged peal, sest ootused on suuremad eelmise aastaga võrreldes. Reisid Leedu ja Läti kolgastesse, mitte suurematesse linnadesse, osutuvad ka kindlasti kurnavaks. Meil on suhteliselt hästi komplekteeritud meeskond, 15 mängijat. Võistkonnasisene kliima on samuti parem, mehed mõistavad üksteist paremini.“ TTÜ Korvpalliklubi tõsisemad mängud algavad oktoobris karikavõistlustega. Eesti meistrivõistlused saavad alguse 15. oktoobril. Loodame publiku jätkuvat huvi meie meistriliigas mängiva meeskonna vastu. ■ LIIS JAAGANT FOTO: URMO USTAV

KORVPALLI EESTI MEISTRILIIGAS ALGAB TAAS UUS HOOAEG. MEIE ÜLIKOOLI ESINDAB SEAL JÄKUVALT TTÜ KORVPALLIKLUBI (EDASPIDI TTÜ KK), MILLE PEATREENER ON AIVAR KUUSMAA. EELMISEL HOOAJAL SAAVUTAS KLUBI EESTI MEISTRILIIGAS KOLMANDA KOHA JA MÄNGIJAD SAID KAELA PRONKSMEDALID. KUIDAS JÄÄDI RAHULE TULEMUSEGA? MIS MUUTUSED ON TOIMUNUD ENNE UUE HOOAJA ALGUST? MILLISED EESMÄRGID ON SEATUD?

18 | OKTOOBER 2009 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT

!!"#!$%&'()%* --'%';0/70;38280<GA8%H3% !"#$%.AA;A63B3G%BI;H3

autor: Johan Viirok

+)%&,-,'-$./) JK0.8%?<%--'%% 7390:%>;0.??;CL !"#$%&'"()*+%'"+(+%,-.(/%/0(+1%,(+1%'"(&*2-3#")-,"(( /%/0(122-'445&()6,"+"7"#%5* !"#$%&'()*"+,-$ 8*&(9"$2*&:(;-"('.%'(&445#"&:(<<=('.3-,",(%/%$-&-,:(( !%,-.(+1%,(&-.&'","(./01213>%$%&('--?(( <<=(@%/*(7".5&(2"3%$"5&(A#%5..#%5&B !%,-.5#%22('..(<<=(=#%12%#"&-&%/,*&-(5./'.3%&&-(( !CDEFF()%#7-$"#'(GHBHFBEFFI <*'+*(5./5*3&%'%/0%$*&'-0"%44456070.38522

*9:38%-3;;0<<3%% -2=<0.3>;0.??;0%>;0/70;3<2@% &A;%7?;2%B22;%39BA606C J3+*'%'"(./(2"3"5*(+1%$"'*(-/,(( KC@D%&("%/-'-#-(3-0%&'3--3%,"B <<=(=#%12%#"&-&%/,*&(7"(LMNC(( "//"+",(@*##-(/AA,(&**3-263"&-(+1%$"#*&-(( &.-'","('*,-/0%"3+*'%(&!!#,&D$EE*F*5 8*3%(#6)-$"#'(44456070.38522 O"$2""/%"(5-&'"?(( HB(&-2'-$?-3(5*/%(GHB(.5'..?-3(EFFIB"

19 | OKTOOBER 2009 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT

SPORT

FOTOD: KATI KONGI

!!K%AD(&30##$1"".&)*-%."#%7))050#% ,,"%3"0'(""*"($%=$/)(%<0$@0#-$/0>% JI$*,%"".1E(&%)*%*0-%$/0%00.'0/0% 5E(5".'%30("10&.%'(""*$-04L ALGAMAS ON UUS VÕRKPALLIHOOAEG EESTI MEISTRILIIGAS. MILLISTE SIHTIDEGA MINNAKSE UUDE HOOAEGA JA MILLISED ON OLNUD ETTEVALMISTUSED? KOMMENTEERIB TTÜ VÕRKPALLIMEESKONNA UUS PEATREENER AIGOR KAIBALD.

Võistkonna ettevalmistus erineb eelmistest aastatest selle poolest, et seekord alustati juba juulikuus ehk tunduvalt varem. Ilmselgelt on ka treeningumetoodika veidi teistsugune kui eelmisel aastal, aga Kaibaldi sõnul on kõik kulgenud rahuldavalt.

FOTO: XXX XXX

Sel hooajal võib meeskonna komplekteeritusega umbes 80% rahule jääda.

Rõhk on tudengitel ja Kaibaldi teada ongi 99% võistkonnast tudengid. “Alati võib tahta paremat, aga olen rahul.

Hetkel on puudu I temporündaja ja nurgamängija. Kui need juurde saaks, oleks väga hea. Kui midagi ei juhtu, siis olemasolevad mängijad on arenemisvõimelised ja ega ma virise. Peaasi, et tööd teevad!” Kui ta saaks valida ükskõik, millised Eesti mängijad TTÜ võrkpallimeeskonda, siis nendeks oleksid Ardo Kreek ja Kristjan Õuekallas. Muidugi lähtus ta eelkõige võistkonna vajadustest, sest neil on puudu üks tempo- ja nurgaründaja. Selge on ka see, et nad peaksid võistkonda sobima ja kui arvestada, et TTÜ meeskond koosneb eelkõige tudengitest, siis noored, Kreek ja Õuekallas, sobiksid sinna ideaalselt. Üleüldiselt parimat mängijat on väga raske valida, sest võrkpallis on palju erinevate rollidega mängijaid ja nii mõnigi mees on oma ampluaas väga hea. Ta lisab: “Muidugi mulle väga imponeeris Võrus mänginud Moldova koondislane Deniss Sintov – inimesena õudsalt kihvt ja sportlasena väga hea võistkonnamängija.” Nüüd teenib eelpool mainitud Sintov leiba Rumeenias.

20 | OKTOOBER 2009 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT

SPORT

Erilisi ootusi uuele hooajale peatreener ei seaks. On mitu uut asja, mis nõuavad kohanemist, näiteks ettevalmistuse alustamine juulis ja suuremad koormused.

Kaibald arvab, et kui esimene aasta selle koormusega harjutakse, oleks seegi hea.

Võistkonna miinuseks loeb Kaibald seda, et tegemist pole väga treenitud võistkonnaga ehk füüsiliselt on nad suhteliselt nõrgad. Positiivseks küljeks on aga see, et peaaegu kõik on näidanud soovi end arendada ja enamik on ka selle paari kuuga arenenud. Ta lisab: “Kui nii edasi läheb, siis võib see tulemus mida iganes olla. Ma rõhutan: paari aasta pärast, sest ega see nii käi, et täna hakkan tegema ja kohe on tulemus. Ikka aega on vaja.”

Uurisin, millised on peatreeneri suhted mängijatega. Kaibald arvab, et normaalsed, aga usub, et seda oleks parem pigem mängijatelt küsida. Loomulikult on tema nõudmised veidi teistsugused kui teistel treeneritel, mis nõuab harjumist, aga ta ei viriseks selle üle, et neil korda pole. Kõik on normaalsed. Kaibald oletab, et võib-olla ei ole mängijad alguses aru saanud, mida tema tahab, aga enamik asjadest on paika loksunud ja ta ei näe mingit põhjust, miks nad ei peaks paika loksuma täielikult.

Aga kes võiks olla võistkonna liidriks?

Peatreeneri arvamus on järgmine: “Need nn liidrid, kes oleks pidanud vanas võistkonnas olema, on kõrvale

jäänud. See on andnud kõigile võimaluse end näidata ja tõestada. Minu arust on nad seda praegu väga hästi ära kasutanud ja ma ei viriseks kellegi kallal. Aga mänguliselt tekivad paratamatult liidrid ja üheks neist oleks uus võistkonnaliige Andris Õunpuu, kes nii oma suhtumisega treeningutesse kui ka erilise võitlejahingega on end väga heast küljest näidanud. Aga ma ei jätaks tagaplaanile praegu kedagi.”

Täpseid tulevikuplaane Kaibald ei teeks.

See ei ole muidugi ka tema otsustada.

Hetkel on tal tehtud 2+1 leping: 2 aastat on kaetud lepinguga pluss 1 lisa-aasta.

Ta usub: “Eks see kõik oleneb tulemustest ja erinevatest asjadest. Mina ei aja praegu taga tulemust, vaid tahan nendele meestele põhja alla panna. Selle põhja peal tuleb kindlasti ka tulemus. Millal see tuleb ja kas mina selle ka ära näen, ei ole enam minu otsustada. Minu eesmärk on nad iga aastaga järjest paremaks treenida. Kuhu see viib, eks seda näitab kevad. Ütleme, et järgmine kevad.”

Sel hooajal on Schenkeri liiga favoriiti raske ennustada ja tõotab tulla väga huvitav hooaeg. Hetkel teeb ennustuse keeruliseks tõsiasi, et ei ole teada täpsed võistkondade koosseisud. Läti võistkondadest ei oska veel midagi oodata. Aigor Kaibaldi kommentaar: “Kui eelmisel aastal oli esiots väga tasavägine, siis tundub, et sel aastal võib tulla see veelgi tasavägisem. Kui Eesti koosseise vaadata, siis kindlasti Pärnu. Tartu kohta ei oska midagi öelda, sest ei tea, mis tasemel need välismängijad on. Pärnu on igatahes tugevam kui eelmisel aastal ja ilmselt nii mõnestki võistkonnast kõvem.”

Hetkel pole võistlusgraafik veel paigas, aga esimest mängu võivad fännid näha oktoobri teisel poolel. ■ KATI KONGI

TTÜ 2009/2010 SIDEMÄNGIJAD VILJAR VAHTER, MAIT MURS DIAGONAALRÜNDAJA SANDER STEINBERG NURGARÜNDAJAD ANDRIS ÕUNPUU KRISTJAN JÜRIMA SIIM PÕLLUÄÄR TEMPORÜNDAJAD VAIDO VEEK REIMO KURI SIIM ENNEMUIST LIBERO EDGAR JÄRVEKÜLG PEATREENER AIGOR KAIBALD

21 | OKTOOBER 2009 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT

TTÜ SAALIHOKI MEESKONNAS TÄPNE KOOSSEIS SELGUMATA SÜGISEL ALUSTAB UUESTI KA SAALIHOKI HOOAEG. EELMISEL AASTAL EI SUUTNUD TTÜ SAALIHOKI MEESKOND OMA TIITLIT KAITSTA JA TULI RAHULDUDA PRONKSMEDALIGA. KÜLL AGA SUUDETI VÕTTA TAAS KULD ÜLIÕPILASMEISTRIVÕISTLUSTEL. KUIDAS OLLAKSE VALMIS UUEKS HOOAJAKS JA MILLISED ON MUUDATUSED VÕISTKONNAS?

TTÜ Saalihoki meeskonna peatreeneri Raimo Lalli sõnul oli eelmine hooaeg väga raske, oli vähe mängijaid ning selle taha võis jääda ka meistrivõistluste finaali pääsemine. Põhjuseks võis pidada ka rasket majandusolukorda, mis tõi endaga kaasa nigela komplekteerimise.

Peatreener lisas, et selle koosseisuga oli tulemus rahuldav, kuid ta lootis enamat.

Uueks hooajaks on meeskond paremini valmis kui eelmisel aastal. Käimas on intensiivne võistkonna moodustamine.

Plaanide kohaselt peaks TTÜ-ga liituma umbes kümme uut meest. Täpne koosseis selgub hiljemalt septembri lõpuks.

Peatreeneri sõnul võib õnnestunud komplekteerimise tulemusena kokku saada väga tugeva meeskonna. TTÜ Saalihoki esindaja Mikko Iiskonmäki arvates peaksid mehed olema tiitli väärilised.

Algava hooaja siht on võtta meistrivõistluste kuld. Raimo Lalli hinnangul tulevad kõige põnevamad mängud Jõgeva SK Tähe ja SK Auguriga, kuid alahinnata ei tohiks ühtki võistkonda.

Peatreener lisas veel, et kui mehed on valmis, on meistritiitel vägagi võimalik.

Mikko Iiskonmägi sõnul teevad teised meeskonnad samuti usinasti tööd selle nimel, et olla hooajal konkurentsivõimeline.

Eesti meistrivõistlused algavad 3. oktoobril. ■ KARLKRISTJAN SAKS

("@0.'" ($.'$1$*" MNNO

?3.@5,,4#$%.(34#$8,**3%2>0$8(.(%.#4(*7).(% .)')838$%A'-:).$(/)*(A%B5(:*)%5,$$)$; C,.,4D%E(*(%F0)*7)

22 | OKTOOBER 2009 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT

9&'))@"(%MNNO

40 E

MS MO QN T

K

N

R

R

M

L

Q

P

P

TTÜ tudengkonna 89. sünnipäev

41 E

T

T

U

TTÜ üliõpilasesinduse tudengiaktivistide projektijuhtimise ja -kirjutamise koolitus

K

V

kl 11.30 Ettevõtlusööpäeva laager TTÜ peahoone aulas Registreerimine: ettevotluspaev.tallinn.ee

N

S

R

O

kl 13.30-16.00 ruumis X-414 SA Archimedes mobiilsustoetuste infotund

L

RN

kl 17.00 TTÜ Spordihoones võrkpalli meistrivõistluste I liiga mäng: TTÜ II - Pärnu VK II

Tallinna Ettevõtluspäev Kava: ettevotluspaev.tallinn.ee

P

RR

kl 13.00 Kiili Spordihoones võrkpalli meistrivõistluste I liiga mäng: TTÜ/ Kiili - TTÜ I

42 E

RM

T

RQ

Algab TTÜ teaduskondadevahelise võistluse esimene etapp „Sport“. Võisteldakse jalgpallis, sopsuviskes, krossiteatejooksus, võrkpallis, Lurichi tõstevõistluses ning ujumises.

K

RP

Algab konverents „Baltic Clean and Green Energy Conference“ TTÜs, registreerimine 10.oktoobrini

N

RT

kl 16.00 kuni 17.30 karjääriseminar TTÜs "Tööotsimisstrateegiad".

Tasuta. Registreerimine career@ttu.ee

R

RU

L

RV

P

RS

V geoloogia sügiskool Kopra turismitalus, Viljandimaal Kohalike omavalitsuste valimised

kl 16.00 TTÜ üliõpilasesinduse projektikonkursi taotluste tähtaeg

43 E

RO

T

MN

K

MR

N

kell 18.00 Tudengite Karikavõistlused Piljardis, II etapp Registreerimine: www.baribal.ee

MM MQ MP R

L

Avatud uste päev TTÜs

P

MT

ESTi talvekursustele kandideerimise tähtaeg. www.best.ee

44 E

MU

T

MV MS MO QN K

kl 16.00 kuni 17.00 karjääriseminar TTÜs „Kuidas leida unistuste töökoht?". Tasuta.

Registreerimine: career@ttu.ee

Rohkem infot ürituste kohta aadressil www.tipikas.ee 23 | OKTOOBER 2009 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT

N

R

L

QR

TTÜ Robotiklubi ja ITK Robootikaklubi vaheline Robotexi robotite II kvalifikatsiooni-võistlus

P

R