ROOTSI LASTEKIRJANDUS
Siin kasvavad lapsed
© Ingrid Vang Nyman / Saltkråkan
Siin kasvavad lapsed „Hea kirjandus annab lapsele koha maailmas ja maailmale koha lapses,” on öelnud Astrid Lindgren. Näituse „Siin kasvavad lapsed“ abil loodab Rootsi Instituut koostöös Rootsi Lasteraamatuinstituudiga algatada arutelu lastekirjanduse rolli ja rahvusvahelise leviku üle. Rahvusvaheline suhtlus, see, et raamatuid tõlgitakse ning et need jõuavad lugejateni üle kogu maailma, aitab inimestel üksteist paremini mõista ja tundma õppida. Lastekirjandus on Rootsile oluline. Siin on asutatud maailma suurim laste- ja noortekirjanduse auhind – Astrid Lindgreni mälestusauhind (ALMA). Rootsis tegeldakse aktiivselt ka laste- ja noortekirjanduse uurimisega. Nii teadlasi kui ka teisi huvilisi toetab ja aitab Rootsi Lasteraamatuinstituut (Sbi), mis on riiklik laste- ja noortekirjanduse keskus. Lisaks on olemas Stockholmi Ülikooli lastekultuuri uuringute keskus (CBK), mis korraldab kursusi, sümpoosione ja teaduspäevi ning annab välja lastekultuurile keskendunud publikatsioonisarja. Meie peamine eesmärk on pakkuda sellist kirjandust, kus tunneksid end osalisena kõik lapsed, samuti soovime innustada lapsi ja noori lugema. Vastavalt lapse õiguste konventsioonile on lastel õigus saada informatsiooni ning osaleda ühiskonna- ja kultuurielus. Tahame esile tõsta lugemise ja loovuse tähtsust ning rõhutada kirjandusest saadavat rõõmu ja kasu. Kirjanikud, illustraatorid, kirjastused, koolitajad, raamatukogud ja teadlased mängivad selles töös olulist rolli. Järgnevatel lehekülgedel tutvustame kirjanikke ja illustraatoreid, kes osalevad näitusel „Siin kasvavad lapsed“, ning toome ära kirjastuste, Sbi ja ALMA kontaktandmed.
3
AdBåge, Emma
Sündinud 1982. Illustraator ja kirjanik. Õppinud Hoforsi koomiksikursusel. Emma AdBåge esimene raamat ilmus, kui ta oli 19-aastane, ja nüüdseks on tal ette näidata juba paarkümmend raamatut, samuti on ta illustreerinud teiste kirjanike tekste. Tema pildiraamatud kirjeldavad pisiasjadest tulvil argipäeva ja väikeste laste suuri tundeid. Leni-nimelisel tüdrukul on väga vaja rõhutada oma iseseisvust kogu maailma ja iseäranis isa suhtes. „Lenis Olle” („Leni Olle”) sai Elsa Beskowi nimelise illustraatoripreemia aastal 2013. Kirjastus: Rabén & Sjögren Agency (Leni)
Bergström, Gunilla
Sündinud 1942. Kirjanik ja illustraator. Hariduselt ajakirjanik. Alfons Åbergi raamatud näivad võitvat üha uusi südameid. Pärast esimese raamatu „God natt, Alfons Åberg” („Head ööd, Alfons Åberg”) ilmumist 1972. aastal on Rootsis trükitud viis miljonit Alfonsi raamatut. Tõlgitud on neid kolmekümnesse keelde. Alfonsist on kirjutatud kunstiteaduslik doktoritöö, samuti antakse välja temanimelist auhinda ja temast on tehtud nii joonisfilme kui ka teatrietendusi. Gunilla Bergström on noppinud palju auhindu, muu hulgas on ta saanud Rabén & Sjögreni kirjastuse Astrid Lindgreni auhinna ja Rootsi valitsuse kuldmedali. Kirjastus: Rabén & Sjögren Agency (Alfons Åberg)
4
Digman, Kristina
mellan buskarna, och det var verkligen inga vanliga små smultron. Det var de största, de rödaste, de läckraste smultron som Zackarina någonsin hade sett. De var så blanka och glänsande att det lyste om dem. Och hon kände doften, kunde nästan känna smaken. Åh, vilka smultron!
Sündinud 1959. Illustraator ja kirjanik. Õppinud Kopenhaageni kunstiakadeemias. Oma esimesed illustratsioonid tegi Kristina Digman Sanna Töringe lasteraamatule „Vår hemliga trädgård” („Meie salaaed”). Samuti on ta illustreerinud Astrid Lindgreni jutustuse „Peeter ja Petra” (”Peter och Petra”) pildiraamatuversiooni. Esimese päris oma raamatu „Floras kulle” („Flora mägi”) eest, mis ilmus aastal 2008, pärjati teda Rootsi kirjanike liidu debütandiauhinnaga. Åsa Lindi raamatutes Zackarinast ja Liivahundist lisavad tema napid isikupärased tušijoonistused filosoofilisele loole veel ühe mõõtme. Kirjastus: Rabén & Sjögren Agency (Zackarina)
Eriksson, Eva
Sündinud 1949. Illustraator ja kirjanik. Õppinud kunstikõrgkoolis (Konstfack), hariduselt joonistusõpetaja. Eva Eriksson on andnud näo suurele hulgale uuema aja lemmiktegelastele nagu Max, Metsik tita (Vilda bebin) ja Väike õde Küülik (Lilla syster Kanin). Ta on teinud ka päris oma pildiraamatuid. Tema joonistusi iseloomustab hell ja humoorikas stiil, mis kõlab eri kirjanike tekstidega hästi kokku. Talle on antud palju auhindu, näiteks Elsa Beskowi illustraatoripreemia ja kirjandusauhind Heffaklumpen, kolm korda on teda nomineeritud prestiižikale Augustipreemiale. Kirjastus: Rabén & Sjögren Agency (Max)
5
Forslind, Ann
Sündinud 1953. Illustraator ja kirjanik. Illustreerimisõppejõud kunstikõrgkoolis (Konstfack). Ann Forslind on illustreerinud teiste kirjanike tekste ja teinud ka oma pildiraamatuid. Tema teoste hulgast leiab päris pisikeste raamatuid, lasteaiaealiste pildiraamatuid ning kolm värvi- ja pildiõpetust käsitlevat raamatut lastele ja noortele. Titaraamatud Beebist (Bäbis) räägivad pisipõnni argipäevast. Oma lühikese teksti ja napijooneliste piltidega lähtub Ann Forslind järjekindlalt väikelapse mõtetest ja tunnetest. Ann Forslind sai Elsa Beskowi illustraatoripreemia aastal 2001. Kirjastus: Alfabeta bokförlag (Bäbis)
Gustavsson, Per
Sündinud 1962. Illustraator ja kirjanik. Õppis disaini- ja käsitöökõrgkoolis. Per Gustavsson debüteeris kirjanikuna aastal 1995, kui ilmus tema pildiraamat „Stoppa bollen” („Pall seisma”). Esimene raamat Printsessist, „Så gör Prinsessor” („Nii teevad printsessid”), ilmus 2003. aastal. Oma tegusa Printsessi abil soovib Per Gustavsson ähmastada traditsiooniliste soorollide piire mängulisel moel. Seni on printsessidest ilmunud üheksa raamatut ja ka printside kohta on ilmunud raamatuid, näiteks ühe pealkiri on „När prinsar stannar hemma” („Kui printsid koju jäävad”). Per Gustavsson sai Elsa Beskowi illustraatoripreemia aastal 2014. Kirjastus: Natur & Kultur (Prinsar och Prinsessor)
6
Landström, Lena
Sündinud 1943. Illustraator ja kirjanik. Õppis Beckmansi disainikõrgkoolis. Lena Landström on koostöös oma mehe Olof Landströmiga loonud palju raamatuid. Nende peas ja käe all on sündinud sellised tuntud pildiraamatutegelased nagu Nisse ning Bu ja Bä. Pomi ja Pimi raamatud on suunatud kõige pisematele. Väheste sõnadega annab Lena Landström tundlikult edasi väikese lapse mõtteid ja tundeid. Perekond Landström on pälvinud Astrid Lindgreni auhinna ja preemia Heffaklumpen. Lena Landström on illustreerinud ka omaenda ja teiste kirjanike pildiraamatuid.
Vilken otur. Nu är ballongen trasig.
Kirjastus: Lilla piratförlaget (Pom och Pim) I_Pom_och_Pim.indd 24
2012-05-22 08:44
Landström, Olof
Sündinud 1943. Kirjanik ja illustraator. Õppis kunstikõrgkoolis reklaami ja köitekunsti. Olof Landström on teinud koostööd mitmete kirjanikega, aga ennekõike oma naise Lena Landströmiga. Tema suur kogemus joonisfilmi vallas torkab silma ka tema raamatutes. Väikelasteraamatud Pomist ja Pimist on üles ehitatud filmilikele stseenidele. Pildid pole kuigi detailsed ning kõige keskmes on Pomi kehakeel ja näoilme, mis peegeldavad selgelt tema tunnete vaheldumist. Perekond Landström on saanud Rabén & Sjögreni Astrid Lindgreni-auhinna ja preemia Heffaklumpen. Kirjastus: Lilla piratförlaget (Pom och Pim)
7
Lind, Åsa
Sündinud 1958. Kirjanik. Õppis erakunstikoolis Nyckelviksskolan ja Stockholmi ajakirjanduskõrgkoolis. Åsa Lind oli kirjutanud raadio jaoks üle kahesaja muinasjutu, enne kui ta 1995. aastal oma esimese raamatu välja andis. Pärast seda on ta kirjutanud paarkümmend raamatut lastele ja noortele. Kõige tuntumad on ta ettelugemisraamatud, mis sisaldavad filosoofilisi ja poeetilisi jutustusi leidlikust tüdrukust Zackarinast ja tema sõbrast Liivahundist. Esimese raamatu eest pälvis ta Nils Holgerssoni kirjandusauhinna, kui see 2003. aastal ilmus, ja selle järg „Mera Sandvargen” („Veel Liivahundist”) oli Augustipreemia nominent. Tema raamatuid on tõlgitud 15 keelde. Kirjastus: Rabén & Sjögren Agency (Zackarina)
Lindenbaum, Pija
Sündinud 1955. Illustraator ja kirjanik. Õppinud kunstikõrgkoolis (Konstfack).
Pija Lindenbaum oli jõudnud mõni aasta illustreerida teiste kirjanike raamtuid, enne kui 1990. aastal ilmus tema enda raamat „Else-Marie och småpapporna” („Else-Marie ja väikesed issid”). Tema raamatuid iseloomustab trotslik huumor ja need räägivad sageli iseseisvatest tüdrukutest. Üks selline on näiteks Gittan, kes on nii iseteadlik kui ka ettevaatlik. „Gittan ja gråvargarna” („Gittan ja hallid hundid”) sai Augustipreemia aastal 2000. Väikelasteraamatutes Mickest ja Mannest on tähelepanu keskmes väikesed argised sündmused. Pija Lindenbaum on leidnud ohtralt äramärkimist, lisaks Rootsi auhindadele on ta saanud ka Saksa noortekirjandusauhinna (Deutscher Jugendliteraturpreis). Tema raamatuid on tõlgitud paljudesse keeltesse. Kirjastus: Rabén & Sjögren Agency (Gittan), Bonnier Carlsen (Micke och Manne)
8
Lindgren, Astrid
1907–2002. Kirjanik ja toimetaja. Konkurentsitult kõige tuntum ja kõige tõlgitum rootsi kirjanik. Tema raamatuid on ilmunud kokku rohkem kui üheksakümnes keeles. „Pipi Pikksukk” („Pippi Långstrump”) oli tema teine raamat ja sellest sai tema läbimurre. Astrid Lindgren on kirjutanud nii muinaslugusid, realistlikke jutustusi kui ka fantaasiakirjandust kõikidele vanustele. Terve elu võitles ta laste õiguste eest, talle on antud lugematu arv auhindu ning ta on saanud mitme ülikooli audoktoriks. Ka tema nime all antakse välja preemiaid, kõige tuntum on Astrid Lindgreni mälestusauhind, mis asutati Rootsi valitsuse algatusel pärast kirjaniku surma aastal 2002. Kirjastus: Rabén & Sjögren Agency (Pippi Långstrump)
Lindgren, Barbro
Sündinud 1937. Kirjanik. Õppinud kunstikõrgkoolis (Konstfack) reklaami ja kunstiakadeemias. Barbro Lindgren on kirjutanud sadakond raamatut, peaasjalikult lastele. Varasemaid raamatuid illustreeris ta ise, aga alates 1980ndatest teeb ta koostööd teiste illustraatoritega. Maxi raamatute eriti napisõnalise teksti juurde on pildid joonistanud Eva Eriksson. Ta kirjutab humoristlikku proosat, millest leiab ka kübekese absurdi, ega löö põnnama nii raskete teemade ees nagu surm ja üksindus. Tema oskus vaadelda maailma läbi lapse silmade on hämmastav. Talle on antud hulganisti auhindu ja preemiaid. Astrid Lindgreni mälestusauhinna sai ta esimese rootsi kirjanikuna aastal 2014. Kirjastus: Rabén & Sjögren Agency (Max)
9
Lundberg, Sara
Sündinud 1971. Illustraator. Õppinud Ameerikas ja Rootsis. Pärast mitmete kirjanike teoste illustreerimist debüteeris Sara Lundberg 2009. aastal päris oma raamatuga „Vita streck” („Valged jooned”). Tema tunde- ja fantaasiaküllased, julgetes värvides pildid loovad poeetilise jutustusega mõjusa kontrasti. Esimese raamatu järg „Vita streck och Öjvind” („Valged jooned ja Öjvind”) oli Augustipreemia ja Põhjamaade ministrite nõukogu laste- ja noortekirjanduse auhinna nominent. Kolmas raamat „Öjvind ja världens ände” („Öjvind ja maailma lõpp”) tõi talle kirjandusauhinna Heffaklumpen aastal 2013. Lapsi kirjutama innustava raamatu „Skriv om och om igen ” („Kirjuta muudkui ümber”), mis sai Augustipreemia aastal 2009, illustreeris Sara Lundberg. Kirjastus: Alfabeta bokförlag (Vita och Öjvind)
Nordqvist, Sven
Sündinud 1946. Illustraator ja kirjanik. Hariduselt arhitekt. Sven Nordqvist jõudis illustreerida nii reklaame kui ka õpikuid, enne kui ta võitis 1983. aastal Opali kirjastuse pildiraamatuvõistluse raamatuga „Agaton Öman ja alfabetet” („Agaton Öman ja tähestik”). Läbimurre saabus aastal 1984 raamatuga „Pannkoogitort” („Pannkakstårtan”), see oli esimene raamat vanamehest nimega Pettson ja tema kassist Findusest. Joonistustel on kuhjaga lõbusaid detaile, mida tekstis üldse ei puudutata. Väikesed mutukad tegelevad pildiservas igasugu imelike asjadega. 2007. aastal anti talle Augustipreemia raamatu „Var är min syster?” („Kus on mu õde?”) eest. Kirjastus: Opal (Findus)
10
Nyman, Ingrid Vang
1916–1959. Illustraator. Õppis Kopenhaageni kunstiakadeemias. Ingrid Vang Nyman on ennekõike tuntud Pipi Pikksuka raamatu illustraatorina. Lisaks illustreeris ta muid Astrid Lindgreni raamatuid ja ka paar omaenda teost. Ingrid Vang Nyman oli uuendusmeelne taani kunstnik, kes tõi lasteraamatumaailma modernismi. Paljud tänapäeva illustraatorid on temast innustust saanud. Rootsi lugejatele kerkib silme ette just tema joonistatud Pipi. Paljudes tõlgetes on lastud raamatutele uued illustratsioonid teha. Kirjastus: Rabén & Sjögren Agency (Pippi Långstrump)
© Ingrid Vang Nyman / Saltkråkan
Stark, Ulf
Sündinud 1944. Kirjanik. Ulf Stark on kirjutanud laste- ja noorteraamatuid, pildiraamatuid ja filmistsenaariume. Tal on haruldane võime rääkida ühtaegu nii humoorikalt kui ka tõsiselt. Korduvad motiivid on surm ja lein, ka väiksematele mõeldud raamatutes, samuti sõprus. Raamatutele „En stjärna vid namn Ajax” („Täht nimega Ajax”) ja „Systern från havet” („Merelt tulnud õde”) on illustratsioonid teinud Stina Wirsén. Mõlemad raamatud räägivad leinast ja sõprusest. Ulf Stark sai Augustipreemia raamatu „Min syster är en ängel” („Minu õde on ingel”) eest aastal 1996. Samuti on ta pälvinud kirjanduspreemia Heffaklumpen, Nils Holgerssoni preemia ja Saksa noortekirjandusauhinna (Deutscher Jugendliteraturpreis). Kirjastus: Bonnier Carlsen (Johan och Ajax, Sirkka och Margareta)
11
Widmark, Martin
Sündinud 1961. Kirjanik. Põhikooliõpetaja. Martin Widmarki rohkem kui 20 raamatut LasseMaia detektiivibüroost on aastast aastasse Rootsi raamatukogude laenutusstatistika lipulaevad. Neid on tõlgitud kolmekümnesse keelde. Väga populaarne on ka koletisagent Nelly Rappi sari. Martin Widmark on väga pühendunud laste lugemishuvi tõstmisele ja on ka ise lihtsalt, aga samas põnevalt kirjutamise kunsti tõeline suurmeister. Koostöös Junibackeni fondiga, kes haldab Stockholmis samanimelist mängu- ja lastekirjanduskeskust, käivitas ta 2012. aastal projekti „Lugev klass” („En läsande klass”). 2014 anti talle Rootsi valitsuse kuldmedal „väljapaistva loomingu ja inspireeriva töö eest laste ja noorte lugemuse arendamisel”. Kirjastus: Bonnier Carlsen (LasseMaja)
Willis, Helena
Sündinud 1964. Illustraator ja kirjanik. Õppinud erakunstikoolis Nyckelviksskolan ja Beckmansi disainikõrgkoolis. Helena Willis illustreerib Martin Widmarki raamatuid LasseMaia detektiivibüroost. Tema joonistused on raamatu pea igal leheküljel ja need mängivad olulist rolli raamatu erilise õhustiku loomisel. Helena Willis on ka ise kirjutanud lasteraamatuid, mille tegevus toimub omamoodi Metsikus Läänes, tegelasteks uudishimulik kauboitüdruk Olga ja tema kõnelev hobune. „Olga kastar lasso” („Olga heidab lassot”) võitis hõbemedali illustraatoreid ühendava organisatsiooni Svenska Tecknare võistlusel ”Kolla!” aastal 2007. Tema koomiliselt nurgelistel illustratsioonidel on palju fantaasiaküllaseid detaile.
– Men hur gick det till? frågar Lasse. Vi har väl inte tänt några tändstickor?
Kirjastus: Bonnier Carlsen (LasseMaja)
20
I_Brandkårsmysteriet.indd 20
12
2014-11-21 14:05
Wirsén, Stina
Sündinud 1968. Illustraator ja kirjanik. Õppis erakunstikoolis Nyckelviksskolan ja kunstikõrgkoolis (Konstfack).
Hon ger Sirkka en kram. När tanten med armbindeln säger att de måste gå, vänder mamma sig bort ett ögonblick. Så ger hon Sirkka sin näsduk. Den är fuktig. – Om du behöver snyta dej, säger hon. Kom ihåg att vara snäll och prata deras språk. Mamma ser efter hennes röda rosett.
Stina Wirsén töötas ajalehekarikaturistina, enne kui temast sai vabakutseline illustraator ja kirjanik. Ta on loonud mitu väikelastele mõeldud sarja nagu ”Kes”raamatud ja ”Kirjute”-sari ning illustreerinud ka teiste kirjanike tekste. Koostöös Ulf Starkiga on ta loonud „En stjärna vid namn Ajax” („Täht nimega Ajax”) ja „Systern från havet” („Merelt tulnud õde”), kaks südamlikku raamatut, mis käsitlevad eri nurga alt kurbust ja sõprust. Tema akvarellivärvilised tušijoonistused lisavad raamatu „Merelt tulnud õde” tekstile konkreetsust, samas kui raamatul „Täht nimega Ajax” on poeetilisemad illustratsioonid. Stina Wirsén on saanud Elsa Beskowi illustraatoripreemia ja kirjandusauhinna Heffaklumpen. I_Systern_fran_havet.indd 15
2014-11-11 16:23
Kirjastus: Bonnier Carlsen (Johan och Ajax, Sirkka och Margareta)
13
Uus põlvkond Rootsi lasteraamatuareenil hakkab ilma tegema uus põlvkond loojaid. Tegu on kirjanike ja illustraatoritega, vahel ka ühes ja samas isikus, kes on nii motiividelt kui ka kunstiliselt lähenemiselt uuendusmeelsed.
„Snöret, fågeln och jag” („Nöörike, linnuke ja mina”), Ellen Karlsson ja Eva Lindström.
Sageli on nendel autoritel väga hea haridus graafilise kujunduse ja illustreerimise erialal. Nad on kunstnikud, kes illustreerivad omaenda, teiste või üksteise tekste. Neid iseloomustab teadlik ja uuenduslik vormikeel ning teksti ja pildi tihe lõimimine. Nende püüdlus on hõlmata kõiki, otsekui näitamaks tänapäeva Rootsile iseloomulikku kultuuride paljusust. Olgugi et paljud raamatud ilmuvad väikestes kirjastustes, on neid tähele pandud ja auhinnatud. Hulganisti leidub huvitavaid kirjanikke ja illustraatoreid, kellest meie tegime tutvustamiseks oma valiku.
„Dom som är kvar” („Need, kes jäid”), Karin Saler ja Siri Ahmed Backström.
„Brevet till månen” („Kiri Kuule”), Emma Virke.
„Blixtslukaren” („Välguneelaja”), Jonatan Brännström ja Joanna Hellgren.
14
Paljude uute pildiraamatute eelkäija ja eeskuju on Eva Lindström, kes on loonud palju omapäraseid teoseid. Koos debütandi Ellen Karlssoniga sai ta 2013. aastal Augustipreemia ettelugemisraamatu „Snöret, fågeln och jag” („Nöörike, linnuke ja mina”) eest (kirjastus Hippo Bokförlag). Surm ja lein on põhiteemaks Siri Ahmed Backströmi ja Karin Saleri pildiraamatus „Dom som är kvar” („Need, kes jäid”) (kirjastus Urax). Emma Virke pildiraamat „Brevet till Månen” („Kiri Kuule”) (kirjastus Alvina förlag & produktion AB) räägib tüdrukust nimega Moa, kes muretseb sellepärast, et Kuu on nii üksildane. Fantaasia on tähtsal kohal ka pildiraamatus „Blixtslukaren” („Välguneelaja”) (kirjastus Natur & Kultur), millele on teksti kirjutanud Jonatan Brännström ja pildid joonistanud Joanna Hellgren.
Rootsi Lasteraamatuinstituut (Sbi) on riiklik laste- ja noortekirjanduse keskus. Instituudi ülesandeks on muu hulgas soodustada sellise kirjanduse õppimist ja teaduslikku uurimist kõikidel tasemetel. Samuti soovib Sbi tõsta teadlikkust laste- ja noorteraamatutest nii Rootsis kui ka välismaal. Nende avalikku raamatukokku kogutakse kõik Rootsis välja antud laste- ja noortekirjandus ning Rootsi ja välismaine teoreetiline kirjandus. Instituut avaldab Rootsi teadusnõukogu toel Rootsi selle valdkonna ainsat publikatsiooni nimega Barnboken – lastekirjanduse ajakirja. Ajakirja saab tasuta lugeda veebilehelt www.barnboken.net. Instituut annab välja ka kirjutiste sarja, kus avaldatakse uusi Rootsi teadusartikleid. Koostamisel on mahukas Rootsi lastekirjanduse ajalooline ülevaade. Rootsi Lasteraamatuinstituudi fond asutati aastal 1965 ning seda finantseerivad Rootsi haridusministeerium ja Stockholmi linn. www.sbi.kb.se
Astrid Lindgreni mälestusauhind (ALMA) on maailma suurim laste- ja noortekirjandusauhind. Auhinnafond jagatakse igal aastal ühe või mitme laureaadi vahel. Selle võivad saada nii kirjanikud, illustraatorid, jutuvestjad kui ka laste lugema innustajad. Auhinna eesmärk on tugevdada ja suurendada maailmas huvi laste- ja noortekirjanduse vastu. Meie töö alus on lapse õiguste konventsioon ja laste õigus kultuurile. Ekspertidest koosnev komisjon valib välja laureaadid, keda võivad üles seada asutused ja organisatsioonid üle kogu maailma. Astrid Lindgreni mälestusauhinna algatas Rootsi valitsus aastal 2002 ja seda haldab Riigi Kultuurinõukogu (Statens kulturråd). Kõikidel maailma riikidel on võimalik esitada nominente, kellel avaneb võimalus tutvustada oma laste- ja noortekirjandust ning oma panust lugemuse arendamisel. Kandidaatide esitajateks on rahvusvahelised, riiklikud ja regionaalsed organisatsioonid nagu lasteraamatuinstituudid, kirjanike ja illustraatorite liidud, riiklike raamatukogude lasteosakonnad, lastekirjanduse keskused jpt. Kirjandusauhinna büroo võtab meeleldi vastu uusi väärt nominentide ettepanekuid. www.alma.se
15
Kirjastuste kontaktid
Alfabeta bokförlag | www.alfabeta.se Alfabeta Agency/Tõlkeõigused: AnnaKaisa Danielsson Telefon: +46 8 714 36 32 | E-post: annakaisa@alfabeta.se Alvina förlag & produktion | www.alvinaforlag.se Telefon: +46 70 228 19 03 | E-post: info@alvinaforlag.se Bonnier Carlsen | www.bonniercarlsen.se Tõlkeõigused: Bonnier Rights, www.bonnierrights.se Telefon: +46 8 696 89 10 | E-post: info@bonnierrights.se Hippo Bokförlag | www.hippobokforlag.se Telefon: +46 8 684 395 50 E-post: marianne.lindfors@hippobokforlag.se maria.skymne@hippobokforlag.se Lilla piratförlaget | www.lillapiratforlaget.se Telefon: +46 8 545 678 54 | E-post: info@lillapiratforlaget.se Natur & Kultur | www.nok.se Tõlkeõigused: Catharina Lantz Telefon: +46 8 453 86 94 | E-post: catharina.lantz@nok.se Opal | www.opal.se Tõlkeõigused: Catrine Christell Telefon: +46 8 28 21 53 | E-post: catrine@opal.se Rabén & Sjögren Agency | www.rabensjogren.se/agency Telefon: +46 10 744 23 00 | E-post: lillevi.cederin@rabensjogren.se asa.bergman@rabensjogren.se Urax förlag | www.uraxforlag.se Tõlkeõigused: Ebba Billengren Telefon: +46 70 993 49 74 | E-post: ebba.billengren@uraxforlag.se
Swedish Institute Slottsbacken 10, SE-103 91 Stockholm, Sweden T +46 (0)8 453 78 00 | www.si.se | www.sweden.se