T TÜ TUDENGILEHT . NOVEMBER 2009
SUUR ÜLIÕPILASNÕUKOGUDE ERI lk 16-18
Fusioonis ainult tipikad
HansaWorld majandustarkvara lahendused Eesti ettevõtete eelistatud valik
HansaWorld majandustarkvara lahendused Eesti ettevõtete eelistatud valik Miks valivad Eesti ettevõtted just meid oma äripartneriks? • Tarkvaralahenduste lihtsus ja kasutajasõbralikkus • Tulevikukindel äripartner- enam kui 18 aastat Eestis • Lokaalne- enam kui 7 000 ettevõtet Eestis • Globaalne- enam kui 74 000 ettevõtet maailmas Küsi HansaRaama Demo ja pakkumine. HansaRaama +372 6999 855 HansaWorld Estonia +372 6101 700
info
Õppeainete ja õppejõudude hindamine üliõpilaste poolt
Alates sügissemestrist 2009 on üliõpilastel võimalus õppeaineid ja õppejõude hinnata eesti, vene ja inglisekeelset küsimustikku kasutades elektrooniliselt õppeinfosüsteemi (ÕIS) kaudu. Sügissemestri vastamise periood on detsembri kolm esimest nädalat. Teaduskonnad/ kolledžid võivad küsitlust läbi viia ka iseseisvalt, sel juhul teavitatakse üliõpilasi sellest täiendavalt.
all olema ka tagasiside vilistlastelt ja tööandjatelt. Kui seda komisjonis tehtud ei ole, siis saavad üliõpilased küsimuse tõstatada nii õppekavakomisjoni koosolekul kui ka teaduskonna nõukogus. Alates 2009 a algusest tegutseb Tallinna Tehnikaülikoolis õppetegevuse kvaliteeditöörühm, kuhu kuulub ka üliõpilaste esindaja. Sellele töörühmale saavad üliõpilased edastada oma ettepanekuid üliõpilasesinduse kaudu. Samuti on oluline koostöö õppeosakonnaga. Alati ei pea ootama, et oma rahulolematust väljendada ankeedis. Kui on oluline teema, mis puudutab mitmeid üliõpilasi ja probleem takistab õppetöö läbiviimist, siis on võimalik seda lahendada ka operatiivsemalt, koostöös õppeosakonnaga.
Tagasisidest saadavate andmete kasutamine
Üliõpilase motivatsioon küsimustele vastamiseks
Küsitluse eesmärk ülikooli sisemise kvaliteedisüsteemi seisukohalt on saada informatsiooni õppekavade arendamiseks ja õppejõudude hindamiseks. Õppeinfosüsteemi kaudu on võimalik infot saada erinevate töökohtade lõikes: õppejõud näevad hinnanguid enda ja õppeaine kohta, mida nad õpetavad. Eraldi töökohad on õppetoolil, instituudil ja teaduskonnal, kes näevad andmeid oma struktuuriüksuse kohta. Õppeosakonna töökoht võimaldab juurdepääsu kogu ülikooli andmetele. Seega on kogu tagasisidestamise süsteem mõeldud eelkõige ülikooli töötajatele arendustegevuste läbiviimiseks. Üliõpilase näevad üleülikoolilist keskmist küsimuste lõikes.
Küsitlusele vastamine toimub enne semestri lõppu, kui õppetöö on juba lõppemas. Seetõttu ei saa küsitluses osalenud üliõpilane tagasisidet, kas tema ettepanekutega on arvestatud või mitte. Küll aga on see abiks järgmise aasta üliõpilasele, kelle õpingutes on eelnevaid arvamusi ja ettepanekuid arvesse võetud. Kas ja kuidas seda on tehtud, saate teada oma õppejõudude käest, kes siis uue õppeaasta esimestes loengutes sellest ülevaate peaksid andma. Küsitluses osalemine on vabatahtlik, kuid ootame üliõpilaste aktiivset osavõttu, liiga madal vastanute protsent ei võimalda küsitluse tulemusi piisavalt arvestada. Küsimustik on lühike, kokku ainult 10 sisukat ja ajakohast küsimust. Küsimustik vaadatakse üle kord aastas õppetegevuse kvaliteeditöögrupi poolt.
Kuni 2009 a sügiseni on üleülikoolilisi küsitlusi viidud läbi paberkandjal, kus õppeosakond on sisestanud ankeedivastused arvutisse ja koondid on saadetud õppejõududele ning struktuuriüksuste juhtidele.
Üliõpilase roll küsitlustulemuste kasutamisel
Üliõpilane saab aktiivselt arendustegevustes osaleda mitmel moel. Näiteks osaledes õppekavakomisjonide töös, kus lisaks üliõpilaste tagasiside tulemuste analüüsile peavad regulaarselt arutluse
3 | november 2009 Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilasleht
OOTAME AKTIIVSET OSALUST KÜSITLUSES! Monika Ilves | TTÜ õppeosakond, kvali-
teedijuht
OTSIME Üliõpilasi Kui sulle meeldib organiseerida üritusi, tahad teada rohkem fundraising-ust, tahad osaleda vabatahtlikus töös või sulle meeldib veeta aega lastega, siis võid sa olla just see inimene, keda me otsime. Rohkem kui 10 aastat tagasi asutas prof Paul Downes Concordia Rahvusvahelisest Ülikoolist Eestis lastekodu projekti, et kaasata üliõpilasi vabatahtlikusse töösse. Projekti eesmärk oli arendada laste suhtlusoskusi ja näidata neile maailma väljaspool lastekodusid. Koos on töötatud Nõmme, Kopli ja Peeteli lastekodudega. Nüüd on projekt jõudnud läbi Inimõiguste Keskuse Tallinna Tehnikaülikooli ning on avatud kõikidele Tehnikaülikooli üliõpilastele. Et saada osa sellest projektist kirjuta lähike motivatsiooni kiri (mitte pikem kui pool lehekülge), kes selgitab põhjusi, miks soovid selles projektis osaleda. Lisa ka informatsioon oma tausta kohta, sealhulgas keeleoskus ja eriala, mida õpid. Taotluste tähtaeg on 30. november 2009 Kui oled huvitatud või soovid lastekodu projektist rohkem teada, võta ühendust Marianne Meiorgiga aadressil marianne@humanrights.ee
Peatoimetaja _ Bia Nassar Toimetus _ Eve Neumann, Maarja Käger, Ullabritt Laanemets, Sigrid Kalle, Veiko Karu Väljaandja _ TTÜ Üliõpilasesindus MAkett _ slow | Trükk _ AS Vaba Maa Aadress _ Ehitajate tee 5, Tallinn kirjuta _ ajaleht@tipikas.ee | helista _ 620 3621 ©Studioosus 2009 | Kõik õigused kaitstud kaanefoto _ anna vane
4 | november 2009 Tallinna Tehnika체likooli 체li천pilasleht
info
Tule doonoriks, sest iga veredoos on hindamatu väärtusega ning võib aidata mitmeid elusid.
TTÜ-s järgmine doonoripäev novembris! Loovutades verd saame olla kindlad, et Eesti haiglate verevarud on piisavad. Verepuudus on meie kõigi ühine mure, sest abivajaja rolli võivad õnnetu juhuse tõttu sattuda ka meie sõbrad, lähedased ja tuttavad ning doonorivere olemasolust võib ühel päeval sõltuda ka meie enda elu.
Verekeskus kutsub järgmisele doonoripäevale kolmapäeval, 4. novembril kell 10.30–15.00 Tallinna Tehnikaülikooli aulas (Ehitajate tee 5).
Verekeskusel on hea meel tõdeda, et Tallinna Tehnikaülikoolis toimuvad doonoripäevad on jätkuvalt rahva- ja teguderohked. Niisamuti oli seda ka õppeaasta esimene doonoripäev oktoobris – 119 vereloovutust ning rohkem kui 53 liitri võrra täienenud verevarud! Samuti oli vereloovutajate seas palju neid, kellele see oli esimeseks korraks elus. Verekeskus tänab südamest kõiki seniseid doonoreid ning julgustab neid ja doonoriks soovijaid järgmistele heategudele.
sina saad aidata!
Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskus www.verekeskus.ee
tule doonoriks, kui oled: ■ terve, ei põe hetkel mõnda viirushaigust ega tarvita ravimeid ■ puhanud ja söönud ■ kehakaaluga üle 50 kg ■ 18-60 aastane
Eesti haiglate patsiendid vajavad doonoriverd iga päev, sest verd ei ole võimalik tööstuslikult toota ja vere ainsaks allikaks on teine inimene. Verd loovutades on Sul võimalus aidata paljusid eluohtlikus seisundis inimesi. Doonorivere toel on võimalik teha ka paljusid operatsioone, mida muidu ei saaks suure verekaotuse riski tõttu sooritada.
Viimasest vereandmisest peab olema möödunud meestel 60 päeva ja naistel 90 päeva. Kui Sul on olnud nõelravi, tätoveerimisi või naha augustamisi, saad verd loovutada 6 kuu möödudes. Vereloovutusele tulles võta palun kaasa pildi ja isikukoodiga isikut tõendav dokument.
Doonoripäeva külastamiseks tuleks varuda umbes 45 minutit, millest vereloovutus võtab 5 kuni 10 minutit ning ülejäänud aeg kulub ankeedi täitmisele, meditsiinilisele läbivaatusele ning väikesele puhkusele pärast vereandmist. Vereandmine on valutu ja ohutu protseduur, mille käigus võetakse doonorilt 450 ml verd. See moodustab kõigest 8% kogu täiskasvanu inimese verest. Vere maht taastub kohe, vererakkude arv keskmiselt 72 tunni jooksul.
FOTO: XXX XXX XXX
Keskmine punaliblede hulk 100ml-s veres on meestel 45%-52%, naistel 37%-48%.
5 | november 2009 Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilasleht
Klubi Fusioon kolis raamatukokku TTÜ tudengite õhtuklubi Fusioon lõpetas tegevuse Tehnopoli kompleksis ning kolis uude kohta - TTÜ endisesse raamatukokku. Fusiooni vana maja Tehnopolis, mis oli näinud nii nääripidude korraldamist kui filmi Sügisball restorani stseeni võtteid, läks renoveerimisse (sellest saab 6-korruseline büroohoone) ja Fusioon oli sunnitud sealt välja kolima. Fusiooni käivitanud TTÜ Kultuuriklubi Ollalaa valis viimaseks esinejaks vanas majas Singer Vingeri, et jätkata kogemata alanud traditsiooni, mille järgi endise TTÜ tudengite menukoha Roheline Konn (tegutsemisaastad 1983-2002) nii esimeseks kui viimaseks esinejaks oli saatuse tahtel sama bänd. Uues klubis on ruumi rohkem, sees köetakse ning on igatepidi viisakam. Esimene üritus on juba toimunud tipikate seikluspäeva finaalvõistluse ja finaali korraldamiseks sobiks uus ruum hästi. Järgmine üritus on TTÜ teaduskondadevahelise võistlus-sarja omaloomingu etapp, mille käigus tuleb igal teaduskonnal välja panna esindusvõistkond, kes matkib teist teaduskonda. Olete oodatud uude Fusiooni uues kuues 3.detsembril! ■ Aivar Hannolainen
tudengielu
EÜS Põhjala EÜS Põhjala on segaselts mis loeb
1897. aastast kandis selts nime Peterburi Eesti Üliõpilaste Selts. 20. sajandi alguses võeti seltsi ka naisliikmeid, kuna eesmärgiks oli ühendada eestlastest üliõpilasi soost sõltumata. Peterburi Eesti Üliõpilaste Seltsist sai 3. novembril 1909. aastal Peterburi Eesti Üliõpilaste Abiandmise Selts ja sinna juurde loodi ka esimest korda vilistlaskogu. 3. märtsil 1913. aastal muutis Peterburi Eesti Üliõpilaste Abiandmise Selts oma nime ja selleks sai Eesti Üliõpilaste Selts Põhjala. Nädal hiljem, 13. märtsil 1913, lahkus seltsist n.-ö. korporantlik tiib ja nad asutiasid Peterburis korp! Rotalia. 1918. aasta alguses alustas tegevust EÜS Põhjala Tallinna koondis, millest peagi sai peakoondise funktsiooni kandja. Eestikeelse ülikooli avamisega sai Põhjala südameks Tartu. 1924. aastal muutus selts osade liikmete õhutusel meesseltsiks ning naisliikmed suundusid järk-järgult vilistlaskokku, uusi liikmeks ei võetud. 1940. aastani tegutses Põhjala kahes Eesti suuremas linnas – Tallinnas ja Tartus. Üliõpilaskoondis oli aktiivsem Tartus ja vilistlaskogu Tallinnas. Kui 1940. aasta suvel keelustati haridusministri Johannes Semperi korraldusel kõik akadeemilised üliõpilasorganisatsioonid ning nõuti nende likvideerimist, siis EÜS Põhjala jätkas tegevust põranda all, sest seda seltsi saab põhikirja järgi likvideerida vaid peakoosolek. Võitluses
FOTO: vil! Elvin Heinla
oma alguseks 13. novembrit 1884 (vana kalender), mil 12 eesti üliõpilast moodustasid Peterburis "Sõprade Salgakese." Ühenduse põhieesmärkideks said eesti kultuuri edendamine ning rahvusliku meelsuse säilitamine oma liikmete hulgas. Meie lipukirjaks on "Töö isamaa kasuks!" ja deviisiks "Non scholae, sed vitae dicimus", mis tähendab, et õpime elu, mitte kooli jaoks. Sümboliks on meil Põhjatäht, mis kaunistab sõrmust, märki ja koos tammepärjaga meie helesinist lippu. EÜS Põhjala lipp Eesti Vabariigi aastapäeva rongkäigus 2004 aastal.
Eesti iseseisvuse eest oli meie mehi nii „soomepoiste“, EV Rahvuskomitee liikemete ja kaastööliste hulgas ning ka Otto Tiefi valitsuses 1944. aastal (riigisekretär Helmut Maandi, haridusminister Arnold Susi, õiguskantsler Richard Övel). Segastel 40ndatel pääses läände umbes sadakond liiget, kuid paljud küüditati, hukkusid koonduslaagrites või hukati juba kodumaal. 1950ndate lõpul hakkasid seltsi liikmed taas kohtuma kui vangilaagrist saabusid tagasi mõned aktiivsemad vilistlased nagu Arnold Susi ja Artur Veisserik. Esilagu olid kohtumised ja tähtpäevade pidamised liikmete kodudes ning hiljem juba ka restoranides. 1944. aastal tähistati Stockholmis Põhjal 60. aastapäeva koosviibimisega. Seltsi elu tõsisem korraldamine jäi 1950nendatesse ja tähtsündmuseks sai 70.aastapäeva korraldamine. Taastati ka sidemed Soome üliõpilasorganisatsiooni Etelä-Suomalainen Osakunta-ga, kellega oli sõlmitud sõprusleping 1930. aastal. Põhjala tegevuse koordineerimiseks loodi keskjuhatus, kuhu kutsuti esindajad kõikidest maadest, kus tegutsesid koondised või kus asus põhjalasi. Rootsis kutsuti ellu tegevüliõpilastest koosnev üliõpilaskogu ja elevust tekitas otsus taas naisliikmeid vastu võtma hakata. Elavnemist oli siiski
aga vaid paariks semestriks ja põhitegevus jäi vilistlaskogu kanda. EÜS Põhjala tegevuse taastamise eestvedajateks 1989. aastal Tartus olid vilistlased Arno Susi ja Kuno Kõrge. Tol aastal peeti vil! Virkuse eestvedamisel Otepääl seltsi suvepäevad. 13. oktoobril 1989 taasasutati EÜS Põhjala ja kulmineerus see 105. juubeli tähistamisega novembris – aktus Tartu Ülikooli aulas ja lipu õnnistamine Pauluse krikus. Kuna vilistlaste enamus oli Tallinnas, siis asutati koondis ka Tallinnasse (16. jaanuar 1990). Põhjala taastati algul meesseltsina ning seltsi juurde koondunud naised moodustasid Põhjala Klubi. 1994. aastast alates said naised jälle ametliku õiguse liituda seltsiga. EÜS Põhjala on sellel sügissemestril suurejooneliselt tähistamas oma 125. aastapäeva, mille kulminatsiooniks on perekonnaõhtu Mustpeade Majas ja pühapäeval jumalateenistus, lisaks veel väiksemaid koosviibimisi omade ja väliskülaliste seltsis. Lisaks sõpruslepingule Etelä-Suomalainen Osakuntaga Helsinkis on meil Uppsalas sõpru Stockholm Nationis, Värmlands Nationis ja Gotlands Nationis ning Riias Austrumsis. 6 | november 2009 Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilasleht
tudengielu
Peeter Suure aarde jälgedes Geotehnoloogia õppesuuna tudengielu värvikamaks muutmise eest vastutab TTÜ Mäering, mis koondab erinevate õppetasemete tudengeid TTÜ mäeinstituudis. Juba mitmeid aastaid pööratakse tähelepanu esimese aasta tudengitele, et nende sulandumine ülikooliellu oleks võimalikult sujuv ning meeldejääv . Nii oli samuti sellel sügissemestril kui traditsioone järgides võeti esmakursuslased geotehnoloogia pere liikmeteks.
EÜS Põhjala on eluterve ühiskonna mudel, kuna siia kuuluvad nii mehed kui naised. Kuna ülikool ei anna meile kõiki vajalikke oskusi, et elus hakkama saada, siis ulatab selts oma abikäe, andes võimalusi end proovile panna väga erinevates olukordades. Olgu nendeks koosolekute juhatamine, kõnede pidamine, näitlemine, ürituste korraldamine ja suhtlemine erinevate inimestega.
Traditsioonilist üritust viivad läbi vanemate kursuste tudengid ning kohaks on valitud mäenduslik-geoloogiline objekt. Idee on lihtne: rebastele on organiseeritud välitöö õppetöö raames, mis toimub vanematele kursustele sobivas kohas. Välitöö lõpus võtavad vanemate kursuste tudengid välitöö juhtimise sujuvalt üle. See annabki üritusele piisava üllatusmomendi, milleks ei ole rebased häälestunud. „...alguses ei saanud üldse aru mis toimub. See oli tõsine üllatus!“: oskas värske mäetudeng Paul Villmann kommenteerida hilisemal tutvumisõhtul Glehni lossi keldriruumides.
EÜS Põhjala korraldab akadeemilistele organisatsioonidele traditsioonilist teatrifestivali Põhjadraama, mis on toimunud juba 10 aastat. Lisaks korraldatakse suve-, spordi- ja talvepäevi, teeõhtuid ja stiilipidusid teiste akadeemiliste organisatsioonidega, andes nõnda hea võimaluse õppida korraldama ja läbi viima erinevas mõõdus üritusi. Selts pakub oma liikmetele ühtlasi võimalust suhelda väga erinevate ja huvitvate inimestega, selleks korraldab vilistlaskogu üle nädala Tallinnas Klubiõhtut, millest osad on avatud teistelegi akadeemilistele organisatsioonidele. Hiljuti on meie ees olnud jagamas oma teadmisi prof. Rein Taagepra ja humoorikaid lugusid Euroopa Parlamendist poliitik Indrek Tarand.
Toimunud päevast veidi pikemalt: rebased kogunesid Peeter Suure aegsete laskemoonaladude betoneeritud stolli juurde, kus võtsid neid vastu kenad mäeneiud. Teise kursuse naismäetudengid juhatasid rebased läbi geotehnoloogilise raja, kus pidi rebane proovile panema oma erinevad teadmised: olid tähelepanu ja mälukontrolli ülesanded. Stoll oli valgustatud rohkete küünaldega, mis lõi suurepärase vaatepildi ja hubase õhkkonna. Raja edukalt läbinud Raili Kukk on veel nädal peale üritust elevil, öeldes,
Tänasel päeval on EÜS Põhjalal aktiivselt tegutsevad koondised Tallinnas ja Tartus. Tegevkoondistes on liikmeid kokku 117 ning vilistlaskogus 191.
7 | november 2009 Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilasleht
FOTO: ttü mäeinstituut
Tallinna Tehnikaülikool on EÜS Põhjalaga pikalt seotud, meie Tallinna koondis tekitati Tallinna Tehnikumi juurde, mis on ühtlasi Tallinna Tehnikaülikooli eelkäijaks, kohe kui see kõrgema õppeastuse õigused sai. Põhjala kasutusse tulid Tallinna Tehnikaülikooli III ühiselamu ruumid ning aegade jooksul on EÜS Põhjalasse tulnud seetõttu palju tehnikateadustega seotud liikmeid. ■ Vil! Elen Kõima | coetus 2002/II EÜS Põhjala Tallinna Koondise s/a vanamees Nrl! Kairi Kõrve | coetus 2008/II
Ühte koppa mahuvad kõik rebased.
et see oli kõige lahedam üritus. Raja lõpus pakuti peale väsitavat välitööd juba selleks ajaks natuke jahtunud rebase-körti, mis maitses paljudele ja suutis järjekordselt tõestada, et parim kokk on tühi kõht. Raja läbinud ja päevavalgusest pimestatud rebased võttis vastu teise kursuse tudeng Sander Kahk, kes õpetas noorematele traditsioonilist mäelaulu. Pärast traditsioonilist osa toimus mäevande andmine ja rebaste tunnistuse jagamine TTÜ energeetikamaja hoovis suures draglaini kopas, mida on TTÜ campus’es liikujad kindlasti silmanud. Tunnistused käes suundusid värsked mäetudengid omi tegemisi toimetama, et valmistuda õhtuseks mäetudengite tutvumisõhtuks Glehni lossis. Traditsioonile tutvumisõhtu on kõigile mäetundegitele üks sügissemestri olulisematest sündmustest, kuhu kogunevad paljud tudengid alates rebastest kuni viimase aasta doktorantideni. Suheldakse, vahetatakse kontakte ja vanemad annavad noorematele tihti nõu, kuidas saab ühte või teist asja lihtsamalt teha. Üritusel mängitakse mäendusspetsiifilisi tutvumismänge ja loomulikult käiakse saunas. Tutvumisõhtu eesmärgiks on kõikide mäetudengite omavahelise suhtlemise elavdamine, mis on siiamaani iga kord 100% õnnestunud. Mäeringi tegemistel saad oma silma peal hoida veebivahendusel: mi.ttu.ee/maering Selle ristimisega sai 19 rebast ametlikult mäekaks! ■ Anton Timofejev
Mäeringi liige | geotehnoloogia 2. kursus
tudengiteadus
Oled kirjutanud töö säästva arenguga seotud teemal? Sügis on täies hoos ning taas saavad üliõpilased esitada oma säästva arenguga seotud teadustöid TalveAkadeemia konkursile. Parimad tööd saavad auhinnatud ja pääsevad Talveakadeemia konverentsile, kus need tulevad samuti ettekandmisele.
TalveAkadeemia on veebruarikuus toimuv kolme päevane üliõpilaste teaduskonverents, mille koostisosadeks on põnevad ettekandeid, ainulaadne suhtlusvõrgustik ja uutest ideedest tihke õhkkond. Tänavusel konkursil osalejad pääsevad sel aastal soovi korral konverentsile registreerumise väliselt. Konkursile saab esitada kokkuvõtliku artikli oma kursuse-, bakalaureuse, magistri- või doktoritööst või mõne õppekursuse raames valminud uurimustööst, mis käsitleb või on seotud säästva arenguga. Seejuures võib säästva arengu mõistet käsitleda laialt – artikkel ei pea keskenduma looduskeskkonnale, vaid võib käsitleda majandus-, tehnoloogiavõi sotsiaalvaldkonna säästvat arengut. Parimaid kirjutajaid ootavad auhinnad, sh 5000 kroonine peaauhind. Traditsiooniliselt tulevad kaheksa parimat tööd suulisele ettekandmisele TalveAkadeemia konverentsil. Autorid, kelle artiklid suulisele ettekandmisele ei pääse, saavad tulla konverentsile stendiettekandega. Konkursi töid hindab erinevate ülikoolide õppejõududest ja teaduritest koosnev komisjon. Komisjoni arvamused ja hinnangud edastatakse töö autorile ja nii on üliõpilastel võimalik saada oma teadustööga edasiminekuks väärtuslikku tagasisidet ja ideid. Mida arvavad konkursil edukalt osalenud tudengid?
Eesti Maaülikooli kalakasvatuse doktorant Mariann Nõlvak leidis, et osalemine konkursil andis talle võimaluse proovida kirjutada artiklit eesti keeles ning saada tagasisidet ja kriitikat oma artikli kohta. „Artiklit ei olnud keeruline kirju-
tada, tegin selle oma magistritöö põhjal, mida olin paar kuud enne kaitsnud. Aga ikkagi on kompaktse artikli loomine ja korraliku keele kasutamine töömahukas.“ Mariann soovitab Talveakadeemia konkursil osaleda neil tudengitel, kes juba on ise mõne töö kirjutanud ja kes tahavad kogemusi. „Talveakadeemialt saab konverentsi hõngu, mis on hea kogemus enne välismaale mõnele teaduskonverentsile minekut,“ ütles Mariann. Tartu Ülikooli materjaliteaduse doktorandi Ivan Netšipailo sõnul oli tagasiside küll kriitika rohke, kuid sellegi poolest inspireeriv. „Sain mõningad vihjed, kuidas on vaja tööd kirjutada ning innustust, et see, mida ma teen, on õige ja vajalik ning huvitav ka teistele. Suurim pluss oli see, et sa saad palju energiat ja mõtled, ohhoo!, seda ma suudan, seda teen niimoodi, aga seda hoopis teisiti,“ rääkis Ivan TalveAkadeemia korraldusmeeskonnale. TalveAkadeemia 2009 aasta konverentsil oli kaheksast parimast konkursitööst kolm pärit Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilastelt, see on väga hea saavutus. Siinkohal toomegi pikema ülevaate ühest neist. Töö autoriks on geotehnoloogia eriala üliõpilane Vivika Väizene ning tema kommenteerib TalveAkadeemia konkurssi järgnevalt: „ Alguses oli lihtsalt artikli kirjutamise mõte, kuid siis taipasin, et see peab olema arusaadav ka teise valdkonna inimestele, kes ei puutu igapäevaselt kokku mäetehniliste terminitega. Teemavalikuga probleeme polnud kuna kirjutasin enda käimasoleva aineprojekti põhjal. Positiivseks küljeks oli, et esimest korda sain ka tagasisidet artikli kohta.“ Täpsemat infot artikli vormistusnõuete, esitamise ning muu osas leiad Talveakadeemia kodulehelt www.talveakadeemia.ee. Küsimuste korral pöörduge konkurss@talveakadeemia.ee. Artiklite esitamine kestab kuni 31.12.2009. ■
Alanud on tudengite teadusartiklite konkurss TalveAkadeemia 2010 Konkursil osalemiseks tuleb esitada kokkuvõtlik artikkel oma kursuse-, bakalaureuse, magistri- või doktoritööst või ka mõne õppekursuse raames valminud uurimustööst, mis käsitleb või on seotud säästva arenguga. Seejuures võib säästva arengu mõistet käsitleda laialt – artikkel ei pea keskenduma looduskeskkonnale, vaid võib käsitleda majandus-, tehnoloogia- või sotsiaalvaldkonna säästvat arengut. Osavõtjad saavad väärtuslikku tagasisidet ekspertidest koosnevalt komisjonilt ning hinnalisi esinemiskogemusi. Parimaid kirjutajaid ootavad auhinnad, sh 5000 kroonine peaauhind. Kuna eelmisel aastal said kohad TalveAkadeemia konverentsile täis vaid paari tunniga, broneeritakse sel aastal artikli autoritele automaatselt koht konverentsile. Seega on artikli esitamine kõige kindlam võimalus konverentsile pääsemiseks! Teadusartiklid on oodatud kõikidelt bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppe üliõpilastelt.
Artikleid saab esitada neljas valdkonnas: • Bio- ja keskkonnateadused; • Ühiskonnateadused ja kultuur; • Terviseuuringud; • Loodusteadused ja tehnika. Kaheksa parimat tööd tulevad suulisele ettekandmisele TalveAkadeemia konverentsil. Autorid, kelle artiklid suulisele ettekandmisele ei pääse, saavad võimaluse tulla konverentsile stendiettekandega. Täpsemat infot artikli vormistusnõuete, esitamise ning muu osas leiab TalveAkadeemia kodulehelt www.talveakadeemia.ee. Küsimuste korral pöörduge konkurss@ talveakadeemia.ee. Artiklite esitamine kestab kuni 31.12.2009.
Evelin Aavik | Veiko Karu | Vivika Väizene
8 | november 2009 Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilasleht
tudengiteadus
Vivika Väizene teadustöö “Maardu graniidikaevanduse rajamise ja kaeveõõnte teisese kasutamise võimalused” Täisversiooni artiklist koos illustratsiooniga saab vaadata TalveAkadeemia kogumikust, mis on raamatukogudest leitav.
Sissejuhatus
majandusolukorra tõttu. Käesoleva töö eesmärk on analüüsida graniidikavandamise võimalusi, pakkuda välja meetodeid ja lahendusi tõstatada probleemi lahendamiseks.
Ehitustegevus vajab Eestis killustikku kogu aeg. Lubjakivikillustik jääb survetugevuse poolest graniitkillustikule alla. Graniitkillustik tagab ehituse kõrgema kvaliteedi. Graniidist valmistatakse ehituskillustikku ehitusbetooni valmistamiseks ja teedeehituses kõigis etappides alates aluskorrast kuni pindamismaterjalini ning liivatamiseks teede libeduse vastu. Seni on Eestis graniittooted valmistatud põhiliselt imporditud toormest, mõningal määral vaid kohalikest rändrahnudest. Hetkel imporditakse graniitkillustikku ligikaudu 1 miljon tonni aastas. Kasutades ära võimaliku Maardu graniidikaevanduse lasumispaiga strateegilist asukohta peamise tarbimispiirkonna läheduses ning sadama ja raudtee vahetus naabruses, saaks asendada imporditava graniitmaterjali kodumaisega. Graniidi kaevandamise järel jäävad järgi tühjad kaeveõõned, mis on lähtuvalt majanduslikust kaalutlusest otstarbekas uuesti kasutusele võtta. Graniidi kaevandamisega kaasnev kaeveõõnte teisene kasutamine võimaldab lahendada Eesti majandusele olulisi probleeme: energiatehnoloogilised probleemid, strateegilised hoidlad ja ladustamine.
Metoodika
Eritingimuseks mäetoode läbiviimisel on graniidimassiivi katendis (lasumis) oleva põhjaveeladestu täielik isoleerimine kaeveõõntest, vältimaks vee reostamist ja vee tungimist kaeveõõntesse. Selleks on otstarbekas jätta kaeveõõnte kohale vähemalt 25 m paksune aluskorra kivimeist (graniidist) kaitsetervik ja kaeveõõned ning tervikud dimensioneerida nii, et oleksid välditud deformatsioonid, mis ulatuksid vendi veeladestu kivimitesse. Avamiskaeveõõnte läbindamisel kasutatakse erimeetodeid ja kaeveõõned toestatakse vettpidavalt. Võimalikud veekihi isoleerimise meetodid on: šahti raimamiskeskkonna tamponeerimine, kivistuva või filtratsioonimoodulit vähendava segu injekteerimine kivimikihtidesse, ning kivimi külmutamine. Analüüsides kasutatavaid tehnoloogiaid ja nende efektiivsust, selgus, et külmutamine on keskkonnasõbralikeim ja kindlaim meetod turvaliseks šahti läbindamiseks. Külmutamismeetodit on edukalt kasutatud Gotthardi tunneli läbindamisel analoogilistes tingimustes. Kaeveõõnte dimensioo-
Järeldused
Töö tulemusel saab väita, et graniidikaevanduse rajamine Maardusse on analoogiline maailmas laialt levinud kaljusesse kivimisse rajatud kaevanduste rajamisega. Kasutatav on tunnelite rajamisel korduvalt edukalt kasutatud külmutamise meetod. Detailprojekteerimise aluseks saab kasutada naftamaardlate ja tunneliprojektide seismoloogilist meetodit. Kaeveõõnte kuju, mõõtmed ja paigutus on arvutatavad ja modelleeritavad ning tagavad stabiilse püsimise nii teoreetiliste arvutuste kui praktikanäidete põhjal. Olukorra analüüs näitas, et kaevandatavaid kambreid ning šahte on otstarbekas kasutada hoidlate, pumpelektrijaamade ning energiasalvestitena. ■
autori joonis
Siiani ei ole Eestis graniidikaevandust rajatud oskusteabe vähesuse, poliitilise olukorra muutlikkuse ja ebaselge
nide valimisel on otstarbekas kasutada ruumilise pingete jaotumise modelleerimist. Modelleerimise tulemusena saadi optimaalseteks mõõtmeteks 20x20m 250m sügavusel ja 60x150m 350m sügavusel, mis vastab analoogilistes tingimustes kristalliinsetesse kivimitesse rajatud kaeveõõnte parameetritele. Nimetud mõõtmed kindlustavad kaeveõõnte ja tervikute stabiilsuse ning nende edaspidise kasutamise. Kuna kaevanduses kambrid ja tervikud dimensioneeritakse mittepurunevatena, siis mäetööde mõju ei ulatu graniidimassiivi katvatesse kivimitesse ega maapinnale.
Suured kaeveõõned koos läbindus-, koristus- ja veostrekkidega.
9 | november 2009 Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilasleht
tudengiteadus
fotod: kalle tammemäe ja sten leima
robotex Robotex on juba üheksandat korda aset leidev Eesti suurim robotivõistlus, mis toimub Tallinna Tehnikaülikooli koordineerimisel ning koostöös Tartu Ülikooli ja IT Kolledžiga.
Robotexi eesmärgid
Mitte ainult võistlejatele
Ta liigub!
Robotexi pikajalisem eesmärk on tagada tehnikaerialade areng ning pakkuda järjepidevat konkurentsivõimelist teadmiste pagasit teaduses ja ettevõtluses, mis omakorda loob soodsad tingimused riigi majanduse arenguks. See nõuab robootika laialdasemat tutvustamist üldsusele ning seetõttu pöörab Robotex, kui teadust populariseeriv projekt, aina rohkem tähelepanu tehnikaerialade juurutamisele äsja kooliteed alustanud lastes. Eelnimetatu tulemusena on üritusele aastate jooksul, paralleelselt põhivõistlusele, lisandunud töötoad, joonistus- ja esseevõislus, fotokonkurss ning tehnoloogiväljapanekud. Omaette eesmärk on areneda maailmamastaabis suureks robotivõistluseks ning seeläbi tõsta ka Eesti mainet aina kiiremini arenevas ühiskonnas.
Ürituse juures on alati suur võistlusmoment, mis muudab Robotexi väga põnevaks pealtvaatajatele. Tegu on heas mõttes hasardiga, kus tihtipeale selgub võitja alles viimasel minutil. Igal aastal on olnud erinev ülesanne: robotid on „päästnud“ karu, otsinud „miine“, roninud köiel ning sellel aastal mängitakse jalgpalli, mille juures on erakordne see, et robotid võistlevad ühel väljakul samaaegselt. Märkimata ei saa jätta ka seda, et üha enam pannakse rõhku projekteerimisele ja disainile, sest üha sagedamini tullakse välja huvitavate ning kohati isegi lõbusate lahendustega.
Robotex 2008
Robotivõistluseks ettevalmistumine Robotexiks valmistumine ei ole pelgalt kuiva teooria õppimine, vaid praktiliste oskuste ja teadmiste arendamine ning rakendamine, mis lõppeb põneva mõõduvõtuga võistluspolügoonil. Vaatamata sellele, et tuleb ette nii võite kui ka ebaõnnestumisi, suurendab osavõtt kogemustepagasit ning avanevad uued ja põnevad väljakutsed. Ei saa samuti mainimata jätta meeskonnatöö arenemist, sest rõõm on näha, kuidas võistkond näeb ühtse eesmägi nimel palju vaeva. Võistluse viljaks on ka aina rohkem hoogu koguv teadusklubide tekkimine, mis kätkeb endas võimalust leida uusi huvitavaid sõpru ning mõttekaaslasi.
Üle aasta täiendab Robotexi tehnoloogianäitus, mis oma väljapanekutega toob publikuni tehnika viimased saavutused. Tänu sellele avaneb ettevõtjatel hea võimalus tutvustada andekatele inseneridele oma projekte ja tegevusvaldkondi. Suur rõhk on siiski noorematel külastajatel, kellel pole veel võimalusi oma robotit ehitada. Neile on loodud töötoad, kus on võimalik teha tutvust robootika põhitõdedega ning lisaks loomingulisem joonistus- ja esseevõistlus. Ühtlasi autasustatakse noorte leiutajate riikliku konkurssi „Hoiame kokku“ parimaid osalejaid. Lisaks toimub sellel aastal TTÜ Tehnoloogiakooli kursuse „Tootearendus ja disain“ parimate tööde väljaselgitamine, milles saavad sõna sekka öelda ka kõik ürituse külastajad!
Robotex 2008
Tule vaata, kuidas kulmineerub selle aasta võistlus! Robotex 2009 toimub 4. detsembril TTÜ Spordihoones. ■ 10 | november 2009 Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilasleht
tudengiteadus
SAK kes me oleme ja mida teeme TTÜ Säästva Arengu Klubi (SAK) eesmärk on uurida ja levitada säästva arengu põhimõtteid TTÜs. Lühidalt võib SAKi liikmeid iseloomustada kui hästi lõbusaid ja aktiivseid inimesi, kes on oma südamesse võtnud maailma paremaks muutmise läbi säästva eluviisi. Kui mitte arvestada korporatsioone ja taidlejaid, siis oleme üks vanematest TTÜs asutatud tudengi- organisatsioonidest, mis sai asutatud 24.oktoobril 2001. Nimetatud aasta oli tähelepanuväärne aasta, sest kaheksandat sünnipäeva peavad tänavu ka TTÜ Fotoklubi, Tipikate rattamatkaklubi ja SA Majandusmagister. Oma lõbusa ja kokkuhoidva seltskonnaga oleme läbi aastate kaasa löönud ka teiste klubide tegevuses - eriti sünnipäevadel:) Rääkides SAKi sünnipäevast, siis sellel aastal toimus tähistamine 23. oktoobril. Märksõnadeks olid sellel korral saalihoki, pidulik õhtusöök ja disco SAKi kontoris. Meie kontor asub nagu paljudel teistelgi klubidel esimese ühika 0-korrusel, pesumaja vastas. Oma tegevuse oleme jaotanud kolme peamise TTÜs õpetatava valdkonna vahel milleks on energeetika, ehitus ja majandus. Plaanid ja tegevused sektsioonides
Igal semestril korraldame avalikke loenguid, väljasõite ja ekskursioone kohtadesse, mis tunduvad meile huvitavad ning on seotud Eesti taastuva energeetika või ökoehitusega. Selle aasta novembriks on ettevalmistamisel loengusari säästvast juhtimisest. Sarjaga soovime aktiivsemalt kaasata oma tegevusse majandusteaduskonna üliõpilasi ja tõmmata käima säästva juhtimise uurimissektisooni. Üheks väljundiks majanduse ja haldusjuhtimise tudengitele on saamas koostöö MTÜ Linnalaboriga, kellega koos hakkame tegutsema jätkusuutliku linnaplaneerimise ja juhtimise alal. Samuti oleme plaaninud jätkata Ökoinnovatsiooni loengute sarja 2010 aasta kevadsemestril.
11 | november 2009 Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilasleht
SAKi ökoehituse sektsioonis on varasemalt toimunud erinevad ökoehituse töötoad, püstitatud on kergsavi- ja põhuseinasid ning omandatud on hulgaliselt teoreetilisi teadmisi, kuidas ehitada ökomaja. Plaanis on hakata koos TTÜ tudengitega ehitama oma ökomaja – suures plaanis ka linnakut, mille rajamisel saaksid nii teoreetilisi kui praktilisi kogemusi omandada kõik TTÜ tudengid, kes ökoehituse vastu huvi tunnevad. Nii nagu alati, alustame väiksematest projektidest ja projekti ettevalmistamisest, mille esimene etapp on saanud nimeks "Mesinikumaja". Energia sektsiooni tegemistest kirjutasime juba lühidalt oktoobrikuu Studioosuses, kuid selle aasta esimene suurem projekt hakkab tänasega lõpule jõudma. Lähema kuu jooksul saab TTÜ haldusosakonna abiga paika kaabeldus ja peale seda päikesepaneelid TTÜ katusel, mille elektrit võib edaspidi igaüks kasutada II korpuse istumisalal. Edaspidi plaanime jätkata nii väiksemate kui suuremate päikseenergia projektidega. Ülikooli poolt on huvi tuntud meie tegemiste vastu ja pakutud/otsitud huvitavaid elektrisäästu ideid, mida võiks koos teostada. Paika on pandud plaan TTÜ kollase tudengibussi päiksepaneelidega varustamiseks selle talve jooksul. Mis veel?
Traditsiooniline Sügisekskursioon, kui eelmisel aastal käisime vaatamas Rootsi Hammarby ökolinnakut ja Rootsi Kuninglikku Tehnikakõrgkooli – KTH-d, siis sellel aastal liigume 13. - 15. novembrini marsruudil Tallinn-TartuValga. Ekskursiooni kavas on kohtumine TTÜ Tartu Kolledži tudengite ja ÜN-iga, seminar TÜ Energiatõhusa ehituse tuumiklaboris, EMÜ ehitusmaterjalide katsemajaga tutvumine ja Valga lasteaia "Kaseke" külastus. Ekskursioonist täpsemalt ning selle kohta, kuidas Sügisekskursioonile registreeruda leiab infot meie stendilt või kodulehelt www. saklubi.ee. NB! Kohtade arv on piiratud! Ole esimene!
Kui sinus ärkas huvi SAKi vastu, siis tule meile külla! Iga kuu teisel kolmapäeval toimub meil klubiõhtu, järgmine kord kohtume 11. novembril algusega 19.00 SAKi kontoris. Soovid meie kohta rohkem infot saada, siis kirjuta aadressil liitumine@saklubi. ee või helista, meie kontaktid leiad www.saklubi.ee Tõnu Tamm | tonu@saklubi.ee
2009 S tipendiumikonkurss õi ooli In im n ik aü li k
T eh t iTa l li n n a a b vä lja s s k u u lu t u sk e ö de K ö e gust u r im ust on k u r si u ik a l . m m e iu e d t n e pe imõigust in s k e is l ä biv ii m
ond o Stipend iu m if
n 25 0 0 0 k ro
on i
kuni va lita k se vä lja ök s. l se u m le tu i ri mustö Kon k u rs tepanek ut uu vi is par imat et eerida kõig i e võib k and id d iteeritud il m iu d en p ti re S ü li koolide ak Eestis asuvate pivad ü liõpilased. K anõp elu look ir jelõppek avadel tu leb esitada s (eesti või s ek is m ri ee d id ök ek uu ri mustö dus ja ettepan k s A4 lehek ü lg). ,ü ingl ise keeles s on 30. nod ideeri m isek an k eg ta äh T vember 20 09 i ti ngi musteiu m ikon k u rs d en ip st lt u A in etak se vast u. tepanek ud võ si saab vaaet ad av st va le u semad ti ngi m Kon k u rsi täp w w.hu man rights.ee :w data aad ressil n ne Meiorg , sioon: Mar ia a; at rm fo n ai is L aj Kesk use ju hat In imõig uste ; tel: 620 2 4 2 4 e@hu man rights.ee n n ia ar m : st o e-p
persoon
17. märtsil, 2009, valis TTÜ Nõukogu audoktoriks Victor Snieckuse, tema teenete eest Eesti teaduse ja teadlaste tutvustamise eest maailmas, TTÜ doktorantide juhendamise ja õpetamise eest Kingstonis ning rahvusvahelise koostöö arendamisel.
Dr. Victor Snieckus sündis Leedus. Tema vanemad (isa oli leedulane ja ema eestlane) lõpetasid mõlemad Tartu Ülikooli veterinaarteaduste alal. Dr. Snieckus ise on lõpetanud ülikooli Albertas ja magistrikraadi sai ta Berkeley Ülikoolist; doktorikraadi aga Eugenis, Oregonis. Praegu ta on dr Alfred Baderi nimelise orgaanilise keemia õppetooli juhataja Queens’i Ülikoolis Kingstonis Ontarios. 2004. aastast on ta esinenud rohkem kui 700 ettekandega ja lugenud eri ülikoolides 88 lühikursust ja siiski ta leiab veel aega, et olla tegev paljude teadusajakirjade (Synlett, Synfacts, Tetrahedron jne) toimetuses. Dr. Victor Snieckus leidis oma kiires ajakavas õnneks aega, et vastata Studioosuse toimetuse küsimustele. Mainimist väärib see, et kuna intervjuu toimus kirjavahetusena, siis doktor vastas meile eesti keeles (antud artiklis on sõnastusi muudetud). ■ sigrid kalle
„Hea teadlase valem= palju tööd + oma töö armastamine + õnn, tegemaks uusi avastusi” victor snieckus Mida tähendab teie jaoks TTÜ audoktoriks nimetamine?
Mida mäletate oma lapsepõlvest Saksamaal?
See on minu jaoks väga suur au. Eriti veel sellepärast, et mu ema oli eestlane, kes sündis Krimmis aga lõpetas Tartu Ülikooli 1926. aastal. Ma oleksin väga tahtnud, et ta oleks veel siin ja näinud mu promoveerimist.
Mäletan väga palju, kuna olin siis seitsmeaastane. Mul on meeles vene ja hiljem ameerika sõdurid, pommid. Ei puudunud ka vägivald laagritest – saksa lastega poksisime ja mitte lõbu pärast.
Kui tihti Te Eestit külastate? Mis on teie siinne lemmikkoht?
Tahaks Eestisse tihedamini sattuda ja see on mul ka plaanis. Anda kas loenguid või lihtsalt teel Leetu siit läbi sõita (või vastupidi). Ema ikka ütles mulle: ”Sa ükskord pead Pikka Hermanit nägema!”, ja nüüd on see mälestus mul olemas. Kui tihti räägite eesti keeles?
Igal võimalusel! Ja ma ei räägi seda vaid Eestis. Eesti keelt hakkasin kaheaastaselt õppima ning uuesti sain ma selle selgeks Saksamaal, kui ma mängisin Eestist pärit lastega jalgpalli. Eesti keelt oskan vaid foneetiliselt, grammatikat ja süntaksi ma pole õppinud. Leedu keelt oskan aga paremini.
Milliseid loenguid Te Queens’i Ülikoolis, annate?
Mulle väga meeldib õpetada ja loenguid anda. Ma annan „Orgaanilist keemiat” ja „Orgaanilist sünteesi” ehk kuidas molekule kokku panna. Millised on sealses ülikoolis kõige popimad erialad?
Inseneriteadused, ärijuhtimine, õigus ja ka keemia. Kas üliõpilased on piisavalt motiveeritud?
Tänapäeval on üliõpilased vähe motiveeritud: neil on liiga palju kursusi ja kõik professorid arvavad, et nende teema on kõige parem ja tähtsam. Üliõpilased peaksid keskenduma sellele ühele konkreetsele ja tähtsamale ainele/erialale, 12 | november 2009 Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilasleht
fotod: erakogu
persoon
mida õppida. Eelmisel generatsioonil oli selle koha pealt palju lihtsam. Aga tööd peab nii kui nii tegema! Kas ja kuidas erinevad erinevatest maadest pärit üliõpilased?
Jah,nad on küll erinevad. Meie laboratooriumis on 15-20 üliõpilast (PhD ja MSc), kellest umbes kümme on erinevatest riikidest. See on väga tore, sest omavahel saab inglise keeles suhelda, kuid samas saab üksteise kultuure ja sotsiaalset struktuuri õppida. Mis Te arvate, kas teadlasi on piisavalt? Sama küsimus õpetajate kohta?
Kõige pealt tuleb aru saada, et me elame teadusrevolutsioonis. PhD ja ka teised kraadid on maailmale tarvilikud, sest see annab meile loodusteadustest ja tehnikast hea arusaamise. Õpetajad on teadlastest veel tähtsamad. Need, kes lastele loodusteadusi õpetavad, peaksid ise väga hästi mõistma matemaatikat, keemiat jne. Ja nad peaksid oskama neid teadmisi lastele edasi anda nii, et lapsed õpiksid loodusteadustest lugu pidama. Mis teeb inimesest hea teadlase?
Seda on väga lihtne öelda – palju tööd, oma töö armastamine ja õnn, tegemaks uusi avastusi. Kes on Teile eeskujuks, miks?
Kunagi oli mul palju eeskujusid, kuid enam mitte. Miks? Sest noorena (ja ka praegu) olin idealist. On olnud eeskujusid, kelledes, peale nende tundma õppimist, pettusin kui inimestes. Nad olid küll head teadlased, kuid võib-olla moraalselt või midagi muud, ei vastanud mu ootustele. Miks läksite keemiat õppima? Kas tahtsite ka midagi muud õppida?
Mulle hakkas keemia juba keskkoolis meeldima. Meil oli keemia praktikumis üks värvivahetus eksperiment, mis mulle väga meeldis ja ma mõtlesin: ”jah, tahan sellest rohkem aru saada ja tahan midagi oma käega teha”. Mulle meeldi13 | november 2009 Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilasleht
sid ka matemaatika ja füüsika aga seal ei olnud niisuguseid ilusaid eksperimente. Mulle meeldis ka keeli õppida (oskan viite võõrkeelt) ja seetõttu tahtsin ÜRO tõlgiks saada. Aga kuna see oli liiga lihtne ja ei pakkunud piisavalt suurt väljakutset otsustasin keemia kasuks. Miks on keemia huvitav?
Iga päev on laboris erinev päev. Saab öelda: ”missugust eksperimenti ma täna teen?”. Ükskõik, mis sa ka ei tee, on suur võimalus, et see on midagi uut. Mille kallal te praegu töötate? Organic Synthesis and application to discovering and designing new methods of organic synthesis which will be useful for the preparation of beneficial new medicinals for human kind. Milline näeb välja Teie tüüpiline tööpäev?
Ärkan kell kuus ja siis ma jooksen veidi. Tavaliselt töötan õhtul kella kaheksani. Lõunal ma ei söö palju, tavaliselt isegi mitte midagi. Õhtul aga joon ühe või kaks klaasi veini, söön õhtust ja loen natuke midagi, mitte keemiat. Praegu on mul väga hea raamat Umberto Eco-st. See aitab magama jääda. Milliseid uusi meetodeid olete loonud ja kus neid kasutatakse?
Meie meetodid on osutunud farmaatsiatööstuses väga kasulikeks. Näiteks, kommerts vähi, põletike ja AIDS-i vastaste ravimite ettevalmistamisel. On kolm-neli ravimit, mida sai edasi sünteesida tänu meie tööle. Loodan, et laboratooriumitesse tuleks ikka uusi töid, mida saaks edasi arendada, andmaks neile kõrgemat väärtust, efektiivsust, vähem jääkprodukte, vältimaks keskkonna probleeme. Kas arvate, et olete praeguseks kõik saavutanud?
Kui ma vastaksin Jah, siis ma teeksin nalja või valetaksin! Nii ei saa ju olla. Ma töötan ja teen kõike vastavalt oma võimetele ja ükspäev ma lihtsalt enam ei tööta. Mis on Teie teisteks huvideks peale orgaanilise keemia?
Jooksmine. Samuti mängin paar korda aastas hokit. Kuulan palju muusikat, millest kõige armsam on džäss (doktori suureks lemmikuks on ka Hedvig Hanson). Samuti tahaksin soprano saksofoni hästi mängida (noorena mängisin klarnetit). Mulle väga meeldib ka lauatennis, kunagi mängisin isegi täitsa hästi. Kuid enam ei ole refleksid nii kiired ja noortega on raske mängida. Aga ema ikka ütles: ”Ära muretse, kuidas teed; tee ja vaata kuidas välja tuleb.” ■
sport
Mida arvab rebane TTÜ sportimisvõimalusest? TTÜ- s on võimalik riigieelarvelisel kohal õppival tudengil tasuta saada kolmel semestril kehalist kasvatust. Kehaline kasvatus jaguneb kuue erineva ala vahel - korvpall , võrkpall , sulgpall, lauatennis, jõusaal ja aeroobika. Kõige populaarsemaks kujunes rebaste seas jõusaal.
Kas tõesti soovib TTÜ sportlikku tudengit ?
Esmamulje tekitab arvamuse, et TTÜ on väga huvitatud oma tudengite sportlikuse tõstmisest. Nimelt juba eelnädalal peeti rebastele loenguid spordihoones teemadel: millised on treening võimalused, kes tippsportlastest on käinud või käivad TTÜ-s ning millised meeskonnad mängivad erinevates Eesti kõrgliigades. Loengu lõpuks olin veendunud, et spordihoones trennitegemise eest ainepunkte saada on päris tore. Nagu paljudki valisin ka mina jõusaali. Algul küll hirmutas natuke ära jõusaali ülerahvastatus, kuid mida nädal edasi suutsin leida endale sobiva aja, millal rahvast vähem kohal käib. Rõõmu pakub ka väga paindlik ajakava. Kui tunniplaanis on vaba auk, saab selle alati spordisaali külastusega täita. Teine hea omadus sellel on aga paindlik treeningala valik. Nimelt olgugi, et deklareerisin endale põhialaks jõusaali, saan õppejõu nõusolekul harrastada mistahes muid alasid. Selline võimalus tagab mitmekesisuse ning ei väsita tudengeid monotoonselt ühe alaga tegelemisega. Samas olen täheldanud, et mõned tudengid kasutavad mitut treeningut koos. Näiteks mängivad kossu soojaks ja pärast pumpavad jõusaalis end tugevamaks. Mitmed spordivõimalused asuvad ka väljaspool spordisaali.
Kuid sportimisvõimalused ei piirdu ainult spordihoonega. Paljukiidetud Nõmme spordikeskuse metsarajad asuvad vaid mõnesaja meetri kaugusel staadionist. Nendel radadel saab harrastada jooksmist, suusatamist, rattasõitu ning
miks mitte ka kepikõndi. Campuses on aga veel osavalt ärapeidetud spordiväljakud. 6. korpuse juures metsatukas asuv korvpalliväljak, pisut eemal asuv tenniseväljak ning spordihoone kõrval paiknev võrkpalliplats on vaid mõned, mida mina oma esimeste nädalate jooksul TTÜ-s näinud olen. Kahjuks ilm ei meelita enam vast kedagi välja treenima. Iseenesest oleks ju tore mängida võrkpalli lume või lõrtsi sees või mängida kossu kiilasjääga väljakul, kuid tervisele poleks see vast eriti kasulik. TTÜ esiliiga meeskonnad on konkurentsi võimelised!
Tallinna Tehnikaülikooli esiliiga meeskonnad on tõusmas kõige kõrgemasse mängu Eesti Meistritiitli üle. Kõige rohkem tiitleid on võitnud TTÜ/Team Exel, kes on võitnud mitmeid meistritiitleid ning pakkunud fännidele unustamatuid võite. Äramärkimist väärib ka Aivar Kuusmaa poolt juhendatav TTÜ korvpalli klubi. Nimelt just tänu Kuusmaa juhendamisele on TTÜ tõusnud Rocki ja Kalevi kandadele. Enamus TTÜ esindusmeeskondade liikmeid õpivad või on õppinud kunagi TTÜ-s . Mis tähendab seda, et meeskonna nime liides TTÜ pole lihtsalt eputamiseks lisatud, vaid pigem seda, et talendikad noored tudengid võivad tõusta esiliiga meeskondadesse, kui naevad õppimise kõrvalt piisavalt vaeva.
kasutatakse Järveotsa Gümnaasiumi väljakut. Olgugi et staadion ei ole pooltki nii tähtis kui mõni uus korpus või ühikahoone, ei tohiks siiski räämas staadionit unustada. Hiljuti rõõmustati tudengeid Spordikompleksi detailplaaneeringuga. Nimelt on 3-4 aasta pärast on võimalik tudengil ujumas käia TTÜ omas olümpianõuetele vastavas ujula. Tallinna linn, TTÜ ja Ujumisliit allkirjastasid heade kavatsuste lepingu. Projektil näib hetkel paistvat helge tulevik. Eestil pole korralikku olümpiaujulat mis kindlasti tagab investorite huvi projekti vastu. Esimesed muljed TTÜ sportimisvõimalustest on üpris positiivsed. Alasid on palju, piiranguid väga ei ole täheldanud, ning kättesaadavus on hea. Rõõmsaks teeb just paindlikkus, mis tagab oma aja parema planeerimise. Jättes kõrvale staadioni, on enamus spordirajatised heas või väga heas seisukorras. Teaduskondade siseselt on palju gruppe, kes käivad ka väljaspool kooli koos treenimas ning tegu on väga sõpralike inimestega, sissesulandumisega ei tohiks probleeme tekkida. Minu hinnang üldmuljele on hea ning loodan , et minu ülikooliaastate jooksu, muudetakse olukord veelgi paremaks. ■ karl saks | rebane
Kuid alati saab paremaks!
Tallinna Tehnika Ülikoolil on päris head spordirajatised, mis rahuldavad enamus tudengite vajadusi. Kuid päris valusasti annab tunda puudulik staadion. Korralik staadion tagaks suurema huvi kergejõustiku ning miks mitte ka jalgpalli vastu. Praegusel nii nimetatud „karjamaal“ ei ole võimalik normaalselt jalgpalli mängida. Paljud teaduskonnad korraldavad teaduskonna siseseid treeninguid, et teaduskondade vahelistel mõõduvõtmistel paremini esineda. Näiteks mehaanikud alustasid ühise jalgpalli trenniga , kuid kuna ülikoolis staadion ei võimalda treeningut pidada, 14 | november 2009 Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilasleht
fotonurk:
fotonurk
päev keemialaboris FOTOD: Katre Annert
Jood tärkliselahuses
Glükoosi osasoonid
Fluorestsiin
15 | november 2009 Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilasleht
Mullalahuse pindkülv maltagarile
üliõpilasnõukogud Baltic Development Forum in Stockholm
Knowledge is a capacity to act The current article is based on the conclusions drawn after the Baltic Development Forum in Stockholm 5-6 October, 2009. The article addresses the particular issue of Baltic Studies as a course in the universities which will act as a bridge for cooperation in the Baltic Sea Region, enhance integration, boost sustainable development and bring students together for working on common projects. It also gives an overview of the current cooperation between the universities in the Baltic Sea Region outlining their working model and suggesting it as a starting point for the introduction of Baltic Studies in Tallinn University of Technology. This October Baltic Development Forum took place in Stockholm. The current economic downturn and the environmental challenge being in the center of the discussion were coupled with the constant references to the importance of research, knowledge and involvement of academia. In this respect universities play an important role being the center of research and knowledge. Baltic Sea Region is creating a unique platform for cooperation and extends studying and research opportunities further into Europe. The Baltic Sea being a large inland sea in Northern Europe is surrounded by nine countries: Denmark, Sweden, Finland, Russia, Estonia, Latvia, Lithuania, Poland and Germany. These countries are moulded by their different histories, cultures, languages and traditions. But together, they form a distinct, unique, diverse and yet united European region - the Baltic Sea Region. This rather small region has always been an area of encounters, of communication and cooperation. Alongside with the educational projects that exist in the European Union, more cooperation between the Baltic Sea Region universities is important. Common projects with distinct goals, exchange of students and professors, as Professor Bernd Henningsen from Humboldt –Universität & Södertörns Högskola
mentioned during the discussions: “visiting each other physically – that what changes the attitudes”. Of course we do not have to start form zero since a lot of networks and links have already been built but what it important is to broaden the scope, make the network larger and accessible to more universities. In University of Turku the program Baltic studies is an interdisciplinary program in English, taught as a joint degree in collaboration with international partner universities. The program covers a broad variety of topics and aspects related to the region, with focuses on economic, cultural, political and historical perspectives. Its aim is to produce experts who know the Baltic Sea Region thoroughly and who can provide expertise to companies and institutions.
neering and IT technologies. Therefore Baltic Studies have a potential to build even more bridges for cooperation but for these bridges to be strong we need knowledge. The course will go in tune with the developments in the region it will also enable us to stay in tune with each other and in tern in tune with the world. Not only can the Baltic Sea Region be strong internally but it can also play the first fiddle in the areas of education, innovation and research. Tallinn University of Technology has all the potential to take an active role in these processes and join the network of the universities already involved. ■ tetyana kasima
The program focuses on historical and current political situation, economic and cultural developments in the Baltic Sea Region, national and international cooperation in and among the countries of the region, the region's perspectives in the context of European regionalisation and globalization. The need for this kind of program, as outlined by the Tartu Centre for Baltic Studies , is to further integration of the Baltic Sea Region. Kaunas University in Lithuania offers the
Baltic Studies since 1998. The necessity of the regional studies is predetermined by the geopolitical, historical and cultural situation. In order to compete on the EU level and on the international level, regional integration is of the vital importance.
The challenge for Tallinn University of Technology is not only to join the network of these universities but also adjust it for students of different specialties. This year’s summit pointed clearly the need for research and innovation in the bio-energy, green technology, engi-
Baltic Development Forum in Stockholm
bibliography ▶
▶ ▶
▶
Information on BalticStudyNet - Promoting Baltic Sea Region Higher Education worldwide [WWW] (20.10.2009) www2.hu-berlin.de/balticstudynet/read.html University of Tartu – Center for Baltic Studies [WWW] (20.10.2009) www.baltic.ut.ee University of Turku - The Baltic Sea Region University Network (BSRUN) [WWW] (20.10.2009) bsrun.utu.fi Vytautas Magnus University – Baltic Studies in the University if Kaunas [WWW] (20.10.2009) www.vdu.lt/LTcourses
16 | november 2009 Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilasleht
üliõpilasnõukogud
Energeetikateemaline sügiskool „Alternatiivne Särts“ Kas oled mõelnud, kust tuleb vool meie juhtmetesse siis, kui põlevkivi otsa lõppeb? Või milline elektritootmisviis oleks kõige keskkonnasõbralikum, kõige soodsam, kõige efektiivsem? Kõigile neile küsimustele aitab taas vastust leida Energeetikateaduskonna Üliõpilasnõukogu poolt korraldatav „Alternatiivne särts“, mis toimub juba teist aastat - sel korral 14.novembril TTÜ Energeetikamajas VII-226. Kui eelmisel aastal oli teemaks põlevkivi, siis sel korral otsitakse meie põhilisele energiaallikale alternatiive.
Programm on mitmekesine, hõlmates nii ettekandeid, grupitöid kui ka õhtust meelelahutust tudengite poolt armastatud Glehni lossis. Samuti ei jää kellelgi kõht tühjaks. Läbi kõigi eelnimetatud tegevuste läheneme alternatiivenergeetikale kui suhteliselt üldisele ja paljude jaoks ähmasele mõistele, ning veendume, et selle alla mahuvad Eesti kontekstis nii järjest suurema tõenäosusega reaalsuseks saav tuumaenergeetika kui paljudele rohelise energia sümboliks olev tuuleenergeetika. Lisaks eelnevatele käsitletakse ettekannetes veel turbaja bioenergia kasutusvõimalusi ning tutvustatakse hetkel täieliku utoopiana tunduvaid valdkondi – vesiniku- ja fusioonienergeetikat. Kõnelejateks on oma ala parimad spetsialistid nagu Andres Tropp, Erki Niitlaan, Ülo Kask, Andi Hektor, Ivo Palu ja Dmitri Gurkin. Pärast ettekandeid on alternatiivenergeetika võimalustega tutvumisel kandev osa grupitöödel, kus arutletakse teemal, milline võiks olla Eesti energiaportfell 20 aasta pärast. Lisaks tehnilistele küsimustele, mis valdavalt ettekannete käigus vastused leiavad, käsitletakse grupitööde käigus ka laiemat konteksti ehk erinevate energiaallikate majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnamõjusid. Grupitöid peame eriti olulisteks, sest just läbi aktiivse osaluse ja diskussioonide on võimalik asjale kõige põhjalikumalt läheneda. Et elektri- ja soojusenergia on midagi, mis puudutab meid kõiki ja haakub paljude teiste valdkondadega, ei oota me osalema ainult energeetikuid, vaid kõiki tudengeid, kes „särtsu“ oluliseks peavad. Kohtumiseni sügiskoolis! Tutvu kindlasti ka meie blogiga www. sygiskool.wordpress.com. Sealt leiad nii värsket infot ürituse kohta kui ka muud huvitavat energeetika valdkonnast. Ära otsi rumalusele süüd, otsi rohtu! Kohtume 14. novembril! ■ Marttin Küttim | Kaisa Kaasik Energeetikateaduskonna üliõpilasnõukogu
17 | november 2009 Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilasleht
Novembri kava
09.11 Kes on Bob Dylan
16.11 Püha Tõnu kiusamine
23.11 SHADOWS
30.11 Reis saturnile
Vabaduse sillal
SÜN Leedu sõpradel külas Sotsiaalteaduskonna Üliõpilasnõukogu (SÜNi) eestvedamisel toimus põnev kultuurivahetusreis Leetu, mis hõlmas nii erialaste teadmiste omandamist, vaatamisväärsustega tutvumist kui ka väga olulist aspekti - kahe tudengiorganisatsiooni omavaheliste ideede vahetamist. Viie sotsiaalteaduskonna tudengi ja ühe energeetiku jaoks tõi tänavune sügis kaasa Baltechi kultuurivahetusprogrammi näol reisi Leetu, täpsemalt Kaunase Tehnikaülikooli (KTÜ) Sotsiaalteaduskonna Üliõpilasnõukogu juurde. Kuna SÜN kutsus kevadel leedulased külla, siis käesoleva õppeaasta algul oli aeg vastupidiseks visiidiks, mis leidiski aset 23. - 26. septembril. 4-päevane reis osutus vägagi sisutihedaks ning seda erinevaid vaatenurki silmas pidades. Esiteks, erialaseid teadmisi riigi juhtimisest sai omandatud Leedu Parlamenti – Seimi – külastades. Kaunase Tehnikaülikooli Sotsiaalteaduskonna tegemistega tutvudes tekkis hea võrdlusmoment TTÜ vastavas teaduskonnas õpetatavaga. Üllatavaks osutus asjaolu, et seal ei ole veel üle mindud 3+2 süsteemile, mistõttu kulub bakalaureuse kraadi omandamiseks ikka veel neli aastat. Teiseks, mis aga puudutab Leedu kultuuri ja ajalugu, siis hea ülevaade saadi nii Vilniuse ühepäevasel ekskursioonil kui ka kolm päeva Kaunases viibides. Eredamateks mälestusteks osutusid sünge genotsiidi muuseumi külastamine; ühe omapärase labürindi läbimine (kus puudus täielikult valgus, sest eesmärgiks oli tunda, kuidas pimedad peavad liikumisega hakkama saama) kui ka rahvusköögi olulise roa – cepelinase – proovimine. Kolmandaks, mõlemad ÜNid tutvustasid oma tegemisi, mis viis selleni, et kõrva taha jäid head ideed, mida enda organisatsiooni
tegevusse sisse põimida. Lisaks avanes reisilolijatel suurepärane võimalus osaleda KTÜ Üliõpilasesinduse korraldataval esmakursuslaste peol, mis andis aimu sealsest melukultuurist?.
Gediminase torn
Hüvastijätt
Kuna SÜN pooldab igasugust suhtlemist, sotsialiseerumist, siis humanitaar kallakuga seltskonda võeti ka reaalsuunitlusega tudeng - energeetika doktorant Rando Pikner. Järgnevalt ka põgus ülevaade temapoolsest seisukohast: „Energiatehnikuna, kuid siiski sotsiaalteaduskonna fännklubi esindajana, oli mul eriti huvitav jälgida Eesti ja Leedu sotsiaalteaduste tudengeid omavahel interakteerumas, ise muidugi hoolega kaasa lüües. Ma pole üldiselt väga palju täheldanud, et üliõpilasnõukogud korraldaksid selliseid rahvusvahelisi projekte, mille käigus saadakse tunda nii kultuurivahetust kui ka erialalist infot teise riigi sama teadusharu kohta. Selles suhtes on küll SÜN üks eeskujulik üliõpilasnõukogu, kelle tegemistel tasub edaspidigi silm peal hoida, ja nende ettevõtmistes kaasa lüüa, sest valdkondadevahelisus ning rahvustevahelisus on saanud inimese uueks kvaliteediomaduseks. Soovitan soojalt.“ SÜNi osalemine Baltechi kultuurivahetusprojektis Leeduga osutus igati kasulikuks ja meeldejäävaks kogemuseks, mis tõestas üliõpilasorganisatsioonide omavahelise koostöö tähtsust ning seda ka rahvusvahelist tasandit silmas pidades. ■ Agne Vabamäe 18 | november 2009 Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilasleht
FOTOD: mindaugas kucinskas
üliõpilasnõukogud
vaba aeg
T T Ü ü l iõp i l a se si n duse 2 0 0 9 . a a s ta s ügi s se m e s t r i s t i p e n di u m i kon k u r s s Üliõpilasesinduse stipendium on loodud aitamaks kaasa tipikate enesealgatusele ja õpimotivatsioonile Tallinna Tehnikaülikoolis ning tagamaks kvaliteetselt hariduse omandamist. Stipendiumid antakse kolmele tudengile. Iga stipendiumi suurus on 5 000 krooni. Stipendium määratakse kuni kolmele TTÜ statsionaarse õppevormi üliõpilastele. Stipendiumeid jagatakse järgmiste põhikriteeriumite alusel: 1) aktiivne üliõpilaselus osalemine, silmapaistvate sporditulemuste saavutamine, silmapaistvus kultuurilises tegevuses. 2) sotsiaalsetest tingimustest või erivajadustest tulenevad toimetuleku raskused. Stipendiumi määramisel arvestatakse positiivselt ka üliõpilase silmapaistvat tegevust TTÜ arengus, avarat silmaringi, õpiedukust ja häid isikuomadusi. Stipendiumi taotlemiseks tuleb üliõpilasel esitada TTÜ üliõpilasesinduse juhatusele: 1. vormikohane avaldus 2. curriculum vitae 3. õpingutulemuste väljatrükk 4. essee (A4) Taotlused tuleb saata aadressile: ye_juhatus@tipikas.ee ning tuua paberkandjal üliõpilasesinduse kontorisse (VI-200) hiljemalt 24. novembriks kell 16:00. TTÜ Üliõpilasesindus
sudoku
9
8
5
6
6 2
7
3
9
2
7
5
7
2
8
8
1
Stipendiumitaotluse tähtaeg on 24. november kell 16.00.
7 2
1 4
6 7
5
1
3
leia piltidelt üks erinevus
SLOW
LahendusE VÕTI: pole inimest, pole probleemi. (J. Stalin) koomiks
19 | november 2009 Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilasleht
November 2009
44 E
26
T
27 28 29 30 K
N
R
L
31
P
1
45 E
2
T
3
K
4
N
5
Lõputöö teema deklaratsiooni dekanaati esitamise tähtaeg bakalaureuseõppe lõpetajatele
R
6
L
7
P
8
EÜL-i Tallinnas õppekava arendamisele pühendatud konverentsi “Minu Õppekava” www.eyl.ee/regvorm
46 E
9
T
10
K
11
N
12
R
13
L
14
P
15
kl 20.00 TTÜ kinos Kes on Bob Dylan I’m Not There. USA/Saksamaa 2007
47 E
16
T
17
K
18
N
19
R
20
L
21
P
22
kl 20.00 TTÜ kinos Püha Tõnu kiusamine Eesti 2009
3
48 E
23 24 T
K
25
N
26
kl 20.00 klubi Fusioon Teaduskondade-vahelise võistlussarja II etapp “Omalooming”
kl 20.00 TTÜ kinos Senki Shadows Makedoonia 2007
R
27 28 29 L
kl 19.00 TTÜ sügisball, peamaja aulas
P
kl 17.00 TTÜ vilistlaste naistekoori esinemine - andresepäeva kontsert Laagri Kultuurikeskuses
49 E
30
T
1
K
2
N
3
R
4
L
5
P
6
Kaitsmiskomisjonile kaitsmistaotluse esitamise tähtaeg kl 20.00 TTÜ kinos Reis Saturnile Rejsen til Saturn Taani 2008
Rohkem infot ürituste kohta aadressil www.tipikas.ee