Heakorra ABC 2012 by Tallinna Keskkonnaamet

2012

Sisukord HEAKORD........................................................... 3 HALJASTUS......................................................... 4 HOOVID KORDA............................................... 7 AVALIKUD MÄNGUVÄLJAKUD................... 8 KALMISTUD..................................................... 10 LINNUD JA METSLOOMAD........................ 12

Lindude toitmine............................................................12 Metsloomad linnas.........................................................14

LEMMIKLOOMAD.......................................... 16

Koerte jalutamine...........................................................16 Koerte kiipimine ja registreerimine.............................17 Kasside ja koerte steriliseerimine on vajalik!..............21 Mida teha kodutute kassidega?.....................................21 Kui lemmikloom on kadunud või leitud.....................22 Aita hulkuvaid loomi.....................................................23

JÄÄTMED........................................................... 24

Vanapaber........................................................................24 Pakendijäätmed..............................................................24 Pandipakendid................................................................26 Biolagunevad jäätmed....................................................26 Ohtlikud jäätmed............................................................27 Vanad või kasutuskõlbmatud kodumasinad...............29 Vanad autorehvid............................................................30 Kasutatud mööbel, kodutehnika, riided, raamatud jne...................................................................30 Jäätmejaamad..................................................................31 Ehitus- ja lammutusjäätmete vastuvõtt.......................32 Kas teadsid, et.................................................................33

LÕKKE TEGEMINE JA GRILLIMINE......... 34 JÄÄPURIKATEST, LUMEST JA LIBEDATEST KÕNNITEEDEST TULENEVATE OHTUDE ÄRAHOIDMINE............................................... 36 PROBLEEMIDEST TEAVITAMINE............. 39 KONTAKTANDMED....................................... 39

HEAKORD Tallinna Keskkonnaamet on „Heakorra ABC” koostanud eesmärgiga koondada linna heakorda puudutav teave ühte voldikusse. Siit saab teada, kuidas heakorrastada koduümbrust, näpunäiteid linna haljasalade – mänguväljakud, koerteväljakud, kalmistud jts – kasutamisvõimaluste ja hooldamise kohta. Muu hulgas leiab voldikust teavet, kuhu pöörduda, kui linna heakorra kohta on küsimusi. Infot saab ka linna abitelefonilt 1345 (tavakõne hinnaga) või Tallinna kodulehelt aadressil www.tallinn.ee/heakord. Heakorraeeskirja järgi peab kinnistu omanik: zz hoidma korras nii oma kinnistu kui ka selle piirdeaia; zz tegema heakorratöid kinnistuga külgneval alal; zz taotlema loa oma kinnistu puude raieks (v.a viljapuud).

HALJASTUS Rohealade olemasolu linnas peetakse iseenesestmõistetavaks ja inimesed oma kiiretes tegemistes nende peale ilmselt iga päev ei mõtle. Rohealade üks eesmärke on pakkuda linnaelanikele puhkevõimalusi, sealhulgas võimalust niisama värskes õhus viibida. Linna üldkasutatavale maa-alale haljastuse rajamine ning puude ja põõsaste istutamine peab olema tehtud ühtsete kujunduspõhimõtete järgi. Selleks tuleb kogu vajalik tegevus kooskõlastada kinnistu omaniku, linnaosavalitsuse ja Tallinna Keskkonnaametiga. Samuti tuleb kooskõlastada nende puude ümberistutamine, mille rinnasläbimõõt on suurem kui 8 cm (v.a erakinnistul kasvavad viljapuud). Heaks abiks avalike alade istutuste kavandamisel ja haljastusprojektide koostamisel on „Puude istutamise kord”, milles on kindlaks määratud istikute ja istutustööde kvaliteeditingimused ning esitatud ka istikute soovituslik nimekiri. Sellest määrusest leiavad praktilist ja kasulikku teavet kõik rohenäpud, kes tunnevad huvi puudele kasvutingimuste loomise ja linnatingimustesse sobilike liikide vastu. Rohealasid on võimalik hoida igaühel. Näiteks puude seisundi halvenemist saab vältida õigel ajal tehtud korrektse hoolduslõikusega. Lisaks ei ole soovitav parkida puutüve lähedale autosid, kuna need tihendavad kunstlikult pinnast

ja koormavad puujuuri nii, et puudel on raskem vett ja õhku mullast kätte saada. Põhilised ohutegurid, mis vajavad spetsialisti sekkumist, on järgmised: zz puu võrasse on tekkinud palju kuivi oksi või latv on kuivanud; zz puu tüvele või tüükaosale on kasvanud seente viljakehad; zz puu kalle on kiiresti suurenenud ja vastassuunast on mullapall maast üles kerkinud; zz puu tüvele või harude vahele on tekkinud pragu või lõhed. Juhul kui on ilmnenud üks või mitu sellist tunnust, siis on õige aeg pöörduda Tallinna Keskkonnaameti haljastusspetsialistide poole eksperdihinnangu saamiseks. Juhul kui puul ei ole eespool loetletud tunnuseid, kuid puu on olnud kaua hooldamata ja oksad on kasvanud vastu aknaid või majaseina vms, tuleb taotleda Tallinna Keskkonnametist hoolduslõikusluba.

Parim aeg puude hoolduslõikuseks on siis, kui puul ei ole veel lehti või äärmisel juhul kesksuvel. Puid ei või lõigata intensiivse mahlajooksu, pungade puhkemise ega lehtede moodustumise ajal. Samuti ei ole hea jätta lõikamist sügiseks, mil puu valmistub jääma talvepuhkusele. Ebasoodsal ajal tehtud lõikus tekitab puudele lisastressi, millega nad ei pruugi toime tulla, ning selle tagajärjel võib puu haigestuda või kuivada. Eraldi on vaja mõelda nende puude peale, mis jäävad ette ehitustöödele. Paljudel juhtudel on puud terved ja heas seisundis ning tavaolukorras neile raieluba ei anta. Elujõuliste puude väärtuse kompenseerimiseks on Tallinnas puude asendusistutuse kord, mille järgi raieloa taotleja sõlmib Tallinna Keskkonnaametiga lepingu ning tagab uute puude istutamise ja hooldamise kahe aasta jooksul. Täpsemat teavet raie- ja hoolduslõikuslubade taotlemise kohta saab aadressilt www.tallinn.ee/Raieluba ja Tallinna Keskkonnaameti haljastuse osakonna telefonilt 640 4274. Haljastusküsimustes palume helistada linnaosade haljastusspetsialistidele või Tallinna Keskkonnaameti haljastusosakonda (vt kontaktandmeid voldiku lõpust). Ebaseaduslikust raiest ja vandaalitsemisest (lillede varastamine, puudepõõsaste okste murdmine jms) palume teatada linna abitelefonil 1345 või Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti korrapidaja numbril 14 410.

HOOVID KORDA 2006. aastal võttis Tallinna Linnavalitsus vastu määruse, et toetada korteriühistuid hoovide korrastamisel. Toetuse eesmärk on muuta linna elukeskkonda atraktiivsemaks ning parandada koduümbruse ilmet kohalike elanike aktiivse tegevuse kaudu. Toetust võib taotleda Tallinna korteriühistu, kes peab olema registreeritud mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris vähemalt kuus kuud enne toetuse taotluse esitamist. Näiteks toetatakse eri puhkealade, parklate vms rajamist. Projekti kohta saab lisateavet aadressilt hoovidkorda.tallinn.ee, linnaosavalitsusest või Tallinna Kommunaalametist.

AVALIKUD MÄNGUVÄLJAKUD Tänapäevase elukeskkonna oluline osa on ajakohastatud mänguväljakute võrgustik, mis toetab nii laste kui ka täiskasvanute tervist ja turvalist arengut. Tallinna haldusterritooriumil asub umbes 600 mängu väljakut, millest avalikus kasutuses on 342. Ülejäänud mänguväljakud on kas eraomandis või asuvad haridusasutuste territooriumidel. Mänguväljakute elemendid on mõeldud kasutamiseks eri vanuses inimestele, seega peaks elemendi kasutaja veenduma, et mänguelement talle sobib. Avalike mänguväljakute tehnilist hooldust tehakse Tallinna Keskkonnaameti tellimusel ning heakorra tagamise eest vastutavad linnaosavalitsused. Mänguväljakute süsteemseks arendamiseks võttis Tallinna Linnavolikogu vastu „Avalike mänguväljakute arendamise tegevuskava

Tallinnas 2011–2016”. Tegevuskavas on loetletud põhimõtted, mille järgi edaspidi linna territooriumile mänguväljakuid rajada ning neid hooldada. Mänguväljakutel on suureks probleemiks nende mittesihipärane kasutamine ja vandalism, seega palume mänguväljakul toimuva suhtes olla tähelepanelikum. Tihtilugu asuvad mänguväljakud suurte korrusmajade õuealal ning sealne tegevus on kõigile näha. Kindlasti on siin abiks naabrivalve, sest linna raha on meie kõigi raha, mille abil rajatu vajab ühist hoolt ja valvsust. Vandalismist palume kindlasti teavitada politseid või helistada linna abitelefonile 1345. Kui avastate katkise mänguväljakuelemendi, siis andke sellest teada telefoninumbril 5770 3000 või e-posti teel tln.hooldus@ gmail.com või linna abitelefonile 1345. Mänguväljakute asukohtade aadressid, tegevuskava ja muu seda teemat puudutava teabe leiate aadressilt www.tallinn.ee/ manguvaljakud.

KALMISTUD Kalmistud on paljude väärtuste kandjad, oma põhiülesande kõrval on neil ka muinsuskaitseline, kultuuriajalooline ja miljööväärtuslik tähtsus. Kalmistukunsti peetakse omalaadseks maastikuarhitektuuri ja ehituskunsti mälestiseks. Samuti on kalmistud linna rohevõrgustiku oluline osa. Seda miljöö- ja kultuuriväärtuslikku paika külastavad üksik- ja rühmaturistid nii meilt kui ka mujalt. Tallinna linna omandisse kuuluvad Metsakalmistu, Pärnamäe, Pirita, Siselinna, Rahumäe, Hiiu-Rahu ja Liiva kalmistud. Neid haldab linna asutus Tallinna Kalmistud, mis asub aadressil Pärnamäe tee 36, telefon 651 0101. Kalmistu territooriumil tuleb hoida korda, puhtust ja hauarahu. Seal on keelatud: zz murda lilli, puude ja põõsaste oksi ning raiuda puid, kui ei ole raieluba; zz istutada puid ja põõsaid ning rajada hekke kalmistu haldaja kooskõlastuseta;

zz panna maha olmejäätmeid ja rikkuda jäätmekogumise nõudeid, sh paigutada jäätmeid väljapoole mahuteid või kohta, mis ei ole selleks ette nähtud; zz sõita mootorsõiduki või jalgrattaga ilma kalmistu haldaja loata; zz teha lõket; zz jalutada lemmikloomaga. Kalmistute haldamist ja kasutamist reguleerivad kalmistuseadus ja Tallinna kalmistute kasutamise eeskiri ning järelevalvet teevad Tallinna Kalmistud, Tallinna Keskkonnaamet, Tallinna Kultuuriväärtuste Amet ning Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet. Siselinna, Metsakalmistu ja Hiiu-Rahu kalmistute kontorid on avatud E−R 9−16, L−P suletud. Liiva ja Rahumäe kalmistute kontorid on avatud E−R 9−16, L 9−14, P suletud. Pirita kalmistuga seotud küsimuste korral palume pöörduda Metsakalmistu kontorisse. Lisateavet saab Tallinna Kalmistute kodulehelt aadressil www.kalmistud.ee/Tallinn. Kodulehe kaudu on võimalik esitada taotlus hauaplatsi kasutuslepingu sõlmimiseks.

LINNUD JA METSLOOMAD Linnud on toredad, kuid vahel on nendega muret. Paljud linnuliigid on linnas leidnud endale sobiva elupaiga ja enamik linnarahvast tunneb sellest rõõmu, teised peavad aga sellega leppima. Kevadine linnulaul ja suvine varahommikune kajakakisa merelinnas on loomulikud. Kuid on üsna ebaloomulik, kui hanemõõtu kajakas istub rõdul või auto katusel, määrib selle ära ja ei lase meil oma varast rõõmu tunda. Üht-teist saab igaüks meist ette võtta, et selliseid kohtumisi vältida. Linnud ei tule inimeste juurde suurest kiindumusest, pigem söögi pärast. Seega peame vaatama, et linnud hõlptoidule kergelt ligi ei pääseks ning hoiduma neid toitmast. Jäätmed peaksime hoidma lindudele kättesaamatud − kasutama suletud kompostreid, väljaspeetavatele lemmikloomadele tuleb toit ette anda ainult söögiajaks. Terves linnas lindude toitmist ära keelata ei saa, kuid korteriühistu oma territooriumil küll.

Lindude toitmine Karmil talvel tasub väikelindude lisatoitmise peale siiski mõelda. Värvukestest tavaliselt tüli ei ole, kuid nende toitmisel peab olema järjepidev ja pakkuma neile mitmekesist toitu. Veelindude toitmisest tuleb hoiduda igal ajal. Lisatoitmine muudab veelinnud inimestest seda-

võrd sõltuvaks, et nad loobuvad neile loomupärasest rändest. Karmidel talvedel, kui kaob veelindudele toitumiseks hädavajalik avavesi, saavad nad loota ainult inimeste pakutavale lisatoidule ja jäävad seega sõltuma inimeste tujudest, sest mitte iga ilmaga, nt kõva pakasega ei olda valmis lindudele appi minema. Veel olulisem on see, et inimeste pakutav toit ei ole veetaimedest ja -loomadest toituvatele lindudele sobiv ja põhjustab alatoitumust. Kuigi lindudel on kõht saia täis, ei saa nad ebaloomulikust toidust vajalikke toitaineid. Vale toitumine põhjustab lindudel ainevahetushaigusi ja väärarenguid, mis võivad viia enneaegse surmani. Lisaks on veelinnud, nagu ka inimene, iseäranis tundlikud veepuuduse suhtes. Inimeste pakutav teravili, kuivained ja saiatooted ei sobi linnusöögiks. Teravilja asemel veidi parema valikuna soovitatud salat ja riivitud porgand külmuvad ja jäävad lindudele ikkagi kättesaamatuks. Tihtipeale koguneb veelindude toitmiskohtades väga väikesele alale sadu linde. Peale lindude agressiivsuse põhjustab see ka stressi, mis

nõrgendab toidupuudusest kurnatud linde ja loob soodsa pinnase mitmesuguste haiguste levikuks. Väikesele alale koondunud suure hulga lindude korral on lisaks veel üsna kindel, et mitte kõik linnud ei jõua inimese pakutud lisatoiduni, seda jagub ainult tugevamatele, nõrgemad võivad inimese pakutavast päris ilma jääda ja surra nälga. Tuleb veel lisada, et veelindude lisatoitmisega põhjustame muret ka kaaskodanikele. Näiteks kühmnokk-luiged on suured ja tugevad linnud ning kui talvel on neid lumest puhtaks lükatud jalutusrajale kogunenud rohkem kui paar, peab nii mõnigi linnakodanik suurte lindude hirmus mereäärse jalutuskäigu katki jätma. Lindude väljaheidetega kaetud toitmisplatsidelt võime haigusetekitajaid kanda kõikjale, ka oma koju. Seega, esmapilgul head tehes põhjustame tegelikult veelindudele kannatusi ja tüli kaaskodanikele. Hoiame metsikut loodust ja lubame veelinnud lõunamaale!

Metsloomad linnas Lihtsalt kättesaadav toit meelitab linna väiksemaid metsloomigi, lisaks satub väiksemaid ja suuremaid metsloomi linna sagedamini suve lõpus ja sügisel, kui noored loomad hakkavad iseseisvalt ringi liikuma. Väiksemad metsloomad ei kujuta endast linnaruumis üldjuhul ohtu. Terve loom on enamasti

piisavalt ettevaatlik, et kokkupuudet inimesega vältida. Kui linnarahva meelest on looma koht siiski metsas, siis peame hea seisma ka selle eest, et me talle linnas hõlpsasti kättesaadavat toitu ei pakuks – hoiame jäätmed loomadele kättesaamatud, kasutame suletud kompostreid, väljaspeetavatele lemmikloomadele anname toidu ette ainult söögiajaks ja mingil juhul ei toida metsloomi. Telefonil 112 tuleb helistada, kui: zz metsloom on haiglase välimuse või kahtlase käitumisega, näiteks püüab ise inimesele läheneda; zz metsloom on sattunud abitusse olukorda või on viga saanud; zz suurem metsloom (nt metssiga, metskits, põder) on sattunud linna. Abi kutsumisel on mõistlik hinnata seda, kas metslooma on võimalik ja vajalik kinni püüda. Võib üsna kindel olla, et jänest Kadrioru pargist või metskitse Nõmme maastikukaitsealalt kinni püüda ei ole võimalik, ja selleks ei ole ka tarvidust. Samas tuleks suuremast metsloomast igal juhul teatada, kui on vähegi kartust, et loom võib ise viga saada või õnnetuse põhjustada.

LEMMIKLOOMAD Tallinnas elab palju lemmikloomi, eriti koeri ja kasse, ning nende pidamiseks on kehtestatud kindlad reeglid. Tallinn soovib tagada meeldiva elukeskkonna kõigile linnakodanikele, ka neile, kes eelistaksid linna loomadega mitte jagada. Negatiivse suhtumise ärahoidmiseks peavad loomaomanikud oma lemmikuid linnaruumis kontrolli all hoidma, neid ilma saatjata mitte välja lubama ja kõik loomade tegevuse jäljed (väljaheited, karvatuustid pärast kammimist, kraapimisjäljed) ära koristama. Koera väljaheited, mis on pakitud kilekotti, võib visata lähimasse tavaprügikasti. Lisaks kaaslinlaste huvidele tuleb silmas pidada ka eluslooduse säilimist. Tallinnas elab ja kasvab palju kaitsealuseid liike, mille ellujäämist ohustavad järelevalveta liikuvad lemmikloomad. Soovitame kõigil lemmikloomaomanikel lugeda Tallinna linna koerte ja kasside pidamise eeskirja ja Tallinna linna heakorra eeskirja.

Koerte jalutamine Heade loomapidamistavade edendamiseks on Tallinn rajanud 13 aiaga piiratud jalutusväljakut, mis on mõeldud koerte jalutamiseks ja treenimiseks

Need on linnas ainsad avalikud kohad, kus koer võib liikuda jalutusrihmata. Jalutusaias, nagu mujalgi linna territooriumil, tuleb pidada puhtust, samuti ei tohi koeral lasta häirida teisi inimesi või loomi. Koerte jalutusväljakud asuvad zz Kesklinn: Tiigiveski pargis, Toompargis ja Politseiaias zz Põhja-Tallinn: Ehte 14 ja Karjamaa 10 zz Kristiine: Dunteni pargis zz Haabersti: Astangu tn ja Järveotsa tee ristmikul, Õismäe tiigi ääres pargis zz Nõmme: Pärnu mnt 327 ja Viljandi mnt 24D (Loomade Hoiupaiga territooriumil) zz Lasnamäe: Liikuri 56 zz Mustamäe: Sõpruse pst 263 ja Tildri 35 Lisateavet jalutusväljakute kohta leiate aadressilt www.tallinn.ee/lemmikloom.

Koerte kiipimine ja registreerimine Tallinna elanike koerad peavad olema märgistatud ja registreeritud Tallinna linna koerteregistris (lisateave: www.tallinn.ee/ lemmikloom). Lemmikute vaktsineerimine, kiipimine (märgistamine) ja registrisse kandmine, soovimatute järglaste vältimine ning looma ravimine on omaniku kohustused. Mikrokiibi paigaldavad veterinaararstid. Koeraomanik peab ise jälgima, et märgistatud koer(ad) on kantud Tallin-

na linna koerteregistrisse. Riigiportaalis www.eesti.ee saavad koeraomanikud nüüdsest kanda ise oma loomad Tallinna linna koerteregistrisse, kontrollida ja täpsustada kontaktandmeid ning teatada lemmiku surmast. Teenuse leiate nime alt „Lemmiklooma andmed ja registreerimine LLR”. Tavaelus on mikrokiipi vaja selleks, et leitud lemmiklooma omanik oleks kiirelt tuvastatav, samuti on looma kindel identifitseerimine nõutav piiriületusel, loomanäitustel, isikutevaheliste omandivaidluste puhul jms juhtudel. Soovitame kiibistada ka kassid. Lisaks Riigiportaalile saab lemmiklooma koerteregistrisse kanda ka järgmistes kohtades: Mustamäe linnaosa OÜ Oknavet Kiili 11, tel 673 3101, 5629 8590, vetdiagnostika@hot.ee, www.hot.ee/vetdiagnostika Haabersti linnaosa Rocca-al-Mare loomakliinik Paldiski mnt 102, tel 665 9029, olgakato@gmail.com

Pirita linnaosa Pirita Loomakliinik Regati pst 1, tel 639 8737, pirethints@hot.ee Kesklinn Tallinna Keskkonnaamet Harju 13, tuba 402, tel 616 4004, Triinu.Maandi@tallinnlv.ee, www.tallinn.ee/lemmikloom Tamara Kon Kentmanni 32a-12, tel 508 8039, tamara.kon@mail.ee Lasnamäe linnaosa OÜ Lasnamäe Loomakliinik P. Pinna 19, tel 632 6070, vetapteek@antnet.ee, lasnamaeloomakliinik.mobisite.ee Vetekspert Linnamäe tee 91, tel 635 2455, 504 4866, info@ vetekspert.ee, www.vetekspert.ee OÜ Nostrem Pet Kivila 5, tel 634 0698, nostremikliinik@hot.ee, www.hot.ee/nostrem Best-Vet Eliit loomakliinik OÜ Sikupilli 3, tel 600 0194, 509 6471, maronstam@ hotmail.com, www.eliitloomakliinik.ee OÜ Dakmett Pikri 3, tel 5592 7539, 655 2648, dakmett@hot.ee Abivet OÜ Virbi 4, tel 688 2085, 506 8530, info@abivet.ee, www.abivet.eu

Kristiine linnaosa Kristiine Linnaosa Valitsus Tulika 33B, tuba 202, tel 645 7128, Kylliki.Valma@tallinnlv.ee, www.tallinn.ee/kristiineLOV Nõmme linnaosa Nõmme Linnaosa Valitsus Vabaduse pst 77, tuba 2 ja 3, tel 645 7318, Anne.Horrak@tallinnlv.ee, www.tallinn.ee/nomme Teenindusbüroo: Jaama 1, tel 677 0183, Marit.Meeksa@tallinnlv.ee OÜ Kase & Michelsoni Loomakliinik Laulu 6, tel 651 6407, heinzkask@gmail.com, www.loomaarst.com OÜ Maxi Lemmikloomakliinik Pärnu mnt 463A, tel 670 9004, www.lemmikloomakliinik.ee Põhja-Tallinn Andrei Rusmanovi vet-abi Telliskivi 39, tel 509 1254 Aleksei Usanovi loomakliinik OÜ Lõime 19, tel 515 0602 Juri Karpenko Loomakliinik Paldiski mnt 42d, tel 672 1260, 513 6722, alton@hot.ee, www.alton.fie.ee Teavet annab ka linna abitelefon 1345.

Kasside ja koerte steriliseerimine on vajalik! Hulkuvate loomade arvukust tänavatel aitab kõige tõhusamalt vähendada koerte ja kasside steriliseerimine. Väga väheseid loomi peetakse tõuaretuse eesmärgil, enamik neist on lihtsalt inimeste seltsilised. Seega ei ole mingit vajadust lasta oma kassil või koeral järglasi saada. Eesti varjupaigad on niigi täis hoolimatute omanike hüljatud koeri ja kasse ning juba tänaval sündinud kassipoegi. Steriliseeritud loomad ei meelita ligi teisi liigikaaslasi, üldjuhul ei märgista kohti, kus nad liiguvad, hoiavad kodu ning püsivad oma territooriumil. Tavaliselt saavad steriliseeritud loomad omavahel paremini läbi, sest nende agressiivsus väheneb. Soovitame kõigil loomaomanikel lemmikud lasta steriliseerida. Sellega parandate nii loomade, endi kui ka naabrite elukvaliteeti, aitate hoida kodulinna head väljanägemist ning säilitada linna looduslikku elurikkust.

Mida teha kodutute kassidega? Kodutute kasside probleem on Tallinnas üsna terav, sest vastutustundetu loomapidamise tõttu satub iga päev tänavatele kodukasse, kes on pererahvale osutunud ülearuseks. Paljud kassipojad sünnivadki juba tänaval. Tänavakassi elu pole lihtne: tihti kimbutavad loomakesi nälg, haigused ja hirm vägivalla ees. Lisaks tekitavad keldrites, kõrvalhoonetes ja mujal met-

sikult elavad kassid mitmeid heakorraprobleeme ning hävitavad linnaelustikku. Sageli kogunevad tänavakassid kortermajade ümbrusesse, kuna nende elanikud toidavad neid. Paljud kasside toitjad on valmis loomad tänavalt ära tooma ning omanike leidmiseni neile hoiukodu pakkuma. Kahjuks ei jätku hoiukodusid kõigile kodututele kassidele, kuid tänavale neid jätta ei tohi. Kodututute kasside toimetamiseks loomade hoiupaika tuleks ühistul saata olukorda kirjeldav e-kiri aadressile info@loomadehoiupaik.ee. Kassipüüdjale tuleb vajaduse korral kindlustada ligipääs keldrisse, soojasõlme, anda lukustatud ruumide võti (kassipüüdja teeb tööd just hilisõhtul või varahommikul, sest kassid on ööloomad). Nn kassitädidega tuleks jõuda kokkuleppele, et nad päev-paar enne püüdmist kasse ei toidaks, kuna täissöödetud loomad lõkspuuri ei lähe.

Kui lemmikloom on kadunud või leitud Hulkuvate koerte ja kasside püüdmist ja hoidmist korraldab Tallinnas MTÜ Loomade Hoiupaik (Viljandi mnt 24D). Leitud koerte ja kasside kohta saab teavet loomade hoiupaiga kodulehelt www.loomadehoiupaik.ee, telefonil 5349 4045 (kell 10–17) ning e-posti kaudu info@loomadehoiupaik.ee.

Hulkuvatest või surnud loomadest Tallinnas teatage ööpäev läbi töötaval telefonil 631 4747.

Aita hulkuvaid loomi Kui võtad lemmiklooma varjupaigast, siis aitad leevendada kodutute loomade probleemi ning saad endale truu ja tänuliku sõbra. Lisaks MTÜle Loomade Hoiupaik (www.loomadehoiupaik. ee) otsivad kodututele koertele ja kassidele uut omanikku järgmised mittetulundusühingud: Eesti Loomakaitse Selts www.loomakaitse.ee, tel 526 7117, e-post info@loomakaitse.ee Kasside Turvakodu www.kassideturvakodu.ee, tel 5805 8585, e-post info@kassideturvakodu.ee Kassiabi www.kassiabi.ee, tel 5557 1625, e-post info@kassiabi.ee Kassivari www.kassivari.ee, tel 517 0272, e-post info@kassivari.ee Pesaleidja www.pesaleidja.ee, 501 5519, e-post pesaleidja@varjupaik.ee Eesti Loomade Vabatahtlikud www.otsibkodu.ee, e-post info@otsibkodu.ee

JÄÄTMED Vanapaber Vanapaber tuleb koguda eraldi, et oleks võimalik seda töödelda. Vähemalt viie korteriga kinnistul peab olema vanapaberikonteiner, kuhu tuleb panna: zz ajalehed, ajakirjad, kataloogid, reklaammaterjalid; zz töövihikud, paber- ja pappkaustikud, kasutatud või puhas kirjaning joonistuspaber; zz ümbrikud, kaanteta raamatud; zz pappkastid ja -karbid, jõupaber ja paberkotid või muud puhtad paberpakendid. Eraisikud saavad vanapaberit viia ka jäätmejaama.

Pakendijäätmed Pakendite kogumist korraldavad MTÜ Eesti Pakendiringlus, MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon (ETO) ja OÜ Tootjavastutusorganisatsioon (TVO). Praegu on linnas u 300 avalikku pakendikonteinerit, kuhu pakendeid ja pakendijäätmeid saab viia tasuta.

Paberpakendi konteinerisse tuleb panna: zz pappkastid ja -karbid, zz jõupaber ja paberkotid jm puhtad paberpakendid. Segapakendi konteinerisse tuleb panna: zz plastpakendid, näiteks jogurti- ja võitopsid; õli-, ketšupi- ja majoneesipudelid; zz kosmeetika- ja hooldustoodete pakendid, puhtad plastnõud, -karbid ja muud zz plastpakendid; zz metallpakendid, näiteks toidu- ja joogipakendi metallkaaned ja -korgid, konservikarbid ja ‑purgid; zz joogikartongist või muust kihilisest papist pakendid, näiteks piima, mahla ja jogurti kartongpakendid, kondiitritoodete kartongkarbid, teised puhtad kartongpakendid. Klaaspakendi konteinerisse tuleb panna: zz värvitust ja värvilisest klaasist alkoholipudelid, zz klaaspurgid, zz siirupipudelid jm puhtad klaaspakendid. Kui eraldi klaaspakendi konteinerit pole, tuleb klaaspakend panna segapakendi konteinerisse. Lisateave: www.pakendiringlus.ee, www.eto.ee, www.tvo.ee. Lähima pakendikonteineri asukoha leiad Tallinna kaardilt, mis asub aadressil www.tallinn.ee, või kodulehelt www.tallinn.ee/ prygihunt või küsi infot linna abitelefonilt 1345.

Pandipakendid Pandipakendid on metallist joogipurgid ning klaas- ja plastpudelid, millel on tagatisraha märgistus. Joogipakendeid, mis kuuluvad Eesti Pandipakendi süsteemi, saab tagastada igal pool, kus müüakse pandipakendiga tooteid, või müügikoha vahetus läheduses olevas vastuvõtukohas, millele müügikoha omanik on kohustatud viitama. Pandipakendeid saab tagastada taaraautomaatidesse, mis on olemas suuremates kauplustes. Lisateave aadressilt www.eestipandipakend.ee

Biolagunevad jäätmed Iga kümne ja enama korteriga elamu juures peab olema eraldi biolagunevate jäätmete konteiner, mille saab tellida piirkonda teenindavalt jäätmevedajalt. Biolagunevate jäätmete konteinerisse tuleb panna: zz liha- ja kalajäätmed, köögi- ja puuviljad, köögi- ja puuviljade koorimisjäägid, leib, sai, poolfabrikaadid, pagari- ja kondiitritoo-

ted, juustud, või ja margariin ning muud tahked toidujäätmed; zz majapidamispaber, pabersalvrätid ja -filtrid, kohvipaks, teepakid; zz toataimed ja lõikelilled. Biolagunevad jäätmed tuleb enne konteinerisse viimist panna biolagunevast materjalist kotti. Kindlasti ei tohi biolagunevaid jäätmeid panna kilekotti.

Ohtlikud jäätmed Ohtlikke jäätmeid saab ära anda tasuta viies statsionaarses vastuvõtupunktis ja seitsmes Lukoili tanklas. Linnaosa

Aadress

Avatud

Pirita

Rummu tee 2 (Pirita Selveri parkla)

K15–18 L 9–12

Nõmme

Rahumäe tee 5a (kompostimis- K 13–16 väljak) R 10–13

Haabersti

Kakumäe tee 1

Kesklinn

Tuukri/Petrooleumi/Nafta rist- K 15–18 mik (Nafta 1 vastas) P 12–15

T 15–18 P 12–15

Lasnamäe Pae 76 (Pae kaubanduskeskus) N 15–18 L 9–12

Riigipühadel on statsionaarsed vastuvõtupunktid suletud.

Jaam

Aadress

Lukoil Kivila

Kivila 28

Lukoli Sõpruse

Sõpruse pst 261

Lukoil Tammsaare

Tammsaare tee 53

Lukoil Vabaduse pst

Vabaduse pst 158

Lukoil Õismäe

Õismäe tee 155a

Lukoil Tondiraba

Tondiraba 1

Lukoil Peterburi

Peterburi tee 38

Tanklad on avatud kella 8–20. Ohtlike jäätmete äraandmiseks tuleb pöörduda tankla töötaja poole. Ohtlikke jäätmeid saab tasuta ära anda ka jäätmejaamades. Ohtlike jäätmete vastuvõtupunktides, Lukoili tanklates ja jäätmejaamades võetakse vastu: zz jääkõlisid ja õlifiltreid, õliseid pühkmematerjale (kuni 20 liitrit) zz värvi-, liimi-, laki- ja lahustijäätmeid jaepakendis (kuni 10 liitrit) zz elavhõbelampe (kuni 10 tükki) zz aegunud ja kasutuskõlbmatuid ravimeid ja muid meditsiinilisi jäätmeid (kuni 2 kg korraga) zz kemikaale ja pestitsiidide jäätmeid (kuni 10 liitrit) zz elavhõbekraadiklaase ja muid elavhõbedat sisaldavaid jäätmeid (kuni 2 kg korraga) zz patareisid ja akusid (piiramatus koguses) Kasutatud patareisid ja akusid saab tagastada kõikidesse patareide ja akude müügikohtadesse. Ohtlike jäätmete vastuvõtupunktides ei võeta ohtlikke jäätmeid vastu asutustelt ega ettevõtetelt.

Vanad või kasutuskõlbmatud kodumasinad Olmeelektroonika ja kodutehnika (nt elektripliit, külmkapp, televiisor, raadio, föön, pardel, pesumasin, tolmuimeja, mikser, triikraud jne) kogumist korraldavad MTÜ EES-Ringlus ja MTÜ Eesti Elektroonikaromu. Vanu kodumasinaid saab tasuta ära anda vastuvõtupunktides: Linnaosa

Aadress

Pirita

Haaviku/Kesk tee (en- avatud L 13–16 ja dine Merivälja pood) iga kuu teisel neljapäeval 15–18 Rummu tee 2 (Pirita Selveri parkla)

Avatud

avatud K 15–18, L 9–12

Nõmme

Rahumäe tee 5a (kom- avatud K 13–16, R postimisväljak) 10–13

Kesklinn

Tuukri/Petrooleumi avatud K 15–18, P ristmik (Nafta 1 vastas) 12–15

Lasnamäe

Betooni 7 (Refonda territoorium)

avatud E–R 9–17, L 8.30–15.00

Samuti saab kasutatud kodutehnikat viia jäätmejaamadesse. Tasub ka teada, et uue seadme ostmisel saab vana sama liiki seadme jätta kauplusesse.

Vanad autorehvid Vanu autorehve saavad eraisikud tasuta ära anda jäätmejaamades, kus võetakse vastu kuni kaheksa vana rehvi korraga. MTÜ Eesti Rehviliit võtab eraisikutelt autorehve vastu ka Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskuse kogumispunktis (Jõelähtme vald, Rebala küla, Loovälja) tööpäevadel 6−22, nädalavahetustel ja riiklikel pühadel 8–18. Ettevõtted peavad rehvide utiliseerimise eest tasuma. Lisateave aadressilt www.rehviliit.ee.

Kasutatud mööbel, kodutehnika, riided, raamatud jne MTÜ Uuskasutuskeskus võtab tasuta vastu mööblit, kodutehnikat, riideid, raamatuid, köögi- ja muid tarbeesemeid, mänguasju ning muud, mis on veel korralik ja kasutuskõlblik. Kasutuskõlblikke ja puhtaid riideid võetakse vastu ka heategevusühingus Emma (Mulla 8), Päästearmees (Kopli 8) ning Humana kauplustes. Lisateave aadressidelt www.uuskasutus.ee ja www.tallinn.ee/est/kasutatud-riided-2.

Jäätmejaamad Jäätmejaamades võetakse eraisikutelt tasuta vastu: zz töötlemata puitu zz vanametalli zz plaste zz sorditud kive, betooni, telliseid zz paberit ja pappi zz kasutuskõlblikku vanamööblit* zz biolagunevaid aia- ja haljastusjäätmeid (tasuta ühelt toojalt päevas kuni neli 100-liitrist kotitäit) zz kasutatud riideid (tasuta ühelt toojalt päevas kuni neli 100-liitrist kotitäit) zz sõiduauto rehve (tasuta kuni 8 rehvi korraga) zz elektri- ja elektroonikajäätmeid (tasuta, sh külmikud ja telerid)** zz pakendeid zz klaasi zz koduseid ohtlike jäätmeid * Kasutatud mööbli seisukorda hindab jäätmejaama klienditeenindaja. Kasutuskõlblikuks tunnistatakse mööbel, mis on väga heas korras ja mida on võimalik suunata taaskasutusse koostöös MTÜ-ga Uuskasutuskeskus. ** Tagastatavad elektroonikaseadmed peavad olema komplektsed. Mittekomplektseid külmikuid võetakse vastu ainult tasu eest (10 eurot/tk). Jäätmejaama operaatori hinnakirja alusel võetakse vastu eterniiti, sortimata ehitusjäätmeid ja kasutuskõlbmatut vana mööblit.

Jäätmejaamad on avatud: Artelli 15 jäätmejaam

K, N, R 14−19; L, P 10−15

Suur-Sõjamäe 31a jäätmejaam K, N, R 14−19; L, P 10−15 Raba 40 (Pääsküla prügila territoorium) jäätmejaam E, R 14−19; K, L, P 10−15 Paljassaare põik 9a jäätmejaam K, N, R 14−19; L, P 10−15

Kõik jäätmejaamad on suletud riigipühadel ja pühade-eelsetel tööpäevadel. NB! Vastu võetakse taaskasutatavaid jäätmeid ainult kodumajapidamistest. Olmejäätmeid jäätmejaamas vastu ei võeta. Lisateave aadressidelt www.tallinn.ee ja www. tallinn.ee/prygihunt või linna abitelefonilt 1345.

Ehitus- ja lammutusjäätmete vastuvõtt ATI Grupp OÜ Peterburi tee 94, tel 622 4250, www.atigrupp.ee OÜ Slops Maleva 4, tel 666 3060, www.slops.ee Kolatakso Viib tasu eest Teie kodust või firmast ära üleliigsed asjad. Lisateavet saab aadressilt www.kolatakso.ee.

Kas teadsid, et... Tallinnas tekib inimese kohta ligikaudu 400 kg olmejäätmeid aastas. Suurima osa olmejäätmetest moodustavad pakendijäätmed, mida saab taaskasutada. Jäätmeid sortides ja neid taaskasutusse suunates on keskkonnahoid märgatav. Näiteks iga tonn ümb e r tö ö d el du d paberit säästab 17 metsas kasvavat puud ning energiasääst teisese toorme kasutamisel on 28−70%; ühe alumiiniumpurgi valmistamiseks kulub sama palju energiat kui 20 purgi valmistamiseks taaskasutatavast materjalist; umbes kolmveerand igast kodumasinast ja elektroonikaseadmest on materjalina taaskasutatav. Huvitavaid fakte ja prügisorteerimisnippe leiate Prügihundi kodulehelt aadressil www.tallinn.ee/prygihunt.

LÕKKE TEGEMINE JA GRILLIMINE Lõkke tegemine avalikus kohas on lubatud ainult siis, kui see on kooskõlastatud Tallinna Keskkonnaametiga. Loa taotlemiseks tuleb Tallinna Keskkonnaametile e-posti või tavaposti teel esitada vabas vormis avaldus ning plaan, millel on märgitud lõkke asukoht. Üldjuhul väljastatakse luba paberil. Luba ei pea taotlema, kui lõket tehakse selleks ettenähtud ja märgistatud avalikus kohas või eramaal. Jäätmete ja puulehtede põletamine on keelatud, põletada võib ainult oksi ning arvestada tuleb tuule suunda, sest suits ja muud heitmed ei tohi häirida piirkonna elanikke. Grillimisel tuleb jälgida grillseadme ohutut kaugust hoonest, põlevmaterjali lahtisest hoiukohast, metsast, kuivanud taimestikust ja muust süttivast materjalist. Näiteks tahkekütusel töötaval seadmel, milles hõõguvat sütt valmistatakse küttepuude või muu põlevmaterjali põletamisel lahtise leegiga, on ohutuks kauguseks vähemalt 5 meetrit, aga kui kasutada eelnevalt valmistatud grillsütt või muud hõõguvat materjali, siis vähemalt 2 meetrit. Oluline on jälgida, et tahkekütusel või küttegaasil töötava grillsead-

me või muu samalaadse välitingimustes kasutamiseks mõeldud seadme kasutamise koht paikneb tasasel pinnal väljaspool hoonet, seega on keelatud grillida rõdul, lodžal. Lõkke tegemisel ja grillimisel tuleb järgida siseministri määruseid nr 47 „Tuletöö tegemisele esitatavad nõuded” ja nr 40 „Küttekoldevälise tule tegemise ja grillimise kohale esitatavad nõuded” ning Tallinna Linnavolikogu määruseid nr 43 “Tallinna linna avaliku korra eeskiri ja avaliku koosoleku korraldamise nõuded” ja nr 45 „Tallinna linna heakorra eeskiri”. Samuti peab arvestama tuleohu kaardi informatsiooniga, mis on esitatud Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi kodulehel. Lõkke tegemise ja grillimise kohta Tallinnas saab lisateavet aadressil www.tallinn.ee/ Lokke-tegemise-luba või linna abitelefonilt 1345.

JÄÄPURIKATEST, LUMEST JA LIBEDATEST KÕNNITEEDEST TULENEVATE OHTUDE ÄRAHOIDMINE Kinnistute või ehitiste omanike meetmed jääpurikatest, lumest ja libedatest kõnniteedest tulenevate ohtude ärahoidmiseks: zz korraldada katuste ja fassaadide regulaarseid ülevaatusi võimalike probleemide tuvastamiseks; zz puhastada ja korrastada katuste räästad, vihmaveerennid ja -torud ning aegsasti eemaldada katustelt lumi; zz hinnata katuste soojapidavuse vastavust nõuetele (vajaduse korral tellida termograafilised pildid) ning vajaduse korral hinnata ka fassaadide soojapidavuse vastavust; zz selgitada välja katuste soojustamiseks vajalike tööde maht ja maksumus; zz teha katuse soojustamiseks vajalikud tööd; zz paigaldada vajaduse korral elektrisoojenduskaabel katuste vihmaveerennidesse ja torudesse; zz tagada vajaduse korral turvavarustuse ning tööohutuse tagamiseks muude vajalike vahendite olemasolu; zz tagada kõnniteede libedusetõrje tegemiseks vajalike puistematerjalide olemasolu.

Kinnistute või ehitise omanike tegevus jääpurikatest, lumest ja libedatest kõnniteedest tulenevate ohtude ärahoidmiseks: zz teavitada elanikke aegsasti jääpurikate ja lume eemaldamisega seotud tööde tegemise ajast ning paluda sõidukiomanikel parkida sõidukid ohualast kaugemale; zz korraldada ohualas parkivate sõidukite ümberpaigutamist; zz kasutada lume ja jääpurikate eemaldamisel nõuetekohast turvavarustust ja muid tööohutuse tagamiseks vajalikke vahendeid; zz eemaldada kohe jääpurikad, lumi või varisemisohtlikud kivid, plaadid jms; zz vältida katusel oleva lume ja jää langemist madalamatele hoonetele; zz tagada ohu korral ja ohu kõrvaldamise tööde ajal tänavatel ja kõnniteedel ohutu liiklemine, piirates ohuala ajutise piirdeaiaga ja tagades ala tähistamise liikluskorraldusvahenditega majandus- ja kommunikatsiooniministri 16. aprilli 2003. a määruse nr 69 „Liikluskorralduse nõuded teetöödel” kohaselt; zz paigaldada piirdeaed viisil, mis tagab selle püsivuse; zz paigaldada nähtavale kohale infotahvel, millele on märgitud ohu liik, ohu likvideerimise eest vastutava isiku nimi ja telefon, töö algus- ja lõpptähtaeg; zz teavitada Tallinna abitelefoni 1345 avariitööst (katustelt jääpurikate ja lume eemaldamine);

zz teavitada Tallinna Transpordiametit jääpurikate ja lume eemaldamise ajast ja kohast, kui sellega kaasneb liikluse ümberkorraldamine või tänava sulgemine. Kui tööd tehakse väljaspool tööaega, puhkepäevadel või riiklikel pühadel, siis tuleb teavitada ka Põhja prefektuuri ja linna ühistranspordi dispetšerteenistusi; zz tagada jalakäijatele, sh puuetega inimestele ja lapsevankriga liiklejatele ohutu läbipääs või korraldada avariitööde ajal inimeste ümbersuunamine; zz teha heakorratöid ohualas ja selle ümbruses; zz kohe korraldada kõnni- või sõiduteedele kukkunud või lükatud jääpurikate ja lume äravedu; zz korraldada kõnniteede puhastamine.

PROBLEEMIDEST TEAVITAMINE Kõigist silmariivavatest probleemidest või muudest heakorra rikkumistest palume kohe teatada Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti korrapidajale numbril 14 410, mis töötab ööpäev läbi, või saatke kiri koos juhtumi kirjeldusega e-posti aadressile munitsipaalpolitsei@tallinnlv.ee.

KONTAKTANDMED Linna heakorda puudutavate probleemide ja küsimustega palume pöörduda linna abitelefonile 1345 või linnaosavalitsuse või keskkonnaameti poole alljärgnevatel telefonidel või e-posti aadressidel: Haabersti

640 4800, haabersti@tallinnlv.ee

Kesklinn

645 7200, kesklinn@tallinnlv.ee

Kristiine

645 7100, kristiine@tallinnlv.ee

Lasnamäe

645 7700, lasnamae@tallinnlv.ee

Mustamäe

645 7500, mustamae@tallinnlv.ee

Nõmme

645 7305, nomme@tallinnlv.ee

Pirita

645 7600, pirita@tallinnlv.ee

Põhja-Tallinn

645 7040, pohja@tallinnlv.ee

Tallinna Kesk- 640 4572, keskkonnaamet@tallinnlv.ee konnaamet

Tr端kitud 100% taaskasutatud paberile