Detsember 2014

T TÜ TU DENG IA JAKIRI . D E T S E M B E R 2014 . TUT STUDENT MAGAZINE

M I E S R U UB 11.

U M A L G M I O A T T AAS LUPIDU L. JÕU SEMBRI DET lisa lk 7 Vaata

Agu Uudelepp – tipikate suurim fänn lk 8-9

Crisely Apri

95 aastat Tehnikaülikooli raamatukogu lk 10-11 Jüri Järs „Livin Aloha“ – väärtuslik elukogemus otse paradiisist lk 20-21 Ingrid Luide TTÜ Korvpalliklubi lk 28-29

Martin Malm

Tehnikaülikooli Akadeemiline Meeskoor

JÕULUKONTSERT 2014

Tallinna Jaani kirik

19. detsembril kell 19 ja 21 20. detsembril kell 15 ja 17 Piletid müügil Piletilevis Dirigendid Peeter Perens ja Siim Selis Harfidel kaastegevad Liis Viira ja Saale Kivimaker-Rull

Meeskoori toetavad: Stora Enso | Kaubamaja | Saku Õlletehas | Kuku raadio | Tallinna Tehnikaülikool

PEATOIMETAJA VEERG PEATOIMETAJA: KRISTIINA ŠTÕKOVA KÜLJENDAJA: ANNEMARI SEPP KEELETOIMETAJA: EVELIN VIILMANN TÕLKIJA: SIRET LAASNER FOTOGRAAF: MARKO VILBERG (TTÜ FOTOKLUBI) PEAKAANE FOTO: MARI-ANN VELLERAND TOIMETUS: ALEKSANDER VASSILJEV, TAAVI SIMSON, MARTIN MALM, PEETER LAAS, CRISELY APRI, KONSTANTIN JEFIMOV, INGRID LUIDE MAKETT: SANDRA STUMBUR TRÜKK: AS TRÜKIKODA TRÜKIS VÄLJAANDJA: TTÜ ÜLIÕPILASESINDUS AADRESS: EHITAJATE TEE 5, TALLINN KIRJUTA: STUDIOOSUS@TIPIKAS.EE HELISTA: 630 3621 HTTP://WWW.TTU.EE/STUDIOOSUS @STUDIOOSUS 2014 | KÕIK ÕIGUSED KAITSTUD

Kristiina Štõkova

Armas Tipikas!

Külmad ja tuulised jalutuskäigud hüpetega üle vihmalompide on asendumas kargete ja lumiste talveõhtutega. Iga aasta detsembrikuus on näha nii mõndagi iseäralikku, mis on omane üksnes jõulukuule: tihedam sagimine kaubanduskeskuses, piparkoogilõhn koridori peal, glögiriiulite tühjus poodides ja headus ning inimeste kannatlikkus. Kahtlemata tahab nii mõnigi meist sel kuul rohkem anda kui saada. Me oleme valmis kauem ootama, ka pikemalt järjekordades seisma, suuremalt naeratama, tegema heldemaid, südamlikumaid kingitusi ja aitama neid, kes seda kõige enam vajavad.

Olgu Sul taustaks küünlavalgus, käes kuum kakao ja kõrval piparkoogikauss või veel mitte, siis käesolev Studioosus aitab kindlasti su jõulumeeleolu tõstmisele kaasa. Juba järgmisel lehel saad teha testi, kus selgub, kas oled jõuluinimene või tasuks pühade tähistamisega pigem veidi tagasi hoida. Lisaks leiad meeldetuletuse kinkidest, mis ka tegelikult su lähedastele korda lähevad ja lugeda eelmise aasta suurimast TTÜ jõulupeost. Natuke huumorit ja muhedat lugemist pakub intervjuu kõigi tipikate lemmiku Agu Uudelepaga ning heidame üheskoos pilgu ka TTÜ Raamatukogu ajajoonele.

Soovin Sulle imelisi jõule pere ja lähedaste ringis ning meeleolukat aastavahetuse tähistamist!

DETSEMBER 2014 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 3

Sisukord 3 Peatoimetaja veerg 6 Kolumn - "Jõulud - kuidas (vastu) võtta?"

7 The Great Christmas 8-9 Agu Uudelepp – tipikate suurim fänn 4 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . DETSEMBER 2014

10-11 95 aastat Tehnikaülikooli raamatukogu 12-13 „Tänu avatud õppele olen täna siin ja teen seda, mis mulle meeldib!“

Miks me piirist üle astume?

Tudeng tegutseb

Meie ülikool

12-13

„Tänu avatud õppele olen täna siin ja teen seda, mis mulle meeldib!“

10-11 95 aastat Tehnikaülikooli raamatukogu Meie ülikool

Agu Uudelepp – tipikate suurim fänn Persoon

8-9

14

14 Miks me piirist üle astume?

15 ÕIS-i tagasisideküsimustik!

18 Mektory Ärimudelite Konkurss 2014 19 Kuidas harivalt aega veeta?

20-21 „Livin Aloha“ – väärtuslik elukogemus otse paradiisist 22-23 Jalutuskäik, kultuur ja kõhutäide Tallinnas – kuhu minna?

24 Parim jõulukink sõbrale oled sina ise

25 Rakk raku kaupa 26-27 Foreigner's corner 28-29 TTÜ Korvpalliklubi – mehed, kes on TTÜ eest võistlustules

28-29 TTÜ Korvpalliklubi – mehed, kes on TTÜ eest võistlustules Sport

26-27 Foreigner's corner ESN corner

Tudeng tegutseb

22-23 Jalutuskäik, kultuur ja kõhutäide Tallinnas – kuhu minna?

Tudeng tegutseb

„Livin Aloha“ – väärtuslik elukogemus otse paradiisist

20-21

30 Halva huumori instituut 31 Sudoku

DETSEMBER 2014 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 5

KOLUMN

"JÕULUD - KUIDAS (VASTU) VÕTTA?" Liisi Rohtung Kolumnist T-Teater liisi.rohtung@tipikas.ee Jõuludest või üleüldse igal aastal korduvatest sündmustest kirjutamine on libe tee, sest on eriliselt lihtne langeda klišeedesse. Kuigi jah, klišeed jällegi eksisteerivad selle pärast, et nad on liigagi tõesed, lausa ärakulumiseni tõesed.

Seetõttu ka siin: test „Kas peaksid jõule pühitsema?“ koos klišeetulemustega!

Allpool on küsimused, mille vastused annavad punkte vastavalt: (a) variant 2, (b) variant 1, (c) variant 0 ja (d) variant -1 punkti. Soovitan soojalt.

1. Kas oled sellel aastal hea koolijüts olnud? a) Õppisin kogu aeg ja iga päev b) Tegin paar eksamit maha c) Jõudsin paar korda loengusse d) Ma ei käi TTÜ-s 2. Kuidas suhtud kingituste saamisse ja tegemisse? a) Mul on juba isegi vanatädi kasuõe tütre nimekaimule kink olemas b) Saada on hea, tehes läheb raha (halb!) c) Olen salapärane ja keegi ei oska mulle kinki teha d) Aja-, raha- ja eelkõige ajurakkude raiskamine 3. Vabad assotsiatsioonid teemal „kuusk elutoas“ a) Mina laulmas seal ees, all ja tihti ka otsas b) Lõhn on hea, okkad teevad haiget (paha!) c) Mina seda ära tooma ei lähe! d) Mul on kuuseallergia nii metafoorilises kui ka otseses mõttes 6 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . OKTOOBER 2014

4. Millal laulad jõululaule? a) Enne hommikusööki, lõuna ajal ja õhtul pärast hambapesu b) Kinkide saamisel (igaüheks eraldi) c) Kinkide saamisel (üks kõigi jaoks) d) „Sõitsid saanid, sõitsid reed, aia, bl*d sa nahka teed!“ 5. Mida ütled, nähes esimest lund? a) Ei jõua midagi öelda ja jooksen ummisjalu ingleid tegema b) Ilus c) Mina seda rookima ei lähe! d) Lumi – see on nagu maakera kõõm 6. Mis on su lemmik jõulusöök? a) :,:Kodus pannil jõuluvorstid särisevad juu-uu:,: b) Sült c) Hõõgvein ja Vana Tallinn d) Ma ei söö

Tulemused: -6 kuni 0 punkti: Sinu jaoks on jõulude pidamine äärmiselt vastunäidustatud.

Seda võiks isegi allergiaks nimetada.

Oled veidi hullem kui Grinchi ja Ebenezer Scrooge’i kireöö vili ja seetõttu tasub kaaluda välismaale pagendusse minekut. Isiklikult muidugi soovitaksin sapp alla neelata ja edasi elada, sest su ümber on kindlasti palju neid, kes jõule äraütlemata armastavad. Proovi ikka kinke teha ja neid saades veidigi võltsilt naeratada, sest elu on pikk ja palju jõule alles ees!

0 kuni 6 punkti: Oled vist veidi selgrootu või ükskõikne. Ei suuda otsustada, kas elada lapsepõlves või kasvada suureks, sest ühest küljest tikub pisar silma „Püha ööd“ kuulates, aga teisest küljest käsi rusikasse kaubanduskeskuses jõulukaunistusi nähes? Võib-olla on tuimus sinu jaoks tõesti parim ravim. Palka endale abiline kinkide ostmiseks ja telli kuusk juba varakult ära.

Naerata, kui tunned südames soojust vanaema tehtud jõuluprae üle või kui võõras sulle tänaval häid pühi soovib. Ära põe ja tee proovi!

6 kuni 12 punkti: Sina oledki jõuluime ja pühak Nikolausi reinkarnatsioon.

Tead une pealt, mida kõigile jõuludeks kinkida ja vähemalt seitset piparkoogitaigna retsepti. Lastele jooksed pühade ajal tasuta jõuluvana ning kodus oled niisama vahva kaunistaja. Sa oled võitmatu pühitseja! Kui midagi nokkida, siis proovi vahepeal pühadehägust läbi näha, ega sinu kõrval ei seisa keegi, kes jõule jälestab. Sel juhul võid ju paari pöörde võrra tuure maha võtta, et neil natuke parem oleks – sest ka see on pühade vaim!

Selline oligi seekordne kolumn. Mida oskaksin mina sulle rääkida jõuludest, mida sa ise juba ei tea? Ole siis ikka hea laps ja proovi uuel aastal veel paremini!

KULTUUR

THE GREAT CHRISTMAS Karolin Kondrat suurejoonelisi pidusid Gatsby korralTTÜ Majandusteaduskonna Üliõpilasnõukogu das. „The Great Christmas“ jõulupidu karolinkondrat@hotmail.com oli kindlasti sama vägev, sest rahvast tuli peole oodatust tunduvalt rohkem Aasta kõige glamuursem aeg on tule- ning peojärgse tagasiside põhjal võib mas - jõulud ja aastavahetus. See on järeldada, et tegemist oli parima jõuluaeg, mil üks õige tudeng eemaldab peoga kogu TTÜ ajaloos. hetkeks oma mõtted õppimiselt ja jaanuarikuus kummitavalt sessilt, laseb Mis tegi jõulupeo nii eriliseks ja meelend vabaks ning naudib aega koos oma dejäävaks? Kahtlemata tudengid, kes sõprade ja lähedastega. Üheks võima- peost osa võtsid ning uhketes kostüüluseks toredalt aega veeta on erinevad mides end tõeliste staaridena tundsid. jõulupeod. Peaaegu iga teaduskond Kuna peaaegu kõik peolised olid teekorraldab kas iseseisvalt või mõne male vastavalt riides, siis oligi tunne, teise teaduskonnaga koos ühe vägeva nagu viibinuks me 20-ndate aastate jõulupeo. Nii tegid seda eelmisel aastal Ameerikas, mitte tänapäevas. Peo ehitus- ja majandusteaduskond. Edu- meeleolu loomisele aitasid ilmselgelt kast koostööst sündis veelgi edukam kaasa ka DJ-d Elton Lauring ning Eric jõulupidu nimega „The Great Christ- Kammiste, kes suutsid rahvast varajasmas“. te hommikutundideni tantsupõrandal hoida. Samuti olid kirsiks tordil Klubi Pidu toimus ühel tuulisel detsembri- Teater kaunid tantsutüdrukud. kuu õhtul Tallinna eksklusiivseimas ja omanäolisimas ööklubis Klubi Teater. Kui sa ei saanud eelmisel aastal ehitusÖöklubi õhkkond vastas suurepäraselt ja majandusteaduskonna jõulupeole peo stiilile, milleks oli 1920-ndate tulla, siis sellel aastal on sul siiski võiaastate Ameerika. Taoline teema an- malus sellest osa võtta. TTÜ ehitus- ja dis peolistele võimaluse rännata ajas majandusteaduskond on oma kampa tagasi enam kui 80 aastat ning tunda võtnud ka Mereakadeemia. Kavas on end kui osatäitja filmist „The Great ületada eelmise aasta jõulupidu ning Gatsby“. Kes filmi näinud, teab, kui veelgi uhkem pidu maha pidada. Oota-

me kõiki tudengeid ja ka teisi toredaid inimesi 11. detsembril alates kella 22-st Klubis Teater, mil on toimumas Hollywoodi punase vaiba teemaline pidu „The Glamorous Christmas“. Ole kindlasti kohal, sest see on õhtu, millest sa ei taha ilma jääda!

NOVEMBER 2014 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 7

PERSOON

AGU UUDELEPP – TIPIKATE SUURIM FÄNN lennuväe ülemani. Hea baasharidus aitab mis tahes alal läbi lüüa.

Crisely Apri Reporter TTÜ Üliõpilasesindus crisely.apri@tipikas.ee Kui mulle pakuti võimalust teha intervjuu mõne õppejõuga, teadsin hetkegi kõhklemata, et inimene, keda teile lähemalt tutvustada soovin, on Agu Uudelepp – õppejõud, kes suudab oma huumorimeelega iga loengu tudengitele unustamatuks muuta.

Agu näol on tegemist põlise tipikaga, kes lõpetas 1998. aastal TTÜ cum laude ning omandas siin aasta hiljem ka sotsiaalteaduste magistrikraadi, saades õppeaasta parima magistritöö eest TTÜ teenetemedali Mente et Manu. 2008. aastal kaitses Uudelepp Tallinna Ülikoolis doktoritöö mõjustamistehnikate rakendamisest tänapäeva ühiskonnas. Praegu on Agu Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu esimees ning TTÜ, EBS-i ja Kunstiakadeemia kommunikatsiooniõppejõud, ise defineerib ta end aga hoopis "täiskohaga isana, kes vabal ajal tööd teeb".

Miks valisite omal ajal kõrghariduse omandamiseks just TTÜ?

Naljaga pooleks võiks öelda, et astusin kodule kõige lähemasse ülikooli. Olen Mustamäe poiss ja TTÜ-sse oli trolliga neli peatust sõita.

Kui lõõpimine kõrvale jätta, siis enamik meie klassist astus TTÜ-sse. Olen Tallinna 43. Keskkooli ehk nüüdse nimega Tehnikagümnaasiumi vilistlane.

Sellel koolil oli juba toona tipiga koostööleping ja sisuliselt olid meie lõpueksamid TTÜ sisseastumiseksamid. Kui teistesse ülikoolidesse astujad ka sisse lugeda, siis klassi 23-st poisist läks 22 edasi õppima. Meil oli superklass ja kui nüüd Eestis ringi vaatan, siis tuleb öelda, et lausa uhke on olla üks sellest pundist. Kõik saavad oma valitud alal superhästi hakkama ja seda päris laialt – Kunstiakadeemia õppejõust Eesti 8 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . DETSEMBER 2014

Kuidas leidsite siia tagasitee õppejõuna?

Seda tagasiteed pole kunagi olnudki, sest ma pole ära käinudki. Meie lend oli esimene, kes võib end Eestis pidada diplomeeritud riigiametnikeks – kuigi ma ise pole selles valdkonnas päevagi töötanud – ja spetsialiseerusime majandusteaduskonnas toonasele tuttuuele erialale, ühiskonnakorraldusele.

Mõelge vaid, 90. aastate algus, Eesti on just saanud iseseisvaks ja nüüd õpetatakse, kuidas ühiskonda korraldada!

Vaimusilmis olime kõik tulevased presidendid ja peaministrid. Tulevastele ühiskonnakorraldajatele polnud aga piisavalt aineid pakkuda, sest kaua sa ikka keedad kirvesuppi majandus-, psühholoogia- ja õigusainetest. Ühel päeval küsitigi, mida tahaksime veel õppida. Meie loomulikult nõudma, et manipuleerimist tahaks, sest kuidas sa muidu ühiskonna ära korraldad?! Pika pinnimise peale selle aine viiendal kursusel ka saime ja no see oli ikka täielik jama. Nii hakkasimegi pärast lõpetamist õhtusel peol õppetooli juhatajaga näägutama, et sellist sodi ei tohiks ikka serveerida. Lõpuks viskas professoril üle ja ta käratas kõige hullemale õiendajale: „Kui sa nii täpselt tead, kuidas seda õpetama peab, siis õpeta ise!“ Nii ma seda juba tubli poolteist aastakümmet teengi. Kuna olin juba Eesti Raadio uudistes tööl, siis pandi koormuse täissaamiseks veel avalikkussuhteid ka õpetama ja neid kaht ainet olen haldukatele lugema jäänudki.

Olete tegev väga mitmes valdkonnas.

Mis hoiab teid endiselt õppejõuametis kinni?

Tudengid. Tipikad on ülivahvad. Kui keegi minu kuuldes ütleb, et üliõpilased on jäänud laisaks, rumalaks ja pealiskaudseks, saan hetkega tigedaks.

Just andsin oma tudengitele ühe koduse ülesande, mis oli kõike muud kui lihtne. Imetlusväärne, kuidas nad viitsisid süveneda, pingutada, lahendust

paremaks teha ja viimistleda! Ülilahe kursus ning kui vahel aastate jooksul ongi peast läbi käinud mõte, et aitab sellest õpetamisest küll, siis satuvad audikasse superlahedad noored ning tunnen, et sellest kogemusest ei tahaks mingil juhul loobuda.

Kui palju ja kuidas on seotus TTÜga teile elu jooksul kasuks tulnud?

Ausõna, ei tea... Tipist saadud haridus on kindlasti kasuks tulnud ning väga palju vahvaid inimesi olen kohanud.

Lõppude lõpuks saan ju öelda, et vähe on neid tipi haldukaid, kellega ma pole kas koos õppinud või keda õpetanud.

Teistest teaduskondadest veel rahvast lisaks. Arvan, et suures pildis on mind siiski alati seotud pigem mõne teise organisatsiooni kui TTÜ-ga, kuigi vaieldamatult on side tipiga olnud kõige pikem.

Kui võrdlete praegust tudengielu ajaga, mil olite ise tudeng, siis mis on muutunud?

Olin just The Great Challenge 2014 viimase vooru žüriis ja vaatasin, et ossa poiss, kus tudengiks olemine on edenenud! Minge vaadake ise Tudengimajas olevat tehnikat ning siis mõelge selle peale, et meie olime omal ajal ülirahul oma arvutiklassiga, kus erinevalt teiste erialade klassidest olid arvutitel värvilised kuvarid. Rootsist humanitaarabina saadud!

Praeguseks on TTÜ-st saanud rahvusvahelises mõttes ülikoolilik ülikool.

See areng on olnud loomulik, sest paarkümmend aastat tagasi oli ka riik lapsekingades. Inimlikus mõttes ei ole erilist vahet, noored on ikka noored, pidu on pidu ja õppimine on õppimine.

Kui heaks hindate TTÜ tudengite võimalusi üliõpilaselu edendamisse panustada?

Imelik küsimus. Kuidas saab üliõpilaselu edendada ilma tudengite panuseta? Oleks ikka piinlik küll, kui kamp keskeakriisis õppejõude hakkaks ise tudengielu elama. Meenutaks natuke hullu argipäeva – ise ei saa midagi aru, aga teistel on naljakas.

PERSOON Kuidas suhtute eelarvamustesse, mis nö pehmete erialadega sageli kaasas käivad?

Rõõmsameelselt. Olen diplomeeritud halduskorraldaja, sotsiaalteaduste magister ning riigi- ja poliitikateaduste doktor ehk pehme mis pehme. Sellest hoolimata on mul tore pere, kena kodu, kõht täis ja riie seljas. Vanarahvatarkus ütleb, et ei tasu süüdistada peeglit, kui endal lõust viltu. Pole hariduse süü, kui inimene ei oska end sellega ära elatada.

Milline on teie arvates hea õppejõud?

Vormilt nii umbes 1.80 pikk, kergelt ülekaaluline, meessoost, kiilakas ja 40 aastat vana (Uudelepp kirjeldab muiates iseennast. Seda kergelt eneseiroonilist muiet ja sädet silmanurgas teavad kõik tema tudengid kui Uudelepa lahutamatut kaubamärki.). Sisult peab ta aru saama, et auditooriumis on n-1 temast olulisemat inimest, kelle pärast koos ollakse. Selles valemis tähistab n auditooriumis olevate inimeste arvu ja 1 õppejõudu.

Mis on õppejõuameti juures kõige raskem, mis aga kõige motiveerivam?

Kõige raskem on see, kui ei saa grupiga samale lainele. Siis ei tule ka teadmiste edasiandmisest midagi välja. Meeletu vahe on, kas tudengid tuubivad sunniviisiliselt või õpivad omal soovil. Motiveerivast juba rääkisin - vahvad tudengid, kes osutuvad veel andekamateks, kui olen julgenud loota.

Miks valisite oma tegevusvaldkonnaks just avalikud suhted/avalikud esinemised/meedia?

Pooljuhuslikult. Teisel kursusel sattusin Aktuaalsesse Kaamerasse praktikale, sealt edasi Eesti Raadio uudistesse, kuhu jäin ligi seitsmeks aastaks ning enam pääsu polnud. Avalik esinemine ja avalikus ruumis toimuv arutelu on teemad, milles tunnen end koduselt ja mida armastan.

Kirjeldage mõnd eriti meeldejäävat avalikku esinemist.

TTÜ lõpuaktusel kukkusin laval pläraki laua alla, sest tool läks katki. Üle lauaserva jäi näha vaid kiilas pealagi, mis prožektorite valgel sekundi murdosaga higiga kattus ning tulipunaseks läks. Pilt olla olnud nagu dušši all pestaks peeti.

Kuidas on lood lavanärviga? Kui kaua võttis aega, et muutuda täiesti vabaks avalikuks esinejaks?

Kõlab häbematult, aga ei võtnudki. Nii kaua kui end mäletan, olen alati esinemist armastanud. Tähtsate kõnede eel viskab siiani väikse närvi sisse, kuid esimese lausega on see alati läinud.

Kuidas toimite, kui mõni esinemine läheb oodatust oluliselt kehvemini?

Mõtlen, kuidas sellest mõne anekdoodi välja saaks võluda. Ühe esinemise ebaõnnestumine on teise esinemise vürts.

Millega näete end tegelemas 20 aasta pärast? Kas soovite endiselt ka õpetada?

Kui tudengid välja pole vilistanud ja mõni ülikool ühele parajalt paksule mehele, kes on oma parimais aastais ja muidu ka veidi karlssoniliku olemisega ikka tööd pakub, siis küllap õpetan. Mulle meeldib kirjutada ja esineda ning pisut tahaks maailma ka parandada. Üksi jõuab teha esimest ja teist, kuid kolmanda jätaks siis juba tudengite teha. Ma vaid õpetaks neile, kuidas tekitada olukord, kus ümberkaudsed ise tahaksid teha seda, mida sina tahad, et nemad teeksid. Lõppude lõpuks oli see kuraditosina iseka tulevase ühiskonnakorraldaja soov, kui nad endale manipuleerimise aine tellisid.

Fotod: Sten-Ander Ojakallas

Mis eristab teid tavalisest õppejõust?

Kuuldavasti meeldivad tudengitele teie loengud väga - mis võiks teie meelest selle põhjuseks olla?

Vahva võrdlus, nagu pesupulbireklaamis – see on tavaline õppejõud, aga vaata meie õppejõuga läheb kogu lollus ilma leotamata teie peast välja.

Mis võiks mind mõnest teisest eristada... Esiteks, ma olen neljandat põlve õpetaja, nii et midagi peab olema geenides. Teiseks, ma armastan oma tudengeid ja mul on tohutult vedanud, sest enamik üliõpilastest on olnud sellised, kellega suhtlen heal meelel ka siis, kui neil ülikool läbi. Kolmandaks, mind ei huvita formaalsused ja mingid abstraktsed või absurdsed arusaamad, milline peaks olema üks loeng. Katsun alati olla midagi enamat kui kõnelev õpik või slaid seinal. Olen tänulik ka oma tudengitele, et nad andestavad selle mahukate konspektide andmatajätmise ja tulevad minuga loengutes ja seminarides kaasa mõttelistele rännakutele kommunikatsioonimaailmas.

Nii õpivad nad ära õige mõtteviisi. Mis tähtsust on sellel, kui keegi oskab peast öelda, mis on suhtekorralduse arengujärgud USA-s, kuid ei oska mõista ega mõtestada meie kultuuriruumi eri kogukondade mõtlemis- ja käitumisviise? Ta oleks kehv esineja ning kehv suhtekorraldaja. Neljas komponent on vist veel, kuigi nelja jalaga taburet võib juba kõikuma hakata. Ma ei võta ennast ja oma aineid surmtõsiselt. Ülikoolis peab tore ka olema ning iga loeng on esinemine, mis lisaks akadee-

milistele reeglitele peab arvestama ka dramaturgilisi.

DETSEMBER 2014 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 9

MEIE ÜLIKOOL

95 AASTAT

TEHNIKAÜLIKOOLI RAAMATUKOGU Jüri Järs TTÜ Raamatukogu direktor juri.jars@ttu.ee Euroopa esimesed ülikooliraamatukogud loodi 13. sajandil. Sellest ajast pärineb ka arusaam, et ilma raamatukoguta ei saa olla ülikooli.

TTÜ raamatukogu ajalugu on otseselt seotud Eesti tehnilise kõrghariduse ajalooga. 1918. aastal algas õppetöö Eesti Tehnika Seltsi asutatud eestikeelses insenerikoolis, mis aasta hiljem nimetati ümber Tallinna Tehnikumiks.

Juba insenerikooli 1918/1919. õppeaasta eelarves olid ette nähtud raamatukogu kulud, kuid Tallinna Tehnikumi raamatukogu inventariraamatutest nähtub, et esimesed raamatud osteti siiski alles 1919. aastal, mida loemegi

Fotod: Sten-Ander Ojakallas 10 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . DETSEMBER 2014

raamatukogu asutamisaastaks.

Algusaastail muretseti õppetööks peamiselt võõrkeelset kirjandust, sest eestikeelne õppekirjandus praktiliselt puudus. Kuni 1932. aastani asus raamatukogu Pikk 20 hoones. Koos tehnikumiga koliti 1932. aastal Koplisse Vene-Balti 16 (praegu Kopli 101) asuvasse hoonesse. Kuni 1940. aastani muretseti järjepidevalt täppisteaduslikku ja tehnikakirjandust peamiselt inglise ja saksa keeles. 1939/1940. õppeaasta lõpuks sisaldas pearaamatukogu 13,5 tuhat köidet, 18 laboratooriumi raamatukogudes oli umbes 7 tuhat köidet. Lugejate arv oli ligi 500 ja laenutuste arv ligi 3500 aastas. Raamatukogus töötas 3 inimest.

Aastail 1945-1990 arenes raamatukogu nii laiuti kui sügavuti. Ruumikitsikus tingis raamatukogu ülekolimise Lai 5 hoonesse 1955. aastal. Pärast kapitaalremonti, mis lõppes 1963. aastal, sai raamatukogu oma tegevuseks normaalsed tingimused ning jõudis kogude ja teeninduskorralduse poolest nõutava tasemeni.

Alates 1961/1962. õppeaastast peetakse üliõpilastele regulaarseid bibliograafiaõppusi ning tegeletakse teadlaste ja spetsialistide infovajaduste uurimisega.

Raamatukogu saab Eestis ilmuva kirjanduse sundeksemplarid alates 1967. aastast.

1962. aastal pandi nurgakivi Mustamäe ülikoolilinnaku ehitusele,

kuhu oli kavas üle viia ka raamatukogu. Hoone esimene järk valmis 1971. aastal ja oli algselt projekteeritud õpperaamatukoguks. Et teine järk jäi rahaliste vahendite puudumise tõttu ehitamata, tuli hoone ümber kujundada täitmaks nii õppe- kui ka teadusraamatukogu ülesandeid. Õpikute kojulaenutus ja mitmed sisetööosakonnad jäid edasi Lai 5 hoonesse. Uue hoone avamine andis lugejaile raamatukogu kasutamiseks avaramad võimalused ning külastuste ja laenutuste arv hakkas kiiresti kasvama.

Ajavahemikus 1970-1990 täienesid raamatukogu fondid keskmiselt 60 tuhande trükisega aastas. Rahapuudusel midagi olulist NSV Liidus ilmunust ostmata ei jäänud. 1980ndate aastate sulaperiood avardas ka komplekteerimisvõimalusi. Tänu Moskva rahvusvahelistele raamatulaatadele ja aktiivsele tegutsemisele õnnestus rublade eest hankida märkimisväärne kogus kapitalistlike maade uut tehnikakirjandust.

Sotsialismiperioodi lõpuks oli koos ülikooliga tunduvalt kasvanud ka raamatukogu: fondides oli ligi 1,2 miljonit trükist, lugejate arv oli 13,5 tuhat, laenutuste arv üle 1,6 miljoni aastas, töötajaid oli 94.

Eesti taasiseseisvumine ja piiride avanemine lõid eeldused kirjanduse hankimiseks kogu maailmast, kuid Eesti kroonile üleminek tõi kaasa komplekteerimisrahade kokkukuivamise.

1992. aasta teavikute ostu eelarve ei võimaldanud tellida välisajakirju isegi eelmise aasta tasemel. Tänu välisabile õnnestus tellimuste järjepidevust siiski säilitada. Samal aastal ühendati raamatukoguga Eesti Tehnikaraamatukogu raamatute, ajakirjade ja tootekataloogide kogud ning vastavad osakonnad.

Nende põhjal moodustati filiaal, mis jäi edasi Olevimägi 12 ruumidesse.

Kogude võrdlemine ja ühendamine lükkus edasi suurte töömahtude tõttu.

EV valitsuse otsusega anti raamatukogule Eesti tehnikakeskraamatukogu staatus. Kahjuks ei kaasnenud sellega mingit riigipoolset finantseerimist.

MEIE ÜLIKOOL Seoses raamatukogu Lai 5 hoone tagastamisega õigusjärgsele omanikule tuli sealsed kogud ja osakonnad 1994. aasta lõpuks üle kolida kahes Mustamäel asuvas ühiselamus selleks kohandatud ruumidesse. Vanema kirjanduse säilitamiseks renditi pinnad Eesti Hoiuraamatukogult. Raamatukogu liigne hajutatus muutis ratsionaalse teenindus- ja töökorralduse väga keeruliseks.

Alates 1990ndate keskpaigast hakkasid arengud IT valdkonnas raamatukogu tööd otseselt mõjutama. Andmebaasi loomist põhifondi raamatute, nende kasutamise ja kasutajate kohta alustati küll juba 1977. aastal, kuid töö käigus sai selgeks, et kui puudub spetsiaalne rakendustarkvara ning sideliin raamatukogu ja arvutuskeskuse vahel, siis ei tule infosüsteemi loomisest midagi välja. 1985. aastal moodustati automatiseerimisgrupp, mille ülesandeks oli raamatukogu infosüsteemi projekteerimine. Viidi läbi lähteuuring, määratleti süsteemi arhitektuur, kavandati andmebaasid ja nende ligikaudsed mahud. Esimesed personaalarvutid saadi 1990. aastal, mis võimaldas alustada süstemaatilist andmebaaside genereerimist. Esimesed CD-ROMid saadi 1992. aastal, nende järjekindel komplekteerimine algas 1994. aastal.

Lugejaile hakati pakkuma e-teenuseid (Interneti, CD-ROMide ja lokaalsete andmebaaside kasutamine) alates 1994. aastast. Esimene ajakirjaartiklite täistekstide andmebaas „Applied Science and Technology Plus“ telliti 1995. aastal. 1996. aastal loodi raamatukogu veebilehekülg, mida on pidevalt edasi arendatud ja täiustatud.

1997. aastal seadistati LanCD server, mis tegi võimalikuks CD-ROM andmebaaside võrgukasutuse. Aastail 1998-1999 osales raamatukogu EL infootsingu kaugkoolitusprojektis DEDICATE, mis võimaldas tõsta töötajate kvalifikatsiooni ja töötada välja uus koolitusmudel. Olulised ettevõtmised IT valdkonnas on saanud teoks tänu raamatukogudevahelisele koostööle ELNET Konsortsiumi kaudu. 1996. aastal A.W. Melloni fondilt saadud toetus võimaldas hankida vajaliku tarkvara ja asuda e-kataloogi ühisprojekti ellu viima. Alates 1999. aastast lõpetati kaartkataloogi täiendamine ning kõik saabuvad teavikud peegeldatakse ekataloogis ESTER.

raamatukoguks, mis tagas riigipoolse sihtfinantseerimise.

2003. aastal kinnitati raamatukogu uus põhikiri, millega raamatukogu reorganiseeriti TTÜ tugistruktuuri allüksusest ülikooli teadus- ja arendusasutuseks.

Raamatukogu osaleb mitmete rahvusvaheliste ühenduste (IATUL, UNICA, BALTECH jt) tegevuses. Headeks koostööpartneriteks on kujunenud Soome, Poola ja Läti tehnikaülikoolide raamatukogud.

Aastatel 2001-2013 täienesid raamatukogu fondid keskmiselt 10 tuhande trükisega aastas. Samal ajal on oluliselt kasvanud e-ressursside osatähtsus. Viimastel aastatel on nende hankimiseks kulutatud ligi 70% eelarve vahenditest. Ülikooli arvutivõrgu kaudu on loodud ligipääs 80 tuhandele e-ajakirjale, 120 tuhandele e-raamatule ning mitmesugustele bibliograafia-, referaat-, fakti- ja viiteandmebaasidele. Avatud ligipääsuga digikogu sisaldab kõiki alates 2005. aastast TTÜ-s kaitstud doktoritöid, käesolevast aastast avaldatakse ka üliõpilaste lõputöid.

Raamatukogule uue hoone ehitamist, esialgu küll vana renoveerimist ja laiendamist, hakati ülikooli juhtkonnaga arutama 1999. aastal. Tegudeni 2002. aastal nimetati raamatukogu EV jõuti 2006. aasta veebruaris kui TTÜ valitsuse poolt viieks aastaks teadus- nõukogu võttis vastu otsuse uue raa-

matukogu arhitektuurse ideelahenduse konkursi korraldamise kohta. Konkursile esitati 10 võistlustööd, mille hulgast komisjon tunnistas võitjaks arhitektuuribüroo Agabus, Endjärv & Truverk Arhitektid lahenduse. Hoone projekteerimine kestis 13 kuud, riigihange ehitaja leidmiseks kuulutati välja 2007. aasta oktoobris. Kaheksa osaleja hulgast osutus soodsaimaks AS Oma Ehitaja pakkumine. Ehitamine algas 2007. aasta veebruaris. Hoone valmis 16 kuuga ja 2009. aasta juunis algas sissekolimine, uus raamatukogu avati lugejaile septembris. Võrreldes vana raamatukoguga on uues hoones kaks korda rohkem pinda, lugejate ala on neli korda suurem, avariiulid mahutavad seitse korda rohkem köiteid, lugejakohti on 2,5 korda rohkem.

Pärast uue hoone avamist on aasta-aastalt suurenenud ülikooliväliste lugejate arv. 2013. aastal moodustasid nad juba 51% lugejaskonnast. Tegelikult on raamatukogu peamisteks kasutajateks siiski TTÜ üliõpilased, kelle külastuste osakaal moodustab umbes 85%. Lugejate rahulolu uuring näitas, et rõhuv enamus lugejaid on raamatukogu teenuste, töötingimuste ja kasutuskeskkonnaga rahul, kuid vastanute ettepanekute põhjal oleme teinud ka mitmeid muudatusi teeninduses ja töökorralduses.

DETSEMBER 2014 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 11

TUDENG TEGUTSEB

„TÄNU AVATUD ÕPPELE OLEN TÄNA SIIN JA TEEN SEDA, MIS MULLE MEELDIB!“ Kadi-Ingel Kungla Avatud õppe keskuse juhataja kadi-ingel.kungla@ttu.ee „Hea, et Tallinna Tehnikaülikoolis oli olemas avatud õppevorm. Tänu sellele olen ma täna siin ja teen seda, mis mulle meeldib,“ nendib Avo Kukrus (31), mõeldes tagasi oma Tallina Tehnikaülikooli aegsetele õpingutele. Õppimine ja töötamine käsikäes Avo, kes töötab praegu ehitusinsenerprojekteerijana, asus ülikooli ehitusinseneriks õppima ilmselt just seetõttu, et omas palju kogemusi ehitusplatsil töötamisega. „Isa töötas objektijuhina.

Käisin temaga koos, kiiver peas ja kellu käes, ehitusplatsidel kaasas. Ilmselt sellest ka niisugune valik,“ meenutab Avo.

12 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . DETSEMBER 2014

Tihtipeale ühildatakse omavahel õpingud ja töötamine, mis on noorele inimesele päris suur koormus. Nii tegi ka Avo ning selle tulemusena ei olnud võimalik ülikooliõpinguid statsionaarselt jätkata. „Kooli ja töö ühildamise tulemusena tuli viimane osa õpingutest sooritada avatud õppe kaudu,“ sõnas Avo, kuid lisas: „Selline töö ja õpingute kombinatsioon on hea võimalus, sest töökogemus õpetab rohkem kui kooliharidus. Kõige parem on mõlemad koos omandada.“ Oluline on õpingute ajal mõista, miks sa midagi õpid ning milleks sul seda vaja on. „Eesti haridus on väga faktirohke ja akadeemiline.

Samas asjad, mis tegelikult määravad ja tähtsad on, nagu inimese motivatsioon ja huvi tekitamine õpitu vastu, jäetakse tihtipeale tähelepanuta. Fakte saab alati

hiljem juurde otsida, need on enamasti paari hiirekliki kaugusel. Siin ei ole otseselt kedagi süüdistada. Arvan, et haridussüsteem liigub oma muutustega nõukogude ajast tänapäeva lihtsalt aeglaselt,“ arutleb Avo õpingute ja töötamise ühildamisele mõeldes. Hea on näha, et TTÜ on oma arengutes jõuliselt edasi liikunud, näiteks Mektory maja on väga positiivne näide. „Minu õpingute ajal oli ta suhteliselt igav IT-hoone, nüüd on see aga muutunud omamoodi teaduskeskuseks idufirmade ja innovatsiooni ülistava ruumina,“ tuletab Avo meelde päeva, mil Mektory majaga tutvus.

Eredamad juhtumised õpingute ajal „Meenub üks õppejõud, kellel oli juba omajagu vanust ning kes üsna monotoonselt ja aeglaselt rääkides poole lause

TUDENG TEGUTSEB

pealt silmad kinni pani ja kõne katkestas. Üliõpilaste hämmastuseks seisis ta nii mitukümmend sekundit justkui püstijalu magades ning siis jälle oma juttu poolelijäänud lause pealt jätkas. Sedasi juhtus mitu korda kogu loengu jooksul,“ meenutab Avo muiates. Põgusalt naeratades jätkas ta uue mälestusega: „Teine eredam kuju oli üks õppejõud, kes oli mul ühe projekti juhendaja. Mind koridori peal silmates pööras ta kannalt ringi ning liikus oma kabineti poole.

Jooksin talle järele, sain ta ukse pealt kätte, küsisin oma küsimuse projekti kohta ära, mispeale õppejõud oma kabinetti sisenemata uuesti ukse sulges ning teekonda varem käidud suunas jätkas.“ Noortele, kes tulevikku planeerivad „Minu soovitus on mitte kohe ülikooli joosta, vaid minna aastaks näiteks Ameerikasse raamatuid müüma või kasvõi Austraaliasse marju korjama,“ on Avo kindel. Seda kõike on vaja selleks, et leida üles oma „MIKS“. Miks ma tahan olla insener või õpetaja? Miks

ma teen täna seda, mida ma teen? „Olin ka ise aasta Eestist ära. See oli kohe pärast ülikooli. Nimelt jõudsin „kängurude maale“ ja see elukogemus, mille sealt sain, on andnud minu arengule suure tõuke. Leian, et selliselt kasutatud aeg on inimese arengu juures äärmiselt väärtuslik,“ tuletab Avo meelde. „Suhtlen aeg-ajalt USA-s raamatuid müümas käinud inimestega. Näen, et nad on suure elukogemuse võrra rikkamad ning on endaga kaasa saanud väga head oskused nagu enese motiveerimine, enese juhtimine ja ka oskuse kõikvõimalike probleemidega toime tulla,“ lisas Avo Kukrus.

Noortele, kes Avole sarnaselt aasta või paar välismaal veedavad ja tagasi tulles ülikooli sisseastumisdokumente õigel ajal esitada ei jõua, on avatud õpe hea võimalus õpingute alustamiseks või huvipakkuva erialaga tutvumiseks.

Miks just avatud õpe?

Avatud õpe on tasemeõppeainetest koostatud individuaalse õpingukava alusel toimuv õpe. Avatud õppest huvitatul on võimalik tulla alustuseks TTÜ avatud ülikooli, kus üheskoos avatud õppe töötajatega saab kaardistada oma õpingute eesmärgid ning võimalused nende saavutamiseks. Avatud õppe kaudu on võimalik omandada kõrgharidus, testida õppevormi või eriala sobivust, jätkata katkenud õpinguid või täiendada erialaseid teadmisi, õppides üksikuid tasemeõppe aineid. “Avatud õpe oli lihtsalt paindlikum. Kui avatud õppe kabinetti astusin, sattusin justkui teise maailma. Koostöös avatud õppe töötajatega jõudsin oma õpingutega nii kaugele, et sain soovitud eriala paindlikul viisil lõpetada. Mind kuulati alati ära ja sellest piisas, et edasi minna,“ kirjeldab Avo oma õpingukogemusi avatud õppe kaudu.

DETSEMBER 2014 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 13

TUDENG TEGUTSEB

MIKS ME PIIRIST ÜLE ASTUME? Kätlin Tiigi Juhatuse liige haridusvaldkonnas TTÜ Üliõpilaskond katlin.tiigi@tipikas.ee Mõeldes eesootavale sessile on asjakohane mõtiskleda natuke spikerdamise ja muu ebaausa käitumise teemadel.

Kindlasti on spikerdajate hulk meie seas palju väiksem kui ausate tudengite hulk, kuid siiski – julgen arvata, et me kõik oleme neid pea igal eksamil näinud.

Miks on nii, et spikerdavad ka need üliõpilased, kes tegelikkuses suudaksid endale õppeaine selgeks teha? See on lihtne küsimus keerulise vastusega.

Kindlasti ei sunnita kedagi ebaeetiliselt käituma, aga kui kontrolltööl või eksamil ringi vaadata ja koridoride peal jutte kuulata, siis on see küllaltki sage nähtus. Seda oleme me kõik kogenud, et sessi ajal on palju eksameid ja osad neist väga rasked, kuid kas ainuke pääsetee on aususe arvelt kokku hoidmine? Või on hoopis õppeaine nii kuiv ja üle mõistuse raske, et spikerdamine paistab olevat ainuke lahendus?

Meile ei meeldi, kui meile valetatakse, aga spikerdamine on mõnes mõttes samuti valetamine. Mis sest, et valetatakse iseendale. Ülikool on koht, kus õppimine ei ole kohustus, vaid inimese enda sügavam huvi mingi eriala vastu.

14 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . DETSEMBER 2014

Ülikooli tullakse, sest tahetakse saada heaks spetsialistiks, luua uusi lahendusi ja innovaatilisi ideid – tahetakse saada milleski paremaks kui teised.

Võib-olla ei teadvustata endale, et õppetöös spikerdamine on iseenda petmine, sest ülikoolitee on ette võetud ainult iseenda pärast ja eesmärk on areneda ning õppida.

Hoopis teise nurga alt vaadates ilmselt on nii mõnedki meist käinud õppeaines, kus hea hinde saamine sõltub sellest, kui palju detaile, definitsioone ja tüüplahendusi suudetakse pähe õppida. On teada-tuntud, et tudengid sel mõtet ei näe, vaid sooviksid teada saada õppeaine praktilist väärtust ja seoseid reaalse eluga.

Detailid on küll tähtsad, kuid ainult neile ei tohiks keskenduda. Kuiv tuupimine demotiveerib inimesi ja seetõttu minnakse kergema vastupanu teed.

Siinkohal võiks väikese etteheite teha ka õppejõududele – aastast aastasse kasutatavad eksamiküsimused, kus vastusena ei eeldata arutlust ja tudengite endi mõtteid, vaid õigete variantide märkimist, ei ole just kõige efektiivsemad, kui loodetakse spikerdamist vältida. Jah, selliseid eksameid on kerge koostada ja kontrollida, kuid kas need on ka huvitavad ja aitavad saavutada õppeaine eesmärke?

Kindlasti on spikerdamise põhjuseid mitmeid ja selle artikli eesmärk

pole mingeid konkreetseid lahendusi pakkuda. Võib-olla mõni lugeja, kes plaanis eksamil spikri järele haarata või kõrvalistuja tööd piiluda, ei tee seda. Ehk hakkab mõni õppejõud oma õppeaines rohkem spikerdamist kontrollima ja loobub valikvastustega eksamitest. Võib-olla julgevad rohkemad meist välja öelda, et spikerdamine ei ole lahe ega lahendus.

ÕPPETEGEVUSE STRATEEGIA §2 LÕIGE 7: Akadeemilise aususe tagamine. Ülikoolis ei tolereerita ebaväärikat käitumist ega heade akadeemiliste tavade rikkumist. Akadeemilise petturluse (spikerdamine, plagiaat jne) vähendamiseks on kasutusele võetud plagiaadituvastussüsteem ja karmid käitumisnormid (sh eksmatrikuleerimine). Ülikooli töötajad, õppejõud ja üliõpilased austavad akadeemilist ausust ja on sallimatud akadeemilise petturluse suhtes. Juhtumite esinemisel käsitletakse neid nii teaduskonnasiseselt kui ülikooliüleselt ja vajadusel akadeemilise kohtu tasandil.

TUDENG TEGUTSEB

ÕIS-I TAGASISIDEKÜSIMUSTIK! Käthy Laar ÕIS-i tagasisideküsimustiku promo projektijuht TTÜ Üliõpilasesindus kathy.laar@tipikas.ee Õppeinfosüsteemis (ÕIS) on ajavahemikul 15.12.2014 - 31.01.2015 avatud tagasisideküsimustik, mis on loodud tudengitele tagasiside andmiseks õppejõudude ja õppeainete kohta. On oluline, et iga tudeng tunneks oma kohustusena muuta õppeprotsessi ja ülikoolielu tagasiside andmise kaudu paremaks.

Alates 2013/2014 õppeaasta sügissemestrist on võimalik anda õppeainetele tagasisidet uue küsimustiku alusel.

Küsimustikus on 4 õppekorralduslikku küsimust ning 11 küsimust iga õppeaine kohta, lisaks asendati numbriline skaala sõnadega, mis peaks tagama objektiivsema hinnangu. Iga õppeaine kohta täidetakse küsimustik eraldi ning kui aines on näiteks loengu ja seminari õppejõud erinevad, siis vastatakse küsimustikule 2x11 küsimust.

Küsimustikku on võimalik täita ositi, näiteks anda tagasisidet iga päev ühele õppeainele. Sealjuures on oluline, et pärast ühele õppeainele tagasiside andmist peab liikuma järgmise õppeaine peale, et tagasiside salvestuks. Kui mõni tudeng tunneb, et tal pole mingi

konkreetse aine kohta midagi öelda, siis on võimalik see vahele jätta. Küsimustiku lõpus on nupp „Kinnita“ ja pärast seda ei saa küsimustiku juurde naasta. Kõik vastused on anonüümsed ja tudengid võivad julgelt oma arvamust avaldada. Tulemused on avalikud ning tudengitel on võimalik enne õppeaine valimist tutvuda tulemustega õppeainete ainekaartidel. Üldised tulemused kuvatakse ÕIS-is rubriigis „Küsitluste tulemused“.

Pikk ning veidi arusaamatu küsimustik on muudetud lühemaks ja lihtsamaks.

Uue küsimustiku ja avalike tulemuste üheks eesmärgiks on suurendada tudengite motivatsiooni anda tagasisidet ja tõsta seeläbi vastajate protsenti.

2014/2015 õppeaasta sügissemestri eesmärgiks on saada tagasisidet 30%-lt tudengitelt.

Tagasiside on peamiseks õppekvaliteedi parandamise aluseks ja ilma selleta puudub ülevaade reaalsest olukorrast ning parenduspunktidest. Seega ootame tudengitepoolset aktiivset tagasiside andmist, et muuta ülikoolielu üheskoos paremaks.

Küsimustik avaneb semestri lõpus ja jääb avatuks eksamisessiooni lõpuni.

Head vastamist! Panustagem oma ülikooli arengusse!

35 30

28,1

30

29

28 23,7

25 19,2

20

Tulemus 2013/2014

15

Eesmärk 2014/2015

10 5 0 Sügissemester

Kevadsemester

Keskmine

DETSEMBER 2014 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 15

1

8

15

22

Tartu Ülikooli emakeelse ülikooli 95. aastapäev

29

2

9

16

23

30

2

esmaspäev 12.00 Rektori Rändkarika IV etapp, Pokkeriturniir, TTÜ Tudengimaja 16:00 Karjääriseminar “Praktilisi soovitusi tööintervjuuks”

18.00 Esinduskogu koosolek, I-228

teisipäev

3

10

17

24

31

16:00 Karjääriseminar “CV ja kaaskirjad (vene keeles)”

22.00 MehÜN, SÜN, EÜN jõulupidu, NO99

kolmapäev

4

11

18

25

16:30 Karjääriseminar “Töövõimalused Euroopa Liidu institutsioonides” 20.00 ITÜNi ja KÜNi Casino Royale 007, Klubi Studio

22.00 MTÜNi, ETÜNi ja EMERA The Glamorous Christmas, Klubi Teater

5

12

19

26

19.00 TTÜ Akadeemilise Naiskoori ja TLÜ Meeskoori jõulukontsert, Viljandi Pauluse kirik

19.00 ja 21.00 TTÜ Akadeemilise Meeskoori jõulukontsert, Jaani kirik 19.00 TTÜ Kammerkoori kontsert, TTÜ

6

13

27

20

reede

15.00 TTÜ Akadeemilise Naiskoori ja TLÜ Meeskoori jõulukontsert, Pärnu Eliisabeti kirik

15.00 ja 17.00 TTÜ Akadeemilise Meeskoori jõulukontsert, Jaani kirik

Eesti karika finaalmängud võrkpallis, Tartu

17.00 V Vabariiklik Tantsutüdrukute Festival-Võistlus, Põlva Mesikäpa Hall

laupäev

7

14

21

16.00 TTÜ Kammerkoori kontsert, Kohila Kirik

Eesti Üliõpilaskondade Liidu üldkoosolek

28

Detsember 2014

neljapäev

pühapäev

Foto: Sten-Ander Ojakallas

TUDENG TEGUTSEB

MEKTORY ÄRIMUDELITE KONKURSS 2014

MIS, MIKS JA KUIDAS SAAB VEEL LIITUDA?

Ken Veski Mektory koordinaator ken.veski@ttu.ee Sul on idee. See on maailma parim idee.

Sa oled selle korduvalt läbi mõelnud ja enda jaoks lahti seletanud. Sa tead üldpõhimõtteid ja üliväikeseid nüansse.

Idee ise, olgu ta nii hea kui tahes, on ilma teostuseta paraku sisuliselt väärtusetu.

Teostamine on vaieldamatult igasuguste ideede juures kõige keerulisem ja kõige kriitilisem samm. Teostamiseks on tihti vaja ka lisafinantsi. Seega tuleb idee investorile maha müüa. Kohe tema juurde astudes ja seletama hakates räägid sa ilmselt asja sügavast sisust - tehnilisest lahendusest ja võitvatest detailidest.

Natuke ka majanduslikust taustast ja turuvõimalustest. Siis aga tulevad küsimused: „Mille alusel sa seda arvad?“, „Kuidas sa turu-uuringu läbi viisid?“, „Mis on vajalike investeeringute suuruse põhjendus?“, „Mis on tasuvuspunkt?“ .

Selleks, et need hirmsavõitu küsimused ootamatuna ei tuleks ja kellegi head ideed juba eos ei lämmataks, ongi loodud Mektory Ärimudelite konkurss. Konkurss, mille eesmärk on anda osalejatele esmased vajalikud oskused start-up`i käivitamiseks.

Vajalike oskuste andmiseks on toimunud koolitusprogramm. Koolituste teemad on valitud just sellised, et nad toetaks algava ettevõtte loomisel esimesi kriitilisi samme. Seni läbitud teemad: 1. Team building. Iga ettevõtte aluseks on meeskond ning heas meeskonnas on rollid selgelt jaotunud. On olemas vajalikud oskused (tehnilised, majanduslikud) ja isikuomadused (pühendumus, järjekindlus). Teemast rääkis Keir Veskiväli, kes on ise mitmes start up`is tegev olnud. Lisaks rääkisid oma ettevõtete alustamisest Taavi Kikas Secured3D-st ja Markus Villig Taxify-st. Investori seisukohti selgitas Heidi Kakko EstBAN-ist.

2. Business model. Iga start-up`i taga on äriidee. Kuidas teha see arusaadavaks ärimudeliks endale ja teistele ning panna kõik vajalik ühele A4 paberile, oli selle 18 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . DETSEMBER 2014

koolituse teema. Koolitusel keskenduti järgmistele küsimustele. Kes on sinu kliendid? Mis väärtust sa neile pakud?

Kuidas (mil viisil) sa seda teed? Kuidas sa kliendiga suhtled? Kust tuleb raha?

Mis on võtmeressursid ja võtmetegevused väärtuse loomiseks? Kes on vajalikud partnerid? Millised on kulud? Ärimudeli arendamist Business Model Canvas`e abil selgitas Mart Moora Coregrow`st.

3. Customer Development. YouTube alustas tegelikult online kohtinguportaalina. Instagram alustas asukohapõhise sotsiaalvõrgustikuna. Ülemaailmse tuntuseni on need leheküljed siiski jõudnud hoopis muu teenuse pakkumisega. See tähendab, et nad on arengu käigus muutnud oma ideed ning saavutanud seeläbi läbimurde. Kuidas kliendist lähtuvalt oma ideed Lean Startup Machine Validation Board’i abil arendada, oligi koolituse teema. Rääkisid sellest Taavi Lindmaa Trinidad Consultingust ja Teele Kundla Invent Baltics`ist.

4. Valideerimine. Kuidas olla kindel, et sinu seni tehtud töö omab väärtust? Et sinu valitud suund on õige? Et see plaan, mida sa reaalsuseks ehitad, on ehitamist väärt? Et plaani ideaalse realiseerimise lõpptulemus ei oleks „ebaõnnestumise saavutamine“? Selleks tuleb appi valideerimine. Kuidas mõõta oma eeldusi, kuidas mõõta oma tulemusi ning kuidas sellest järeldusi teha? Valideerimisest rääkis, nagu eelmiselgi korral, Teele Kundla.

5. Raporteerimine. Kuidas kirjutada oma

idee paberile nii, et vanaema aru saaks, aga ka investoril huvitav oleks? Et ka paberi üldmulje kutsuks lugema ja rohkem küsimusi esitama? Ehk kuidas luua tähelepanu haarav Executive Summary.

Raporteerimise nüansse tutvustasid Keiu Rõa ja Veeli Oeselg Ernst&Young`ist.

6. Pitching. Heast ideest paberil ei piisa.

Potentsiaalsel investoril ei pruugi olla aega ega huvi seda lugeda. Oluline on osata oma ideed esitada selle aja jooksul, mis kulub liftil fuajeest kontori korrusele jõudmiseks. Selle tulemusel võiks tekkida huvi paberit lugeda ja ka rohkem küsida.

Mida ja kuidas rääkida ning kuidas rahva ees oma ideed esitada, tutvustab Gleb Maltsev Stoneful`ist.

Studioosuse ilmumise ajaks on viis koolitust juba toimunud. See aga ei tähenda, et sel aastal ei saaks enam võistlusel osaleda. Osalemiseks tuleb saata oma ideed tutvustav Executive Summary – üks A4, millel on kõik kõige olulisem välja toodud ning kuni viis lisa A4 lehte, mis selgitavad, laiendavad ja täpsustavad Executive Summary`s välja toodud olulisi punkte.

Tähtaeg: 9. detsember, kell 23.59, aadressile ken.veski@ttu.ee.

Kirjaliku töö alusel valitakse kuni 10 finalisti, kes esinevad 17. detsembril pitchiga ettevõtjatest, investoritest ja ülikooli esindajatest žürii ees. Kõik auhinnad soodustavad osaleja ja tema ettevõtte arengut.

Projekti rahastatakse läbi Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse, Euroopa Liidu Sotsiaalfondi vahenditest.

TUDENG TEGUTSEB

KUIDAS HARIVALT AEGA VEETA? Taavi Simson taavi.simson@gmail.com taavisimson.blogspot.com Ülikoolis õppivale tudengile peaks ehk juba selge olema, et omandatav haridus ei koosne ainult loengutest ja praktikumidest, vaid ka kooliväliselt on võimalik nii mõndagi õppida. Mõnele võib selline teadmine siiski üllatusena tulla. Kuidas lugu ka tegelikult poleks, usun, et järgmine artikkel on just neile, kes soovivad teada, kuidas on võimalik enda teadmisi ja oskusi ka väljapool koolitunde harivalt sisustada.

Järgnevalt kirjutan ma kahest viisist (täpsemalt üritusest), kuidas mina olen oma aega viimasel ajal sisustanud. Usun, et need tegevused on aidanud mul lihvida ja täiendada oskusi, mida ma koolitundidest muidu ehk ei saaks.

TEHNOHACK: TehnoHack on väga lühidalt kirjeldatult 24. – 26. oktoobril Mektory majas toimunud tootearenduse võistlus, mida korraldas Skeemipesa. Oma olemuselt oli TehnoHack sarnane Startup Garage`i korraldatavatele tootearendusvõistlustele (kus ma olen samuti mitmel korral osalenud), ainult, et TehnoHack erines selle poolest, et võistlus kestis ühe päeva asemel 48 tundi ja lõpus tuli presenteerida reaalset töötavat toodet idee või projekti asemel.

Selle asemel, et nüüd väga pikalt korralduslikel nüanssidel peatuda (nende kohta saab lugeda Skeemipesa kodulehelt), sooviksin ma pigem rääkida, mida ma antud üritusel tegin ja miks ma seal osalesin. Olin meeskonnas, mis ehitas Tesla generaatorit. Väga lihtsustatult kirjeldatuna on tegemist seadmega, mis muudab tavapinge (230 V) ja tavalise voolutugevusega voolu kõrgsageduslikuks (>1 MHz) kõrgpingega (>100 kV) ja madala voolutugevusega vooluks. Tesla generaatori abil demonstreeritakse õpilastele nähtavat kaarlahendust, st vool võtab inimestele silmaga nähtava kuju.

Peamine põhjus, miks ma valisin kõikide teiste ideede seast (mida oli üle 20) just Tesla generaatori meeskonna seisnes selles, et olen ise haridusvaldkonna huviline ja tunnen muret Eesti noorte hariduse tuleviku pärast. Leian, et sellised suurepärased näitlikud õppevahendid aitavad muuta tundi oluliselt sisukamaks ja tõsta seeläbi antava tunni ja hariduse kvaliteeti.

Teine põhjus seisnes selles, et Tesla generaatorit oli teiste ideedega võrreldes oluliselt lihtsam ehitada. Ette oli teada, milliseid valemeid on vaja ning milliseid komponente ja kuidas ühendada. Sellegipoolest saime oma masina lõplikult tööle alles viimasel minutil (sõna otseses mõttes), sest kuigi Tesla generaatori ehituslik põhimõte on üsna lihtne, on see häälestamise suhtes üsnagi kapriisne. See tähendab, et kõik parameetrid peavad täpselt paigas olema, et see üldse tööle hakkaks.

Nüüd aga sellest, miks ma üldse TehnoHackil osalesin. TehnoHacki sarnased võistlused on hea võimalus arendada oma meeskonnaöö oskusi. Neid aga on kõigil oma tulevikus vaja, sest üheski valdkonnas ega üheski ettevõttes ei tehta oma tööd täiesti üksinda. Samuti õpetavad taolised võistlused hoolikalt oma aega ja ressursse planeerima, kuna tähtajad on paigas ja neid ei saa ületada, nagu reaalseski elus.

BP ALGAJATE TURNIIR: 1. - 2. novembril toimus Tallinna Ülikoolis BP Algajate Turniir. BP tähendab siinkohas British Parliament, mis on üks väitlemise formaate - nimelt oli tegu väitlusturniiriga.

Kahe päeva jooksul peeti viis vooru väitlust ja seejärel olid parimad paarid omavahel finaalis. Tegevust jätkus hommikust õhtuni. Kusjuures tore oleks mainida, et TTÜ Väitlusklubi oli esindatud 10 meeskonnaga.

Nendele, kes väitlusest väga palju ei tea, selgitan lühidalt, mida kujutab endast BP formaat. Ühes ruumis (väitluses) on kaks laua poolt, valitsus ja opositsioon, mõlemas laua pooles kaks lauda ning igas lauas kaks inimest. Seega võistleb ruumis kaheksa inimest, kes on jagunenud nelja võistkonda. Väitlus käib selle ümber, et üks laua pool (Valitsus) väidab, et “Valitsus usub, et...” või “Valitsus arvab, et...” ja siis esitatakse argumendid, miks nende plaan hea on. Opositsioon, kes on teine lauapool, peab valitsuse argumendid ümber lükkama ja tõestama, miks nende argumendid pole head, tuues samas välja ka omapoolsed argumendid ja tõestama, miks just neil on õigus ja mitte valitsusel.

Igal kõnelejal on oma kõne esitamiseks aega 5 minutit, vahemikus 1. – 4. minut tohivad vastaspoole esindajad esitada ka küsimusi (opositsioon valistuse kõnelejale ja valitsus opositsiooni kõnelejale). Kokku kestab üks voor umbes tund aega, millele eelneb umbes 15 minutit ettevalmistusae-

ga ja 15 minutit täiendavalt, et kohtunik saaks otsustada, milline meeskond võitis ning jagada spiikripunktid. Spiikripunktid näitavad ära, kui hea kõne keegi väitluses individuaalselt esitas, kui hästi ta küsimustele vastas ning kas ta ka ise küsimusi esitas.

Põhjus, miks ma nimetatud turniiril osalesin või miks ma üldse viimasel ajal väitlemisega uuesti tegelema olen hakanud, seisneb selles, et ma soovin arendada oma eneseväljendusoskust ja enesekindlust. Väitluses pead sa oskama oma mõtteid selgelt väljendada ja oma seisukohti ka veenvalt kaitsta. Lisaks on väitluses ajafaktor - sa ei saa pikalt ette mõelda, sa pead probleemid ja küsimused lahendama nö käigu pealt. Sellest tulenevalt on väitlejad suurepärased suhtlejad ja nad suudavad end inimestele arusaadavalt väljendada, sellisest oskusest on igal alal kasu, kuid eriti õpetaja või õppejõu ametis (kuhu ma kunagi loodan jõuda), sest mis kasu on õpetajast, kes räägib tahvli ees, kuid õpilased ei saa räägitavast aru. Teadmisi edasi andes peab tekst olema selge, lihtne ja relevantne.

Kui väitlus hakkas nüüd eelloetu põhjal huvitav tunduma, siis tasub teadmiseks võtta, et TTÜ Väitlusklubi koguneb kahel korral nädalas, esmaspäeval kell 18:00 (eesti keeles) ja kolmapäeval kell 18:00 (inglise keeles) Mektory majas.

Nagu juba traditsiooniks saanud, lõpetan väikese filosoofilise mõtteteraga: “Need, kes pole elus läbi kukkunud, ei ole edukad, vaid pole lihtsalt piisavalt kõrgele sihtinud”.

DETSEMBER 2014 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 19

TUDENG TEGUTSEB

„LIVIN ALOHA“

VÄÄRTUSLIK ELUKOGEMUS OTSE PARADIISIST Ingrid Luide ja Sandra Uustal Reporter TTÜ Üliõpilasesindus ingrid.luide@tipikas.ee „Livin Aloha“ on uus neljapäevaõhtune kodumaine sari TV3-s, kus kaheksat noort eestlast ootab elu suurim seiklus ja väljakutse Hawaii saartel. Nende eesmärgiks on tundmatus kohas vette hüpates tööd leida, omal käel hakkama saada ja loomulikult ka elu nautida. „Livin Aloha“ seltskonda kuuluvad: Hendrik – lennutudeng Tõrvast; Kertu – unistajahing Tallinnast; Kren – selts-

konnalõvi Viimsist; Maarja – naerusuu Tõrvast; Matilde – seikleja Tallinnast; Rauno – heasüdamlik maapoiss Tüki külast Tartumaalt; Evelin - sportlik aktivist Tartust ning Miriam - päikeseline filmitudeng Tallinnast.

kogeda uusi asju. Parim koht selle kõige jaoks oli Hawaii. Minna täiesti võõrasse keskkonda ja leida seal töö ning elukoht, saada hakkama ilma pere ja lähedasteta. Väljakutse missugune ja seda kõike teisel pool maakera.

Igal suvel leiavad paljud eesti noored oma tee paradiisi läbi StudentTour noorteorganisatsiooni, mis vahendab töö- ja reisiprogramme maailma paljudesse erinevatesse nurkadesse. Nende Work and Travel Program pakub Eestis täiskohaga tudeerivale üliõpilasele ainulaadset võimalust elada ja töötada USAs vabalt valitud kohas, alates San Fransiscost või Floridast ning lõpetades New Yorgi või Hawaiiga.

Kas läksid sõpradega või julgesid sellise sammu ette võtta täiesti iseseisvalt?

Asusin teele oma parima sõbrannaga ning meiega koos reisis ka kaks neidu.

Neist üks oli mu gümnaasiumi kooliõde ja teine täiesti võõras, kellega tutvusime StudentTour Hawaii 2013 lehel. Meil oli huvitaval kombel sama perekonnanimi, aga tegelikult tutvusime alles reisi esimesel päeval.

„Livin Aloha“ tõsielusarjas ei saa me kahjuks kaasa elada ühegi TTÜ tudengi emotsionaalsetele katsumustele, pettumustele, rõõmule ja vaimustusele. Mis ei tähenda sugugi, et TTÜ üliõpilased ei kuulu nende pea 200 tudengi hulka, kes igal suvel neljaks kuuks USA-sse üht senise elu põnevaimat suve veetma sõidavad. 2013. aasta suvel kolis StudentTouri raames Oahu saarele elama ja tööle ehitusteaduskonna kolmanda aasta tudeng Daire Laas.

Räägi, kuidas tekkis mõte lennata teisele poole maakera terveks suveks tööle ja elama?

Mõte tuli mu parimalt sõbrannalt, kes leidis, et oleks tore veeta koos üks sõbrannade suvi – elada, nautida, seigelda, 20 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . DETSEMBER 2014

Kui paljude eestlastega sa Hawaiil tutvusid?

Väga paljudega. Kokku oli seal saarel eestlasi üle saja ja suvega tegelikult kõigiga tutvuda ei jõudnudki, sest meid oli seal nii palju.

Kuidas ja millise elukoha sa leidsid?

Mitmekesi te koos elasite?

Hawaiile minnes meil kindlat elukohta polnud. Kui olime saarele jõudnud, ööbisime esimestel päevadel võõraste noormeeste juures kuskil mägedes.

Maarja oli nendega varem tutvust teinud Couchsurfing saidi kaudu. Teel sinna, pimedas, läbi toopilise metsa tekkis mu sõbrannadel hirm, et kuhu meid viiakse ja mida meiega võidakse teha, sest telefoni levi puudus ja meil polnud õrna aimugi, kus me viibime. Õnneks läks kõik hästi, tegemist oli väga viisakate ja sõbralike inimestega ja meie esimene ööbimine Hawaiil möödus rahulikult.

TUDENG TEGUTSEB Järgmisel päeval vahetasime juba elukohta ja jäime nädalaks ühe abielupaari korterisse. Need olid minu tuttava tuttavad. Naine oli eestlane, üks kuulus modell, ja mees põline hawaiilane, kes töötas mereväes. Nemad aitasid meid kogu suve jooksul palju. Nad olid justkui meie tugiisikud ja kaitseinglid – meie jaoks alati olemas.

Järgneva nädala, kui elasime nende juures, veetsime pikki päevi korterit otsides. Korterite üürihinnad olid väga kallid, 2-3-toaline korter kuskil 20003000 dollarit kuus. Lisaks tuli kohe tasuda ka samas väärtuses deposiit.

Me planeerisime elama hakata 8-kesi.

Tundub hullumeelne, aga see on ainuke võimalik lahendus, sest elamine, toit ja muud olmekulud on väga kallid. Selleks, et üks noor eesti tudeng seal ära elaks, peab hakkama saama väga kitsastes tingimustes.

Pärast nädalast otsingut saime lõpuks ühelt naiselt korteri üürida. See oli superilus ja ainult 200 meetri kaugusel ookeanist. Võiks öelda, et lausa paradiis. Muidugi oli sinna elama asumine ja sissekolimine paras komöödia.

Korteri lepingule oli alla kirjutanud ainult 4 inimest, aga lõpuks elas meid korteris lausa 9. Suutsime seda imekombel terve suve varjata, sest liikusime korterist sisse ja välja tavaliselt paarikaupa.

Kuna me kõik olime blondid, siis ei saanud keegi eriti aru, kui palju meid seal tegelikult elab.

seal palju mägesid, kus saab matkata ja imelisi vaateid nautida. Vallutasime neid suve jooksul mitmeid. Samuti on Hawaii tuntud kui surfiparadiis.

Ka mina sain selle pisiku külge ning veetsin mitmeid hommikuid ja õhtuid laineid püüdes. Lisaks sellele käisime ookeanis snorgeldamas ja paadiga sõitmas. Põhilise aja olime me Oahu nimelisel saarel. Sellele tegime küll mitu korda tiiru peale. Käisime kolmepäevasel reisil ka Molokai nimelisel saarel.

Kas tahaksid ise samadel tingimustel tagasi minna? Julged sellist koge-

must ka teistele noortele soovitada?

Samadel tingimustel ma kindlasti tagasi ei läheks. Nüüd oleksin ma juba teadlikum, mis mind ees ootab ja kuidas oleks kõige efektiivsem käituda, et leida kiirelt elamispind ning töökoht.

Soovitada julgen sellist kogemust kõigile, kel on soov teha nooruses midagi teistsugust, midagi põnevat, viia end turvalisest ja kodusest keskkonnast eemale ning kogeda uusi elamusi. 2013. aasta suvi Hawaiil on mu senise elu üks põnevamaid ja tundeküllasemaid kogemusi! Kindlasti soovitan seda julgelt kõigile.

Kuidas läksid tööotsingud?

Kui kiiresti ja kus sa töö leidsid?

Tööotsingud läksid veel raskemalt kui korteri otsingud.

Kokku kulus mul selleks ligi kolm nädalat. See tähendas, et ma täitsin ilma liialdamata sadu tööavaldusi, külastasin mitmeid söögikohti, kaupluseid, kirjutasin meile jne. Lõpuks sain tööd Abercrombie and Fitch poes ning tegelesin selle kõrvalt ka promotööga erinevatel üritustel.

Millega sisustasid vaba aja?

Kas te reisisite ka ringi?

Vabal ajal käisime saarel ringi matkamas. Kuna tegemist on vulkaanilise saarega, on DETSEMBER 2014 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 21

TUDENG TEGUTSEB

JALUTUSKÄIK, KULTUUR JA KÕHUTÄIDE TALLINNAS

KUHU MINNA? Kristiina Malm (TTÜ), Margus Olesk (SKA) kristiinamalm@gmail.com

Sellest on juba kolm pikka kuud, kui endistest rebastest sirgunud täieõiguslikud tudengielu nautlejad on saanud harjuda kauaoodatud uue eluga. Enne kiiret sessiaega on õige hetk ajal korra minna lasta ja leida hetk iseendale ja lä-

1. KALAMAJA

tipitud isuäratavat kulinaariat ja Eesti disaini. Minnes uudistama sealsamas asuvat Eesti suurimat loomemajandusliku ettevõtluse keskust Telliskivi Loomelinnakut, leiate täiendava portsu põnevaid söögikohti nagu nt F-hoone.

Poetänaval on külluses ägedaid poode, kust leida meeldejäävaid kingitusi.

Pärast seda on õige aeg eksida Jahu tänavale osavate pagarite meistrikotta - Kalamaja Pagarikotta, kus valmistatakse maitsvaid pirukaid ja kooke.

Põhja-Tallinna asum Kalamaja asum kord avastatud, on raske sinna mitte uuesti minna. Mõnus ja vaikne mereäärne asukoht ei muuda olukorda lihtsamaks. Lõputute puumajade loogilised rägastikud tekitavad tunde, otsekui oleksite sattunud hoopis teise ajastusse. Pühapäevaseid varahommikusi jalutuskäike soovitame veelgi erilisemaks muuta, sattudes kogemata Telliskivi tänavale, mis on täis

2. UUS MAAILM

Kesklinna asum Uus Maailm on piirkond, kus elavad loominguliselt aktiivsed inimesed – seega võib seal avastada palju vaatamisväärset. Tähelepanelikule lugejale on paik tuttav samanimelisest filmist.

Tühja kõhu sündroomi korral soovitame külastada kauni sisearhitektuuriga kohvikut Kohalik. Iga aasta sep-tembris toimub Uue Maailma tänavafesti-

3. KUMU

hedastele. Järgnevas nimistus pakume 10 tudengite tavapärasesse raadiusesse vähem ja rohkem jäävat avastamisväärset paika ideaalseks jalutuskäiguks, inspireerivaks kultuurielamuseks ja muhedaks kõhutäiteks.

val, kus nauditakse ühist aega, kontserte, ostetakse tänavaturult meeneid ja kord aastas avatud välikohvikutest festivalivälisel ajal aastaks suletud köökides valmivate salaretseptide järgi meisterdatud roogi. Kui Te veel ei ole veendunud selle asumi eripäras, siis mitut asumit Te teate, millel oleks enda ajaleht? Uuel Maailmal on see olemas ning jäädes endale kindlaks, on ka see eripärane ning lugema kutsuva disainiga.

korrusel eksponeeritakse kunstiteoseid erinevatest ajastutest - 18. sajandi eesti kunstist tänapäeva kunstini. Iga kuu toimuvad tipptasemel kunstiteadlaste eestvedamisel huvitavad ekskursioonid. Lisaks erinevatele konverentsidele ja kontsertidele näidatakse auditooriumis Kumu Dokumentaali raames igal kolmapäeval kultuurile fokusseeritud dokumentaale.

Weizenbergi 34 Kumu on Eesti Kunstimuuseumi peahoone ning suurim ja esinduslikem näitusepaik Eestis. Kumu ei ole ainult koht, kus käia kunsti nautimas, see on ideaalne paik, kust leida inspiratsiooni uuteks ideedeks. Kumus leiab iga kunstisõber midagi endale, sest kunstihoonel on viis korrust, igal

4. VENE TEATER

Vabaduse väljak 5 Tallinncity andmeil on tegemist ilusaima teatrimajaga Skandinaavias: teatri silmapaistev arhitektuur ja luksuslikult peen sisekujundus kõnelevad enda eest. Repertuaar on maailmaklassi tasemel ning kõik etendused on vene keeles. Uljamatele on seega tagatud hea keelepraktika ja põnev elamus, pelglikumad saavad kasutada sünk22 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . DETSEMBER 2014

roontõlkega kõrvaklappe. Eesti suurimatest teatritest eristab Vene Teatrit ilmtingimata veel see, et tudengitele pakutakse silmapaistvat soodustust tund enne algust kohapeal ISIC/ITIC kaarti näidates on pileti hind viis eurot.

Teater asub strateegiliselt heas asukohas: mugav ligipääs ühistranspordiga, kõigist Vabaduse väljaku peatustest jõuab teatrimajja kuni viieminutilise jalutuskäiguga.

TUDENG TEGUTSEB

5. NAVITROLLA GALERII

Sulevimägi 1 Vanalinna sattudes soovitame kindlasti piiluda õdusa Navitrolla Galerii akendest sisse. Oleme kindlad, et samalaadset kunstistiili pole Te veel varem näinud. Kunstniku maalid jäävadki meelde just enda eripärasuse poolest.

Eriti uljatele võib üle ukseläve astudes osaks saada personaalne kohtumine sadade maalide ja tuhandete graafiliste

lehtede autoriga isiklikult. Kui see eriti talviti mitte nii harv juhus peaks aset leidma, kasutage kindlasti võimalust geniaalse kunstnikuga vestlemiseks ja autogrammi küsimiseks. Võib-olla satute Te just õigel hetkel külastama galeriid, mil kunstnik maalib oma järgmist teost. Kuna tegu on galeriiga, siis on võimalus soetada maale, postkaarte ning teisi suveniire.

6. MOETÄNAV

korruse jagu! Teenindus on sõbralik, abivalmis, professionaalne. Tudengitel soovitame külastada ka Rocca al Mare ja Ülemiste kaubanduskeskustes asuvaid väga sõbralike hindadega noortebrändi Blue Inc London poode.

Veerenni 24 Moetänavale on peidetud Eesti paremate disainerite looming brändidelt Monton, Mosaic, Ivo Nikkolo, Bastion ja Baltman. Kes otsib hästi, leiab Moetänava Tallinna Disainikaardilt.

Moetänaval asub veel Outlet-pood, kus pakutakse suures valikus unikaalseid ja ka soodsaid tootenäidiseid. Meestele on Moetänaval moodi suisa kolme

7. KINO SÕPRUS

Vana-Posti 8 Tallinna vanimas repertuaarkinos valitseb tänapäeva kinodes harva esinev müstiliselt õdus atmosfäär. Sisearhitektuur on rikkalik, välisfassaadi kõrged sambad mõjuvad jõuliselt, tekitades esialgsel külastuskäigul kinosaali asemel teatrisaali sisenemise tunde. Kinokavas on filme, mida teised

Flaieriga aasta lõpuni täishinnaga tooted Moetänaval ja Blue Inc London kauplustes -10%.

Tallinna kinod ei pruugi näidata, kindel koht on filminädalatel, nagu Ameerika kultusfilmide festival, retrospektiivid ja PÖFF. Tudengite piletihinnad varieeruvad sõltuvalt nädalapäevast 4 eurost 5,5 euroni.

Tudengitele ISIC/EÜP näitamisel pilet filmile „Vääramatu jõud“ det-sembrikuu lõpuni 3 eurot

8. VESIVÄRAVA GRILL

sooja Vesivärava Grilli kõrval asuvas õdusas Vesivärava Kohvikus. Suveõhtutel tuleb varuda veidi enam aega, kuna peab arvestama koha suurele menukusele viitava rohke rahvamassiga.

Vesivärava 42 Üks paremaid kiirtoidurestosid Tallinnas, mis pakub maitsvaid kohapeal valmistatud grillburgereid. Rikkalik menüü peaks rahuldama ka kõige nõudlikumaid kliente. Teenindus on kiire, täpne, professionaalne ja sõbralik. Külmemate ilmade puhul saab

9. NOP

Köleri 1 NOP-i maitsvate toitude valmistamisel eelistatakse kasutada peamiselt mahetoodangut. Sellele viitavad NOP-i kolm tähte: “N” tähistab naabruskonda, “O” orgaanilist ja laiemalt puhast toitu, “P” praktilisust. Lisaks eripärastele tummisematele roogadele on neil hõrk

Tudengitele ISIC/EÜP näitamisel kogu menüü 10% soodsamalt.

kohvi- ja teevalik. Eriti tuleb kiita nende rikkalikku koogivalikut. Õdus kohvik on muidugi ka ideaalne paik õppimiseks (Wi-Fi olemas, parooli saamiseks küsi seda teenindajalt), vestlus-, filmi- või lauamänguõhtuteks.

Tudengitele ISIC/EÜP kliendisoodustus -10%

10. HOTOKAS

näitamisel

Toompuiestee 16 Eesti esimene hotdog-ikas Hotokas jäi juba mõni aeg enne 20. oktoobril avamist silma oma suurepärase asukoha poolest: Toompea mäelt alla kõndides ja endise Maalehe kontorini jõudes jääb eeltoodud hoone taga paiknevas suure parklaga hoovis asuv pisike

puumaja kohe silma. Teenindus on abivalmis, kiire ning loomulikult sõbralik. Rikas toidumenüü paneks silmad särama kõige kuulsamaidki välismaa hot dog-i kohvikuid standardiks pidaval külastajal.

Tudengitele ISIC/EÜP näitamisel toidumenüü 10% soodsamalt.

DETSEMBER 2014 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 23

ARVAMUS

PARIM JÕULUKINK SÕBRALE OLED SINA ISE Taavi Simson taavi.simson@gmail.com taavisimson.blogspot.com Varsti on lähenemas jõulud - see periood aastas, kus puhatakse, ollakse rahus, tehakse kinke ning veedetakse mõnusalt pereringis aega. Nii nagu ikka, kipuvad inimesed aga jätma kinkide soetamise viimasele hetkele, mis tähendab seda, et soovitud kink on juba otsa saanud või väga kalli hinnaga. Võib ka juhtuda, et sa soovid väga kinki teha, kuid ei tea, mida oma kallile sõbrale kinkida või siis tead, aga tudengile kohaselt on sul juba poole kuu peal näpud põhjas. Kui tundsid eespool olevas kirjelduses ära iseenda, on järgnev tekst just sinule.

Alustame sellest, et raha pole küsimus.

Mäletate, kuidas ma eelmises Studioosuses kirjutasin: „Parimad asjad elus on tasuta, paremuselt teised aga väga kallid“? Selle lause mõte seisneb selles, et parimad kingid siin elus ei nõua raha, seega veeringute pärast kindlasti muretsema ei pea. Mis on siis aga see imeline substants, mis midagi ei maksa ja mida saab kinkida kõikidele oma sõpradele soost, vanusest, rahvusest ja muudest tunnustest sõltumata? Vastus sellele küsimusele on tegelikult ime-

24 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . DETSEMBER 2014

lihtne - parim, mida sõpradele jõulude ajal kinkida saab, on sõprus, aeg ja positiivsed mõtted. Mitte miski ei ole parem kui see, et keegi võtab vaevaks sind jõulude ajal vaatama tulla ja sinuga rääkida, sind toetada ja positiivseid mõtteid sisendada. Ka kiri, kaart või joonistus, mis saadetud posti teel, on kulla väärtusega, kui ei ole võimalik näost-näkku kohtuda. Või siis kallistus koolimaja peal mööda minnes, kui elutempo kiire. Oluline on see, et sõnum, mida sa edastad, ja teod, mida sa teed, oleksid siirad ja tuleksid südamest, sest sellised teod omavad eriti tugevat mõju.

Kõike eelpool nimetatut saab ja peakski tegema aastaringselt, kuid nagu öeldi filmis „Üksinda kodus“, siis loeb jõulude ajal iga heategu topelt (kõikidel, kel karmavõlg aastaga suureks kasvanud, tasub see kõrva taha panna).

Lisaks on just jõulud kujunenud selleks ajaks, kus oodatakse midagi head ja soovitakse kogeda positiivset, olgu selleks siis piparkook sussi sees, veerandi lõpus head hinded tunnistusel või lõhnastatud südamekujuline kaart oma sõbrannalt (valentinipäeva ajal oleks selline kink samuti väga cool ). Miks siis mitte luua see positiivne emotsioon ja kinkida sõbrale lihtne „Aitäh, et sa olemas oled“. Isegi, kui sõber ei pruugi

seda otseselt välja näidata, läheb talle see kink kindlasti korda ja ta hindab seda väga.

Teada on, et juhtida saab vaid ise eeskuju näidates. Seetõttu püüan ma alati tegutseda vastavalt oma sõnadele. Jõulude ajal leian ma kindlasti vähemalt ühe päeva, mil hetkeks arvuti taha istuda ja oma soovid sõprade poole elektrooniliselt teele panna. Seda siis, kui ei õnnestu inimesi füüsiliselt kohata. Vanakooli inimesena, aga ka inimesena, kes eelistab inimestega emotsionaalset ja füüsilist kontakti, eelistaksin ma võimalusel alati silmast-silma kohtuda, paraku pole see inimeste kiire elutempo pärast või seetõttu, et nad ei ela Tallinnnas, alati võimalik.

Lõpetuseks jääb vaid soovida, et teid jõuluööl kolm jõuluvaimu külastama ei peaks või üks roheline sookoll teie jõulukuuske pihta ei paneks. Seega olge head lapsed - siis külastab teid jõuluvana ja ehk veel keegi.

TUDENG TEGUTSEB TUDENG TEG

GUTSEB

TEADUS

RAKK RAKU KAUPA Peeter Laas TTÜ MSI nooremteadur peeter.laas@ttu.ee

Erinevate tehnoloogiliste arengute valguses on teadlastel võimalik üksikutelt rakkudelt üha enam informatsiooni omandada. Genoomika, transkriptoomika, proteoomika ja metaboloomika analüüsid sel tasemel võimaldavad väga detailset teavet raku genoomi, geeniekspressiooni (mRNA ja valgu tasemel) ning metabolismi kohta.

Selline detailne „lahkamine“ võimaldab mõõta näiteks rakkudevahelist varieeruvust ning eristada raku tüüpe ühtses koes. Palju kasu on sellest ka heterogeensete rakupopulatsioonide (nt kasvajarakud) uurimisel, kus rakumassi põhjal keskmistatud tulemused ei pruugi kajastada seda, mis rakukultuuris tegelikult toimub. Muidugi on lisaks sellele, kuidas rakud organismide koosseisus toimivad, sama oluline teada, kuidas käituvad rakud indiviididena keskkonnas.

Valdav osa bioloogilisest mitmekesisusest planeedil Maa ongi esindatud üherakuliste mikroorganismide kujul.

Millal see hulkraksus üldse „moodi“ läks? Evolutsioonilises mõttes üsna hiljuti. Mikroobikooslused koosnevad

tohutust hulgast „indiviididest“, kes oma väikesele olemusele vaatamata elavad väga keerulist elu, leides väga erinevaid viise, kuidas „igapäevane süsinik lauale panna“, autoinduktorite abil oma lähedastega suhelda ja molekulaarseid relvi kaitseks või rünnakuks kasutada.

Mikroobikoosluste koosseis paljudes keskkondades on liigilises mõttes ülikirev ning üheks suuremaks takistuseks nende uurimisel on asjaolu, et valdavat enamust neist ei ole võimalik puhaskultuuris kasvatada või on see väga keeruline ja ressurssinõudev.

Paljudest geneetiliselt identsetest kloonidest saadud DNA on ka valdava enamuse organismide täisgenoomide assambleerimise algmaterjaliks ehk nö „üks genoom paljudelt“. Sellele pakub ühe raku genoomika suurepärast alternatiivi ja teatud lahendust „kultiveerimatuse“ vastu.

Keerukas osa ülesandest on selle ühe huvipakkuva raku isoleerimine ülejäänud kooslusest. Selleks pakub lahendust voolutsütomeetria, mille puhul proov voolutatakse imepeenikese nirena või pisikeste tilgakeste kaupa laseri eest läbi ja iga raku kulgemist läbi laserkiire on võimalik jälgida kuni paarikümne erineva detektoriga. Need

võimaldavad mõõta, kuidas rakk laserit varjutab (suurus), kui palju valgust rakult peegeldub (granulaarsus) ja autofluorestsentsi (pigmendid). Niiviisi saab paari minutiga tuhandate rakkude kohta teha kümneid tuhandeid mõõtmisi. Osad voolutsütomeetrid võimaldavad neid tilgakesi koos rakkudega ka sorteerida.

Sel semestril juhtisin kahte projekti, mille raames sorteerisin Läänemere baktereid Helsinki Ülikoolis prof Marko Virta töögrupi juures (eCOST Action ES1103 rahastatud) ja Läänemere Uuringute Instituudis Warnemündes („Mikroben-Verbindung 2014“, BaltiSaksa Kõrgkoolide Büroo rahastatud).

Helsinkis kasutasime värskelt tööle saadud ühe-raku genoomika tööliini ja Warnemündes ekspluateerisin kohalikku kompetentsi kemolitoautotroofide eristamises ja sorteerimises.

Need projektid hõlmasid teise generatsiooni sekveneerimistehnoloogiatega proovide analüüsimist, mis on nö kolmas generatsioon ehk ka ühel molekulil põhinev. Seega on võimalik ka üksikute rakkude genoome ilma eelneva amplifikatsioonita sekveneerida.

Seega terendavad tulevikus üksikute rakkude lähenemises väga huvitavad võimalused.

DETSEMBER 2014 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 25

ESN CORNER

CHRISTMAS IN ESTONIA

Mariam Malidze Columnist mari.malidze@gmail.com

Christmas for Estonians is a special holiday which is spent together with family and friends. Along with some worldwide customs of adorning Christmas trees and preparing stockings for Santa’s elves to put presents in, Estonians like to buy advent calendars and light advent candles on Christmas Eve (this is a tradition that is also practiced in Georgia on the 7th of January. By lighting the candles on the window we welcome Christmas in our homes. Another similarity I was delighted to find between old Georgian and Estonian traditions is a group of carol singers, mainly children, who go from house to house performing old Christmas carols). While Christmas celebration has become more or less similar across the globe, there are some characteristics which make each and every country special. Estonia is no exception. Imagine, if I had been an exchange student in the middle ages in Estonia, I would have participated in peasant festivities, examined stars to predict the future of the upcoming year, visited a steamy sauna just before attending the local village church service, made Christmas crowns, eaten

26 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . DETSEMBER 2014

black blood pudding (type of a blood sausage) and drunk home brewed ale or mead. Sadly, there was no Erasmus program back then. No worries, though - while one can relive some of the old traditions, 21st century offers events and activities, which are, by no means, any less enjoyable. The level of excitement of being an international student in Estonia rises as the Christmastide approaches, so if you are planning to spend your Christmas here just like me and would like to join the locals in the celebration, here’s the proposed to-do list for this holiday season which I hope to fulfill myself.

Christmas markets being the notable ones. If you would like to experience typical village Christmas, than you shall visit Estonian Open Air Museum, where old barns and farm houses come to life and traditional local cuisine can be tasted.

As the famous Tallinn Christmas market in the town hall square takes place, the capital of Estonia transforms into a magical place. A huge, decorated Christmas tree surrounded by stall of merchants coming from different counties offering local goods, handicrafts, food and drinks; dances, Christmas carols, different shows and performances, snow sculptures, Santa together with his reindeers and dwarfs… Undoubtedly, it is a mustattend event. The market is open from the end of November until the beginning of January, promising a lot of fun and joy to its visitors. Similar festivals and markets take place in other cities of Estonia as well, Tartu and Haapsalu

Those who are keen on skating, Ice rink on Harju Street will be expecting you. One might also like to visit Gingerbread Mania – the exhibition of gingerbread art and design, where everything you see is made out of ginger. The Exhibition takes place every year in the center of Tallinn.

That’s not all. Along with the fairs which reflect the spirit of old traditions, numbers of other events happen in Tallinn at this time, Christmas Jazz Festival being one of them. It has become a kind of a new tradition since the festival is being held annually all over Estonia.

If you prefer to stay at home and enjoy Christmas in a relaxed environment, then make sure to prepare traditional Christmas dinner which would be potato salad with blood sausage and sauerkraut. And don’t forget Gingerbread for dessert, of course.

Häid jõule!

ESN CORNER

COLD DAYS, WARM HEARTS Frank van de Pieterman Columnist fgvdpieterman@live.nl With the festive season approaching, I figured it would be interesting to see how Estonians celebrate their December days and nights. I think that one can say a lot about a country and its culture by merely looking at how it celebrates different events. The cold weather invites people to come together inside, gather around the fireplace. Holidays overall have a tendency to make people eat, drink and be merry with friends and family. Previous examples are common with most cultures I know, especially the “drink” part is very important – although I might just know the wrong people... All in all, I think whole December is for Europeans cozy, warm, pleasant, sociable, or as

we say it in Dutch with one unique word: gezellig.

In both, Estonia and the Netherlands, retail businesses are happy to capitalize the spirit of the festive season by advertising not only gifts for children and adults, but also an abundance of food, drinks, decorations and outfits.

In the Netherlands, however, Christmas advertising has to wait each year until the fifth of December, as this is the day where the Dutch celebrate Sinterklaas. While it is no coincidence that “Santa Claus” and “Sinterklaas” sound remarkably alike, there are some differences between the two figures: Santa Claus is jolly and active, lives in the North Pole and has elves as his little helpers; Sinterklaas is an old majestic man who lives in Spain, is based on a historical figure and has a black

companion called Zwarte Piet (black Peter). Sadly, a discussion about racism has cast a shadow on this, as more and more people believe that black people helping a white man is outdated and refers to slavery. Personally, I don’t know whether or not we should change this celebration, because as far as I can see it, every country has its remarkable traditions - such as whipping children (French Père Fouettard), kidnapping children (central-European Krampus) or even eating them (Icelandic Grýla), so who am I to judge?

For now, I will keep my hopes up for a snowfall in these last few weeks, visit the traditional Christmas market and enjoy a visit to Lapland, where I would love to meet Santa Clause.

Enjoy your holidays!

DETSEMBER 2014 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 27

SPORT

TTÜ KORVPALLIKLUBI – MEHED, KES ON TTÜ EEST VÕISTLUSTULES Martin Malm Spordivaldkonna koordinaator TTÜ Üliõpilasesindus martin.malm@tipikas.ee

1. Nimi 2. Hüüdnimi 3. Sünniaeg 4. Pikkus/kaal: 5. Mida õpid 6. Millal liitusid TTÜ KK-ga?

7. Suhteseis?

8. Kes on kõige humoorikam meeskonna kaaslane?

9. Kui sa saaksid olla nädal aega keegi teine oma võistkonnast, siis kes ja miks?

10. Mis on su jõulukingisoov?

1. Robert Võeras 2. Robi, BOB 3. 17.06.1993 4. 182cm/82kg 5.

TTÜ Matemaatika ja loodusteaduskond - tehniline füüsika 6. Eelmise hooaja algul.

7. Vaba 8. Kõige humoorikam meeskonna kaaslane on kindlasti Joonas. See vend tulistab ikka igast asendist, igas olukorras, iga päev.

9. Kui ma saaksin nädal aega olla keegi teine oma võistkonnast, siis ma oleksin Joonas. Joonas oleksin ma mitmel põhjusel. Esiteks, saaksin iga päev Subaruga ringi kärutada. Teiseks, mul oleks võimalik tema suurepärast korvpallijalanõude valikut nautida. Kolmandaks, saaksin südame rahus kasutada fraasi „Pass? Get the rebound!“ 10. Tahaks, et Siim Raudla triple double’i teeks ja siis pressile teada annaks, et ilma minuta poleks seda suutnud. Aitäh!

28 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . DETSEMBER 2014

Tallinna Tehnikaülikooli korvpalliklubi on peamiselt tudengitest koosnev korvpalliklubi, mille eesmärgiks on toetada ja arendada Eesti korvpallimängijaid. Enamik meil mängivatest palluritest õpivad ka just nimelt TTÜs. Nii suur tudengite osakaal võistkonnas ei ole Eesti korvpallimaastikul just

1. Aleksander Kaaberma 2. Sass 3. 25.09.1995 4. 198cm/88kg 5. TTÜ Tallinna Kolledž Rahvusvaheline majandus ja ärikorraldus 6. 2014 suvi 7. Vaba 8. Dr. Naator AKA Ekke Lõhmus.

9. Mooses Kaja. Tal on Prius. Prius on hea auto!

10. Taylor Swift – 1989 album.

1. Siim Raudla 2. Simps 3. 01.01.1990 4. 190cm/90kg 5. TTÜ Keemiaja materjalitehnoloogiateaduskond - toidutehnika ja tootearendus 6. 2008 7. Suhtes 8. Kedagi konkreetselt on väga raske välja tuua, kuid ütleks, et iga mees annab meil oma panuse, et tuju üleval hoida.

9. Ilmselgelt läheks Moosese kehasse, kuna sellise ilusa näolapiga ei oleks paha nädal aega toimetada. Lisaks saaks selle lapse kasvatamise värgi ka ära proovida, enne kui ise asja kallale asuda.

10. Fanta pudel

tavaline nähtus. 2012/2013 saavutas TTÜ KK meeskond Rahvusvahelises Üliõpilasliigas (ISBL) esimese koha.

Meeskonna peatreeneri ametit peab Heino Lill, kes lisaks treeneri ametipositsioonile on ka kehalise kasvatuse õppejõud ja TTÜ Spordikeskuse juhataja.

1. Andrew Arnold 2. Drew 3. 17.11.1986 4. 207cm/100kg 5. TTÜ Economics – International business administration 6. 2011 7. Married.

8. Joonas Jarvelainen.

9. Joonas so that I could drive his race car all week.

10. TTÜ win in Alexela KML.

1. Ekke Lõhmus 2. Naator 3. 31.07.1992 4. 203cm/89kg 5. TTÜ Sotsiaalteaduskond – õigusteadus 6. 2014 sügis 7. 55686880 8. Aleksander Kaaberma.

9. Füsioterapeut Georgi- sellepärast, et siis väänaks ja murraks ilma ühegi süümekata mõnel vennal konte ja lihaseid.

10. World Peace oleks ilus, kuid kui see pole realistlik, siis Sofoklis Schortsianitise vastu oleks ka lõbus mängida.

SPORT

1. Kiur Akenpärg 2. Mõmm 3. 25.06.1988 4. 190cm/95kg 5. TTÜ Tallinna Kolledž - kinnisvara ja korrashoid 6. Alates 2010/2011 hooajast.

7. 8. Tohutuid pullivendi pole, eks igaüks vahepeal sähvatab.

9. Palliplatsil olles keegi pikkadest, prooviks selle keskmängija koha ära, aga n-ö tavaelus ilmselt Mooses Kaja, testiks end kuidas väikse poisi kasvatamine läheks.

10. Et Mart Müürisepp võidaks „Su nägu kõlab tuttavalt ´´ ära.

1. Kristjan Makke 2. Makke 3. 12.03.1981 4. 205cm/105kg 5. TTÜ Majandusteaduskond - ärindus 6. 2008/2009 hooaeg 7. Abielus 8. Joonas.

9. Kiur, sest Kiur ei oska ujuda. Ma siis õpetaks Kiuri ujuma.

10. Uued meeskonna trennikotid.

1. Mooses Kaja 2. Moss 3. 10.06.1988 4. 198cm/98kg 5. TTÜ Majandusteaduskond - ärindus 6. Aastal 2009 7. Suhtes.

8. Toomasega on palju nalja saanud.

9. Joonas, sest tal sujuvad väljakul asjad pealtnäha väga lihtsalt ja loomulikult ning tema suhtumine on heas mõttes ükskõikne ja tegutsemine pingevaba.

10. Võimalikult palju võite meeskonnale.

1. Priidik Ulp 2. Ulp 3. 01.04.1992 4. 190cm/85kg 5. TTÜ Ehitusteaduskond - tsiviilehitus 6. 3 aastat tagasi 7. Suhtes 8. Kõik on väga muhedad.

9. Oleksin Makke, sest siis saaks korvialusest mängust parema nägemuse.

10. Sooviksin edukat sessi.

1. Rain Markus Koort 2. Vihm, Rain man 3. 21.06.1995 4. 198cm/86kg 5. TTÜ Matemaatika ja loodusteaduskond - geenitehnoloogia 6. Augustis 2014 7. Suhtes/Hõivatud 8. Toomas Raadik.

9. Toomas Raadik, tahaks näha, kuidas elu superstaarina välja näeb.

10. Mänguaeg.

1. Joonas Järveläinen 2. Ühtegi märkimisväärset pole 3 . 17.08.1990 4. 202cm/98kg 5. Tartu Ülikool - riigiteadused 6. Suvi 2013 7. Kolmeaastases mitteametlikus suhtes.

8. Siim Raudla.

9. Aleksander Kaaberma, sellepärast, et ta on müstiline tegelane.

10. Villaseid sokke!

1. Jaan Puidet 2. JP 3. 04.01.1992 4. 192cm/86kg 5. TTÜ Sotsiaalteaduskond, õigusteadus 6. 2011/12 hooaeg 7. Hõivatud 8. Siim.

9. Toomas Raadik: sellepärast, et ma otsiks nädalaga Toomasele tüdruku.

10. Head hinded koolis.

1. Toomas Raadik 2. Tom, Radza 3. 15.08.1990 4. 201cm/98kg 5. TTÜ Majandusteaduskond - ärikorralduse magistrantuur 6. 2014 a sügisel 7. Vallaline 8. Robert Võeras, temaga saab alati nalja nii trennis kui ka väljaspool trenni.

9. Oleksin Killian Cato, et näha kogu toimuvat välismängija pilgu läbi.

10. Risto Puur pääseks meistriliiga satsi.

Piltidelt on puudu majandusteaduskonna tudeng Kilian Cato, kes pole hetkel vigastuse tõttu mängida saanud, ja Denarius Darby, kes enda sobivust meeskonda alles tõestab.

DETSEMBER 2014 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 29

HUUMOR

HALVA HUUMORI INSTITUUT Meie instituudi küttekulud on suviti kõrgemad!

Aleksander Vassiljev sassipostkast@tipikas.ee

Aeg

K: Kui pikalt kestab akadeemiline veerandtund IT teaduskonnas?

V: 1024 sekundit!

Akadeemikute väljakutsed

Lugedes ainet või seminari on magistrandi suurim väljakutse, anda teistele rohkem teadmisi kui tal endal on. Doktorandi jaoks on suurim väljakutse valida välja need teadmised, mida akadeemilise tunniga jõuab edasi anda. Professori jaoks on suurim väljakutse anda edasi need teadmised, millest auditoorium oleks võimaline aru saama. Emeriitprofessori jaoks on suurimaks väljakutseks rääkida ja samal ajal püsti seista.

30 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . DETSEMBER 2014

Romantika

- Iga kord kui ma sinuga kohtun on mul tunne nagu aeg peatuks! - tunnistab noormees neiule.

- Kas sa ei arva, et see võib olla seotud sellega, et me kohtume sinuga ainult matemaatika loengutes?

- vastab neiu

Põhjused pooleli jätmiseks

Inglane, venelane ja eestlane saavad kokku ning räägivad sellest, miks nad ülikooli pooleli jätsid.

Inglane: - Need põrssad Oxfordi juhtkonnas ei võimaldanud ühiselamu kohta minu teenrile. Tulin sealt päevapealt ära! Venelane: - Kirjutasin akadee-

milise artikli, mis meie riigipea maksupettuseid käsitles ning sain eksmatrikuleerimise ja 5 aastat vangilaagrit. Eestlane: - No tegelikult ma kirjutan siiani variautorina uurimistöid Moskva Ülikoolis, aga ülikoolis pole ma olnud sellest saati, kui minu milord Oxfordist lahkuma pidi! -

Kasutu aine

Miks Soome vahetusüliõpilast EKA peole tagasi ei kutsutud?

Ta tõi põdrakanepit!

SUDOKU

SUDOKU

DETSEMBER 2014 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 31