PIKAKARI
Kaitsealused objektid ja puhkealad 1
Tallinnal on 2018. aastal plaanis kanda Euroopa Rohelise pealinna tiitlit. Jälgime, et keskkond oleks puhas, meeldiv ja annaks linlastele võimaluse looduselamusi saada. Põhja-Tallinnas on kaks randa – Pelgurand ehk Stroomi rand, mis on juba pikki aastaid supelrannana kasutuses olnud ning Paljassaare linnuala lähedal olev Pikakari rand. Mõlemad rannad on väga puhta veega ning suvel naudib seal palju inimesi rannamõnusid. Tunnustusena väga hea keskkonnakorralduse eest on Pikakari rannale omistatud 2014 aastal ökomärgis Sinilipp. Arvo Sarapuu Tallinna abilinnapea
Põhja-Tallinn on pealinna kõige merelisem linnaosa – meil on 20 km merepiiri, 11 sadamat ja 2 avalikku randa. Pikakari rand pakub kõigile suurepäraseid võimalusi rannamõnude nautimiseks ja aktiivseks puhkuseks. Pikakaris saab mängida võrkpalli, korvpalli, kasutada erinevaid treeningseadmeid või jalutada mööda Katariina kaid. Lastele on avatud kaks mänguväljakut ja grillida saab kolmel lõkkeplatsil. Eriti sobiv on Pikakari rand just neile, kes otsivad kohta, kus merevesi läheb kiiresti sügavaks ning kindlasti lisavad põnevust ka reisilaevade möödumisel tekkivad lained. Mõnusaid rannaelamusi soovides Karin Tammemägi Põhja-Tallinna vanem 2
Väike-koovitaja
P
ikakari rand asub Paljassaares ja on Kopli poolsaare osa. Kopli oli sadu aastaid tallinlaste karjamaa. Metsatukkade vahel oli hea loomi karjatada. Aegade jooksul asusid Koplis kaluriküla ja telliselööv, siinsest sinisavist on tehtud suur osa keskaegse Tallinna kivikatustest. Kopli poolsaarel on asunud mitmeid suuri tehaseid ja sadamaid (Bekkeri, Meeruse, Vene Balti sadam jt), mis on varasemalt põhjustanud Kopli lahe vee reostumist. Praegu on tööstusettevõtetel tõhusad puhastusseadmed, elamurajoonide reovesi kanaliseeritakse Paljassaare veepuhastusjaama. Sademeveele on kohustuslikud õli- ja liivapüüdurid, mis tagavad normidele vastava vee kvaliteedi. Euroopa Liidu Suplusvee Direktiivi kohaselt määratakse suplusvesi kvaliteediklassidesse „väga hea”, „hea”, „piisav” ja „halb”. Terviseamet on hinnanud Pikakari vee direktiivi tingimuste järgi väga heaks, vt www.terviseamet.ee/keskkonnatervis/ vesi/suplusvesi/avalikud-supluskohad.html. Sinilipu saamiseks peab ranna vesi olema neli korda puhtam kui seda nõuab suplusvee direktiiv. Pikakari ranna vesi vastab Sinilipu kriteeriumitele. Pikakari rand asub Tallinna linnurohkeima piirkonna – Natura 2000 võrgustikku kuuluva Paljassaare linnuala läheduses. Paljassaare hoiuala moodustati 2005. aastal, selle eesmärgiks on kaitsta 30 linnuliiki ja ühte liblikaliiki (suur kuldtiib, Lycaena dispar). 3
Rannas käija 1. 2. 3. 4.
Austa ja arvesta rannas käitumise reegleid. Rannas käitu ja tegutse nii, et tahad ise tagasi tulla. Pallimäng segab teisi suvitajaid, see on lubatud vaid seal, kus teisi pole lähedal. Prügi pane prügikasti. Oleme tänulikud kui paigutad prügikasti ka teiste poolt mahajäetud prügi.
VA LV AT AV
S
VEEVÕ ANALÜÜS
RANNAALA ÜMBRUS
ASUN SIIN LAUDTEE ISTEPINGID KAUBANDUS, TEENINDUS JALGRATTAHOIDLA HOIA PUHTUST SILDID 2,5m3 PRÜGIKONTEINERID 120 L PRÜGIKASTID RANNAKABIINID BUSSIJAAM
WC JA INVA-WC JOOGIVESI GRILLIMISKOHT PARKLA VÕRKPALLI VÄLJAK KORVPALLI VÄLJAK LASTE MÄNGUVÄLJAK TREENINGSEADMED RANNAVALVE JA ESMAABI 3 KÜLJEGA TEADETETAHVEL
meelespea 5.
Ära võta randa kaasa klaaspudeleid ega teisi ohtlikke esemeid. 6. Telkimine ega lõkke tegemine pole rannas lubatud. 7. Hoia loodust! Ära häiri linde. 8. Lemmikloomad jäta koju. 9. Kõnni mööda teeradu. Jalgrattaga võib sõita jalgrattateel, mitte rannas. 10. Auto pargi parklasse.
VA TA VS
UP
LU S
VEEVÕTU ANALÜÜSI KOHT
AL
A SI SU NILIP PLU U SA LA
RANNAVALVE KATARIINA KAI
Valitseja: Põhja-Tallinna Valitsus Niine 2, Tallinn, +372 645 7000; +372 645 7040 Ranna hooldaja: Haabersti Haldus +372 659 2409, info@haaberstihaldus.ee Rannaga piirneva ala hooldaja: Jaaksoni Linnahoolduse OÜ +372 656 3548, info@jaakson.ee Rannavalve: G4S Eesti AS +372 651 1911, lühinumber 1911 Tammsaare tee 25, Tallinn
KATARIINA KAI
Suplusvee proovid: Tervisekaitseinspektsioon, Tallinna Tervisekaitsetalitus +372 694 3700, Hiiu 42, Tallinn Põhja Politseiprefektuuri Kesklinna politseiosaond +372 612 4210 lühnumber 110 Tuletõrje ja päästeamet 112 MTÜ Loomade Hoiupaik +372 621 7746 +372 5349 4045 info@loomadehoiupaik.ee, Viljandi mnt 24d, Tallinn
1. Tallinna Loomaaed 2. Rannapromenaad jalgrattateega 3. Paljassaare linnukaitseala koos Pikakari rannaga 4. Kopli park
Suur-Paljassaare ps
5. Kalamaja kalmistupark 6. Vesilennukite angaar
Paljassaar linnuala
7. Suur-Patarei vangla 8. Kultuurikilomeeter 9. Kultuurikatel 10. Katariina kai 11. Bekkeri sadam 12. Vene-Balti sadam 13. Meeruse sadam
Paljassaare laht
4. liin 3. liin Sepa
Kop l
i
e Neem
2. liin 1. liin
Süsta pa Se park Ma sta leva Sü a Sepa Ko pl Kase park tt i Ke
uri
Kal
Lae v
Kopli ps
5. liin Treiali Kaevuri
Kopli
ri
Kilb
i
bu
Am
ru
Sirbi
s Ala ara Va s
Ka
Kan
Lõime
Pel g
ja
di
la
nd
tra
Ke
Nii
aa
lem
e
im
Lõ
13
Ra
Meeruse sadam
4
a
Kopli Puuvilla
u Tu
rann
ru ng
LE
Sirbi
Kop li
i Alas
11
SÕ
Kopli park
i
Bekkeri sadam
Maleva
Kopli
a
asi
Kla
k An
Lõime
Marati
nn
KOPLI Ma ti ra
ura
12 Vene-Balti sadam
Madala
Madala
Randla
Vihuri
Pelguranna
Pelgurand
PELGURANNA Puhangu
Eht e
Kopli laht
ri
Ka
Kari
Kolde Merimets
Veskimets
itu
ule
ime
Köömne
Pi
Humala
he
Mureli
tsa
V
Seem ne
Pär
ele
Pirn
Rõika
li
1
Ves k
MNT
Art el
Lillevälja
Haaber st
Kaeravälj a
Tuu leve ski Kü Pak lma H ase Räitärmatis sa e L o b Rah jak ka Sir ge e a Ot Hall a Joo se n e Siir e Hein ama Kõr a gep Roh u ing Mu maa e stjõ e Lak i
Le e
uk Lõ
Haabersti
ga
Ratsaspordibaas
Piib
Mustjõe
I
ISK
D PAL
Loo
Zoo
T MN
KI
Mustjõe
ere ve
ka
PALDIS
Looga
Oja
llu sapõ Mõi
Lõu
i õg
MUSTJÕE
i
Mäekõrtsi
Humala
stj
tee
Mõisa
ka
MERIMETSA
Mu
Vabaõhumuuse umi
HAABERSTI Lõu
2
e
a
ar
nna
a al m
a gur Pel
Ro
cc
ROCCA AL MARE
Mar
ja
Kõrgemäe ots
assaare ps
Väike-Paljassaare ps
assaare nnuala
3
Pikakari rand
Paljassaare ps
10 Katariina kai
Pal ja
ssa are te
e
PALJASSAARE
Tallinna laht Palj a
ssaa
re p
Lae vas t
iku
õik
Hundipea sadam
ee
Paljas s
aar e
t
Paljassaare sadam
a sad
Kala
le No o
lam aja
pst
Pikk
Vene Uus Aia
Lai
Harju
Vo lt Ku a ng l a S al me
Vana Ka
ga
Lille
M oo ni Haig ru Met sise SÕP RUS E P ST Libli ka Talv iku Vut i
E
MÄ
Met alli Kee mia
TEE
Pirn i STA
i
MU
u
LIIVA
bit
n an
TATARI
i
a
Lem
uk
Ka
m nt
Seem ne
t
ps
er ut
la va
Rä
Ke
da
ka
ü P.S
ni
i
i Lu h
Te h
la
ka
T PS IA Kaubamaja
LAIA
KESKLINN
Kom
Saturn
Viru NT MViru
N TO ES
tar Ta
Koidu
U RN
Vabaduse väljak
Sa
RI
Mere puiestee
PÄ
PST
Roosikrantsi se u rid ägi Ha õnism i T Tuv
LU
AHT
Raekoja plats
A DL EN "Kosmos" SUUR TÕNISMÄE - AMEE RIKA eedi
Endla
SADAMA
La A.
a
E
Tihase
RLI
ISE
Koidu
Kos MeKoskla kla leka Tu lik Käb a Tiha Kau se ri
ne
Toompe
TE
EN
NRu n
KAA
KASSISABATõnismägi
Roopa
i
ika
Villard
Mooni
DLA
a Meik liku
LILLEKÜLA
ara
ja
a
a
Tehn
Mar
Välj
nik
IKA
Välja
haa
TUL
reli
Me
Falgi tee
a
Sadam
E hja E Su TE MÄ urtü A N ki AN
VANALINN
soni A.Adamsoni i Wismar
Taksopark
A
Hotell "Tallinn"
A. Adam
Mad
ee at
ets
ömne
Tehnika
D PALRistiku
Ülase
rika Vaa Hipodroom ENDL
Rõika
MNT
I ISK
Lille
Hipodroom Pirni
ue
IES
rim
a
Tehnika
Rumbi
9
PST
puiestee Linnahall
TOOMPEA
Kelmiküla
ma
Põ
Balti jaam
TOO M P U
Me
IMETSA
Sa
a
Mull
Sõle Hipodroom
Te
ina
hu
Äd
Balti jaam
i kiv
Ro
ap
ala
Telliskivi
8
PõhjaPÕH Tallinna e Valitsus Põhja JA
Niin
llis
He
e
u tik
Ris
Ädala
i
-Pa tar ei Jahu
PST
Tim ebre P ra Nab a e p ja Här Õl
ll R oo Mu esi Pre e d LE Aar SÕ
ets
Kop l
S oo
iku
uti
Linnahalli sadam
a
Vk
MERE
Kolde puiestee
Vab r
PELGULINN
Õle
a Aun i t Mais de ps Kol
Volta
kivi
Eht e
a Hein
st
e Taim e s Ora re Kõr
iku di Söö Aru
E Nisu
Kolde p
Rist
SÕL
uhangu
ki Ruk Nisu
Tell is
ra
Kae
rann
i
Vihuri
Lu
7
Kala
K Kö üti ie
Kunin
Paa vli
se
5
ri ag La Srmaja ala
tu
re ata Sr-P
ös
Kalamaja kalmistupark Uus -k
Kun g Salm la e
Tö
PÕHJA-TALLINN ste
ri
Ka
RANNA
li
KALAMAJA
li
Madala
a
Angerja
p Ko
Madala
ma
6
Gr Lin aniid i d Val a ge vas e
rja
di
Nii
K
Ka
SITSI
Lin
ja
a etr
Lennusadam
KARJAMAA
Koidu
a
pi
Eri ka
Kane
Lõime
Peetri sadam
Miinisadam
Tööstuse Sitsi
Sitsi
Lõime
Lume
Kopli Puuvilla
a
0
0,5
1:35 000 © REGIO 2012
KL-12-032
1 km
Paljassaare linnuala. Taamal Katariina kai ja Pikakari rand. Esiplaanil valgepõsk-lagled.
Paljassaare poolsaare põhja- ja lääneosas 16. juunil 2005. a. moodustatud Paljassaare hoiuala pindalaga 277 ha on üle-Euroopalise tähtsusega linnuala, kus on registreeritud 227 Linnuvaatlustorn. liiki linde. Tallinna linnuklubi andmetel on Paljassaares kohatud liikidest Eestis kaitse all 82 liiki, kellest I kaitsekategooria liike on 5, II kaitsekategooria liike 26 ja III kaitsekategooria liike 51. Euroopa Ühenduse Linnudirektiivi I lisasse kuulub 45 Paljassaarel kohatud linnuliiki. Aastatel 1994–2011 on hoiualal ja lähiümbruses 8
Kalakajakas
pesitsenud tõenäoliselt kuni 105 liiki haudelinde, kellest kindlaid pesitsejaid on olnud 58. Kaitseala eesmärgiks ei ole puhkeala kujundamine, vaid võimaluste loomine linnu- ja loodusvaatlusteks, loodusretkedeks ja loodushariduse omandamiseks. Seal ei tohi telkida ega lõket teha. Puhkajate jaoks on Paljassaare poolsaarel Katariina kai juures Pikakari rand, mis avati 2007.
Hallhaigur (vasakul) ja väiketüll
9
Põhja-Tallinnas on lisaks Paljassaare hoiualale rohkesti teisigi kaitsealuseid objekte: Krulli kivi, Kopliranna kivi, lõhislehine hõbevaher ja must pappel, kirjulehised saared ja virgiinia kadakas. Seal kasvab kuus kaitsealust taimeliiki: jumalakäpp, soo-neiuvaip, pruunikas pesajuur, rand-seahernes, Aas-karukell roosa merikann ja aaskarukell. Nähtud on kaitsealust liblikat suur-kuldtiiba. Stroomi rannapargist põhja pool asus varem Kopli tammik. 1912. a. raiuti Vene-Balti Laevaehitus- ja Mehaanikatehase ja Bekkeri tehase ehitamisel maha enamik tammesid. Praegu on alles viis põlist tamme, mis asuvad hajali Kopli kalmistul (Ümbermõõt (Ü)=410 cm), laevaremonditehase hoovil (Ü=500 cm), trammiteede ümberkeeramise ringis (Ü=550 cm), Kaluri tn. 2 (Ü=391 cm) ja Vasara tn. 4 (Ü=459 cm). Piirkonnas on kaitse all kolm parki: Kopli e. Kase park, Kalamaja kalmistupark ja Kopli kalmistupark. Mõlemad kalmistud likvideeriti 1950 aastatel ja muudeti pargiks. Nii Kopli kui Kalamaja kalmistupargid võeti kaitse alla 1993. aastal. Praegu on mõlemad pargid heas korras populaarsed puhkealad. Kopli (Kase) pargis paikneb kivikülv. Jumalakäpp
Rand-seahernes 10
Suur-kuldtiib
TALLINNAS ON VIIS SUPELRANDA: 1. Stroomi rand ehk Pelgurand Põhja-Tallinnas. Buss nr 40, Supelranna peatus. 2. Pikakari rand Põhja-Tallinnas. Buss nr 59, suveperioodil Pikakari peatus. 3. Kakumäe rand Haabersti linnaosas. Buss nr 21A ja 21B, Kakumäe peatus. 4. Harku rand Haabersti linnaosas. Buss nr 16, 27, 36 Väike-Õismäe peatus. 5. Pirita rand Pirita linnaosas. Buss nr 1A, peatus ja buss nr 49, Mähe tee peatus; buss nr 8, Supluse puiestee peatus. Sinilipp on rahvusvaheline tunnustus väga puhta vee ja eeskujuliku keskkonnakorraldusega supelrandadele ja väikesadamatele. Rannad, millel on Sinilipp, täidavad 32 keskkonnakriteeriumi, sealhulgas pakuvad nad külastajatele teavet ranna läheduses olevatest kaitsealadest ja looduskaitse all olevatest objektidest. Õkomärgist „Sinilipp” haldab Taani organisatsioon Foundation for Environmental Education (FEE), www.blueflag.org, Eestis on FEE liikmeks Eesti Looduskaitse Selts www.elks.ee. *** Pikakari ranna valdaja on Põhja-Tallinna Valitsus, tel 6457040 pohja@tallinnlv.ee Järelevalvet teostab Terviseameti Põhja talitus, tel 6943727, pohja@terviseamet.ee Väljaandja: Tallinna Keskkonnaamet Koostaja: Sirje Aher Fotod: Raul Kask, Meelis Tomson, Georg Aher Kujundus: MTÜ Loodusajakiri, Raul Kask
11
Ökomärgist „Sinilipp“ haldab Taani organisatsioon Foundation for Environmental Education (FEE). www.blueflag.org
Tallinna Keskkonnaamet 2014
12