PIRITA
Kaitsealused objektid ja puhkealad 1
Tallinn tahab 2018. aastaks saada Euroopa rohelise pealinna tiitli. Selle sihi saavutamine nõuab meilt vastutusrikast tööd, et linn vastaks paljudele keskkonnanõuetele: rohealad peavad olema kõigile kättesaadavad ja üldkasutatavad, välisõhu kvaliteet ning mürareostus, jäätmekäitlus, veetarbimine ja reoveepuhastus vastama nõuetele. Rohelise ja keskkonnasäästliku linna kuvandit aitavad igati luua keskkonnahoidlikud ja turvalised, väga hea veekvaliteediga supelrannad ning lähialade hästi toimiv loodusväärtuste taristu, mis võimaldavad linlastel meeldivalt puhkust veeta. Linnakeskkonna rohealasid tuleb hoida ja heaperemehelikult kasutada. See on meie kõigi ühine hool ja kohustus rohelise pealinna tiitli nimel. Arvo Sarapuu Tallinna abilinnapea
Rand, meri ja kaunis loodus on need märksõnad, mis on meelitanud Piritale ikka ja alati tuhandeid inimesi. Korras ja puhas linnaosa on meie elanike uhkus ja külaliste rõõm. Selleks, et Pirital oleks alati mõnus olla ja lahkudes tekiks soov siia tagasi tulla, tuleb meil koos Pirita keskkonda hoida ja kaitsta. Soovin meeldivat ja keskkonnasõbralikku ajaveetmist Pirital! Tõnis Mölder Pirita linnaosa vanem 2
T
allinlaste armastatud puhkepiirkond Pirita paikneb Tallinna kirdeosas. Pirita on populaarne nii suvel kui ka talvel, sest siin saab nii rannas supelda kui ka metsas jalutada või suusatada. Lillepi park on rulluisutajate meelispaik, kus on rajatud spetsiaalne rulluisutee. Ühtlasi leiavad Pirital tegevust purjetajad, ujujad, jalgratturid, suusatajad, kergejõustiklased ja tervisesportlased. Pirita keskus kujunes kloostri lähedusse, see asutati 15. sajandil Tallinna kodanike algatusel. Kolmelööviline kirik valmis 1436. aastal Pirita jõe kaldale maale, mille oli kloostrile kinkinud Liivimaa ordu. Kloostri põhikiri koostati Rootsis Vadstena emakloostris Birgitta Gudmarssoni ehk Pirita klooster Püha Birgitta juhatusel. Püha Birgittale pühendatud kloostri nimest tuleneb ka Pirita nimi. Pirita klooster purustati Liivi sõjas. Säilinud on kiriku monumentaalne lääneviil, seinad ning alusmüürid. Kloostri varemetes korraldatakse suvel kontserte. Varemete kõrval tegutseb brigitiinide ordu uus klooster. 3
Rannas käija 1. Austa ja arvesta rannas käitumise reegleid. 2. Hoia loodust! 3. Rannas käitu ja tegutse nii, et tahad siia ise tagasi tulla. 4. Pallimäng segab teisi suvitajaid, see on lubatud vaid seal, kus teisi pole lähedal. 5. Prügi pane prügikasti. Oleme tänulikud, kui tood prügikasti ka teiste maha jäetud prügi.
SINIL
IPU S
UPLU
Rannah
oone
SALA
Rannaa
PIRITA SEIKLUSPARK
Pirita Linnaosa Valitsus
UJUMINE OHUTU
OLE ETTEVAATLIK
ESMAABI / VETELPÄÄSTE
KAUBANDUSKESKUS
POLITSEI
KIOSK
TOITLUSTUS
PARKLA
JOOGIVESI
BUSSIPEATUS
WC
TAKSOPEATUS
INVA WC
SURFIKLUBI
INVATERASS
PANK
DUŠŠ
MINIGOLF
ASUTE SIIN
INFOSTEND
la
meelespea 6. Lõket teha ja grillida võib ainult tähistatud lõkkeplatsidel. 7. Ära võta randa kaasa klaaspudeleid ega teisi ohtlikke esemeid. 8. Lemmikloomad jäta koju. 9. Jalgrattaga võib sõita üksnes jalgrattateel, mitte rannas. 10. Rannas ei ole lubatud telkida ega hobustega sõita. 11. Auto pargi parklasse.
VALVATAV SUPLUSALA
SUPLUSALA
Rannaala
UJUMINE OHTLIK
JÄLGI OHULIPPE
LIPUMAST
VEEVÕTU ANALÜÜSI KOHT
LASTE MÄNGUALA
KOERTEGA JALUTAMISE KEELD
TRENAŽÖÖRIDE ALA
VALVATAV SUPLUSALA
SURFI VETTEMINEKU ALA
KERGLIIKLUSTEE
VÕRKPALLI ALA JALGPALLI ALA PRÜGI UJUMISRAND JALGRATTA PARKLA
a tee
Ai a
tee
su
Tõu
te
e
Merivälja kai
Kesktee
Ida
2.
Pirita Spordikeskus, kalmistu ja kabel
3.
Tallinna Olümpia Purjespordi Keskus
4.
Kalevi Jahtklubi
5.
Pirita kloostri varemed
6.
Pirita muul
7.
Pirita rand
8.
Merivälja kai
JA TEE
luse
3
E
Ma ITA
Pirita kalmistu ja kabel
st
PI R
2
ga ti p
m
Re
ut ee
1
TEE
jõ gi
Kosemetsa
Lillepi park
MAARJAMÄE
Kuslapuu
Lehise
ljas Ha
Tarja
Pähkli
Sarapuu
Papli
Urva
Punga
Tõru
Künnapuu
Haljas tee
Hiie
e
Kose te
tee
Kose te e
Paju Tamme
SA
Kose põik
sti
TE
P ir it a
Pirita Spordikeskus
Ru m
Kose tee
MET
5
4
e
Saare
jus tik
PIRI KLOOSTRI
Purde
Pu rj
Lepa p
tee Pa tee
tee Metsavahi Pirita Linnaosa Valitsus Kalmuse tee
Maar jam
Lau ri
Pirita maastik
pst
Pirita jahisadam
Kase
Kloo
Mõrr a tee
tee e
Sup
Ussilaka
me tee Kuusenõm
Puki tee
a sal plu u su ilip Sin
Pirita seikluspark Jahimeh
te Nõo
TEE
VERE R AND Kalam ehe te e
6
Padrik ee ut
Mähe tee
MERIVÄL
7
Ta l l i n n a laht
le
e Jah tee Varju e Vilu te
11. Tallinna Teletorn
Uba
tee ut ee
tee
Sitsk a
Toomik u Andre kse tee
he-Kaasiku tee Mä
Metsakalmistu
Lepa
tee
Lehiku
10. Tallinna Botaanikaaed
tee
9.
MERIVÄLJA
ee Võsa t
Lillepi park
Lauri
Ranniku tee
1.
Leedri
Vahtr amäe tee Sin
e
Jugapuu tee
i te
EE
Lõhmuse
ms
tee
Sal u
tee Vii
uu tee
tee
AT
e
Kõivu
8
NN
Ne
Lodjap
Heki tee
kte
tee
RA
Kes
Võ ra
ule Tu
Haaviku tee
Lää ne
Merivälja park
tee
te Vaa
tee
VIIMSI
Lääne te e Hõbe kuus e tee
tee
uu t ee tee
tee
Viirp
e Lah
ld
Ka
Nelgi
e Tare te
ee at
Daalia tee
Astri te e
tee
sadam
Jaaniku
Kase
K
Varsaallik
METSAKASTI
Daalia tee
Nelg i te
e
EE ET
se te a t RA e ee ND VE R
Mä ep ea l
tee
tee r ne
iini
pa
tee
s le
Jum i k a te e
Kõlvik
te e
u
Ä
tee
Lepiku
ka te
e
u Vaksik
Sompa tee
e e te Jah tee Varju e Vilu te
Mat
Äi
Leed ik
Piksepeni
u
ra
se
Ööla
gru
P tee Nõo
ak o e äev
ee Võsa t
mäe tee
tee
jani Pald er
tee
Lille h e
tee
ra Kup
ks
ee äe t um e igr e te Liivamä
ia
Liil
a te
Vahtr amäe tee Sinila dva te e Kaste varre tee Soov õha tee
tee
tee
tee
a erv Ang
llukese tee
u nuk
na
ee se t ndu Aia e
uka
tee
tee Rukkilille
m Tol
ik Arn
m Jas
tee
AMÄE TEE
E
ar Vab
ND
E ET
Nurme
PÄRN
Jugapuu tee
Mur eli te e
ni Pir
tee Kõdra e rna te Vaba tee
la tee
i tee
RA
MÄHE
tee
gi Pojen
Kress
Mug
R VE
va Tar
Kirsi
e ula te
Sui
lehe
tee se
Maike
e iini te Jasm e eli te Kumm a tee Oblik
tee etsa
tee
Uba
tee
e
te Astla
u Priim
tee
m Lodu
Leedri
se
a Arnik
e
u Aiand
apuu te
LEPIKU
tee
Lumiku
Sirp
tee
a tiiv
Lepiku
Täpiku
Pirita jõeoru maastikukaitseala
Metsakalmistu
elja
11
9
lja
e Udus
s Udu
Sompa tee
Kloostrimets
Kiviaia tee
Tallinna Botaanikaaed
10
PIRITA
Tallinna e teletorn i te anep P õdrak
Pirita discgolfi ala
TEE
LA
KLOOSTRIMETSA
Kih
nu
Jääraku tee MNT
Vo rm
0
ee re t KURISTIKU
1:25 000
si
eme
Lään
ooli tee Vabaõhuk
Jaanilille t
Helmiku tee
300
600 m
© REGIO 2012 KL-12-032
tee
N
A A RV
Kelluka tee
ee
a all rgav E.Sä
Lõosilma tee
Me
Mesika p
Veeriku tee
Hiie
tee
tee
tee
Purde
sika
Kaunis
Varsaallika
du
iku
Jaaniku
eko
Puhkekodu tee
Me
k Puh
rm Nu
õ
a Vab
KOSE
t
e
li te
oo huk
oli
tsa k
o ol
i
o vak Rah
Lüka ti te e
Kiviaia tee
Prii sl
e te
e
Pirita jõe linnapoolsel kaldal, Pirita kalmistu taga asub Kochide perekonna kalmistu koos muinsuskaitsealuse kabeliga. See on kahekorruseline kollakatest tellistest ehitis kõrge maakivist sokliga. Tallinna linna osa on Pirita olnud alates 1940. aastast. Enne seda paiknesid siin suvituspiirkonnad, millest on aja jooksul kujunenud peamiselt ühepereelamutega elurajoonid. Pirita randa hakati korrastama 1925. aastal, kui Kloostrimetsa sanatoorium rentis 60 aastaks mereäärse metsatuka Pirita jõest kuni Meriväljani. Pirita rannamännik on istutatud luidete kinnistamise otstarbel. Esimesed männid istutati 1860. aastatel Viimsi mõisa eestvõttel. Üldse on siin puid istutatud kolmes jaos. Pirita jõe poolne noorem metsaosa on istutatud 20. sajandi algul. Rannikupoolsed puud on ühesuunaliste tuulte mõjul kasvanud kaldu ja neil on ühekülgsed võrad. Ala muudavad mitmekesiseks ojad – Teesuuoja ja Mähe oja, mille ümber on kujunenud lehtpuuosalusega puistu, kus kõrvuti mändidega kasvavad sanglepad ja hallid lepad. Euroopa Liidu suplusvee direktiivi järgi määratakse kindlaks suplusvee kvaliteet: kas väga hea, hea, piisav või halb. Terviseamet on hinnanud Pirita ranna vee direktiivi nõuete järgi väga heaks, vt http://www. terviseamet.ee/keskkonnatervis/vesi/suplusvesi/ avalikud-supluskohad.html. 8
Pirita on rikas kaitsealuste objektide poolest. Rändrahnudest on kaitse all Aia peatuse rändrahn, Aianduse kivi, Astla kivi, Kuradisadul, Lükati rahn, Merivälja hiidrahn, Merivälja Suurkivi, Väina tee kivi ja Suurekivi rahn. Kaitstakse Maarjamäe paekallast ja selle jalamil Lükati rahn olevaid Varsaallikaid, Pärnamäe maasäärt ja Lükati paljandit. Kaitse all on samuti Lillepi park ning aiad Hõbekuuse tee 31 / Tuule tn 3b ja Väina tee 4. Üksikpuudest on kaitse alla võetud arukase ja euroopa lehise leinavormid Pirita kloostri kalmistul, suur harilik pärn (Kose tee 57) ja kaks põlist harilikku tamme (Põõsa tee 1). Maarjamäe klindil on haruldaste mägikadakkaera, püstkiviriku, aasnelgi ja musta tuhkpuu püsikasvukoht. Kaits ealustest taimedest kasvavad Pirital veel roomav öövilge, laia lehine neiuvaip, roosa merikann, kummeli-võtmehein, küür-lemmel, harilik Aas-karukell 9
Gmelini kilbirohi
ungrukold, alpi nurmikas, kare jürilill, balti sõrmkäpp, metskevadik, väikeseõiene hiirehernes, aaskarukell, pruun raunjalg ning sisse tooduna harilik käokuld ja Gmelini kilbirohi.
Leitud on viit liiki nahkhiiri: põhja-nahkhiir, suur videvlane, veelendlane, tiigilendlane ja pargi-nahkhiir. Pirita jõgi on koduks teistelegi kaitset vajavatele liiki dele, nagu lõhe, võldas, hink ja paksukojaline jõekarp. Pirita ranna lõunapoolse osa lähedal algab Pirita jõeoru maastikukaitseala. Kaitseala loodi 1957. aastal ja praegu on selle pindala 703,2 ha. Kaitseala eesmärk on kaitsta ja tutvustada jõeoru terrasse, paljandeid ja taimekooslusi ning metsi, samuti mitmekesiseid kasvukohti ja elupaiku. Kaitsealal kasvab umbes 650 looduslikku taimeliiki; alal on loendatud üle 120 linnuliigi, millest ligi 100 on pesitsejad; Pirita jõe alamjooksul elab umbes 25 liiki kalu. Pirita jõeoru maastikukaitsealal asub Tallinna Botaanikaaed, kus on enam kui 50 aasta vältel rajatud taimeriigi mitmekesisust kajastavad kollektsioonid, kus leidub ligikaudu 8500 nimetust taimi. Botaanikaaias on kaks looduse õpperada: üks tutvustab maastikukaitseala erilaadseid kooslusi ja teine Kloostrimetsa sood.
Pirita jõeoru maastikukaitseala 10
Tallinna Botaanikaaed
Tallinna Botaanikaaias tegutseb looduskool, kes korraldab õpilastele õppekavakohaseid üritusi botaanikaaia territooriumil ja kasvuhoonetes. Tallinna Botaanikaaed on lahti iga päev. Suvel saab avamaakollektsioone imetleda kell 10–20, kasvuhooneid kell 11–18. Talvel on avamaakollektsioonid lahti kell 11–17, kasvuhooned kell 11–16. Botaanikaaeda viivad kesklinnast bussid nr. 34A ja 38 (Kloostrimetsa peatus), Lasnamäe poolt buss nr. 49. Peale selle peatuvad Kloostrimetsa peatuses Tallinn City Touri bussid. Tallinna Botaanikaaia vahetus läheduses asub 314 meetri kõrgune Tallinna teletorn, mille 170 meetri kõrgusel asuvalt vaateplatvormilt näeb Pirita ja Muuga metsi, Tallinna vanalinna ja Läänemerd. *** Pirita ranna valdaja on Pirita Linnaosa Valitsus, tel 645 7600, pirita@tallinnlv.ee Järelevalvet teeb Terviseameti Põhja talitus, tel 694 3727, pohja@terviseamet.ee Väljaandja: Tallinna Keskkonnaamet Koostajad: Sirje Aher ja Olev Abner Fotod: Raul Kask, Meelis Tomson, Georg Aher, Olev Abner, Märt Holtsmann Kujundus: MTÜ Loodusajakiri, R. Kask
11
Ökomärgist „Sinilipp“ haldab Taani organisatsioon Foundation for Environmental Education (FEE). www.blueflag.org
Tallinna Keskkonnaamet 2014
12