Heakorra ABC 2014 est

1

Sisukord SiSukord

EESSÕNA EESSÕNA

EESSÕNA...............................................................................3 EESSÕNA ............................................................. 3

Tallinna keskkonnaamet on „Heakorra ABC” koostanud eesmärgiga koondada linna heakorda puudutav teave ühte brošüüri. Sellest saab ningning kalteavet linna linnamängumängu-ja koerteväljakute ja koerteväljakute mistute kasutamise reeglite kohta, mitmesukalmistute kasutamise reeglite kohta, vajalikku infot, infot, samuti samugust kinnistuomanikule vajalikku ti ülevaate jäätmete sortimise, neist vabanemiülevaate jäätmete sortimise, neist vabanemise se ning linnas elavate jajalinna linna sattuvate sattuvate lindulinduning linnas elavate de-loomade kohta.

Kõige olulisem on aga teade-loomade kohta. Kõige olulisem on aga teave, ve, kuhu pöörduda linna heakordapuudutavates puudutavakuhu pöörduda linna heakorda tes küsimustes. küsimustes.

LINNAKESKKOND.............................................................4

LINNAKESKKOND ........................................... 4 HALJASTUS ......................................................................4

HALJASTUS .....................................................................4 PUUDE HOOLDUS JA RAIE.........................................5 AVALIKUD MÄNGUVÄLJAKUD.................................7 PUUDE HOOLDUS JA RAIE .......................................5 KALMISTUD.....................................................................8 AVALIKUD MÄNGUVÄLJAKUD ...............................7 LÕKKE TEGEMINE JA GRILLIMINE........................11 KALMISTUD ...................................................................8 LINNUD JA LOOMAD.....................................................13 LÕKKE TEGEMINE.......................................................13 JA GRILLIMINE......................11 LEMMIKLOOMAD. KOERTE JALUTUSVÄLJAKUD ................................14 LINNUD JA LOOMAD ................................... 12 KIIBISTAMINE JA REGISTREERIMINE.................15 LEMMIKLOOMAD .....................................................13 STERILISEERIMINE . ..................................................17 KODUTUD LOOMAD................................................18 LINNUD JA METSLOOMAD ....................................20 TALLINNA VÄIKELOOMADE KINNISTUOMANIKULE .............................. 23 KREMATOORIUM.......................................................19 TALVISED HOOLDUSTÖÖD ....................................23 LINNUD JA METSLOOMAD......................................20 LINDUDE„HOOVID TOITMINE. ...............................................20 PROJEKT KORDA” ..................................25 METSLOOMAD LINNAS. . .........................................22 PUUDE HOOLDUS JA RAIE .....................................25 KINNISTUOMANIKULE.................................................24 TALVISED ..........................................................

HOOLDUSTÖÖD......................................24 JÄÄTMED 27 PROJEKT „HOOVID KORDA”....................................25 PANDIPAKEND JA PAKENDIJÄÄTMED ...............28 PUUDE HOOLDUS JA RAIE.......................................25 PABER JA KARTONG .................................................30 JÄÄTMED............................................................................26 BIOLAGUNEVAD ....................................30 PANDIPAKEND JAJÄÄTMED PAKENDIJÄÄTMED.................27 OHTLIKUD JÄÄTMED ...............................................32 PABER JA KARTONG. ...................................................29 BIOLAGUNEVAD JÄÄTMED......................................29 KASUTUSKÕLBMATUD KODUMASINAD...........33 OHTLIKUD JÄÄTMED.................................................31 VANAD AUTOREHVID .............................................34 KASUTUSKÕLBMATUD KODUMASINAD.............32 EHITUS-AUTOREHVID. JA LAMMUTUSJÄÄTMED ......................35 VANAD ...............................................33 KASUTUSKÕLBLIKUD RIIDED, RAAMATUD, EHITUS- JA LAMMUTUSJÄÄTMED.........................33 MÖÖBEL JA KODUTEHNIKA ..................................36 KASUTUSKÕLBLIKUD RIIDED, RAAMATUD, MÖÖBEL JA KODUTEHNIKA.........34 JÄÄTMEJAAMAD ........................................................36 JÄÄTMEJAAMAD..........................................................36 ÜLDTEAVE ....................................................... 38 ÜLDTEAVE.........................................................................38

2

3

LINNAKESKKOND LiNNAkESkkoNd

HALJASTUS

HALJASTuS Rohealade linnaRohealade üks üks eesmärke eesmärkeononpakkuda pakkuda elanikele puhkevõimalusi, sealhulgas võilinnaelanikele puhkevõimalusi, sealhulgas malust värskes õhus viibida.

Linnahaljastust võimalust värskes õhus viibida.

Linnahaljas–tust parke ja puiesteid, lillepeenraid, – parke ja puiesteid, lillepeenraid,-vaase -vaaja torne – peetakse iseenesestmõistetavaks se ja torne – peetakse iseenesestmõistetavaks ning selleväärtusele, väärtusele,rajamisele rajamisele ja hoidmining selle ja hoidmisele sele ilmselt märkimisväärselt ei mõelda. ilmselt märkimisväärselt ei mõelda.

Rohealasid on näiteks Rohealasid on võimalik võimalikhoida hoidaigaühel, igaühel, näivältida puu lähedale auto parkimist või ehitusteks vältida puu lähedale auto parkimist või materjalide virnastamist.

See tihendab pinnast ehitusmaterjalide virnastamist.

See tihendab ja koormab puujuuri, nii et puul on raske pinnast ja koormab puujuuri, nii et puulvett on ja õhku mullast kätte saada ning ta võib kuivaraske vett ja õhku mullast kätte saada ning ta da. Mädanenud või kuivanud puust teatage Talvõib kuivada. Puude seisukorra hindamise linna keskkonnaameti haljastusspetsialistile tel küsimusi vt jaotisest „Puude hooldus ja raie”.

640 4274.

Puude seisukorra hindamise küsimu si vt jaotisest „Puude hooldus ja raie”.

Avalikule alale puude ja põõsaste istutamine ja muu haljastuse rajamine tulebistutamine kooskõlasAvalikule alale puude ja põõsaste ja tada kinnistu omaniku, maa valdaja (kommuu haljastuse rajamine tuleb kooskõlastada munaalameti), linnaosavalitsuse kinnistu omaniku, linnaosavalitsuseja jaTallinna Tallinkeskkonnaametiga.

See na keskkonnaametiga.

Seetagab tagabühtsete ühtsete kujunduspõhimõtete järgimiseja ja istikule kasvuks duspõhimõtete järgimise istikule kasvuks sosobiva koha.

Avalike alade istutuse kavandabiva koha.

Avalike alade istutuse kavandamisel ja haljastusprojekti koostamisel tuleks lähtuda misel ja haljastusprojekti koostamisel tuleb avalikuleavalikule alale puude istutamise millähtuda alale puudekorrast, istutamise les on kindlaks määratud istikute ja istutustöökorrast, milles on kindlaks määratud istikude jakvaliteeditingimused ning esitatud istikute te istutustööde kvaliteeditingimused ning soovituslik nimekiri.

Selles määruses on kasuesitatud istikute soovituslik nimekiri. Selles likku teavet kasvutingimuste määruses onpuudele kasulikku teavet puudeleloomise kasvuja linnatingimustesse sobilike liikide kohta. tingimuste loomise ja linnatingimustesse sobilike liikide kohta.

4

Haljastusküsimustes helistage linnaosade halHaljastusküsimustes helistage linnaosade haljastusspetsialistidele või Tallinna keskkonnaajastusspetsialistidele või Tallinna keskkonnameti haljastusosakonda (vt kontaktandmeid ameti haljastusosakonda (vt kontaktandmeid brošüüri lõpust). Mädanenud või kuivanud brošüüri lõpust).

Ebaseaduslikust raiest ja puust teatage Tallinna keskkonnaameti haljasvandaalitsemisest (lillede varastamine, puudetusspetsialistile tel 640 4274. Ebaseaduslikust põõsaste okste murdmine jms) palume teataraiest ja vandaalitsemisest (lillede varastamine, da linna abitelefonil 1345 või Tallinna munitsipuude-põõsaste okste murdmine jms) palume paalpolitsei korrapidaja 14 410. teatada linnaameti abitelefonil 1345numbril või Tallinna munitsipaalpolitsei ameti korrapidaja numbril 14 PuudE HooLduS JA rAiE 410.

Puude head seisundit saab hoida õigel ajal teh tud korrektse hoolduslõikusega.

PUUDE HOOLDUS JA RAIE Kui puu on olnud ja oksad on kasvanud Puude kaua head hooldamata seisundit saab hoida õigel ajal tehvastu aknaid või majaseina, tuleb Tallinna kesktud korrektse hoolduslõikusega. Kui puu on konnaametist taotleda hoolduslõikusluba. olnud kaua hooldamata ja oksad on kasvanud vastu aknaid majaseina, tuleb Parim puudevõi hoolduslõikuse aegTallinna on siis,keskkui konnaametist taotleda hoolduslõikusluba. puul ei ole veel lehti. Äärmisel juhul võib oksi

lõigata kesksuvel. Puid ei või lõigata intensiivse Parim lehtpuude hoolduslõikuse aegega on lehtede siis, kui mahlajooksu, pungade puhkemise puul ei ole veelajal. lehti.

Järgmine aeg moodustumise Samuti ei olesoovituslik hea jätta lõiokste lõikuseks on kesksuvi.

Puid ei või lõigata kamist sügiseks, mil puu valmistub jääma talveintensiivse Puude mahlajooksu, pungadeteevad puhkemise puhkusele. hoolduslõikust puuega lehtede moodustumise ajal.

Samuti ei ole hooldusspetsialistid ehk arboristid. Asjatund-

5

matult võilõikamist valel ajal sügiseks, tehtud lõikus tekitab puuhea jätta mil puu valmisdelejääma lisastressi, mille tagajärjel võibtemperatuur puu haigestub talvepuhkusele või kui tuda võialla kuivada ning muutuda langeb -10 kraadi.

Puude ohtlikuks. hoolduslõikust teevad puuhooldusspetsialistid ehk arboristid.

Selliste puude ümberistutamine, mille rinnasAsjatundmatult või valel ajal tehtud lõikus tekiläbimõõt on suurem kui 8 cm (v.a erakinnistul tab puudele lisastressi, mille tagajärjel võib puu kasvavad viljapuud), tuleb kooskõlastada Talhaigestuda või kuivada. linna keskkonnaametiga.

Ohtlikuks muutunud muutunud puu raiumiseks on vaja Ohtlikuks raieluba. Puu Puu seisukorda võib esmalt hinnata raieluba. järgmiste küsimuste põhjal. põhjal. järgmiste küsimuste z Kas puu võrasse on tekkinud palju kuivi Kas puu võrasse on tekkinud palju kuivi oksi oksi või on latv kuivanud? või on latv kuivanud? z Kas puu tüvele või tüükaosaKas tüveleseente või tüükale on puu kasvanud vilosale on kasvanud seente jakehad? viljakehad? z Kas puu kalle on kiirespuu kalle tiKas suurenenud ja vas- on kiiresti suurenenud tassuunast on mullapallja vastassuunast on mullamaast üles kerkinud? pall puu maast ülesvõi kerkiz Kas tüvele nud? harude vahele on Kas puu tüvele tekkinud pragu või harude vahele on või lõhed? tekkinud pragu Kuivõi puul on ilmlõhed? nenud üks või mitupuul nimetatud Kui on ilmnetunnust, siis tulebninud üks või mitu eksp er t hinnanmetatud tunnust, siis gu saamiseks pöörtuleb eksperthinnanduda Tallinna keskgu saamiseks pöörduda konnaameti haljasTallinna keskkonnaameti tusspetsialisti poole. haljastusspetsialisti poole.

6

Ehitustöödel ette jäävate tervete ja heas seisunEhitustöödel ette jäävate ja heas seisundis puude raieks antaksetervete luba vaid asendusisdis puude raieks antakse luba vaid asendusistutuse kohustuse kõrvaltingimusega, millega tutuse kohustuse kõrvaltingimusega, kompenseeritakse elujõuliste puude millega väärtus.

Raieloa taotleja tagab Tallinna puude keskkonnaamekompenseeritakse elujõuliste väärtus. tiga sõlmitud alusel uute puude istutaRaieloa taotlejalepingu tagab Tallinna keskkonnaamemisesõlmitud ja hooldamise kahe aasta jooksul. tiga lepingu alusel uute puude istutamise ja hooldamise kahe aasta jooksul.

Lisateave raie- ja hoolduslõikuslubade taotlemise kohta veebilehelt www.tallinn.ee/RaieluSelliste puude ümberistutamine, mille rinnasba ja Tallinna keskkonnaameti haljastuse osaläbimõõt on suurem kui 8 cm (v.a erakinniskonna telefonilt 640 4274. tul kasvavad viljapuud), tuleb kooskõlastada Tallinna keskkonnaametiga.

AVALikud MÄNGuVÄLJAkud

Ajakohastatud mänguväljakute võrgustik on täLisateave raie- ja hoolduslõikuslubade taotleminapäevase elukeskkonna oluline osa, mis toese kohta veebilehelt www.tallinn.ee/Raieluba tab nii linnaelanike tervist ka lasteosakonturvalist ja Tallinna keskkonnaametikui haljastuse na arengut. telefoniltTallinnas 640 4274.on 342 avalikku mänguväljakut, ülejäänud on kas eraomandis või asuvad koolide või lasteaedade AVALIKUD MÄNGUVÄLJAKUD alal. Avalikke mänguväljakuid Ajakohastatud mänguväljakute arendatakse tegevuskava aluvõrgustik on tänapäevase elusel, milles on loetletud mänkeskkonna oluline osa, mis guväljakute rajamise ja hooltoetab nii linnaelanike tervist damise põhimõtted. Lisateakuivet ka saate laste turvalist arengut. veebilehelt www.

Tallinnas on 342 avalikku tallinn.ee/manguvaljakud. mänguväljakut, ülejäänud mänguväljakuonAvalikest kas eraomandis või asutest leiate ülevaate veebilevad koolide või lasteaedade helt www.manguvaljakud. alal.

Avalikke mänguväljakuid tallinn.ee, kus näeb alusel, nende arendatakse tegevuskava asukohta kaardil, mänguväljapilte ja üldist milles on loetletud teavet.

Samuti saab selle veebilekute rajamise ja hooldamise põhihe kaudu saata keskkonnaametile mõtted. Lisateave veebilehelt mänguväljakuid puudutavaid ettepawww.tallinn.ee/manguvaljakud.

7

nekuid ja mänguväljakutest teateid.

Avalikest leiate ülevaate veebilehelt www.manguvaljakud.tallinn.ee, kus Väljakute mänguvahendid on mõeldud eri näeb nende asukohta kaardil, pilte ja üldist vanuses kasutajatele, mistõttu tuleb veenteavet. Samuti saab selle veebilehe kaudu saata duda nende sobivuses kasutajale, et mänkeskkonnaametile mänguväljakuid puudutavaid guvahendit mitte rikkuda. Katkisest mänettepanekuid ja teateid. guvahendist andke teada telefonil 5770 3000, e-posti aadressil Väljakute mänguvahendid on või mõeltln.hooldus@gmail.com dud vanuses lastele linnaeri abitelefonil 1345. ja noortele, mistõttu tuleb veenduda nende sobiAvalike mänguväljakute mänvuses kasutajale, et mänguvahendit guvahendite eest mitte rikkuda.korrasoleku Katkisest mängukannab hoolt Tallinna Keskvahendist andke teada telefonil konnaamet heakorra ta5770 3000, ja e-posti aadressil gamise eest vastutavad lintln.hooldus@gmail.com või naosavalitsused.

Vajalilinna abitelefonil 1345. kud linnaosavalitsuste ja keskkonnaameti telefoniAvalike mänguväljakute männumbrid leiate voldiku guvahendite korrasolekuviieest maselt hoolt lehelt.Tallinna Kui märkakannab keskkonte mänguväljakul vandalis-eest naamet ja heakorra tagamise mi, teavitage politseid või he-Vavastutavad linnaosavalitsused. listage linna abitelefonil 1345. jalikud linnaosavalitsuste ja keskkonÜheskoos saame hoolitseda selle eest, naameti telefoninumbrid leiate voldiku et mänguväljakud püsiksid lastele viimaselt lehelt. Kui märkate mänguturvalised. väljakul vandalismi, teavitage politseid või helistage linna abitelefonil 1345. Üheskoos saame kALMiSTud hoolitseda selle eest, et mänguväljakud püsiksid Kalmistud on paljude väärtuste kandjad, millel lastele turvalised. põhiülesande kõrval on ka muinsuskaitseline, kultuuriajalooline ja miljööväärtuslik tähtsus. KalKALMISTUD mistukunstionpeetakse maastikuarKalmistud paljude omalaadseks väärtuste kandjad, milhitektuuri ja ehituskunsti mälestiseks.

Samuti on lel põhiülesande kõrval on ka muinsuskaitseline, kalmistud linna rohevõrgustiku oluline osa. Neid kultuuriajalooline ja miljööväärtuslik tähtsus.

Kalmiljööja kultuuriväärtuslikke paiku külastavad mistukunsti peetakse omalaadseks maastikuarhitektuuri ja ehituskunsti mälestiseks. Samuti on 8

üksikja rühmaturistid nii meilt kui ka mujalt. kalmistud linna rohevõrgustiku oluline osa. Neid miljöö- ja kultuuriväärtuslikke paiku külastavad Tallinna linna omandisse kuuluvad Metsaüksik- ja rühmaturistid nii meilt kui ka mujalt. kalmistu, Pärnamäe, Pirita, Siselinna, Rahumäe, Hiiu-Rahu ja Liiva kalmistu. Kõik need Tallinna linna omandisse kuuluvad Metsakalon muinsuskaitsealused mälestised. Neile on mistu, Pärnamäe, Pirita, Siselinna, Rahumäe, kehtestatud kaitsevöönd ja muinsuskaitse eriHiiu-Rahu jamillega Liiva kalmistu, mis kõik on muintingimused, kohaldatakse hauaplatsisuskaitsealused mälestised.

Kalmistutele on de kujundamisele hulk kitsendusi ja milkehtestatud muinsuskaitse eritingimused les tehtavad leevendused märgitakse ja kaitsevöönd – 50 m laiune kaitsekohustuse teatisse. maa-ala Kaitsemälestise väliskontuurist või vööndiks on 50 m laiune piirist maaarvates.

Seetõttu on hauaplatside ala mälestise väliskontuurist kujundamisele seatud hulk kitvõi piirist arvates.

Konsersendusi. veerimise, restaureerimise ja remondi ning mulla- ja Kalmistul tuleb projektid hoida korda, ehitustööde tupuhtust ja hauarahu.

Kalmistul leb kooskõlastada Tallinon na keelatud: kultuuriväärtuste ameti ja Tallinna keskkonnamurda lilli, Kalmistuid puude ja põõsaste ametiga. haldab, oksielanikkonnale ning raieloata osutab raiuda puid; tasulisi matuseteenuseid ja hauaplatse istutada puid ja põõsaid, rajada hekhooldab linna asutus Tallinna Kalke või paigaldada hauaplatsile hauatämistud, mis asub aadressil Pärnamäe hiseid ja piirdeid kalmistu haldaja kooskõtee 36, tel 651 0101. lastuseta; panna maha olmejäätmeid ja paigutada jäätKalmistul tuleb hoida korda, puhtust ja hauarameid väljapoole mahuteid või kohta, mis ei ole hu. Kalmistul on keelatud: selleks ette nähtud; z murda lilli, puudeväravaid, ja põõsaste oksi ning kahjustada hooneid, piirdeid, veevõturaieloata raiuda puid; kohti, matmiskohti, hauaplatsi tähiseid või piirz istutada puid ja põõsaid, rajada hekke või deid; paigaldada hauaplatsile piirsõita mootorsõiduki või hauatähiseid jalgrattaga, ja parkida deid kalmistuilma haldaja kooskõlastuseta; mootorsõidukit kalmistu haldaja loata; z panna maha olmejäätmeid ja paigutada teha lõket; jalutada lemmikloomaga.

9

jäätmeid väljapoole või kohta, mis Hauaplatsi kujundab mahuteid hauaplatsi kasutaja. ei ole selleks ette nähtud; Hauaplats peab olema tähistatud risti, hauaplaaz kahjustada hooneid, väravaid, piirdeid, veedi, kivi, samba või muu tähisega ning hauavõtukohti, matmiskohti, hauaplatsi tähiseid tähised, rajatised ja haljastus peavad asuma või piirdeid; hauaplatsi piirides. z sõita mootorsõiduki või jalgrattaga, parkida mootorsõidukit ilma kalmistu haldaja loata; Hauaplatsile paigutatud hauatähised ja -rajatiz teha lõket; sed (piirdeaed, betoonrant, äärekivi jms) kuuluz jalutada lemmikloomaga. vad hauaplatsi kasutajale.

Liiva, Pärnamäe Pärnamäe ja ja Rahumäe Rahumäe kalmistute kalmistutekontokontorid on avatud E−R 9−16 ja L 9−14.

L 9−14.

Hauaplatsi kujundab hauaplatsi kasutaja. HauaKalmistute haldamist ja kasutamist reguleerivad plats peab olema tähistatud risti, hauaplaadi, kivi, kalmistuseadus ja Tallinna kalmistute kasutamisamba või muu tähisega ning hauatähised, rajatise eeskiri.

Järelevalvet ja eeskirjapiirides. täitmised ja haljastus peavadseaduse asuma hauaplatsi se üle teevad Tallinna Kalmistud, Tallinna keskHauaplatsile Tallinna paigutatudkultuuriväärtuste hauatähised ja -rajakonnaamet, amet tised (piirdeaed, betoonrant, äärekivi jms) ning Tallinna munitsipaalpolitsei amet. kuuluvad hauaplatsi kasutajale.

Konserveerimise, restaureerimise ja remonKalmistute haldamist ja kasutamist di ning mulla-kalmistuseadus ja ehitustööde projekreguleerivad ja tid tuleb kooskõlastada TallinTallinna kalmistute kasutana kultuuriväärtuste ameti ja mise eeskiri. Järelevalvet Tallinna keskkonnaametiga. seaduse ja eeskirja täitKalmistuid haldab, mise üle teevad Tallin-elanikkonnale osutab tasuna Kalmistud, Tallinlisi matuseteenuseid na keskkonnaamet, ja hauaplatse linna Tallinna hooldab kultuuriasutus Tallinna Kalmisväärtuste amet ning tud, mis munitsipaalasub aadressil Tallinna Pärnamäe tee 36, tel 651 politsei amet.

0101.

Siselinna, Metsakalmistu ja Hiiu-Rahu kalSiselinna, Metsakalmistu ja mistute kontorid on avaHiiu-Rahu kalmistute kontotud E−R 9−16. rid on avatud E−R 9−16.

LÕkkE TEGEMiNE LÕKKE TEGEMINE JA GRILLIMINE JA GriLLiMiNE

10

Pirita kalmistuga seotud küsimuste korral pöörPirita kalmistuga seotud küsimuste korral pöörduge Metsakalmistu kontorisse. duge Metsakalmistu kontorisse.

Lisateavet saab Tallinna Kalmistute veebilehelt Lisateave veebilehelt www.kalmistud.ee/Tallinn, mille kaudu on www.kalmistud.ee/Tallinn, mille kaudu onsõlvõivõimalik esitada hauaplatsi kasutuslepingu mimise taotlus.hauaplatsi kasutuslepingu sõlmimalik esitada mise taotlus.

Avalikus kohas on lubatud lõket teha ainult Avalikus kohas on lubatud lõket teha ainult Tallinna keskkonnaameti loal. Selle saamiseks Tallinna keskkonnaameti loal. Selle saatuleb Tallinna keskkonnaametile esitada posti miseks tuleb Tallinna keskkonnaamevõi e-posti teel vabas vormis avaldus ning tile esitada posti või e-posti teel vabas plaan, millel on märgitud lõkke asukoht. vormis avaldus ning plaan, millel on Üldjuhul väljastatakse luba paberil. märgitud lõkke asukoht. Üldjuhul Luba väljastatakse ei pea taotlema, lõket tehaklubakui paberil. se selleks ette nähtud ja asjakohaei pea taotlema, kui seltLuba märgistatud avalikus kohas lõket tehakse selleks ette või eramaal. nähtud võib ja asjakohaselt Põletada ainult oksi, märgistatud avalikus komitte jäätmeid ega puulehvõi eramaal. ti. has Arvestada tuleb tuule suunda, sest võib lõkkesuits Põletada ainultei tohioksi, häirida elamittepiirkonna jäätmeid ega nikke. puulehti. Arvestada tuGrillida võib suunda, hoonest,sest põleb tuule levmaterjali lahtisest hoiulõkkesuits ei tohi häirida kohast, metsast, kuivanud taipiirkonna elanikke. mestikust ja muust süttivast Grillida võib hoonest, põmaterjalist ohutul kaugusel. levmaterjali lahtisest hoiuNäiteks kui küttepuid põletatakse söe valmistamiseks

11

kohast,leegiga, metsast,onkuivanud taimeslahtise ohutu kaugus vätikust ja5 m, muust materjalist hemalt aga süttivast kui kasutada grillsütt, ohutul Näiteks 2kui on ohutukaugusel. kaugus vähemalt m. kütteSöe- või puid põletatakse söe valmistamiseks gaasigrilli võib kasutada välitingimustes leegiga, on ohutu kaugus jalahtise see peab paiknema tasasel pinnal.vähemalt 5 m, aga kui kasutada grillsütt, on ohutu kaugus vähemalt 2 m. Söe- või gaasiÕigusaktid grilli võib kasutada esitatavad välitingimustes ja see peab Tuletöö tegemisele nõuded paiknema tasasel pinnal.

Küttekoldevälise tule tegemise ja grillimise

kohale esitatavad nõuded ÕiGuSAkTid Tallinna linna avaliku korra eeskiri ja avaliku Tuletöö tegemisele esitatavad nõuded koosoleku korraldamise nõuded Tallinna linna heakorra eeskiri ja grillimise Küttekoldevälise tule tegemise Samuti peab arvestama Keskkonnaagentuuri kohale esitatavad nõuded ilmateenistuse veebilehel tuleohukaardil esitaTallinna linna avaliku korra eeskiri ja avaliku tava teabega. koosoleku korraldamise nõuded Lisateave veebilehelt Tallinna linna heakorra eeskiri www.tallinn.ee/Lokke-tegemise-luba või linna abitelefonilt Samuti peab1345. arvestama Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi veebilehel tuleohukaardil esitatava teabega.

Lisateave veebilehelt www.tallinn.ee/Lokketegemise-luba või linna abitelefonilt 1345.

12

LINNUD LOOMAD LiNNud JA LooMAd LEMMIKLOOMAD LEMMikLooMAd

Lemmikloomapidamisel tuleb pidada silLemmikloomapidamisel tuleb pidada silmas mas kaaslinlaste huve ja turvalisust ning kaaslinlaste huve ja turvalisust ning säästa elussäästa Tallinnas elab japalju kasvab palloodustelusloodust – Tallinnas– elab ja kasvab kaitseju kaitsealuseid liike, kelle ellujäämist ohustavad aluseid liike, kelle ellujäämist ohustavad järelejärelevalveta liikuvad lemmikloomad.

Lemmikvalveta liikuvad lemmikloomad.

Lemmikloolooma tuleb linnaruumis kontrolli all mi tuleb linnaruumis kontrolli all hoida,hoida, mitmitte lubada teda väljailma omapäi ja koristada kõik te lubada neid välja saatjata ja koristada looma tegevusetegevuse jäljed (väljaheited, karvatuustid kõik loomade jäljed (väljaheited, karpärast kammimist, kraapimisjäljed).

Koera välvatuustid pärast kammimist, kraapimisjäljed). jaheited tuleb kilekotti lähimasse Koera väljaheited tulebpakitult kilekottivisata pakitult visatavaprügikasti.

Kassil ei tohi lasta käimlana kata lähimasse tavaprügikasti. Kassil ei tohi lasta sutada liivakasti naabri tualetinalaste kasutada laste ega liivakasti egalillepeenart. naabri lilLoomaomanikul hoolitseda selle eest, lepeenart. Palumetuleb kodutuid loomikalinnas mitteet lemmik ei saaks soovimatuid järglasi, et ta toita! Loomaomanikul tuleb hoolitseda ka oleks selle vaktsineeritud, ja registrisse kantud. eest, et lemmik kiibistatud ei saaks soovimatuid järglasi, et Samuti peab omanik hoolt kandma looma ravita oleks vaktsineeritud, kiibistatud ja registrisse mise eest. kantud.

Samuti peab omanik hoolt kandma looma ravimise eest.ei tohi toita!

Kodutuid loomi

13

ÕiGuSAkTid Õigusaktid

Tallinna ja kasside pidamise eeskiri Tallinna koerte linna koerte ja kasside pidamise eeskiri Tallinna linna heakorra eeskiri Tallinna linna heakorra eeskiri Lemmikloomade pidamise nõuded Loomakaitseseadus Lemmikloomade pidamise nõuded Loomakaitseseadus KOERTE JALUTUSVÄLJAKUD

Tallinn on rajanud 15 aiaga JALuTuSVÄLJAkud piiratud väljakut, mis on mõeldud jalutaTallinn koerte on rajamiseks ja treenimiseks. nud 14 aiaga piiraNeed on linnas tud väljakut, misainsad on avalikud kus mõeldud kohad, koerte jalutamiseks ja treenikoer võib liikuda jalumiseks. tusrihmata.

Jalutusväljakul tuleb pidada puhNeed on linnas ainsad tust ning koeral ei tohi lasta avalikud kohad, kus koer häirida teisi inimesi või loomi. võib liikuda jalutusrihmata. Jalutusväljakul tuleb pidada puhtust ning koeral ei tohi lasta häiAsukohad rida teisi inimesi või loomi.

Kesklinnas Tiigiveski pargis, Toompargis ja Asukohad Politseiaias Põhja-Tallinnas Ehte 14 ja Karjamaa 10 z Kesklinnas Tiigiveski pargis, Toompargis ja Kristiines Tondimõisa pargis Politseiaias Haaberstis Astangu tn ja Järveotsa tee ristmiz Põhja-Tallinnas Ehte 14 ja Karjamaa 10 kul, Õismäe tiigi pargis z Kristiines Tondimõisa pargis Nõmmel Pärnu mnt 327 ja Pihlaka 12 z Haaberstis Astangu tn ja Järveotsa tee ristLasnamäel Liikuri Vormsi 5 ja Kivila mikul, Õismäe tiigi 56, pargis 3h–19h z Nõmmel Pärnu mnt 327, Pihlaka 12 ja Viljandi Mustamäel Sõprusehoiupaiga pst 263aterritooriumil) ja Tildri 8 mnt 24d (loomade Lisateave veebilehelt z Lasnamäel Liikuri 56 www.tallinn.ee/lemmikloom/Koerte-jalutamine. z Mustamäel Sõpruse pst 263 ja Tildri 35 Lisateave www.tallinn.ee/lemmikloom/ Koerte-jalutamine.

14

kiiBiSTAMiNE JA REGISTREERIMINE rEGiSTrEEriMiNE KIIBISTAMINE

Mikrokiip on lemmiklooma märgistamiseks Kohustus märgistada Tallinnas peetavad koerad parim viis, kuna seda ei ole võimalik kaotada mikrokiibiga ja registreerida Tallinna lemmikega eemaldada.kehtib Kiip aitab looma2015. tema loomaregistris jubaseostada 2006. aastast. omanikuga ning seega on hõlpsam kadunud aasta alguses laieneb see kohustus kassidele. looma koju tagasi toimetada. Kiibistamisest ja Kiip on lemmiklooma märgistamiseks parim, kuna registreerimisest on kasu ka tubase kassi puhul, sedavõib ei oleavatud võimalikukse kaotada eemaldada.

Mikrokes või ega akna kaudu õue satkiibi paigaldab veterinaararst.

Kiibistatud loom tutuda ega pruugi enam koduteed leida. Loom leb registreerida riigiportaalis www.eesti.ee (teenus on vaja identifitseerida ka näiteks piiriületusel, „Lemmiklooma andmed ja registreerimine loomanäitusel või omandivaidluse korral.LLR”), kus saab ka kontrollida ja täpsustada kontaktandmeid ning teatada lemmiku surmast.peetavad koKohustus märgistada Tallinnas erad mikrokiibiga ja registreerida TallinnaregistlemLisaks riigiportaalile saab lemmiklooma mikloomaregistris kehtib juba 2006. aastast. reerida järgmistes kohtades: 2015. aasta alguses laieneb see kohustus kasMustamäe linnaosa sidele.

OÜ Oknavet paigaldab Kiili 11, tel veterinaararst.

673 3101, 5629 8590,KiibiMikrokiibi vetdiagnostika@hot.ee statud loom tuleb registreerida riigiportaalis Haabersti linnaosa www.eesti.ee (teenus „Lemmiklooma andmed Rocca al Mare Paldiski mntkus 102, saab tel 665ka 9029, ja registreerimine LLR”), kontrollloomakliinik olgakato@gmail.com ida ja täpsustada kontaktandmeid ning teatada Pirita linnaosa lemmiku surmast.

Pirita Loomaklii- Regati pst 1, tel 639 8737, nik pirethints@hot.ee Lisaks riigiportaalile saab lemmiklooma Kesklinn järgmistes kohtades: treerida

regis-

Tallinna keskkon- Harju 13, tuba 402, tel 616 4004, Mustamäe linnaosaTriinu.Maandi@tallinnlv.ee, naamet www.tallinn.ee/lemmikloom OÜ Oknavet Kiili 11, tel 673 3101, 5629 8590, Tamara Kon

vetdiagnostika@hot.ee, Kentmanni 32a–12, tel 508 8039, www.vetdiagnostika.eu tamara.kon@mail.ee

Haabersti linnaosa Lasnamäe linnaosa Rocca al Mare

OÜ Lasnamäe loomakliinik Loomakliinik

Pirita linnaosa

Paldiski mnt 102, tel 665 9029,

P.Pinna19, tel 6326070, olgakato@gmail.com vetapteek@antnet.ee, lasnamaeloomakliinik.mobisite.ee

Pirita Loomakliinik

Regati pst 1, tel 639 8737, pirethints@hot.ee

15

Kesklinn

Vetekspert Tallinna keskkonnaamet

Linnamäe tee 91, Harju 13, tuba 402,tel tel6352455, 616 4004, 5044866, info@vetekspert.ee, keskkonnaamet@tallinnlv.ee, www.tallinn.ee/lemmikloom www.vetekspert.ee

Tamara Kon Kentmanni tel 508 8039, OÜ Nostrem Pet Kivila 5, tel 32a–12, 6340698, tamara.kon@mail.ee nostremikliinik@hot.ee, Lasnamäe linnaosa

www.hot.ee/nostrem

Eliit loo- Sikupilli 3, tel tel632 6000194, 509 6471, OÜBest-Vet Lasnamäe P. Pinna 19, 6070, vetapteek@antnet.ee, makliinikOÜ maronstam@hotmail.com, Loomakliinik lasnamaeloomakliinik.mobisite.ee Vetekspert

OÜ Dakmett

OÜ Nostrem Pet

Abivet OÜ

Best-Vet Eliit loomakliinik OÜ

www.eliitloomakliinik.ee Linnamäe tee 91, tel 635 2455, 504 4866,

info@vetekspert.ee, Pikri 3, tel 55927539,www.vetekspert.ee 6552648, dakmett@hot.ee Kivila 5, tel 634 0698, nostremikliinik@hot.ee, www.hot.ee/nostrem Virbi 4, tel 6882085, 5068530,

Sikupilli 3, tel 600 0194, 509 6471, info@abivet.ee, www.abivet.eu

Kristiine linnaosa

OÜ Dakmett

maronstam@hotmail.com, www.eliitloomakliinik.ee Pikri 3, tel 5592 7539, 655 2648,

Kristiine LinnaosaTulika 33b, tuba202, tel 645 7128, dakmett@hot.ee Valitsus Kylliki.Valma@tallinnlv.ee, Abivet OÜ Virbi 4, tel 688 2085, 506 8530, www.tallinn.ee/kristiine Nõmme linnaosa

info@abivet.ee, www.abivet.eu

Kristiine linnaosa

Nõmme Linnaosa Vabaduse pst 77, tuba 2 ja 3, tel Tulika 33b, tuba 202, tel 645 7128, Kylliki.Valma@ 6457318, Anne.Horrak@tallinnlv.ee, tallinnlv.ee, www.tallinn.ee/kristiineLOV www.tallinn.ee/nomme

Kristiine Linnaosa Valitsus Valitsus Nõmme linnaosa

Nõmme Linnaosa Valitsus

Teenindusbüroo 1,645 tel7318, 6770183, Vabaduse pst 77, tubaJaama 2 ja 3, tel Anne.

Marit.Meeksa@tallinnlv.ee Horrak@tallinnlv.ee, www.tallinn.ee/nomme

soni Loomakliinik

www.loomaarst.com Pärnu mnt 463a, tel 6709004,

Teenindusbüroo Jaama 1, tel 677 0183, OÜ Kase & Mic- Laulu 6, tel 6516407, Mari.Koitver@tallinnlv.ee helsoni Looma- heinzkask@gmail.com, OÜkliinik Kase & Michel- www.loomaarst.com Laulu 6, tel 651 6407, heinzkask@gmail.com,

OÜ Maxi Lem-

OÜmikloomakliinik Maxi LemmikPärnu mnt 463a, tel 670 9004, www.lemmikloomakliinik.ee loomakliinik www.lemmikloomakliinik.ee

Põhja-Tallinn

Põhja-Tallinn

Andrei Rusmano- Telliskivi 39, tel 509 1254

Andrei Rusmanovi vi vet-abi vet-abi

Telliskivi 39, tel 509 1254, andrei@rusmanov.com, www.rusmanov.com

Aleksei Usanovi loomakliinik OÜ loomakliinik OÜ

Lõime 19, tel 515 0602

Aleksei Usanovi Lõime 19, tel 515 0602 Juri Karpenko

Juri Karpenko Loomakliinik Loomakliinik

16

Paldiski mnt 42d, tel 672 1260, 513 Paldiski mnt 42d, tel 672 1260, 513 6722, 6722, alton@hot.ee, www.alton.fie.ee alton@hot.ee, www.alton.fie.ee

Kiip aitab seostada looma tema omanikuga Tallinna keskkonnaamet korraldab igas linnaning seega on hõlpsam looma koju taosas Tallinna elanike kadunud kasside soodushinnaga gasi toimetada. ja registreerida tukiibistamise ja Kiibistada registreerimise väliaktsioone, leks ka tubased kassid, kes võivad soojal aasmillest teavitatakse reklaamiga. taajal avatud ukse või akna kaudu õue sattuda ega pruugiveebilehelt enam koduteed leida. Loom on vaja Lisateave identifitseerida ka näiteks piiriületusel, www.tallinn.ee/lemmikloom, Tallinnaloomakesknäitustel ja omandivaidluste puhul. konnaameti vanemspetsialistilt tel 616 4004 või linna abitelefonilt 1345. kõik lemmikloomad.

Soovitame kiibistada 2012. aastal Tallinnas püütud hulkuvatest kassidest oli kiibistatud vaid 0,6%. Kõik ülejääSTERILISEERIMINE nud pidid lootma, et omanik taiHulkuvate loomade arvu pab neid hoiupaigast otsi-tänavatel aitab kõige tõhusada. Koertest oli kiibistamalt vähendada koerte tud viiendik. Paljud jatallinlased kasside steriliseerilasevad mine.

Vägakassidel väheseid endiselt loomi peetakse vabalt ringi liitõuaretuse eeskuda, samuti toidetakseenamik palmärgil, judes on kohtades neist lihtsalt kodutuid kasse. inimeste seltsilised. Seega ei ole Tallinna keskmingit vajadust konnaamet korlasta oma kassil või raldab igas linnakoeral järglasielanisaaosas Tallinna da.

Eesti varjupaigad ke kasside sooduson niigi täis hoolimatuhinnaga kiibistamist teja omanike hüljatud koeri ja registreerimist. kasse ning juba tänaval sündinud kassipoegi.

Lisateave www.tallinn.ee/lemmikloom, Tallinna keskkonnaameti vanemspetsialistilt tel Steriliseeritud loomad ei märgista üldjuhul koh4004 või linna ti616 ega meelita ligi abitelefonilt liigikaaslasi,1345. hoiavad kodu ning püsivad oma territooriumil. Tavaliselt saavad steriliseeritud loomad omavahel paremini läbi, sest nende agressiivsus väheneb. Soovitame 17

tavad heakorraprobleekõigil loomaomanikel lasSTEriLiSEEriMiNE linnaelustikku ja soeta lemmik steriliseerida.

SageliHulkuvate kogunevad täloomade Sellega parandate nii looortermajade ümbrusesarvu tänavatel aitab kõima, enda kui Koka naabrite kud toidavad neid. ge tõhusamalt vähendaelukvaliteeti, aitate toimetamiseks da koerte loomaja kasside hoida stekodulinna head väljanägeuleks ühistul saata oluriliseerimine. Väga vähemist säilitada linna lookiri aadressil info@looseid ning loomi peetakse tõuaduslikku elurikkust. assipüüdjale vaja- enamik retuse tuleb eesmärgil, ääs keldrisse neist ja onsoojasõllihtsalt inimeste umideKODUTUD võti (kassipüüdLOOMAD seltsilised. Seega ei ole minhtul või Iga päev satublasta tänavale hulkuma gitvarahommikul, vajadust omaomapead kassil või koeral lemjärgd). Nnmikloomi, kassitädidega tuosa oodatakse kojutäis tagasi, lasi saada. kellest Eesti varjupaigad on niigi hooe, et nad päev-paar enne hüljatud kuid osa on osutunud pererahvale limatute omanike koeri jaülearuseks. kasse ning aks, kuna Eriti terav onsündinud probleem kodutute kassidega. juba täissöödetud tänaval kassipoegi. e.

Keldris, kõrvalhoones ja mujal metsikult elaSteriliseeritud loomad ei märgista üldjuhul vad kassid tekitavad heakorraprobleeme, hävitakohti, kus nad liiguvad, ega meelita ligi liigivad linnaelustikku ja soetavad arvukalt järglasi. kaaslasi, hoiavad ning püsivad oma terrisside püüdmist ja hoid-kodu Sageli kogunevad tänavakassid kortermajade tooriumil.

Tavaliselt saavad steriliseeritud loos MTÜ Loomade Hoiuümbrusesse, kuna elanikud toidavad neid. madkoerte omavahel paremini läbi, sest nende agres). Leitud ja kassiivsus väheneb.

Soovitame kõigil loomaomanit hoiupaiga veebilehelt Kodutute kasside toimetamiseks loomade kel lasta steriliseerida. Sellega paranda5349 hoiupaika 4045 (kelllemmik 10–17) tuleks ühistul olukorda kirjelte nii looma, enda kui kasaata naabrite elukvaliteeti, o@loomadehoiupaik.ee. dav e-kiri aadressil info@loomadehoiupaik.ee. aitate hoida kodulinna head väljanägemist ning d loomadest Tallinnas Kassipüüdjale tuleb vajaduse korral tagada lisäilitada linna looduslikku elurikkust. taval telefonil 631 4747. gipääs keldrisse ja soojasõlme, anda lukustatud küruumide võti (kassipüüdja koduTud LooMAd 14– teeb tööd just hilisõhtul või Iga päev satub tänavale lemmikloomi, kes on varahommikul, sest kassid pererahvale osutunud ülearuseks. Eriti terav on on ööloomad). Nn kassias- probleem kasside puhul.

Leidub küll kassisõptädidega tuleks jõuda koktu- ru, kes on valmis tänavakassidele omaniku leidkuleppele, et nad nna miseni hoiukodu pakkuma, kuid see päev-paar ei lahenda enne püüdmist kasse ei toieti- kõigi kodutute kasside probleeme. daks, kuna täis kõhuga looKeldris, kõrvalhoones mujal metsikult madjalõkspuuri ei lähe. ela-

18

19

vad kassidkoerte tekitavad heakorraprobleeHulkuvate ja kasside püüdmist hävitavad linnaelustikku soejame, hoidmist korraldab TallinnasjaMTÜ tavad järglasi.

Sageli (Viljandi kogunevadmnt täLoomade Hoiupaik navakassid kortermajade ümbruses24d). Hulkuvatest või surnud loose, kuna elanikudteatage toidavad neid. läbi Komadest Tallinnas ööpäev dutute kasside toimetamiseks loomatöötaval telefonil 631 4747. Kui hulkuhoiupaika ühistul saatatuleb oluvade koera või kassituleks omanik on teada, korda kirjeldav e-kiri aadressil info@loosellest teatada Tallinna munitsipaalpolitsei madehoiupaik.ee.

Kassipüüdjale tuleb vajaametile lühinumbril 14 410. duse korral tagada ligipääs keldrisse ja soojasõlme, andaloomade lukustatud ruumide (kassipüüdLeitud kohta saab võti teavet hoiupaija teeb tööd just hilisõhtul või varahommikul, ga veebilehelt www.pets.ee, tel 5349 4045 sest kassid ööloomad).

Nn kassitädidega tu(kell 10–17)on ning e-posti teel leks jõuda kokkuleppele, et päev-paar enne info@loomadehoiupaik.ee.nad Loomade hoiupaik püüdmist kasse ei toidaks, kuna täissöödetud on külastajatele avatud T–R 14–17 ja L–P 12–16. loomad lõkspuuri ei lähe.

Looma väärkohtlemisest ja loomade terviseLEMMikLooMAd ga seotud probleemidest tuleb teavitada HarHulkuvate koerte ja kasside püüdmist ja hoidjumaa Veterinaarkeskust telefonil 658 0420 või mist korraldab Tallinnas MTÜ Loomade Hoiue-posti teel info.harju@vet.agri.ee. paik (Viljandi mnt 24d). Leitud koerte ja kasside kohta saab teavet hoiupaiga veebilehelt TALLINNA VÄIKELOOMADE www.pets.ee, telefonilt 5349 4045 (kell 10–17) KREMATOORIUM ning e-posti teel info@loomadehoiupaik.ee.

Pääskülas Raba 40 alustas 2013. aasta mais Hulkuvatest võitnsurnud loomadest Tallinnas tööd väikeloomade krematooriumi. teatageTallinna ööpäev läbi töötaval telefonil 631 4747.

Kremeerimisteenust osutatakse kõikidele lemLoomade hoiupaik on kümikloomade omanikele. lastajatele avatud T–R 14– Tuhastada saab nii üldkui individuaalsel viisil, mis garanteerib, 17 ja L–P 12–16. et omanik saab tagasi just oma looma tuha.

Kui hulkuva koera kas-valikus urne. TuhasKohapeal saab ostavõi laias si omanikonon loomaomanikul teada, tutamiseks vajalik eelneleb sellest teatada Tallinna valt kokkuleppida kuupäev ja kellaaeg. Lähemunitsipaalpolitsei mat informatsiooniametisaab huviline veebilehelt le lühinumbril 14410. www.loomakrematoorium.ee või telefonil 55517 527.

19

LINNUD JAMETSLooMAd METSLOOMAD LiNNud JA LINDUDE TOITMINE LiNdudE ToiTMiNE

Paljud linnuliigid on linnas leidnud endale sobiPaljud linnuliigid onlinnarahvast linnas leidnud endale sova elupaiga.

Enamik tunneb sellest biva elupaiga.

Enamik linnulaul linnarahvast tunnebvaraselrõõmu ning kevadine ja suvine lest rõõmu ning kevadine linnulaul ja suvihommikune kajakakisa on merelinnas loomune varahommikune kajakakisa on merelinnas lik. Seevastu rõdul või autokatusel istuv ja seda loomulik. Seevastu rõdul või autokatusel ismääriv hanemõõtu kajakas on juba ebameeldiv. tuv ja seda määriv hanemõõtu kaSelliste kohtumiste vältimiseks on jakas on juba ebameeldiv. Sellisvõimalik üht-teist ette võtta. Linte kohtumiste vältimiseks on võinud tulevad inimeste juurde peamalik üht-teist ette võtta. Linnud miselt pärast, seega tuleb tulevadsöögi inimeste juurde peamivaadata, linnudseega hõlptoidule selt söögiet pärast, tuleb ligi ei pääseks, ning hoiduda vaadata, et linnud hõlptoineid Jäätmedning tudule toitmast. ligi ei pääseks, leb hoida lindudele kättehoiduda neid toitmast. saamatud: prügikastid ja Jäätmed tuleb hoida linkompostrid hoida suledudele kättesaamatud: tud ning väljas peetavaprügikastid ja kompostleridlemmikloomale hoida suletud anda ning toit ainult söögiväljasettepeetavale lemajaks.

Kogu linnas saa mikloomale andaei toit lindude toitmist keelata, ette ainult söögiajaks. kuid koduõuel küll.

Koguoma linnas ei saa linduKarmil talvel keelata, võib toitakuid väide toitmist kelinde, kellest tavaliselt tüli oma koduõuel küll. ei ole, kuid seejuures peab Karmiljärjepidev talvel võib toita olema ja pakkuma väikelinde, kellest tavalimitmekesist toitu. selt tüli ei ole, kuid seejuures peab olema järjepidev ja pakVeelindude toitmisest tuleb hoiduda igal a j a l . kuma mitmekesist toitu.

Lisatoit muudab veelinnud inimestest sedavõrd sõltuvaks, et toitmisest nad loobuvad loomupärasest Veelindude tulebneile hoiduda igal ajal. rändest. talvel, kui kaobinimestest veelindudele toiLisatoit Karmil muudab veelinnud sedatumiseks hädavajalik avavesi, saavad nad loota 20

ainultsõltuvaks, inimeste pakutavale toidule.neile Seega sõltuvõrd et nad loobuvad loomupärasest Karmil kui kaob vad seegarändest. inimeste tujust,talvel, sest mitte iga veelinilmaga, dudele hädavajalik avavesi,lindudele saavad näiteks toitumiseks kõva pakasega, ei olda valmis nad loota ainult inimeste pakutavale toidule ja appi minema. sõltuvad seega inimeste tujust, sest mitte iga ilmaga, nt kõva pakasega olda valmis lindudeVeel olulisem on see, eteiinimeste pakutav toit le ei appi sobi minema. veetaimedest ja -loomadest toituvatele lindudele ningonpõhjustab alatoitumust, Veel olulisem see, et inimeste pakutavainevatoit ei hetushaigusi ja väärarenguid, mis võivad viia sobi veetaimedest ja -loomadest toituvatele linenneaegse surmani.

Kuigi lindudel on dudele ning põhjustab alatoitumust, kõht saia täis, ei saa nad sellest vaainevahetushaigusi ja väärarenjalikke toitaineid ja neilennevõib guid, mis võivad viia tekkidasurmani. vedelikupuudus. aegse Kuigi linInimeste teravili, dudel onpakutav kõht saia täis, kuivained ja saiatooted ei saa nad sellest vajaei sobi linnusöögiks. likke toitaineid ja neil Teravilja asemel on võib tekkida vedelisoovitatud linde toikupuudus.

Inimesta salati ja riivitud te pakutav teraviporgandiga, ka li, kuivained kuid ja saianeed külmuvad tooted ei sobi lin-ja jäävad lindudele kätnusöögiks.

Teravilja asemel on soovitesaamatuks. tatud linde toita salati ja riivitud porgandiga, Tihtipeale koguneb kuid ka need külmuvad toitmiskohtades väga ja jäävad lindudele väikesele alale sadukätteveesaamatuks. linde. See põhjustab lindudes agressiivsust ja stressi, mis Tihtipeale koguneb toitmiskohtanõrgendab toidupuudusest kurnades väga väikesele alale sadu veelinde. linde jalindudes loob soodsa pinnaseja haigusSeetud põhjustab agressiivsust stressi, te levikuks. Üsna kindel on, et inimese mis nõrgendab toidupuudusest kurnatud pakulinde tava jõuavad ainult tugevamad, ja looblisatoiduni soodsa pinnase haiguste levikuks. Üsna nõrgemad pärislisatoiduni ilma jääda kindel on, etvõivad inimesesellest pakutava jõua-ja nälga surra.

21

vad ainult tugevamad, nõrgemad võivad inimeVeelindude lisatoitmisega põhjustame muret ka se pakutavast päris ilma jääda ja nälga surra.on kaaskodanikele.

Näiteks kühmnokk-luiged suured ja tugevad linnud ning kui neid on jaluVeelindude lisatoitmisega põhjustame muret ka tusrajale kogunenud rohkem kui paar, jätab nii kaaskodanikele. Näiteks kühmnokk-luiged on mõnigi linnakodanik suurte lindude hirmus suured ja tugevad linnud ning kui neid mereäärse jalutuskäigu katki. Lindude on jalutusrajale kogunenud rohkem väljaheidetega kaetud toitmisplatsidelt kui paar, jätab nii mõnigi linnakovõime kanda kõikjale, danik haigustekitajaid suurte lindude hirmus mereka oma koju. äärse jalutuskäigu katki. Lindude Seega esmapilgul headtoitmistehes põhväljaheidetega kaetud justame veelindudele platsidelttegelikult võime haigustekikannatusi ja tüli inimestele. tajaid kanda kõikjale, ka Hoidkem oma koju.metsikut loodust ja lubagem veelinnud talSeega esmapilgul head veks lõunamaale! tehes põhjustame tegelikult veelindudele METSLOOMAD kannatusi ja tüli iniLINNAS mestele.

Lihtsalt kättesaadav toit Hoidkemlinna metsikut meelitab väiksemaid loodust ja lubagem veemetsloomigi, lisaks satub linnud talveks lõunaväiksemaid ja suuremaid maale! metsloomi linna sagedamini suve lõpus ja sügisel, METSLooMAd kui noored loomad hakkaLiNNAS vad iseseisvalt ringi liikuma.

Lihtsalt metsloomad kättesaadav eitoit meelitab Väiksed kujuta endastlinna linnaruuväiksemaid lisaks satub väiksemis üldjuhul metsloomigi, ohtu. Terve loom on enamasti piimaid ja suuremaid metsloomi linna sagedamini savalt ettevaatlik, et vältida kokkupuudet inimesuve lõpus ja sügisel, kui noored loomad hakkasega. Et loomad linna ei tikuks, tuleb vaadata, vad iseseisvalt ringi liikuma. et nad hõlptoidule ligi ei pääseks, ning hoiduda neid toitmast: hoida prügikastid ja kompostrid Väiksed metsloomad ei kujuta endast linnaruusuletud ning anda väljas peetavale lemmikloomis üldjuhul ohtu. Terve loom on enamasti piimale ette ainultetsöögiajaks. savalttoit ettevaatlik, vältida kokkupuudet ini-

22

mesega. loomad linna ei tikuks, TelefonilEt 112 tuleb helistada, kui: tuleb vaadata,metsloom et nad hõlptoidule ligi välimuse ei pääseks, hoion haiglase võining kahtlase duda neid toitmast: hoida prügikastid ja komkäitumisega, näiteks püüab ise inimesele läpostrid suletud ning anda väljas peetavale lemheneda; mikloomale ainultabitusse söögiajaks. metsloom toit on ette sattunud olukorda või on viga saanud; Telefonil 112 tuleb helistada, kui: linna on sattunud suurem metsloom (nt metssiga, metskits, põder). z metsloom on haiglase välimuse või kahtlase käitumisega, näiteks ise inimesele läheneda; Abipüüab kutsumisel on mõistlik hinnata z kasmetsloom onon sattunud seda, metslooma võimalik abitusse olukorda onüsna ja vaja kinni püüda. või Võib viga olla, saanud; kindel et jänest Kadrioru z metspargist võisuurem metskitse Nõmloom (nt metssiga, me-Mustamäe maastikumetskits, põder) on ei satkaitsealalt kinni püüda ole tunud linna. võimalik, ja selleks ei ole ka tarvidust.

Suuremast metsAbi kutsumisel on loomast tuleks igal juhul mõistlik hinnata seda, teatada, kui on vähegi karkas metslooma on võitust, et loom võibkinni viga püüsaada malik ja vaja võida. õnnetuse põhjustada.

Võib üsna kindel olla, et jänest Kadrioru pargist või metskitse Nõmme-Mustamäe maastikukaitsealalt kinni püüda ei ole võimalik, ja selleks ei ole ka tarvidust. Suuremast metsloomast tuleks igal juhul teatada, kui on vähegi kartust, et loom võib ise viga saada või õnnetuse põhjustada.

23

KINNISTUOMANIKULE kiNNiSTuoMANikuLE

Tallinna linna heakorra eeskirja järgi peab kinTallinna linna heakorra eeskirjaoma järgikinnistu peab kinnistu omanik hoidma korras ja nistu omanik hoidma korras oma kinnistu ja selle piirdeaia ning kinnistuga külgneva ala. selle piirdeaia ning kinnistuga külgneva ala.

Kinnistul kasvavate puude (v.a viljapuud) raiuKinnistul kasvavate puude (v.a viljapuud) raiumiseks tuleb taotleda luba. miseks tuleb taotleda luba.

TALVISED HooLduSTÖÖd HOOLDUSTÖÖD TALViSEd

Ehitise omanik peab hoolt kandma oma kinEhitise omanik peab hoolt kandma oma kinnistuga piirnevate kõnniteede libedustõrje eest nistuga piirnevate kõnniteede libedustõrje eest ning varuma selleks vajalikud töövahendid ning varuma selleks vajalikud töövahendid ja ja puistematerjali. Samuti tuleb regulaarselt puistematerjali. Samuti tuleb regulaarselt kontkontrollida katust ja fassaadi ning hoolitseda rollida katust ja fassaadi ning hoolitseda katukatusele kogunenud ja tekkinud purikasele kogunenud lumelume ja tekkinud purikate õite õigeaegse eemaldamise eest.

Purikate teket geaegse eemaldamise eest. Purikate teket aitab aitab vältida vihmaveerennidesse ja -torudesse vältida vihmaveerennidesse ja -torudesse paipaigaldatud elektrisoojenduskaabel. galdatud elektrisoojenduskaabel.

Katuselt jääpurikate ja lume eemaldamisel tuleb: teavitada avariitöö ajast aegsasti majaelanikke; z teavitada avariitöö ajast aegsasti majaelanikke; teavitada avariitööst avariitööstTallinna Tallinna abitelefonil z teavitada abitelefonil 1345; 1345; teavitada avariitöö avariitööajast ajastjajakohast kohast Tallinna z teavitada Tallinna transpordiametit, kui sellega kaasneb transpordiametit, kui sellega kaasneb liikluse liikluümberkorraldamine või tänava sulgemine; se ümberkorraldamine või tänava sulgemikorraldada läheduses parkivate sõidukite ne; ümberpaigutamine; z korraldada läheduses parkivate sõidukite paigaldada nähtavale kohale infotahvel, milümberpaigutamine; lele on märgitud ohu liik, ohuinfotahvel, likvideerimise z paigaldada nähtavale kohale mileeston vastutava isiku ja telefon, töö allele märgitud ohunimi liik, ohu likvideerimigusja vastutava lõpptähtaeg; se eest isiku nimi ja telefon, töö altagada jalakäijatele ja sõidukitele ohutu gusja lõpptähtaeg;

24

z tagada jalakäijatele ja sõidukitele läläbipääs või korraldada avariitööohutu ajal nende bipääs või korraldadavajaduse avariitöökorral ajal nenümbersuunamine, piirata de ümbersuunamine, vajaduse korralalapiiohuala ajutise piirdeaiaga ja tagada tähisrata ohuala ajutise piirdeaiaga ja tagada tamine liikluskorraldusvahenditega majanala tähistamine liikluskorraldusvahenditedusja kommunikatsiooniministri 16. aprilli ga majandusja kommunikatsiooniministri 2003 määruse nr 69 „Liikluskorralduse nõu16. aprilli 2003 määruse ded teetöödel” kohaselt; nr 69 „Liikluskorralduse nõuded kohaselt; tagada vajaduseteetöödel” korral turvavarustuse ning z tagada vajaduse korral turvavarustuse ning muude tööohutuse tagamiseks vajalike vamuude henditetööohutuse olemasolu; tagamiseks vajalike vahendite vältida olemasolu; lume ja purikate langemist madalaz vältida ja purikate langemist madalamatele lume hoonetele; matele vedadahoonetele; ära kõnni- või sõiduteele kukkunud z vedada ära võijasõiduteele kukkunud või lükatudkõnnipurikad lumi. või lükatud purikad ja lumi.

PROJEKT „HooVid „HOOVID kordA” KORDA” ProJEkT

Aastal 2006 alustatud projekti „Hoovid korda” Aastal 2006 projekti „Hoovidatraktiivkorda” eesmärk on alustatud muuta linna elukeskkond eesmärk on muuta linna koduümbruse elukeskkond atraktiivsemaks ning parandada ilmet kosemaks ning parandada koduümbruse ilmet kohalike elanike aktiivse tegevuse kaudu.

Projekhalike aktiivse tegevuse kaudu. tiga onelanike toetatud näiteks puhkealade ja Projekparklate tiga on toetatud näiteks puhkealade ja parklate rajamist. Toetust saab taotleda Tallinna korterirajamist. Toetust saab taotleda Tallinna korteühistu, kes on mittetulundusühingute ja sihtasuriühistu, kes on mittetulundusühingute ja sihttuste registris registreeritud vähemalt kuus kuud asutuste registris registreeritud vähemalt kuus enne toetuse taotluse esitamist. kuud enne toetuse taotluse esitamist. ProjekLisateave veebilehelt www.tallinn.ee/hoovidkorda/, ti kohta saab lisateavet veebilehelt hoovidkorlinnaosavalitsusest või Tallinna kommunaalada.tallinn.ee, linnaosavalitsusest või Tallinna metist. kommunaalametist.

PUUDE HooLduS HOOLDUSJA JArAiE RAIE PuudE

Puutüve lähedale ei ole soovitatav parkida autot Puutüve lähedale ei ole soovitatav parkida autot ega virnastada ehitusmaterjale, sest see tihendab ega virnastada ehitusmaterjale, sest see tihenpinnast ja koormab puujuuri, nii nii et puudel on dab pinnast ja koormab puujuuri, et puudel raske vett ja õhku mullast kätte saada.

25

on raske vett ja mullastpuu kättevõib saada.

Mädanenud võiõhku kuivanud muutuda ohtlikuks. Sellel juhul tuleb eksperthinnangu Mädanenud või kuivanud puu võib muutuda saamiseks pöörduda Tallinna keskkonnaameti ohtlikuks. Puu seisukorda võib hinnata järghaljastusspetsialisti poole. miste küsimuste põhjal.

Puude seisukorra vt peatüki „Linnaz Kas puu võrassehindamist on tekkinud palkeskkond” jaotisest „Puude hooldus ja raie”. ju kuivi oksi või on latv kuivanud? z Kas puu tüvele või tüükaosale on kasvanud seente viljakehad?

Jäätmeid koguda, et säästa loodust z Kas puutuleb kalleliigiti on kiiresning anda jäätmetele ti suurenenud ja vas-materjali või energiaallikana uus otstarve.

Pakendid ja pakendijäätmed tassuunast on mullatuleb muudest pallkoguda maast üles ker- jäätmetest eraldi ja viia tühjalt selleks ette nähtud avalikesse kogumiskinud? punktidesse (mahutitesse) või jäätmejaama. Koz Kas puu tüvele või dumajapidamises harude vahele ontekkinud ohtlikud jäätmed, elektrija elektroonikajäätmed, vanad rehvid ja tekkinud pragu või suurjäätmed on võimalik viia jäätmejaama või lõhed? statsionaarsesse kogumispunkti. Kõik sorteeriKui puul on ilmnenud misest üle jäänud jäätmed on segaolmejäätmed, üks või mitu nimetatud mis tuleb üle anda jäätmeluba omavale jäätmetunnust, siis tuleb eksvedajale. Keskkonnasäästlik jäätmekäitlus aitab perthinnangu saamiseks parandada meie elukeskkonda ning vähendada pöörduda Tallinna keskjäätmekäitluskulusid. konnaameti haljastusspetsialisti poole.

Lisateave veebilehtedelt www.tallinn.ee, Puu seisundi halvenemist saab vältida õigel ajal www.tallinn.ee/prygihunt, www.prugi.ee tehtud korrektse hoolduslõikusega.

Kui eespool või linna abitelefonilt 1345. loetletud probleeme ei ole, kuid puu on olnud kaua hooldamata ja oksad onTallinna kasvanudJäätmevastu 1. jaanuaril 2014 alustas tööd aknaid või majaseina, tuleb Tallinna keskkonkeskus. See on Tallinna Keskkonnaameti hallanaametist tav asutus.taotleda hoolduslõikusluba.

JÄÄTMED

26

Parim puude pakub hoolduslõikuse aeg on siis, kui Jäätmekeskus praegu korraldatud jäätmepuul ei ole veel lehti. Äärmisel juhuljavõib oksi veo teenust Põhja-Tallinna elanikele ettevõtelõigata kesksuvel. Puid eibiolagunevate või lõigata intensiivse tele (segaolmejäätmete, jäätmete, mahlajooksu, pungade puhkemise ega lehtede paberi ja kartongi ning suurjäätmete vedu).

Vamoodustumise ajal. Samutivälja ei ole hea jätta lõi-ja jadust mööda arendatakse uusi teenuseid kamist sügiseks,jäätmete, mil puu valmistub jääma talveliigiti kogutud nt aia- ja haljastusjäätpuhkusele.

Puudeüleandmise hoolduslõikust teevad puumete tekkekohal võimalusi. hooldusspetsialistid ehk arboristid. Asjatundmatult või valel ajal tehtud lõikus tekiPANDIPAKEND JA tab puudele lisastressi, mille tagajärPAKENDIJÄÄTMED jel võib puu haigestuda või kuivaPandipakendid da onning metallist, klaasist ja plastist muutuda ohtlikuks. joogipakendid, millel on tagatisraha märgistus.

Selliste puudeEesti ümberistutaJoogipakendeid, mis kuuluvad Pandipamine, mille rinnasläbimõõt kendi süsteemi, saab tagastada igal pool, kus on suurem kui 8 cm (v.a müüakse pandipakendiga tooteid, või müügierakinnistul kasvavad vilkoha vahetus läheduses olevas vastuvõtukohas, japuud), tuleb kooskõlasmillele müügikoha omanik on kohustatud viitatada Tallinna keskkonnama. Suuremates kauplustes on võimalik pandiametiga. pakendeid tagastada taaraautomaati.

Ehitustöödel ette jäävate tervete jajapakendijäätmetest heas seisundis puude Muudest pakenditest saab vabaneda kolmelraieks moel:antakse luba vaid asendusistutuse kohustuse kõrvaltingimusega, millega kompenseerikortermaja puhul segapakendimahuti; takse elujõuliste puude väärtus. Raieloa eramaja puhul pakendikotiteenus; taotleja tagab Tallinna keskkonnaametiga avalikud pakendipunktid või -mahutid. sõlmitud lepingu alusel uute puude istutamise ja hooldamise kahe aasta jooksul.

Pakendijäätmete kogumist korraldavad MTÜ Eesti Pakendiringlus, MTÜ Eesti TaaskasutusLisateave raie- ja hoolduslõikuslubade taotlemiorganisatsioon ja OÜ Tootjavastutusorganisatse kohta veebilehelt www.tallinn.ee/Raieluba ja sioon.

Avalike mahutite värv tähistab osakonna kogutavat Tallinna keskkonnaameti haljastuse jäätmeliiki. telefonilt 640 4274.

27

JÄÄTMEd

Paber- ja kartongpakendi mahutisse (sinine) tuleb panna pappkastid ja -karJäätmeid tuleb liigiti kobid, jõupaber ja paberkoguda, et säästa loodust tid puhtad paberpaningjm anda jäätmetele makendid. terjali või energiaallikana uus otstarve. Taaskasutatavad sorteeritud jäätKlaaspakendimahutisse med saab tuleb viia avalikes(roheline) panna värvise mahutitesse. tust ja värvilisestKodumaklaasist pudejapidamises tekkinud ohtli- klaaslid, purgid ja muud puhtad kud jäätmed, elektri- ja elektroonikapakendid. jäätmed, vanad rehvid ja suurjäätmed on võimalik viia jäätmejaama.

Kõik sorteerimisestpole, üle jäänud Kui eraldi klaaspakendimahutit tuleb jäätmed on segaolmejäätmed.

Keskkonnasäästlik klaaspakend panna segapakendimahutisse. jäätmekäitlus aitab parandada meie elukeskkonda ning vähendada jäätmekäitluskulusid.

Segapakendimahutisse (kollane) tuleb panna:

plastpakendid, näiteks jogurtitopsid ja võiLisateave veebilehtedelt www.tallinn.ee ja karbid; õli-, ketšupi- ja majoneesipudelid; www.tallinn.ee/prygihunt või linna abitelefoja hooldustoodete pakendid, niltkosmeetika1345. puhtad plastnõud ja -karbid ja muud Alates 1. märtsist 2013 alustab Tallinna linn korplastpakendid; raldatud jäätmeveo näiteks teenuse toidupakkumist jäätmemetallpakendid, ja joogipavaldajatele.

Jäätmeveolepingu sõlmimiseks tukendi metallkaaned ja -korgid ning konserlebvikarbid; pöörduda Tallinna keskkonnameti jäätmehoolde osakonna korraldatud joogikartongist või muust jäätmeveosektori kihilisest papist poole.

Jäätmeveolepingu saab sõlmida 1. pakendid, näiteks kartongist piima-,alates mahlaveebruarist 2013. Jäätmeveolepingu saab sõlmija jogurtipakendid, kondiitritoodete kartongdakarbid tähtajatult.

Arve väljastaja on Tallinna keskja muud puhtad kartongpakendid. konnaamet. Esimeses etapis liituvad korraldatud jäätmeveoga Põhja-Tallinna kahes piirkonLisateave veebilehtedelt www.eestipandipakend.ee, nas asuvad kliendid, hiljem lisanduvad Kristiiwww.pakendiringlus.ee, www.eto.ee ja ne, Kesklinn va vanalinn ja Haabersti. www.tvo.ee või linna abitelefonilt 1345. Lähima pakendikonteineri asukoha leiate Tallinna Lisateave veebilehelt www.prugi.ee. kaardilt veebilehel http://kaart.tallinn.ee/ või veebilehelt www.tallinn.ee/prygihunt.

28

PABER JA KARTONG PANdiPAkENd JA Paberit ja kartongi tuleb koguda eraldi, PAkENdiJÄÄTMEd

et oleks võimalik seda töödelda.

Pandipakendid metallist, klaaVähemalt viie on korteriga kinnistul sist ja plastist joogipakendid, milpeab olema paberija kartongimahulel on tagatisraha märgistus.

Joogiti, kuhu tuleb panna: pakendeid, mis kuuluvad EestijaPanajalehed, ajakirjad, kataloogid rekdipakendi süsteemi, saab tagastada laammaterjalid; igal pool, kus müüakse pandipakenditöövihikud, paber- ja pappkaustikud, kaga tooteid, või müügikoha vahetus lähesutatud või puhas kirja- ja joonistuspaber; duses olevas vastuvõtukohas, millele müügiümbrikud ja kaanteta raamatud. koha omanik on kohustatud viitama. SuuremaEraisikud saavad vanapaberit viia ka jäätmejaates kauplustes on võimalik pandipakendeid tama. gastada taaraautomaati.

Muudest pakenditest ja pakendijäätmetest BIOLAGUNEVAD JÄÄTMED saab

vabanedajakolmel Kümne enamamoel: korteriga elamu juures peab olema biolagunevate jäätmete mahuti, mille z kortermaja puhul segapakendimahuti; saab tellidapuhul piirkonda teenindavalt jäätmevez eramaja pakendikotiteenus; dajalt.

Mitteelamumaa sihtotstarbega kinnistul z pakendipunktid. tuleb paberit ja kartongi ning biolagunevaid Pakendijäätmete kogumist korraldavad MTÜ jäätmeid koguda eraldi.

Lähtuvalt tekkivate jäätEesti Pakendiringlus, MTÜ Eesti Taaskasutusmete kogusest peavad kinnistul olema järgmiorganisatsioon sed mahutid: ja OÜ Tootjavastutusorganisatsioon. Praegu on linnas u 450 avalikku pakendimahutit kuhu pakendijäätmeid saab viia tapaberi- ja kartongimahuti, kui jäätmeid tekib suta. Avalike mahutite värv tähistab kogutanädalas enam kui 20 kg; vat jäätmeliiki: paber- ja kartongpakendi kogubiolagunevate jäätmete mahuti, kui jäätmeid miseks on sinised, segapakendi jaoks kollased tekib nädalas enam kui 20 kg või kui kinnistul ning klaaspakendi tarvis rohelised mahutid. tegutseb toitlustusettevõte, sh restoran ja muu samalaadne toiduteenusttuleb pakkuv ettevõtja, kus Paberpakendimahutisse panna pappkastidonjavähemalt -karbid, jõupaber ja paberkotid jm kool puhtad 25 istekohta, või lasteaed, või paberpakendid. haigla, kus on vähemalt 112 kohta.

Klaaspakendimahutisse tuleb panna:

29

Biolagunevate jäätmete mahutisse tuleb panna: värvitust ja värvilisest klaasist pudelid, purlihaja kalajäätmed, köögi- ja puuviljad ja gid ja muud puhtad klaaspakendid.

Kui eraldi nende koorimisjäägid, leib,tuleb sai, poolfabrikaaklaaspakendimahutit pole, klaaspakend panna did, segapakendimahutisse. pagari- ja kondiitritooted, juust, või ja margariin ning muud tahked toidujäätSegapakendimahutisse tuleb panna: med; pabersalvrätid zmajapidamispaber, plastpakendid, näiteks jogurtitop- ja -filtrid, kohvipaksõli-, ja teepakid; sid ja võikarbid; ketšupi- ja toataimed ja lõikelilled. majoneesipudelid; zBiolagunevad kosmeetika- ja jäätmed hooldus- tuleb enne mahutisse viimist toodete pakendid, puh- panna tad plastnõud ja -karbid ja biolagunevasse kilevõi pabermuud kotti. Kindlasti ei tohi biolaguznevaid plastpakendid; jäätmeid panna tavaliszsemetallpakendid, näiteks toikilekotti. du- ja joogipakendi metallkaaned ja -korgid ningpeab kon-oleJäätmevaldaja kasutuses ma servikarbid; piisavas koguses ja suuruses z joogikartongist või muust ki- mamahuteid.

Segaolmejäätmete pakendid, näiteks mis väldib karhutithilisest peab papist tühjendama sagedusega, tongist piima-, mahlaja jogurtipakendid, selle ületäitumist ja haisu teket, aga vähemalt kartongkarbid ja muud ükskondiitritoodete kord nädalas, kuni 12 korteriga kinnistul puhtad kartongpakendid.

Tallinna keskkonnaameti nõusolekul üks kord kahe nädalaveebilehtedelt jooksul. Segaolmejäätmete ja bioLisateave www.eestipandipalagunevate jäätmete süvakogumismahutit tuleb kend.ee, www.pakendiringlus.ee, www.eto.ee tühjendada vähemalt üks kord nelja nädala jookja www.tvo.ee või linna abitelefonilt 1345. Läsul. Üksikelamu puhul tuleb kuni 150-liitrine ja hima pakendikonteineri asukoha leiate Tallinmaksimaalselt 10 kg kaaluv segaolmejäätmete na kaardilt veebilehel kaart.tallinn.ee või veekott lasta ära viia ning kuni 370-liitrist segaolmebilehelt www.tallinn.ee/prygihunt. jäätmete mahuti tühjendada vähemalt üks kord nelja nädalaJA jooksul.

Mahuti võib olla jäätmevalPABEr kArToNG daja omandis või lepingu alusel kasutuses.

Paberit ja kartongi tuleb koguda eraldi, et oleks võimalik seda töödelda.

30

Vähemalt viie korteriga kinnistul peab olema OHTLIKUD JÄÄTMED paberija kartongimahuti, kuhu tuleb Tallinlane tekitab aastas keskmiselt 1,6panna: kg ohtlikke jäätmeid. Rohkem kui 1 kg neist satub z ajalehed, ajakirjad, kataloogid ja reklaammuu olmeprügi hulgas prügilasse või jäätmematerjalid; põletustehasesse ja sealt edasi keskkonda: nii z töövihikud, paberja pappkaustikud, kasupinnasesse, kuijaka õhku. Õhu ja vee tatud võipõhjavette puhas kirjajoonistuspaber; kauduz satuvadümbrikud need jäätmed meie toidulauaja kaanteta raamatud. le. Sellepärast on ohtlike jäätmete viia eraldi Eraisikud saavad vanapaberit ka kogumine väga tähtis.

Igaühel meist on jäätmejaama. oluline roll keskkonna hoidmisel – nii hoiame ka iseend.

BioLAGuNEVAd

JÄÄTMEd

Kodumajapidamises tekkivad ohtliKümne kud jäätmedjaon:enama korteriga elamu juures peab olema biolagunevate jäätmete mahuti, mille saab tellipatareid ja akud; da piirkonda teenindavalt jäätmevedapäevavalguslambid (sh säästulambid); jalt. sihtotstarbega kinvana õli,Mitteelamumaa õlifiltrid, õlised kaltsud; nistul tuleb paberit ja kartongi ning biolaguvärvi-, laki-, liimi- ja lahustijäägid; nevaid jäätmeid koguda eraldi. Lähtuvalt tekkikemikaalid ja puhastusvahendid; vate jäätmete kogusest peavad kinnistul olema kraadiklaasid ja muud elavhõbedat sisaldajärgmised mahutid: vad jäätmed; ja pestitsiidid; z taimekaitsevahendid paberi- ja kartongimahuti, kui jäätmeid tefotograafiajäätmed; kib nädalas enam kui 20 kg; (ravimid, süstlad); z meditsiinijäätmed biolagunevate jäätmete mahuti, kui jäätohtlike jäätmete pakendid. meid tekib nädalas enam kui 20 kg või kui kinnistul tegutseb toitlustusettevõte, sh resOhtlikke jäätmeid saab tasutatoiduteenust ära anda jäätmetoran ja muu samalaadne pakjaamades (vt jaotist neljas kuv ettevõtja, milles„Jäätmejaamad”), on vähemalt 25 istestatsionaarses vastuvõtupunktis ja kuues Lukokohta, või lasteaed, kool või haigla, milles ili tanklas. on vähemalt 112 kohta.

Biolagunevate jäätmete mahutisse tuleb panna: z liha- ja kalajäätmed, köögi- ja puuviljad ja

31

nende koorimisjäägid, leib, sai, vastupoolStatsionaarsed fabrikaadid,on pagavõtupunktid 1. okrija kondiitritooted, toobrist 30. aprillini avavõi ja ja margariin tudjuust, laupäeviti pühapäeviti ning muud tahked toidukl 10–15, 1. maist kuni 30. sepjäätmed; tembrini ka kolmapäeviti kl 14–19. z majapidamispaber, pabersalvrätid ja Riigipühadel on statsionaarsed vastuvõtupunktid -filtrid, suletud.kohvipaks ja teepakid; z toataimed ja lõikelilled.

Pirita

Rummu tee 2

Lasnamäe

Pae 76

Biolagunevad jäätmed enne mahutisse (Pirita tuleb Selveri parkla) viimist panna biolagunevast materjalist kotti.

Haabersti Haabersti 1 (Haabersti Rimi parkla) Kindlasti ei tohi biolagunevaid jäätmeid panna Kesklinn Lastekodu 11a (kõrval parklas) kilekotti.

Jäätmevaldaja kasutuses peab olema piisavas (Pae kaubanduskeskuse parkla) koguses ja suuruses mahuteid. Segaolmejäätmete mahutit peab tühjendama mis välLukoili tanklad on avatud sagedusega, kl 8–20. dib selle jäätmete ületäitumist ja haisu teket, agapöörduda vähemalt Ohtlike äraandmiseks tuleb üks kord nädalas.

Segaolmejäätmete ja tankla töötaja poole. Tanklate asukohad:biolagunevate jäätmete süvakogumismahutit tuleb tühjendada kord Tammsaare nelja nädalatee jookKivila 28,vähemalt Sõpruseüks pst 261, 53, sul. Üksikelamu puhul tuleb kuni 150-liitrine ja Vabaduse pst 158, Tondiraba 1, maksimaalselt 10 kg kaaluv segaolmejäätmete Peterburi tee 38 kott lasta ära viia ning kuni 370-liitrist segaolmejäätmete mahutit tühjendada vähemalt üks kord KASUTUSKÕLBMATUD nelja nädala jooksul. Mahuti võib olla jäätmevaldaja omandis või lepingu alusel kasutuses.

KODUMASINAD Olmeelektroonikat ja kodutehnikat (nt elektoHTLikud ripliit, külmkapp,JÄÄTMEd televiisor, raadio, föön, pardel, pesumasin, mikser, Tallinlane tekitabtolmuimeja, aastas keskmiselt 1,6 triikraud) kg ohtliksaab tasuta ära anda jäätmejaamades (vt ke jäätmeid. Rohkem kui 1 kg neist satubjaotist muu „Jäätmejaamad”) vastuvõtupunktis Rummu olmeprügi hulgas ja prügilasse ja sealt edasi kesktee 2 (Pirita Selveri parkla) K 15–18, 9–12. konda: nii pinnasesse, põhjavette kuiL ka õhku. Õhu ja vee kaudu satuvad need jäätmed meie toi-

32

Pirita Rummu tee 2 on ohtlike jäätmedulauale.

Sellepärast (Pirita parkla) te eraldiSelveri kogumine väga tähtis. Igaühel meist on oluline K 15–18, L 9–12roll keskkonna hoidmisel – nii hoiame ka iseend.

Uue seadme ostmisel saab vana sama liiki Kodumajapidamises tekkivad ohtlikud jäätseadme jätta kauplusesse. med on: z patareid ja akud; VANAD AUTOREHVID z päevavalguslambid (shära säästulambid); Rehve saab eraisik tasuta anda: z vana õli, õlifiltrid, õlised kaltsud; jäätmejaamades (vt jaotist „Jäätmejaamad”), kus z värvi-, laki-, liimija lahustijäägid; võetakse korraga vastu kuni kaheksa rehvi; z kemikaalid ja puhastusvahendid; MTÜ Rehviliit kogumispunktis aadressil z kraadiklaasid muud sisaldaLõuna tee 49, jaLoo alev,elavhõbedat Jõelähtme vald, töövad jäätmed; päeviti 9–17, tel 5623 6697; z taimekaitsevahendid ja pestitsiidid; MTÜ Rehviringlus kogumispunktides, vt z fotograafiajäätmed; http://rehviringlus.ee/kogumisvork. z meditsiinijäätmed (ravimid, süstlad); z ohtlike jäätmete pakendid.

Ettevõte peab rehvide käitlemise eest tasuma.

Ohtlikke jäätmeid saab tasuta ära anda jäätmejaamades EHITUS-(vtJAjaotist „Jäätmejaamad”), neljas statsionaarses vastuvõtupunktis ja kuues LukoiLAMMUTUSJÄÄTMED li tanklas.

Ehitus- ja lammutusjäätmed (betooni- ja tellisStatsionaarsed vastuvõtupunktid maist kivitükid, puit, kipsplaadid jm) saabon viia1. jäätmekuni 30. septembrini avatud ka kolmapäevijaama (vt jaotist „Jäätmejaamad”) või ehitusjäätti kella 14–19.ettevõtte Riigipühadel on statsionaarsed meid käitleva kogumispunkti: vastuvõtupunktid suletud.

ATI Grupp OÜ Peterburi tee 94 tel 622 4250 Pirita Rummu tee 2 L, P 10–15

E-R 8−19, L 8−16 (Pirita Selveri parkla)

Haabersti 1(Haaberti L, P 10–15 Slops OÜ Haabersti

Maleva RIMI) 4

E-R 8−18, L 8−16 3060 Kesklinn Lastekodu 11a kõrval parklas L,telP666 10–15 Lasnamäeja Pae 76 (Pae kaubanduskeskus) P 10–15 Ehituslammutusjäätmete vastvõttL,on tasuline teenus.

Lukoili tanklad on avatud kella 8–20. Ohtlike

33

jäätmete äraandmiseks tuleb pöörduda KASUTUSKÕLBLIKUD RIIDED,tankla töötaja poole: Kivila 28, Sõpruse pst 261, RAAMATUD, Tammsaare tee 53,MÖÖBEL Vabaduse pst JA 158, TondiraKODUTEHNIKA ba 1, Peterburi tee 38.

MTÜ Uuskasutuskeskus võtab tasuta vastu mööblit, kodutehnikat, riideid, raamatuid, kASuTuSkÕLBMATud köögija muid tarbeesemeid, mänguasju ning koduMASiNAd muud, mis on veel korralik ja kasutuskõlblik.

Olmeelektroonikatja japuhtaid kodutehnikat elektKasutuskõlblikke riideid (nt võetakse ripliit,kakülmkapp, televiisor, raadio, föön, parvastu heategevusühingus Emma (Mulla 8), del, pesumasin, tolmuimeja, mikser, Päästearmees (Kopli 8) ning Humanatriikraud) kauplussaab tasuta ära anda jäätmejaamades (vt jaotist tes. „Jäätmejaamad”) ja vastuvõtupunktides:

Tallinna Jäätmekeskus linna Pirita Rummu tee 2paigaldabKTallinna 15–18, L 9–12 territooriumile pakendipunktide kõr(Piritaavalike Selveri parkla) vale 1. märtsiks 2014 kakskümmend kasutatud Lasnamäe Betooni 7 E–R 9–17, L (Refonda territoorium) 8.30–15.00 rõivaste mahutit.

Lähima rõivamahuti asukoha leiate Tallinna kaardilt veebilehel: Tasub ka teada, et uue seadme ostmisel saab http://kaart.tallinn.ee/. vana sama liiki seadme jätta kauplusesse.

Lisateave veebilehtedelt www.uuskasutus.ee ja VANAd AuTorEHVid www.tallinn.ee/est/kasutatud-riided-8.

Vanu rehve saab eraisik tasuta ära anda jäätmejaamades (vt „Jäätmejaamad”), võeKolatakso viibjaotist tasu eest teie kodust võikus ettevõttakse vastu kuni kaheksa vana rehvi korraga, test ära üleliigsed asjad. ning MTÜ Rehviliit ja MTÜ Rehviringlus kogumispunktides.

Pakendihai OÜ

Silikaltsiidi 7, Tallinn, E–R 9–17

Kummimatid OÜ

Lõuna tee 49, Loo alev, tel 5623 6697 Jõelähtme vald, E–R 9–17

Kuusakoski AS

Betooni 12, Tallinn, tel 625 86 66 E–R 8.00–16.30; L 8–15

34

tel 5553 0101

Abeteks Baltic Kangru 8, Tallinn, JÄÄTMEJAAMAD OÜ E–Rvõetakse 9–18 Jäätmejaamades

tel 653 04 34

eraisikutelt tasuta

Autorehvid OÜ Linnu tee 12, Tallinn, vastu: E–R 9–19

tel 655 70 98

ERAA Rehvid puitu; Paneeli 2, Tallinn, E–R tel 56 650 491 töötlemata OÜ 9–17

vanametalli;

Oscarrehvid OÜ Peterburi tee 90f, tel 621 56 27 plaste; Tallinn, E–R 8.30– sorditud kive, betooni ja telliseid; 17.30; L 10–15

paberit ja kartongi;

Oscarrehvid OÜ Kadaka tee 1, Tallinn, tel 659 31 00 kasutuskõlblikku vanamööblit*; E–R 8.30–17.30; L 10– biolagunevaid 15 aia- ja haljastusjäätmeid (ta-

suta ühelt päevas Oscarrehvid OÜtoojalt Pärnu mnt 139e,kuni neli tel100-liitrist 654 51 11 kotitäit); Tallinn, E–R 8.30– 17.30; L(tasuta 10–15 ühelt toojalt päevas kasutatud riideid Pranko Mustamäekotitäit); tee 44a, tel 656 23 11 kuniOÜ neli 100-liitrist Tallinn, E–R 9–18 sõiduautode rehve (tasuta kuni 8 rehvi korPranko OÜ raga);

Punane 54, Tallinn, E–R 9–18

tel 632 75 22

elektri- ja elektroonikajäätmeid (tasuta, sh tee 58c, tel 605 60 90 külmikud jaPeterburi telerid)**; Tallinn, E–R 8.30– pakendeid; 19.00; L 10–15 lehtklaasi; Tireman OÜ Mustamäe tee 54, tel 654 76 50 koduseid ohtlikke Tallinn,jäätmeid.

E–R 9–19 Tireman OÜ

Tireman OÜ

Punane 6, Tallinn, E–R tel 607 01 04

* Kasutatud mööbli seisukorda hindab jäätmejaama 9–18 klienditeenindaja. Kasutuskõlblikuks tunnistatakse Tireman OÜ Tartu mnt 119, Tallinn, tel 605 10 66 mööbel, mis on väga heas korras ja mida on võimalik E-R 09:00 – 18:00 suunata taaskasutusse koostöös MTÜga Uuskasutuskeskus.

Ettevõte peab rehvide utiliseerimise eest tasuma. ** Tagastatavad elektroonikaseadmed peavad olema EHiTuS- JA komplektsed. Mittekomplektseid külmikuid võetakLAMMuTuSJÄÄTMEd se vastu ainult tasu eest (10 €/tk).

Ehitusjäätmete käitlusega tegelevad ettevõtted:

Segaolmejäätmeid jäätmejaamas vastu ei võeta.

ATI eest Grupp OÜ, vastu Peterburi tee 94, tel 622 4250 Tasu võetakse sortimata ehitusjäätmeid, sh 3 eterniit hinnaga 30 €/m ja kasutuskõlbmatut vana mööblit.

35

Rahumäe tee 5a ja puhtaid Kasutuskõlblikke K, N, R

14−19; L, P vastu 10−15 ka heariideid võetakse

z paberit ja kartongi; Aegna saare jäätmejaam töötab 1. juunist z kasutuskõlblikku 30. septembrini L ja Pvanamööblit*; 11–14, k.a riigipühadel. z biolagunevaid aia- ja haljastusjäätmeid (tasuta ühelt toojaltTasuta päevas kuni neli 100-liitvõetakse vastu: rist kotitäit); plaste; z kasutatud riideid (tasuta ühelt lehtklaasi; toojalt päevas kuni neli 100-liitrist kopakendeid; titäit); vanametalli; z sõiduautode rehve (tasuta elektri- ja elektroonikakuni 8 rehvi korraga); jäätmeid; z elektri- ja elektroonikasõiduautode rehve (tasuta jäätmeid (tasuta, sh külmikuni 4 rehvi korraga). kud ja telerid)**; z pakendeid; Tasu eest võetakse vastu z klaasi; suurjäätmeid ja ohtliksegaolz koduseid mejäätmeid. ke jäätmeid.

mäel (Piritaviib linnaosa).

Seal taKolatakso tasu eest teiesaavad kodusteraisikud või ettevõtsuta ära anda liigiti kogutud jäätmeid samadel test ära üleliigsed asjad. tingimustel kui teistes Tallinna jäätmejaamades.

* Kasutatud mööbli seisukorda hindab jäätmejaama klienditeenindaja. Kasutuskõlblikuks tunnistatakse mööbel, mis on väga heas korras ja mida on võimalik suunata taaskasutusse koostöös MTÜga Uuskasutuskeskus. ** Tagastatavad elektroonikaseadmed peavad olema komplektsed. Mittekomplektseid külmikuid võetakse vastu ainult tasu eest (10 €/tk).

(E-R 08:00-19:00, L 08:00-16:00) Jäätmejaamade asukohad ja vastuvõtuajad OÜ Slops, Maleva 4, tel 666 3060 (E-R 08:0018:30, L 08:00-16:00)

Artelli 15

K, N, R 14−19; L, P 10−15

kASuTuSkÕLBLikud riidEd, Suur-Sõjamäe 31a K, N, R 14−19; JA L, P 10−15 rAAMATud, MÖÖBEL koduTEHNikA Raba 40 Uuskasutuskeskus

E, R võtab 14−19; taMTÜ (Pääsküla prügila K 8–13, suta vastu mööblit, kodutehniterritoorium) L, P 10−15 kat, riideid, raamatuid, köögi-

ja muid tarbeesemeid, mängu-

Paljassaare 9a asju ningpõik muud, mis on veel K, N, R 14−19; L, P 10−15 korralik ja kasutuskõlblik.

tegevusühingus Emma (Mulla Jäätmejaamad on(Kopli suletud rii8), Päästearmees 8) ning gipühadel ja neile eelneval tööHumana kauplustes. päeval.

Lisateave veebilehtedelt www.uuskasutus.ee ja www.tallinn.ee/est/kasuMTÜ Keskkonnateenused avab tatud-riided-2.

2014. aasta kevadel uue jäätmejaama Pärna-

JÄÄTMEJAAMAd

Jäätmejaamades võetakse eraisikutelt tasuta vastu: z z z z

töötlemata puitu; vanametalli; plaste; sorditud kive, betooni ja telliseid;

36

Olmejäätmeid jäätmejaamas vastu ei võeta.

Jäätmejaama operaatori hinnakirja alusel võetakse vastu eterniiti, sortimata ehitusjäätmeid ja kasutuskõlbmatut vana mööblit.

37

Jäätmejaamade asukohad ja vastuvõtuajad ÜLDTEAVE Artelli 15

K, N, R 14−19; L, P 10−15

Tallinna heakorra leiate Suur-Sõjamäe 31a kohta K, N, Rteavet 14−19; veebilehelt L, P 10−15 www.tallinn.ee/heakord.

Raba 40 (Pääsküla prügi- E, R 14−19; K, L, P 10−15 la territoorium)

Kõigist silma riivavatest probleemidest või Paljassaare põik 9a K, N, R 14−19; L, P 10−15 heakorra rikkumistest teatage palun kohe Jäätmejaamad on suletud riigipühadel ja pühaTallinna munitsipaalpolitsei ameti korrapidade-eelsetel tööpäevadel. jale ööpäevaringsel telefonil 14 410 või e-posti aadressil munitsipaalpolitsei@tallinnlv.ee.

Aegna saare jäätmejaam töötab 1. juunist 30. septembrini L ja P 11–14, k.a riigipühadel.

Linna heakorda puudutavate probleemide ja Tasuta võetakse vastu: küsimustega palume helistada linna abitelefonil 1345 (tavakõne hinnaga) või pöörduda linz vanametalli; naosavalitsuse või keskkonnaameti poole. z plaste;

ÜLdTEAVE Tallinna heakorra kohta leiate teavet veebilehelt www.tallinn.ee/heakord.

Kõigist silma riivavatest probleemidest või heakorra rikkumistest teatage palun kohe Tallinna munitsipaalpolitsei ameti korrapidajale ööpäevaringsel telefonil 14 410 või e-posti aadressil munitsipaalpolitsei@tallinnlv.ee.

Linna heakorda puudutavate probleemide ja küsimustega palume helistada linna abitelefonil 1345 (tavakõne hinnaga) või pöörduda linnaosavalitsuse või keskkonnaameti poole.

Haabersti

640 4800, haabersti@tallinnlv.ee

z sõiduautorehve (kuni 4 rehvi korraga);

Kesklinn

645 7200, kesklinn@tallinnlv.ee

Kesklinn z pakendeid; 645 7200, kesklinn@tallinnlv.ee

Kristiine

645 7100, kristiine@tallinnlv.ee

Lasnamäe

645 7700, lasnamae@tallinnlv.ee

Mustamäe

645 7500, mustamae@tallinnlv.ee

Nõmme

645 7305, nomme@tallinnlv.ee

Pirita

645 7600, pirita@tallinnlv.ee

Haabersti 640 4800, haabersti@tallinnlv.ee z elektri- ja elektroonikajäätmeid;

z klaasi.

Kristiine

645 7100, kristiine@tallinnlv.ee

Lasnamäe

645 7700, lasnamae@tallinnlv.ee

Tasu eest võetakse vastu suurjäätmeid ja sega-

Mustamäe olmejäätmeid. 645 7500, mustamae@tallinnlv.ee Nõmme 6

45 7305, nomme@tallinnlv.ee

Põhja-Tallinn

645 7040, pohja@tallinnlv.ee

Pirita

645 7600, pirita@tallinnlv.ee

Põhja-Tallinn

645 7040, pohja@tallinnlv.ee

Tallinna keskkonnaamet

640 4572, keskkonnaamet@tallinnlv.ee

Tallinna

640 4572,

keskkonnaamet keskkonnaamet@tallinnlv.ee

38

39

Tr端kitud 100% taaskasutatud paberile

40