PELGURAND
Kaitsealused objektid ja puhkealad 1
Tallinn tahab 2018. aastaks saada Euroopa rohelise pealinna tiitli. Selle sihi saavutamine nõuab meilt vastutusrikast tööd, et linn vastaks paljudele keskkonnanõuetele: rohealad peavad olema kõigile kohased, üldkasutatavad, välisõhu kvaliteet ning mürareostus, jäätmekäitlus, veetarbimine ja reoveepuhastus vastama nõuetele. Rohelise ja keskkonnasäästliku linna kuvandit aitavad igati luua keskkonnahoidlikud ja turvalised, väga hea veekvaliteediga supelrannad ning lähialade hästi toimiv loodusväärtuste taristu, mis võimaldavad linlastel meeldivalt puhkust veeta. Linnakeskkonna rohealasid tuleb hoida ja heaperemehelikult kasutada. See on meie kõigi ühine hool ja kohustus rohelise pealinna tiitli nimel. Arvo Sarapuu Tallinna abilinnapea 2
Väike-koovitaja
P
elgurand asub Põhja-Tallinnas ja on Kopli poolsaare osa. Kopli on oma nime saanud sellest, et aastasadu karjatasid tallinlased siin metsatukkade vahel karjamaadel loomi. Omal ajal asusid siin kaluriküla ja telliselööv. Kopli sinisavist on tehtud suur osa keskaegse Tallinna kivikatustest. Kopli poolsaarel on ajaloo kestel asunud mitu suurt tehast ja vabrikut ning sadamat (Bekkeri sadam, Meeruse sadam, Vene-Balti sadam jt). Kopli lahe vesi oli pikka aega reostunud. Praegu on tööstusettevõtetel tõhusad puhastusseadmed, elamurajoonide reovesi juhitakse Paljassaare veepuhastusjaama. Sademeveele on piirkonnas kohustuslikud õli- ja liivapüüdurid, mis tagavad normidele vastava vee kvaliteedi. Euroopa Liidu suplusvee direktiivi järgi määratakse kindlaks suplusvee kvaliteet: kas väga hea, hea, piisav või halb. Terviseamet on hinnanud Pelguranna vee direktiivi nõuete järgi väga heaks; andmed randade suplusvee kvaliteedi kohta leiate internetiaadressilt http://www.terviseamet. ee/keskkonnatervis/vesi/suplusvesi/avalikudsupluskohad.html. 3
Rannas käija 1. 2. 3. 4. 5.
Austa ja arvesta rannas käitumise reegleid. Hoia loodust! Rannas käitu ja tegutse nii, et tahad siia ise tagasi tulla. Pallimäng segab teisi suvitajaid, see on lubatud vaid seal, kus teisi pole lähedal. Prügi pane prügikasti. Oleme tänulikud, kui tood prügikasti ka teiste maha jäetud prügi.
Ran
naa
Val
vat
la
av
sup
Võrkpall
nna
ura
Ranna
Võrkpa
park
Ko
Pelgura
Rannahoone
Parkla
Vetelpäästetorn
Jalgrataste parkla
Infostend
Autobussipeatus
Ujumisrand Vetelpääste, esmaabi Sorteeritud prügi
pst
nna
Baar Grillimiskoht Kiik
Kolde
g Pel
Stroomi mets
Mänguväljak
Joogivesi
Minigolf
Väli-WC, -dušid
Lava
Rattarada
Koerte keeluala
ee at
ets
M
m eri
meelespea 6.
Lõket teha ja grillida võib ainult tähistatud lõkkeplatsidel. 7. Ära võta randa kaasa klaaspudeleid ega teisi ohtlikke esemeid. 8. Lemmikloomad jäta koju. 9. Jalgrattaga võib sõita üksnes jalgrattateel, mitte rannas. 10. Rannas ei ole lubatud telkida ega hobustega sõita. 11. Auto pargi parklasse.
Kop liran na
Kopli laht
Sirbi
plusala
all
Võrkpall
Rannaala
Lo o d u s
orvpall
li k ra n
n a a la
Pel g
ura
a
e im Lõ
Ra nn a pa rk
nn
Jalgpall
e im Lõ
Pelguranna
Puhangu
e im Lõ
Madala
Kari
la
nd
Ra
aa
Randla
lem
u Tu 0
Tuulemaa
100
1:9000
© REGIO 2012 KL-12-032
200 m
1. Tallinna Loomaaed 2. Rannapromenaad jalgrattateega 3. Paljassaare linnukaitseala koos Pikakari rannaga 4. Kopli park
Suur-Paljassaar
5. Kalamaja kalmistupark 6. Vesilennukite angaar
Paljassa linnua
7. Suur-Patarei vangla 8. Kultuurikilomeeter 9. Kultuurikatel 10. Katariina kai 11. Bekkeri sadam 12. Vene-Balti sadam 13. Meeruse sadam
Paljassaare laht
4. liin 3. liin Sepa
Kop l
i
Neem e
2. liin 1. liin
Kopli ps
5. liin Treiali Kaevuri
Kopli
uri
Kal
Süsta pa Se park Ma sta leva Sü a Sepa Ko Kase park pl tt i Ke
ri
Kilb
i Sirbi
s Ala ara Va s
K
K Pu
Lõim
aa
Pel g
lem
e
la
nd
im
Lõ
13
Ra
Meeruse sadam
4
a
g an
u Tu
rann
LE
Sirbi
i Alas
Kop li
SÕ
i
11
ru
a
asi
Bekkeri sadam
Maleva
Kopli
Kopli park
Lõime
ru
k An
Kla
Vene-Balti sadam
bu
Am
Marati
nn
KOPLI Ma ti ra
ura
12
ja
tra
Ke
Mada
Madala
Randla
Vihuri
Pelguranna
Pelgurand
Kopli laht
ri
Ka
Kari
PELGURANN Puhangu
Merimets
Veskimets
itu
ule
ime
Humala
he
Rõ Köömne Mureli
tsa
ne
Ves k
Pär
ele
Seem
Ratsaspordibaas
1
Piib
MNT
li
Lillevälja
Tuu leve ski Kü Pak lma H ase Räitärmatis sa e RahLobjak ka Sir ge e a Ots Hall a Joo e Siir ne e Hein ama Kõr a gep Roh u ing Mu maa e stjõ e Lak i
Le e
uk Lõ
Haaber st
ga
Mustjõe
Haabersti
T
N I M
ISK
D PAL
KI
Mustjõe
Loo
Zoo
ere ve
Kaeravälj a
Looga
Oja
ka
PALDIS
i
llu sapõ Mõi
Lõu
õg
MUSTJÕE
i
Mäekõrtsi
Humala
stj
tee
Mõisa
ka
MERIMETS
Mu
Vabaõhumuuse umi
HAABERSTI Lõu
2
e
a
ar
Art el
a al m
nna ura
g Pel
Ro
cc
ROCCA AL MARE
Ma
Kõrgemäe ots
re ps
Väike-Paljassaare ps
aare ala
3
Paljassaare ps
10 Katariina kai
Pal ja
ssa are te
e
PALJASSAARE
Tallinna laht Palj a
ssaa
re p
Lae vas t
ik u
õik
Hundipea sadam
ee
Paljas s
aar e
t
Paljassaare sadam
Lume
kivi
Tell is
a sad
Kala
le
lam aja
pst
Vene Uus Aia
Lai Pikk
Eht e
No o
ga
Lille
M oo ni Haig ru Met sise SÕP RUS E P ST Libli ka Talv iku Vut i
ni
u
Met alli Kee mia
i
TEE
er ut
n ma nt
bit Lem
Ke
ka
da
ü P.S
i Lu h
ni
TATARI LIIVA
LAIA
KESKLINN
Kom
Koidu
E
PST
i
Pirn i
Viru NT MViru T U N PS R PÄ IA KaubaON maja T ES t ps Vabaduse ala väljak äv a la a R uk k Ka Sa
"Kosmos" SUUR TÕNISMÄE - AMEE RIKA eedi
Te h
RI
Mere puiestee
tar Ta
Koidu
Saturn
AHT
Raekoja plats
Roosikrantsi se u rid ägi Ha õnism i T Tuv
Endla
SADAMA
La A.
RLI
KAA
E
MÄ
NRu
a
TE
SE LUI A DL EN
i
a Meik liku
STA
E hja E Su TE Ä ur tü AM N k i AN
Põ
Toompe
IES
Villard
ara
ika
LA END
Kos MeKoskla kla leka Tu lik Käb a Tiha Kau se ri Tihase
Falgi tee
KASSISABATõnismägi
Roopa
a
Sadam
VANALINN
soni A.Adamsoni i Wismar
Tehn
LILLEKÜLA
IK A
a
a
TUL
Välj
nik
Mooni
Hotell "Tallinn"
A. Adam
Taksopark
A
TOO M P U
Tehnika
PA Ristiku
Mad
ee at
MU
hu MNT
I
Rumbi
9
PST
Ro
p
SK LDI
ma
puiestee Linnahall
TOOMPEA
Tehnika
8
Põhja-
Balti nne jaam
Kelmiküla
ue
Ülase
haa
Balti jaam
Sa
Lille
Me
Telliskivi
ll Te
ina
-Pa tar ei Jahu
PÕH Tallinna e Valitsus Põhja JA PST
Niin
iv isk
He
u tik
ets rim
Me
Hipodroom
rika Vaa Hipodroom ENDL
Välja
i
a Mull
Sõle
Hipodroom
õika
Kop l
S oo
iku
i
le
Ris
lla R oo Mu esi Pre e d LE Aar SÕ
uti Tim ebre P ra Nab a e jap Här Õ
Äd
Pirni
Vab r
PELGULINN
Ädala
ala
Volta
Linnahalli sadam
a
Vk
MERE
a Aun i t Mais de ps Kol
Kolde puiestee
SA
arja
e Taim e s Ora re õ K r
Õle
st
Vo lt Ku a ng la S al me
iku Rist di Söö Aru
E Nisu
Kolde p
a Hein
Ru Nisu
SÕL
A
kki
Kunin
Paa vli ra
Kae
5
rann
i
Lu
se
7
Kala
K Kö üti ie
ri ag La Srmaja ala
tu
re ata Sr-P
li
ös
Vana Ka
Tö
PÕHJA-TALLINN ste
i
6
KALAMAJA Kalamaja kalmistupark Uus -k
Kun g Salm la e
a
p Ko
di
Nii
ala
ma
Angerja
Gr Lin aniid i d Val a ge vas e
rja
Eri ka
Ka
SITSI
Lin
Lennusadam
KARJAMAA
Sitsi
a
pi
Harju
Sitsi
Kane
me
Peetri sadam
Miinisadam
Tööstuse
Koidu
Kopli uuvilla
a
0
0,5
1:35 000 © REGIO 2012
KL-12-032
1 km
Liivaluiteid hoiab hästi koos liiv-vareskaer
Üks Läänemere keskkonnaprobleeme, mis puudutab ka supelrandu, on vetikavaipade teke. Selleks et vähendada kaldale uhutud vetikate ebameeldivat lõhna, eemaldatakse vetikavallid kohe pärast rannale kogunemist, et takistada lagunemisprotsesside kulgu. Rannale annavad ilme luited, mida kinnistab hästi arenenud risoomistikuga liiv-vareskaer. Liiva kinnistamiseks on istutatud ka Vaikse ookeani rannikult pärit kurdlehist kibuvitsa. Pelguranna teine nimi on Stroomi rand. Sellise nime sai see ala Paldiski maantee ja Mustamäe tee ristmiku lähedal paiknenud Stroomi kõrtsi järgi, mille omanikuks oli 19. sajandi esimesel poolel Bengt Fromhold Strohm. Stroomi rannaparki hakati Pelgulinna Ranna Heakorra ja Kaunistamise Seltsi eestvõttel rajama 1935. aastal. Praegu on pargi pindala 22,4 ha, siin kasvab umbes 50 nimetust puittaimi. Rannapargi lõunapoolse osaga piirneb ida pool Stroomi mets ehk Merimets, mis on paljude lindude elupaik ning tähtis puhkeala inimestele. Tervislikult on võimalik vaba aega veeta, kasutades Rocca al Mare 2,5 km pikkust kergliiklusteed, Rocca al Mare kergliiklustee mis ühendab 8
Rand-seahernes
Suur-kuldtiib
Haabersti ja Põhja-Tallinna linnaosa. Niimoodi pääsevad jalgratturid, rulluisutajad ja jalakäijad lühimat teed pidi Vabaõhumuuseumi teelt Stroomi randa. Põhja-Tallinnas on rohkesti kaitsealuseid objekte: Krulli kivi, Kopliranna kivi, lõhislehine hõbevaher ja must pappel, kirjulehised saared ja virgiinia kadakas. Siin kasvab kuus kaitsealust taimeliiki: jumalakäpp, soo-neiuvaip, pruunikas pesajuur, rand-seahernes, roosa merikann ja aas-karukell. Nähtud on kaitsealust liblikat suur-kuldtiiba. Stroomi rannapargist põhja pool asus varem Kopli tammik. 1912. aastal raiuti enamik tammesid maha Vene-Balti Laevaehitus- ja Mehaanikatehase ja Bekkeri tehase ehituse tõttu. Praegu on alles viis põlist tamme, mis kasvavad hajali Kopli kalmistul (ümbermõõt, ü = 410 cm), laevaremonditehase hoovil (ü = 500 cm), trammide ümberkeeramise ringis (ü = 550 cm), Kaluri tn. 2 (ü = 391 cm) ja Vasara tn. 4 (ü = 459 cm).
Kalamaja kalmistupark 9
Piirkonnas on kaitse all kolm parki: Kopli ehk Kase park, Kalamaja kalmistupark ja Kopli kalmistupark. Mõlemad kalmistud suleti 1950. aastatel ja muudeti pargiks. Nii Kopli kui ka Kalamaja kalmistupark võeti kaitse alla 1993. aastal. Praegu on mõlemad pargid heas korras populaarsed puhkealad. Kopli (Kase) pargis paikneb kivikülv. Paljassaare poolsaare põhja- ja lääneosas asub Paljassaare hoiuala, mis on loodud 16. juunil 2005. See 277 hektari suurune ala on üleeuroopalise tähtsusega linnuala, kus on registreeritud 227 liiki linde. Tallinna linnuklubi andmetel on Paljassaares kohatud liikidest Eestis kaitse all 82 liiki, kellest I kaitsekategooria liike on 5, II kaitsekategooria liike 26 ja III kaitsekategooria liike 51. Euroopa Liidu linnudirektiivi I lisasse kuulub 45 Paljassaarel kohatud linnuliiki. Aastatel 1994–2011 on hoiualal ja lähiümbruses pesitsenud tõenäoliselt kuni 105 liiki haudelinde, kindlaid pesitsejaid on olnud 58 liiki. Paljassaare poolsaarel Katariina kai juures asub Pikakari rand, mis avati puhkajatele 2007. aastal. Kes soovivad Pelgurannast lahkudes veel meeldivalt aega veeta, võivad siirduda näiteks kas rannale üsna lähedal asuvasse Tallinna Loomaaeda või Eesti Vabaõhumuuseumi või minna jalutama Kalamaja ja reisisadama kanti, kus asub kultuurikilomeeter: 2,2 kilomeetri pikkune kergliiklustee.
Paljassaare linnuala. Taamal Katariina kai 10
Kultuurikilomeeter
Kultuurikilomeeter kulgeb Logi tänavast Tööstuse tänavani. Kultuurikilomeetril kõndides näeb Kalamaja miljööväärtuslikku ala, sealhulgas Linnahalli, Kultuurikatelt, Suur-Patarei vanglat, Lennusadamat, Kalamaja kalmistuparki ja Noblessneri laevatehast. Tallinna Loomaaed on suvel lahti iga päev kell 9–19, sinna saab sõita kesklinnast (Kaubamaja kõrvalt) trolliga nr 6 (Zoo peatus), Vabaduse väljakult bussiga nr 22 (Zoo peatus), Balti jaamast trolliga nr 7 või bussiga nr 21 (Zoo peatus). Eesti Vabaõhumuuseum on suvel lahti iga päev 10–20, talud 10–18, sinna saab sõita Balti jaamast bussidega nr 21 ja 21B (Rocca al Mare peatus), kesklinnast trollidega nr 6 ja 7 (Zoo peatus, sealt umbes 15-minutine jalgsimatk mööda mereäärset teed), City Touri bussiga Viru ringtee peatusest otse muuseumi väravasse. *** Pelguranna ranna valdaja on Põhja-Tallinna Valitsus, tel 645 7040, pohja@tallinnlv.ee Järelevalvet teeb Terviseameti Põhja talitus, tel 694 3727, pohja@terviseamet.ee Väljaandja: Tallinna Keskkonnaamet Koostajad: Sirje Aher ja Olev Abner Fotod: Raul Kask, Meelis Tomson, Georg Aher, Olev Abner Kujundus: MTÜ Loodusajakiri, R. Kask
11
Tallinna Keskkonnaamet 2012
12