KATALOOG 2014/2015 by Taivo Kuusik

KATALOOG 2014-2015

Hea haridustöötaja! Käesolev kataloog annab tunnistust noore, kuid jõudsalt areneva kirjastuse tööviljadest. Tänu hoolsate autorite, toimetajate, retsensentide ja kujundajate panusele saame järgmistel lehekülgedel tutvustada juba ilmunud ja veel valmivaid õppematerjale, mis tahavad innustada oma kasutajat teel uute teadmiste poole. Avades õpiku või töövihiku impressumilehekülje, võib igaüks veenduda, et uue õppematerjali loomine on tõeline meeskonnatöö. Selleks pühendame ka kataloogi lehekülgedel ruumi õppematerjalide tegijate ehk kirjastuse tõelise põhivara tutvustamisele. Teadmised tekivad ja arenevad inimestes, kuid väljenduvad nende loomingus – seega on iga õpik, töövihik või lugemik oma loojate nägu. Haridusasutusena soovib kirjastus Maurus olla heaks koostööpartneriks ja kaasamõtlejaks kõigile Eesti koolidele, õppijatele ja õpetajatele. Loodame Teid ka isiklikult kohata meie uute õppematerjalide tutvustusüritustel, millest aegsasti teada anname. Kataloogiga on võimalik tutvuda ka kirjastuse koduleheküljel ning õppematerjale saab tellida aasta ringi. Sisukamaid lahendusi soovides Teie kirjastus MAURUS Tarvo Siilaberg Peatoimetaja tarvo.siilaberg@kirjastusmaurus.ee Haridus on minu elukutse. Viimased seitse aastat olen töötanud õppematerjalide kirjastamise vallas, sellele eelnevalt õpetanud koolis ajalugu ja ühiskonnaõpetust. Tartu Ülikoolist olen saanud teadmised nii usuteadusest, ajaloost kui pedagoogikast, käesoleval ajal olen Usuteaduskonna doktorant. Õppimine ja õpetamine on mu elu loomulik osa.

Loone Ots Peatoimetaja loone.ots@kirjastusmaurus.ee Eesti keel on meie identiteedi alus. Tunnetame maailma sõnapõhiselt. Vajame häid teadmisi keelest, nautimaks kirjandust. Vajame kirjandust, mis vahendab meile nii eetikat kui ilu. Suudame head kirjandust ära tunda, kui meil on teadmised maailma rikkusest, mis on sõnameistreid ümbritsenud. Arvutiajastu õpetaja ning õpilane teevad loovat koostööd köitva õpiku vahendusel. Loodame koos õpetajaga äratada, õhutada ja säilitada tänapäeva noore huvi igikestvate väärtuste ning nende sõnastuse vastu. Õpetades head eesti keelt, kriitilise analüüsi oskust ja Sõna suurt lugu.

Elo Kuks Müügijuht elo.kuks@kirjastusmaurus.ee Tellimine, ettepanekud ja lisainfo: telefon 6971011, 59196117 e-post tellimine@kirjastusmaurus.ee www.kirjastusmaurus.ee

ALUSHARIDUS

LUGEMISLUST Küllike Kütimets, Tiiu Puik 2011, pehme köide, 17x21, 4-värvitrükk, 88 lk

Kogumik koosneb eesti, soome, leedu, kirgiisi, aafrika, indiaani, hiina ja tšuktši muinasjuttudest ning eesti lastekirjanike juttudest. Lugemispalad on mõeldud ennekõike selleks, et äratada 6–9-aastastes lastes huvi raamatute vastu ning aidata kaasa lugemisoskuse kujundamisele. Iga jutu juurde on teksti paremaks mõistmiseks lisatud harjutused ja ülesanded.

Getlin Luik, Küllike Kütimets 2011, pehme köide, 17,5x24,5, 4-värvitrükk, 64 lk

ALUSHARIDUS

Pere lood. Kuula ja loe

Raamat „Pere lood” on mõeldud lasteaia ja 1.–3. klassi lastele ettelugemiseks, kuulamiseks, ise lugemiseks ja ülesannete lahendamiseks. Kuulamisülesannete abil saab laps harjutada tähelepanelikku kuulamist. Ettelugemine äratab huvi lugemise vastu ning aitab arendada loovust, kujutlusvõimet ja uudishimu. Jutud ühe pere tegemistest on kirjutanud Getlin Luik, kuulamisülesanded nende juttude juurde koostanud Küllike Kütimets.

ALUSHARIDUS

ÕPIME RÕÕMUGA MATEMAATIKAT Anneli Liis, Rahel Rist, Evelyn Alus, Erika Naudi 2011, pehme köide, 17x21, 4-värvitrükk, 296 lk

Raamatust leiate luuletusi, liisusalme, mitmesuguseid vahvaid matemaatilisi mänge ja harjutuslehti nii laste arendamiseks kui ka lõbusaks ajaveetmiseks. Raamatus luuakse kujutlus arvust ja numbrist, õpitakse arvu nimetama ja numbriga tähistama, tutvustatakse hulga, arvu ja numbri vahelist seost. Õpitakse võrdlema arve ja neid liitma ja lahutama. Tehakse tutvust kella, geomeetriliste kujundite ja tekstülesannetega. Lisaks saab teadmisi proovile panna loogilist mõtlemist ja taibukust nõudvaid ülesandeid lahendades. Raamatust leiate arvu-, kujundi- ja loendamiskaardid. Kunstitegevuste kaudu õpivad lapsed tundma erinevaid kujundeid ning moodustama neist mustreid ja pilte. Piltide ja mustrite tegemisel saab laps kujundeid loendada, järjestada suuruse, pikkuse, laiuse, värvuse järgi. Kasutades erinevaid kunstivahendeid, õpivad lapsed orienteeruma paberil, märkama suuruste, vormide, värvuste mängu. Raamat püüab kaasa aidata laste loovuse, nutikuse, mõtlemise arendamisele, olles lõbusaks teejuhiks matemaatikamaailma.

Alexandra Kamis 2011, kõva köide, 27x20, 4-värvitrükk, 64 lk

ALUSHARIDUS

JOONISTA LOOMI

Uudse ja lõbusa tehnikaga soovib autor näidata, et igaüks, kes tahab, võib edukalt loomi joonistada. Siit leiab terve hulga põneva joonistamistehnika abil ülesehitatud toredaid loomi. Järgides lihtsaid samm-sammult juhendeid, saavutad imetlusväärseid tulemusi.

EMAKEEL Autorid: Ivika Hein - Miina Härma gümnaasiumi eesti keele õpetaja. Juba pikka aega on ta olnud Eesti kooliteatri eestvedajaid. Üks aasta keeleteoks kandideerinud raamatu „Keelemeel“ autoreid. „Draamaraamatu“ inspireeris soov jagada rikkalikke kogemusi ning pakkuda kooliteatrit juhendavatele õpetajatele ka teoreetilist nõu. Märt Väljataga - tuntud kirjanduskriitik, esseist ja tõlkija. Ta on ajakirja Vikerkaar peatoimetaja, Tallinna ülikooli doktorant ning Eesti Humanitaarinstituudi lektor. Edward Kess - Lilleküla gümnaasiumi vanemõpetaja, kes propageerib kaunist keelt ja ilukirjandust aktiivselt ka väljaspool ainetunde. Õppematerjalide ja eesti keele õpetamist käsitlevate artiklite autor. Emakeeleõpetajate seltsi liige. Peeter Espak - teoloogiadoktor ja Tartu ülikooli orientalistikakeskuse vanemteadur. Akadeemia artikliauhinna laureaat, mitme eesti ja rahvusvahelise erialaühingu liige. Avaldanud mainekates rahvusvahelistes ajakirjades ning kogumikes hulga teadusartikleid müüditekstidest, nende ideoloogiatest ja kasutamisest ühiskonna võimustruktuurides. Õpik „Kirjandus ja müüt“ peaks autori tahtel pakkuma temast esimese nõukogudejärgselt neutraalse originaalülevaate. Aile Laats - Miina Härma gümnaasiumi eesti keele õpetaja. Olnud Peterburi ülikooli eesti keele ja kirjanduse lektor. Uurinud eesti väliskirjanduse ajaloo ning meediaõpetuse küsimusi. Eva Lepik - semiootik ja kirjandusteadlane. Põhihuvi on Karl Ristikivi teoste intertekstuaalne ja muusikalooline analüüs. Avaldanud käsitlusi ka eesti kirjandusest, teatrist, ajakirjandusest, keeleuuendusest ja poliitikast. Keeleteaduse, filosoofia ja semiootika doktorikooli nõukogu ning Tartu ülikooli filosoofia ja semiootika instituudi nõukogu liige. Katrin Kern - Tartu ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudi õppejõud, keeletoimetaja ning koolitaja. Põhiuurimisteemad on tänapäeva eesti keel ja stilistika. Õpetanud eesti keelt mitmes välisülikoolis. Kuulub Emakeele Seltsi keeletoimkonda. Keeletoimetajate liidu juhatuse liige. Ilona Võik - Lähte Ühisgümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja ning Tartumaa aasta ema 2009. Olnud maakonna emakeeleõpetajate ainesektsiooni juhataja. Loone Ots - kirjandusteadlane, kultuuriloolane ja dramaturg. Doktoriväitekirja on kaitsnud eesti kirjanduse õpetamise didaktikast mitmekultuurilises õpikeskkonnas. Metoodiliste materjalide autor. Õpetanud Tartu ja Tallinna ülikoolides eesti kirjandust, rahvaluulet ja kultuurilugu, sh veebikeskkondades. Avaldanud teadusartikleid ja populaarteaduslikke käsitlusi kultuuriloost. Eesti Lugemisühingu endine asepresident, praegu nõukoja liige. Virve Maasik - Tallinna Jakob Westholmi gümnaasiumi õpetaja-metoodik, kasvatusteaduste magister. Avaldanud metoodilisi materjale eesti kirjanduse ja ühiskonnateaduste teemadel. Eesti Lugemisühingu nõukoja liige.

EMAKEEL

Draamaraamat Ivika Hein 2014, pehme köide, 17x24, 4-värvitrükk

„Draamaraamat“ on esimene eestikeelne draamaõpetuse käsiraamat. Sihtrühm on kooliteatrite ja näiteringide juhendajad, draama- ja teatriõpetuse õpetajad ning kirjandusõpetajatele, kes peavad vajalikuks kirjanduse ja teatri suhet kirjandustunnis elavdada. Teos sobib ka huvijuhtidele, kultuurimaja töötajatele, harrastusteatri tegijaile ja üldse kõigile, kes tahaks draamast rohkem teada. Käsiraamat sisaldab praktilisi nõuandeid alustavate draamagruppide töö kavandamiseks ja korraldamiseks ja rikkalikult abimaterjali, sh draamaharjutusi ning -mänge. Autor selgitab vajalikku terminoloogiat, annab ülevaate põhilistest draamatehnikatest ja ideid nende eesmärgistatud rakendamiseks. Käsiraamatust on ka dramatiseerimise põhitõed ja draamaõpetuse üks võimalik näidistöökava. Trükist toetav koduleht pakub näitvideoid ja miniloenguid, samuti sisu toetavaid tekste ning ülesandeid.

SISU Professionaalne teater ja koolidraama. Draama Eesti haridussüsteemis. Milleks meile draamat vaja? Mida ja kuidas draama õpetab? Draama probleemide lahendamise võimalusena. Draama ainekava koostamine. Näidiskava. Klassikaline draamatund. Kuidas kindlustada õpilaste areng draamaõppes? Arengu määratlemine ja hindamine. Draamatehnikad. Draama kirjanduskursusena. Draamamängud. Ice-breaking-mängud, keskendumis- ja tähelepanumängud, impromängud. Draama meetodina teistes ainetundides. Kooliteatri juhendamine must-know Dramatiseerimine Dramatiseeringud Draamaterminoloogia

EMAKEEL

KIRJANDUSE MÕISTEVARAMU Lisamaterjal gümnaasiumile Piret Järvela, Edward Kess 2012, pehme köide, 14x21, 2-värvitrükk, 56 lk

„Kirjanduse mõistevaramu” on lisamaterjal gümnaasiumi uuenenud ainekava õppimiseks ja õpetamiseks. Kirjandusterminite valik lähtub kirjanduskursuste mõisteloendist. Uues ainekavas on autoreid ja teoseid ning sellega seoses kirjandustermineid, mida varem käsitletud ei ole. Ka tuntud mõisted on jõukohases sõnastuses seletatud. „Kirjanduse mõistevaramu” on eelkõige mõeldud koolide eesti keele kabinettidesse ja raamatukogudesse teatmekirjanduseks, sobib igale kirjandushuvilisele tundmatu või ununenud termini seletuseks.

EMAKEEL

Suur kirjandus Õhtumaa ja eesti sõna kultuurikontekstis antiigist 19. sajandi lõpuni Loone Ots, Virve Maasik 2014, pehme köide, 17x24, 4-värvitrükk

Gümnaasiumi kohustusliku kursuse „Kirjandus antiigist 19. sajandini“ õpik esitab kirjandusloo ülevaate, jälgides kirjanduse arengut eeskätt poliitika, ühiskonnateaduste ja kultuuriloo kontekstides ning võimaldades õpetajal lõimida kursust teiste distsipliinidega. Tutvustatakse kirjandusvoolude ajastuomaseid eripärasid ja ühiskondlikke mõjureid. Eesmärk on selgitada õppurile kirjandusliku mõtte kujunemise seaduspärasusi ning panna mõtlema, kuidas kirjanduspärand suhestub 21. sajandi inimesega. Riikliku õppekava märksõnad on jagatud seitsmeks teemaks ning alateemadeks, arvestades 33 aktiivse õppetunniga. Autorite ajastukesksed elulood ning biograafiate võimalikud seosed loominguga on esitatud digilisas, mille laiend „Piknik“ tutvustab huvilisele ka mõnd õppekavas mainimata, kuid kirjanduse ja lugemise arengu seisukohast olulist momenti. Õppekomplekti kuulub e-õpetajaraamat, kust leiab mh ülesanded, arutlus- ning rühmatööde teemad, pildigalerii selgituste ja ülesannetega, lühiintervjuud kirjandus- ning ühiskonnateadlastega, valik tunnikonspektide näidiseid, 75 kirjanditeemat, 10 kontrolltööd ja arutlusteemad seitsme kirjandusteosel põhineva filmi analüüsiks.

SISU KIIR JA MÜÜT Kultuur, kiri ja kirjandus. Müüdid ja piibel. Euroopa, sh eesti kirjandus läbi aegade piibli prisma värvides. ANTIIKAEG Maailmapilt, müüt ja ideaal. Žanri sünd. Esteetika põhimõtted. Kreeka ning Rooma ühiskondade peegeldus filosoofias ning ilukirjanduses. Antiikkirjanduse mõjud Euroopa rahvaste kirjandusele. KESKAEG Võitlejate primitiivselt keerukas maailm. Kristlik maailmavaade kirjanduses. Saagad ja eeposed. Keskaja kirjanduse adressaadid. Kroonika kui kirjandusžanr ja allikas, mõju eesti kirjandusele. RENESSANSS Maailma avardumine ajas ja ruumis: antiigi taasavastamine, meresõidud ja muu. Inimsuse, armastuse ja võimu käsitlused. Humanismi ja reformatsiooni mõju inimmõttele ja kirjandusele. Eesti reformatsioon, kirjasõna areng selle valgel. BAROKK JA KLASSITSISM Sõdade sajand: varjud ja kontrastid. Barokk kui heitliku aja vili. Klassitsismi reeglid kui olukorra kontrolli maatriks. Päikesekuninga õukonna elustiili mõju prantsuse õukonnakirjandusele. Draama, kunstmuinasjutud ja müüdimaailm kirjanduses. Muulaste katsed reeglistada eesti keelt. Eesti 17. sajandi vaimulik ja ilmalik luule.

EMAKEEL

VALGUSTUS Religiooni taandumine filosoofia ees. Sotsiaalse vastutuse ilmalik käsitlus. Inimese kui ratsionaalse ja kui tundelise karakteri näitamine. Aadellikkuse kui eluhoiaku allakäik. Karikeerivad allegooriad. Looduslähedus, lapse, nooruki ja „õilsa metslase“ kujud kirjanduses. Mõttevabaduse nõudmine, klassitsismi põhimõtete taandumine loomulikkuse huvides. Eesti valgustuskirjanduse eeskujud. ROMANTISM Rahuvajadus, kodanliku eluhoiaku võidukäik pärast Viini kongressi. Rahvusluse areng, huvi „meie“ mineviku vastu, rahvusliku mineviku idealiseerimine. Folkloor ja keskaeg kui allikad. Kontrast ja dramaatika. Romantilised sisuklišeed ja tüüpkarakterid. Üksildase kangelase idealiseerimine. Letaalsed lõpplahendused. Eesti rahvusromantiline kirjandus rahvusvahelise kaanoni valguses. REALISM, NATURALISM, SÜMBOLISM… Kodanliku mentaliteedi ja kodanluse probleemid proosas. Sotsiaalprobleemide käsitlus, vaesuse ja inetuse kujutamise eesmärgid. Darvinism ja eugeenika, naisküsimus. Keskkonna kujutamine realistlikus ja naturalistlikus kirjanduses. „Kaunis aeg“ ja ilukultus, selle mõjud kirjanduse eri žanritele. Ilu ja moraali vahekorra kujutamine. Sümbolid, müstika kui eskapismi vorm. Realism ja naturalism eesti oma- ja tõlkekirjanduses. Teised -ismid enne „Noor-Eesti“ liikumist. KOKKUVÕTE Kuhu jõudis kirjandus I maailmasõja alguseks?

EMAKEEL

KIRJANDUS JA SELLE LIIGID Gümnaasiumiõpik Märt Väljataga ja Edward Kess 2014, pehme köide, 17x24, 4-värvitrükk

Kirjandus koosneb teostest. Neid on mitut liiki: romaanid, jutustused, luuletused, näidendid, väljamõeldised ja tõestisündinud lood, esseed ja kõned. Seda, millistesse žanridesse kirjandus liigitub, uurib poeetikaharu žanriteooria. Tänapäeva kirjanduse puhul räägitakse sageli žanride segunemisest või žanripiiride ületamisest. Kuid isegi siis on eelduseks, et on olemas žanrid, mida segada või mille piire rikkuda. Klassikalises kirjanduses aga tähtsustati žanrireegleid väga ja nende järgimist peeti kirjanikule kohustuslikuks. Õpik püüabki tutvustada erinevaid kirjandusžanre ja muid kirjanduse liigitusi, näidata, kuidas žanr mõjutab nii autori loometegevust kui ka seda, milliste ootustega lugeja teosele läheneb. Juttu tuleb vormi ja teema rollist žanri olemuse määrajana, žanride ajaloost ning kirjandusvooludest. Õpik on mõeldud gümnaasiumikursusele „Kirjanduse põhiliigid ja žanrid“ ning pakub materjali 33 tunniks. E-õpikule üleminekuni toetab paberraamatut koduleht. Sealt saab tasuta eõpetajaraamatu, tekstinäiteid, ülesandeid, arutlusteemade võimalikke arendusi ja teste.

SISU 1. Mis on kirjandus? 2. Ilukirjandus ja faktikirjandus 3. Kirjanduse liigitamine. Mille põhjal? 4. Aristoteles ja mimesis (kujutamine) 5. Kirjanduse teemad: millest kirjanduses räägitakse? 6. Kirjanduse teatamislaad: jutustaja või tegelase kõne 7. Kirjanduse stiil: kuidas räägitakse 8 Stiilist veel 9. Kirjanduse põhiliigid: lüürika, eepika, dramaatika. Jaotuse tinglikkus 10. Eepika ehk jutukirjandus ehk narratiiv. Mis on narratiiv või lugu? 11. Väljamõeldised ja tõsilood. Kas on ka lugusid, mida keegi ei jutusta? 12. Romaani ajaloost I (antiik, keskaegne romaan) 13. Romaani ajaloost II (uusaegne romaan, Cervantes, Defoe jt, romantism)

14. Romaani ajaloost III (realistlik ja hilisem romaan) 15. Romaani liigid. 16. Teised narratiivsed žanrid 17. Dokumentaalkirjandus 18. Näitekirjanduse olemuslikud jooned 19. Näitekirjanduse žanrid 20. Proosa ja värss 21. Värsiõpetusest 22. Troobid ja figuurid 23. Mis on luule? 24. Lüürika tunnused 25. Lüürika liigid ja nende ajaloost 26. Klassikaline luule 27. Romantiline luule 28. Moodne luule 29. Kirjandusžanride seos teiste kunstižanritega

EMAKEEL

Kirjandus ja müüt Peeter Espak ja Aile Laats 2014, pehme köide, 17x24, 4-värvitrükk

Enamasti kasutatakse sõna müüt väljamõeldud ajalookäsitluste või ka vananenud loodusteooriate kohta. Vahel hüüame müütideks poliitikute katteta lubadusi või ebareaalseid valimisprogramme. Tegelikult on müüt kordades keerukam ja huvitavam nähtus. Õpik „Kirjandus ja müüt“ on mõeldud gümnaasiumi valikkursusele ning lähtub riiklikust õppekavast. Eesmärk on esitada lihtne müüdikäsitlus, toetada õpetajat müüdi köitva, tänapäeva lugejale lausa hoomamatult rikka ajaloo õpetamisel, pakkuda juhiseid, kuidas müüti tänapäeva noorele arusaadavaks ning omaseks teha, ning õpetada lugejat suhtuma kriitiliselt meid ümbritseva elu mütologiseerimisse. Raamat selgitab, kuidas müüdid ning mütoloogia on läbi oma ajaloo tekkinud ja arenenud ning mil moel need mõjutavad meie 21. sajandi igapäevaelu. Materjal jaguneb 33 ainetunniks. Käsitlused on järjestatud kronoloogiliselt, näitamaks selgemini müüdi tervikarengut ja kasutusala ühiskonnas. Ülesanded pakuvad mh aktiivõppe võimalusi ning loovtöid. Enamiku tekstinäiteid on autor ise tõlkinud, paljud avaldatakse eesti keeles esimest korda. E-õpiku valmimiseni toetab raamatut mahukas interaktiivne koduleht, mis sisaldab ka pildining videonäidiseid ning maailmakuulsate müüditeadlaste eesti keelde tõlgitud videointervjuusid. Raamat on mõeldud gümnaasiumiõpilasele, kuid sobib kasutada ka ülikoolis. Köitev materjal kirjandus-, aga ka poliitikahuvilisele võib rõõmustada ka lihtsalt müütidest huvitatud lugejat. SISU Sissejuhatavad arutelud: kuidas alata teemaga müüt? Lugeja emotsionaalne ja intellektuaalne suhe müüti. Müüdi üldiseloomustus Müüt ja religioon. Terminite selgitusi Esimesed müüdid maailma ajaloos – Lähis-Ida loomismüüdid Sumeri ja Babüloonia müüdid inimese loomisest, veeuputusest ja Gilgamešist Piiblimüüdid. Lähis-Ida materjali ülekandumine vanasse testamenti. Uue testamendi mütoloogiad. Lähivaatlus: mütoloogiline kuvand Johannese evangeeliumis. Muistsed Kreeka ja Rooma müüdid (indoeuroopa rahvaid ka tohutu hulk) India, Hiina, Korea (vastavalt vajadusele) Soomeugri mütoloogiast Germaani-põhja mütoloogia Keskaegsed arusaamad maailmast Euroopa kirjanduse mütoloogilisusest Eesti kaasaegse mütoloogia kujunemisest. Müüdid muistsest vabadusvõitlusest, „Kalevipoeg“, ärkamisaegsed müüdid, Vabadussõda. Teemakohased kirjandusteosed: müüt kirjanduskuues. Valemüüdid ja 20. sajandi diktatuurid Müüt eesti kirjanduses Kaasaja poliitiline mütoloogia Kõige uuemad müüdid meil ja maailmas

EMAKEEL

MAAILM VEETILGAS Kirjandusteose analüüs ning tõlgendamine Eva Lepik ja Edward Kess 2014, pehme köide, 17x24, 4-värvitrükk

Uue õppekava gümnaasiumikursuse „Kirjandusteose analüüs ja tõlgendamine” õppematerjal. Selle koostamisel on arvestatud, et õpilased on tulnud põhikoolist ning peaks jõudumööda siirduma noortekirjanduse juurest nõudlikumate tekstide poole. Lugemine on arendatav oskus ning elukestva õppimise alus. Õpik on jaotatud kolmeks osaks: kirjanduse olemus ja roll, proosateksti analüüs ja tõlgendamine ning luuleteksti analüüs ja tõlgendamine. 35-tunnise kursuse jaoks on mõeldud 15 peatükki, mis jagunevad teooriaosaks ja näitetekstideks. Õpikus käsitletakse kirjanduse kui sõnakunsti olemust ja väärtusi ning proosa- ning luuleteksti lugemis- ja analüüsivõimalusi autori-, lugeja- ja tekstikeskselt. Eesmärk on, et õpilased tajuks lugemist loomingulise tegevusena, väärtustaksid seda kui naudingut, õpiksid teadvustama oma rolli loetava teksti kaasloojana ning kirjandust armastama. SISU Sissejuhatus Kirjandus kui sõnakunst. Keele poeetilisest funktsioonist (Jakobson) ja kirjanduslikkusest (Šklovski „Kunst kui võte“). Kujund (Hando Runnel). Ilu päästab maailma – tõsi või ei? Kirjandus kui väärtus. Kirjanduse pudenemine (Krull, Pennac, Bennett, Bayard) Fiktsionaalsus (Hemingway, Borges, Tlön) Autorikeskne lähenemine Kirjandusloolisest käsitlusviisist. Traditsioon ja individuaalne talent (Eliot) – Kirjad noorele autorile (Rilke, Vargas Llosa) Autori surm (Barthes) Lugejakeskne lähenemine (Eco mudellugeja, Boris Gasparov lugeja roll teksti sidususe loomisel, retseptiivne esteetika, hermeneutika) Tekstikeskne lähenemine Tekst, narratiiv, jutustamine, vaatepunkt Kirjandusteose aeg ja ruum Tegelane Kompositsioon Suuri rästikuid ridu (poeet kui prohvet: Alver, Luik, Rummo, Viiding) Luuletaja näitab keelt (Alliksaar, Laaban, Ehin, Contra, Mikita) Müüdi loogika (Oidipus, Pseudopus, kangelane (tuhande näoga), Harry Potter ja teised) Arhetüüp, arhetüüpne süžee (tõe otsimise lugu) Intertekstuaalsus (paroodia, travestia, allusioon)

EMAKEEL

KORRAS KEEL, SOBIV STIIL, SELGE SÕNUM Gümnaasiumi stilistikaõpik Katrin Kern ja Ilona Võik 2014, pehme köide, 17x24, 4-värvitrükk

Raamat on koostatud gümnaasiumi riikliku õppekava alusel ja mõeldud eeskätt gümnaasiumile, kuid peaks huvitama kõiki, kes soovivad uurida elegantse ja arusaadava kirjutamise põhitõdesid ning nende rakendamist. Materjal on jagatud 33 ainetunniks, teoreetilist osa toetab rikkalik valik harjutusi ning loovülesandeid. Toetav e-materjal pakub stilistilisi tekstinäiteid, humoorikaid vaateid mitmesuguste stiilide rakendamisel tegelikus kirjalikus suhtlussituatsioonis ning tuntud toimetajate ja kirjutajate, sh ameti-, ajakirjandus- ja teadustekstide koostajate videokommentaare. Autor ise tutvustab õpikut nii. Antud õppevahendi „Teksti keel ja stiil“ läbi saab teostada õpilaste keelekasutuse parendamise jätkusuutlikku kasvatamist. Üllitisesse on kasandatud lekseid, et kõurikugi keelekasutuse kunnalisus iibaks. Keda keelekasutus vähegi kotib, siis tšekkige see raamat siin auti! Neist lausetest saab lugeja küll hädapärast aru, kuid mida öelda stiili kohta? Esimesel juhul on tegu kantseliidipommivöö, teisel uudis- ja unarsõnade kuhja, kolmandal kõnekeelega. Ükski valik ei toeta teksti mõistmist ja laseb kirjutajat paista kas stiilipimeda või ekstsentrikuna. Loomulikult on näited kunstlikud, kuid avalikus keelekasutuses kohtab vähemalt esimest ja kolmandat laadi libastusi üha sagedamini. Võimalik, et peame tegijatele andestama, sest nad ei tea, mis nad teevad. Kes aga teada tahaksid, neile annab õpik teavet selle kohta, kuidas stiil teatud keeleliste valikute abil sünnib ja kuidas oma sõnum mitte ainult sisukaks, vaid ka olukorrale sobivaks ja stiilseks vormida. SISU Keel, stiil ja stilistika Stiil ja stilistika. Keele kasutusvaldkonnad (registrid). Stiilivärving, stiiliviga; keele kasutusvaldkondade tüüpilised stiilivead. Sõnavara, selle tähendus ja stiilijooned. Oma sõnavara rikastamise võimalused. Keele kujundlikkus ja loov keelekasutus. Ametlik stiil, publitsistlik stiil ning teadusstiil. Ilukirjandusstiil ja poeetika. Tekstide võrdlev analüüs (eesmärgid, kasutuskontekst, grammatilised erijooned, sõnavara, stiil). Suutlik suhtlemine Asjalikkus ja isikupära. Viisakus ja sõbralik toon. Võimukus, vulgaarsus ja suhtlusvead. Suulise ja kirjaliku suhtluse ning teksti erinevused. Võrgusuhtluse keelevalikud.

EMAKEEL Teadlik kirjutamine Kirjutamise eesmärk, adressaat, pealkiri, probleem, põhiidee. Teksti ainestik, materjali kogumine ja süstematiseerimine. Teema, selle varasemad käsitlused ja tahud. Teksti ülesehitus ja sidusus. Lõigu ülesanne (allteema, väide, selgitus, tõestus, järeldus, üldistus). Arutlev kirjutamine. Oma teksti toimetamine. Teadustekst Uurimiseesmärgi ja hüpoteesi sõnastamine. Materjali kirjeldamine ja usaldusväärsus. Uurimuse struktuur. Allikate refereerimise ja tsiteerimise eesmärgid. Lause- ja lõiguviited; viitekirje. Võrdlemine, analüüsimine, üldistamine, järeldamine. Vormistamine. Arvustamine. Loomevargus ehk plagiaat.

EMAKEEL

TEKSTI VASTUVÕTT JA TEKSTILOOME Harjutusvihik gümnaasiumile Anne Kivimäe, Epp Priimägi 2011, pehme köide, 21x28, mustvalge, 112 lk

Uuenev emakeeleõpetus suunab õpilasi senisest enam töötama erilaadsete tekstidega. Harjutusvihik pakub võimalusi tööks alustekstidega: kuidas eristada olulist ebaolulisest, kuidas leida tekstist vajalik vastus küsimusele, kuidas vormistada sisult ja keelelt sobiv vastus, kuidas püstitada ja sõnastada probleemi. Lugemisülesannetele on lisatud ka võti. Harjutusvihik sobib gümnaasiumiklassidele, eriti 11. ja 12. klassi õpilastele töövihikuks, emakeeleõpetajale tugimaterjaliks eesti keele eksamiks valmistumisel.

EMAKEEL

KEELEMEEL Krista Mägi, Piibe Leiger, Tiiu Puik, Ivika Hein 2012, kõva köide, 15x21, mustvalge, 240 lk

„Keelemeel“ on raamat, mis kutsub kasutajat keelemeelt parandama. Keelemeel on keele tajumise võime, keeletundlikkus, keelekriitiline vaimulaad, aga ka keeleteadmised ja keelearukus, oskus emakeelt kasutada ka siis, kui õpitu on meelest läinud. Käsiraamatus on 4 peatükki. „Sõna“ käsitleb olulisi teemasid, mida sõnadest oleks vaja teada: sõnaliigid, tähendus, käänamine, pööramine, õigekiri. „Lause“ annab ülevaate lauseliikidest, kirjavahemärkidest ja lausete moodustamisest. „Tekst“ räägib tekstiliikidest, tekstide koostamisest, stiilist ja vormistamisest. „Keeleabi“ juhatab muude allikate juurde, kust huviline võib abi saada, kui mõni keeleprobleem ette tuleb. Keeleküsimusi on püütud käsitleda lihtsalt, vältides keerukaid üksikjuhtumeid. Põhjalikumaid teadmisi vajav inimene peaks pöörduma ulatuslikuma käsiraamatu või kitsamat valdkonda vaatleva keeleteose poole. Teemade juures on enesekontrolliks ülesanded, mille vastused on raamatu lõpus. Lisatud on aineregister, mis kergendab vajaliku teema otsimist, ja levinumate võõrsõnaliste keeleterminite sõnastik.

t a st nen a . a omi 2 1 20 eo n t le e e

AJALUGU AUTORID Mart Laar - Ajaloolane ja kogenud õpikuautor, kes on mh valitud kuuel korral Riigikogu liikmeks ning nimetatud kahel korral peaministriks. Mart Laari peamised uurimisvaldkonnad on olnud Eesti 19. sajandi rahvuslik liikumine ja Teine maailmasõda.

Lauri Vahtre - Ajaloolane, poliitik ja kogenud õpikuautor, kes on silmapaistvalt tegutsenud ajaloo populariseerijana, sealjuures ka kirjaniku, stsenaristi ja tõlkijana.

Retsensendid: Toomas Hiio - Ajaloolane, Eesti Sõjamuuseumi – kindral Laidoneri Muuseumi direktori asetäitja.

Tiiu Laan - Tartu Tamme Gümnaasiumi õpetaja-metoodik.

AJALUGU

EESTI AJALOO LUGEMIK Gümnaasiumile Mart Laar, Lauri Vahtre 2012, pehme köide, 17x25, 4-värvitrükk, 320 lk

Lugemik teeb õppijale ja ajaloohuvilisele kättesaadavaks olulisemad Eesti ajaloo allikad esiajast 21. sajandi alguseni. Mart Laari ja Lauri Vahtre koostatud väga põhjalik allikakogumik sisaldab nii tuttavaid kui vähem tuntud tekste. Valitud allikad võimaldavad kriitiliselt hinnata nende kaasaega ja autoreidki. Lugemik kuulub ühte komplekti samadelt autoritelt ilmuva (2013) kaheosalise Eesti ajaloo gümnaasiumiõpikuga, mis on lugemikuga seotud küsimuste ja ülesannete kaudu. Selliselt aitab allikakogumik täiendada ja süvendada Eesti ajaloo kursuse raames saadud teadmisi. Lugemiku kasutamise hõlbustamiseks on allikatele lisatud sissejuhatavad tekstid, mis pakuvad taustinfot allikate ja nende autorite kohta. Allikaviited aitavad asjahuvilisel jõuda algtekstideni arhiivides ja internetivahendus kättesaadavates andmebaasides. 20. sajandi allikate hulka on valitud mälestuskatkeid, mis on tervikuna avaldamatagi või üsna raskesti kättesaadavad. Sama ajajärku iseloomustavad arhiiviallikad, mis kooliõpilastele on seni valdavalt tundmatud. Eesti ajaloo lugemik sisaldab mahukat isikunimeregistrit.

AJALUGU

EESTI AJALUGU GÜMNAASIUMILE I Mart Laar, Lauri Vahtre 2013, pehme köide, 17x25, 4-värvitrükk

Kaheosaline gümnaasiumiõpik viib õppija ja õpetaja, aga ka juba koolitee läbinu, lihtsas ning selges keeles Eesti ajaloo radadele. Õpik on mõeldud eelkõige kahe kohustusliku Eesti ajaloo kursuse õpetamiseks gümnaasiumiastmes. N-ö murdejooneks on kahe õpiku vahel 17. sajand. Lähtuvalt uue õppekava nõudmistest on iga suurema teemavaldkonna ees esitatud ülevaade samal perioodil Euroopas ja maailmas toimunust. Autorid käsitlevad Eesti ajalugu jutustusena, loobudes ülemäärasest faktikesksusest ning rõhutades ajaloo sündmusi tinginud mõjutegureid, tehes seejuures kõrvalepõikeid ka Eestist väljapoole. Õpik sisaldab rohkelt ülesandeid ja viiteid, mis suunavad õppijat iseseisvale uurimistööle ning avardavad silmaringi. Õpik on kujundatud ja illustreeritud kaasaegselt ning õpitulemuste saavutamist toetavalt. Kommentaar näidislehekülgede juurde: Kujunduslikus mõttes on õpiku paarislehekülg üks tervik. Et luua tähenduslikke seoseid, on lehekülje servadele asetatud viited aime- ja ilukirjandusele, filmidele ning ka järelkuulatavatele raadiosaadetele. Seejuures on põhimõtteks, et vajalik info peab olema nähtav ja kättesaadav asjakohastes ning mõttekates seostes. Peatükid algavad n-ö eelhäälestavate küsimustega, mis aitavad luua seoseid varem kogutud teadmistega. Peatüki sisu puudutavad ülesanded paiknevad peatüki lõpus. Nende hulgast on esiletoodud küsimused, mis viitavad õpiku juurde kuuluvale allikakogumikule „Eesti ajaloo lugemik gümnaasiumile“ (Maurus, 2012).

AJALUGU

EESTI AJALUGU GÜMNAASIUMILE II Mart Laar, Lauri Vahtre 2013, pehme köide, 17x25, 4-värvitrükk

Kogenud õpikuautorite Mart Laari ja Lauri Vahtre poolt kirjutatud kaheosaline gümnaasiumiõpik viib õppija ja õpetaja, aga ka juba koolitee läbinu, lihtsas ning selges keeles Eesti ajaloo radadele. Õpik on mõeldud eelkõige kahe kohustusliku Eesti ajaloo kursuse õpetamiseks gümnaasiumiastmes. N-ö murdejooneks on kahe õpiku vahel 17. sajand. Lähtuvalt uue õppekava nõudmistest on iga suurema teemavaldkonna ees esitatud ülevaade samal perioodil Euroopas ja maailmas toimunust. Autorid käsitlevad Eesti ajalugu jutustusena, loobudes ülemäärasest faktikesksusest ning rõhutades ajaloo sündmusi tinginud mõjutegureid, tehes seejuures kõrvalepõikeid ka Eestist väljapoole. Õpik sisaldab rohkelt ülesandeid ja viiteid, mis suunavad õppijat iseseisvale uurimistööle ning avardavad silmaringi. Õpik on kujundatud ja illustreeritud tänapäevaselt ning õpitulemuste saavutamist toetavalt.

0 b2

ilm

AJALUGU

ÜLDAJALUGU Gümnaasiumile Mart Laar, Lauri Vahtre 2013, pehme köide, 17x25, 4-värvitrükk,

Kogenud õpikuautorite Mart Laari ja Lauri Vahtre poolt kirjutatud uuele õppekavale vastav üldajaloo õpik on terviklik käsitlus maailma ajaloost esiajast kuni 20. sajandi alguseni. Üldajaloo kursuse õpisisust lähtuvalt on peatähelepanu sündmustel ja protsessidel Euroopas. Õpik on kirjutatud kaasahaaravalt, lisaks faktiteadmistele esitatakse sissevaateid eri ajastute inimeste vaimumaailma. Autorid juhivad tähelepanu seostele ajalooliste protsesside ja sündmuste vahel, mis aitavad ajalugu paremini mõista ja muudavad selle tundmaõppimise kaasahaaravaks. Õpik sisaldab rohkelt ülesandeid ja viiteid, mis suunavad õppijat iseseisvale uurimistööle ning avardavad silmaringi. Õpik on kujundatud ja illustreeritud nüüdisaegselt ning õpitulemuste saavutamist toetavalt. Kommentaar näidislehekülgede juurde: Kujunduslikus mõttes on õpiku paarislehekülg üks tervik. Et luua tähenduslikke seoseid, on lehekülje servadele asetatud viited aime- ja ilukirjandusele, filmidele ning ka järelkuulatavatele raadiosaadetele. Seejuures on põhimõtteks, et vajalik info peab olema nähtav ja kättesaadav asjakohastes ning mõttekates seostes. Peatükid algavad n-ö eelhäälestavate küsimustega, mis aitavad luua seoseid varem kogutud teadmistega. Peatüki sisu puudutavad ülesanded paiknevad peatüki lõpus. Nende hulgast on esile toodud küsimused, mis viitavad õpiku juurde kuuluvale allikakogumikule „Üldajaloo lugemik gümnaasiumile“ (Maurus, 2013).

AJALUGU

ÜLDAJALOO LUGEMIK GÜMNAASIUMILE Mart Laar, Lauri Vahtre 2013, pehme köide, 17x25, 4-värvitrükk

Lauri Vahtre ja Mart Laari koostatud lugemik teeb õppijale ja ajaloohuvilisele kättesaadavaks ajalooallikad esiajast 20. sajandi künniseni. Lugemik kuulub ühte komplekti samadelt autoritelt ilmuva (2013) üldajaloo gümnaasiumiõpikuga, mis on lugemikuga seotud küsimuste ja ülesannete kaudu. Selliselt aitab allikakogumik täiendada ja süvendada üld-ajaloo kursuse raames saadud teadmisi. Lugemikus on õpikust enam tähelepanu pööratud Euroopast väljapoole jäävale maailmale, samuti kultuuriloolistele arengutele. Kajastatud on maailmaajaloo tähtsaimad käänukohad ja suurte muudatuste ilmingud. Valitud allikate hulka kuulub nii sündmuste kaasaegseid kroonikakatkeid, päevikumärkmeid kui hilisemaid kirjeldusi, sekka ka tänapäevaseid uurimusi ja isegi ilukirjandust. Lugemiku kasutamise hõlbustamiseks on allikatele lisatud sissejuhatavad tekstid, mis pakuvad taustinfot allikate ja nende autorite kohta.

0 b2

ilm

ÜHISKONNAÕPETUS Autorid: Madis Somelar – Pärnu Vanalinna Põhikooli, Pärnu Vabakooli ja Pärnu Hansagümnaasiumi ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja, õpetaja-metoodik. Autor omab rohkem kui kümneaastast koolikogemust õpetatavates ainetes. Mitmete õppematerjalide autor ning aastast 2007 on tegelenud aktiivselt õpetajate täiendkoolituse lektorina. Ligi 10-aastane töökogemus põhikooli lõpueksamite ja riigieksamite hindajana.

Liana Roosmaa – Tallinna Ülikooli üldpolitoloogia lektor ning riigi- ja poliitikateaduste doktorant. Tal on bakalaureusekraad riigiteadustes ja magistrikraad politoloogias Tallinna Ülikoolist. Lisaks akadeemilisele tööle on tal ka kogemus ajaloo ning ühiskonnaõpetuse õpetajate täiendkoolituse alal Euroopa Liidu valdkonnas.

Tõnis Saarts – Tallinna Ülikooli üldpolitoloogia lektor ning riigi- ja poliitikateaduste doktorant alates 2006. aastast. Tal on bakalaureusekraad Tallinna Ülikoolist sotsioloogia erialalt ning magistrikraad Tallinna Ülikoolist politoloogia erialalt. Teadustöö on seni seondunud parteide ja parteisüsteemidega võrdleva poliitilise analüüsiga.

Maris Lauri – sõltumatu majandusekspert, konsultant ja koolitaja, kes on eelnevalt töötanud ligi 20 aastat majandusanalüütiku ja -prognoosijana mitmes pangas. Maris Lauri on tegutsenud õppejõuna ning viimastel aastatel pidanud mitmeid teoreetilisi ja praktilisi majandusküsimus käsitlevaid loenguid ning koolitusi ettevõtetes ja asutustes. Lisaks sellele peab autor majandusteemalist blogi.

Heiko Pääbo – Tartu Ülikooli riigiteaduste instituudi lektor ja Balti õpingute keskuse juhataja, kes on õppinud Tartu Ülikoolis, Peterburi Riikliku Ülikooli rahvusvaheliste suhete instituudis, Potsdami Ülikoolis ja Delaware’i Ülikoolis. Tema uurimisfookuseks on mälupoliitika ja rahvusvahelised suhted.

René Värk – Tartu Ülikooli õigusteaduskonna rahvusvahelise õiguse dotsent ning Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste riigi- ja rahvusvahelise õiguse dotsent. Ta on õppinud Õigusinstituudis, Stockholmi Ülikoolis ja Tartu Ülikoolis. Ta õpetab erinevaid rahvusvahelise õigusega seotud õppeaineid, spetsialiseerudes rohkem relvastatud jõu kasutamise õiguslikele küsimustele ja tagajärgedele.

ÜHISKONNAÕPETUS

POLIITIKA JA VALITSEMISE ALUSED Anu Toots, Georg Sootla, Leif Kalev, Mari-Liis Jakobson, Ott Lumi, Raivo Vetik, Rein Ruutsoo, Tõnis Saarts 2011, kõva köide, 16x23, must-valge, 600 lk

Esimene põhjalik eestikeelne poliitika ja valitsemise kõrgkooliõpik. See katab riigiteadusi terviklikult lääne õpikutes tavaks saanud viisil ja mõisteraamistikus, ning on algupärane: kirjutatud eesti autorite poolt eesti keeles. Ehkki mõeldud põhiõpikuks kõrgkoolis, on see ka hea käsiraamat üldhariduskoolide õpetajatele, poliitikutele, juhtidele ja poliitikahuvilistele. Õpik sisaldab lisaks sisupeatükkidele ühiskonnaõpetuse tundideks sobivaid aruteluküsimusi, samuti viiteid kasulikele internetiallikatele. Vähendatud mahus sobib õpik ka rakenduskõrgkoolidele ning kitsama huvikeskmega erialadele. Raamat koosneb 24 peatükist, millest igaüks tegeleb ühe riigiteaduste lõiguga. Peatükid on jagatud kolme ossa. Neist esimene tutvustab üldmõisteid, teine keskendub poliitika ja kolmas valitsemise võtmeteemadele. Ülevaate osas on lahti seletatud, millega tegelevad poliitikateadused, kuidas toimib võim, kuidas suhestuvad omavahel riigid ja kodanikud, ning mida tähendab demokraatia meile toimimiskeskkonnana. Teises osas on kaetud erinevad kodanikuühiskonna ning poliitilise osalusega seotud teemad, samuti tutvustatakse poliitilist kultuuri ja kommunikatsiooni, erakondi ja valimisi, rahvusriiki ning mitmekultuurilisuse problemaatikat. Kolmandas osas tutvustatakse valitsemiskorraldust kui tervikut, aga juttu tuleb ka erinevatest avaliku võimu institutsioonidest täpsemalt; samuti poliitika kujundamisest ning avalikest poliitikatest; eraldi on poliitika ja valitsemine nii riigist kitsamal kui riigist laiemal tasandil. Õpikus on kujundatud emakeelne põhimõistete süsteem, mis on vajalik kõrgema raskusastmega jätkukursuste läbimisel. Läänelikku mõisteraamistikku muudavad lähedasemaks Eesti näited, mis peaks lihtsustama põhiteadmiste kiirendatud omandamist tööalaste või muude vajaduste tõttu. See teeb otstarbekaks õpiku kasutamise ka täiendkoolitusel, sealhulgas ametnike koolitamisel. Püütud käsitleda lihtsalt, vältides keerukaid üksikjuhtumeid. Põhjalikumaid teadmisi vajav inimene peaks pöörduma ulatuslikuma käsiraamatu või kitsamat valdkonda vaatleva keeleteose poole. Teemade juures on enesekontrolliks ülesanded, mille vastused on raamatu lõpus. Lisatud on aineregister, mis kergendab vajaliku teema otsimist, ja levinumate võõrsõnaliste keeleterminite sõnastik.

ÜHISKONNAÕPETUS

Ühiskonnaõpetus, I osa Õpik gümnaasiumile Liana Roosmaa, Tõnis Saarts 2014, 17×25 cm, pehme köide 4-värvitükk

Ühiskonnaõpetuse õpiku kaks osa vastavad kahele kohustuslikule gümnaasiumi ainekursusele. Ka sisuliselt ülesehituselt järgib õpik ainekava teemajaotust ning mahtu. Selliselt jaguneb õpiku esimene osa kaheks üldpeatükiks, milleks on „Ühiskond ja selle areng“ ja „Demokraatliku ühiskonna valitsemine ja kodanikuosalus“. Sidusalt ja praktiliste näidetega varustatult tulevad käsitluse alla teemad nagu demokraatia toimimine, kodanikuühiskonna võimalikkus, kaasaegne parteisüsteem jpm. Õpiku autoriteks on tunnustatud erialateadlased Tallinna Ülikoolist, Tõnis Saarts ja Liana Roosmaa. Õpiku koostamisel peamiseks eesmärgiks on seatud kriitilise mõtteviisi arendamine õppijas ja huvi tekitamine demokraatlikes protsessides osalemise suhtes.

Ühiskonnaõpetus, II osa Õpik gümnaasiumile Maris Lauri, Heiko Pääbo, René Värk 2014, 17×25 cm, pehme köide 4-värvitükk

Ühiskonnaõpetuse õpiku kaks osa vastavad kahele kohustuslikule gümnaasiumi ainekursusele. Ka sisuliselt ülesehituselt järgib õpik ainekava teemajaotust ning mahtu. Selliselt jaguneb õpiku teine osa kaheks üldpeatükiks, milleks on „Ühiskonna majandamine“ ja „Maailma areng ja maailmapoliitika“. Sidusalt ja praktiliste näidetega varustatult tulevad käsitluse alla teemad nagu majanduse tsüklilisus, tööturu toimimine, ülemaailmastumine, rahvusvahelise konflikti olemus, rahvusvaheline õigus jpm. Õpiku autoriteks on tunnustatud ekspert Maris Lauri ja erialateadlased Tartu Ülikoolist Heiko Pääbo ja René Värk. Õpiku koostamise peamiseks eesmärgiks on seatud kriitilise mõtteviisi arendamine õppijas ja huvi tekitamine demokraatlikes protsessides osalemise suhtes.

ÜHISKONNAÕPETUS

Ühiskonnaõpetus Õpik VI klassile Madis Somelar 2014, 17×25 cm, pehme köide 4-värvitükk

Õpiku koostamisel lähtub autor uuest põhikooli riiklikust õppkavast. Õpik jaguneb nelja ossa: sotsiaalsed suhted, demokraatia, töö ja tarbimine ning meedia ja teave. Õpik toetab õpilase kujunemist ettevõtlikuks, ennast teostavaks, kaasinimesi arvestavaks, sotsiaalselt pädevaks ja toimetulevaks ühiskonnaliikmeks. Õpikus käsitletakse kõige üldisemal kujul ühiskonna toimimist ning inimeste seotust ühiskonna põhivaldkondadega. Käsitelu keskmes on inimesed meie ümber, kool ja õpilase kodukoht. Lisaks sisaldab õpik metoodilisi ülesandeid, mis toetavad nii IKT vahendite kasutamise õppimist kui rühma- ja paaristöö oskuse kujunemist.

2 ad

ilm

MATEMAATIKA Autor Regina Reinup - lõpetas Tallinna Ülikooli kasvatusteaduste magistrantuuri matemaatikaõpetaja erialal 2007. aastal ning jätkas samas doktoriõpinguid, kus tema uurimisteema oli seotud protsentide õpetamisega põhikoolis.

Õppematerjal põhikoolile Regina Reinup

2014, 21×25 cm, pehme köide 4-värvitükk Kui protsendid valmistavad peavalu, siis siit saab abi! Raamat on mõeldud täiendavaks õppematerjaliks põhikooli õpilastele ja käsiraamatuks laiemale lugejaskonnale. Protsendid on üks esimesi raskemaid teemasid põhikooli matemaatikas. Nendega näevad vaeva paljud õpilased. Raamat on kirjutatud lihtsas keeles, arvestades sihtgrupina põhikooli õpilasi. Põhjalikult ja pildimaterjali abil avatakse protsenditeema kolm keskset mõistet – tervik, osa ja protsendimäär. Näidete abil õpitakse lahendama ülesandeid. Käsitletakse ka laene ja intresse ning teistes eluvaldkondades esinevaid tüüpilisemaid protsentidega seotud probleeme. Lisatud on enesekontrolliülesanded ja nende vastused. Avastamisrõõmu pakuvad lapsesõbralikud lisamaterjalid raamatu lõpus.

MATEMAATIKA

Väike protsendiraamat

Sisukord 1. Mida tähendab sõna protsent? 2. Kus võib protsente kohata? 3. Tervik, osa ja osamäär 4. Kuidas osamäärast saab protsendimäär ja vastupidi 5. Osa leidmine antud terviku ja protsendimäära kaudu 5.1. 1%-le vastava osa leidmine 5.2. Suurematele protsentidele vastavate osade leidmine 5.3. Kui kasutad kalkulaatorit 6. Protsendimäära leidmine antud osa ja terviku kaudu 7. Terviku leidmine antud osa ja protsendimäära kaudu 7.1. Terviku leidmine 1% kaudu 7.2. Kui kasutad kalkulaatorit 8. Kui kuidagi meelde ei jää, mis siis? 9. Protsendid köögis 10. Protsendid keemialaboris 11. Laenud ja intressid 11.1. Laenud 11.2. Intressid 11.3. Kiirlaen 12. Maksud 13. Protsendid valimistel 13.1. Parteide populaarsus 14 20 b 13.2. Protsent või protsendipunkt? u ilm 14. Veidi statistikast ja tõenäosusest 15. LISAD

FÜÜSIKA Autorid:

ös tö ika s s o ko füü a i sig st ee selt

Madis Reemann – Hugo Treffneri Gümnaasiumi õpetaja-metoodik alates 1976. aastast. Füüsika õppematerjalide autor ja retsensent, koostanud füüsika riigieksami ülesandeid ja osalenud füüsika ainenõukogu töös. Süvaõppega klasside füüsika ainekava üks autoritest. Indrek Peil – Saaremaa Ühisgümnaasiumi õpetaja-metoodik. Füüsika õpikute, ja õppematerjalide autor. Enn Pärtel – Lõpetanud Tartu Ülikooli füüsikaosakonna 1970. aastal. Töötanud füüsika õppejõuna Tartu Ülikoolis ja põhitöö kõrvalt ka üldhariduskoolides õpetajana. On paljude õppevahendite ja põhikooli füüsika ning loodusteaduste õpikute autor ning retsensent. Henn Voolaid – Tartu Ülikooli füüsikaõppejõud aastast 1968, olnud ka kateedrijuhataja, prodekaan, dekaan. Füüsika õpikute, ülesannete kogude ja õppematerjalide autor või kaasautor nii põhi-, kesk-, kutse- kui kõrgkooli õpilastele aastast 1978. Retsenseerinud enamikku Eesti üldhariduskoolide füüsika õppekirjandusest. Kalev Tarkpea – Tartu Ülikooli füüsikaõppejõud aastast 1985. Füüsika õpikute, ja õppematerjalide autor, füüsika gümnaasiumi ainekava töörühma juht. Svetlana Ganina – Tartu Ülikooli füüsika didaktika lektor ja Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste füüsika dotsent. 2011. aastal kaitsnud doktoritöö füüsika didaktika alal. Ta on töötanud füüsikaõpetajana põhikoolis, gümnaasiumis, täiskasvanute gümnaasiumis ja kutsekoolis, lisaks olnud ülesandekogumike autor. Jaan Paaver – Hugo Treffneri Gümnaasiumis õpetaja viimased 14 aastat. Lõpetanud Tartu Ülikooli keemikuna 1981. aastal.

Retsensendid: Riina Murulaid – Õpetaja-metoodik. Koolis töötanud 20 aastat, hetkel Rõngu Keskkoolis ja Tartu Miina Härma gümnaasiumis. Lõpetanud Tartu Ülikooli keemiaosakonna 1992. ja füüsikaosakonna 2007. aastal. Henn Voolaid – Tartu Ülikooli füüsikaõppejõud aastast 1968, olnud ka kateedrijuhataja, prodekaan, dekaan. Füüsika õpikute, ülesannete kogude ja õppematerjalide autor või kaasautor nii põhi-, kesk-, kutse- kui kõrgkooli õpilastele aastast 1978. Retsenseerinud enamikku Eesti üldhariduskoolide füüsika õppekirjandusest. Heli Toit – Lõpetanud Tartu Ülikooli füüsikaosakonna füüsikaõpetajana. Töötanud gümnaasiumi ja põhikooli füüsikaõpetajana. Olnud Jõgevamaa füüsikaõpetajate ainesektsiooni juhataja. Retsenseerinud füüsika õppevahendeid. Madis Reemann – Hugo Treffneri Gümnaasiumi õpetaja-metoodik alates 1976. aastast. Füüsika õppematerjalide autor ja retsensent, koostanud füüsika riigieksami ülesandeid ja osalenud füüsika ainenõukogu töös. Süvaõppega klasside füüsika ainekava üks autoritest.

FÜÜSIKA

FÜÜSIKALISE LOODUSKÄSITLUSE ALUSED Õpik gümnaasiumile Kalev Tarkpea 2013, 17×25 cm, pehme köide 4-värvitükk

„Füüsikalise looduskäsitluse aluste” (FLA) õpik arvestab ainekavas püstitatud eesmärke, õppesisu ja õpitulemusi ning lähtub riiklikus õppekavas esitatud üldpädevustest ning läbivatest teemadest. Vastavalt riikliku ainekava liigendusele koosneb õpik neljast osast: Sissejuhatus füüsikasse; Füüsika uurimismeetod; Füüsika üldmudelid ja Füüsika üldprintsiibid. Esimeses osas selgitatakse füüsika rolli teiste loodusteaduste hulgas ning iga inimese personaalse maailmapildi kujunemisel. Teises osas on vaatluse all mõõtmised, Mõõteseadus, mõõtühikud oma ajaloolises arengus, mõõtemääramatuse hindamine ning füüsikalise mudeli loomine. Kolmandas osas käsitletakse kogu füüsikas läbivalt kasutatavaid füüsikalisi suurusi (pikkus, kiirus, aeg, jõud, töö, energia, võimsus ja kasutegur) kui füüsika üldmudeleid, samuti avatakse füüsika olemus õpetusena ainest ja väljast. Neljandas osas on vaatluse all põhjuslikkus füüsikas ja füüsikalised printsiibid. Detailsemalt käsitletakse atomistikat, energia minimiseerumist, tõrjutus- ja superpositsiooniprintsiipi ning absoluutkiiruse printsiipi. Õpik on illustreeritud näidetega loodusest ja tavaelust. Õpik sisaldab küsimusi, harjutusi, ülesandeid ja praktiliste tööde soovitusi. Õpiku lõpust on leitavad aineregister ja valemiteleht. Õpikut valmistatakse ette ka e-õpikuna, kuhu lisaks tekstile ja illustratsioonidele on koondatud ka kursuse sisuga sobivad eksperimendivideod, animatsioonid ja simulatsioonid.

MIKRO- JA MEGAMAAILMA FÜÜSIKA Õpik gümnaasiumile Jaan Paaver 2013, 17×25 cm, pehme köide 4-värvitükk

Mikro- ja megamaailma füüsika õpik arvestab ainekavas püstitatud eesmärke, õppesisu ja õpitulemusi ning lähtub riiklikus õppekavas esitatud üldpädevustest ning läbivatest teemadest. Õpik on jagatud kolmeks osaks: Aine ehituse alused. Mikromaailma füüsika ja Megamaailma füüsika. Aine esituse osas käsitletakse molekulaarnähtusi, mis seostuvad aatomite vahelise elektromagnetilise vastastikmõjuga: agregatolekute muutused, faasisiirded, veeaur õhus, pinnanähtused. Mikrofüüsika osas vaadeldakse sügavamalt aineosakeste ehitust, loodusteaduse saavutusi mikromaailma uurimisel 20. sajandi jooksul ja sellega seonduvaid probleeme. Megafüüsika kokkuvõttes heidetakse pilk maailmaruumi, alates lihtsast taevavaatlusest kuni kosmosetehnika ja universumiteooriateni. Teemad on illustreeritud näidetega loodusest ja tehnikast, õpik sisaldab küsimusi, harjutusi, ülesandeid ja praktiliste tööde soovitusi. Raamatu lõpust leiab indeksi ja valemitelehe. Õpikut valmistatakse ette ka e-õpikuna, kuhu lisaks tekstile ja illustratsioonidele on koondatud ka kursuse sisuga sobivad eksperimendivideod, animatsioonid ja simulatsioonid ning kus on võimalik ka kontrollküsimustele vastata.

FÜÜSIKA

MEHAANIKA Õpik gümnaasiumile Indrek Peil 2012, 17×25 cm, pehme köide, 4-värvitrükk, 96 lk.

Mehaanika õpik arvestab füüsika ainekavas püstitatud eesmärke, õppesisu ja õpitulemusi ning lähtub riiklikus õppekavas esitatud üldpädevustest ning läbivatest teemadest. Õpik on jagatud neljaks osaks: kinemaatika, dünaamika, võnkumised ja lained ning jäävusseadused mehaanikas. Iga käsitletava teema lõpetavad kontrollküsimused, raamatu lõpust leiab kasutaja indeksi, arvutusülesannete vastused ja valemitelehe. Õpikut valmistatakse ette ka e-õpikuna, kuhu lisaks tekstile ja illustratsioonidele on koondatud ka kursuse sisuga sobivad eksperimendivideod, animatsioonid ja simulatsioonid ning kus on võimalik ka kontrollküsimustele vastata. Õpikuga on võimalik tutvuda aadressil http://õpik.füüsika.ee. Õppematerjali võimaldab paremini mõista ning kinnistada töövihikus toodud harjutuste tegemine ja ülesannete lahendamine. Töövihikus antakse ka põhjalikumaid juhiseid laboratoorsete katsete ja uurimuslike tööde tegemiseks.

FÜÜSIKA

MEHAANIKA Töövihik gümnaasiumile Enn Pärtel 2013, formaat B5, pehme köide, 2-värvitrükk, 88 lk .

Töövihik põhineb Indrek Peili õpikul „Mehaanika“ (Maurus, 2013). Töövihik on liigendatud vastavalt õpiku üldpeatükkidele: kinemaatika, dünaamika, võnkumised ja lained, jäävusseadused mehaanikas. Igas peatükis on esitatud nõutavad õpitulemused riiklikust ainekavast, oluliste terminite sõnastik, ülesanded õpiväljundite saavutamiseks. Peatükk lõpeb materjali kordamisega. Töövihiku ülesanded on kasutatavad nii individuaalselt kui rühmatöös. Praktiliste ja IKT (arvutisimulatsioonid) tööde juhendid suunavad uurimustööle loodusteadusliku uurimismeetodi kohaselt. Mh on ka ülesandeid teoreetiliste teadmiste rakendamiseks tehniliste seadmete tööpõhimõtete avamiseks. Töövihiku juhendid abistavad õpetajat kujundava hindamise rakendamisel.

FÜÜSIKA

ELEKTROMAGNETISM Õpik gümnaasiumile Henn Voolaid, Kalev Tarkpea 2013, 17×25 cm, pehme köide 4-värvitükk, 152 lk

Elektromagnetismi õpik arvestab füüsika ainekavas püstitatud eesmärke, õppesisu ja õpitulemusi ning lähtub riiklikus õppekavas esitatud üldpädevustest ning läbivatest teemadest. Õpik on jagatud osadeks: elektriväli ja magnetväli, elektromagnetväli ning valguse ja aine vastastikmõju. Seega on ühte õpikusse koondatud varasemalt kahte kursusesse – „Elekter ja magnetism“ ning „Optika“ – jaotunud materjal. See võimaldab neid kaht väga tihedalt seotud valdkonda integreeritult käsitleda. Teemad on illustreeritud rohkete näidetega loodusest ja tehnikast, iga käsitletava teema lõpetavad kontrollküsimused, raamatu lõpust leiab indeksi, arvutusülesannete vastused ja valemitelehe. Õpikut valmistatakse ette ka e-õpikuna, kuhu lisaks tekstile ja illustratsioonidele on koondatud ka kursuse sisuga sobivad eksperimendivideod, animatsioonid ja simulatsioonid ning kus on võimalik ka kontrollküsimustele vastata.

ELEKTROMAGNETISM Töövihik gümnaasiumile Kaido Reivelt 2014, 17×25 cm, pehme köide 4-värvitükk

FÜÜSIKA

Energia Õpik gümnaasiumile Madis Reemann 2014, 17×25 cm, pehme köide 4-värvitükk

Gümnaasiumi IV füüsikakursuse „Energia“ õpik arvestab füüsika ainekavas püstitatud eesmärke, õppesisu ja õpitulemusi ning lähtub riiklikus õppekavas esitatud üldpädevustest ning läbivatest teemadest. Õpik on jagatud neljaks osaks: alalisvool, vahelduvvool, soojusliikumine ja soojusenergia. Seega on ühte õpikusse koondatud see füüsika osa, mis selgitab energia muundamise põhilisi valdkondi. Õpik koosneb tekstist, joonistest, illustratsioonidest ja lisast. Õpiku valmistatakse ka e-õpikuna, kuhu lisakse veel videod, täiendavad teemad, näidisülesanded, laboratoorsete tööde juhendid, kordamisküsimused, viited jms. Lisad sisaldavad olulisi füüsikalisi konstante, õpikus esinevad põhivalemeid, SI ühikuid, kreeka tähestikku, keemiliste elementide perioodilisuse süsteemi tabelit ja indeksit.

Füüsika didaktika Õpetajaraamat gümnaasiumile Svetlana Ganina 2014, 17×25 cm, pehme köide 4-värvitükk

Õpetajaraamat on koostatud mõeldes tulevastele ja töötavatele füüsika- ja reaalteaduste õpetajatele. Käsitlemist leiavad reaalteadustes kasutatavad õppemeetodid ja nende rakendamisvõimalused ja valiku põhimõtted. Ühtlasi tuleb juttu tõhusast hindamisest ja lõimimise võimalustest teiste ainetega ning võtmepädevustega. Käsitletakse enese- ja vastastikhindamise võimalusi. Õpetajaraamat on abiks ka füüsika õpetaja töökava koostamiseks, selle optimeerimiseks ja edukaks kavandamiseks.

2 ad

ilm

KEEMIA Autorid: Martin Saar – Gustav Adolfi Gümnaasiumi ja Tallinna Reaalkooli keemiaõpetaja, vanemõpetaja. Neeme Katt – Jõgeva Põhikooli keemia-informaatika õpetaja, õpetaja-metoodik. Ants Tuulmets – Tartu Ülikooli Orgaanilise keemia õppetooli emeriitprofessor. Liina-Karolin Salu – Tartu Kommertsgümnaasiumi direktor, õpetaja-metoodik. Lembi Tamm – Tartu Ülikooli Anorgaanilise keemia õppetooli dotsent Retsensendid Neeme Katt – Jõgeva Põhikooli keemia-informaatika õpetaja, õpetaja-metoodik. Merike Toompärg – Saku Gümnaasiumi õppealajuhataja ja keemiaõpetaja, vanemõpetaja. Säde Viirlaid – Tartu Ülikooli Loodus- ja tehnoloogiateaduskonna teadur ja lektor.

KEEMIA KEEMIA TÖÖVIHIK 8. KLASSILE Martin Saar, Neeme Katt 2012, pehme köide, 21x29, 2-värvitrükk, 104 lk

„Keemia töövihik 8. klassile“ järgib uue ainekava õppesisu teemasid ja alateemade järjestust. Kuna põhikooli uus ainekava erineb õppesisu poolest varem kehtinust vähe, siis saab töövihikut kasutada paralleelselt nii uute kui vanade õpikutega. Töövihik on üles ehitatud selliselt, et iga alateema sisaldab eri tüüpi ja erineva eesmärgistusega ülesandeid. Peatüki keskme moodustavad harjutusülesanded uue materjali ja selle põhimõistete kinnistamiseks ja õpitu kordamiseks. Need on esitatud tabelite ja lünktekstidena, toodud on valikvastustega ülesandeid ja rühmitamisi, keskseid mõisteid käsitlevaid lühiküsimusi. Sellele lisanduvad õpilaskatsete juhendid, küsimused näidiskatsete kohta ja IKT kasutamisele suunavad ülesanded. Uudne on üldpädevusi arendavate ülesannete valik, mis aitab õpilasel harjuda põhikooli keemia lõpueksami ülesannete laadiga. Nii on tähelepanu pööratud informatsiooni esitamisele väga erineval kujul. Töövihikust leiab diagramme, skeeme, pilte ja keemiaalaseid tarbe- ning ilukirjanduslikke tekste, see tähendab ülesandeid, mis suunavad õpilast arendama funktsionaalse lugemise oskust. Töövihik suunab õpilast käsitlema aineid ja nendega toimuvaid muundumisi nii makro- ja mikro- kui ka sümboltasandil. Ülesannete sisu koostamisel on eelistatud argielulisi aineid ja nende muundumisi. Autorid soovivad, et töövihiku kasutamine laiendaks õpilaste silmaringi.

KEEMIA KEEMIA KONTROLLTÖÖD JA TUNNIKONTROLLID 8. KLASSILE Martin Saar, Neeme Katt 2012, pehme köide, 21x29, 2-värvitrükk, 80 lk

„Keemia tunnikontrollide ja kontrolltööde kogumik 8. klassile“ on mõeldud õpilaste teadmiste kontrollimiseks, kuid ka õpitu kordamiseks. Kogumik on üles ehitatud vastavalt uue ainekava õppesisu teemadele ja alateemade järjestusele. Kuna selles pole olulisi erinevusi võrreldes senikehtinuga, siis on kogumikku võimalik kasutada paralleelselt nii uute kui vanade õpikutega. Tööde küsimuste laad on mitmekesine, sisaldades muuhulgas üldpädevustele suunatud ülesandeid. Tööde koostamisel on valitud ülesanded selliselt, et need kontrollivad nii põhiteadmiste omandamist ja oskuste kujunemist kui ka annavad õpetajale tagasisidet õppimise ja õpetamise efektiivsuse ning selle kohta, millised on õpilaste kujunenud arusaamad. Iga teema on kogumikus esindatud ühe kontrolltööga, millele lisanduvad alateemade tunnikontrollid. Tunnikontrolle on rohkesti, osa neist võib kasutada ka harjutamiseks. Kõik tööd on koostatud kahes variandis.

KEEMIA KEEMIA TÖÖVIHIK 9. KLASSILE Martin Saar, Neeme Katt 2012, pehme köide, 21x29, 4-värvitrükk, 126 lk

„Keemia töövihik 9. klassile“ järgib uue ainekava õppesisu teemasid ja alateemade järjestust. Kuna põhikooli uus ainekava erineb õppesisu osas varem kehtinust vähe, siis saab töövihikut kasutada paralleelselt nii uute kui ka vanade õpikutega. Õppevahend jätkab 8. klassi töövihikust juba tuttavaks saanud stiili. Iga alateema sisaldab eri tüüpi ja erineva eesmärgistusega ülesandeid, õpilaskatsete juhendeid, küsimusi näitkatsete kohta ja IKT kasutamisele suunavaid ülesandeid. Lisaks ülesannetele on töövihikusse koondatud ka tähtsaimad mõisted, reeglid, valemid ja näpunäited reaktsioonivõrrandite koostamiseks. Esimeses peatükis korratakse ühes uue materjali omandamisega ka 8. klassi õppematerjali. Kuna 9. klassi keemiakursuse põhirõhk on argielu ja – loodusega seotud teemadel, siis sisaldab ka töövihik rohkem vastavaid ülesandeid. Süsinikuühendite teema juures on toodud mitmeid artikleid, mis suunavad õpilasi koguma ja analüüsima teavet igapäevastest publitsistlikest tekstidest ja tarbetekstidest. Paljud ülesanded arendavad üldpädevusi, arendavad funktsionaalse lugemise oskust ja erineval kujul esitatud info kasutamise oskust. Töövihiku lõpus on ülesanded põhikooli keemiaõpingute kordamiseks.

TUVUS LAHUS SESS. ISPROT M U T S LAHU

atriumVärvi na aatokidega. ku engumär ja vesini kohta la mid punaseks e is um lahust iku aato usoola s, hapn ist keed onid rohelisek legend. io nda joon ale 1.3. Täie halliks, kloriid joonise kõrv ta id os Ko ioon valgeks. mid jäta

TUVUS E LAHUS

LTUVUS

LLE SÕ VEES, SE

T ATUURIS

TEMPER

utega: ate ühik 3 α t erinev kg/dm 3 g/cm α

2. AINET

Ȁ α

tihedus nda vee

3 t/m .

i naatrium NO ) võ traadi (K d3muutusi. aliumni ai ka uv ud im K llastun isel to evideot alt kats katsel kü isel ja jahutam ed, pH“ m ratsioon a „Lahus demonst huse soojenda a em aj te et m la i õp um.co 2.2. Jälg di (CH 3COONa) .chemic ://www etanaa helt http peratuurist“. veebile m Vaata ka se sõltuvus te : vu muuta kuidas „Lahustu seks: imalust, ata lahu kaks võ llastum Nimeta lahus kü ud un st 1) külla 2.1. Välje 3 /m α 1000 kg

stumata

2) külla

llastunud

lahus kü

lahuseks

ed. isi mõist ita järgm 2.3. Selg i es av bj 1) lu ? sarnased iim bjavesi 2) lubjap iim ja lu ast? on lubjap t iim es ap ol bj Mille po avesi lu ineb lubj olest er Mille po

KEEMIA

KEEMIA TUNNIKONTROLLID JA KONTROLLTÖÖD 9. KLASSILE Martin Saar, Neeme Katt 2013, pehme köide, 21x29, 2-värvitrükk, 72 lk

Keemia tunnikontrollide ja kontrolltööde kogumik 9. klassile on mõeldud õpilaste teadmiste kontrollimiseks, kuid seda saab kasutada ka õpitu kordamiseks. Kogumik on üles ehitatud vastavalt uue ainekava õppesisu teemadele ja alateemade järjestusele. Kuna selles pole olulisi erinevusi võrreldes senikehtinuga, siis on kogumikku võimalik kasutada paralleelselt nii uute kui vanade õpikutega. Tööde küsimuste laad on mitmekesine, sisaldades muu hulgas üldpädevustele suunatud ülesandeid. Tööde koostamisel on valitud ülesanded selliselt, et need kontrollivad nii põhiteadmiste omandamist ja oskuste kujunemist kui ka annavad õpetajale tagasisidet õppimise ja õpetamise efektiivsuse ning selle kohta, millised on õpilaste kujunenud arusaamad. Iga teema on kogumikus esindatud ühe kontrolltööga, millele lisanduvad alateemade tunnikontrollid. Tunnikontrolle on rohkesti, osa neist võib kasutada ka harjutamiseks. Kõik tööd on koostatud kahes variandis. Kogumik lõpeb kahe mahukama tööga: põhivara kordamine (kahes variandis) võtab kokku põhikooliõpingute peamise materjali (aatomi ehitus, anorgaanilised ained, süsinikuühend, arvutusülesanded) ning põhikooli keemiaeksami proovitöö (ühes variandis) sarnaneb ülesehituselt, sisult ja mahult lõpueksamiga.

KEEMIA ORGAANILISED ÜHENDID JA NENDE OMADUSED ÕPIK GÜMNAASIUMILE I kursus Ants Tuulmets 2012, pehme köide, 18,5×24, 4-värvitrükk, 88 lk.

Gümnaasiumi keemiakursuste* ainesisu õpetamisele on antud uus vaatenurk. Keemia õpetus algab orgaanilise keemia kursustest, neisse on lihtsustatult sisse põimitud vajalikud üldise keemia mõisted ja teemad (vesinikside, reaktsiooni kiirus ja tasakaal, happed ja alused jne). Uue ainekava eesmärk on muu hulgas ka õpilaste õpikoormust vähendada. Ilmuvad õpikud (I ja II kursus) vastavad uue ainekava kontseptsioonile ja eesmärkidele. Uues ainekavas ei panda rõhku reaktsioonimehhanismidele ja -võrranditele. Selle asemel pööratakse suurt tähelepanu keemilistele ainetele kui materjalidele ja nende praktiliselt kasulikele omadustele. Selline vaatenurk peab pakkuma õpilasele äratundmisrõõmu, et keemias pole midagi elukauget, vaid see ongi praktiline igapäevaelu. Õppetöö oluliseks osaks peab kujunema arutelu, mis loob seosed kursusel saadu ja igapäevaelus kogetu vahel. *Märkus: ainekava kehtib veel 2013/2014 õ-a.

KEEMIA

ORGAANILISED ÜHENDID JA NENDE OMADUSED TÖÖVIHIK GÜMNAASIUMILE I kursus Liina Karolin-Salu 2012, pehme köide, 21x29, 2-värvitrükk, 80 lk

Töövihik on liigendatud analoogiliselt Ants Tuulmetsa poolt kirjutatud I kursuse õpikutega. Töövihik sisaldab harjutusi ja ülesandeid (ka IKT) õppekavas ning ainekavas seatud eesmärkide saavutamiseks ning uurimis- ja praktiliste tööde ning arutelude juhiseid.

KEEMIA

ORGAANILINE KEEMIA MEIE ÜMBER ÕPIK GÜMNAASIUMILE II kursus Ants Tuulmets 2013, pehme köide, 18,5x24, 4-värvitrükk, 136 lk

KEEMIA

ORGAANILINE KEEMIA MEIE ÜMBER TÖÖVIHIK GÜMNAASIUMILE II kursus Liina Karolin-Salu 2013, pehme köide, 21x29, mustvalge, 88 lk

Töövihik on liigendatud analoogiliselt Ants Tuulmetsa poolt kirjutatud II kursuse õpikutega. Töövihik sisaldab harjutusi ja ülesandeid (ka IKT) õppekavas ning ainekavas seatud eesmärkide saavutamiseks ning uurimis- ja praktiliste tööde ning arutelude juhiseid.

KEEMIA

Keemia alused Õpik Gümnaasiumile Lembi Tamm 2014, 18,5 x 24, pehme köide 4-värvitrükk, 120 lk

Vastavalt uuendatud gümnaasiumi keemia ainekavale* käsitletakse gümnaasiumi keemia esimeses kohustuslikus kursuses keemia üldisi aluseid – aine ehitust, keemiliste protsesside üldisi seaduspärasusi ning keemilisi protsesse lahustes. Kavandatav keemia aluste õpik vastab uue ainekava põhimõtetele nii materjali valiku kui ka käsitluse sügavuse poolest. Õpik arvestab keemia ainekavas püstitatud eesmärke, õppesisu ja õpitulemusi ning lähtub riiklikus õppekavas esitatud üldpädevustest ning läbivatest teemadest. Eesmärgiks on kujundada õpilastel ettekujutus põhilistest seaduspärasustest keemias, seostades neid rakendusvõimalustega tehnoloogias ja igapäevaelus. Selles kursuses omandatavad teadmised ja oskused on aluseks järgmistes keemia kursustes õpitavate anorgaaniliste ja orgaaniliste ainete omaduste käsitlemisel. Kogu õppematerjal on jaotatud kolme suuremasse ossa. Esimene osa käsitleb ainete ehitust. Antakse lihtsal tasemel ettekujutus aatomorbitaalidest ja elektronide paiknemisest välises elektronkihis, tuuakse välja seosed keemilise sideme tüüpide ja ainete füüsikaliste omaduste vahel. Teine osa selgitab keemiliste reaktsioonide toimumise energeetilisi aluseid, käsitleb keemiliste reaktsioonide kiiruse ja tasakaalu seaduspärasusi, seostades neid keemilise tehnoloogia probleemidega. Kolmas osa vaatleb lähemalt keemilisi protsesse lahustes, rõhutades vee osatähtsust nendes protsessides. süvendab õpilaste teadmisi anorgaaniliste ainete põhiklassidest, andes tänapäevasema ettekujutuse hapetest ja alustest, selgitab keemilisi reaktsioone elektrolüütide lahustes. Õpiku lõpus on esitatud mitmesugused tabelid arvuliste andmete või muu teabega, mida õpilastel on võimalik kasutada aruteludes või probleemülesannete lahendamisel. Õppematerjali võimaldab paremini mõista ning kinnistada töövihikus toodud harjutuste tegemine ja ülesannete lahendamine. Töövihikus antakse ka põhjalikumaid juhiseid laboratoorsete katsete ja uurimuslike tööde tegemiseks. *Märkus: ainekava hakkab kehtima alates 2014/2015 õ-a.

2 ub

ilm

KEEMIA

Keemia alused töövihik Gümnaasiumile Martin Saar 2014, 21 x 29, pehme, must-valge, 64 lk

Töövihik järgib uuendatud gümnaasiumi keemia ainekava ning moodustab ühtse õppekomplekti Lembi Tamme õpikuga. Töövihik käsitleb keemia üldisi aluseid: aine ehitust, keemiliste protsesside kulgemise seaduspärasusi ning protsesse lahustes, samuti puudutakse keemia kujunemislugu, harusid, uurimismeetodeid ja keemiaga seotud karjäärivalikuid. Töövihik lähtub riiklikus ainekavas püstitatud eesmärkidest, õppesisust ja õpitulemustest. Töövihiku kasutamine aitab õpilastel kujundada terviklikku loodusteaduslikku maailmapilti ning ettekujutust põhilistest looduses valitsevatest seaduspärasustest, mis kuuluvad keemia uurimisvaldkonda. Sarnaselt õpikuga on töövihik jaotatud kolme suuremasse peatükki, iga peatüki lõpus on valik üldistavaid kordamisülesandeid. Iga peatükk algab ülesannetega põhivarast, millele järgnevad ülesanded erinevatest rakendusvõimalustest, õpilas- ja näitkatsed ning ülesanded IKT rakendamisega. Katsejuhendid on üles ehitatud erinevalt: osa sobib eelkõige põhimaterjali kinnistamiseks ja näitlikustamiseks, osa on püstitatud aga uurimuslike probleemülesannetena. Töövihiku koostamisel on silmas peetud, et ülesanded oleksid silmaringi avardavad ning seostaksid õpitavat looduses toimuva ja tööstuses rakendatavaga. Mitmed ülesanded arendavad õpilaste funktsionaalse lugemise oskust ning suunavad infot leidma ja esitama graafiliselt. Muundumisi käsitletakse paralleelselt makro-, mikro- ning sümboltasandil. Ülesannete koostamisel on arvesse võetud nii läbivaid teemasid kui lõimingut teiste õppeainetega. Töövihikus on esitatud erineva raskusastmega ülesandeid, mistõttu sobib see kasutamiseks ka koolides, kus on keemiakursuste arv mõnevõrra suurem minimaalsest või materjali käsitlus pisut sügavam.

2 ub

ilm

KEEMIA

Anorgaanilised ained Õpik Gümnaasiumile Lembi Tamm 2014, 18,5 x 24, pehme köide, 4-värvitrükk, 120 lk

Vastavalt uuendatud gümnaasiumi keemia ainekavale* antakse gümnaasiumi keemia teises kohustuslikus kursuses ülevaade anorgaaniliste ühendite põhiomadustest. Kavandatav anorgaaniliste ainete õpik vastab uue ainekava põhimõtetele nii materjali valiku kui ka käsitluse sügavuse poolest. Õpik arvestab keemia ainekavas püstitatud eesmärke, õppesisu ja õpitulemusi ning lähtub riiklikus õppekavas esitatud üldpädevustest ning läbivatest teemadest. Eesmärgiks on anda õpilastele ülevaade metallide ja mittemetallide ning nende ühendite põhiomadustest, seostades neid rakendusvõimalustega tehnoloogias ja igapäevaelus. Palju tähelepanu on pööratud õppematerjali näitlikustamisele ja seoste loomisele, vältides samas ülearust faktilise materjali kokkukuhjamist. Õpiku esimene osa käsitleb metallide ja nende ühendite üldisi omadusi, toetudes metalliliste elementide aatomiehitusele ning metallide asukohale pingereas. Tutvustatakse metallide rakendusvõimalusi praktikas, pöörates tähelepanu probleemide mõistmisele ja seoste loomisele. Teises osas antakse ülevaade mittemetallide ja nende ühendite tähtsamatest omadustest, lähtudes elementide asukohast perioodilisustabelis. Kuna ainekava näeb ette võimaluse käsitleda vabal valikul mõne mittemetalli ja tema ühendite omadusi seostatult looduses ja/või tööstuses kulgevate protsessidega, siis pakub õpik võimaluse valida sellist käsitlust erinevate mittemetallide korral. Õpiku lõpus on esitatud mitmesugused tabelid arvuliste andmete või muu teabega, mida õpilastel on võimalik kasutada aruteludes või probleemülesannete lahendamisel. Õppematerjali võimaldab paremini mõista ning kinnistada töövihikus toodud harjutuste tegemine ja ülesannete lahendamine. Töövihikus antakse ka põhjalikumaid juhiseid laboratoorsete katsete ja uurimuslike tööde tegemiseks. *Märkus: ainekava hakkab kehtima alates 2014/2015 õ-a.

0 b2

ilm

KEEMIA Anorgaanilised ained töövihik Gümnaasiumile Martin Saar 2014, 21 x 29, pehme köide, must-valge, 64 lk

Töövihik järgib uuendatud gümnaasiumi keemia ainekava ning moodustab ühtse õppekomplekti Lembi Tamme õpikuga. Töövihik käsitleb anorgaaniliste ainete põhiomadusi, metallide, mittemetallide ja nende ühenditega kulgevaid reaktsioone ja nende tähtsust tööstuses, tehnoloogias, looduses. Töövihik lähtub riiklikus ainekavas püstitatud eesmärkidest, õppesisust ja õpitulemustest. Töövihiku kasutamine aitab õpilastel kujundada terviklikku loodusteaduslikku maailmapilti ning ettekujutust peamistest metallide ja mittemetallide ning nende ühenditega kulgevatest keemilistest protsessidest. Sarnaselt õpikuga on töövihik jaotatud kahte suuremasse osasse, mõlema osa lõpus on valik üldistavaid kordamisülesandeid. Iga peatükk algab ülesannetega põhivarast, millele järgnevad ülesanded erinevatest rakendusvõimalustest, õpilas- ja näitkatsed ning ülesanded IKT rakendamisega. Katsejuhendid on üles ehitatud erinevalt: osa sobib eelkõige põhimaterjali kinnistamiseks ja näitlikustamiseks, osa on püstitatud aga uurimuslike probleemülesannetena. Töövihiku koostamisel on silmas peetud, et ülesanded oleksid silmaringi avardavad ning seostaksid õpitavat looduses toimuva ja tööstuses rakendatavaga. Mitmed ülesanded arendavad õpilaste funktsionaalse lugemise oskust ning suunavad infot leidma ja esitama graafiliselt. Muundumisi käsitletakse paralleelselt makro-, mikro- ning sümboltasandil. Ülesannete koostamisel on arvesse võetud nii läbivaid teemasid kui lõimingut teiste õppeainetega. Töövihikus on esitatud erineva raskusastmega ülesandeid, mistõttu sobib see kasutamiseks ka koolides, kus on keemiakursuste arv mõnevõrra suurem minimaalsest või materjali käsitlus pisut sügavam.

0 b2

ilm

TÖÖÕPETUS

TEHNOLOOGIA JA LOOVUS Mart Soobik 2011, pehme köide, formaat 230x210, 4-värvitrükk, 152 lk

Riiklik põhikooli õppekava kehtestab koolides õppeaine nimetusega tehnoloogiaõpetus. Kuna aine õpetamiseks ei olnud kooliõpikut, siis otsustasime koostada ise vastavasisuline trükise õpilastele. Moodustatud meeskonna liikmed kirjutasid vastavalt koostatud sisuteemadele konkreetsed õpiku osad, mille sisutoimetaja ühtseks tervikuks kokku lõimis. Püüdlesime selles suunas, et õpik oleks võimalikult kaasaegne ja sisaldaks tänapäevaseid näiteid ümbritsevast elust. Õpik jaguneb kahte ossa: esimene osa on teoreetiline, ehk tehniline ja tehnoloogiline teave, kokku 20 teemat. Teine osa on praktiline, ehk tööd, mida teha õpilastega õppetundides, kokku 44 tööd. Nende tööde juures on oluline õpilaste loov lähenemine ja variante tööde eripalgeliseks valmistamiseks on mitmeid. Läbivalt on õpikus esitatud probleeme, millele õpilane peab hankima lisateavet ja leidma omapoolse lahenduse. Inimkonna elukvaliteeti viivad edasi need inimesed, kelle isiksuse üheks omaduseks on võime luua uusi ühiskonnale vajalikke väärtusi, kas siis kaunite kunstide või teaduse ja tehnoloogia vallas. Sellist võimet nimetatakse loovuseks ja seeläbi korda saadetut loominguks. Loominguks on igal inimesel kaasa sündinud teatud eeldused, kuid need võivad ilma pideva treeninguta kängu jääda. Tehnilise loomingu jaoks vajaminevaid omadusi saab arendada mitmesuguseid probleemülesandeid lahendades, olemasolevaid tehnoloogiaid täiustades ja uusi tooteid konstrueerides. Nende tegevuste juures rakenduvad inimesel mitmesugused psühholoogilised protsessid nagu kujutlusvõime, analüütiline mõtlemine, ruumitaju jne. Nende omaduste kogumit nimetataks mõnikord ka tehniliseks taibuks. Kokkuvõttes on õpiku mõte kasvatada nutikaid noori, kes suudavad aastate pärast eluteel hästi hakkama saada. Õpik on illustreeritud värviliste piltide ja joonistega, kokku on õpikus 151 lehekülge. Õpik on ette nähtud kasutamiseks tehnoloogiaõpetuse tundides klassides 4–9. Õpiku üks eksemplar saadetakse tasuta posti teel kõikides üldhariduskoolidesse ja õpikuid on võimalik koolidel tellida. Samuti toimuvad õpetajatele täienduskoolitused tehnoloogiaõpetuse ainekava ja ka õpiku kasutamiseks koolitundides, vt www.tehnoloogia.ee

s öö ogia t os lo ko hno se Te tu ti sva ga s ee ka idu Li

Arto Karsikas, Esa-Matti Järvinen, Esko Piippo, Mart Soobik, Merike Kesler, Ristomatti Ratia, Tiina Karhuvirta formaat B5, pehme köide, 4-värvitrükk, 32 lk

TÖÖÕPETUS

HAKKAME LEIUTAMA

Õppematerjal „Hakkame leiutama” on mõeldud Sinule kasutamiseks! Siit saad põnevat uudset temaatikat ja pedagoogilisi meetodeid õppetööks. Õppematerjali eesmärgiks on võimaldada õpetajal teha õppetöö meeldivamaks ja kergemaks. Ühiskonnas räägitakse palju loovusest ja innovaatilisusest. Neid peetakse tähtsateks riikide ja ettevõtete konkurentsivõime võrdlemise aspektist. Kodanike loovuskasvatus algab just põhikoolis. Eriti oluline on loovust õppida põhikooli esimeses ja teises astmes. Õppematerjal „Hakkame leiutama” on mõeldud kasutamiseks tööõpetuse ja tehnoloogiaõpetuse tundides ning ringitundides. Tehnoloogia ei ole pelgalt arvutid ja mobiiltelefonid, vaid see on aastatuhandete jooksul kogu inimkonna poolt loodud keskkond. Tehnoloogiaõpetuse eesmärgiks on inimese poolt ehitatud keskkonnast aru saamine (keskkonna mõistmine) ja selle edaspidine arendamine. Õppematerjal „Hakkame leiutama” edastab neid eesmärke konkreetselt, mõõdukalt lihtsalt ja ka kasutades materjale, mis tihti ei maksa midagi. Õppematerjal sisaldab mitmeid tehnoloogiaõpetusega liituvaid teemasid (nt elekter, elektroonika, energia), neis kõigis rakendatakse innovaatilist ja loovust kannustavat pedagoogikat. Õppematerjali eessõna on kirjutanud kuulus Soome leiu- taja ja disainer Ristomatti Ratia. Õppematerjali on koostanud Oulu ülikooli Teknokas – tehnoloogiakasvatuse keskus koostöös Eesti Tehnoloogiakasvatuse Liiduga. Liidu kodulehelt, www.tehnoloogia.ee, saad teavet tehnoloogiaõpetusest ja vajadusel tellida õppematerjali „Hakkame leiutama” lisaeksemplare. Samuti on Sul nüüd soodne võimalus tasuta astuda Eesti Tehnoloogiakasvatuse Liidu liikmeks! Kasulikke hetki õppematerjali „Hakkame leiutama” seltsis Soovivad: Mart Soobik Esa-Matti Järvinen

ILUKIRJANDUS

KUUES SÕRM Helga Nõu 2011, kõva köide, 17x24 mustvalge, 168 lk

„Kuues sõrm” on Helga Nõu kolmas noorsooromaan (varem ilmunud „Pea suu!” ja „Tõmba uttu!”), mis pälvis 2003. aastal noorsooromaanivõistlusel ühe kolmest võrdsest esimesest auhinnast. Karina peab tegema oma elu raskeima otsuse. Ta teab, mida temalt oodatakse, aga ta kardab. Väikeses maakohas varitseb tundmatu oht – lukustatud majja on maha jäetud väike laps ja kartulikeldrisse on peidetud terve kandekoti täis raha...

TELLIMISLEHT pealkiri

soodushind

hind

ALUSHARIDUS Lugemislust

5,20 €

8€

Perelood

5,20 €

8€

Õpime rõõmuga matemaatikat

6,60 €

8€

Joonista loomi

6,60 €

8€

Draamaraamat

12,90 €

14,50 €

Suur kirjandus

12,90 €

14,50 €

Kirjanduse mõistevaramu

3,90 €

6,50 €

Kirjandus ja selle liigid

12,90 €

14,50 €

Kirjandus ja müüt

12,90 €

14,50 €

Maailm veetilgas

12,90 €

14,50 €

Korras keel, sobiv stiil, selge sõnum

12,90 €

14,50 €

Teksti vastuvõtt ja tekstiloome

3,50 €

3,90 €

15 €

16,50 €

Eesti ajaloo lugemik

13,90 €

15,90 €

Eesti ajalugu gümnaasiumile I

12,90 €

14,50 €

Eesti ajalugu gümnaasiumile II

12,90 €

14,50 €

Üldajaloo lugemik

13,90 €

15,90 €

Üldajalugu gümnaasiumile

12,90 €

14,50 €

18 €

20 €

Ühiskonnaõpetus VI klassile

12,90 €

14,90 €

Ühiskonnaõpetus gümnaasiumile I

12,90 €

14,90 €

Ühiskonnaõpetus gümnaasiumile II

12,90 €

14,90 €

7,90 €

8,90 €

Energia

11,95 €

12,90 €

Mehaanika

11,95 €

12,90 €

Mehaanika Töövihik

3,50 €

3,90 €

Elektromagnetism

11,95 €

12,90 €

Elektromagnetism Töövihik

3,50 €

3,90 €

Füüsika didaktika

8,50 €

10 €

Füüsikalise looduskäsitluse alused

11,95 €

12,90 €

Mikro- ja megamaailma füüsika

11,95 €

12,90 €

EMAKEEL

Keelemeel

AJALUGU

ÜHISKONNAÕPETUS Poliitika ja valitsemise alused

MATEMAATIKA Väike protsendiraamat

FÜÜSIKA

kogus

summa

pealkiri

soodushind

hind

kogus

summa

KEEMIA Keemia töövihik 8. klassile

2,95 €

3,60 €

Keemia kontrolltööd ja tunnikontrollid 8. klassile

3,50 €

4,30 €

Keemia töövihik 9. klassile

3,50 €

4,30 €

Keemia tunnikontrollid ja kontrolltööd 9. klassile

3,50 €

4,30 €

Orgaanilised ühendid ja nende omadused I kursus

11,20 €

13,50 €

Orgaanilised ühendid ja nende omadused Töövihik I kursus

3,50 €

4,30 €

Orgaaniline keemia meie ümber II kursus

11,20 €

13,50 €

Orgaaniline keemia meie ümber Töövihik II kursus

3,60 €

4,30 €

Keemia alused

11,20 €

13,50 €

Keemia alused Töövihik

3,60 €

4,30 €

Anorgaanilised ained

11,20

13,50 €

Anorgaanilised ained Töövihik

3,50 €

4,30 €

Hakkame leiutama

4,60 €

4,90 €

Tehnoloogia ja loovus

14,90 €

18,90 €

8,50 €

10 €

TÖÖÕPETUS

ILUKIRJANDUS Kuues sõrm

• Kõik hinnad sisaldavad käibemaksu. • Soodushind kehtib ainult haridusasutustele ja ainult 2014–2015 ette tellimise jaoks ajavahemikus 1. oktoobrist kuni 31. jaanuarini 2014. KAUBA SAAJA

MAKSJA

ÕPPEASUTUSE NIMI

AADRESS

KONTAKTISIK

AMET

E-POST

TELEFON

PITSAT JA ALLKIRI

SUMMA KOKKU

Tellimine

e-pood: www.kirjastusmaurus.ee e-post: tellimine@kirjastusmaurus.ee telefon: 6 971 011, 59196117 posti teel: Kirjastus Maurus, Tartu mnt 74, Tallinn 10144 Oü maurus kirjastus Registrikood 12006031 Swedbank a/a 221050769921 Aadress: tartu MNT 74, tallinn Müügiosakonna telefon 6 971 011

OĂ&#x153; MAURUS KIRJASTUS Tartu mnt 74, Tallinn 10144 Tel 6971011, 59196117 www.kirjastusmaurus.ee tellimine@kirjastusmaurus.ee