Pikakari rand 2016

Page 1

PIKAKARI

Kaitsealused objektid ja puhkealad 1


Merelinn Tallinn on tuntud oma roheja puhkealade rohkuse ning rohelise ja keskkonnasõbraliku mõtteviisi poolest. Jälgime, et keskkond oleks puhas, meeldiv ja annaks linlastele võimaluse looduselamusi nautida. Põhja-Tallinnas on kaks randa – Pelgurand ehk Stroomi rand, mis on juba pikki aastaid supelrannana kasutuses olnud ning Paljassaare linnuala lähedal olev Pikakari rand. Mõlemad rannad on väga puhta veega ning suvel naudib seal palju inimesi rannamõnusid. Tunnustusena väga hea keskkonnakorralduse eest on Pikakari rannale omistatud 2014 aastal ökomärgis Sinilipp. Arvo Sarapuu Tallinna abilinnapea

Pikakari rannas on riietuskabiinid, võrkpalliplats, laudteed, prügikastid ja muu vajalik. Lapsed saavad mängida kahel mänguväljakul. Eriti päikeseloojangu ajal avaneb Katariina kailt imeline vaade Tallinnale. PõhjaTallinna valitsuse töötajad on tõsiselt pingutanud selle nimel, et Pikakari oleks ilus ja puhas rand. Kuid siiski ei saa kõike enda arvele kirjutada, sest liiv, meri ja päike on siin olnud juba aastatuhandeid. Nautige ja hoidke seda kingitust ka tulevastele põlvedele. Raimond Kaljulaid Põhja-Tallinna vanem 2


Väike-koovitaja

P

ikakari rand asub Paljassaares ja on Kopli poolsaare osa. Kopli oli sadu aastaid tallinlaste karjamaa. Metsatukkade vahel oli hea loomi karjatada. Aegade jooksul asusid Koplis kaluriküla ja telliselööv, siinsest sinisavist on tehtud suur osa keskaegse Tallinna kivikatustest. Kopli poolsaarel on asunud mitmeid suuri tehaseid ja sadamaid (Bekkeri, Meeruse, Vene Balti sadam jt), mis on varasemalt põhjustanud Kopli lahe vee reostumist. Praegu on tööstusettevõtetel tõhusad puhastusseadmed, elamurajoonide reovesi kanaliseeritakse Paljassaare veepuhastusjaama. Sademeveele on kohustuslikud õli- ja liivapüüdurid, mis tagavad normidele vastava vee kvaliteedi. Euroopa Liidu Suplusvee Direktiivi kohaselt määratakse suplusvesi kvaliteediklassidesse „väga hea”, „hea”, „piisav” ja „halb”. Terviseamet on hinnanud Pikakari vee direktiivi tingimuste järgi väga heaks, vt www.terviseamet.ee/keskkonnatervis/ vesi/suplusvesi/avalikud-supluskohad.html. Sinilipu saamiseks peab ranna vesi olema neli korda puhtam kui seda nõuab suplusvee direktiiv. Pikakari ranna vesi vastab Sinilipu kriteeriumitele. Pikakari rand asub Tallinna linnurohkeima piirkonna – Natura 2000 võrgustikku kuuluva Paljassaare linnuala läheduses. Paljassaare hoiuala moodustati 2005. aastal, selle eesmärgiks on kaitsta 30 linnuliiki ja ühte liblikaliiki (suur kuldtiib, Lycaena dispar). 3


Rannas käija 1. 2. 3. 4.

Austa ja arvesta rannas käitumise reegleid. Rannas käitu ja tegutse nii, et tahad ise tagasi tulla. Pallimäng segab teisi suvitajaid, see on lubatud vaid seal, kus teisi pole lähedal. Prügi pane prügikasti. Oleme tänulikud kui paigutad prügikasti ka teiste poolt mahajäetud prügi.

VA LV AT A

V ANA

RANNAALA ÜMBRUS

ASUN SIIN LAUDTEE ISTEPINGID KAUBANDUS, TEENINDUS JALGRATTAHOIDLA HOIA PUHTUST SILDID 2,5m3 PRÜGIKONTEINERID 120 L PRÜGIKASTID RANNAKABIINID BUSSIJAAM

WC JA INVA-WC JOOGIVESI GRILLIMISKOHT PARKLA VÕRKPALLI VÄLJAK KORVPALLI VÄLJAK LASTE MÄNGUVÄLJAK TREENINGSEADMED RANNAVALVE JA ESMAABI 3 KÜLJEGA TEADETETAHVEL


meelespea Ära võta randa kaasa klaaspudeleid ega teisi ohtlikke esemeid. 6. Telkimine ega lõkke tegemine pole rannas lubatud. 7. Hoia loodust! Ära häiri linde. 8. Lemmikloomad jäta koju. 9. Kõnni mööda teeradu. Jalgrattaga võib sõita jalgrattateel, mitte rannas. 10. Auto pargi parklasse.

AV S

5.

UP

LU S

VEEVÕTU ALÜÜSI KOHT

AL

A SI SU NILIP PLU U SA LA

RANNAVALVE KATARIINA KAI

Valitseja: Põhja-Tallinna Valitsus Niine 2, Tallinn, +372 645 7000; +372 645 7040 Ranna hooldaja: Haabersti Haldus +372 659 2409, info@haaberstihaldus.ee Rannaga piirneva ala hooldaja: Jaaksoni Linnahoolduse OÜ +372 656 3548, info@jaakson.ee Rannavalve: G4S Eesti AS +372 651 1911, lühinumber 1911 Tammsaare tee 25, Tallinn

KATARIINA KAI

Suplusvee proovid: Tervisekaitseinspektsioon, Tallinna Tervisekaitsetalitus +372 694 3700, Hiiu 42, Tallinn Põhja Politseiprefektuuri Kesklinna politseiosaond +372 612 4210 lühnumber 110 Tuletõrje ja päästeamet 112 MTÜ Loomade Hoiupaik +372 621 7746 +372 5349 4045 info@loomadehoiupaik.ee, Viljandi mnt 24d, Tallinn


1. Tallinna Loomaaed 2. Rannapromenaad jalgrattateega 3. Paljassaare linnukaitseala koos Pikakari rannaga 4. Kopli park

Suur-Paljassaar

5. Kalamaja kalmistupark 6. Vesilennukite angaar

Paljassa linnua

7. Suur-Patarei vangla 8. Kultuurikilomeeter 9. Kultuurikatel 10. Katariina kai 11. Bekkeri sadam 12. Vene-Balti sadam 13. Meeruse sadam

Paljassaare laht

4. liin 3. liin Sepa

Kop l

i

Neem e

2. liin 1. liin

Kopli ps

5. liin Treiali Kaevuri

Kopli

uri

Kal

Süsta pa Se park Ma sta leva Sü a Sepa Ko Kase park pl tt i Ke

ri

Kilb

i Sirbi

s Ala ara Va s

K

K Pu

Lõim

aa

Pel g

lem

e

la

nd

im

13

Ra

Meeruse sadam

4

a

g an

u Tu

rann

LE

Sirbi

i Alas

Kop li

i

11

ru

a

asi

Bekkeri sadam

Maleva

Kopli

Kopli park

Lõime

ru

k An

Kla

Vene-Balti sadam

bu

Am

Marati

nn

KOPLI Ma ti ra

ura

12

ja

tra

Ke

Mada

Madala

Randla

Vihuri

Pelguranna

Pelgurand

Kopli laht

ri

Ka

Kari

PELGURANN Puhangu

Merimets

Veskimets

itu

ule

ime

Humala

he

Rõ Köömne Mureli

tsa

ne

Ves k

Pär

ele

Seem

Ratsaspordibaas

1

Piib

MNT

li

Lillevälja

Tuu leve ski Kü Pak lma H ase Räitärmatis sa e RahLobjak ka Sir ge e a Ots Hall a Joo e Siir ne e Hein ama Kõr a gep Roh u ing Mu maa e stjõ e Lak i

Le e

uk Lõ

Haaber st

ga

Mustjõe

Haabersti

T

N I M

ISK

D PAL

KI

Mustjõe

Loo

Zoo

ere ve

Kaeravälj a

Looga

Oja

ka

PALDIS

i

llu sapõ Mõi

Lõu

õg

MUSTJÕE

i

Mäekõrtsi

Humala

stj

tee

Mõisa

ka

MERIMETS

Mu

Vabaõhumuuse umi

HAABERSTI Lõu

2

e

a

ar

Art el

a al m

nna ura

g Pel

Ro

cc

ROCCA AL MARE

Ma


Kõrgemäe ots

re ps

Väike-Paljassaare ps

aare ala

3

Pikakari rand

Paljassaare ps

10 Katariina kai

Pal ja

ssa are te

e

PALJASSAARE

Tallinna laht Palj a

ssaa

re p

Lae vas t

ik u

õik

Hundipea sadam

ee

Paljas s

aar e

t

Paljassaare sadam

Lume

kivi

Tell is

a sad

Kala

le

lam aja

pst

Vene Uus Aia

Lai Pikk

Eht e

No o

ga

Lille

M oo ni Haig ru Met sise SÕP RUS E P ST Libli ka Talv iku Vut i

ni

u

Met alli Kee mia

i

TEE

er ut

n ma nt

bit Lem

Ke

ka

da

ü P.S

i Lu h

ni

TATARI LIIVA

LAIA

KESKLINN

Kom

Koidu

E

PST

i

Pirn i

Viru NT MViru T U N PS R PÄ IA KaubaON maja T ES t ps Vabaduse ala väljak äv a la a R uk k Ka Sa

"Kosmos" SUUR TÕNISMÄE - AMEE RIKA eedi

Te h

RI

Mere puiestee

tar Ta

Koidu

Saturn

AHT

Raekoja plats

Roosikrantsi se u rid ägi Ha õnism i T Tuv

Endla

SADAMA

La A.

RLI

KAA

E

NRu

a

TE

SE LUI A DL EN

i

a Meik liku

STA

E hja E Su TE Ä ur tü AM N k i AN

Toompe

IES

Villard

ara

ika

LA END

Kos MeKoskla kla leka Tu lik Käb a Tiha Kau se ri Tihase

Falgi tee

KASSISABATõnismägi

Roopa

a

Sadam

VANALINN

soni A.Adamsoni i Wismar

Tehn

LILLEKÜLA

IK A

a

a

TUL

Välj

nik

Mooni

Hotell "Tallinn"

A. Adam

Taksopark

A

TOO M P U

Tehnika

PA Ristiku

Mad

ee at

MU

hu MNT

I

Rumbi

9

PST

Ro

p

SK LDI

ma

puiestee Linnahall

TOOMPEA

Tehnika

8

Põhja-

Balti nne jaam

Kelmiküla

ue

Ülase

haa

Balti jaam

Sa

Lille

Me

Telliskivi

ll Te

ina

-Pa tar ei Jahu

PÕH Tallinna e Valitsus Põhja JA PST

Niin

iv isk

He

u tik

ets rim

Me

Hipodroom

rika Vaa Hipodroom ENDL

Välja

i

a Mull

Sõle

Hipodroom

õika

Kop l

S oo

iku

i

le

Ris

lla R oo Mu esi Pre e d LE Aar SÕ

uti Tim ebre P ra Nab a e jap Här Õ

Äd

Pirni

Vab r

PELGULINN

Ädala

ala

Volta

Linnahalli sadam

a

Vk

MERE

a Aun i t Mais de ps Kol

Kolde puiestee

SA

arja

e Taim e s Ora re õ K r

Õle

st

Vo lt Ku a ng la S al me

iku Rist di Söö Aru

E Nisu

Kolde p

a Hein

Ru Nisu

SÕL

A

kki

Kunin

Paa vli ra

Kae

5

rann

i

Lu

se

7

Kala

K Kö üti ie

ri ag La Srmaja ala

tu

re ata Sr-P

li

ös

Vana Ka

PÕHJA-TALLINN ste

i

6

KALAMAJA Kalamaja kalmistupark Uus -k

Kun g Salm la e

a

p Ko

di

Nii

ala

ma

Angerja

Gr Lin aniid i d Val a ge vas e

rja

Eri ka

Ka

SITSI

Lin

Lennusadam

KARJAMAA

Sitsi

a

pi

Harju

Sitsi

Kane

me

Peetri sadam

Miinisadam

Tööstuse

Koidu

Kopli uuvilla

a

0

0,5

1:35 000 © REGIO 2012

KL-12-032

1 km


Paljassaare linnuala. Taamal Katariina kai ja Pikakari rand. Esiplaanil valgepõsk-lagled.

Paljassaare poolsaare põhja- ja lääneosas 16. juunil 2005. a. moodustatud Paljassaare hoiuala pindalaga 277 ha on üle-Euroopalise tähtsusega linnuala, kus on registreeritud 227 Linnuvaatlustorn. liiki linde. Tallinna linnuklubi andmetel on Paljassaares kohatud liikidest Eestis kaitse all 82 liiki, kellest I kaitsekategooria liike on 5, II kaitsekategooria liike 26 ja III kaitsekategooria liike 51. Euroopa Ühenduse Linnudirektiivi I lisasse kuulub 45 Paljassaarel kohatud linnuliiki. Aastatel 1994–2011 on hoiualal ja lähiümbruses 8

Kalakajakas


pesitsenud tõenäoliselt kuni 105 liiki haudelinde, kellest kindlaid pesitsejaid on olnud 58. Kaitseala eesmärgiks ei ole puhkeala kujundamine, vaid võimaluste loomine linnu- ja loodusvaatlusteks, loodusretkedeks ja loodushariduse omandamiseks. Seal ei tohi telkida ega lõket teha. Puhkajate jaoks on Paljassaare poolsaarel Katariina kai juures Pikakari rand, mis avati 2007.

Hallhaigur (vasakul) ja väiketüll

9


Põhja-Tallinnas on lisaks Paljassaare hoiualale rohkesti teisigi kaitsealuseid objekte: Krulli kivi, Kopliranna kivi, lõhislehine hõbevaher ja must pappel, kirjulehised saared ja virgiinia kadakas. Seal kasvab kuus kaitsealust taimeliiki: jumalakäpp, soo-neiuvaip, pruunikas pesajuur, rand-seahernes, Aas-karukell roosa merikann ja aaskarukell. Nähtud on kaitsealust liblikat suur-kuldtiiba. Stroomi rannapargist põhja pool asus varem Kopli tammik. 1912. a. raiuti Vene-Balti Laevaehitus- ja Mehaanikatehase ja Bekkeri tehase ehitamisel maha enamik tammesid. Praegu on alles viis põlist tamme, mis asuvad hajali Kopli kalmistul (Ümbermõõt (Ü)=410 cm), laevaremonditehase hoovil (Ü=500 cm), trammiteede ümberkeeramise ringis (Ü=550 cm), Kaluri tn. 2 (Ü=391 cm) ja Vasara tn. 4 (Ü=459 cm). Piirkonnas on kaitse all kolm parki: Kopli e. Kase park, Kalamaja kalmistupark ja Kopli kalmistupark. Mõlemad kalmistud likvideeriti 1950 aastatel ja muudeti pargiks. Nii Kopli kui Kalamaja kalmistupargid võeti kaitse alla 1993. aastal. Praegu on mõlemad pargid heas korras populaarsed puhkealad. Kopli (Kase) pargis paikneb kivikülv. Jumalakäpp

Rand-seahernes 10

Suur-kuldtiib


TALLINNAS ON VIIS SUPELRANDA: 1. Stroomi rand ehk Pelgurand Põhja-Tallinnas. Buss nr 40, Supelranna peatus. 2. Pikakari rand Põhja-Tallinnas. Buss nr 59, suveperioodil Pikakari peatus. 3. Kakumäe rand Haabersti linnaosas. Buss nr 21A ja 21B, Kakumäe peatus. 4. Harku rand Haabersti linnaosas. Buss nr 16, 27, 36 Väike-Õismäe peatus. 5. Pirita rand Pirita linnaosas. Buss nr 1A, peatus ja buss nr 49, Mähe tee peatus; buss nr 8, Supluse puiestee peatus. Sinilipp on rahvusvaheline tunnustus väga puhta vee ja eeskujuliku keskkonnakorraldusega supelrandadele ja väikesadamatele. Rannad, millel on Sinilipp, täidavad 32 keskkonnakriteeriumi, sealhulgas pakuvad nad külastajatele teavet ranna läheduses olevatest kaitsealadest ja looduskaitse all olevatest objektidest. Õkomärgist „Sinilipp” haldab Taani organisatsioon Foundation for Environmental Education (FEE), www.blueflag.org, Eestis on FEE liikmeks Eesti Looduskaitse Selts www.elks.ee. *** Pikakari ranna valdaja on Põhja-Tallinna Valitsus, tel 6457040 pohja@tallinnlv.ee Järelevalvet teostab Terviseameti Põhja talitus, tel 6943727, pohja@terviseamet.ee Väljaandja: Tallinna Keskkonnaamet Koostaja: Sirje Aher Fotod: Raul Kask, Meelis Tomson, Georg Aher Kujundus: MTÜ Loodusajakiri, Raul Kask

11


Ökomärgist „Sinilipp“ haldab ülemaailmne ühendus Foundation for Environmental Education (FEE). www.blueflag.org Eesti koordinaator Eesti Looduskaitse Selts, tel 648 1754

Tallinna Keskkonnaamet 2016

12


Turn static files into dynamic content formats.

Create a flipbook
Issuu converts static files into: digital portfolios, online yearbooks, online catalogs, digital photo albums and more. Sign up and create your flipbook.