T TÜ TU DENG IA JAKIRI . A P R I L L 2015 . TUT STUDENT MAGAZINE
lk 6 Crisely Apri TTÜ sillaehitajad lähevad Türki kõrgete ootustega! lk 10-11 Juhan Valge Digievolutsiooni võimalused koolihariduses lk 20-21 Silvester Jürjo NRC ESTONIA esitleb: TTÜ Treeningpäev 2015 lk 25 Kristiina Štõkova POSÕ – lihtsuse ja ehedusega eurovisiooni võiduni
Sihtasutus Tallinna Tehnikaülikooli Arengufond kuulutab välja 2014/2015. õppeaasta
kevadiste stipendiumide
konkursi
koostöös: Kärt Kase, Tiina Mõis, prof Mare Teichmann, prof Erkki Truve Estonian Ecumenical Relief Organisation
täname kõiki koostööpartnereid!
Info ja kandideerimine: www.ttu.ee/arengufond
PEATOIMETAJA VEERG Armas Tipikas! Järjekorne naljakuu on uksele koputanud, aga naljatamisest on asjad õige kaugel – semestri lõpuni on jäänud 2 kuud. Kaheksa nädalat aktiivset õppetööd on jäänud seni, kuni saad õpikud mõneks ajaks kapi nurka hoiule panna. Sina, kes lõpetad sel aastal, kasuta neid kevadnädalaid targasti omandamaks viimaseid väärtuslikke teadmisi ning oskusi, mida TTÜ õppejõud ja kollektiiv meile pakkuda suudavad. Kindlasti ei motiveeri meid kedagi enam pingutama soe, päikeseline ilm, mis hoopiski õue jalutuskäigule kutsub. Kui nii ongi, siis võta see hetk iseendale ning tee üks pikem jalutusring värskendamaks oma meeli ja mõttetööd. Suur töötahe on hea, kuid ei tasu unustada asju, inimesi ja tegevusi, mis meil igapäevaselt naeratuse näole toovad. Käesolevast tudengiajakirjast leiadki infot sportimisvõimaluste kohta, mida TTÜ campuse ümbrus meile pakub – kevad on ideaalne aeg, et Nõmme metsas sõbraga värskenduseks üks kergem jooksuring teha. Koolikesksematel teemadel toob Üliõpilasesindus välja ootused, mida nad uuele rektorile seadnud on. Lisaks leiad intervjuu tänavuse Tudengieurovisiooni võitjaga, saad silma peale panna tublimatele startijatele ja uurida, mida meie ehitustudengid kaugel Türgis ette võtavad. Rohkelt sära ja meelekindlust siia päikeselisse kevadesse!
Kristiina Štõkova
PEATOIMETAJA: KRISTIINA ŠTÕKOVA KÜLJENDAJA: ANNEMARI SEPP KEELETOIMETAJA: EVELIN VIILMANN TÕLKIJA: SIRET LAASNER FOTOGRAAF: STEN-ANDER OJAKALLAS (TTÜ FOTOKLUBI) PEAKAANE FOTO: STEN-ANDER OJAKALLAS TOIMETUS: ALEKSANDER VASSILJEV, TAAVI SIMSON, MARTIN MALM, CRISELY APRI, KONSTANTIN JEFIMOV, INGRID LUIDE, LIISI ROHTUNG TRÜKK: OÜ KOOPIA NIINI & RAUAM VÄLJAANDJA: TTÜ ÜLIÕPILASESINDUS AADRESS: EHITAJATE TEE 5, TALLINN KIRJUTA: STUDIOOSUS@TIPIKAS.EE HELISTA: 630 3621 HTTP://WWW.TTU.EE/STUDIOOSUS @STUDIOOSUS 2015 | KÕIK ÕIGUSED KAITSTUD
APRILL 2015 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 3
6
10-11
13
Sisukord
3 POSÕ – lihtsuse ja ehedusega eurovisiooni võiduni - 6 Trammi ristsetest ja trammiliiklusest Tallinnas - 7 TTÜ Teklitseremoonia 2015 - 8 Üliõpilaste ootused TTÜ tulevasele rektorile ja tema meeskonnale - 9 TTÜ sillaehitajad lähevad Türki kõrgete ootustega! - 10-11 Tunne oma tulevikku keemik - 12 Praktika ja õpingud päikeselises Portos - 13 Kahepäevane avastusretk ehitusinseneride valgusküllasesse maailma - 16-17 Peatoimetaja veerg -
4 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . APRILL 2015
19
20-21
25
18 - TTÜ StartUp Smart Load Solutions Silicon Valley`s: „Idee üksi ei maksa midagi“ 19 - Yuri’s Night 20-21 - Digievolutsiooni võimalused koolihariduses 22 - Tallinna Smaragd 23 - Fashion – an instant language 24 - Sportimisvõimalused TTÜ linnakus ja selle läheduses 25 - NRC ESTONIA esitleb: TTÜ TREENINGPÄEV 2015 26 - Halva Huumori Instituut 27 - Sudoku APRILL 2015 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 5
OO N
S PER
POSÕ
– LIHTSUSE JA EHEDUSEGA EUROVISIOONI VÕIDUNI Crisely Apri Reporter TTÜ Üliõpilasesindus crisely.apri@tipikas.ee
Oleme varasemalt ikka rääkinud, et mina, Otto-Georg, olen meie ansambli helimees, Ariel (klaver) on meie muusikateoreetik, Kristjan (kitarr ja basstrumm) kirjutab meloodiaid ja sõnu ritta, Hendrik (basskitarr) on meie punkar, Kairo (akordion) on... Kairo ja Oskar (tamburiin) on kutt, kes on meie suurim uhkus. Elualad on täiesti seinast seina ning koolid on meid paisanud laiali nii Tallinnasse, Tartusse, Viljandisse kui ka Pärnusse. Milline on teie muusikastiil? Eks me kõik ole elu jooksul erinevate kollektiividega igasuguseid stiile katsetanud, aga selline folk’n’roll on siiani kõigile hästi klappinud. See on stiil, kus kõik saavad ennast vabalt tunda nii laval kui prooviruumis. Kõige vahvam on see, et ka publikule meeldib see lihtsus, ehedus ja teatud mõttes maalähedus.
20. märtsil toimus TTÜ-s traditsiooniline heategevuslik Tudengite eurovisioon, mis annab kõige andekamatele üliõpilastest muusikutele erakordse eneseteostusvõimaluse. Võitjaks osutus sel korral folk’n’rolli bänd POSÕ, kes saab esindada Eestit Aserbaidžaanis toimuval rahvusvahelisel tudengibändide konkursil Univision 2015. Saamaks selgust, millised need ühed tõeliselt andekad noored muusikud siis õigupoolest on, otsustasin uurida POSÕ lauljalt ja mandoliinimängijalt Otto-Georg Kirsilt veidi lähemalt nii POSÕ, bänditegemise murede ja rõõmude kui ka eurovisioonimuljete kohta. Kuidas POSÕ sündis? POSÕ nägi ilmavalgust peaaegu kaks aastat tagasi Viljandi pärimusmuusika festivalil, kus punt ühtmoodi muusikat armastavaid noori kokku said ja ühiselt folk’n’rollima hakkasid. Tutvusta natuke teisi liikmeid. Millega lisaks muusikale veel tegelete? 6 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . APRILL 2015
Kui lihtne on noortel üldse oma bändi luua ja sellega ka püsima jääda? Bändi luua on üldiselt lihtne - selleks ei ole vaja muud kui instrumenti ja ühiste soovidega inimesi. Palju keerulisem on see püsima jäämise osa. Kõigil on erinevad elud ja nägemus ning neid ühildada on paras kunst. Mida rohkem tuleb juurde vanust, seda vähem jääb aega ja pikemaks muutuvad vahemaad. Aga kui ollakse isiklikul tasandil sõbrad ja jagatakse ühist vaatenurka muusikale, siis pole miski võimatu! Milline on POSÕ senine suurim saavutus? Kõige suurem saavutus on see, et meie ridades on endiselt maailma parim tamburiinimees Oskar. Teised bändid on üritanud, aga ei suuda teda ära osta. Oma poiss! Miks otsustasite osaleda Tudengite eurovisioonil? POSÕ on hetkel oma arengus faasis, kus püüame võimalikult paljudele inimestele oma muusikat tutvustada. Seega oleme lisaks tavapärastele kontsertidele silma peal hoidmas ka kõiksugustel konkurssidel ja võistlustel.
Varasemalt on meil sellistel üritustel hästi läinud ja näe - läks seegi kord! Kuidas hindate oma konkurente Tudengite eurovsioonil? Uskumatult kõva tase! Enne võistluspäeva polnud me enamikku kollektiive kunagi elus kuulnud, aga nad jätsid suurepärase mulje. Ilma naljata, sama hästi oleks võinud POSÕ olla ka viimane või neljas, kui tegemist oleks olnud vaid kvaliteeti hindava võistlusega. Meie trumbiks on erilisus, POSÕ suudab üldisest massist eristuda ja see meile neid hääli ilmselt ka tõi. Kui nüüd „päris” Eurovisioonist rääkida, siis kuidas Stigi ja Elina lugu meeldib? Stig ja Elina ajavad oma asja ja on väga võimsad selles, mida teevad. Loodame, et järgmisel aastal saame Eurovisiooni Eestis maha pidada! Millised on plaanid tulevikuks? Järgmisel aastal Eesti Laulule? Ära iial ütle iial! Kui uus muusika satub õigele ajahetkele, siis pole miski võimatu. Senikaua aga jätkame oma asja, selle õige POSÕ-värgi ajamist!
Tudeng
TRAMMI RISTSETEST JA TRAMMILIIKLUSEST TALLINNAS Taavi Simson Reporter TTÜ Üliõpilasesindus taavi.simson@tipikas.ee www.taavisimson.blogspot.com
Et kõik ausalt ära rääkida, pean ma alustama sellest, et möödunud aasta 18. detsembril kuulutas Tallinna Linnatranspordi AS välja konkursi leidmaks nimed uutele Tallinna trammidele. Esimene tramm oli selleks hetkeks juba oma nime saanud - nagu me kõik teame, oli selleks nimeks Moonika. Kuna ma olen üsna uudishimulik, aga ka võistluslik noor inimene, mõtlesin, et võiks isegi sellest konkursist osa võtta. Omalt poolt pakutud nimed, kusjuures kehtis see vast ka teiste konkursil osalejate kohta, said inspiratsiooni esimesest nimest, kuigi ma ise vähemasti üritasin enda pakutud nimedesse ka veidike kultuuri ja ajalugu sisse põimida. Kuna saatsin oma nimepakkumised konkursile üsna varakult, jõudsin juba peagi unustada, et ma seal konkursil osalesin, suutsin unustada ka pakutud nimed. Sellest tingituna sai konkursi tulemuste avaldamisel ise sõprade ja tuttavate seltskonnas pakutud nimede teemal kildu rebitud. Seda enam oli mul „awkward moment“, kui veebruari keskel meili sain, et olen kutsutud Tallinna Trammipargi tänuüritusele, kuna ma olevat osutunud ühe trammi vaderiks. Vaadates konkursi tulemused ja enda saadetud nimed veelkord üle, selgus tõepoolest, et üks nimi klapib – Koidula.
Uued trammid on iseenesest väga kenad, kuid on mõningaid nüansse, mis kummastust tekitavad. Põhiline asi on istmete laius. Uued trammid on põhimõtteliselt sama laiad kui vanad, aga kui vanades on kolm istet reas, siis uutes neli. Sellest tingituna läheb isegi minul, kes ma olen üsna õbluke, õla- ja puusaruumiga üsna kitsaks. Rääkimata istemetevahelise läbikäigu laiusest. Samuti on huvitav detail 6 infoekraani salongis - maitse asi muidugi, kuid minu meelest on seda natukene palju. Uued trammid, kui nad kõik kohale jõuavad, hakkavad esialgu liikuma kolmandal liinil. Seda järgmistel põhjustel: • Majaka tänava tõus ja Majaka tänaval olev trammitee on sügiseni remondis, mistõttu trammid nr 2 ja nr 4 ei liigu. • Kopli suunal ei saa uued trammid liikuda seetõttu, et kui vanade trammide Tatra KT4 tühimass on 20 t, siis uutel trammidel on see näitaja 48 t, mistõttu uued trammid vajutaks Kopli-suunalise trammitee lihtsalt kaheksasse. Nimelt on Kopli-suunaline trammitee siiamaani puitliipritel ja pole pandud betoonalusele, mistõttu ei kannataks see lihtsalt uute trammide raskust välja. Lähemate aastate jooksul paraku
Kopli-suunalise trammitee renoveerimist ette nähtud pole, mistõttu Kopli inimesed uut trammi ei näe. Kui avatakse taas ka 2. ja 4. trammiliin, on oluline silmas pidada seda, et uued trammid hakkavad liikuma ainult kuni Peterburi tee alguseni (ja sealt hiljem lennujaamani). Seda seetõttu, et vana trammitee renoveerimist, mis läheb praegu Peterburi tee algusest Jüriöö pargini, ei ole ette nähtud. Tulevikuplaanidesse on see küll võetud, kuid lähiaastatel, sarnaselt Kopliga, seda näha ei saa. Igapäevastele trammikasutajatele olgu aga varakult hoiatuseks öeldud, et suvel, juulikuus, ei liigu ükski Tallinna tramm. Seda seetõttu, et remonti lähevad Viru ringil olevad pöörangud. Viimase huvitava faktina olgu aga mainitud, et kapitaalsele renoveerimisele võivad minna ka praegused Tatra KT4 trammid, kui ei leita vahendeid täiesti uute trammide ostuks. Kapitaalremont pikendab trammide eluiga ca 15 aastat, mis tähendab, et erinevate asjaolude kokkulangemisel võime ka veel aastal 2030 nautida Tallinna liikluses (mõnusat) nõukanostalgiat.
Mis siis ikka, tuli trammiparki minna. Tänuüritus ise oli tegelikult väga lihtne. Kohale olid kutsutud lisaks minule ka teiste trammide vaderid. Korraldajate poolelt olid kohal Enno Tamm (TLT juhatuse esimees) ja Taavi Aas. Vaderitele anti sooja käepigistuse saatel üle TLT logodega termokruus. Neile, kelle pakutud nimedest leidis kasutust mitu, said ka TLT kalendri. Seejärel oli võimalik ka uues trammis sees istuda. APRILL 2015 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 7
te gutseb
lik ool
Meie
ü
TTÜ TEKLITSEREMOONIA 2015 Raili Mõisama Teklitseremoonia projektijuht TTÜ Üliõpilasesindus raili.moisama@tipikas.ee Aastaid on TTÜ Üliõpilasesindus ja rektor professor Andres Keevallik tunnustanud parimaid esmakursuslasi,
kelle keskmine hinne on juba esimesel õppesemestril muljeltavaldavalt kõrge. Igast teaduskonnast kümme ning kolledžitest viis parimat esmakursuslast saab tubli õppeedukuse eest tänutäheks rektori poolt allkirjastatud embleemiga tekli. Tekli hall värv sümboliseerib meie
üliõpilaskonna teraselist sitkust ja visadust teadmiste omandamisel. Valge on rahu, progressi ja kõrge moraali sümboliks ning kirsipunane väljendab elurõõmu, tegevusjanu ja hõõgumist. Sel korral oli parimatele tekleid kätte andmas õppeprorektor professor Jakob Kübarsepp ning Üliõpilaskonna juhatuse esimees Enn Karin.
Parimad alustajad teaduskondade kaupa:
1. Ehitusteaduskond Martin Talvik Darja Puntsul Priidik Vilumaa Reimo Piir Brit Vaga Erik Trummal Kristin Parve Carola Mossov Katrin Vilberg Karoliine Kallaste
7. Majandusteaduskond Hanna-Mai Mändmaa Ling Sarah Chen Helena Nurkse Nino Gabunia Marten Raudsepp Anja Linnea Lappi Mariia Soldatova Jelisaveta Agejeva Cätlyn Tamm Merili Muru
2. Mehaanikateaduskond
8. Keemia- ja materjalitehnoloogia
3. Sotsiaalteaduskond
9. Tallinna Kolledź
Artur Loorpuu Kristian Kajak Mikk Vachtmeister Kristjan Kuningas Liisu Miller Karolin Madsen
Britta Kase Tommi Roope Niklas Keränen Aleksi Oskar Johannes Kajander Anna Katariina Koskela J'Moul Akeem Francis
Henri Sink Kermen Makarova Kaarel Repän Hans Koppel Sander Randaru
Katrin Lillemäe Karet Kõverjalg Anna-Kaisa Katariina Mäenpää Siiri Pajulaid Daisy Koorits
4. Infotehnoloogiateaduskond Rasmus Iila Martin Perman Varvara Doilova Rickard Kruusberg Kevin Kaar
Hendrik Laas Brenda Uga Herman Õunapuu Sander Puntso Annika Kluge
5. Energeetikateaduskond Tanel Pihlak Maxim Lubenets Kristel Veersalu Heigo Pikkor Dmitri Kurasjov
Alari Erik Tork Roman Fjodorov Tenno Lauri Saamuel Rõigas Lauri Pöör
6. Matemaatika-loodusteaduskond Mariann Vendelin Grete Kask Saari Sildos Kristi-Liis Volkov Anastassia Baškir
Reelika Sultson Nele Konrad Meelis Kippasto Egle Rinaldo Karin Kabral
teaduskond Nikita Filatov Katariina Peksar Jekaterina Tšerneštšuk Dmitri Nikitin Daniil Gornov Ingrid Luide Kert Randla Marianne Äkke Marek Kõbu Zoja Krasina
Iris Leit Johanna-Anette Grünberg Gerttu Jõeleht
Johanna Suurhans Karina Jetskalo
10. Virumaa Kolledź Rain Tomingas Anastassia Taar Diana Rubtsova Ksenia Koroljova Anton Makarjev 11. Tartu Kolledź Risto Holm Kaidi Hanni Erki Vellama Ly Randoja Indrek Kadak Toomas Pilt 12. Kuressaare kolledź Helmi Lember Kaija Niidla Pille Valdmets
Andro Armuand Kristjan Tiitma
13. Mereakadeemia Ken Ojakäär Anastasia Djurdeva Jekaterina Kemova Jana Potapkina Marii Metsmaa
Palju õnne kõigile teklisaajatele! 8 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . APRILL 2015
g
Tuden
ÜLIÕPILASTE OOTUSED TTÜ TULEVASELE REKTORILE JA TEMA MEESKONNALE Õppeaasta 2014/2015 on praeguse TTÜ rektori Andres Keevalliku valitsusaja viimane ning kätte on jõudnud aeg, kus algavad uue rektori valimised. TTÜ rektori kandidaatide avalik väitlus toimub teisipäeval, 14. aprillil algusega kell 14.00 TTÜ aulas. Maikuu esimesel nädalal toimub ka
tudengitele suunatud debatt, kus on võimalus üliõpilastel tulla kuulama ja omapoolseid küsimusi esitama kõigile kandidaatidele. Rektori ametikohale kandideerivad Jaak Aaviksoo, Jakob Kübarsepp, Andrus Salupere ja Mart Ustav.
TTÜ Üliõpilasesindus on sõnastanud ootused tulevasele rektorile ja tema meeskonnale, mis ei piirdu ainult üliõpilaseluga, vaid hõlmavad TTÜ juhtimist laiemalt. Toodi välja ootused viies erinevas valdkonnas, milleks on ülikooli juhtimine, õppetegevus, teadustegevus ja üliõpilaselu ning ülikooli roll ühiskonnas. Oma ootustes viieks järgnevaks aastaks peetakse olulisimaks üliõpilaste ja ülikooli kollektiivi arengut, kus ülikoolilt oodatakse veelgi suuremat initsiatiivi mõttevahetuses üliõpilastega ja üliõpilaste mitmekülgsemat kaasamist ülikooli otsustusprotsessidesse nii üleülikoolilisel kui ka teaduskondade tasandil. Ootuste koostamisse olid kaasatud Üliõpilasesinduse liikmed ja Üliõpilasesinduse personal, Üliõpilasnõukogude ja tudengiorganisatsioonide liikmed, vilistlased ning TTÜ tudengid. I Ülikooli juhtimine 1. Rektor on apoliitiline ja kindlakäeline juht, kellel on tugev visioon ülikoolist ja selle rollist Eesti ühiskonnas ning kes on valmis viima ülikoolis ellu muutuseid. 2. Rektori ja ülikooli jaoks on prioriteediks akadeemilise kvaliteedi tõstmine nendes valdkondades, mis pakuvad enim lisandväärtust Eesti ühiskonnale ja majandusele. 3. …. … loe edasi:
1920
Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilasesindus Student Union of Tallinn University of Technology
http://bit.ly/ootusedrektorile
Foto: Sten-Ander Ojakallas
APRILL 2015 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 9
te gutseb
eg uts eb
Tudeng
t
TTÜ SILLAEHITAJAD LÄHEVAD TÜRKI KÕRGETE OOTUSTEGA! Juhan Valge Püstolreporter TTÜ ehitusteaduskonna tudeng juhanvalge@gmail.com 15.-17. aprillil toimub Istanbulis 10. tudengitele mõeldud terassildade ehitamise võistlus DECO (Design & Construct). Seekordne võistlus on eriline selle poolest, et esimest korda on võistlustules Eesti meeskond. TTÜ-d sõidab Türki esindama võistkond Steel Skeleton koosseisus Kaarel Siim, Madis Järvpõld, Martin Pärnak ja kapten Robert Oppar. Kust tuli mõte DECO-l osaleda ja kuidas teie meeskond kokku sai? Kaarel: Olin Horvaatias praktikal ja külastasime sloveenist sõbraga ühte projekteerimisbürood. Seal hakkas üks noor projekteerija, kes oli eelmisel aastal DECO-l osalenud ja ka võitnud, juhuslikult sellest võistlusest rääkima ning pilte näitama. See tundus kohe huvitav mõte ja kui ma Madisele sellest esimest korda 2013. aasta novembris rääkisin, siis oli ta ka kohe väga erutunud. Siis vajus asi mõneks ajaks ära ja kuskil aprillis-mais hakkasime ülejäänud liikmeid otsima. Kõigepealt valisime välja Robi ja Rebase (Silver Rebane, TTÜ pabersilla võistluse võitja – J.V.), aga Rebane langes ära ja siis tuli Pärnak asemele. Kuidas võistkond endale nime sai? Robert: Esialgu püüdsime ise nime välja mõelda, aga kuna konsensusele me ei jõudnud, siis otsustasime oma Facebook`i sõprade hulgas välja kuulutada nimekonkursi. Sealt tuli palju huvitavaid pakkumisi ja lõppkokkuvõttes jõudsime üksmeelele Steel Skeletoni osas. Millal algas tõsisem ettevalmistus võistluseks ja milline on võistkonnasisene tööjaotus? Kaarel: Kaootiline! (naeravad) Robert: Esimesed ettevalmistused hakkasid peale oktoobris, kui eelmise aasta võistluse kalendri põhjal sai paika pandud esialgne kondikava ja mõtlesime, kuidas projekti finantseerida. Kuna Türgi ülikooli kinnitus, et võistlus üldse toimub, tuli alles novembris, siis selle hetkeni projekteerimistööd ei 10 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . APRILL 2015
toimunud, toimus vaid ajude ragistamine administratiivsetel teemadel. Tööjaotusest nii palju, et konstruktsiooniline pool jäi minu ja Kaarli peale. Madis on tegelenud finantsküsimustega ja Martin kodulehe ja võistkonna logo disainiga. Kaarel: Muidugi leidis Martin meile ka firma, kes meile silla detailid valmis teeb. Kuidas kulges sponsorite leidmine ja kui suur on teie võistkonna eelarve? Robert: Esialgu lõime kokku, et meil kulub umbes 3500 € ja siis…
rammi abil, ja kindlasti oli sellest palju kasu. Üldiselt toimus projekteerimine suuresti katse- ja eksitusmeetodil. Mingisugused teoreetilised teadmised sellest, milline see sillakonstruktsioon olema peaks, on meil kõigil olemas. Madis: Abi käisime kohe otsimas Eesti sillakorüfeede, Siim ja Juhan Idnurme käest. Ütleme nii, et nad olid ikka vaimustuses - viskasid peaaegu hundirattaid. Kaarel: Neile näitasime siis oma projekti arenguid ja nad kommenteerisid, mida võiks muuta ja mis hea on. Ka Hendrik Naar oli kindlasti suureks
40x1.5 toru 19x1 toru
Steel Skeletoni sild Madis: …hakkasime projekteerimis-, ehitus- ja ka metalliettevõtteid pommitama. Kaarel: Kuu ajaga olid põhimõtteliselt kõik sponsorid olemas (loeb täpselt ette, mis ettevõte mis kuupäeval sponsoreerima nõustus). Robert: Ettevõtteid, kellele me taotluse või nö abipalve saatsime, oli laias laastus 3-4 korda rohkem, kui neid, kes meid lõpuks toetasid. Kui palju läheb sellise silla projekteerimine kokku teie ülikoolist saadud teadmistega ja kas/kust olete ammutanud lisatarkust? Martin: Enne selle projektiga tegelema hakkamist ei olnud ma koolis ühtegi konkreetset silla-ainet veel läbinud. See käib ka Madise ja Kaarli kohta. Selles mõttes on see hea võimalus koolist saadavaid teoreetilisi teadmisi kohe praktikasse rakendada. Robert: Minul oli olnud üks aine, kus ma olin kokku puutunud silla konstruktsiooni arvutamisega prog-
abiks. Tema modelleeris meie silda natuke peenemalt kui meie Robiga ja andis oma kogemuste pealt head nõu. Võistlusel on kaks osa. Tugevusnõuete täitmisega ei tohiks ilmselt probleeme tekkida, aga kui palju olete rõhku pannud esteetilise välimuse saavutamisele? Kaarel: Alguses me mõtlesime küll, et võib-olla on siin ka arhitektidel võistlusele asja, aga reaalsus on see, et silla disain tuleb nii, nagu tuleb, kuna kõigepealt peab ta täitma konstruktiivseid nõudeid ja arhitektuurile väga palju ruumi ei jää, ainult värvi valik võib-olla. Madis: Värvikombinatsiooniks valisime klassikalise TTÜ halli ja kirsipunase. See peaks olema piisavalt mõjuv põhjus, et esteetika pool kinni panna. Lisaks silla disainimisele olete tegelenud ka enda promomisega: teil on nii Facebook`i fännilehekülg kui ka ametlik veebileht. Milleks kõik see?
g
Tuden Kaarel: Kui nüüd asjalikku juttu ka rääkida, siis ootused on ikka küllaltki kõrged. Mudelid väidavad, et deformatsioonid jäävad lubatud piiridesse, mis tähendab, et selle eest ei tohiks trahvipunkte saada. Lisaks on meie sild suure tõenäosusega kergem kui ükski teine, mis eelnevatel võistlustel on olnud. Seega võiks mõlemas kategoorias väga hästi minna.
Steel Skeletoni meeskond Madis: Kuna sponsorid on meid väga palju aidanud, siis nende ära mainimiseks on Facebook ja koduleht väga vajalikud asjad. Kuna me ikka mõtleme, et ka järgnevatel aastatel võiksid TTÜ üliõpilased DECO-le minna, siis ehk aitab sotsiaalmeedia ka neid huvilisi leida. Kaarel: Üks päris suur põhjus, miks me seda kodulehekülge tegime, on ka see, et mu sloveenist sõbra võistkonnal
oli ka kodukas ja me ei saa ju kuidagi neile alla jääda. Madis: Olgem ausad - me oleme siiski edevad inimesed. Milliste eesmärkidega Istanbuli sõidate? Madis: No tahaks esimese päevituse peale saada (naeravad). Robert: Selle aasta päikese-süütus ootab kaotamist.
Kuidas kavatsete kasutada potentsiaalset auhinnaraha? Robert: Eks see potentsiaalne auhinnaraha ole lihtsalt väike preemia selle pingutuse eest, mis me siin viimase poole aasta jooksul teinud oleme. Kindlat sihtotstarvet pole sellele välja mõelnud. Milliseid õpetussõnu jagate tudengeile, kes kavatsevad tuleval aastal DECOst osa võtta? Robert: Kõige esimene asi on mõelda, kuidas see eelarve kokku saada. Kindlasti peab olema ka valmisolek sellesse projekti oma aega panustada. Samuti tuleb kasuks erinevate programmide oskus. Kaarel: Soovitaks lugeda ka meie kodulehte… Madis: …ja kui midagi ei oska, siis ärge häbenege targematelt nõu küsida. Aitäh ja edu võistlusel!
Steel Skeletoni toetavad:
MIS ON DECO? DECO ehk Design&Construct on ehituse eriala üliõpilastele mõeldud rahvusvaheline terassilla ehitamise võistlus. Esimest korda toimus võistlus Istanbuli tehnikaülikooli korraldusel 2002. aastal ühekordse ettevõtmisena. 2007. aastast taaselustas võistluse Istanbuli Boğaziçi ülikool. Sellest ajast on DECO toimunud igal aastal ning jõudnud juubelit tähistava kümnenda võistluseni. Sildadele esitatavad nõuded teatab korraldusmeeskond ca 6 kuud enne võistlust. Sildu hinnatakse järgmiste kriteeriumide põhjal – unikaalsus ja esteetiline välimus, kokkupaneku aeg, siirdeefektiivsus ja silla kaal.
Sildu koormatakse vertikaalselt 1250 kg suuruse jõuga (imiteerimaks omakaalu- ja liikluskoormusi) ja horisontaalselt risti silla teljega 25 kg suuruse jõuga (imiteerimaks tuulekoormust). Selleaastase võistluse reglement näeb ette, et silla maksimaalne kõrgus on 2 m ning sildeava 6 m. Sillatekk peab ulatuma maast vähemalt 0,9 m kõrgusele. Sel aastal asub 3000 € suurust peaauhinda jahtima 17 võistkonda 8st riigist. 9 Türgi võistkonna kõrval asuvad sildu püstitama poolakad, horvaadid, iraanlased, portugallased, itaallased, rumeenlased ning meie oma Steel Skeleton. APRILL 2015 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 11
te gutseb
eg uts eb
Tudeng
t
TUNNE OMA TULEVIKKU KEEMIK Laura Freivald Keemia- ja materjalitehnoloogia üliõpilasnõukogu liige laura.freivald@tipikas.ee
8. - 10. aprillini toimub taas projekt, mille eesmärk on suunata keemikuid oma erialavalikute väljunditele pilku heitma – „Tunne oma tulevikku, keemik!“. Muidugi on oodatud ka teised huvilised, kel on huvi keemia ja ettevõtete vastu. Kolmapäeval, 8. aprillil toimuvad seminarid Tallinna Tehnikaülikoolis ja juba 10. aprillil on väljasõit, aga rohkem teavet leiad juba ürituse infost ja TTÜ keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskonna üliõpilaskonna FB-lehelt. Kahe tudengi muljed/kogemused: Olles alles esimese kursuse tudeng, olen projektist “Tunne oma tulevikku, keemik!“ osa võtta saanud ainult ühel korral, kuid olen selle kogemuse üle väga õnnelik. Ülikooliõpinguid alustades on raske ette näha, millised on võimalused oma õpitud teadmisi tööturul kasutada. Õnneks on olemas üritused nagu TOTK, mis on heaks vahelduseks tavapärasele koolitööle ja 12 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . APRILL 2015
annavad aimu, milline tulevik meid keemikutena ees võib oodata. Oma esimesele TOTK-le sain panuse anda ka korraldusliku poole osas. Nägin, et sellise ürituse korraldamine ei ole üldse lihtne. Vaatamata mõnedele tagasilöökidele, saime aga siiski hakkama ja kohale tuli palju huvilisi. Oli hea töötada koos rühma aktiivsete tudengitega, kes on valmis pingutama, et korraldada põnev üritus nii teistele tudengitele kui muidugi ka endale. Kuigi TOTK on eelkõige suunatud keemiateaduskonna tudengitele, olen üsna kindel, et igaüks võib sealt endale mõne põneva seminari või väljasõidu leida. Katariina Peksar Projektist „Tunne oma tulevikku, keemik“ rääkis mulle kursaõde paar päeva enne selle toimumist. Tookord, kaks aastat tagasi, toimus see kahel päeval. Esimesel leidsid aset seminarid ja teisel väljasõit ettevõtetesse. Erialastel seminaridel oli midagi huvitavat ja harivat igale keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskonna tudengile. Meeleolu oli hea ja entusiastlik. Kuna olin siis esimese aasta tudeng, oli lisaks huvitavatele ettekande teemadele ka kogunenud kuulajaskond mitmekülgne: vanemad
tudengid, üliõpilasnõukogu liikmed, esmakursuslased. Teisel päeval toimus väljasõit ettevõtetesse. Külastasime eri firmasid: Orto, Tallinna Vesi, Iru elektrijaam ja Saku õlletehas. Samal semestril ühinesin ka KÜNiga (keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskonna üliõpilasnõukogu). Ülikooliõpingute kolmandal semestril olin koos kursaõe Anna Mariega TOTK-i projektijuht. Minu arvates on selle projekti parim osa võimalus kuulata erialaseid seminare ja muidugi ka erialaste ettevõtete külastamine. Neid ju niisama õpinguid alustav tudeng igapäevaselt ei külasta. Boonusena saab veel tuttavamaks teiste oma teaduskonna tudengitega. Anastassia Bljahhina
g
Tuden
PRAKTIKA JA ÕPINGUD PÄIKESELISES PORTOS Marili Viitak TTÜ magistriõppe tudeng Maa-teadused, spetsialiseerumisega okeanograafia ja meteoroloogiale
Seistes 2014. aasta kevadel silmitsi ülikooli lõpetamisega, tekkis mul tunne, et midagi on ülikooli ajal siiski kogemata jäänud - nimelt välismaal õppimine. Mõeldud-tehtud, pöördusin TTÜ rahvusvaheliste suhete osakonda ning sealt saadud info ja soovituste põhjal otsustasin kandideerida vahetusüliõpilaseks Erasmuse programmi raames. Välisõpingute sihtriigiks valisin Portugali ning pärast paberite korda ajamist asusingi õppima kooli nimega School of Engineering, Polytechnic of Porto uurimisüksusesse Autonomous Systems Laboratory (LSA). Porto on suuruselt teine linn Portugalis ja asub ookeani ääres jõe kaldal. Linnas on säilinud vana arhitektuur ning õhkub sajanditetagust hõngu, pakkudes avastamisrõõmu pikaks ajaks. Linnale on omased armsad, väiksed ja kitsad tänavad, mis tekitavad muinasjutulise tunde. Kevadsemester Portugalis tõi minu ellu palju uusi tuuli. Kui hakkas lähenema aeg tagasi Eestisse tulla, otsustasin, et sooviksin oma välismaal viibimise aega veelgi pikendada. Olles
saanud välismaal õppimise kogemuse, hakkasin otsima praktika kohta, et saada ka töötamise kogemust. Teadsin, et praktikat välismaal toetab ka Erasmuse programm, mille raames mul on võimalik saada ka stipendiumi. Praktikakoha otsimist alustasin Internetist, kust leidsin palju informatsiooni minu erialaga seotud firmade kohta. Uurisin ka kohalikelt, millised on kombed ja viisid töö või praktika otsimisel ning rääkisin sõpradele ja tuttavatele oma kavatsustest leida praktika. Just rääkimine paljude inimestega oligi see, mis mind sihile viis! Vahetusõpingute käigus olin seotud uurimislaboriga LSA ning sooritasin seal ka praktika. Sain pakkumise osaleda projektis, mis viidi läbi koostöös surfikooliga Fish Surf School. Projekti eesmärgiks oli arendada surfiturismi Põhja-Portugalis. Minu tööülesandeks oli aidata koguda informatsiooni surfikohtade kohta. Selle käigus uurisin ka, kuidas mõjutab rannale lähenevate lainete suund, suurus ja periood lainetuse iseloomu rannas. Praktika käigus oli mul võimalus külastada paljusid randu ja näha, kui erinev võib olla lainetuse iseloom erinevates paikades. See andis mulle suurepärase välismaal töötamise kogemuse.
Töö kõrvalt leidsin aega tegeleda ka mitmete huvitavate hobidega. Kuna tegemist oli projektiga, mis sisaldas koostööd surfikooliga, ei jäänud ära proovimata ka surfamine, mis sai minu põhiliseks hobiks. Lisaks käisin matkamas, tutvusin kohaliku kultuuriga ning õppisin keelt. Kogu välismaal viibimise kogemusest õppisin palju. Kindlasti arendasin oma suhtlemisoskust ja sain kinnitust, et nii palju, kui on inimesi, on ka arvamusi. Nähes palju erinevaid vaatenurki, mõistsin, et ühe asja tegemiseks on mitmeid viise ning alati on võimalik ka teisiti. Kogesin, et õiged inimesed jõuavad alati sinuni või sina nendeni ning peamine on tunda elust rõõmu. Kogu kogemus avardas minu silmaringi palju ning õppisin olema enesekindlam ja avatum. Kindlasti tuli ette ka raskeid hetki ning muidugi tundsin kohati ka koduigatsust. Igatsus perekonna, sõprade, tuttavate teede ja eesti keele järele. Olla võõras kultuurikeskkonnas, oskamata rääkida kohalikku keelt, on omaette kogemus. Inimesed räägivad ja naeravad, kuid sina ei mõista. Mida aeg edasi, seda rohkem hakkasin õnneks ka keelest aru saama. Kõigile, kes kaaluvad, kas proovida vahetusõpinguid või teha oma praktika välismaal, soovitan mina kindlasti minna ja ennast proovile panna. See on kindlasti kogemus, mis ei unune ka aastate pärast! Erasmuse praktikale võivad üliõpilased suunduda juba kõrgharidusõpingute esimesel aastal. Praktika Erasmuse programmi raames võib kesta 2 - 12 kuud. Iga praktikant saab stipendiumi ning välispraktikat arvestatakse ka TTÜ õppekava täitmisel. Sellest õppeaastast on võimalik äsjalõpetanutel ka välispraktikale minna - taotlus peab olema esitatud viimase õppeaasta jooksul ning enne lõpetamist. Lisainformatsiooni praktika läbimiseks välismaal leiab TTÜ rahvusvaheliste suhete osakonna kodulehelt: www.ttu.ee/internship APRILL 2015 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 13
te gutseb
6
7
28
ESN International Dinner, Tudengimaja
18.00 Veebirakenduse koolitus #1, SOC-211A
Kultuuriklubi mälumängusari, Tudengimaja
21
TTÜ Nõukogu annab seisukoha rektorikandidaatide kohta
18.00 Linuxi koolitus #2, SOC-211A
14
18.00 Esinduskogu uue koosseisu esimene koosolek, I-228
16.00 Kuidas koostada CV-d ja kaaskirja (vene keeles), U01-228*
18.00 Linuxi koolitus #1, SOC-311
16.00 Töökohad ja töötamine panganduses, U01-228*
14.00 EV presidendi loeng Eesti infoühiskonna tulevikust, TTÜ aula
16.00 Kuidas ärevusega toime tulla, U01-228*
16.15 Taiji treening, Tudengimaja
1
16.00 How to write application documents and be successful in a job interview, U01-228* 16.15 Taiji treening, Tudengimaja
8
16.30 Kuidas töövestlus edukalt läbida, U01-228* Lõppeb Arengufondi stipendiumitele kandideerimine
15 16.15 Taiji treening, Tudengimaja
22 Doonoripäev, Tudengimaja 16.15 Taiji treening, Tudengimaja
29
16.00 Kuidas planeerida oma tulevikku ja teha õigeid otsuseid, U01-228*
2
16.00 Alusta auditist – hea võimalus alustada oma karjääri finantssektoris, U01-228* Tunne oma tulevikku, keemik – seminarid
9
16.00 Kuidas edukalt tööle kandideerida, U01-228*
16 BuildIT 2015 Konverentsipäev “Klaas ehituses”
23 12.00 NRC Estnia esitleb: TTÜ Treeningpäev 2015, TTÜ campus Ühikatevaheline võistluspäev SessEeldus pidu
30
3
5
12
4
11
Tunne oma tulevikku, keemik – väljasõit
10
26
EÜL-i üldkoosolek, juhatuse valimised, Tartu
19
25
17.00 TTÜ Tantsuansambel Kuljus kevadkontsert, TTÜ aula
18 24
TTÜ Kevadball, Tudengimaja
BuildIT 2015 Võistluspäev
17
10.00 Heategevuslik lasteasjade turg, Tudengimaja
E T K N R L P 16.15 Taiji treening, Tudengimaja
16.15 Taiji treening, Tudengimaja
13 16.15 Taiji treening, Tudengimaja
20 16.15 Taiji treening, Tudengimaja
27
*Karjääriseminaride info: www.ttu.ee/career
Aprill 2015
Foto: Raido Liiksmann
eg uts eb
Tudeng
t
KAHEPÄEVANE AVASTUSRETK EHITUSINSENERIDE VALGUSKÜLLASESSE MAAILMA Maarja Abel Korraldusmeeskonna liige maarja.abel@ttu.ee Kallis tudeng! Kindlasti oled möödunud mõnest Tallinna pangahoonest, mõnest neist paljudest linna kohal kõrguvatest klaastornidest. Millest Sa seejuures mõtled? Võibolla sellest, kuidas elavad kõrgemate korruste kabinettide omanikud? Millise autoga nad sõidavad, millist ülikonda kannavad? Millised näevad välja nende sekretärid? Kui suur on nende maja ja kui sügav on bassein? Kuid võib-olla oled Sa mõelnud ka sellele, kuidas püsib püsti hoone, mis tundub välisel vaatlusel olevat tehtud vaid haprast klaasist? Kuidas on see projekteeritud? Kuidas on üldse võimalik ehitada klaasist mitte ainult aknaid, vaid lausa terveid seinu? Mida peab seejuures arvestama? Millest on üleüldse tehtud see maagiline materjal ja kuidas saaks seda veelgi paremaks muuta? Selliseks, et klaasseinu ei saaks purustada ei rusika, kivi, relva ega autoga? Kas klaasi eelistamine betoonile on karmis Põhjamaa kliimas põhjendatud ka millegi muu kui pelgalt
16 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . APRILL 2015
esteetiliste argumentidega? Neile ja paljudele teistele küsimustele annab vastuse kahepäevane ehitusteemaline suurüritus BUILDIT 2015, mis toimub TTÜs 23. ja 24. aprillil. 23. aprillil toimub konverents, kus teiste seas esinevad aastaid klaasi liimkinnitustega tegelenud Felix Nicklisch Dresdeni ülikoolist ja sel aastal oma 350. juubelit tähistava klaasi tootva globaalse suurkontserni SaintGobaini esindaja härra Lukasz Pajdak Saint-Gobain Polskast. Lisaks neile kõnelevad meie ülikooli ehitusteaduskonna staarteadurid Fransesco de Luca ja Hendrik Voll. Teemad on seotud klaasfassaadi, päevavalguse ja energiatõhususega. Tutvustatakse klaasi tööstusliku tootmise meetodeid tänapäeval ja võimalikke tulevikutrende. Pärast ettekandeid toimub põnev vestlusring teemal klaasi olevik ja tulevik Eesti kliimas. 24. aprillil toimub võistluspäev. Tulevased insenerid saavad kätt proovida eelmisel aastal ülimenukaks osutunud pabersilla ehitamise võistluses. Samuti
võib osaleda AutoCADis joonestamise võistlusel või lahendada Francesco de Luca juhendamisel klaashoonete varjestamisega seotud probleeme. Lisaks kõigele muule saavad tudengid kätt proovida esmakordselt TTÜ ajaloos toimuvas klaastaara purustamise võistluses, mis saab teoks koostöös TTK tudengitega. Võistlustega samaaegselt toimub Tehnikaülikooli aulas ka mess, kus on kohal kõige mainekamad ehitusettevõtted Eestist, kes kõik soovivad vaid üht – kohtuda SINUGA, aktiivne ja lennukas ehitushuviline tudeng, et pakkuda Sulle väärtuslikku informatsiooni ja tasuvat praktika- või töökohta. Armas tudeng, ära maga maha võimalust saada osa esmakordselt Eesti ehitusajaloos toimuvast sedavõrd suurekaliibrilisest puhtalt klaasile pühendatud üritusest. Tule BUILDIT 2015 üritustele 23. ja 24. aprillil! Kõikidest BUILDITi raames toimuvatest üritustest osa võtmine on Sulle TASUTA! Kohtumiseni!
g
Tuden
te gutseb
insener
OOTAME
SIND
ettevõtja
JA SIND, KES SA OLED MÕELNUD TTÜ-S ÕPPIMISELE
KLAAS EHITUSES töötoad
TTÜ tudengite korraldatud ehitusteemaline suursündmus
võistlused
MESS aruteluring ettekanded
JA PALJU MUUD!
Ettekandeid esitavad valdkonnas tunnustatud spetsialistid, teiste seas Hendrik Voll (Eesti), Felix Nicklisch (Saksamaa) ja Lukasz Pajdak (Poola)
TULE JA KOGE ELAMUSI!
VÕISTLUSTELE REGISTREERIMINE JA LISAINFO
2015.buildit-tallinn.eu
LEIA MEID KA FACEBOOKIST!
Build-IT
1920
Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilasesindus
Student Union of Tallinn University of Technology
eg uts eb
Tudeng
t
TTÜ STARTUP SMART LOAD SOLUTIONS SILICON VALLEY`S: „IDEE ÜKSI EI MAKSA MIDAGI“ Ken Veski Mektory projektijuht ken.veski@ttu.ee Märtsi alguses külastas TTÜ doktoritööst välja kasvanud Startup Smart Load Solutions (edaspidi SLS) Silicon Valley't. Silicon Valley'sse viis Smart Load Solutions'i Mektory Ärimudelite konkursi võit. Konkurss on suunatud tudengitele ja nende startup-idele ning seda on edukalt korraldatud juba viiel korral. Järgmine Ärimudelite konkurss toimub 2015. aasta sügisel. SLS tegeleb elektrivõrkude targaks tegemisega, pannes tarbijad tarbima siis, kui elekter on odav, ning tootjad lisavõimsusel tootma siis, kui elekter on kallis. Silicon Valley's käisid TTÜ energeetika doktorant Madis Uuemaa ja tarkvara arhitekt Allan Puusepp kohtumas ingelinvestorite, riskikapitalistide, ärikiirendite, teiste startup-ide ja juba maailmakuulsate ettevõtetega. Madis Uuemaa: “See reis oli meie jaoks väga suur samm meie arengus edasi. Tugevalt silmaringi laiendav ja asendamatu kogemus, kuidas asjad niiöelda tegelikus ärimaailmas käivad”. 6 tähtsamat teadmist ja õppetundi Silicon Valley'st: - USA kultuuriline eripära. Alati tuleb kohtumist alustada Small Talkiga. Küsi teiselt, kuidas tal läheb, kaua ta juba Si l icon
18 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . APRILL 2015
Valley's on, kuidas ta oma äriga algust tegi. Teise inimese vastu huvi näitamine tekitab temas ka huvi sinuga edasi suhelda. - USA inimesed on väga oma riigi kesksed. Kui sa tahad startup-ina nende tähelepanu köita, pead sa jätma vähemalt mulje, et sa oled kohalik ettevõte või et sinu põhiturg on USA. Kui ettevõtte 100st töötajast 99 on Eestis, aga CEO on Silicon Valley's, on see juba piisavalt hea. - Näita püsivust. Tundmatule startupile ei kirjuta keegi esimesel kohtumisel tšekki. Kui sa oled aga inimesega tihti kohtunud, näidanud talle, et oled olemas ja julged suhtlust aktiivselt üleval hoida, tulevad ka tulemused. Iga kohtumise järel kirjuta väike follow-up. Igal uuel kohtumisel räägi asjadest, mida sa vahepeal saavutanud oled. - Ideed pitchides näita oma kompetentsi. Meie näitel: olen doktorikraadiga insener, kes on töötanud Skype's ja Ericssonis. Siis räägi probleemist - kalli elektri tarbimisega kulutavad ettevõtted tohutuid summasid. Paku unikaalne lahendus – meie tark pilvesüsteem paneb sinu masinad elektrit tarbima siis, kui see on odav. See säästab keskmiselt 20% energiakuludest. Lõpuks turg – 20% 60’000’000’000 dollarist oskab investor ise ka arvutada. Ole selge ja täpne. - Investorit huvitab raha. Tehniline lahendus, ükskõik kui hea, on investori jaoks teise-
järguline. Räägi turu suurusest. Räägi enda potentsiaalsest turuosast. Räägi, millal need miljardid talle kätte tulevad. Seda toonitas ka Stanfordi kuulus mehaanikaprofessor Burton H. Lee. - Idee on oluline, aga idee ise ei maksa midagi. Loeb see, mitu kasutajat sul on, mitu maksvat klienti. Idee ja tehniline taust on niivõrd väheoluliseks muutunud, et Tesla Motors on kõik oma patendid avalikkusele kasutada andnud. Mis saab edasi? Saadud teadmistest lähtuvalt on SLSi lähimad plaanid arendada oma prototüübist esmane toode ning valideerida turu huvi selle järele Eestis ja Nord Pool Spot energiaturu piirkonnas. Sealt edasi laieneda teistele Euroopa ja maailma energiaturgudele, kus esineb dünaamilisi hinnakõikumisi. USA suunal on esialgu plaanis suhelda otse võrguteenuse pakkujatega, kuna sealne turg ei ole veel täielikult vaba. Mektory Ärimudelite konkurss on võistlus, mis on avatud tudengitele üle kogu maailma. Konkursi eesmärk on anda osalejatele oskused ja kogemused, mis on vajalikud startup-i loomiseks. Peaauhinnaks on reis Silicon Valley'sse.
Tea
du
YURI’S NIGHT Aleksandr Zhigalov MEKTORY Satelliidiprogrammi kommunikatsioonimeeskonna liige satellite@ttu.ee Aprillis tähistab kogu maailm kosmosehuvilistele olulist päeva - Kosmonautikapäeva ning sellele järgneb Yuri’s Night. Kõik see toimub 12. aprillil, päeval, mil aastal 1961 esimene inimene kosmoses käis. Kindlasti korraldab sellel päeval oma ürituse ka MEKTORY Kosmosekeskus. Tuletan enne seda tähtpäeva meelde need kosmoseajaloo tähtsamad sündmused, mis on otseselt seotud Eesti inimeste, organisatsioonide ning ettevõtetega. Kogu Eesti Kosmoseajaloo võib jagada kolmeks etapiks. Esimene etapp, alates 1810 (Tartu Tähetorni ehitus) kuni teise maailmasõjani – varajane etapp, mida iseloomustab eesti teadlaste oluline panus maailma kosmoseuuringutesse. Teine etapp – 1945-1991 on kosmonautika arengus periood, millal Eesti ettevõted arenesid ning tootsid vajaminevat maailma ühele tugevamatest kosmoseriikidest. Siin oleks oluline mainida, et Eesti tootmisettevõtted olid erineval viisil kosmosega seotud enamasti kaudselt, ning kõike fakte ei ole nii lihtne avastada. Pole ime, kui aja möödudes avastame, et tegime nõukogude kosmoseprogrammi jaoks rohkem, kui ise arvame. Kolmas, iseseisvuse etapp, algas 1991. aastal. Seda on iseloomustatud Eesti koostööga rahvusvaheliste organisatsioonidega. Eesti kosmoseajaloo alguseks võib pidada 1810. aastat, mil avati Tartu observatoorium. 1808 – 1810 - Tartu observatooriumi ehitus. 1824 - Tartu tähetorn sai maailma suurima ja moodsaima 9-tollise läätspikksilma. 1837 - avaldas Friedrich Georg Wilhelm Struve maailmas esmakordselt tähe (Vega) kauguse määrangu. 1885 - avastas Carl Ernst Albrecht Hartwig Tartu tähetornis esimese galaktikavälise supernoova ehk tähehuku
Andromeeda udukogus. 1922 - Ernst Julius Öpik tegi esimesena kindlaks Andromeeda udukogu kauguse. 1932 - Ernst Julius Öpik ennustas komeedipilve olemasolu Päikesesüsteemi välisosas (Öpiku-Oorti pilv). 1960 - Tartu observatoorium ning Tartu Ülikooli Füüsika Instituut on arenenud ning ehitanud mõned teadusinstrumendid kosmoseuuringuteks 1960ndate algusest ning kuni 1980ndate lõpuni: • esimese astrofüüsikalise satelliidi Kosmos 215 valgusdetektorid • orbitaaljaamade Salyut 4, 6 ja 7 madala resolutsiooniga spektromeeter Mikron ja muud vahendid • Orbitaaljaama Mir nelja kanaliga teleradiomeeter FAZA • Vahendid, mida kasutati helkivate pilvede ja Maa atmosfääri optiliste omaduste uuringutel • Soyuz programmi tooted. 1967-1972 - valmistati Põltsamaal Nõukogude Liidu astronautidele suures koguses erinevaid tuubitoite. 1970 - Tallinna Elektrotehnika Tehas „Estel“ arendas ja tootis maailma esimese kuukulguri Lunokhod-1 jaoks jõu-pooljuhtseadmed rattamootorite juhtimiseks. 1974 - Jaan Einasto (sünd. 1929) tegi oma panuse tumeaine uurimisse (Discovery of dark matter in the Universe). 1991 - pärast taasiseseisvumist on Eesti teadlased osalenud aktiivselt ESA kosmoseteleskoobi Gaia arendamises. Gaia startis detsembris 2013. 1997 - aastal sai kinnitatud Jaan Einasto avastus Universumi suuremastaabilise rakulise ehituse kohta (nn kärgstruktuur), mis põhineb galaktikate ja nende süsteemide ruumjaotusel. 2003 - Vertex Estonia, satelliitantennide tootja, tegi Euroopa Kosmoseagentuuri ESA tellimusel 35-meetrisele raadioteleskoobi antenni Austraalias, mis juhtis satelliidi "Mars Express" teekonda Marsile.
2006 - EAS loob Estonian Space Office'i (Eesti Kosmosebüroo). Alates 2006. aastast on Eesti Euroopa Meteoroloogiliste Satelliitide Kasutamise Organisatsiooni (EUMETSAT) koopereerunud liige, alates aastast 2012 täisliige. 21 juuni 2007 - EASi eestvedamisel lõi Eesti suhted Euroopa Kosmoseagentuuriga. Allkirjastati esimene kosmosekoostöö kokkulepe 2009 - EAS saab International Astronautical Federation`i (IAF) liikmeks. 7 mai 2013 - Eesti esimene kosmosesatelliit ESTCube-1 läks orbiidile ning Eestist sai maailma 41. kosmoseriik. 24 aprill 2014 - avas TTÜ Innovatsiooni- ja Ettevõtluskeskus MEKTORY Kosmosekeskuse. MEKTORY Kosmosekeskus valmistab ette TTÜ kuupsatelliidiprogrammi. 04 veebruar 2015 - 51 aastat pärast asutamist võttis Euroopa Kosmoseagentuur (ESA) oma 21. liikmeks vastu Eesti. Nagu eeltoodust paistab, pole Eesti kosmoseajalugu lühike ega vaene ning Euroopa Kosmoseagentuuri täisliikmeks astusime juba päris kosmoseriigina. Usun, et Eesti teadlastele ja inseneridele leidub kindel nišš, milles neid aina kõrgemalt hinnatakse. Artikli koostamisel kasutati EAS Eesti Kosmosebüroo infomaterjale.
APRILL 2015 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 19
s
m us
a
Arv
DIGIEVOLUTSIOONI VÕIMALUSED KOOLIHARIDUSES Silvester Jürjo Keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskonna üliõpilane silvester.jyrjo@gmail.com
Erinevate ülikoolide Internetti üles laetud videoloengud ei ole enam ammu midagi ebatavalist. Iga huviline võib neid vaadata nii palju kui tahab. TTÜs ei ole videoloengud samuti täiesti võõras teema, samas pole need ka eriti levinud. Võib küsida, kas need üldse peaksidki levinud olema. Ülikooli õppetöö kolimine Internetti võib viia väga suurte muutusteni ning kõiki tagajärgi ei ole võimalik ette ennustada. Antud artikli eesmärk on välja tuua mõned videoloengutega seotud positiivsed võimalused ning edendada diskussiooni tekkimist videoloengute laialdasema tootmise ja kasutamise üle. Diskussiooni alguspunktiks on minu ettepanek salvestada võimalikult paljud TTÜ-s toimuvad loengud videoloengutena ning kasutada neid igapäevases õppetöös. Järgnevalt toon mõned argumendid, mis seda ideed toetavad. 1. Päris palju üliõpilasi töötab õpingute ajal - millestki peab ju elama. Õppimise seisukohast on tegemist kahtlemata negatiivse nähtusega. Peamiseks riskiks on õppeedukuse langemine ja kooli pooleli jätmine. Samas on minu arvates paljude tudengite tööleminek enne õpingute lõpetamist peaaegu et paratamatus. Töötavale tudengile oleks suureks toeks, kui ta saaks vahel mõnda loengut videosalvestusena näha. Samamoodi aitaks videoloeng tudengit, kes mingil muul põhjusel on tunnist puuduma pidanud. Videoloeng 20 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . APRILL 2015
oleks võimalus kaotsiläinud materjal tagantjärele kvaliteetselt omandada. Võib ju küsida, miks peab „popitegijat“ aitama. Ma arvan siiski, et see aitab vähendada mahajäämust õppeaines ja võib vähendada koolist väljalangevust. 2. Vahel juhtub, et tunniplaan ei sobi päris hästi. See olukord tekib tavaliselt siis, kui tudengil on soov mõni valikaine/vabaaine mõnest muust õppekavast võtta ning tekib aegade kokkulangevus oma tunniplaaniga. Sellisel juhul on valida, kas loobuda ühest ainest või võtta mõlemad ained, aga seda kvaliteedi arvelt. Videoloeng vähendab vajadust viibida ettenähtud ajal ettenähtud kohas ning selle abil oma aega paremini planeerida. 3. Ilmselt on mitmedki tudengid kokku puutunud olukorraga, kus loeng on läbi - ja mitte millestki ei saanud aru või siis jäi mõni üksik oluline detail tähele panemata. Video eelis on see, et seda saab vaadata nii mitu korda kui vaja. 4. Loengu aeg on piiratud 90 minutiga. Selle aja jooksul ei jõua kõiki teemasid väga põhjalikult käsitleda. Samas oleks mõne pikema tuletuskäigu läbitegemisest aine mõistmise seisukohast võib-olla kasu. Videoloengute aeg on sisuliselt piiramatu. Videod on võimalik jagada kohustuslikuks põhimaterjaliks ning lisamaterjaliks neile, kes tunnevad asja vastu suuremat huvi. Lisamaterjalist saab kujundada teadmiste ammendamatu varasalve. 5. Videoloenguid ei pea tingimata alati klassis lugema, eeldades et õpilased selle lindistamisel ei osale. Oleks päris huvitav, kui videoloengutes oleks mõni lõik, mis oleks tehtud näiteks laboratooriumis, tehases või miks mitte ka
vabas looduses, kui eluline näide teoreetilisi teadmisi paremini kinnistada aitab. 6. Paranevad ainete interdistsiplinaarse omandamise võimalused. Mõni videolõik võib olla pärit teisest õppekavast, aga toetada suurepäraselt ka põhiaine õpetamist. 7. Videoloengut võib lugeda üksikute teemade kaupa lühemate lõikudena ja minu hinnangul oleks see väga otstarbekas. Väiksemaid lõike on kergem asendada uuendatud versioonidega, samuti on kasutaja jaoks kergem mõnda konkreetset teemat otsida, ilma et oleks vaja läbi sirvida kogu 90 minuti pikkune videolõik. Lühikeste lõikude vahele saab kergesti monteerida kõikvõimalikku lisamaterjali jne. 8. Lisaks loengutele on võimalik videona salvestada ka mõned harjutustunnid. Sõltub kui aktiivset osalust üliõpilaselt tunnis oodatakse. Kui harjutustunnis lahendab õpetaja ainult näidisülesandeid, siis on seda võimalik salvestada samamoodi kui loengut. Nendes tundides, kus õpilaste ja õpetaja vahel toimub aktiivne kahepoolne töö, ei ole salvestiste tegemine muidugi mõeldav. Labori katseid saaks videotena küll näitliku lisamaterjalina kasutada, aga see ei asenda igaühe isiklikku laboritöö vms praktilist kogemust. Kogu õppetegevus ei peagi Internetis toimuma. 9. Videoloeng on TTÜ poolt toodetud kaup. Seda on võimalik turustada näiteks Avatud Ülikooli kaudu neile, kes õppimise vastu huvi tunnevad, aga ei saa füüsiliselt koolis kohal käia. Sageli ei ole huvilise eesmärk kogu stuudium läbi teha, vaid mõnes valdkonnas
Ar
v
am us
teadmisi omandada. Videoloeng võib olla ka suurepärane täienduskoolituse materjal vilistlaste jaoks. Oluline on sellist kaupa aktiivselt ja atraktiivselt turustada. Iga aine ainepassile võiks kõrvale tekkida reklaamiv osa põhjendusega, miks just see aine on vajalik ja kasulik. Müügitöö peab olema korralik.
ja töötasule lisanduma osa võimalikust müügitulust, eeldusel et seda materjali on suudetud Avatud Ülikooli kaudu koolist väljapoole müüa. See võib olla õpetajate jaoks hea motivaator. Õpetaja tagala peab olema korralikult kindlustatud ja tema motivatsioon positiivsete vahenditega kõrgel hoitud. Muidu ei saavuta selline projekt edu.
10. Majanduslikust aspektist võib esile Teiseks saabub mingil hetkel olukord, tuua veel kooli ruumide optimaalsema kus kogu põhimaterjal on salvestatud. kasutamise võimaluse. Mis saab edasi? Ma arvan, et suureks võimaluseks on videote lisamaterjali Lisan veel mõne olulise märkuse, mis täiendamine. See valdkond on pea lõpuudutab selle ettepaneku võimalikke putu. Videoloengutele vaatamata tekib kitsaskohtasid. Minu ettepanek ei õpilastel vajadus konsultatsioonideks, pretendeeri täiuslikkuse tiitlile. Pigem kuhugi ei kao harjutustunnid ega laloodan, et positiivsed aspektid kaa- borid ning rohkem oleks aega tegeleda luvad üle negatiivsed ning viimased teadustööga. Lisaks vajab iga loeng saavad rahuldavalt lahendatud. mingil hetkel kaasajastamist. Esiteks ei tohi ükski õpetaja oma töötasus kaotada. Kindlasti ei tohiks juhtuda midagi taolist, et õpetajal lastakse loeng ära lugeda ja peale videosalvestuste valmimist saab ta koondamisteate. Õpilaste video vaatamine peaks võrdsustuma päris loengu andmisega. Lisaks sellele peaks õpeta-
Kolmandaks, ma olen arutluste käigus kuulnud kahtlusi, et mõni õpilane käiks ehk koolis, aga netis ta vaevalt midagi kuulata-vaadata viitsib. Lisaks on oht, et väheneb õpilaste omavaheline sotsiaalne suhtlemine ning võõrandutakse õpetajast. See on väga oluline küsimus, sest kool on midagi
palju enamat kui ainult koht, kus õppimas käiakse. Järelikult tuleb sotsiaalse suhtlemise kvaliteeti edendada loenguväliste õppetöö vormide käigus. Ühe lahendusena võib kasutada süsteemi, kus vähemalt ajutiselt on paralleelselt olemas video vaatamise võimalus ning toimuvad ka loengud. Mõne suurema muutuse puhul on hea, kui selle jaoks antakse aega. Pikemas perspektiivis tähendaks paralleelne süsteem siiski, et õppejõudude jaoks loengute andmise koormus ei väheneks ning videote tootmise projekt tuleks veel lisaks. See seaks muudatuste efektiivsuse küsimärgi alla. Nagu öeldakse - last but not least. Ühtegi õpetajat ei saa ega ka tohiks sundida kaamera ette vastu tema tahtmist. Kõigile lihtsalt ei meeldi kaamera. Videoloengute salvestamine peaks olema võimalus, mille abil viia õppetöös läbi digi-evolutsioon, mitte aga repressiivne sunnivahend. Loodan, et antud arvamuslugu paneb aluse täiendavale diskussioonile antud teemal, kutsub esitama täiendavaid küsimusi ning otsima neile vastuseid.
APRILL 2015 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 21
or ner
ESN
c
TALLINNA SMARAGD
The sun is trembling veil of agitation Behind transparent clouds... Observe the final transformation Of the dispersing sounds.
The waterfall of light is falling Onto the cooling ground. The season changes, the colour's sprawling, On crowds that now resound. Multiple horizons paint the brush, Corroding people's cheeks. The air of love cannot wait to gush, Being brewed in weird mix. The tree tops, savouring affection, Reflect the emerald... I can't get enough of such perfection And bitterness of rhyme. Just like the wax, dripping down the candles, I can watch it forever: Yellow disk, on a rope, that dangles, I cannot wait to sever. The final outline is blurring Below the dark-blue tones, The skirt of sky is furring, Surrounded in foams. The realm of countless stars shall now awake And sing the song of night, That takes away the heavy weights of ache And makes the heart ignite. The city stays ablaze: fever of the shine, While strolling in the park... There is nothing left one can refine While there is still a spark. This endless road still stretches light, Compelling me to walk... Ravishing, stunning power of sight That freezes hands of clock. The leaves still tremble, the birds still sing... Their sounds can mesmerise And make aspirations dance in ring, But then I realise... Such mysterious serenity And elegance portray What may become infinity, That one cannot survey.
22 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . APRILL 2015
Dmitrii Stepanenko Columnist TUT Student Union dmitrii.stepanenko@tipikas.ee
ESN
co rner
FASHION –AN INSTANT LANGUAGE Mariam Malidze Columnist TUT Student Union mariam.malidze@tipikas.ee
What is your opinion about Estonian fashion as such? What are the characteristics of Estonian style/fashion? Estonian fashion follows the guide provided by the international trends and doesn’t differ overly much from the Northern fashion. Estonians definitely want to seem decent and elegant. Our style has been influenced by the German squire (who lived on the Estonian territory for hundreds of years), who were the embodiment of beauty and abundance for the Estonian peasantry. They were both admired and despised. “In Estonia, just like in Finland, there is no style”, said Vassiljev, whose fashion collection from the 20s could be seen in KUMU. What he had in mind was that Estonians (and the Finnish) wear very minimalistic and simple clothes in comparison with Russians.
when I worked in Tallinn Fashion House in 1985- 1991and Enelyn Company 1991-1994. Another wonderful project was costume design for Raimond Valgre film. I made almost 20 years atelje-fashion for different clients. At the moment, making exhibitions is my biggest hobby. Amongst my favorites, there is a big ethnographical exhibition, which I curated - presented Estonia in EXPO 2010 at Shanghai.
Where do you find inspiration while creating a new collection? Nature, different cultures give inspiration. It is fascinating to make fashion exhibitions: there the artist doesn’t have to consider the clients’ wants and needs and can exhibit one’s own vision/idea. While making custom design, the artist has to consider the event for which the clothes are made for and the needs of the client.
What do you think is t future of fashion in Estonia? In soviet times almost everything was sewed at home for all the family members because the selection was very small in the shops. In Estonia the clothes have always been a subject to experimenting and redesigning and adjusted according to needs. I believe that recycle is and always will be an important choice. Today most of the clothes are being bought from shops and second-hands and more well-off madams continue to order custom-made dresses from the tailors.
What is your approach towards your work, what are your priorities? It is very wise to use materials or fabrics that have been “forgotten” and unsold or to remake the second-hand clothes. I try to find fabrics from warehouses which have collected the un-used stocks (fabrics). The price of such materials is 5 times cheaper than new fabrics. In Estonian Fashion market, there are very few very rich people - thus it is reasonable to offer cheaper products. Then again, some young artists have created a “world-saver” image for themselves by remaking the secondhand clothes and fabrics and asking very high prices for them. E.g Marit Illison’s coats, made from old blankets are sold for 2000€. Also, Reet Aus’ human friendly upcycle collection t-shirts (http://www.reetaus. com/en) are even more expensive than if they would have been produced here. Recycle has become a “new luxury” the “story” is added to the price.
Foto: Mari-Ann Vellerand
As Miuccia Prada said, fashion is an instant language. Couldn’t agree more. Sometimes, the clothes you are wearing can communicate faster than words. It expresses personality and reveals a lot about a person. I think the very same judgement could be applied to a nation as well. Clothes and fashion can make cultural statements and they can outline the characteristics of people. That is why I thought exploring a culture from the fashion point of view would be very interesting. And it is even more exciting to learn about this topic from a professional fashion designer herself. Anu Hint is a very talented and successful Estonian designer who has participated in various fashion shows, exhibitions and projects on a local as well as an international level (some of Anu Hint’s works could be seen here www.hintdisain.com). What is very special about her work, among other things, is that she combines design and style with the environmental approach. I was lucky enough to have the chance of asking her few questions about her work and generally, about fashion in Estonia:
How big of a role does fashion play in the lives of Estonians? In a colder climate the clothing should be first of all practical – to protect and keep you warm. Nevertheless, quite often you can see young girls in the streets with too revealing or insufficient clothing. With overly revealing clothes people may hope to find admirers. I think today, clothing is not an indicator of wealth, but rather symbolizes the person’s taste and choices.
What are the most significant projects to you that you have done so far? I made many interesting collections, APRILL 2015 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 23
rt
Spo
SPORTIMISVÕIMALUSED TTÜ LINNAKUS JA SELLE LÄHEDUSES Martin Malm Spordivaldkonna koordinaator TTÜ Üliõpilasesindus martin.malm@tipikas.ee
TTÜ Spordihoone Asukoht: Männiliiva 7
Aeroobika: Tudengid: 8:00-15:30 (vajalik deklareerida kehaline kasvatus). Korvpall: Tudengid: 8:00-15:30 (vajalik deklareerida kehaline kasvatus). Hiljem kokkuleppel spordiklubiga. Lisaks asub TTÜ campuses VI korpuse kõrval metsas ka korvpalli metsaväljak.
Foto: Sten-Ander Ojakallas TTÜ Fotoklubi
Võrkpall: Tudengid: 8:00-15:30 (vajalik deklareerida kehaline kasvatus). Hiljem kokkuleppel spordiklubiga. Rannavõrkpall: 1 h 12 € Broneerimine avatakse suveks. Lisaks asub TTÜ campuses VI korpuse kõrval metsas ka võrkpalli metsaväljak.
Jõusaal: Tudengid: 8:00-15:30 (vajalik deklareerida kehaline kasvatus). Hiljem kokkuleppel spordiklubiga. 1 kuu 42 € 1 kuu tudengile 32 € 10 x kaart 30 € 10 x kaart tudengile 40 € Lauatennis: Tudengid: 8:00-15:30 (vajalik deklareerida kehaline kasvatus). Hiljem kokkuleppel spordiklubiga. 1 h treening 10 € 1 h treening tudengile 9 € 10 x treening 60 € Sulgpall: Tudengid: 8:00-15:30 (vajalik deklareerida kehaline kasvatus). Hiljem kokkuleppel spordiklubiga. 1 h E-R 17.00-22.00 12 €/väljak 1 h E-R 15.30-17.00 8 €/väljak 1 h E-R 22.00-23.00 8 €/väljak 1 h L, P 10 €/väljak Tennis: TTÜ campuses on olemas ka tenniseväljak. Varustust on võimalik laenutada TTÜ Üliõpilasesindusest. Kasutamiseks kontakteeru: tennisekontakt@lists.ttu.ee Vaata lisa:www.ttu.ee/spordiveeb Spordihoone väljakute broneerimine: ttusport@gmail.com 2014. aasta juunil on TTÜ Nõukogu kinnitanud ka spordikeskuse juurdearenduse, mis hõlmaks endas ka suuri liikluskorralduse muudatusi spordihoone territooriumil. Planeeritakse uut staadionit, ujulat, mängude maja, uusi võrkpalliväljakuid ja maa-alust parklat. Mõningad ettevalmistustööd ehituseks on juba tehtud, kuid hetkeseisuga puuduvad piisavad investeeringud ehitustöödega alustamiseks
Spordiklubi Fittest Asukoht: Männiliiva 7 Liitumistasu 10 €
Jõusaal + rühmatreeningud: 1 kuu treeningkaart 49 € 1 kuu treeningkaart üliõpilasele 39 € 10 x kaart 69 € 24 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . APRILL 2015
Jõusaal eraldi: 1 kuu 29 € 1 kuu kaart 24 € (leping vähemalt 4 kuud) Vaata lisa: www.fittest.ee
Nõmme spordikeskus Asukoht: Külmallika 15a Jõusaal 1x5€ 10 x 30 € 1 kuu 40 € Bassein Päevapilet 5 € Rannavõrkpall 1 h 15 € Rannajalgpall 1 h 44 € Lisaks kuulub Nõmme spordikeskusele terve hulk kõigile vabalt kasutamiseks mõeldud jooksuradasid, kust võib leida ka võimalusi iseseisvateks jõutreeninguteks. www.sportkeskus.ee
GymLeco
Asukoht: Tallinn, Mustamäe, Teaduspargi 6/1 Jõusaal: 1 x külastus 8 € 10 x 54 € 1 kuu 49 € Vaata lisa: www.gymleco.ee
Nõmme-Harku
kaarti näed siit:
terviseraja
S
po rt
NRC ESTONIA ESITLEB: TTÜ TREENINGPÄEV 2015 Kristiina Štõkova TTÜ Treeningpäeva projektijuht, treener Nike Running Club Estonia kristiina.stokova@tipikas.ee
30. aprillil, algusega kell 12.00 toimub TTÜ linnakus suur treeningpäev, mille toob teieni värskelt kokku tulnud Nike Running Club Estonia - tegusad noored Nike'i treenerid, kellel on kindel siht näha inimesi end igapäevaselt aktiivselt liigutamas, eesmärk panna noored sportima ning sellest mõnu tundma ja arendada niigi järjepidevate treenijate füüsilist võimekust. Treeningpäeval saab end proovile panna eelkõige Sandra (Nike master trainer Baltikumis), Kristi (NTC treener, Spordiklubi Fittest) ja Kristiina (NTC treener, MyFitness Eesti) käe all erineva suunitlusega Nike Training Club-i (NTC) tundides, mis on spordist inspireeritud ja Nike'i sportlaste poolt loodud funktsionaalne intervalltreening. Ent seoses kevade saabumisega ei puudu ka jooksutund, mis juhatab sisse ja annab ülevaate NRC edasistest 2-3 korda nädalas toimuvatest väli(jooksu) treeningutest Nõmme-Harku metsaradadel, kuhu on edaspidi kõik trennihuvilised enam kui oodatud ühinema.
TTÜ Treeningpäeva kava:
12.00 Kogunemine, treeningpäeva sissejuhatus 12.15 NTC: Get Toned&Strong – Nike Training Club'i keha toonust tõstev ja jõudu arendav treening; 13.00 NRC: NTC Running Ready – jooksutreening vaheldumisi jooksuja jõuharjutustega (treening toimub Nõmme jooksurajal); 13.00 NTC: Get Lean – omal keharaskusel spordist inspireeritud intervalltreening; 14.00 NTC: Super Fusion – 3 in 1 ehk Get Lean, Get Toned ja Get Storng treeningsuundadel põhinev intervalltreening; 15.00 TTÜ Treengpäeva lõpp.
Lisaks trennihuntidele leiavad kohapeal rohkelt tegevust ja uurimist ka kõik need, kel oma kolmapäeva trennidest veel jalad kanged on - trikke teevad TTÜ Tantsutüdrukud ja Saltopoisid, Nike'i tüdrukud tutvustavad huvilistele NTC ja Nike+Running app‘i, huvilistele jagatakse tasuta 2. mail toimuva TTÜ Jooksu pääsmeid, võistlushimulistele esitatakse füüsilisi väljakutseid, tunnustatakse päeva tublimaid sportijaid jpm. Tule kohale, võta sõbrad ja hea tuju kaasa ning veedame üheskoos ühe sportliku ja meeleoluka pärastlõuna! TTÜ Treeningpäevale panevad õla alla: AS Jalajälg, Tallinna Tehnikaülikool,Vitamin Well, TTÜ Tantsutüdrukud, TTÜ Üliõpilasesindus.
APRILL 2015 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 25
r
o
Huum
HALVA HUUMORI INSTITUUT Meie instituudi loenguruumides on tööstusvool! Aleksander Vassiljev sassipostkast@tipikas.ee
Vilets füüsik
- Miks te üldse läksite füüsikat õppima? Te ei taipa ju mitte midagi! - On õppejõud tudengis pettunud. - Pere tavad, mul juba vanaisa oli tuumafüüsik! - Vastab tudeng. - Las ma arvan, Tšernobõlis? -
Andekas kunstnik
Sisseastumiseksamid kunstiakadeemiasse. Vastuvõtukomisjon küsitleb kandidaati. - Mida sa õppida soovid? - Maalikunsti! - Väga hea, ning mida sa teha oskad? - Ma oskan väga kaunilt maalida oma nime kanga servale!
26 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . APRILL 2015
Telepaatia
Õppejõud peab tõsist vestlust ühe oma tudengiga. - Plagiaadi tuvastamise tarkvara hindas teie töö kattuvuseks ühe teise tudengi tööga 80%! Kuidas te seda seletate? - Ju me siis mõtleme lihtsalt ühte moodi! - Ühte moodi mõtlemine ainult seda ei põhjenda. Siin peab olema vähemalt mingi telepaatia mängus, kui te juba tiitellehele sama nime kirjutate! -
Psühholoogid
Vastuvõtt psühholoogia erialale. - Kas see on tõsi, et te soovite õppida psühholoogiks? - Jah! - Lamage siis palun maha ja rääkige mulle sellest pikemalt! -
Su
SUDOKU
APRILL 2015 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 27
do ku