PIRITA
Kaitsealused objektid ja puhkealad 1
Tallinn tahab 2018. aastaks saada Euroopa rohelise pealinna tiitli. Selle sihi saavutamine nõuab meilt vastutusrikast tööd, et linn vastaks paljudele keskkonnanõuetele: rohealad peavad olema kõigile kohased, üldkasutatavad, välisõhu kvaliteet ning mürareostus, jäätmekäitlus, veetarbimine ja reoveepuhastus vastama nõuetele. Rohelise ja keskkonnasäästliku linna kuvandit aitavad igati luua keskkonnahoidlikud ja turvalised, väga hea veekvaliteediga supelrannad ning lähialade hästi toimiv loodusväärtuste taristu, mis võimaldavad linlastel meeldivalt puhkust veeta. Linnakeskkonna rohealasid tuleb hoida ja heaperemehelikult kasutada. See on meie kõigi ühine hool ja kohustus rohelise pealinna tiitli nimel. Arvo Sarapuu Tallinna abilinnapea 2
T
allinlaste armastatud puhkepiirkond Pirita paikneb Tallinna kirdeosas. Pirita on populaarne nii suvel kui ka talvel, sest siin saab nii rannas supelda kui ka metsas jalutada või suusatada. Lillepi park on rulluisutajate meelispaik, kus on rajatud spetsiaalne rulluisutee. Ühtlasi leiavad Pirital tegevust purjetajad, ujujad, jalgratturid, suusatajad, kergejõustiklased ja tervisesportlased. Pirita keskus kujunes kloostri lähedusse, see asutati 15. sajandil Tallinna kodanike algatusel. Kolmelööviline kirik valmis 1436. aastal Pirita jõe kaldale maale, mille oli kloostrile kinkinud Liivimaa ordu. Kloostri põhikiri koostati Rootsis Vadstena emakloostris Birgitta Gudmarssoni ehk Pirita klooster Püha Birgitta juhatusel. Püha Birgittale pühendatud kloostri nimest tuleneb ka Pirita nimi. Pirita klooster purustati Liivi sõjas. Säilinud on kiriku monumentaalne lääneviil, seinad ning alusmüürid. Kloostri varemetes korraldatakse suvel kontserte. Varemete kõrval tegutseb brigitiinide ordu uus klooster. 3
Rannas käija 1.
Austa ja arvesta rannas käitumise reegleid. Hoia loodust! Rannas käitu ja tegutse nii, et tahad siia ise tagasi tulla. Pallimäng segab teisi suvitajaid, see on lubatud vaid seal, kus teisi pole lähedal. Prügi pane prügikasti. Oleme tänulikud, kui tood prügikasti ka teiste maha jäetud prügi.
2. 3. 4. 5.
TOP Jahisadam
Ta l l i n n a l
Valvatav s Jalgpall Võrkpall
Võrkpall
Rannahoone
Trenažöörid
Piri
Kalevi Jahisadam
ta j
õgi
TOP
Meremehe tee
Jahimehe põik Meremehe tee
t
E.Bornhöhe tee Mõrra tee
Kalamehe tee
tee iku
tsn
Me
ee at
© REGIO 2012 KL-12-032
ets
1:10 000
200 m
rim
100
i vah tsa
ost
0
Me
Klo
Pirita klooster
Metsavahi p
Jahimehe tee
Merivälja te e Pirita Linnaosa Valitsus
Supluse pst
Minigolf
meelespea 6.
Lõket teha ja grillida võib ainult tähistatud lõkkeplatsidel. 7. Ära võta randa kaasa klaaspudeleid ega teisi ohtlikke esemeid. 8. Lemmikloomad jäta koju. 9. Jalgrattaga võib sõita üksnes jalgrattateel, mitte rannas. 10. Rannas ei ole lubatud telkida ega hobustega sõita. 11. Auto pargi parklasse.
aht PIRITA LINNAOSA VALITSUS
suplusala Trenažöörid
Mäh e o ja
Mä
Invaala
he
u tee asik -Ka
s Te e
lja tee u tee Toomik
Merivä
Jalgpall
uuo ja
Mäh
lja tee
e tee
Merivä
Andrekse tee
Ujumisrand
Sorteeritud prügi
Koerte keeluala
Vetelpääste torn ki tee
Joogivesi
Mänguväljak
Vetelpääste, esmaabi
Dušid
Infostend
Surfarite ala
Tualett
Ra
Pu
nd ve re
te e
Kohvik
õmme Kiosk Kuusen Parkla
tee
Invatualett Autobussipeatus tee ssilaka UTaksopeatus
Rannaala Lasteala Aktiivse tegevuse ala
su
Tõu
e
te
2.
Pirita Spordikeskus, kalmistu ja kabel
3.
Tallinna Olümpia Purjespordi Keskus
4.
Kalevi Jahtklubi
5.
Pirita kloostri varemed
6.
Pirita muul
7.
Pirita rand
8.
Merivälja kai
9.
Metsakalmistu
JA TEE
3
PI KLOOSTRIM
4 E
e
TA
Pirita kalmistu ja kabel
st
PI
RI
2
ga ti p
m
Re
ut ee
1
jõ gi
Kosemetsa
Lillepi park
e
MAARJAMÄE
Ha
ljas
Haljas tee
Kuslapuu
Lehise
Tarja
Pähkli
Sarapuu
Papli
Urva
Tõru
Künnapuu
Punga
Kose te
tee
Kose te e
Paju Tamme
AT EE
Kose põik
Ma sti
TE
P ir it a
Pirita Spordikeskus
Ru m
Kose tee
E TS
5
Purde
Pu rj
Saare
ut ee
tee Metsavahi Pirita Linnaosa Valitsus Kalmuse tee
Lepa p
tee Pa
Pi maas
pst
Pirita jahisadam
Kase
Lau ri
TEE
Mõrr a tee
Jahim eh tee e
luse
6
Ussilaka
Kuusenõm
Puki tee
me tee
tee
MERIVÄL
Mähe tee
VERE R AND Kalam ehe te e
Sup
Padrik ee ut
e Vilu te
7
Ta l l i n n a laht
tee jus tik
Toomik u Andre kse tee
he-Kaasiku tee Mä
tee
Sitsk a
Va
11. Tallinna Teletorn
Lepa
tee
Lehiku
10. Tallinna Botaanikaaed
tee
MERIVÄLJA
ee Võsa t
Lillepi park
Lauri
Ranniku tee
1.
Lõhmuse
tee
Jugapuu tee
tee
Kesktee
Ida
tee
e
Ai a
Daalia tee
tee
i te
EE
Merivälja kai
uu tee
tee
ms
e
Kõivu
AT
Vii
kte
Haaviku tee
8
NN
Kes
Lodjap
Heki tee
Sal u
le
u Tu RA
Merivälja park
tee Võ ra tee
tee
Lää ne
Viirp
tee
te Vaa
VIIMSI
Lääne te e Hõbe kuus e tee
tee
uu t ee
tee
e Tare te
e Lah
lda
Ka
Jaani
Kase
Va
METSAKASTI
Nelg i te
e
EE ET
Mä ep ea l
tee
tee r ne
tee
tee
pa
ra Kup
Jum i k a te e
Kõlvik
u
Ä
tee
mäe tee
jani
Lille h e
ee äe t um e igr e te Liivamä
ia
tee
Pald er
se te a t RA e ee ND VE R
tee
tee Rukkilille
Liil
m Jas
s le
tee
s ak erv Ang
tee
llukese tee
u nuk
AMÄE TEE
tee
tee
ee se t ndu Aia tee ik a Arn tee iini
uka
Nurme
PÄRN
E
na
E ET
ar Vab
ER
m Tol
Sui
Vahtr amäe tee Sinila dva te e Kaste varre tee Soov õha tee
Mur eli te e
ni Pir
tee Kõdra e rna te Vaba tee
gi Pojen
la tee
i tee
la tee
Mugu
V ND
va Tar
Kirsi
Maike
RA
MÄHE
tee
Kress
tee
e iini te Jasm e eli te Kumm a tee Oblik
tee etsa
lehe
u Priim
tee
e
te Astla
tee
Uba
se
a Arnik
m Lodu
Leedri
u Aiand
e
tee se
e ka te Mat
Äi
Leed ik
Piksepeni
tee
Lepiku
u Vaksik
Sompa tee
e
arju
e te
Jah
Ö
LEPIKU
tee
Lumiku
Sirp
tee
a tiiv
Lepiku
Täpiku
Metsakalmistu
elja
11
9
lja
e Udus
s Udu
Sompa tee
Kloostrimets
irita jõeoru stikukaitseala
Tallinna e teletorn i te anep P õdrak
Kiviaia tee
Tallinna Botaanikaaed
10
IRITA
KLOOSTRIMETSA
N
Kih
A A RV
nu
Jääraku tee MNT
Vo rm
si
ee re t eme Lään KURISTIKU
0
ooli tee
Helmiku tee
Vabaõhuk
Jaanilille t
Kelluka tee
ee
a all rgav E.Sä
Veeriku tee
Mesika p
Lõosilma tee
Me
tee
Hiie
sika
d
tee
Kaunis
arsaallika
eko
e u te
iku
k Puh
Puhkekodu tee
Me
õh
a Vab
KOSE
t
e
i te
ol uko
oli
tsa
koo
li
o vak Rah
Lüka ti te e
Kiviaia tee
rm Nu
iku
ra
e ölas
u
ak o e äev
tee
gru
P
Nõo
300
1:25 000
© REGIO 2012 KL-12-032
600 m
Pirita jõe linnapoolsel kaldal, Pirita kalmistu taga asub Kochide perekonna kalmistu koos muinsuskaitsealuse kabeliga. See on kahekorruseline kollakatest tellistest ehitis kõrge maakivist sokliga. Tallinna linna osa on Pirita olnud alates 1940. aastast. Enne seda paiknesid siin suvituspiirkonnad, millest on aja jooksul kujunenud peamiselt ühepereelamutega elurajoonid. Pirita randa hakati korrastama 1925. aastal, kui Kloostrimetsa sanatoorium rentis 60 aastaks mereäärse metsatuka Pirita jõest kuni Meriväljani. Pirita rannamännik on istutatud luidete kinnistamise otstarbel. Esimesed männid istutati 1860. aastatel Viimsi mõisa eestvõttel. Üldse on siin puid istutatud kolmes jaos. Pirita jõe poolne noorem metsaosa on istutatud 20. sajandi algul. Rannikupoolsed puud on ühesuunaliste tuulte mõjul kasvanud kaldu ja neil on ühekülgsed võrad. Ala muudavad mitmekesiseks ojad – Teesuuoja ja Mähe oja, mille ümber on kujunenud lehtpuuosalusega puistu, kus kõrvuti mändidega kasvavad sanglepad ja hallid lepad. Euroopa Liidu suplusvee direktiivi järgi määratakse kindlaks suplusvee kvaliteet: kas väga hea, hea, piisav või halb. Terviseamet on hinnanud Pirita ranna vee direktiivi nõuete järgi väga heaks, vt http://www. terviseamet.ee/keskkonnatervis/vesi/suplusvesi/ avalikud-supluskohad.html. 8
Pirita on rikas kaitsealuste objektide poolest. Rändrahnudest on kaitse all Aia peatuse rändrahn, Aianduse kivi, Astla kivi, Kuradisadul, Lükati rahn, Merivälja hiidrahn, Merivälja Suurkivi, Väina tee kivi ja Suurekivi rahn. Kaitstakse Maarjamäe paekallast ja selle jalamil Lükati rahn olevaid Varsaallikaid, Pärnamäe maasäärt ja Lükati paljandit. Kaitse all on samuti Lillepi park ning aiad Hõbekuuse tee 31 / Tuule tn 3b ja Väina tee 4. Üksikpuudest on kaitse alla võetud arukase ja euroopa lehise leinavormid Pirita kloostri kalmistul, suur harilik pärn (Kose tee 57) ja kaks põlist harilikku tamme (Põõsa tee 1). Maarjamäe klindil on haruldaste mägikadakkaera, püstkiviriku, aasnelgi ja musta tuhkpuu püsikasvukoht. Kaits ealustest taimedest kasvavad Pirital veel roomav öövilge, laia lehine neiuvaip, roosa merikann, kummeli-võtmehein, küür-lemmel, harilik Aas-karukell 9
Gmelini kilbirohi
ungrukold, alpi nurmikas, kare jürilill, balti sõrmkäpp, metskevadik, väikeseõiene hiirehernes, aaskarukell, pruun raunjalg ning sisse tooduna harilik käokuld ja Gmelini kilbirohi.
Leitud on viit liiki nahkhiiri: põhja-nahkhiir, suur videvlane, veelendlane, tiigilendlane ja pargi-nahkhiir. Pirita jõgi on koduks teistelegi kaitset vajavatele liiki dele, nagu lõhe, võldas, hink ja paksukojaline jõekarp. Pirita ranna lõunapoolse osa lähedal algab Pirita jõeoru maastikukaitseala. Kaitseala loodi 1957. aastal ja praegu on selle pindala 703,2 ha. Kaitseala eesmärk on kaitsta ja tutvustada jõeoru terrasse, paljandeid ja taimekooslusi ning metsi, samuti mitmekesiseid kasvukohti ja elupaiku. Kaitsealal kasvab umbes 650 looduslikku taimeliiki; alal on loendatud üle 120 linnuliigi, millest ligi 100 on pesitsejad; Pirita jõe alamjooksul elab umbes 25 liiki kalu. Pirita jõeoru maastikukaitsealal asub Tallinna Botaanikaaed, kus on enam kui 50 aasta vältel rajatud taimeriigi mitmekesisust kajastavad kollektsioonid, kus leidub ligikaudu 8500 nimetust taimi. Botaanikaaias on kaks looduse õpperada: üks tutvustab maastikukaitseala erilaadseid kooslusi ja teine Kloostrimetsa sood.
Pirita jõeoru maastikukaitseala 10
Tallinna Botaanikaaed
Tallinna Botaanikaaias tegutseb looduskool, kes korraldab õpilastele õppekavakohaseid üritusi botaanikaaia territooriumil ja kasvuhoonetes. Tallinna Botaanikaaed on lahti iga päev. Suvel saab avamaakollektsioone imetleda kell 10–20, kasvuhooneid kell 11–18. Talvel on avamaakollektsioonid lahti kell 11–17, kasvuhooned kell 11–16. Botaanikaaeda viivad kesklinnast bussid nr. 34A ja 38 (Kloostrimetsa peatus), Lasnamäe poolt buss nr. 49. Peale selle peatuvad Kloostrimetsa peatuses Tallinn City Touri bussid. Tallinna Botaanikaaia vahetus läheduses asub 314 meetri kõrgune Tallinna teletorn, mille 170 meetri kõrgusel asuvalt vaateplatvormilt näeb Pirita ja Muuga metsi, Tallinna vanalinna ja Läänemerd. *** Pirita ranna valdaja on Pirita Linnaosa Valitsus, tel 645 7600, pirita@tallinnlv.ee Järelevalvet teeb Terviseameti Põhja talitus, tel 694 3727, pohja@terviseamet.ee Väljaandja: Tallinna Keskkonnaamet Koostajad: Sirje Aher ja Olev Abner Fotod: Raul Kask, Meelis Tomson, Georg Aher, Olev Abner, Märt Holtsmann Kujundus: MTÜ Loodusajakiri, R. Kask
11
Tallinna Keskkonnaamet 2012
12