2010 Märts

T TÜ TUDENGILEHT . MÄRTS 2010

T TÜ TUDENGILEHT . MÄRTS 2010

TTÜ ÜLIÕPILAS ESINDUSSE KANDIDEERIJAD 2010 LK 1727

Juba Ăźhe vereloo stainsast vu maailm tusest muutub parema k s ja ab saavad i mitmed inimese d.

ABI VĂ•IVAD ĂœHEL PĂ„EVAL VAJADA MEIE LĂ„HEDASED, SĂ•BRAD JA TUTTAVAD, VĂ•I KA MEIE ISE.

INFO

Pþhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskus korraldab Tallinna Tehnikaßlikooli aulas (Ehitajate tee 5) järgmise doonoripäeva teisipäeval, 16. märtsil kell 10.00–15.00.

Verekeskus korraldab Tallinna Tehnikaßlikoolis doonoripäevasid juba pea iga kuu, sest on ilmselge, et seal on palju abivalmis inimesi, kes doonorluse on enda sßdame asjaks valinud. Verekeskus tänab haiglate patsientide nimel kþiki heategijaid ning kutsub tudengeid ja ßlikooli personali järgmisele doonoripäevale!

Eesti haiglate patsiendid vajavad doonoriverd iga päev, sest verd ei ole vþimalik tÜÜstuslikult toota ja vere ainsaks allikaks on teine inimene. Verd loovutades on Sul vþimalus aidata paljusid eluohtlikus seisundis inimesi.

Doonorivere toel on vĂľimalik teha ka paljusid operatsioone, mida muidu ei saaks suure verekaotuse riski tĂľttu sooritada.

Doonoripäeva kßlastamiseks tuleks varuda umbes 45 minutit, millest vereloovutus vþtab 5 kuni 10 minutit ning ßlejäänud aeg kulub ankeedi täitmisele, meditsiinilisele läbivaatusele ning väikesele puhkusele pärast vereandmist. Vereandmine on valutu ja ohutu protseduur, mille käigus vþetakse doonorilt 450 ml verd. See moodustab kþigest 8% kogu täiskasvanu inimese verest. Vere maht taastub kohe, vererakkude arv keskmiselt 72 tunni jooksul.

Loovutades verd saame olla kindlad, et Eesti haiglate verevarud on piisavad.

Verepuudus on meie kþigi ßhine mure, sest abivajaja rolli vþivad þnnetu juhuse tþttu sattuda ka meie sþbrad, lähedased ja tuttavad ning doonorivere olemasolust vþib ßhel päeval sþltuda ka meie enda elu.

Tule doonoriks, kui oled: r UFSWF FJ Q×F IFULFM N×OEB viirushaigust ega tarvita ravimeid r QVIBOVE KB TÕÕOVE r LFIBLBBMVHB ÛMF LH r BBTUBOF Viimasest vereandmisest peab olema mÜÜdunud meestel 60 päeva ja naistel 90 päeva. Kui Sul on olnud nþelravi, tätoveerimisi vþi naha augustamisi, saad verd loovutada 6 kuu mÜÜdudes.

Vereloovutusele tulles vĂľta palun kaasa pildi ja isikukoodiga isikut tĂľendav dokument.

Tule doonoriks ja tee elu suurim kingitus!

PĂľhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskus www.verekeskus.ee

EESTI ENERGIA ON AVANUD PRAKTIKALE KANDIDEERIMISE HOOAJA 1. ďšş 31. MĂ„RTSINI OOTAB EESTI ENERGIA ĂœLIĂ•PILASI KANDIDEERIMA ENAM KUI 70 PRAKTIKAKOHALE. EESTI ENERGIA PRAKTIKALE ON OODATUD ENERGEETIKA, MĂ„ENDUSE, MEHAANIKA, LOGISTIKA, AUTOMAATIKA, KESKKONNAKORRALDUSE, MAJANDUSE JA MITMETE TEISTE ERIALADE TUDENGID. PRAKTIKA RAAMES ON TUDENGIL VĂ•IMALUS PANUSTADA KĂ•IKIDESSE ETTEVĂ•TTE TEGEVUSVALDKONDADESSE ďšť PĂ•LEVKIVI KAEVANDAMINE, ELEKTRI, SOOJUSE JA VEDELKĂœTUSTE TOOTMINE, ENERGIA JAOTAMINE JA MĂœĂœK, UUDSETE Ă„RIďšş JA TEHNOLOOGIALAHENDUSTE LOOMINE NING KLIENDITEENINDUS.

ĂœLEďšşEESTILINE PAIKNEVUS VĂ•IMALDAB OTSIDA PRAKTIKAKOHT KODU VĂ•I KOOLI LĂ„HEDALE. VAATLUSPRAKTIKALE SAAB TULLA JUBA PĂ„RAST ESIMEST KURSUST, ET KOGEDA ERIALA PRAKTILIST VĂ„LJUNDIT NING KOGUDA AINEST JĂ„RGMISE AASTA UURIMISTĂ–Ă–DEKS. LĂ•PUKURSUSE TUDENGITEL ON VĂ•IMALUS RAKENDADA KOOLIS Ă•PITUT JA VĂ•TTA VASTUTUS KONKREETSETE TĂ–Ă–LĂ•IKUDE EEST, OLLES PUHKUSEASENDAJAKS VĂ•I PĂœHENDADES END MĂ•NE ERIPROJEKTI LĂ„BIVIIMISELE. MĂ•Ă•DETAVATE TĂ–Ă–TULEMUSTE EEST ON PRAKTIKANDILE ETTE NĂ„HTUD TASU. PRAKTIKAPAKKUMISED ON KIRJAS EESTI

ENERGIA KODULEHEL WWW.ENERGIA.EE/PERSONAL, SAMAL LEHEL SAAB PRAKTIKATELE KA KANDIDEERIDA. APRILLIS TOIMUVAD HUVILISTEGA INTERVJUUD NING SĂ•LMITAKSE KOKKULEPPED PRAKTIKA TEOSTAMISEKS. KASUTA VĂ•IMALUST JA ANNA OMA PANUS ENERGIAMAAILMA EDENDAMISSE!

INFO

ETÜN ANNAB TEADA: VÄLJASÕITUDE SARI JÄTKUS VEEBRUARIS Ehitusteaduskonna Üliõpilasnõukogu (edaspidi ETÜN) jätkas 18. veebruaril oma väljasõitude sarja „Keskkonnasäästlik ehitus – klassiruumist praktikasse ja tagasi“. Sel korral keskenduti passiivmaja teemale ja palkmaja ehitusele.

Buss väljus neljapäeva varahommikul TTÜ parklast, et alustada sõitu Tartu poole. Taaralinnas külastasime OÜ PassiveHouse’i, mis on Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituudi Energiatõhusa ehituse tuumiklabor. Meid võttis vastus Ago Siiner, kes tegi meile ettekande passiivmajadest ja firma tegemistest.

Ta rõhutas, et nende tegemised on eriti tähtsad juba projekteerimise esimestes faasides, näiteks eskiisprojekti juures, kus pannaks paika ehitistele kindlad tingimused, mille järgi hooneid projekteerida. Saime ka teada, et nad tegelevad inimeste koolitamisega seoses passiivmajade projekteerimise tarkvarapakettiga PHPP2007. Sedasama programmi kasutavad nad ka oma igapäevastes tegemistes. Sama firma konsulteeris ka Kasekese lasteaia ehitust. Kasekese lasteaiaga tutvusime enne tagasisõitu.

Pärast pikka loengut oli aeg lõunapausiks. Tegime peatuse kohvik-lesilas Tige Tikker, kus kõik said süüa ning vahetada

päeva esimese poole kohta tekkinud mõtteid. Toitlustuse võimaluse eest peame tänama Ehitusteaduskonna dekanaati, kes toetas meid rahaliselt.

Kõhud täis ja meel hea, hakkasime sõitma Valga poole. Kõigepealt tegime peatuse AS Ritsu juures. Firmat tutvustas meile omanik ja juhataja Ants Randmaa.

Nägime kokku kolme palkmajade tootmisliini, kus tegeleti erinevate toodetega. Näiteks ühel toodetakse ümarpalkmaju naturaalsest männipuidust ja teisel nelikantpalgist elumaju. Firma tegeleb ka erinevate puidutöötlemismasinate ehitamisega, omades seejuures enamiku masinate patente.

Järgmisena külastasime Valgas lasteaeda Kaseke, mis on esimene passiivmaja nõuetele vastav ehitis Eestis. Valga linna arenguameti juhataja Meelis Linnamägi rääkis lasteaia passiivmaja idee algusest ja selle ehitamisest. Lasteaia hoone oli oma lõuna-põhjasuunalise asendi tõttu hea valik, et just see konstrueerida ümber passiivmajaks. Lõuna poole jäid suuremad aknad ja põhja pool vähendati akende suurust ning arvu. Majas tegi meile väikse ekskursiooni lasteaia juhataja Avi Deemant. Ekskursiooni ajal sai tõesti veenduda, et enam kui poole meetri paksused majaseinad on

seestpoolt soojad ja akende juurest ei ole külmasildu ning ka aknaklaas on seestpoolt katsudes soe. Kuigi lasteaia inimesed on oma uue hoonega väga rahul, on majal tekkinud ka väikseid tagasilööke. Seega, passiivmaja ei ole alati täiuslik ehitis, vaid hoone, mille juures on mängitud erinevate materjalide ja ehitistingimustega.

Loodame, et kõik inimesed, kes osalesid meile väljasõitude sarja selle õppeaasta teisel reisil, jäid sellega rahule. Meie selleaastane kaheosaline väljasõitude sari tutvustas ehitusteaduskonna tudengitele erinevaid aspekte ehituses, kuidas oleks võimalik teha seda keskkonnasäästlikult, alustades soojuse- ja energiatootmisest, lõpetades maja ehituslike lahendustega. Eesmärgiks on tudengite kontaktide loomine erinevate asutuste ja firmadega ning loomulikult oma teaduskonna tudengitega.

Väljasõitu rahastas Üliõpilasesinduse projektikonkurss. Väljasõidu korraldamise eet tuleb tänada projektijuhti Mart Semjonovit, kelle meeskonda kuulusid Katre Kasemägi, Katerina Tšitšikalova, Steven Altma, Martin Kivimäe ning omapoolset toetust pakkusid ka teised ETÜNi liikmed. Kohtumiseni järgmise õppeaasta väljasõitudel! | KATRE KASEMÄGI

FOTO: MART SEMJONOV

PEATOIMETAJA _ BIA NASSAR TOIMETUS _ EVE NEUMANN, MAARJA KÄGER, ULLABRITT LAANEMETS, SIGRID KALLE, VEIKO KARU VÄLJAANDJA _ TTÜ ÜLIÕPILASESINDUS MAKETT _ SLOW | TRÜKK _ AS VABA MAA AADRESS _ EHITAJATE TEE 5, TALLINN KIRJUTA _ AJALEHTTIPIKAS.EE | HELISTA _ 620 3621 ©STUDIOOSUS 2009 | KÕIK ÕIGUSED KAITSTUD KAANEFOTO _ ANNA VANE

3 | MÄRTS 2010 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT

FOTO: TRIIN NOORKÕIV

INFO

TIPIKA AVASTUSRETKED NOORED KOOLI PROGRAMMIS 2006. AASTAL PÄLVIS TOONA TTÜ II KURSUSE MAJANDUSTUDENG KÄRT TOOMEL SWEDBANKI STIPENDIUMI. SELLEGA KAASNENUD TUNNUSTUSÕHTUSÖÖK SWEDBANKI JUHTIDEGA TÕI AGA KÄRDI ELLU OOTAMATU

pidevalt oma oskusi nii pedagoogika kui juhtimise valdkonnas. Tulemuseks on parajalt intensiivne aeg, mille jooksul on Kärt juba nii mõnegi jäämäe sügavustesse sukeldunud.

PÖÖRDE, SEST ÜRITUSEL TUTVUSTATUD NOORED KOOLI PROGRAMMI IDEE KASVAS TEMA

KUIDAS OLLA EDUKAS ÕPETAJA

JAOKS REAALSEKS TEEKONNAKS, MIS ON TAL

“Kuuldustele vaatamata olen alati mõelnud, kui hull see õpetajaamet ikka olla saab. On ju seda elukutset pidanud väga mitmesugused inimesed aastatuhandete jooksul,” rääkis Kärt.

“Aga mida tegelikult tähendab edukaks õpetajaks olemine, seda hakkan mõistma alles nüüd. Kui suur ja oluline töö sellega kaasneb! Alates sellest, et ühe tunni ettevalmistamiseks võib vahel kuluda terve päev, ja lõpetades sellega, kui tõsiselt tuleb süveneda iga õpilase arengusse.”

VÕIMALDANUD KOGEDA PALJU UUT JA SENI NÄHTAMATUT.

Noored Kooli 3. lennu osalejana ja Tallinna Kunstigümnaasiumi matemaatikaõpetajana on Kärdil mitmesuguseid ülesandeid. Igal nädalal õpetab ta esmaspäevast neljapäevani koolis. Igal teisel nädalal ootavad teda paaripäevased koolitused, sest õpetamisega paralleelselt täiendab ta MIS ON NOORED KOOLI? „NOORED KOOLI ON HULL, AGA KA HULLULT HEA IDEE“ JANAR HOLM, HARIDUS JA TEADUSMINISTEERIUMI KANTSLER NOORED KOOLI PROGRAMM ON ELLU KUTSUTUD SELLEKS, ET LUUA KESKKOND UUE LIIDRITE PÕLVKONNA KUJUNEMISEKS, KES LOOVAD POSITIIVSEID MUUTUSI EESTI HARIDUSSE. PROGRAMMI KÄIVITASID 2007. AASTA ALGUSES HEATEO SIHTASUTUS JA SWEDBANK. KAKS AASTAT ÕPETAVAD PROGRAMMIS OSALEJAD KOOLIS, KUS MÕJUTAVAD OTSESELT IGA OMA ÕPILASE ARENGUT. SAMAAEGSELT LÄBIVAD NAD ÕPETAMIS JA JUHTIMISOSKUSTE KOOLITUSE, MIS TOETAB NENDE KUJUNEMIST VÄLJAPAISTVATEKS ÕPETAJATEKS JA LIIDRITEKS MIS TAHES ELUVALDKONNAS. NB! NOORED KOOLI 4. LENDU KANDIDEERIMISE TÄHTAEG ON 8.

MÄRTS! LÄHEM INFO: WWW.NOOREDKOOLI.EE

Senist kogemust näeb Kärt ka iseenda pideva arenguna ja uute seoste loomisena. “Kuidas selgitada asju nii, et minu loogika oleks ka mu õpilaste jaoks loogiline? Kuidas toetada seda, et õpilased jõuksid oma süsteemide loomiseni, asjade läbimõtlemiseni?

Kuidas luua ja arendada neis õppimise harjumust? Need küsimused panevad mind iseendki arendama ning teevad asja huvitavaks,” selgitas ta säravail silmil. “Üritan tundidesse tuua elulisi näiteid ning seejuures rakendada ka oma majandusharidust. Näiteks hiljuti rääkisime 11. klassiga eksponentsiaalsest kasvamisest panganduse näitel: kuidas raha pangas ikkagi kasvab ja kuidas pank raha teenib, kui ta hoiustajatele intressi peale maksab. Kui õpilane küsib, et kus üht või teist asja päriselus kohtab, ei taha ma vastust võlgu jääda.”

KUS VIGA NÄED LAITA, SEAL TULE JA AITA

Kärti teeb mõtlikuks see, et õpilastele sisendatakse pahatihti juba maast madalast, et on asju, milleks nad ei ole võimelised. “Üks mu õpilane rääkis, kuidas talle ütles ta oma ema juba 1. klassis, et ta ei oska matemaatikat.

Loomulikult hakkabki laps seda peagi

ka ise uskuma ning mingil hetkel loobub pingutamast. Mina sain temaga kokku nüüd, 10. klassis. Ja kui suur oli minu rõõm, kui ta ühel hetkel ütles, et minu tundides on ta hakanud esmakordselt tõsiselt matemaatikat õppima!”

Niisuguste muudatuste loomiseks on kooli õpetama minek esimene samm: Kärt ei taha lihtsalt pealtvaatajana viriseda. Kuidas täpsemalt ja järjepidevamalt õppimistahet ja õpilaste arengut toetada, see on jäämägi, mille uurimist ta jätkab.

SUHTLEMINE, SUHTLEMINE, SUHTLEMINE

Õpilaste maailm ei erine kuigi palju täiskasvanute maailmast, on Kärdi arvamus. “Selles töötavad samasugused mustrid ja käitumised. Ma ei ole kunagi varem nii paljude inimestega nii vahetult ja nii tihedalt suhelnud.

Inimeste tunnetamise oskus ning sobiva suhtluskeele ja -viisi valik on samuti üks oluline valdkond, mis tähelepanu vajab.

Analüüsin kogu aeg, mis on hästi ja töötab, ning mida saaksin veel paremini teha, et oma õpilasi toetada. Siit edasi liigungi.”

KOKKUVÕTTEKS: RÕÕM

Kui mõneti võiks pidevat mugavustsoonist väljaspool viibimist pidada hädaoruks, siis Kärdi puhul ei paista see teemaks olevat. “Mulle meeldivad väljakutsed ning energia ja emotsioonid, mis isegi väikestest töövõitudest tulevad. Naudin täiega ka seda, et tegutsen koos oma lennukaaslastega Noored Kooli programmist. See on väga võimas tunne, kui tead, et sinu kõrval on äge seltskond, kellega sul on ühised unistused ja eesmärgid. Nii ei ole kuidagi võimalik alla anda! Jah, tunnen, et seisan millegi olulise eest, ja et koos oma “aatekaaslastega” parandan maailma,” ütles Kärt muheledes.

4 | MÄRTS 2010 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT

!!

!

!

ELAMUS IGAS ESMASPÄEVAS! "#$%"#"&"!NELJAKÜMNELE!KÜLASTAJALE TASUTA KARASTUSJOOK!

!

JÕHKRAD MÄNGUD! 8.!"#$%&'())&*+,++&ruumis VII­226

Reeglid on lihtsad: vali perekond välja ja sunni nad mängima. Anna, George ja nende poeg Georgie sõidavad oma järveäärsesse suvekodusse. Peagi koputab nende uksele aga Peter, et naabritele mune laenata. Mõne aja pärast järgneb Peterile teine viks !""#$%%&'(Paul. Kui esialgu üliviisakad noorukid hakkavad veidralt käituma ja perepea palub neil lahkuda, algavadki jõhkrad mängud, mis lõpevad kogu perekonna hukkumisega. Ja kui üks mäng saab läbi, alustatakse järgmist...( !

PSÜHHIAATER! -.,!"#$%&'())&*+,++&#//!0%&1II­226 )%!#*(+,#-%#("!(./!0%-".-#/1&(1223&2&-%3%'(1%33%(.231,(122324,5($22.230,&(%!5/&,%0!%( 5//4,'(%6,1/!5%3(!""#(&-&%!,#/&-(ja koomilisest sundhäirest haarat25(-,3%!5/,0%!-7()%!#*( põli pole sugugi kerge. Tal paluti vastu võtta esmakordne !"#$%#&#(82.-2$(9(häiritud käitumisega teismeline tüdruk. Psühhiaatri enese hingeseisundit arvestades tekib küsimus, kas ta on ikka suuteline tegelema filmimaailma kinnisideerägastikku takerdunud noore naise tõsiste probleemidega?(

ÜHE NÜMFOMAANI PÄEVIK! **,!"#$%&kell 20.00 ruumis VII­226 :,("!(4%%-3%4'(.,#/-25(8,($,-%#/,,3&%3-(1/!532&-,-25(;<(,,&-,!%(!,/!%7(=%,3%(&%33%("!(-,( väga vabameelne ja otsib väsimatult uusi seksiseiklusi, et rahuldada oma seksikirge ja 225/&./$27(:,($,0,6(1%33%0,(-,.,6(8,($/33,3(-,.,67(:%$,(8,"1&("!(&%1&(%32&-//3777(

! #$#"'$()!

28.!"#$%&'())&*+,++&#//!0%&122­226 =#,!-&2&%(&-//3/&(#/&-//&,(on verine põnevik Armeenia gängsterite perekonnast, kes kontrollib Lõuna9=#,!-&2&$,,(,33/3$,7(>21&2&,2-"5'(-,0,,8,$/&%5'(=#,!-&2&%(?/4/%#,'( päike 9(&%%(kõik on vaid väline. Mis tege3/123-(3"%6'("!(@/3"(@,3,1/,!/(8,"1&(13,!!'( A%#%1"!5(!/!0(tema juured. See on tema sisering. Sellest üle ei astuta...(

5 | MÄRTS 2010 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT

ARVAMUS

EESTI HARIDUSSTSENAARIUMID 2015 ÜLIÕPILASE PILGU LÄBI

19. veebruaril toimus tehnikaülikoolis Eesti Haridusfoorumi konverents, kus ühe teemana tõstatus ka Eesti hariduse tuleviku väljavaated. 1997. aastal koostati Eesti Haridusstsenaariumid 2015 (www.haridusfoorum.ee) eesmärgiga edendada ühiskonnas diskussiooni Eesti hariduse tuleviku üle, toetamaks haridusstrateegia väljatöötamist avalikkuse osavõtul.

Miks need peaksid puutuma üliõpilastesse? Aga me ei saa kunagi üliõpilasteks olla kui me pole läbinud üld- või kutsehariduskooli, et omada kõrgkooli astumiseks vajalikke eeldusi. Kõik head ja halvad asjad põhikoolist ja gümnaasiumist või kutsekoolist saavad mõjutama meie võimekust ülikooliõpinguid edukalt sooritada.

KAS KÕIKE SAAB VAADATA ÕPPIJA MÄTTA OTSAST?

Kui stsenaariumites kirjeldatakse haridust ühiskonna seisukohalt, siis on oluline hinnata seda ka üliõpilaste lähtekohalt. Seega on stsenaariumite hindamise juures olulised õppija isiklik areng, õpivalikute tegemise võimalus ja teadlikkus, õppekorralduse õppijakesksus ning õppija ja ühiskonna/kogukonna suhe. Õppija jaoks on oluline, et õppimist ja õppekeskkonda käsitletakse laiemalt kui kooliga seonduvat.

Õppija seisukohalt on oluline küsimus ka hariduse tervikkäsitlus; jagunemine tasemeteks ja astmeteks on tekitanud olulisi ja tihti põhjendamatuid formaalseid tõkkeid.

Stsenaariumite põhieeldustena on märgitud, et aastal 2015 on Eesti kindlasti infoühiskond. Küsimus on selles, kui uuendusvõimeline ja edukas saab Eesti olema Euroopas ja maailmas. Õppijate seisukohalt on oluliseks küsimuseks, et kuidas infoühiskonna arengu mõjusid arvestatakse ka koolitussüsteemis.

Kriitilisel kohal on üldhariduse kaasaegsus kõrgenenud meediatarbimise ja internetikasutamise seisukohalt – mis teadmised ja oskused omandab õppija iseseisvalt ja mis kooli toel. Selge on see, et kool on kaotanud teadmiste monopoli. Ka ülikoolis on üliõpilastel võimalik senisest enam iseseisvalt tutvuda materjalidega internetist, õppida selgeks uusi teadmisi.

KÕRGKOOLIDE KESINE KOOSTÖÖ VÄHENDAB

TUDENGITE VÕIMALUSI

Teise olulise põhieeldusena rõhutatakse, et Kampuse-tüüpi kõrgkoolid oleksid 2015. aastaks lülitunud globaalsetesse infovõrkudesse ja ümberkujunenud virtuaalseteks õpikeskkondadeks.

Eesti kõrgkoolid on rahvusvahelistunud, ent reaalne potentsiaal ei ole veel

enamikes kõrgkoolides vallandunud.

Palju meie ainekursustes kasutatakse välisõppejõude või näiteks kas ikka igas õppevaldkonnas on üks rahvusvaheline ühisõppekava?

Olulise eeldusena pole teostunud kõrgkoolide laiapõhjalisem koostöö siseriiklikult ühiste rahvusvaheliste eesmärkide saavutamisel. Virtuaalsed õpikeskkonnad on pigem kaugendanud õppijat ja õpetajat-õppejõudu. ÜLIÕPILASTE ROLL HARIDUSE KUJUNDAMISEL

Igaühel meist on võimalus plaanida oma õpinguid, aga mis veel olulisem – meil kõigil on võimalik ja eriti üheskoos muuta kõrghariduse tulevikku. Tänaste üliõpilaste ja nende esinduste ettepanekud ja kriitika näiteks ühe õppeaine või terve õppekava, aga ka õppekorralduse – ja nõustamise, koolihoonete, üliõpilaselamute ning üliõpilaste tunnustamise ja toetussüsteemi kohta, loovad aluse selleks, et tulevastel tudengitel on paremad võimalused kui meil täna on.

Võiks öelda ju lihtsalt – et ma parem ei raiska oma aega ja pühendun vaid oma õpingutele. Aga igal tudengil on moraalne kohustus vaadata oma ninaotsast kaugemale nii erialaselt kui ka lihtsalt hea ja aktiivse kodanikuna. | EIMAR VELDRE

TTÜ AUTOSPORDIKLUBI KORRALDAS TIPIKATELE TALVESÕIDU LUMERAJAL! TTÜ Autospordiklubi korraldas 20. veebruaril 2010 oma esimese vahva talveürituse Tipikate Talvesõit, mis toimus Tallinnast väljas Nabala Lumerajal. Ürituse eesmärk oli noori autohuvilisi proovile panna mitmesugustes uutes olukordades. Osaleda võisid kõik tipikad. Autode võistlusklassid olid FWD, RDW, 4WD ja NAISED. Raja pikkus oli ligikaudu kilomeeter.

Võistlusel oli mitu erinevat automarki: Audi, Ford, Subaru, Mitsubishi, Nissan, BMW, Škoda ja Honda. Vana hea Ford Sierra, millega sõitsid neli erinevat juhti - kaks meest ja kaks naist, osutus tegijaimaks. Naised olid Sierra roolis paremad kui mehed. Tuleb välja, et ütlus „Naine roolis, auto kraavis!” ei pea alati paika, seetõttu leidis kohapeal kasutust uus väljend „Mees roolis, auto kraavis!”.

Inimeste emotsioonid pärast võistlusmomente olid ülevad. Paljudele oli autospordis võistlemine esimene kord.

Adrenaliin oli veres nii sõitjatel kui ka pealtvaatajatel. Rada oli keeruline ning väga libe. Esines nii rajalt välja sõite kui ka pisemaid autolõhkumisi, kuid need kuuluvad autospordi juurde. Autot tuli valitseda oskuslikult, et mitte trassilt välja sõita või lumehange kinni jääda.

Kohapeal oli ka päästemeeskond, kes oli iga hetk valmis appi tõttama. Autod tõmmati rajale tagasi ning sõit võis jätkuda.

Inimesed olid väga sõbralikud ja aktiivsed. Arvestades ebameeldivaid ilmastikuolusid, olid kõik osavõtjad väga tublid. Hoolimata külmast ilmast, tugevast tuulest ja lume tuiskamisest, olid inimesed rõõmsad.

Auhinnad oli võitjatele välja pannud ettevõte Autoasi ja energiajooke jagas Red Bull. Pärastpoole küpsetati osalejatele friikartuleid ja viinereid. Kõik said nii süüa kui ka juua. Üldkokkuvõttes võib öelda, et Tipikate Talvesõit oli edukas. Arenemisruumi

veel on, seetõttu korraldame üritusi edasi. Jälgige reklaami! Üritus oli väga hea ja arendav, seetõttu soovime tänada korraldajaid!

Suured tänud sponsoritele: Autoasi ja Red Bull.

TTÜ Autospordiklubi asutasid 2007. aastal üliõpilased. Klubis saavad tudengid praktiseerida ülikoolis õpitavat autoasjandust. Lisaks soovib Autospordiklubi jätkata 1960ndatel aastatel toiminud TPI Tähesõitude traditsiooni, mis pani autodest huvitatud tipikad aja peale võistlema liikumises Tallinnast Pärnusse ja teistesse linnadesse.

TTÜ Autospodiklubi tegemistega saab täpsemalt tutvuda koduleheküljel www. kultuuriklubi.ee/autosport MARGUS KULLERKUPP

6 | MÄRTS 2010 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT

ARVAMUS

VABATAHTLIK TAHTMATUS

Oletagem, et olete restoranis ning teid häirib liialt vali taustamuusika. Kas te lähete ja ütlete teenindajale, et seda vaiksemaks keerataks? Sellest sõltub ju teie heaolu.

Lugu seekord meie raamatukogust. Võrreldes majandusmajaga on uus raamatukogu hoopis õnnestunum hoone. Uksed käivad õigetpidi lahti ning tudengid saavad käia sealt, kust tahavad. Kuid uksed usteks, raamatukogus polegi õieti uksi. Mõte on aga selles, et külastajad on raamatukoguga rõõmsalt rahul ning nurinat kostab vähe. Kuid miskit siiski.

Vanas raamatukogus oli üks suur ruum, kus sai lugemas ning õppimas käidud.

Tudengid krabistasid ja sagistasid nii omaette kui mitmekesi, vaiksemalt ning valjemalt. Tunnistan, et jäin ise ka mitu korda vahele. Ükskord, kui unustasin end telefoniga rääkima, tuli ruumi teisest otsast üks hakkaja tüdruk ning tegi mulle noomituse. Tõsi, oli häbi küll. Samas, mida need teised külastajad tegid? Loomulikult kannatasid mind ning pärast ehk ka mõtlesid, et küll oli seal kehv keskenduda.

7 | MÄRTS 2010 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT

Raamatukogus võib olla erinevaid härivaid faktoreid, kuid nendest tuleb teada anda. Kas siis otse segajale või raamatukogutädidele. Ainult nii saab miskit muuta. Pole mõtet ka kõigega leppida, mõelgem endile ka.

Sama lugu on raamatukogu lahtiolekuaegadega. Tööpäevadel kuni kaheksani, laupäeviti kuni kolmeni. Sessi ajal samamoodi. Alguses tekitas see minus nördimust, sest olen harjunud õhtuti õppima ning pigem eelistan raamatukogus kui kodusõppimist. Aegamööda leppisin sellega, kuid hiljem mõtlesin, et ma pole ju ainuke selline.

Usun, et raamatukogu lahtiolek neelab kõvasti raha, seda nii ületöötundide kui muu poole pealt. Kuid sessi ajal oleks siiski hea ka laupäeviti ning pühapäeviti seal olla, samuti tööpäeviti pisut kauem.

Kui raamatukodu toetub neile eraldatavatest rahadest ja otsustusorganid lähtuvad huvidest ning vajadustest, siis viimaseid väljendab just külastaja.

Tulles tagasi algusesse, siis küsimus on selles, et kas me tahame seda või mitte?

MARTIN SIMPSON

RAAMATUKOGU DIREKTOR JÜRI JÄRS: „SESSI AJAL ME OLEME SIIN ENNE KA NII TEINUD, ET OLEME KELLA KÜMNENI LAHTI. KA ÜLIÕPILASTE SOOVIL. KUI AGA MEIL ON SEITSE INIMEST TÖÖL JA LUGEJAID ON KA SEITSE, SIIS EI OLE ASJAL MÕTET. AGA SIIS OLID AJAD NATUKE PAREMAD, PRAEGU ON SEE RAHAJAMA KA. PRAKTILISELT EI OLE MEIL MINGIT RESERVI. ME OLEME OMA RAHADEGA NII PUNTRAS. KUI ME VAATAME SIIN TALLINNA LINNAS RINGI, SIIS TALLINNA ÜLIKOOLI RAAMA TUKOGU ON TEGELIKULT VEEL VÄHEM LAHTI KUI MEIE OMA. VÕRRELDES TEISTE NIISUGUSTE SUURTE RAAMATUKOGUDE GA, NÄITEKS RAHVUSRAAMATUKOGU JA TARTU ÜLIKOOLI RAAMATUKOGU, MEIE OLEME PUNNINUD NIIPALJU, ET PÄRIS KINNI ME EI PANE ÜLDSE. MEIL ON SUVEL KA, KÜLL LÜHIKESE PÄEVAGA, AGA PRAK TILISELT OLEME AASTA OTSA LAHTI.“

ARVAMUS

TUDENGI EKSPERIMENT ď&#x161;ş PANNKOOGID 27.01

Alustasin oma testi ßhel (ßllatusßllatus) kßlmal ja lumisel sessijärgsel päeval. Et test tuleks täpne, tuli paika panna katsetingimused. InterjÜri ja teenindust hinnata pole mþtet, neid te tunnete kþik isegi. Esimene mþte, viia testi läbi alati siis, kui eelnevast sÜÜgist on mÜÜdunud kaks tundi, nii et kþht pole veel uuesti päris tßhjaks läinud, kukkus läbi. Tudengil on alati kþht tßhi.

Vþrrelda magusaid vþi soolaseid pannkooke? Siin tuleb kahjuks hinnata läbisegi. Osad sÜÜklad pakuvad ainult moosiga, teised ainult singi-juustu pannkooke.

Hinnaskaala? 15-30eek kokku ßhe sÜÜgikoha peale. Peaks tagama piisava kvantiteedi.

Patrullides erinevaid pakkumisi kooli pealt, jäi silma I KORPUSE sÜÜkla.

Soodushind: Ăźks singi-juustu pannkook 6eek, sama asi koos hapukoorega 8eek.

Kuna saadaval oli vaid kolm viimast kooki, siis vĂľtsin kaks niisama, Ăźhe koos hapukoorega, kokku kulu 20eek.

Kook ise: täitsa normaalne. Pole kuiv, pole nätske, jahu maitse ei lÜÜ ßle.

Täidis: hea. Maitse on mĂľnus, kogus nii suur, et punnitab kokku volditud pannkoogi vahelt välja. Ă&#x153;ldmulje: hea. Ă&#x153;he koogi hapukoorest piisab kolmele, ja jääb Ăźlegi.

Kþhutäite faktor: kþht tßhjaks ei jää, samas on tunne, et sÜÜks veel midagi.

Mis on kulutatud 20 krooni kohta hea tulemus.

04.02

Pärast peaaegu sisse magatud loengut leian ennast RAAMATUKOGU SĂ&#x2013;Ă&#x2013;KLAST. Kell on ikka veel talumatult vähe. Sellele vaatamata on menßßs figureerimas pannkoogid. Saadaval singi-juustu vĂľi moosi omad, mĂľlemad 15 eek tĂźkk.

VĂľtan kumbagi Ăźhe.

Singi-juustu: kauba peale saan ohtralt salatit ja kĂźlma kastet. Mulje kohe positiivne.

Pannkook ise: natuke nätske.

Sisu: sink on sink ja juust on juust, kogus kena, aga Ăźldiselt koondunud pannkoogi volti. Ă&#x153;ldmulje: kui saad täidisega koha, siis hea. Täidiseta kohti tuleb kastmesse kasta. Pannkoogi lĂľpuks jääb kurku piprane maitse, kriibib natuke.

Moosi: kook ise jälle natuke nätske, sama mis eelmine.

Moos tundub olema marjade segust.

Koos toimivad päris hästi, varjates teineteise puudujääke.

Kahe koogi peale kokku kþhutäitefaktor hea.

08.02

Seekordne hommikusÜÜgi-patrull lþppes MAJANDUSE MAJAS , kuna see oli esimene koht, kus oli pannkooke, ja kus ma veel ei olnud käinud.

Sama lugu mis raamatukogus, soolane singi-juustu ning magus moosiga, mĂľlemad 15 eek, kokku 30.Soolane: Kook ise on täitsa kuiv. Maitse aga hea. Ă&#x2022;nneks on kaasas kĂźlma kastet ja salatit. Kahtlustan raamatukogu sÜÜklaga kokkumängu.

Sisu: koondunud ka volti, aga selle eest väga hea. Ă&#x153;ldmulje: mida keskemale poole, seda rohkemaks läheb täidist, ja seda parem on ka maitse.

Magus: kook ise ka täiesti kuiv.

Moos: jällegi natuke tuvastamatu marjane moos. Mustika seemned paistavad sees, aga maitset pole tunda.

Koosmþju: mþnna, kuigi koogi äär natsub suus.

Vahemärkus: ei jþua ära irvitada, et sþber, kes koos minuga sÜÜma tuli ja kana pßreesuppi tellis, sai, tuleb välja, supikausitäie kanakastet. Teenindaja käis just vabandamas. Aga kaste olla täitsa mþnus, lusikaga suhu ajada.

Kþhutäitefaktor: kui muidu on pärast pannkooke tunne, et sÜÜks veel midagi, siis praegu jooks veel midagi.

12.02

Olen pikemat aega ßritanud tabada pannkooke ka teistes meie sÜÜgikohtades, siiani tulutult. ITkolledŞi sÜÜklas väidetakse neid olema, aga selleks ajaks kui mina saabun, on need alati otsas.

Et olukorda leevendada OTSUSTAN ISE PANNKOOKE TEHA .

Piima ja jahu mul on, suhkrut laenan toanaabrilt (ahjaa TĂľnis, kuule ma laenasin natuke su suhkrut). Hinnaks kujuneb umbkaudu 10 krooni, aga selle eest tuleb kokku viis pannkooki.

Kook ise: vaieldamatult halvim,

mida ma siin testis saanud olen. Kþik maitsevad nagu jahu, osad on nätsked, osad kþrbenud.

Täidis: ainult moos. Singi-juustuga ei viitsi jamada. Moos selle eest on päris hea, maasika oma. Sees on ujumas tßkid, mis näevad isegi välja, nagu nad pärineks maasikalt.

Koosmþju: ei saa väga kurta. Ainult et selle effekti saavutamiseks kulub rohkem moosi kui kooki.

Kþhutäitefaktor: hea. Kui välja arvata kerget vastikustunnet, mis tekkis palja pannkoogi maitsmisest.

17.02

Ikka pole Ăľnnestunud tabada teiste sÜÜklate pannkooke. MÜÜdaminnes haaran POEST kaks pakki valmis pannkooke. Rimi enda tooted mĂľlemad. Ă&#x153;ks pakk singi-juustu, teine hakkliha.

Kummaski pakis kolm pannkooki, Ăźhe paki hind umbes 20 eek.

Pannkook ise: ei saa kurta. Kþrvetan panni peal natuke ära. Maitse ja konsistents täitsa head.

Hakkliha: see tundub, nagu oleks pannkoogi sisse pandud saepuru. Ilma lisatud hapukooreta ei kannata ma seda sßßa.

Singi-juustu: hakkliha-oma maitsmisest veel heidutatuna lähenesin kerge ettevaatlikkusega. Mis aga osutus ennatlikuks, sink oli väga hea ja juust ka. Täitis ilusti kogu rulli keeratud pannkoogi. Meenutas natuke I-korpuse sÜÜkla pannkooki.

Sellega piirdusid minu kulinaarsed avastused semestri esimesel kuul. Kui studioosus mulle veel tĹĄekke lubab kompenseerida, siis järgmiseks korraks kirjutan Gloria, Egoisti ja Balthazari QBOOLPPHJ BSWVTUVTFE r KRISTJAN MĂ&#x201E;ND

8 | MĂ&#x201E;RTS 2010 TALLINNA TEHNIKAĂ&#x153;LIKOOLI Ă&#x153;LIĂ&#x2022;PILASLEHT

ARVAMUS

TUDENGI EKSPERIMENT  SALAT VERSUS TÜHI KÕHT Igapäevane mõttetöö nõuab tudengilt korralikku ja täisväärtuslikku toitumist.

Kui mõnikord puudub ülikooli söökla või kohviku menüüst sobiv roog ja elutempo on kiire, loobuvad nii mõnedki üliõpilased lõunast ja ostavad nälja leevendamiseks saiakese või šokolaadi, unustades, et kiireks kõhutäiteks sobib ka tervislik salat.

Tudengineiu testis erinevaid salateid TTÜ söögikohtades, et hinnata, kas salati maitse, välimus ning portsjoni suurus on üliõpilase rahakoti, tühja kõhu ja nõudliku maitsemeelega kooskõlas.

Hindamisele läksid sööklas, raamatukogu kohvikus ning loodusteaduste maja kohvikus Kolmas Kodu müügil olnud salatid.

SÖÖKLA: SALAT HIND 20 KROONI

Koostis: kana, tomat, värske kurk, kolme sorti salatilehti, apelsiniviil kaunistuseks, kaste Salati välimus oli isuäratav ning maitse mahlane ja hea. Kuigi öeldakse, et värskeid salatilehti peaks rebima ja mitte lõikama, olid taldrikul kaunisti paigutatud salatilehed liiga suured ning sööjal oli pisut ebamugav neid väiksemaks lõigata.

Lehtedele oli lisatud kreemjat kastet, mis muutis maitse ehedaks. Peale oli pandud tükeldatud kanafileed, kurki, tomatit ja kõige krooniks apelsiniviil.

Portsjon oli üsna suur, salat väga maitsev ning nälg sai kergesti kustutatud.

RAAMATUKOGU KOHVIK: KREVETI SALAT HIND 20 KROONI

Koostis: krevetid, salatilehed, kirsstomat, värske kurk,keedetud muna, kaste, peterselli leht Välimuselt meeldiv, pisut hapukas ja eksootiline salat. Salatilehtedel olev kaste oli mahe, kuid krevetid andsid salatile omapärase maitse. Peale oli pandud mahlased tomatid ja kurgiviilud ning munatükikesed. Kaunistuseks oli peterselli leht, mis muutis salati välimuse värvilisemaks, kuid arvestades seda, et kõik inimesed ei armasta selle taime tugevat maitset, oli see peterselli leheke liiga suur. Hind tundus olevat veidi kõrge ja salat ei sobi inimesele, kellele meeldivad traditsioonilised ning puhtad maitsed.

SÖÖKLA: SUITSUVORSTI SALAT HIND 9 KROONI

Koostis: suitsuvorst, keedetud kartul, värske kurk, hapukurk, hernes, keede9 | MÄRTS 2010 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT

tud porgand, hapukoor, paprika, till, maitseained Salat, mis välimuselt oli „väsinud“, kuid maitse ja hinna poolest üllatavalt hea.

Kuna tegu polnud rohelise salatiga, siis väga hea maitsenüansi andsid värske kurk ning hapukoorele lisatud till. Punane paprikatükike oli kaunistuseks. Salat oli serveeritud klaaskausikeses ning tõenäoliselt oli ta oodanud ostjat juba mitu tundi, kuid kuna testija tundis, et ta peab ka selle väikese salatikese piinad lõpetama, siis sai ost sooritatud ning katse tehtud. Tegelikkuses maitses salat tõesti hea ning hind oli odav.

LOODUSTEADUSTE MAJA KOHVIK: SALAT

HIND 15 KROONI

Koostis: sink, keedetud kartul, hapukurk, keedetud muna, hapukoor, riivjuust, maitseained Mõnus, tõeliselt „tummine“ salat, mis täitis väga hästi kõhtu. Portsjon oli suurem kui söökla suitsuvorsti salatil, hinna ja kvaliteedi suhe oli samuti väga hea. Salat meeldis väga, kuna oli traditsioonilise maitsega ning hea välimusega (riivjuust oli salatile peale raputatud justkui tekiks).

KOKKUVÕTTEKS VÕIB ÖELDA, ET KÕIK SALATID OLID MAITSAVAD NING SOBISID SUUREPÄRASELT NÄLJA PELETAMISEKS. LEA PALLON

ARVAMUS

TUDENGIMAJA  TULEVANE TTÜ SÜDA Aastaid mitmeid varjusurmas olnud projekt, tudengimaja, ei ole kuhugi haihtunud. Vastupidi, vanast raamatukogust on koorumas tudengeile suunatud hoone. Uurisime esinduse esimehe, Karel Kundratsi, käest, kui kaugel lood on.

MILLAL PROJEKT ALGUSE SAI NING KELLE POOLT SEE ALGATATI?

Mulle on öeldud, et 2001 olid esimesed ideed. 2003 hakkasid need ideed juba korralikult arenema ja siis hakati mõtlema, et kuidas see võiks olema hakata. 2005 olid rektori valimised ning siis tuldi juba konkreetsete mõtetega välja. Et milline see maja peaks olema, kus see võiks olla ja millal see võiks valmis saada. Algselt lubati valmimistähtajaks 2007, paraku on see viibinud hea mitu aastat. Põhjused on olnud erinevad. Siin on toimunud päris suur kämpuse ümberehitus ja ei olnud vabu ruume. Üks küsimus oli ka raha. Uue maja ehitamine oleks olnud tunduvalt kallim kui korraliku remondi tegemine praegusele vanale raamatukogule. Kui aga rääkida, kes selle algatas, siis selleks oli minu andmetel üliõpilasesindus ja toonased aktivistid.

MIS ON TUDENGIMAJA? MISSUGUNE SEE VÄLJA HAKKAB NÄGEMA?

Tudengimaja on mõeldud kõikidele tudengitele. See koosneb mitmest osast. Üks osa on vabaajakeskus, kus tudengitel on võimalus käia päeval n-ö chillimas. See ala on suhteliselt suur, paidlik ning seda saab erinevatel otstarbetel kasutada. Seal võivad tulevikus toimuda erinevad üritused, näiteks Võti Tulevikku, erinevad näitused, konverentsid, seminarid jne. Teine osa on mõeldud tudengiorganisatsioonidele, kes meil siin TTÜ-s paiknevad. Siia saab tuua suurema osa neist kokku ja seega tekitada ka organisatsioonide vahel tugevam kontakt ja side. See ongi selline

tudengielu keskpaik, kus aktiivsed tudengid saavad kokku ning koos mõeldakse, kuidas tudengielu veelgi huvitavamaks ning meeldejäävamaks teha.

Vabaajakeskus hakkab olema seal, kus vanas raamatukogus olid arvutilauad.

See on hetkel täiesti vaba ala, samas on seda võimalik ka kardinate abil tükeldada. Tulevikus on see kokkuleppe küsimus, et mis sinna täpselt tuleb, kuidas seda sisustada ja mis selle funktsionaalsus olema hakkab.

Siin saavad sõna sekka öelda kõik tudengiesindajad, -organisatsioonid ja loomulikult ka tudengid ise. Üldiselt see planeerimine käib ikkagi tudengiorganisatsioonide tasandil.

Teisel pool , kus enne olid raamaturiiulid, on vaba ruumi. Neid ruume on võimalik kasutada ka eraldiseisvatena, kuna neid on võimalik eraldada vaheustega. Ja neid kahte poolt hakkab ühendama kahele poole avatav baar. Ollalaa hakkab seal oma baariga asetsema.

Tudengiorganisatsioonid hakkavad paiknema vanas raamatukogus eri korrustel. Kes kus täpsemalt, ma jään vastuse võlgu, kuna siin on veel AIESECi ja Lapikutega diskussioon pooleli. Kuid see selgub lähipäevil. Suure tõenäosusega asuvad keldrikorrusele Kuljus, T-teater, Big Bandi laoruum, Lennundus ja kosmotehnoloogiaklubi, AIESEC (hilisem muudatus, AIESEC tuleb siiski kolmandale korrusele – toimetus), Fotoklubi koos pimikuga, Mäering ning TTÜ arhiivitalitlus. Siia tuleb ka dirigentide ruum.

Kui rääkida kolmandast korrusest, siis sinna on hetkel planeeritud ruumid TTÜ kinole, BESTile ning Lapikutele (hilisem muudatus, Lapikud tulevad keldrikorrusele – toimetus), aga see on lahtine. Selgus, et kolmandale korrusele tuleb ka invalift, mis tekitas segadust.

Vana rektoraat on samuti tudengimaja osa. Esimesel korrusel hakkavad olema

innovatsioonikeskus ning turundus- ja kommunikatsiooniosakond. Siin on laste jaoks n.ö huviringiruum, kuhu saab oma väikseid lapsi tuua kuni kolmeks tunniks. Sellest oskavad rohkem rääkida Teele Tõnismann või Salme Kuusik, kes on selle lastehoiuprojekti teostajad ja autorid.

Teine korrus (vanas rektoraadis) on eraldiseisev. See on selline nõustamisala, kus tudengid saavad kõik eluks vaja mineva informatsiooni kätte. Seal on psühholoog, karjäärinõustajad, õppekonsultant ja teised, VÕTA nõustaja ka vist. Neilt inimestelt, kes seal tiivas on, peaks tudeng vajaliku informatsiooni kätte saama või teda suunatakse kuhugi mujale. Selle tiiva kujundamisel ongi mõeldud selle peale, et üliõpilasesindusel oleks esimene link tudengimajaga ja et tudengil oleks koht, kuhu ta saaks esimesena pöörduda.

Seal on üliõpilasesindus ning üliõpilasnõukogud. Samuti on seal üks ühine ruum, kus saavad kõik kaheksa nõukogu koos paikneda. See on ka sel eesmärgil, et nende vahel koostööd parandada. Peale esinduse ning nõukogude on seal ka rahvusvahelisi tudengeid esindav International Club ja karjääriteenistus.

Tegelikult on siin ka 82 ruutmeetrine koosolekute, seminarid ja koolituste ruum, mida on võimalik tudengiorganisatsioonidel kasutada.

See kasutamiskord veel selgub, kuid kindlasti hakkab ruum olema kahes osas. Seda on võimalik ka vajadusel üheks suureks ruumiks teha.

Maja on hästi polüfunktsionaalne.

Me ei tea kunagi ette, et mis hakkab olema näiteks kahe-kolme aasta pärast.

Seepärast me loome sellise maja, mis arvestab sellega, et on võimalik alati kõike muuta ja ümber mängida.

Funktsionaalsus on maja üks selliseid põhiteese, mille järgi me oleme seda projekteerimist vaadanud. Me ei tea ette, mis tulema hakkab. Üritame võimalikult paindliku teha.

10 | MÄRTS 2010 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT

ARVAMUS

“FUNKTSIONAALSUS ON MAJA ÜKS SELLISEID PÕHITEESE, MILLE JÄRGI ME OLEME SEDA PROJEKTEERIMIST VAADANUD.”

Vana rektoraadi ning raamatukogu vahele on planeeritud jahutussüsteem ning purskaev. Seda on veel vaja kujundada ning seda pole kokku lepitud.

Sügise poole tehakse tudengite seas ideekonkurss, kus parim idee läheb teokstegemisele.

KAS KELDRIPINNAD KÕLEDAKS EI JÄÄ?

Kindlasti mitte. Seda on võimalik palju hubasemaks muuta ning seda siiski renoveeritakse.

EGA SELLES MAJAS MIDAGI TOTAALSELT ÜMBER TEHTA?

Ei tehta. Seal ei saagi midagi suurt ümber teha, sest seal on muinsuskaitsenõuded päris tugevalt peal. T-Teater tahtis oma black-boxi, kuid seda ei olnud võimalik saada.

Muinsuskaisest veel, et kolmanda korruse rõdu piirdeääred ning käsipuud peavad säiluma. Akna suurused ning üldse välis-siseilme ei tohi muutuda.

Siin on väga palju piiranguid peal. Kui aga kolmandast korrusest rääkida, siis nende ruumide seinad tehakse klaasist.

Mis selle projekti puhul veel huvitav on, on see, et tudengiorganisatsioonid ei tea ise ka veel, mida täpselt tahavad.

Nende mõtted ajas muutuvad ning majal on samuti peal muinsuskaitsenõuded, mis on ka ajas muutunud, näiteks arhiivi kaitsmine. See kõik on muutunud planeerimisprotsessi väga keeruliseks.

Kuu või kahega võib projekt olla hoopis teistsugune, kui ta oli enne. Algselt oli tundengimajja planeeritud suured saunaruumid, jalgrattaparkla, mis nüüd viiakse VI korpuse alla nullkorrusele.

TEAN, ET RUUMIDE PÄRAST ON KÄINUD KÕVA JAGELEMINE. KAS NÜÜD ON SEE ÕIGLASELT LAHENDATUD?

Kõige teravamad olukorrad olid need, et näiteks T-Teater tahtis väga black-boxi saada. Seda ei tulnud paraku. Ühelt poolt on kahju, samas teiselt poolt ei ole see suur kaotus. Kui tudengid on leidlikud, siis suudavad nad enda ruumi

11 | MÄRTS 2010 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT

väga otstarbekalt ära kasutada. See on tudengite leidlikuse taga kinni.

Teine pool, mis muutis ruumide jaotamise raskeks, oli see, et kõik tahavad aknaga ruumi. Et neil oleks võimalik akent lahti teha ja et neil oleks päevavalgust. Tekkis suur võitlus ruumide pärast. Kokkuvõttes ma ei tea, kas kõik on rahule jäänud, aga üldiselt kokkulepped on olemas ning selliseid väga rahulolematuid tänapäeval enam ei ole. Hetkel on küll veel Lapikute ja AIESECiga vaja läbi rääkida, et kuidas nemad jäävad rahule sellise jaotusega, kuna alles tuli see liftitaotlus haldusdirektorile. See muutis omakorda ruumijaotust ning tekitas uuesti teatuid pingeid.

Mis veel on väga positiivne, on see, et see on eraldatud teistest majaosadest ning ta on ülikooli südames. Ta on ülikooli keskel ja ta on eraldatud teisest majast pika galeriiga. See tähendab seda, et seal on võimalik korraldada erinevaid üritusi ja pidusid nii, et me ei sega õppetööd.

MILLAL ON AVAPIDU?

Lootus on praegu selline, et sel aastal läheb see siiski renoveerimisele.

Sügisest hakkavad need pihta.

Märtsikuus kuulutatakse arvatavasti välja ehitushange. Loodame, et linte lõigatakse 2011 kevadel.

Küsimusi küsis: MARTIN SIMPSON, MRTNSMPSNGMAIL.COM

TUDENGIMAJA ASUB KLASSIRUUMIDEST NING KOGUNEMISKOHTADES ÜPRIS NURGATAGUSES KOHAS. KAS TUDENGID LEIAVAD OMA TEE SINNA?

Tudengimaja on mõeldud kõikidele tudengitele. Ka liikumispuudega tudengitele on loodud vastavad teed ning ligipääsuvõimalused. Tudengimaja eesmärk ongi tudengid tuua ning koondada ühte majja kokku. Seetõttu on muutunud ka ligipääsusüsteem. Esimest ning seitsmendat korpust ühendavast galeriist on võimalik ka otse minna. Ei pea minema enam nurga tagant.

Ma arvan, et promomisega tuleb samuti tegeleda. Tuleb erinevaid ürituse välja mõelda. Samuti galeriis, kus asuvad Internaional Club ja üliõpilasnõukogud, sinna saab akende peale igasugust infot panna. Et ikka näidata, et elu käib. Samamoodi oli algselt Fusiooniga, kus esimesed peod olid suhteliselt väikese rahvahulgaga.

Kui info levis ning peod muutusid aina lahedamaks ning professionaalsemaks , siis tõusis ka kordades külastajate arv. Ma arvan, et see on harjumise asi.

Kui tudengiorganisatsioonid ühtselt töötavad selle kallal, et tudengimaja oleks elus ja seal midagi toimuks, siis on kõik võimalik.

SÄÄSTVA ARENGU PÄEV IGAL AASTAL ON TTÜ SÄÄSTVA ARENGU KLUBI SAK KORRALDANUD VÄHEMALT ÜHE GÜMNASISTIDELE SUUNATUD ÜRITUSE SELLEKS, ET AIDATA KAASA TULEVASTE TIPIKATE SUUNAMISELE SÄÄSTLIKU JA KESKONNATEADLIKU ELU RAJALE. KÄESOLEVA VEEBRUARI 17.

KUUPÄEVAL TOIMUS TTÜ AULAS GÜMNASISTIDELE SUUNATUD SÄÄSTVA ARENGU PÄEV, MILLE KORRALDAMISEKS ÜHENDASIME JÕUD SIHTASUTUSEGA NOORED KOOLI. PÄEVA ESIMESEL POOLEL PEETUD LOENGUTEL SAI ÜLEVAATE, KUIDAS KAVALALT AEGA PLANEERIDA NING ELUS SIHTE SEADA. TARMO ELVISTO SRIKIST TUTVUSTAS SÄÄSTVA RENOVEERIMISE PÕHIMÕTTEID, SAMUTI SAI TEADA SELLEST KUIDAS ÕNNESTUS SIIANI SUURIM KOOLIÕPILASTELE SUUNATUD ENERGIASÄÄSTU PROJEKT „ENERGIASÄÄSTLIK KOOL“.

PEALE LÕUNAPAUSI TOIMUNUD GRUPITÖÖDE KÄIGUS OTSITI VÕIMALUSI, KUIDAS EDENDADA SÄÄSTVA ARENGU PÕHIMÕTTEID MEIE IGAPÄEVAELUS. NOORTELT OSALEJATELT TULI VÄGA PALJU LAHEDAID IDEID, KUIDAS JA MIDA PAREMAKS MUUTA ENDA ELUS, KOOLIS JA TÖÖL, ALUSTADES TELESERIAALIST „ROHELINE SEEBIKAS“ LÕPETADES KASVUHOONEGA KOOLI KATUSEL. KUI SOOVID ROHKEM TEADA, MIS SÄÄSTVA ARENGU PÄEVAL TOIMUS, SIIS VAATA MEIE VEEBI WWW.SAKLUBI.EE PÄIKEST SILMA JA LUND SUUSA ALLA SOOVIDES TÕNU TAMM TTÜ SAK TONUSAKLUBI.EE

TEHNIKAPÄEVAD TOOVAD TEHNIKA PÄEVAVALGELE 8.9. APRILLINI TOIMUVAD TTÜ AULAS TEHNIKAPÄEVAD. TEGEMIST ON ESMAKORDSE ÜRITUSEGA, KUS TUDENGID SAAVAD TUTVUSTA DA ENDA VÄLJAMÕELDUD SEADMEIDAGREGAATE JA OTSIDA KAASTEGUTSEJAID VEEL TEOSTAMATA IDEEDE JAOKS. DEMONSTREERITAV SEADE PEAB OLEMA KAS ISE VÄLJAMÕELDUD VÕI ISE VALMISEHITATUD, MUID PIIRANGUID SEADMELE EI OLE. KA EI OLE NÕUDMISI SEADME KEERUKUSELE. NÄITEKS TEADA ON, ET TTÜ ÜLIÕPILASED ON EHITANUD VALMIS MONITORIKAABLI PIKENDUSE INTERNETIKAABLI ABIL. TEGEMIST ON LIHTSA ASJAGA, KUID SELLEGA SAAB SÄÄSTA MITU TUHAT KROONI, KUI ON VAJA TEHA HÄSTI PIKKA MONITORI JUHET NT VIDEOPROJEKTORI PAIGALDAMISEKS LAKKE VMS.

LISAKS SELLELE TOIMUB "UUTE IDEED NURK", MIS ON MÕELDUD POOLIKUTE IDEEDE JA VEEL TEOSTAMATA PROJEKTIDE TUTVUSTA MISEKS. KÕIK, KELLEL ON MINGI IDEE, MIDA TA SOOVIB TEOSTADA, KUID NAPIB TEHNILISI TEADMISI VÕI OSKUSI, SAAVAD SELLES NURGAS TÕSTATADA OMA TEEMA NING LEIDA ENDALE KAASTEGUTSEJAID. KUID KA SEE EI OLE VEEL KÕIK. SAMAL AJAL TOIMUVAD AULAS KA POPULAARTEADUSLIKUD LOENGUD UUTE TEHNOLOOGIATRENDIDE KOHTA. TEHNIKAPÄEVADEST OSAVÕTMISEKS KÜLASTA VEEBI WWW.TTU.EE/TEHNIKAPAEVAD! AIVAR HANNOLAINEN KORRALDAJA

12 | MÄRTS 2010 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT

SPORT

TTÜ JALGPALLI AMETLIK SÜND! Tallinna Tehnikaülikooli tudengitel on põhjust rõõmustada. Rohkem neil, kes on huvitatud jalgpallist ja sellega seonduvast, sest TTÜle luuakse oma ametlik jalgpalliklubi ja TTÜ Spordiklubi saab jalgpalli osakonna!

Juba aastast 2004 on TTÜs korraldatud saalijalgpalli meistrivõistlusi. Iga aastaga on turniiril osalevate võistkondade arv suurenenud, mis näitab ka kõrget huvi jalgpalli vastu. Viimasel turniiril, mis toimus 2010 aasta veebruaris osales lausa 22 võistkonda. Mängud toimusid kolmel päeval: alagrupimängud 2. ja 3. veebruar ning finaalmängud 5. veebruaril. Kõik need aastad on turniire korraldanud TTÜ oma tudeng ning oma vabast tahtest Avetis Harutjunjan, kelle algatusel nüüd saab alguse TTÜ esinduslik jalgpalliklubi.

Tänu turniiride rohkest osavõtust ning jalgpalli populaarsuse tõestamisele saab TTÜ nüüd endale ametliku jalgpalliklubi ja osakonna TTÜ Spordiklubis.

TTÜ JALGPALLIKLUBI

TTÜ Jalgpalliklubi eesmärgiks saab olema Tallinna Tehnikaülikooli tudengite jalgpalli arendamine ning huviliste koondamine. Pakkudes selleks võimalusi tasuta treeninguteks ja osalemist ametlikel võistlustel ja turniiridel. TTÜ Jalgpalliklubi koondab enda alla kolm erinevat meeskonda: akadeemiline meeskond, 2. liiga meeskond ja 4. liiga meeskond.

Akadeemilises meeskonnas saavad mängida kõik jalgpallurid, kes mängivad ka juba teistes Eesti jalgpalliliigades,

sest antud meeskond kujutab endast TTÜ esinduslikku võistkonda, kuhu võivad kuuluda kõik TTÜ tudengid.

II liiga meeskonda otsime jalgpallureid, kes on huvitatud kõrgemal tasemel jalgpalli mängimisest ja kellel puudub hetkel koduklubi, kus mängida.

IV liiga meeskond kujutab endast TTÜ Jalgpalliklubi duubelmeeskonda, milleks on FC Majandusmagister.

FC Majandusmagister peab tulemustest tähtsamaks sõprust ja jalgpalli mänguilu, kus jalgpall on kui investeering elutervesse tulevikku.

Loomulikult on oodatud ka kõik teised huvilised – fännid, abistajad ja TTÜ tudengispordist lugu pidavad inimesed.

Kõigil Teil palume meie endast märku anda!

JALGPALLIHUVILISED  ANDKE ENDAST MÄRKU!

Tegemaks meile kergemaks selle, et TTÜ Jalgpalliklubil oleks täpne arusaam kui palju mängijad või jalgpallihuvilisi TTÜs on, soovime Teile südamele panna, et endast märku annaksite. Selle jaoks on meil loodud ankeet, mille leiate Internetist järgnevalt aadressilt: www.ttujalgpalliklubi.ee/liikmeankeet Kõigil huvilistel palume antud ankeet täita, aidates kaasa sellele, et saaksime kokku komplekteerida võistkonnad ning pakkuda Teile võimalusi treenimiseks, mängudeks, kaasaelamiseks.

Meie parimaks tööks ja töö õigeaegseks tegemiseks on ankeedi täitmise viimane aeg 10. märts kell 23.59. Palume ankeet enne tähtaega täita!

TÄNAME JA KUMMARDAME

Kindlasti ei tasu ära unustada tänu kellele TTÜ Jalgpalliklubi ja TTÜ Spordiklubi jalgpalli osakonna loomine teoks saab. Täname rektor Peep Sürjet, TTÜ Spordiklubi, eesotsas Heino Lillega ning TTÜ Üliõpilasesindust.

Suured tänud Teie positiivsuse, toetuse ja soovituste eest!

INFOKS

Kellel antud artikli lugemisel infost puudu jäi võib meiega ühendust võtta aadressil info@ttujalgpalliklubi.ee.

Samuti võite uurida meie kodulehekülge täiendavate kontaktide saamiseks – www.ttujalgpalliklubi.ee. On tulemas ka teine Interneti kodulehekülg www. ttu.ee/jalgpall, kuid kõigi veebide loomisega läheb veel mõnda aega ja vabandame, kui need veel täielikult valmis pole!

Jääme ootama kõigi huviliste osavõttu ning loodame, et kohtume jalgpalliplatsil!

TTÜ JALGPALL  AVETIS HARUTJUNJAN JA OLIVER LEHTMETS.

TTÜ SAALIJALGPALLI MEISTRIVÕISTLUSED 2010 Kuuendat korda toimunud TTÜ Saalijalgpalli Meistrivõistlustel võttis see aasta osa 22 võistkonda. Turniir oli jaotatud kolmele päevale, mille jooksul võis näha palju väravaid ja mänguilu.

2010 aasta saalijalgpalli meistrivõistlused toimusid 2-5 veebruar TTÜ Spordihoones. Turniirile oli end registreerinud 22 võistkonda, kes jaotati neljaks erinevaks alagrupiks, millest kaks parimat pääsesid edasi finaalmängudele.

Kolme päeva jooksul võis näha 58 kohtumist. Mänge alustati juba vara hommikul, kell pool üheksa ja lõpetati alles päevasel ajal. Pingelisi mängumo13 | MÄRTS 2010 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT

mente ja ilusaid stiilinäiteid leidus igas päevas – oli mida vaadata.

Play-off ’i pääses 8 võistkonda : Zaur, JK Fart, FC IsoTech, TTÜ JK Avanser, Karii, Duufarid, F91 Dudelange ja FC Kinksel. Poolfinaalidesse jõudsid JK Fart, TTÜ JK Avanser, Karii ja FC Kinksel, kes kõik edasipääsu tagamiseks pidid selgitama võitja penaltide abil. Avanser võitis penaltid 3:2 JK Fart vastu ning Karii 3:1 FC Kinkseli vastu.

III koht otsustati samuti penaltide teel, kus FC Kinksel võitis 4:3 JK Fart’i ning saavutas kolmanda koha. Finaalis alistas TTÜ JK Avanser normaalajaga Karii 2:0 ning võitis TTÜ Saalijalgpalli MV 2010.

Kindlasti tuleks ära märkida ka parimad mängijad. Ka nemad väärivad tunnustamist.

Parim mängija: Anton Polotnjanõi (JK Fart) Parim väravavahet: Aleksandr Klepinin (Karii) Parim väravakütt: Rasmus Munskind (Zaur) TTÜ Saalijalgpalli MV 2010 korraldajad soovivad tänada kõiki osavõtjaid osalemast ning toetajaid TTÜ Spordiklubi ja TTÜ Üliõpilasesindust. Kohtumiseni järgmisel aastal!

SPORT

TTĂ&#x153; KORVPALLIKLUBI SENINE HOOAEG TĂ&#x201E;IS USKUMATUID VĂ&#x2022;ITE Korvpalli hooaeg 2009/2010 on lĂľpusirgele jĂľudmas. Ă&#x2022;ige aeg on teha väike vahekok-kuvĂľte enne kĂľige pĂľnevamaid mänge. TTĂ&#x153; Korvpalliklubi (TTĂ&#x153; KK) osaleb G4S Eesti Korvpalli Meistriliigas ja Balti Liiga Challenge Cupâ&#x20AC;&#x2122;il.

G4S Eesti Korvpalli Meistriliiga (G4S EKM) esimest ringi alustas TTĂ&#x153; KK positiivsete nootidega. Viis järjestikust vĂľitu näitasid, et meeste vorm ja vĂľistkonnavaim on väga heal tasemel. Punktisumma 55:59 pĂľhjal oli kĂľige tasavägisem mäng just esimene, kui vastaseks oli Valga/CKE Inkasso.

VĂľitude jada katkestas aga mäng Eesti korvpallimaastiku hiiu TĂ&#x153;/Rockiga, kui tulemuseks jäi 91:75 TTĂ&#x153; KK kahjuks. Pärast seda saadi veel kolm kaotust ja neli vĂľitu. Teine ring G4S EKM-is hakkas väga hästi, kui alistati TĂ&#x153;/Rock tulemusega 88:74. â&#x20AC;&#x17E; Minu ja ka terve vĂľistkonna jaoks oli see väga tähtis vĂľit, kuna me pole viimase kahe ja poole aasta jooksul neid varem kordagi vĂľitnud,â&#x20AC;&#x153; rþþmustas TTĂ&#x153; meeskonna peatreener Aivar Kuusmaa.

Järgnevast seitsmest mängust on vþistkond vþitnud kuus ja kaotanud ßhe.

Eesti meistrivĂľistluste turniiritabelis asub TTĂ&#x153; KK 19. veebruari seisuga kolmandal kohal, nende kontol on 16 vĂľitu ja 6 kaotust. TĂ&#x153;/Rock hoiab liidripositsiooni, teisel kohal on BC Rakvere Tarvas.

Märkimisväärne on see, et 6. jaanuari seisuga oli G4S Eesti Korvpalli Meistriliiga pĂľhiturniiri parim mängija TTĂ&#x153; KK noormees Joosep Toome.

Ka kahepunktivisete tabavusprotsent meistriliigas on parim TTĂ&#x153; Korvpalliklubil: 55% visetest on toonud punktilisa. Järgmisena kohtub TTĂ&#x153; vĂľistkond 5. märtsil TĂ&#x153;/Rockiga ja 7. märtsil KK Pärnuga.

Balti Liiga Challenge Cup algas meeskonnale samuti resultatiivselt.

Pþhiturniiri esimesed kaks mängu vþideti väga kindlalt rohkem kui 20-punktiliste vahedega. Kolmas kohtumine Leedu meeskonnaga Rudupis avas aga kaotuste konto.

PĂľhiturniiri jooksul tuli vastu vĂľtta kolm kaotust, kuid vĂľidutseti viiel korral. Play-off algas TTĂ&#x153; Korvpalliklubile kaotusega, kui mängiti jällegi Leedu meeskonnaga, aga siis oli vastaseks Utena Juventus.

Veerandfinaali avamängust puudusid haigestumise tþttu Kaido Saks ja Henrik Herman. Meeskonna kapten Reimo Tamm sþitis siiski Leetu, kuigi oli samuti haiguse kßßsis vaevelnud.

Teine mäng Utena Juventusega pakkus aga meeldejäävaid emotsioone, kui Joosep Toome tabas viimasel sekundil kolmepunktiviske ning tabloole ilmus tulemus 79:70. See imetabamus omistas TTĂ&#x153;-le pääsme Balti Liiga Challenge Cupâ&#x20AC;&#x2122;i poolfinaali, sest sinna saamiseks vajalik vähemalt 7-punktiline vahe oli saavutatud. â&#x20AC;&#x17E;Mul on poiste Ăźle väga hea meel. Tahaks neid selle mängu eest kiita. Oleme meeskondlikult kindlasti edasi läinud. Meil on korralikult trenni tehtud ning vajadusel oleksid poisid valmis ka 45 minutit mängima,â&#x20AC;&#x153; avaldas oma arvamust peatreener Aivar Kuusmaa. Joosep Toome kommenteeris imetabamust aga nii: â&#x20AC;&#x17E;Kartsin, et jään hiljaks. SÜÜtmiseks enam aega ei olnud ning tuli visata.â&#x20AC;&#x153; TTĂ&#x153; Korvpalliklubi on esmakordselt Balti Liiga Challenge Cupâ&#x20AC;&#x2122;i poolfinaalis. Teine poolfinaali kohtumine Rootsi vĂľistkonnaga NorrkĂśping Dolphins toimub 11. märtsil vþþrsil.

TTĂ&#x153; Korvpalliklubi on olnud siiamaani väga heas hoos. Juba praegu on meeskond saavutanud enneolematuid tulemusi ja vĂľite. Loodetavasti saadab meie vĂľistkonda edu ka järgmistes NĂ&#x2026;OHVEFT r LIIS JAAGAND

AASTAGA SCHENK Tallinna TehnikaĂźlikooli vĂľrkpalli meeskond on viimase aastaga suure arenguhĂźppe teinud. Kui eelmine hooaeg lĂľpetati nutuse 8. kohaga, siis seekord on pĂľhihooaeg lĂľpetatud 3. kohaga. Alistati kĂľik meeskonnad peale Tartu Pere Leiva. PĂľhihooaja meeldejäävamaks hetkeks vĂľib pidada kodus peetud mängu Selveriga. TTĂ&#x153; suutis välja tulla 2-geimilisest kaotusest ning vĂľita mäng 3:2. Kuid kuidas on meeskond arenenud Schenkeri liiga lĂľpust parimate hulka?

UUS TREENER TĂ&#x2022;I UUED TUULED!

Juuni keskel avalikustati, et TTĂ&#x153; VĂľrkpalliklubi uueks peatreeneriks saab Aigor Kaibald. Enne TTĂ&#x153;-ga liitumist tÜÜtas Kaibald Valio VĂľru peatreenerina. Neli hooaega seda meeskonda juhendanud Kaibald tĂľstis Valio VĂľru Maarjamaal kindlast autsaiderist medalinĂľudlejate sekka.

Kui esimesel hooajal teenis Valio VĂľru Schenkeri Liigas vaid Ăźhe vĂľidu, siis mullu saadi 40 punktiga pĂľhiturniiril kuues koht. TTĂ&#x153;-ga liitumist pĂľhjendas Kaibald hooaja alguses nii: â&#x20AC;&#x17E;VĂľrus olid mul tÜÜalaselt ja eraelulises mĂľttes supertingimused. Klubi juhtkond andis mulle vabad käed ja sain rahulikult nokitseda. TTĂ&#x153; tegi aga rahaliselt parema pakkumise ja lisaks erutab mind väljakutse, kas suudan Tallinnas teha sama tulemuse poole väiksema ajaga kui VĂľrus.â&#x20AC;?

MEESKONNAGA LIITUSID UUED MĂ&#x201E;NGIJAD

Mullu Randabergiga Norra meistrivþistlustel hþbeda pälvinud

14 | MĂ&#x201E;RTS 2010 TALLINNA TEHNIKAĂ&#x153;LIKOOLI Ă&#x153;LIĂ&#x2022;PILASLEHT

VARIA

KUI ÜHIKA KÜLMKAPIS VALITSEB TÜHJUS...

KER LIIGA TIPPU! Andris Õunpuu asus mängima TTÜ ridades. "Randabergi rahaline olukord pole kiita ja nad ei suutnud siiani konkreetset pakkumist teha.

Ei tahtnud kauem oodata," lausus Õunpuu, kes saab TTÜ-s lõpetada Audenteses alustatud õpingud logistika erialal. Värsket verd toob TTÜ-sse ka eelmisel hooajal Tallinna Selveriga Schenkeri Liiga võitjaks ja Eesti meistriks kroonitud temporündaja Siim Ennemuist, kes Eesti parimas klubis vähe mänguaega sai. Meeskonnaga liitusid ka diagonaalründaja Sander Steinberg, libero Edgar Järvekülg ning veel mitmed uued mängijad.

VÕITE TÄIS HOOAEG

Hooaega alustasti 3:0 võiduga Valio Võru üle. Võit oli seda magusam, kuna tegu oli Aigor Kaibaldi endise tööandjaga. Innustatud võidust saadi võit ka järgmiselt vastaselt, Biolars/ Olaine-Ozolnieki’lt. Hooaja esimene kaotus saabus alles 5. detsembril, kui alistuti põnevuskohtumises LĀSE-R/Rīga’le tulemusega 3:2. Sama meeskonnaga tuli pidada ka põhihooaja viimane mäng, mille võitja tulnuks põhihooaja kolmandaks. Õnneks suutis TTÜ kodus alistada Riia 3:2.

Põhihooaja kolmas koht tagas TTÜle koha I vahegrupis, kus selgitatakse välja need meeskonnad, kes hakkavad püüdma pääset Final Four’i.

Järgmine kodumäng toimub TTÜ spordihoones 3. märtsil, mil TTÜ vastaseks on Pärnu VK. KARLKRISTJAN SAKS

15 | MÄRTS 2010 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT

Kui kell tiksub juba varaseid hommikutunde, ühika külmkapis ootab tühjus ning kıik poed on kinni, siis kuidas veel tantsupırandal kaotatud kaloreid tagasi nıutada kui mitte burgeriga. Ent kıik burgerid pole loodud vırdseks. Otsustasime välja uurida, millised burgerid on teistest vırdsemad.

Keemia trollipeatuses m¸¸dav burger maksab 33EEK ja on päris pirakas; sellel on kaks pihvi, salat ja kaste. Kohe jääb silma, et burger kipub lagunema ja kastet niriseb kıikjale. Siiski tasub julgus kokku vıtta ja hambad sisse lüüa, sest kaup on päris maitsev. Sai on pehme, pihvid kvaliteetsed ja salat värske.

Kõigele lisab mahlakust kollakas mınus kaste. Kuna näljane tudeng end tõenäoliselt kastmeplekkidest häirida ei lase ja mıni haruldane eksemplar suudab isegi puhtalt süüa, siis on tegu igati korraliku burgeriga.

Ehitajate tee ja Keskuse tänava risti putka burgeri eest küsitakse 23EEK. On kohe aru saada, millest tuleneb hinnavahe Keemia ametivennaga. Tegemist on üsna väikse kilest võetud ¸lessoojendatud burgeriga. Pihvis pole liha osakaal vist üleliia suur, salati ja kastme olemasolu on vaid aimatavad. Kuidagi kuiv tundub. Parem tasub mınisada meetrit kındida, 10EEK rohkem maksta ja hoopis Keemia burger kehtima panna.

McDonaldsi Big Mac maksab 33EEK. Raha eest saab väiksemapoolse, kuid üsna maitsva pala. Saiade vahel on kaks kotletti ja mınusalt krımpsuv salat. Kastet vıiks vahest rohkem olla, sest burger tundub veidi kuivavıitu.

Hesburgeri saab samuti 33EEK eest.

Hesburger on üsna täpselt sama suur kui Big Mac, ka maitselt sarnane. Boonusena on Hesburgeril veidi enam kastet, mis teeb burgeri mahlakamaks.

33EEK maksev Staabi megaburger on üks paras jurakas. Alguses tuleb salatit kahvliga süüa, et vähegi väärikust säilitada. Salat ja pihv on head. Kesine kaste seevastu jätab soovida, kasutatud on koort ja ketšupit. Aga pole muret, sest nagunii jääb enamik kastet salatisse kinni, nii et viimased lõuatäied on veidi kuivemad.

Veidi eemal on 30EEK eest saadaval Räägu burger. Ülesehitus on sarnane

kui Staabi burksil, salatikuhi ulatub kõrgele ja kaugele. Salat on väga mınus, selles on kapsast ja sibulat. Salat on kaetud traditsioonilise burgerikastmega, mis voolab ka maitsva pihvi peal.

Söögiplatsil võtsime pihviga hamburgeri, mille hinnaks oli 28EEK ning selle raha eest oli seal burgerit korralikult.

Valmistamiseks kulus suhteliselt vähe aega ja burger oli ootuspäraselt maitsev.

Vahel oli suur ja korralik pihv rohke salatiga, mis kallati pärast soojendamist ilusti kastmega üle.

Järgmise pala saime söögiplatsist mınisada meetrit eemal, kohe Vabaduse väljaku kırval paiknevast putkast, mida vist nimetatakse Mustaks. Sealt tellisime 25EEK maksnud burgeri veiseliha pihviga. Pihv oli väga jubeda maitsega ning seda tuli ikka tükkaega närida. Kui tahate head burgerit, siis sellest putkast seda küll ei saa.

Mustast umbes saja meetri jagu vanalinna poole jäävast Meritoni putkast tellisime juustuga grillburgeri, mille hinnaks oli 37EEK. See oli oma hinda tıesti väärt. Burger valmistati otse silme all, ilusa suure kukli vahele pandi tomatit, nii värsket kui marineeritud kurki ning ilusti korralikult grillitud šnitsel, mis kallati üle maitsva grillkastmega.

Magistrali kaubanduskeskuse lähedal asuvast Kebabiputkast tellisime grillburgeri hinnaga 30EEK. Bruger polnud just kuigi suur, aga see-eest oli hämmastavalt maitsev. Vahel oli maitsev grillitud pihv, mis üle kallatud korraliku grillkastmega, salat oleks küll vıinud pisut parem olla, aga üldjoontes oli väga hea ning valmis küllaltki kiirelt.

Satoili läksime suurte ootustega.

Tellisime sealt siis ka grillburgeri, mille hinnaks oli 34.90EEK. Varasematest kordadest oli meelde jäänud, et seal saab päris head burgerit. Seekord olid asjalood teisiti. Kuigi vahel oli korralik salat, mida oleks vıinud tegelikult rohkem olla, ja valida sai 3 kastme vahel, millest me lasime kıiki panna, tundus burger siiski suhteliselt kuiv. Vahele pandud pihv oli sitke ja juust polnud korralikult sulanud. Kui tavaliselt saab Statoilist head sööki, siis seekord pidime paraku pettuma.

SIIMILMAR NOPRI JA MATI TEINBERG

16 | MÄRTS 2010 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT

KRISTIN NURK MATEMAATIKA JA LOODUSTEADUSKOND MIKS KANDIDEERIN?

ORGANISATSIOONID

LOOSUNG

Tahan muuta üliõpilaselu paremaks ning usun, et olen selleks sobiv kandidaat!

1.: Pärnu Koidula Gümnaasiumi õpilasomavalitsus

ka Mat-looduslaps on inimene!

PILLE SALU MATEMAATIKA JA LOODUSTEADUSKOND MIKS KANDIDEERIN?

Tahan muuta üliõpilaselu veelgi aktiivsemaks ja paremaks.

ORGANISATSIOONID

1.: õpilasomavalitsus 2.: Raatuse koolileht

LOOSUNG

Üheskoos lõbusama homse nimel!

MÄRTEN LUKK MATEMAATIKA JA LOODUSTEADUSKOND MIKS KANDIDEERIN?

Ma soovin kandideerida, kuna sooviksin kaasa rääkida meie ülikoolielu edendamise tähtsamates punktides ning olen hetkel ka teaduskonna üliõpilasnõukogus. Varem olen tegelenud organisatsiooniga Tegusad Eesti Noored, mille eesmärkidega on võimalik lähemalt tutvuda www. ten.ee . Ka gümnaasiumis osalesin õpilasomavalituse tegevuses. Leian, et meie teaduskond vajab esindajat

MIKS KANDIDEERIN?

Usun, et minu eelnev ühiskondliku töö kogemus ning minu isiklikud omadused lubavad öelda, et olen sobiv kandidaat Virumaa Kolledži üliõpilasesinduse esimehe ametikohale.

Nimelt alates maist 2009.a olen Virumaa Kolledži üliõpilasesinduse esimees. Antud ametikohal viibimise aja jooksul olen pidevalt tegelenud erinevate üliüpilaseluga seotud ürituste korraldamisega. Näiteks koostöös Virumaa Kolledži üliõpilaste ning ka teiste ülikoolide üliõpilasesindustega oleme organiseerinud tugengipäevi, infopäevi erinevatel teemadel jne.

Teiseks tegelen ühiskondliku tööga

17 | MÄRTS 2010 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT

Üliõpilasesinduses ning leian, et võiksin olla see, kes oma teaduskonda seal esindab.

ORGANISATSIOONID

1.: TEN 2.: Eesti Skautide Ühing 3.: BIFF (British International Fighters Federation) LOOSUNG

GL HF (google annab Good Luck, Have Fun)

ka oma töökohustuste raames. Nimelt olen poolteist aastat töötanud Eesti Seksuaaltervise Liidu noorsootöö Kirde-Eesti piirkonnajuhina.

Muuhulgas kuulub minu tööülesannete hulka seksuaaltervisega seotud ürituste korraldamine, mis eeldab iseenesest väga häid korraldamis- ja ka suhtlemisoskusi.

Lisaks ühiskondliku töö kogemusele leian, et ka minu isiklikud omadused räägivad minu kandidatuuri poolt.

Olen suhtlemis- ja koostöövalmis ning suudan kergesti luua kontakti inimestega. Isiklikul intsiaatiivil osalen pidevalt Euroopa Liidu organisatsioonide poolt korraldatavatel

ANTON DIJEV

VIRUMAA KOLLEDŽ

üritustel, mis on seotud noorsootöö projektide ning inimõiguste kaitsmise ja edendamisega.

Seega usun, et suudaksin rakendades oma seniseid teadmisi ja kogemusi kaasa aidata ka edaspidi TTÜ Virumaa Kolledži üliüpilasesinduse tegevuse arendamisele.

ORGANISATSIOONID

1.: Eesti Seksuaaltervise Liit 2.: IPPF , YSAFE

LOOSUNG

“Tudeng, tahad unustamatut tudengielu? usalda Anton Dijev’ile - hääleta ja anna üliõpilasesindus juhtimine kätte

KATRIIN HORN MAJANDUSTEADUSKOND MIKS KANDIDEERIN?

Tulemas....

ORGANISATSIOONID

1. Tantsustuudio 2. Õpilasomavalitsus LOOSUNG

Koolis ei õpita vaid tähti, nende poole tuleb püüelda! Majandusteaduskond edukaimaks!

EGLE VESILIND MAJANDUSTEADUSKOND MIKS KANDIDEERIN?

Olen Kuusalu Keskkooli lõpetanu, nüüdseks majandusteaduskonna esimese kursuse üliõpilane. Tegelen lisaks õppimisele veel mitmete väikeste huvidega, nt jõusaal ja fotograafia.

Soovin liituda üliõpilaskonnaga, et saaksin anda oma panuse üliõpilaskonna tegevusse ning saada juurde uusi kogemusi.

Eelmisel aastal olin keskkoolis koolilehe peatoimetaja, kus juhendasin lehe tööd ja hoolitsesin selle õigeaegse ilmumise eest. Lisaks koolilehele aitasin korraldada ka koolisiseseid üritusi, organiseerisin koolibändi esinemisi jne.

KINNE TÕNNISON

Olen kohusetundlik tütarlaps ja huvitun uutest väljakutsetest, teadmistest jms, mida üliõpilasesinduses tegutsedes saaksin kogeda.

Juhindun põhimõttest mitte alla anda, sest kui midagi väga tahta, siis selle saamiseks aitab vaikimisi kogu maailm. Ehk oma eesmärgi täitmiseks tuleb mitte alla andes tööd teha ja vaeva näha, uusi väljakutseid vastu võtta ja neist õppida, niimoodi saab olema kauge unistus käegakatsutav...

LOOSUNG

Kui sa midagi väga tahad, siis sind aitab selleks vaikimisi kogu maailm. Don´t give up.

MAJANDUSTEADUSKOND

MIKS KANDIDEERIN?

Mina, kui lauslolluse ja K-kohukese vastane, tean, et tudengipõli on meie elu üks seiklusterohkemaid ja huvitavamaid eluperioode. Usun, et seda aega tuleks ära kasutada võimalikult targasti ja nii, et pärast kahetsust ei tunneks. Minu üliõpilasesinduses olemise ajal kavatsen seda selgitada kõikidele tudengitele

ning annan endast parima, et koostööd ülikooli ja õppurite vahel sujuvamaks muuta. Minu eesmärgiks on õigel ajal õiges kohas olla, sellepärast otsustasingi kandideerida. See moto tõi mulle ka maailmameistritiitli, nii et mingi tõetera siin peitub.

VITALI HAINATSKI MAJANDUSTEADUSKOND MIKS KANDIDEERIN?

ORGANISATSIOONID

Mina soovin kandideerida Esindusesse, sest see annab mul suuri võimalusi aidata teistele tudengitele. Meie instituut algas omatööd ainult sel sügisel. Ning on olemas mõned lahendamata probleemid ja küsimused.

Mina siis õppin Rahvusvahelisi suhteid ning see mind väga huvitab.Esinduse abil tahaks leida uusi tutvumisi ning häid sõpru.Veel aga arvan, et Esindus on erinevate keelte praktika ja suhtlemis oskuste arengu abiks.

1. Euroopa noorte parlament 2. Tegusad Eesti Noored 3. Avatud Vabariik (varem) 4. Kooliõpilasesindus (varem) LOOSUNG

Kõik saab korda!

18 | MÄRTS 2010 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT

ALEKSEI ŽIVTŠIKOV MAJANDUSTEADUSKOND MIKS KANDIDEERIN?

Lugupeetud kaasüliõpilased!

Olen Tallinna Tehnikaülikooli magistrant, õpin majandusteaduskonnas juhtimiseja turunduse erialal.

Kandideerin esindusesse selleks, et leida uusi väljakutseid, osaleda aktiivselt tudengielus, aidata tudengitele nende probleemide lahendamises.

Olen aktiivse, eluterve ja noorusliku hoiakuga. Iseseisev ja otsusekindel.

Kreatiivne, edasipürgiv, töökas ja lojaalne meeskonnamängija. Hindan ausust ja positiivsust. Mõtlen suurelt,

kuid näen ka detaile. Tööalaste ambitsioonide elluviimisel kasutan liidri rolli. Tahan ja suudan enesearenguga tegeleda igas organisatsioonis töötades.

Mängin malet ja võrkpalli, tegelen sukeldumisega.

Loodan, et saan esindusele ja teiste tudengitele abiks olla kasutades varasema kogemusi.

ORGANISATSIOONID

1. Keskerakond

LOOSUNG

Together we can do it.

EVGENI SEREBRENNIKOV MAJANDUSTEADUSKOND MIKS KANDIDEERIN?

Ma olen aktiivne, positiivse elusuhtumisega, mul on kogemus selles töös. Mul hästi tuleb välja töö noortega, mul on tuttavad noorteprobleemid.

Ma täpselt tean, kuidas võib saavutada eesmärki noorteesinduses. Oma eelmises esinduses ma olen saavutanud häid tulemusi. Lisaks saan öelda, et olen seltsiv ja kontaktne inimene.

ORGANISATSIOONID

1. Tendency / olen kuulunud 2. Kooliesindus / olen kuulunud LOOSUNG

Ole endaga

ALEVTINA SUVOROVSKAJA MIKS KANDIDEERIN?

Kandideerin üliõpilasesindusse, sest tahan, et tudengite eluolu muutuks paremaks. Pean oluliseks, et võimalikud paljud üliõpilased saaksid õppetoetuseid ja õppemaksud ei tõuseks.

Oluline mure on see, et üliõpilased ei tea, millega üliõpilasesindus tegeleb.

Tahan avada ja kaasata võimalikult palju tudengeid üliõpilasesinduse tegevusse

VLADIMIR BELOGLAZOV MAJANDUSTEADUSKOND MIKS KANDIDEERIN?

Kandideerin üliõpilasesindusse, sest tahan, et tudengite eluolu muutuks paremaks. Pean oluliseks, et võimalikud paljud üliõpilased saaksid õppetoetuseid ja õppemaksud ei tõuseks.

Lisaks tahan avada ja kaasata võimalikult palju tudengeid üliõpilasesinduse tegevusse ja seejuures kutsuda osalema ka vene keelseid noori.

Arvan,et sobin selleks hästi kuna huvide esindamistega seotud kogemused on mul olemas.

19 | MÄRTS 2010 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT

ORGANISATSIOONID

1.: Eesti Keskerakond 2.: BEST(olen kuulunud) LOOSUNG

Mente et Manu:)

MAJANDUSTEADUSKOND

ja seejuures kutsuda osalema ka vene keelseid noori. Üliõpilasesinduse liikmena seisan üliõpilaste huvide eest.

Loodan, et õigustan üliõpilaste usaldust.

ORGANISATSIOONID

1.: Kesknoored

LOOSUNG

Teeme koos tudengi elu veel paremaks!

MARGIT TURRO INFOTEHNOLOOGIATEADUSKOND MIKS MIND VALIDA?

Lisaks sellele, et olen ITd õppiv tüdruk, oskan ma klaverit ja kitarri mängida, tantsin rahvatantsu, osalen xdreamil ja oskan zonglöörida. Kuid mitte selle pärast ei pea mind valima.

Kuulusin üliõpilasesindusse aastatel 2006-2008, mistõttu mul on juba hea ülevaade esinduses toimuvast. Kaks aastateemal olemist on andnud mulle võimaluse nüüd kõike uue pilguga ja teise nurga alt vaadata.

Arvestades IT teaduskonna suurust, on kõige olulisem tagada, et tudengitel on hea side nii dekanaadiga kui ka omavahel. Sisekommunikatsiooni parandamist alustame juba 04.märtsil, kui Prives toimub IT teaduskonna pidu.

Viimased kolm aastat olen olnud ITÜNi - IT üliõpilasnõukogu juhatuses. Olen õppinud märkama abija muutmistvajavaid kohti tudengielus ning on kogunenud palju ideid,mida võiks üleülikooliliselt ette võtta.

Tudengiaastad on need, mida mäletatakse elu lõpuni. Meie teha on, et need mälestused on positiivsed!

ORGANISATSIOONID

3.: TTÜ Üliõpilasesindus 1.: Kaitseliit - Viru Malev 2.: TTÜ tuutorid 4.: TTÜ Infotehnoloogia teaduskonna üliõpilasnõukogu LOOSUNG

Iga takistus on võimalus. Ainus piir on silmapiir. Vali mind!”

JULIA TODOROVA INFOTEHNOLOOGIATEADUSKOND MIKS KANDIDEERIN?

Tahan olla kursis, mis toimub ülikoolis. Mina olen seltsiv inimene.

Ja mulle meeldib suhelda ja aidata inimesele LOOSUNG

Aidata

VITALI PAVLOV

INFOTEHNOLOOGIATEADUSKOND

MIKS KANDIDEERIN?

Soovin osaleda üliõpilasesinduses, sest kavatsen oma panusega parandada üliõpilaselu. Alati olen oma õppeasutuse patrioot, läbi aastade olin ja jään aktiivse sotsiaalelu osavõtjana, proovin igal tööl ennast parimat saada. Oma koolis olin 9.-ndast klassist õpilasesinduses, osalesin projektides ja üüritustes ning korraldasin või aitasin korraldama neid

ise. Ja nüüd.. on TTÜ kord. :-) ORGANISATSIOONID

1.: Euroopa Noored 2.: Avatud Vabariik / Open Republic 3.: Tallinna Tõnismäe Reaalkooli Õpilasesindus LOOSUNG

Olen valmis oma ülikooli teenima!

MÄRT LEPIK INFOTEHNOLOOGIATEADUSKOND MIKS KANDIDEERIN?

Olen teisel kursusel õppiv informaatika eriala tudeng. Olen siiani tegutsenud MTÜ Lapikud ridades aktivistina püüdes muuta informaatika ja äri-infotehnoloogia tudengite elu huvitavamaks ja lõbusamaks. Kui mul aega kooli ja muu sellega seonduvast üle jääb, võib mind leida kodust basskitarri harjutamas või tennist mängimas.

Veedetud aastad ülikoolis on kahtlemata meie elu kõrghetk, mida tulevikus meenutame kui aega, mil olime noored ja toredad. See aeg on aga

praegu ning seda ei tohi maha magada!

Pole mõtet jääda ootama, et keegi tuleb ja teeb Sinu elu kõige meeldejäävama perioodi lahedaks ja huvitavaks. Seda peaks tegema ise või usaldama kedagi kes sellega hakkama saab.

Vali mind ja teeme koos tudengielu vingemaks!

ORGANISATSIOONID

1.: MTÜ Lapikud 2.: TTÜ Spordiklubi LOOSUNG

Ära maga maha ülikooli!

20 | MÄRTS 2010 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT

MIHHAIL TSISTJAKOV INFOTEHNOLOOGIATEADUSKOND MIKS KANDIDEERIN?

Soovin omandada uusi teadmisi ja tutvusi ning praktilise kogemuse, mida tuleb rakendada ka töös. Arvan, et mul on aega, et sellega hakkama. Seepärast sooviksin kandideerida antud kohale.

Olen kindel, et saan hakkama sellega ja annan oma panuse arengusse.

ORGANISATSIOONID

2.: Keskerakond 1.: Skyline Management OU

LOOSUNG

Olen parem, kui keegi veel!

MARGUS KUKK INFOTEHNOLOOGIATEADUSKOND MIKS KANDIDEERIN?

Olen It teaduskonna esimese aasta arvutisüsteemide tudeng. Osalesin gümnaasiumi ajal aktivselt õpilaselu edendamises ja hetkel ülikooli ajal olen samuti aktiivne üliõpilane, kes kuulub ka Infotehnoloogia teaduskonna üliõpilasnõukogusse. Oman laia silmaringi ning seetõttu arvan, et oskan üliõpilasesinduses seista tundegite eest ning nende elu paremaks muuta. Lisaks meeldib mulle asju organiseerida ning

vaadata, et need asjad saaks korralikult tehtud. Ma arvan,et üliõpilasesindus on selleks õige koht.

ORGANISATSIOONID

1.: ITÜN 2.: Õpilasesindus koolis 3.: Tartu Linna Õpilasesindus LOOSUNG

Minevik, olevik ja tulevik on ainult illusioonid, kuigi väga visalt püsivad. © Albert Einstein

MARGARITA IVANOVA MIKS KANDIDEERIN?

Ma olen Margarita Ivanova, õppin Äriinfotehnoloogia erialal teisel kursusel. Tahaksin kandideerida üliõpilasesindusse, sest juba koolis mind huvitas aktiivne töö kooliesinduses, kus ma olin esimehena. Sooviksin, et venetudengid osaleksid üliõpilaselus rohkem kui praegu.

Veel ma osalesin erinevates

VIKTOR KONDIN INFOTEHNOLOOGIATEADUSKOND MIKS KANDIDEERIN?

Ma tahan kandideerida esindusse, sest ma tahan aidata vene keelt kõnelevaid ttüˇs õppevaid tudengeid.

ORGANISATSIOONID

1.: Narva Noorteparlament LOOSUNG

ava ja joo õlut

21 | MÄRTS 2010 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT

INFOTEHNOLOOGIATEADUSKOND

ühiskonnaprojektides, olin aktiivne liige Sillamäe noorte parlamendis.

Lõpetasin muusikakooli(klaver), tegelen floristikaga. Ma olen heasüdamlik, tagasihoidlik ja seltsiv inimene.

ORGANISATSIOONID

1.: Sillamae noorte linnaparlament

LOOSUNG

Noortel on jõud.

REENO REEDER INFOTEHNOLOOGIATEADUSKOND MIKS MIND VALIDA?

Olen olnud TTÜ üliõpilane aastast 2000 ning siin läbi elanud nii bakalaureuse- kui ka magistriõppe.

Viimase käigus olin ka neli kuud Leedsi ülikoolis külalistudeng. Lisaks olen aastast 2007 kuulunud IT teaduskonna üliõpilasnõukogusse (ITÜN) ja olnud ka juhatuse liige. Aktiivselt tegutsen ka TTÜ tantsuansamblis Kuljus.

Kümne tudengiaasta jooksul olen omandanud erinevatel astmetel õppides

suure hulga kogemusi, mida soovin uue väljakutsena üliõpilasesinduse liikmena jagada.

ORGANISATSIOONID

1.: TTÜ IT teaduskonna üliõpilasnõukogu 2.: TTÜ tantsuansambel Kuljus 3.: IEEE LOOSUNG

Tudeng on kuningas!

EDGAR ZAMOGILNÕI INFOTEHNOLOOGIATEADUSKOND MIKS KANDIDEERIN?

Mina õpin infotehnoloogia teaduskonnas informaatika erialal.

Alustasin oma õpinguid vaid sellel õppeaastal.

Kogu elu mul oli (loodan, et on ka praegu olemas) huvi sotsiaaltegevuse vastu. Ühest küljest, mind huvitavad inimeste probleemid, konfliktid ja nende lahendused. Teisest küljest, mina olen sündinud uute asjade ja ideede loomiseks, arendamiseks ja teistele pakkumiseks.

Kaldun arvama, et minu osalemine Üliõpilasesinduse elus annab meie ülikoolile midagi uut ja huvitavat.

Ka arvan, et oskaks hästi lahendada kõik probleemid, mis võiksid segada

ELIAN LAKS

Esinduse tööd. Ütleks ka, et olen valmis tihedaks koostööks selleks, et meie ülikool oleks parim, mitte ainult Eestis, vaid kogu maailmas.

Ise olen väga huumorimeelne, suhtlemisoskustega noormees. Mind huvitavad arvutid, autod, fotograafia ja muidugi kenad neiud.

Minu elu moto: “Elu on antud selleks, et proovida kõike, mis on antud ja seda nautida.”

Paluks vabandada mind minu eesti keele eest, mina püüan teha vähem vigu, aga ei tea, kas tulen sellega toime hästi.

ORGANISATSIOONID

1.: Keskerakond

LOOSUNG

Muudame meie ülikooli paremaks!

EHITUSTEADUSKOND

MIKS KANDIDEERIN?

Õpin esimest aastat Ehitusteaduskonnas sillaehitust.

Olen eelnevalt aktiivselt osalenud õpilasesinduse töös ning sooviksin jätkata oma tegevusega TTÜ-s.

Minu eesmärgiks on seista selle eest, et

tudengite soovid jõuaks esindusse ning muidugi korraldada veel paremaid ja veel suuremaid pidusid.

Vali mind oma ruuporiks õpilasesndusse ja Sinu hääl jõuab kohale!

LOOSUNG

Mida Juhan ei tea, seda teab õige tipikas!

OLIVER KIISLER EHITUSTEADUSKOND MIKS KANDIDEERIN?

Olen Oliver Kiisler ja soovin kandideerida Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilasesindusse. Õpin ehitusteaduskonnas transpordiehitust, spetsialiseerun teedeehitusele, hetkel on käimas neljas kursus.

Kuulun Ehitusteaduskonna Üliõpilasnõukogusse alates 2007. aasta septembrist. Alates 2008. aasta maist olen ka Ehitusteaduskonna Üliõpilasnõukogu juhatuses, täpsemalt aseesimees hariduse ja liikmete vallas, 2009. aasta mais valiti mind samale kohale teiseks ametiajaks. 2009. aasta septembrist osalen tudengiesindajana ka ehitusteaduskonna nõukogu ja õppekavakomisjoni töös.

Senini olen olnud kaasategev ehitusteaduskonnasiseste haridusküsimuste lahendamisel,

õppekavade arendamisel ning haridusteemaliste arutelude algatajana tudengite ja õppeprodekaani vahel.

Käesoleval õppeaastal olen väga aktiivselt tegelenud Ehitusteaduskonna Üliõpilasnõukogu regulatsioonide loomise ja edasiarendamisega, et muuta meie üliõpilasnõukogu tööd efektiivsemaks ning tõsta seeläbi tõsiseltvõetavust teaduskonna struktuuriüksuste hulgas. Senine ühiskondlik töö ehitusteaduskonnas on mulle väga palju juurde andnud ning loodan, et ka teaduskonnale ja teile, tudengid.

ORGANISATSIOONID

1.: Ehitusteaduskonna Üliõpilasnõukogu

LOOSUNG

Kui näed kuskil laita, siis tule ja aita!

22 | MÄRTS 2010 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT

TÕNIS ERISSAAR EHITUSTEADUSKOND MIKS KANDIDEERIN?

Minu nimi on Tõnis Erissaar ja õpin teisel kursusel transpordiehitust spetsialieerumisega teedeehitusele.

TTÜ-sse asusin õppima 2007 aasta sügisel. Sama aasta sügisel astusin ka Ehitusteaduskonna Üliõpilasnõukokku (ETÜN-i) täis indu midagi teha ja korda saata. Gümnaasiumis täitsin klassivanema ülesandeid ja seega oli ka muid tegemisi lisaks õppetööle palju. Kuid mulle see meeldis ja täitsin oma kohustusi rõõmuga. Loogilise jätkuna tundus ka ülikoolis aktiivne olemine. Peale esimest kursust asusin Eesti Kaitseväkke aega teenima Tapale Pioneerikompaniisse.

2009 aasta sügisest olen taas koolis tagasi ja algul oli uuesti õpilainele asumine suhteliselt keeruline.

Teadmised ja oskused olid aasta ja mõne kuuga paraja kamoflaažikihi alla mattunud. Septembri lõpuks suutsin vanad teadmised meelde tuletada ja

KATRE TIIMLA

hakkasin ka uuesti ETÜN-i aktiivseks liikmeks. Kuna võtsin aineid ette siis koolitöö kõrvalt palju vaba aega ei jäänud ning seega midagi suurt üliõpilasnõukogu liikmena endale veel lisaks ei võtnud . Lohakalt ja kiirustades ei meeldi mulle asju ajada ja seega otsustasin põhienergia ikkagi koolimaterjalide tarvis jätta. Lisaks ETÜN-le astusin esimesel koolinädalal TTÜ tantsuansamblisse Kuljus.

Igapäevaselt meeldib mulle maailmas toimuvaga kursis olla ja pidevalt silmaringi avardada. Veel meeldib väga lugeda ning sporti teha.

Esindusse kandideerin sellepärast, et see tundub huvitav väljakutse ja tahan oma sõna kaasa öelda meie kõigi parema üliõpilaspõlve nimel.

ORGANISATSIOONID

1.: ETÜN

LOOSUNG

Meenutamistvääriva üliõpilasaja nimel!

EHITUSTEADUSKOND

MIKS KANDIDEERIN?

Olen Katre Tiimla ja soovin kandideerida Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilasesindusse. Õpin ehitusteaduskonnas logistikat magistri esimesel kursusel. Bakalaureuse kraadi omandasin samuti Tallinna Tehnikaülikoolis 2008. aastal. Seejärel võtsin aasta mõttepausi ning astusin sisse magistrantuuri.

Juba põhikoolist saati olen kuulunud erinevatesse noorsooorganisatsioonidesse ning olnud ühiskondlikult aktiivne. Olles Eesti 4H liige, kuulusin ka organisatsiooni juhatusse ning aasta olin oma klubi president. Samuti olen osalenud Kõnevõistlusel ning käinud Kõnelaagris.

Hetkel kuulun Ehitusteaduskonna Üliõpilasnõukogusse lihtliikmena

(juba aastast 2006), aga 2007/2008 õppeaastal olin selle esimeheks.

Viimasega seoses olen abistanud erinevate ürituste korraldamisega ja koordineerimisega. Samuti alustasin regulaarseid kohtumisi ehitusteaduskonna õppeprodekaaniga, et olla pidevalt kursis olulisemate haridusküsimustega, teha omapoolseid ettepanekuid ning leida üheskoos parimaid lahendusi.

ORGANISATSIOONID

1.: Noorsoo-organisatsioon Juventus 2.: NO Eesti 4H 3.: TTÜ Ehitusteaduskonna Üliõpilasnõukogu LOOSUNG

Minu hääl on nii vali, et võiks kõlada kõigi tudengite eest

DMITRI NASENNIK EHITUSTEADUSKOND MIKS KANDIDEERIN?

Õpin Ehitususteaduskonnnas teisel kursusel. Olen 20 aastat vana. Koolis võtsin osa õpilasesinduse tööst. Aitasin organiseerida erinevaid etendusi. Mulle meeldib tantsida - käisin paar aastat tantsuringis. Meeldib ka kuulata hiphop- ja rap-muusikat. Meeldib suhelda huvitavate inimestega. Oskan töötada rühmas ja olen vastupidav. Ma arvan, et minu kandidatuur sobib, kuna olen aktiivne, hoolikas ja ei karda võtta enda

23 | MÄRTS 2010 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT

kanda rasket tööd.

Kandideerin esindusse, kuna TTÜ-s ainult õppida on natukene igav ja olen juba aasta esinduses olnud.

ORGANISATSIOONID

1.: BEST 2.: AIESEC 3.: Lapikuted 4.: foto klub LOOSUNG

Koik voi mitte midagi

GERT SAARE EHITUSTEADUSKOND MIKS MIND VALIDA?

Hakates filosofeerima mõttel miks tahan kandideerida tuleb esimesena meelde kuulus lause kellegilt andekalt inimeselt. tsiteerin: olen ilus tark ja osav. kahjuks ma ei tea selle mõttekäigu autori nime ega perenime. igatahes on see igati tabav väljend minu kohta. lahates seda esmapilgul lihtsat lauset ilmneb selle sügavamad tõed. lause 3 omadussõna on suhtelised ja olenevad perspektiivist. ilu on vaataja silmades nagu vanasõna ütleb. -20 prillide kandja on nägija ja pimedal on ka silmad. levivad kuulujutud ka sisemisest ilust aga jätame selle pärusmaa kirurgidele. kuna ilu on nii ebamäärane, võime me kõik ilusad olla. Tarkus on suhteline, vastavalt relatiivsus teooriale, oleneb

taustsüsteemist. Bushmann kes oskab lugeda, võibolla ka kirjutada, on teiste oma hõimlaste seas väga tark. Kui satud millegi seletamisega hoogu, siis alati leidub üks pahaks panev pilk, millele lisatakse sarkasmist pungil kiitus - oi küll sa oled tark! isegi minuga on nii juhtunud. kolmas omadussõna on osavus. Osavust tuleb vaadelda kindla tegevuse ja teistega kes tegevuses kaasa löövad. ei viitsigi mõelda mingit kindlat näidet. üks ikka tuli: näiteks guinnessi raamat on täis osavaid inimesi. kõik oleme osavad milleski, kasvõi osavusestuses. Kõik kolm omadussõna käivad me kõigi kohta, ka mina olen kõik. Ma olen ilus, tark ja osav. Minusuguseid inimesi on alati vaja üliõpilasesindusse.

OLGA IVANOVA

SOTSIAALTEADUSKOND

MIKS KANDIDEERIN?

Olen aktiivne inimene ning sooviks kaasa lüüa üliõpilasesinduse töös, et üliõpilaste õigused ja huvid oleksid rohkem kaitstud ja ka esindatud

SANDER ORHIDEJEV SOTSIAALTEADUSKOND MIKS KANDIDEERIN?

Õpin Sotsiaalteaduskonnas II kursusel avalikku haldust. Kandideerin kuna leian, et olen piisavalt pädev sotsiaalteaduskonna üliõpilaste huve esindama. Varem lõpetanud HaanjaRuusmäe põhikooli ning Tartu Hugo Treffneri Gümnaasiumi.

Olen kaks aastat osalenud Sotsiaalteaduskonna üliõpilasnõukogu töös. Hetkel veel ka avaliku halduse III kursuse vanem.

Esindusse tuleksin kuna enamasti

kõik ainult vinguvad aga keegi ei tee mitte midagi. Ehk see oleks siis võimalus midagi reaalselt ära teha. Isikuomadustest tooksin välja otsekohesuse, konkreetsuse, täpsuse, kohusetundlikkuse ning üldise hea vaimse vormi.

ORGANISATSIOONID

1.: Sotsiaalteaduskonna ÜN 2.: Eesti Kaitsevägi LOOSUNG

„Terve mõistus ja õiged otsused käivad käsikäes“

SANDRA MARJAMAA SOTSIAALTEADUSKOND MIKS KANDIDEERIN?

Olen pühendunud, kohusetundlik ja aktiivne tudeng. „Tudeng, kes soovis Savisaare kabinetti elama kolida“. Siinkohal lisaksin, et saadan valimisringkonna e-mailile vastava sisulise artikli, mis võimalik, et illustreerib antud motivatsiooni kirja.

Kandideerin Üliõpilasesinduse liikmeks, kuna olen sattunud sündmuste pöörisesse, mis puudutab ja huvitab mitmeid kaasõppureid ja asjasse puutuvaid inimesi, muidugi ka mind ennast. Elan veendumuses, et ei ole olemas lahendamatuid olukordi. Esineb väära suhtumist. Sellest tingituna ka tahe asjaga tegeleda. Kõrvutaksin

oma seisukohaga misside levinud nöökamise stampväljendit, mis ütleb järgmist: „Ma soovin, et maailmas ei oleks sõda, et Aafrikas ei oleks nälga, et igal orvul oleks ema ja isa... Ma soovin, et maailmas valitseks rahu ja harmoonia...“ Kõik need soovid on toredad ja inimlikud, kuid millised on lahendused?!

ORGANISATSIOONID

1.: ELO 2.: Eesti Külaliikumine Kodukant

LOOSUNG

Elu on elamist väärt, kui ta on elamisväärne! Sama lugu on ka õppimisega!

24 | MÄRTS 2010 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT

REIMO KURI SOTSIAALTEADUSKOND MIKS KANDIDEERIN?

Tere, Olen Reimo Kuri alates 2009 aastast õpin TTÜs Avaliku Halduse erialal. Samuti kuulun TTÜ meistriliiga võrkpalli meeskonda. Ning anna noortele trenne võrkpalliklubis VK Täht. Üliõpilasesindusse kandideerin kuna soovin senisest veelgi rohkem tegeleda tudengielu edendamisega ja sellega seonduvate probleemide lahendamisega.

Oman varsemat pikaajalist kogemust tudengiesindajana Tallinna Ülikoolist, kus olen kaks aastat kuulunud Riigiteaduste Instituudi üliõpilasnõukogusse, samuti olen kuulunud kahel aastal Tallinna Ülikooli üliõpilasvolikogusse.

Seal kuulusin ka poliitika- ja arenduskomisjoni. Olen olnud tegev ka mõningate kampaaniate juures nagu näiteks „ Ei õppemaksudele“.

Samuti olen hästi kursis Eesti

KRISTIINA IVANOVA

tudengite katuseorganisatsiooni EÜL-i tegemistega. Ning aastast 2009 Kuulun Tallinna noorte volikogu koosseisu, kus olen kultuurikomisjoni liige.

TTÜ üliõpilasesindusse kandideerimisest olen huvitatud kuna saaksin jätkata oma varasemat tegevust, võitlemaks tudengite engite eest vaid kõigi Eesti tudenigite eest. Kuna leian, et just tänased tudengid on Eesti riigi tulevik ning hariduse omandamine tuleb neile teha võimalikult lihtsalt ja soodsalt kättesaadavaks.

ORGANISATSIOONID

1.: TLÜ õliõpilaskond 2.: Akadeemiline malevkond 3.: Tallinna Noorte Volikogu 4.: Riigiteaduste ümaralud

LOOSUNG

Seistes üheskoos Tallinna Tehnikaülikooli eest suudame sellest teha veelgi parema ja tudengisõralikuma ülikooli kui ta seda on täna!

SOTSIAALTEADUSKOND

MIKS KANDIDEERIN?

Minu nimi on Kristina. Õpin sotsiaalteaduskonnas esimesel kursusel avalikku haldust. Mulle meeldib väga see, et Tallinna Tehnikaülikool pakub mitmesuguseid võimalusi enda arenemiseks ning olen kindel, et just tudengiesindus on neist üks! =) Mis puutub (isiklikult) minusse, siis saan öelda, et olen aktiivne ja seltsiv inimene, kes on alati harjunud millegagi tegelema! Minu kooliaastad olid sisutihedad erinevate sündmuste poolest: olümpiaadid, konkursid, viktoriinid, osalemine mitmesugustel eelnõudel. Ühel neist sõitsin nädalaks Rooma (kus käisin ka koolis) ning teisel Europarlamenti. Koolis õppides

hakkasin tegelema vaidlusega Karl Popperi formaadis ning jätkan sellega ka praegu. Lisaks olen noorte sotsiaaldemokraatide klubi liige.

Tahan kasutada sellist suurepärast võimalust ning astuda tudengiesindusse, sest oleks väga meeldiv tutvuda inimestega erinevatest teaduskondadest ning teha nendega koos midagi kasulikku teiste tudengite heaks!

Loodan, et mul avaneb selline võimalus! =) ORGANISATSIOONID

1.: TEN 2.: YFU 3.: ÜN

LOOSUNG

TTÜ ja kolledžite leivad ühte kappi!

LIIS VAKSMANN TALLINNA KOLLEDŽ MIKS KANDIDEERIN?

Õpin esimest aastat TTÜ Tallinna Kolledžis(olen samuti ka ÜNis) ning olen märganud, et millegipärast on kolledžid jäänud kõrvale TTÜ peamaja tudengite elust ning ettevõtmistest.

Selle tulemusena on meie koolis tudengite aktiivsus Üliõpilas Nõukoguga liitumise osas küllaltki

25 | MÄRTS 2010 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT

tagasihoidlik.(Samuti üritustes kaasalöömises). Selleks, et seda kuidagigi mõjutada ja paremaks muuta olengi otsustanud kandideerida. Olen seadnud oma sihiks lähendada suhteid kolledžite ja TTÜ peamaja vahel, et kolledžid ei tunneks end kõrvale jäätuna.

VIKTOR JUŠKIN TALLINNA KOLLEDŽ MIKS KANDIDEERIN?

Soovin kandideerida üliõpilasesinduse liikmeks, et aktiivselt osaleda oma ülikooli elus ning areneda selle käigus. Olen piisavalt aktiivne, uuele avatud ja ettevõtlik et anda oma panus üliõpilaste elu korraldamisel.

ORGANISATSIOONID

1.: Ole ettevõtlik 2.: Danske Bank A/S Eesti filiaal 3.: Surfi kluubi 4.: American culture conversation in California USA LOOSUNG

Kiirusta sellega, mida saad teha täna

ANDREI VOLÕNSKI

MIKS KANDIDEERIN?

Olen Andrei Volõnski, Tallinna Tehnikaülikooli Kolledži 1.kursuse tudeng. Õpin äritegevuse aluseid ja rahvusvahelist majandust, mis huvitas mind väga juba siis , kui põhikooli lõpetasin. Õppides Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasiumis osalesin aktiivselt ühiskondlikus töös ja klassivälises tegevuses, eriti huvitasid mind erinevad projektid alates keskkonnakaitseprojektidest lõpetades lõimumisprojektidega. Nii sai meie algatus kooli territooriumi haljastada ning korrastada Hansapanga rahalise toetuse ja Mustamäe Linnaosa Valitsuse toetuse, osalesin koos oma klassikaaslastega paljudes lõimumisprojektides, et tutvuda eesti rahva kultuuri ja ajalooga ja oma kodumaad paremini tundma

õppida. Eriti meeldejääv oli pikaajaline (3aastane) ühisprojekt Tallinna Tehnikagümnaasiumiga, mille käigus oli meil eesti kooli õpilastega väga palju ühiseid üritusi ja tõsist tööd. Osalesin ka projektides „Minu Riik”, „Olen eestimaalane”, „Õpime õppima eesti keeles” jpt.

Kuna mul pole ükskõik, mis toimub meie keskkonnaga , osalen ma alati korrastustöödes ja kampaaniades, mis teevad meie looduse ilusamaks ja puhtamaks. Selles tegevuses toetavad mind ka minu sõbrad ja tuttavad.

Kui rääkida koostööst ja lõimumisest , siis olen arvamusel, et noored peaksid rohkem omavahel suhtlema , siis kaovad igasugused valed arusaamad ja arvamused ning noorte tegevus ühiskonna heaks sujub paremini.

Arvan , et olen mitmekülgne inimene, sest peale majandust tunnen ma huvi

MARKO JÄRV ENERGEETIKATEADUSKOND ORGANISATSIOONID

1.: ÜE Sots. toimkond 2.: EYN ( aktivist) 3.: Must Vennaskond

TALLINNA KOLLEDŽ

muusika- ja meelelahutussfääri vastu, kõikide kooliürituste muusikalise ja tehnilise osaga tegelesin gümnaasiumi osas õppimise ajal mina. Eriti huvitab mind poliitiline tegevus, kuna tegeledes poliitikaga võin ma vaga palju asju paremaks muuta.

Olen siiras , avameelne, aktiivne, laia silmaringiga noormees. Olen hea sughtleja, mul on palju sõpru. Mul on suur kogemus ürituste korraldamise ja teistega koostöö osas.

Väärtustan oma elus paljusid asju, kuid alati esikohal mul on ausus, aktiivsus ja soov meie elu paremaks muuta. Hindan väga sõprust ja koostööd Eesti parema tuleviku nimel.

ORGANISATSIOONID

1.: Keskerakonna Noortekogu 2.: Kooliõppilastenõukogu

LOOSUNG

Vali paremat!

KRISTJAN KALDMÄE

KEEMIA JA MATERJALITEADUSKOND

ORGANISATSIOONID

1.: Punane Rist Tallinna selts 2.: IRL Noored

26 | MÄRTS 2010 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT

TANEL DRENKHAN ENERGEETIKATEADUSKOND MIKS KANDIDEERIN?

Olen energeetikateaduskonna kolmanda kursuse tudeng, minu erialaks on elektroenergeetika ja minu südamesooviks on alati olnud teha midagi ühiskonna heaks. Pärast 2,5 aastat õpinguid TTÜ-s leian, et sobivaks kohaks on üliõpilasesindus.

Keskhariduse omandasin Nõo Reaalgümnasiumis, enne TTÜsse astumist läbisin ajateenistuse Pioneerikompanii koosseisus. Õpingutega paralleelselt töötan Eesti Energia Võrguehitus AS-is projekteerimise valdkonnas. Vabal ajal tegelen sportliku vabavõitluse ja

kalastamisega,. Kuulun MTÜ Eesti Tuumajaama Noorteklubi ridadesse.

Loomult olen tasakaalukas ja kohusetundlik ning sallimatu ebaõigluse ja nõmeduse suhtes. Elus väärtustan ausust ja sõnapidamist.

Kuna ma pole poliitiliselt organiseerunud, võite olla kindlad, et ma ei hakka esindama ühegi partei seisukohti vaid töötan tudengite parema heaolu nimel.

Elus juhindun mõttest, et kui kuidagimoodi ei saa, siis kuidagi ikka saab.

LOOSUNG

Vali mind

VALENTIN BUT ENERGEETIKATEADUSKOND MIKS KANDIDEERIN?

Minu nimi on Valentin But ning ma olen avaldanud soovi kandideerida Tallinna Tehnika Ülikooli Üliõpilasesindusse.

Soovin tegelda probleemidega, mis on seotud vene üliõpilastega TTÜs. Olen märganud, et nemad on välja heidetud üliõpilaselust. Arvan, et nendes üliõpilaste on suur potentsiaal, kuidas muuta meie ülikool parimaks Eestis.

Tahan pühendada oma teadmisi ja aega, aga selleks ma pean olema Üliõpilasesinduse liige!

LOOSUNG

elagu Tipikad!

HARDI HANSSON KEEMIA JA MATERJALITEADUSKOND MIKS KANDIDEERIN?

Olen 21 aastane ning õpin keemiaja materjalitehnoloogia teaduskonnas esimesel kursusel.

Olles MTÜ Mudamadrused juhatuse esimees ja tegevliige, olen viinud läbi arvukalt projekte ja üritusi omavalitsusüksuste finantseeringute abil – eesmärgid on olnud alati noortekesksed ja suunatud eelkõige probleemsetele noortele, kellel on raskusi koolisüsteemi integreerumisega, seades nõnda ohtu nii oma väljavaated tulevases elus kui ka koolis püsimise.

Niisamuti ei saa alatähtsustada mu osalust Eesti Kaitseliidus, kus aktiivse liikmena olen ka ise initsiatiivselt alustanud ürituste korraldamisega – markantse näitena võib esile tuua Rapla Maleva riigikaitse laagrite organiseerimise ja vaneminstruktorina läbiviimise. Poliiikahuvilisena kandideerisin 2009. aastal KOV valimistel, jäädes endiselt lojaalseks noorte huvide esindamisele ja rajades

27 | MÄRTS 2010 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT

oma valimisplatvormi põhitõed just omaealiste hüveks.

Tallinna Tehnikaülikoolis olen astunud KÜN-i tegevusse, osaledes nii noorte infomessil Teeviit kui ka Intellektika korraldamisel kui ka edukal teostamisel.

Sihikindla ja novaatorliku kandidaadina usun, et sobin TTÜ Üliõpilasesinduse liikmeks. Olen alati motiveeritud kaasa lööma organisatsioonilisest tegevusest.

Soovin anda endast parima, kasutades kõiki oma oskusi ja kogemusi ning jäädes kindlaks tudengite prioriteetidele, kaitsmaks ja arendamaks üliõpilaskeskkonda nõnda, et kõigil oleks võimalus ja tahe osaleda üliõpilasüritustel.

ORGANISATSIOONID

1.: MTÜ Mudamadrused 2.: Kaitseliidu Rapla Malev 3.: TTÜ KÜN 4.: SDE

Märts 2010

8 E

22 23 24 T

K

N

25

R

26

L

27 28 P

9 E

1

T

2

K

3

N

4

R

5

L

6

P

7

Kell 17.00 TTÜ spordihoones Schenker liiga mäng võrkpallis, TTÜ - Lase-R/Riga (Läti)

10 E

8

T

9

kandideerimisavalduste tähtaeg Noored Kooli programmi 4.lendu

K

10

kandideerimistähtaeg Gothenburgi rahvusvahelisele nädalale (IW)

N

11

R

12

L

13

P

14

lõpeb registreerumine Inseneride moeshowle 2010

Praktiline õpitubatööintervjuu seminar (TTÜ Karjääriteenistus)

11 E

15

T

16

kell 10.00-15.00 Doonoripäev TTÜ aulas

K

17

N

18

R

19

L

20

21

kandideerimistähtaeg Viini rahvusvahelisele nädalale (IW)

kandideerimistähtaeg Uppsala rahvusvahelisele nädalale (IW)

kell 23.00 Klubis Fusioon ESN TUT IC kutsub tipikaid saama osa peost *International Fusion*

P

12 E

22 23 24 T

K

N

25

R

26

L

27 28 P

Karjääriseminar “Palgaläbirääkimised algajatele ja edasijõudnutele” (TTÜ Karjääriteenistus)

13 E

29 30 T

K

31

N

1

R

2

L

3

P

4

Rohkem infot ürituste kohta aadressil www.tipikas.ee