Tallinna Keskkonnaameti aastaraamat 2018

Tallinna Keskkonnaamet Aastaraamat 2018

1

Tallinna Keskkonnaamet 2018

Sisukord

2

Tallinna Keskkonnaameti veebileht

5

1. Keskkonnahoid

7

1.1 Looduskaitse

8

1.2 Veekaitse

8

1.3

9

Välisõhu kvaliteet ja müra

2. Haljastus

11

2.1

Kogukondlik linnaaiandus

12

2.2

Tallinna haljas- ja rohealad

13

3. Heakord

17

3.1

Lemmikloomad linnas

18

3.2

Avalikud mänguväljakud Tallinnas

19

3.3

Tallinna kalmistud

19

4. Jäätmed

23

4.1 Jäätmehooldus

24

4.2

25

Tallinna Jäätmekeskus

5. Keskkonnateadlikkus

27

5.1

Heakorrakuu kampaania

28

5.2

Keskkonnasõbraliku liikumise kuu

28

5.3

Keskkonnateadlikkuse suurendamine

29

5.4

Euroopa Liidu keskkonnaprojektid

32

6.

Tallinna Botaanikaaed

35

7.

Tallinna Energiaagentuur

39

3

Tallinna Keskkonnaameti veebileht

Tallinna Keskkonnaamet 2018

Tallinna Keskkonnaameti veebileht Tallinna Keskkonnaametil valmis 2018. aastal uus veebileht – Tallinna keskkonnaveeb tallinn.ee/keskkond Uue veebilehe loomise tingis vajadus hõlbustada keskkonnateabe leitavust ning koondada keskkonnateemad ühtsete põhimõtete alusel. Lisaks andmete korrastamisele võeti kasutusele Tallinna linna ühtne visuaalne identiteet, mis aitab linnaelanikel, sidusrühmadel ja koostööpartneritel tajuda linna tegevust tervikuna.

Veebilehe uuendamisega muudeti hõlpsamini leitavaks ja ajakohastati teave Tallinna linnas aktuaalsete keskkonnateemade, näiteks looduskaitse, haljastuse, jäätmete ja keskkonnakampaaniate kohta. Eraldi valdkonna alla on nüüdsest koondatud Tallinna Keskkonnaameti osakondade loodud ja väljaantud trükised ja teabematerjalid. Oluline muudatus on see, et kasutajad leiavad senisest kergemini üles vajaliku spetsialisti kontaktandmed. Samuti kuvatakse veebilehel valdkonna uudised ning teemalehed ja andmebaasid.

Mugavat kasutamist!

4

5

Keskkonnahoid

Tallinna Keskkonnaamet 2018

1. Keskkonnahoid

Tallinna siseveekogude kvaliteet on viimasel kĂźmnendil paranenud. Pildil MustjĂľe oja

6

7

Keskkonnahoid

1.1

Tallinna Keskkonnaamet 2018

Looduskaitse

Looduskaitse valdkonda jääb 2018. aastast meenutama eelkõige šoti mägiveiste jõudmine Paljassaare hoiualale, aga ka kaitstavate taimede ulatuslik ümberasustamine Õismäe raba terviseradade ehitamise käigus ning Harku metsa kaitse alla võtmise taas päevakorda kerkimine.

Šoti mägiveised Paljassaares Suured rohusööjad toodi linna eelkõige eesmärgiga aidata kaasa Paljassaare roostuvate rannaniitude taastamisele. Plaani loomad linna tuua oli peetud mitu aastat. Selleks oli valmis vaadatud ning inventeeritud umbes 30 hektari suurune endine rannaniit, mis viimased aastakümned oli roostiku alla mattunud. Eelmise aasta lõpus alustati Paljassaares esimest korda roo niitmisega. Taastatavast niidualast umbes pool on liigniiske, kuna tekkinud rannavallid takistavad vee äravoolu alalt, mida meri varem regulaarselt üle ujutas. Teine pool alast on tahedama pinnasega ning lisaks roostikule kasvab seal kurdlehine roos, mis võimust võttes ei jäta samuti niidutaimedele ruumi. Kuna taastatav niiduala on erineva veerežiimiga, tuli soovimatute taimede tõrjumiseks kõigepealt kohale tuua masinad – üks kuival maal niitmiseks ja teine väiksem ujuv niiduk. Kuigi loomadele piisaks ka elektrikarjusest, on inimeste ohjamiseks vaja võimsat füüsilist tõket. Nii ehitatigi valmis karjaaed, mille külge paigaldati ka elektrikarjus. Juuni alguses Paljassaarde jõudnud loomad olid esmalt pelglikud ja hoidsid pigem võsa varju, kuid sügiseks oli neid nähtud juba kogu taastatava ala ulatuses ringi liikumas.

Loomade tulek Paljassaarde võttis kahjuks oodatust kauem aega ja nii jõudsid veised kohale alles siis, kui noor roostik hakkas juba kõrgustesse sirutuma ega olnud loomadele söödana enam kuigi ahvatlev. Kokku oli suvel Paljassaares 30 eri suuruses mägiveist, kellest mõni sündis juba Paljassaares kohapeal. Kuivemal ja madalama taimestikuga alal tegid loomad tõhusat tööd ja need alad, mida oli tulnud varem niita, olid kenasti hooldatud. Üllatav oli, et mägiveised piirasid edukalt ka kurdlehise roosi kasvu. Ka roostikuservas, vahetult mere piiril, oli pilt varasemate aastatega võrreldes muutunud ning kurvitsad olid kindlasti veistele juba esimesel aastal tänulikud maastiku avamise eest. Talvel lõigatakse alal roogu. 2019. aasta kevadel on plaanis tuua loomad Paljassaarde varem, et roostiku vohamisele tõhusamalt vastu seista.

Õismäe raba käppade ümberasustamine 2018. aastal algas Õismäe raba terviseradade ehitamine. Aasta lõpuks on suur osa rajast valmis. Tuleval aastal lisatakse viimane graniitsõelmete kiht.

Tallinna Keskkonnaametile oli selle töö juures kõige tähtsam ülesanne kaitsealuste taimede ümberasustamine. Kaitsealuste käppade rohkus raba paesõelmetest teede servades oli teada ammu ning see tekitas ka vaidluse, kas neid radu peaks üldse suuremas mahus ümber ehitama. Projekteerimise käigus jõuti lahenduseni, mis võimaldas radade uuendamise ette võtta, säilitades taimedele kasvutingimused. See tähendas Eestis seni suurimat kaitstavate taimede ümberasustamist – kokku asustati ümber ligikaudu 3000 isendit. Ümberasustatavad liigid olid kahelehine käokeel, soo-neiuvaip, laialehine neiuvaip,

8

tumepunane neiuvaip, suur käopõll ja vööthuul-sõrmkäpp.

2019. aasta näitab, kuidas taimed ümberasustamisega kohanesid. Taimed asustas ümber MTÜ Käoraamat.

Harku metsa kaitse Üle kümne aasta on tehtud ettepanekuid võtta Harku mets kaitse alla, eelkõige lähtudes hirmust, et võidakse ellu viia Tallinna üldplaneeringus kavandatud nn Pääsküla möödasõidutee.

Harku metsa näol ei ole tegemist kogu Eesti mõistes haruldase kooslusega, mis vajaks ilmtingimata riigi tasandil kaitset. Sellisele seisukohale on asunud ka riigi Keskkonnaamet.

Eksperdid on aga leidnud, et selle metsanurga kohaliku omavalitsuse tasandil kaitse alla võtmise eeldused on täidetud.

Põhimõtteliselt on Harku metsa võimalik kaitsta ka planeerimisprotsessi kaudu, eriti praegu, kui koostatavas Nõmme linnaosa üldplaneeringus on sisuliselt loobutud metsa läbiva magistraaltänava rajamisest. Tänavakoridor on planeeringus küll säilitatud, kuid üldplaneering soovitab selle kasutusele võtta kergliiklusteena. Selle lahendusega loodetakse leida kompromiss eri osaliste huvide vahel.

Looduskaitsevaldkonna veebileht: tallinn.ee/est/keskkond/looduskaitse

1.2

Veekaitse

Tallinna vetevõrk on küllaltki tihe. Keskkonnaregistri järgi (7. novembri 2018. a seisuga) paikneb Tallinna territooriumil 18 seisuveekogu (looduslikud järved, tehisjärved ja tiigid) ja linnas voolab 16 vooluveekogu (Tabel 1.), lisaks väiksemad ojad ja kraavid.

Vooluveekogudest on avalikult kasutatavad Pirita jõgi (v.a jahisadama ja botaanikaaia alal) ja Pääsküla jõgi ning Tiskre, Harku ja Kurna oja (v.a Ülemiste järve sanitaaralas). Kui pikemad ja suurema valgalaga vooluveekogud (Pirita ja Pääsküla jõgi ning Harku oja) koguvad suurema osa oma veest Tallinna lähivaldadest, siis väiksemate veekogude valgalad jäävad linna piiridesse ning toituvad nii klindinõlva allikatest kui ka linna territooriumile langevatest sademetest. Iseloomulik on ka, et mitu Tallinna vooluveekogu on juhitud valdavas osas torustikesse.

Kõige markantsemad näited on siin Mustjõgi ja Iisaku soon. Kunagi oli Mustjõgi mitmeharuline ja sai alguse Mustamäe nõlva jalamilt, Männi pargist ja Kristiine heinamaa lähistelt. Praegu on pikim avatult säilinud sängiosa 1,2 km pikkune jõesuue.

Vooluveekogude seisundi viieklassilise (väga hea, hea, kesine, halb, väga halb) klassifikatsiooni järgi on linna tähtsamate veekogude seisund kesine. Pirita jõe kesise seisundi peamine põhjus on maapiirkondadest pärinev hajureostus ning valgalasse jäävate väikeasulate ja farmide reoveepuhastite ebapiisav töö. Harku oja seisundit halvendab Harku lubjakivikarjäär ning reostuskoormuse kasv seoses Harku valla kinnisvaraarendusega. Mustjõe vee kvaliteeti on uuritud Tallinna sademeveeväljalaskude seire raames, kuna Mustjõe veebilansis on valdav osa just sademeveel. Mustjõe ökoloogiline seisund on halb. Selle peamine põhjus on kõvakattega aladelt (parklad, teed) sademeveekanalisatsiooni kantavad reoained. 2018. aasta märtsis käivitunud Euroopa Regionaalarengu Fondi Kesk-Läänemere programmist rahastatava projekti „Heawater – Läänemere valgala väikeste jõgede tervendamine toite- ning ohtlike ainete sissevoolu ärahoidmise kaudu“ tulemusena kindlustatakse

Mustjõe avatud säng kaldaerosiooni eest loodusliku kindlustusega. Sellega loodetakse parandada Mustjõe veekvaliteeti hinnangute kohaselt 15%.

Tallinna seisuveekogudest on suurimad Ülemiste järv (940,9 ha), Raku järv (196,9 ha), Harku järv (163,3 ha), Männiku järv (105,3 ha) ja Männiku Väikejärv (18,8 ha). Ülejäänute pindala jääb alla 10 ha. Nendest võib nimetada Lasnamäe (Pae) karjääri, Pumbajärve, Snelli tiiki, Tooma järve ja Väike-Õismäe tiiki. Avalikult kasutatavad veekogud on Männiku järv ja Harku järv. Ülemiste järve seisund on kesine, selle põhjuseks on fütoplanktoni biomassi suur sisaldus. Teatavasti saab Tallinn 85% joogiveest Ülemiste järvest. Linlastel pole siiski põhjust muretseda, sest Tallinna veepuhastusjaamast väljastatava vee kvaliteet vastab kõigile sotsiaalministri 31. juuli 2001 määruses nr 82 sätestatud joogivee parameetritele ja Euroopa Liidu joogiveedirektiivi nõuetele. 2018. aastal tarbijate juurest võetud joogivee proovid vastasid 99,9% ulatuses kehtivatele kvaliteedinõuetele. Väike osa veeproove ei vastanud kvaliteedinõuetele piirmäärast suurema rauasisalduse ja/või hägususe tõttu, mis oli tingitud korrodeerunud ja amortiseerunud veetorustikest.

Pärast veetorustike hooldust võetud kordusproovid vastasid kvaliteedinõuetele.

Tallinna keskkonnakaitse arengukavas 2013–2018 seatud peamine eesmärk on parandada Tallinna suuremate veekogude ökoloogilist ja füüsikalis-keemilist seisundit ehk saavutada hea ökoloogiline seisund ning säilitada ja parandada pinnaveekogude looduslikku mitmekesisust.

Tabel 1. Tallinna vooluveekogud Veekogu

Pikkus km

Valgala km²

Pirita jõgi

113,1

807,8

Harku oja

15,7

30,5

Pääsküla jõgi

12,7

41,2

Vaskjala-Ülemiste kanal

10,8

28,6

Kurna oja

10,8

44

Tiskre oja

4,7

50

Apametsa peakraav

3,4

4,1

Varsaallika oja

3,4

1,6

Lepiku kraav

2,7

Mustjõgi (Mustoja)

1,8

Mähe oja

1,6

Hundikuristiku oja

1,4

Teesuu oja

1

Väo kraav

0,6

Iisaku soon (Soone oja)

0,2

Järveotsa oja

13,9

7,7

4,7 4,9

1.3

Välisõhu kvaliteet ja müra

2018. aastal koostati Tallinna välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava. Selle koostamise vajadus ja kohustus tulenes välisõhu kaitse seadusega üle võetud keskkonnamüra hindamist ja kontrollimist käsitlevast Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2002/49/EÜ (hõlmab linnastuid, kus elab vähemalt 100 000 elanikku).

Tegevuskava on koostatud linna mürakaardi alusel. Tegevuskava põhilised eesmärgid on keskkonnamüra vältimine, ennetamine ja vähendamine ning madala mürataseme korral olukorra säilitamine. Tegevuskavas on nimetatud üle 50 meetme, mida järgnevate aastate jooksul rakendatakse: osa meetmeid on eelmistest aastatest juba kasutusel ning osa alles hakatakse rakendama. Tulevikus pööratakse rohkem tähelepanu näiteks lennuliiklusest tuleneva müra probleemile: võetakse kasutusele lennukoridoride kaart ja teavitatakse võimalikust häiringust arendajaid, kes soovivad lennukoridoride piirkonda elamuid rajada. Samuti on tegevuskava järgi plaanis reguleerida lehepuhurite kasutamist, et vähendada sellest tingitud müra ja õhusaastet.

Mürakaardi järgi on Tallinna linnas peamine müra tekitaja ülekaalukalt autoliiklus, kuid seda on väga keeruline tõrjuda.

Peamised leevendusmeetmed on müraemissiooni vähendamine, müra levikutee takistamine ja müratundlike objektide kaitsmine. Täpne lahendus valitakse konkreetsest müraolukorrast lähtudes, eelistades meetmeid, millega välditakse või vähendatakse müraemissiooni, sellele järgneb müra leviku takistamine. Vajaduse korral tuleb müratundlikke objekte kaitsta. Tihti on parim kombineeritud lahendus, kus võetakse meetmeid nii müratekke vähendamiseks, leviku takistamiseks kui ka objektide kaitsmiseks.

Peamised traditsioonilised müra vähendamise meetmed, mida tuleks rakendada alltoodud järjekorras, on järgmised: • planeerimine • hoonete projekteerimisel ja ehitamisel kasutatavad ehituslikud ja tehnilised abinõud • liikluskorraldus, teede ehitus ja hooldus • müratõkked Mürakaarti ja müra vähendamise tegevuskava uuendatakse iga viie aasta tagant, kui vaadatakse üle, kas tegevustest on olnud kasu, ja kaalutakse, millele tuleks senisest enam tähelepanu pöörata. Praeguse olukorra võrdlus eelmise müra vähendamise tegevuskava perioodiga näitab, et nii autoliiklusest, lennuliiklusest, tööstusest kui ka raudteeliiklusest tingitud intensiivse müraga alade pindala on vähenenud. Samuti on vähenenud kõrge müratasemega alal elavate inimeste arv kõikide müraallika liikide puhul, välja arvatud lennuliikluse puhul. Kasvanud on nende inimeste hulk, kes elavad madala müratasemega alal.

Tallinna linn püüab värskelt valminud tegevuskavast lähtudes samasugust positiivset trendi jätkata ja tarka planeerimist appi võttes linnas võimalikult head mürataset hoida.

Välisõhuvaldkonna veebileht tallinn.ee/est/keskkond/valisohk tallinn.ee/est/keskkond/mura

Veemajandusvaldkonna veebileht tallinn.ee/est/keskkond/veemajandus

9

Haljastus

Tallinna Keskkonnaamet 2018

2. Haljastus

Vabaduse pargi rododendronid

10

11

Haljastus

2.1

Tallinna Keskkonnaamet 2018

Kogukondlik linnaaiandus

Toidu kasvatamine linnas võib tunduda uudne mõte ning tekitada hulga küsimusi, mis on seotud peenarde asukoha valiku või linnakeskkonna saastatusega. Sellegipoolest on viimastel aastatel nii Tallinnas kui ka Tartus näha edukaid kogukonnaaedu, mis toovad linlasi ühistööks kokku ning loovad uusi, nii sotsiaalseid kui ka ökoloogilisi väärtusi. Samuti on koolides ja lasteaedades rajatud koos õpilastega köögivilja- või maitsetaimepeenraid.

Linnaaianduse temaatikat saab käsitleda jätkuna 2016. aastal toimunud Tallinna innovaatiliste lahenduste teekaardi ideekorjele, mille raames valiti 11 strateegilise idee hulka kogukondlik linnapõllumajandus (vt teekaart.tallinn.ee). Esimesed sammud astus Tallinna linn selles vallas 2017. aastal, mil uuriti linlaste huvi linnaaianduse vastu, jagati istutuskaste ja katsetati kogukonnaaia rajamist Skoone bastionile.

2018. aasta septembrist koordineerib linnaaiandusega seotud tegevust projektijuht, kelle peamised ülesanded on juurutada keskkonnateadlikkust ja rohelist mõtteviisi, luua hariv õpikeskkond, soodustada tervislikku ja aktiivset eluviisi, mitmekesistada avalikku linnaruumi, soodustada ühistegevust, heanaaberlikkust ja kogukonnatunnet. Linnaaiandusega seotud tegevus jaguneb kolmeks: linnaaianduse tutvustamine, avatud kogukonnaaedade arendamine ja koostöö õppeasutustega õppepeenarde rajamiseks.

Linnaaianduse tutvustamine Arvestades teema uudsust tuleb parandada linlaste üldist teadlikkust, et suurendada arusaama linnaaianduse tähendusest ja kasust nii linnale kui ka kodanikele.

Linnaaiandushuviliste võrgustiku kasvatamiseks on loodud mitteformaalne eesti- ja venekeelne Facebooki-grupp „Söödav linn TLN“. Sellega saab liituda igaüks (praegu ligi 200 liiget), kes soovib jagada häid näiteid, saada innustust ja innustada teisi linnaaiandushuvilisi.

Novembris toimus esimene linnaiandushuviliste avatud kohtumine (u 30 osalejat), kus oma mõtteid jagasid kogukonnaaia kogemustega eestvedajad Tallinnast (MTÜ Lasnaidee) ja Tartust (liikumine Elav Tartu). Tallinna Ülikool, Tallinna Linnaplaneerimise Amet, endine Põhjala tehas ja vabaühendused (MTÜ Kalamaja Linnaaianduse Selts, MTÜ Rabarber) tutvustasid uusi ideid.

Osalejate tagasiside oli positiivne ning ettepanek jätkata 2019. aastal sarnaste kohtumiste ja seminaridega võeti hästi vastu.

Avatud kogukonnaaedade arendamine Selle tegevussuuna eesmärk on ühelt poolt toetada olemasolevaid kogukonnaaedu, kajastades nende tegevust meedias ning esitledes neid heade näidetena. Teiselt poolt on tähtis leida uusi huvilisi ja toetada nende entusiasmi. Muu hulgas on tähtis teha koostööd toimivate asumiseltsidega.

Tallinnas toimib teadaolevalt vähemalt kolm kogukonnaaeda. Juba 2011. aastast rõõmustab Pääsküla elanikke Möldre Tee Seltsi loodud kogukonnaaed. Lisaks on sel aastal Lasnamäel pandud alus Laagna aiale ja Raadiku munitsipaalmajade piirkonnas on rajatud esimesed kogukonnapeenrad.

12

Lähiaastatel on kavas rajada järgmised kogukonnaaiad: • Lasnamäele Priisle kogukonnaaed, mis luuakse uue pargi osana (eestvedaja MTÜ Lasnaidee); • Kesklinna Aafrika kogukonnaaed (eestvedaja Juhkentali Selts); • kogukonnaaed endise Põhjala tehase territooriumile koostöös arendajate ja MTÜ Rabarber linnaaednikega; • kogukonnaaed Põhja-Tallinna Puhangu ja Ehte tn vahelisele alale, kus kõrgepingeliin viiakse maa alla.

Algatus on osa Tallinna Ülikooli ja Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ühisest rakenduslikust teadusprojektist „Koosloome ja liitreaalsus linnaplaneerimises“ (Augmented Urbans).

Õppeasutuste õppepeenarde rajamine Linnaaiandus on paljudes lasteaedades juba tavapärane õppetöö osa. Nii on näiteks Tallinna Seli Lasteaia lapsed viimased kuus aastat kasvatanud taimi nii aknalaual, avapeenral kui ka kasvuhoones. Linnaaiandus aitab arendada 21. sajandil vajalikke oskusi, nagu ettevõtlikkus, koostöö ja loovus, suunab õpilasi uurimus- ja loovtööprojektidega tegelema ning laiendab õuesõppe võimalusi.

2018. aasta mais korraldatud küsitlus (osales 11 kooli ja 47 lasteaeda) näitas koolide ja lasteaedade kasvavat huvi linnaaianduse vastu. Linnaaiandust on võimalik lõimida mitme algatusega, nagu rohelise kooli programm või tervist edendavate koolide ja lasteaedade võrgustik. Esimest korda tutvustati õppeasutustele linnaaianduse ideed sügisel toimunud keskkonnahariduskonverentsil „Terve õpikeskkond, terve tulevik“.

Pärast konverentsi toimus oktoobris ja novembris kuus infoseminari koolidele (13 osalejat) ja lasteaedadele (46 osalejat).

Uuel hooajal on vähemalt viiel lasteaial ja kahel koolil plaanis alustada esimest korda linnaaiandusega. 2019. aastal jätkatakse individuaalset nõustamist, et leida igale õppeasutusele sobilik lähenemine ja ruumiline lahendus linnaaiandusega seotud tegevustele.

Linnaaianduse veebileht tallinn.ee/est/keskkond/Linnapollumajandus#aiandu

2.2

Tallinna haljas- ja rohealad

Lillelahendused Eesti Vabariigi juubeliaastast inspireeritult kujundati 2018. aastal suvelillepeenrad ja –vaasid rahvuslikus stiilis, kasutades sinimustvalget värvikombinatsiooni ja rahvarõivamustreid, peamiselt eri kihelkondade triibumustreid. Mõni peenar sai lillemotiivi rahvariide seelikusabast või mustriosa kirivöölt. Eskiisid olid koostatud võimalikult originaalisarnased, et möödujatel oleks äratundmisrõõmu.

Vaase täitis kevadest sügiseni sinimustvalge taimevalik, kuid peenraid kattis valdavalt triibumuster. Viru ringi peenardel õitsesid kevadel Hollandi Suursaatkonna kingitud tuhanded kobarhüatsindid ja valged tulbid ’Eesti’, suvest sügiseni kaunistasid liiklusringi Eesti, Läti ja Leedu ühisprojektina Baltimaade trikoloorid. Taani Kuninga aia istutusalad olid traditsioonilised, seal oli kasutatud motiive taani folkloorist. Politseiaia kaheksa peenart alustasid kevadel pidulikult triibuseelikutes, kuid suvel kasvasid peenardel lõhnavad maitsetaimed, lilled, mitut värvi kapsas ja salat.

Kevadlilli oli peenardel u 33 000 ja suvelilli 26 000.

Lasteaia näidislahendus Üks suuremaid projekte oli 2018. aastal Tallinna Nõmmekannikese Lasteaia hooviala näidislahenduse projekteerimine ja rajamine. Projekti eesmärk on juhtida tähelepanu lasteaedade õuekeskkonnale ja selle kasutamise võimalustele ning näidata, kuidas lasteaedade väikesi õuealasid paremini kasutada.

Nõmmekannikese Ilmarise maja lasteaiahoone ja selle hooviala on rajatud 1961. aastal. Samasse aega jääb enamiku Tallinna lasteaedade rajamine. Vahepeal on rekonstrueeritud peamiselt hooneid. Hoovialade vabadele kohtadele on lisatud atraktsioone ja istutatud vähesel määral puid-põõsaid. Väliruumile ei ole seega lähenetud terviklikult ehk ala ei ole tsoneeritud, ei ole arvestatud liikumisteedega või alade omavahelise paigutusega ning õueala ei kasutata kõige efektiivsemalt.

Nõmmekannikese lasteaia õueala uus lahendus rajati suve lõpul ja see valmis täielikult septembris. Kujunduses on kandva elemendina kasutatud mängurada, mis läbib kogu lasteaia hoovi, sidudes mängualad tervikuks. Mängualad on loodud lähtuvalt lasteaia hooviala senisest ruumikasutusest ja elementidest, mida on ümber paigutatud. Uute taimede liigi valikul on silmas peetud kasvusuurust ja sobivust lasteaeda.

Rajatud on söödavate taimede ala, kus lapsed saavad õppida tundma mustikaid, pohli, jõhvikaid ja arooniaid. Mänguraja üks osa on asfaldimängude ala, kus saab mänguliselt õppida tähti, numbreid, kella ja ilmakaari. Dekoratiivsed mängud elavdavad laste kujutlusvõimet ja võimaldavad värskes õhus aega veeta.

Mängualade tervikuks ühendamine, looduslike võimaluste kasutamine ja kasvukohale vastava taimestuse valimine loob paremad võimalused laste mängu- ja õppekeskkonna kasutamiseks. Neid põhimõtteid saab järgida kõigis lasteaedades.

Lilleniidu rajamine Järjest enam tihenevas ja kivisemaks muutuvas linnas on vaja suurendada haljasalade liigirikkust. Mida liigirikkam on haljastus, seda rohkem loomaliike leiab seal toitu ning pesitsus- ja varjumisvõimalusi ning seda paremaks muutub ka inimeste elukeskkond. Lisaks liigilise mitmekesisuse suurenemisele hoiab kulukate murualade asendamine lilleniiduga kokku haljasalade hooldamise kulusid.

Tallinnas rajati esimene lilleniit Laagna tee lõpus sõidusuundade vahelisele liivasele haljasalale, mis kippus kuival ajal tolmama. See ala ei sobinud istutusteks, kuid oli ideaalne niidutaimede külviks.

Lilleniidu ala planeerimist alustati 2017. aasta lõpus, kui koostöös Tallinna Botaanikaaiaga töötati välja u 2000 m2 suurusele alale lilleniidu rajamise projektlahendus ja liigiline koosseis. 2018. aasta suvel koguti loodusest liigiti kuiva palu- ja nõmmeniidu koosluse taimede seemneid. Paraku oli suvi kuiv ja mõne taime seemneid ei õnnestunud korjata, mistõttu oli sügisel vaja projektlahendust muuta. Haljasalale on paigutatud maakive, mis ilmestavad ala veelgi. Siiski ei ole kivid seal ainult ilu pärast, vaid need takistavad ka autode liikumist liivasel alal.

Lilleniidul toimuvat on põnev jälgida, et kogu protsessist järeldusi teha: mida teha tulevikus paremini ja kas soovitada lilleniite rajada ka mujal Tallinnas.

Metsahoolduskavad Kevadel valmisid Tallinna Ülikooli teadurite poolt kümne Tallinna kaitsealuse parkmetsa hoolduskavad. Kohalikud elanikud on kurtnud, et Nõmme parkmetsades ei ole turvaline viibida.

Nõmme parkmetsades halvendab võsa nähtavust ja vähendab turvalisust. Kuna linn soovib säilitada ka metsaalade looduslikkust ja liigirikkust, aitas hoolduskavade koostamine leida tasakaalu metsade kasutuse ja loodusväärtuse säilimise vahel.

Hoolduskavades on nimetatud vajalikud hooldus- ja korrastustööd aastateks 2018–2027 parkmetsade kaitse-eesmärkide saavutamiseks.

Linnapuud 2017. aastal alustati suuremahulist linnapuude passistamise tööd. Esimese etapi käigus kaardistati ja hinnati 4700 linnamaal kasvavat puud, tööd anti üle 2018. aasta mais. Puude hindamisel kasutati uudset metoodikat, mille alusel hinnati eraldi puude juurestiku, tüve ja võra seisundit ning anti soovitused edaspidisteks hooldustöödeks. Kogutud andmed on sisestatud haljastuse infosüsteemi his.tallinnlv.ee. Uus puude passistaja leidmise hange korraldati 2018. aasta sügisel ja 4800 puu andmed peaksid infosüsteemi jõudma 2019. aasta kevadel.

Linna istutati juurde 446 puud ja 4991 põõsast. Põhjalikult tegeleti nelja alleega: Lasnamäe linnaosa täienes Saaremaa puiesteega, täiendati Vana-Kuuli ja Kivimurru tänava äärset alleed ning Põhja-Tallinnas jätkati Paljassaare tänava allee istutust. Linnaosade soovide kohaselt istutati majaesistele haljasaladele puid, et eraldada õueala magistraalliiklusest ning muuta korterelamute ümbrus meeldivamaks.

Kevadel istutasid lapsed alushariduse 100. aastapäeva tähistamiseks Tallinna loomaaeda sada puud. Peale laste olid sellesse ettevõtmisesse kaasatud Tallinna lasteaedade töötajad, hoolekogude esindajad ja lapsevanemad.

2018. aasta oktoobri lõpu seisuga on Tallinna Keskkonnaamet väljastanud 1646 raieluba 15 946 puu raieks. Nende hulgas oli 11 831 lehtpuud ja 4115 okaspuud. Võrreldes eelmise

13

Haljastus

Tallinna Keskkonnaamet 2018

aastaga on suurenenud väljastatud lubade hulk, aga raiesse määratud puude hulk on pisut vähenenud. Kõige rohkem on raielubadele kantud sanitaarraiesse määratud puid (5784).

Järgnevad ehitusele ette jäänud puud (3825), muu raie kategooriasse liigitatud puud (3287) ja viimasena hooldusraie puud (3050). Sama aja jooksul on väljastatud 623 hoolduslõikusluba.

Nende hulk on viimastel aastatel püsinud samas suurusjärgus.

Linnaosadest on traditsiooniliselt kõige rohkem raielube välja antud Nõmmel (610). Mitme Haaberstis paikneva uusarenduspiirkonna tõttu on selles linnaosas raiesse määratud puude arv kõige suurem (5158).

Murdunud ja ohtlikest puudest on registreeritud alates aasta algusest 121 teadet.

Nõmme Vabaduse pargi korrastamine Vabaduse park on üks Nõmmele omastest parkmetsadest.

Selliseid männimetsi planeeriti Nõmmele juba 1920. aastate lõpus. Pargis asuv kiviktaimla rajati 1950ndate lõpus. Tallinna Keskkonnaamet korraldas 2016. aasta septembris Vabaduse pargis mõttetalgud, kus arutleti pargi arendamise ja korrastamise teemadel. Koos Nõmme elanikega jõuti mõtteni korrastada vabaõhulava kõrval asuv endine kiviktaimla ja täiendada pargi haljastust Nõmme linnaossa sobivate liikide – rododendronite ja hortensiate põnevate sortidega. Projekti esimeses etapis korrastati kiviktaimla ja seda ümbritsevad põõsad. Hooldustööde eesmärk oli säilitada ala olemasolev looduslik ilme. Kiviktaimlasse istutati juurde heitlehiseid rododendroneid (asalead) ja jäeti istutusalad, kuhu koostöös nõmmekatega on 2019. aastal kavas istutada ajalooliselt Nõmme aedades kasvavaid kiviktaimlasse sobivaid taimi.

Haljastusvaldkonna veebileht tallinn.ee/keskkond/haljastus

Baltimaade lippude värvid Viru väljaku haljasalal

14

15

Heakord

Tallinna Keskkonnaamet 2018

3. Heakord

Lillepi peremänguväljaku kuni 4-aastaste ala

16

17

Heakord

3.1

Tallinna Keskkonnaamet 2018

Lemmikloomad linnas

Koerte jalutusväljakud

Tallinna loomade varjupaik Paljassaarel

Koerte jalutusväljakud aitavad parandada Tallinna lemmikloomapidamiskultuuri ning võimaldavad koeraomanikel oma lemmikut lisakuludeta treenida. Koerte jalutusväljakute õige asukohavalik ja koeraomanikele atraktiivseks muutmine aitab vähendada ka koertega jalutamise negatiivset mõju, nagu näiteks tallumine ja väljaheited, Tallinna rohealade elustikule.

Tallinna Keskkonnaameti hooldada on 20 koerte jalutusväljakut. Kõigil väljakutel on väljaheitekastid ja biolagunevad kotid, et oleks mugav oma lemmiku järelt koristada. Linn korraldab jalutusväljakute regulaarset koristamist ja biolagunevate kottide lisamist.

Turvalisuse ja heakorra huvides ei ole Tallinnas mujal avalikes kohtades lubatud koertel vabalt jalutada, kuid jalutusväljakul saavad nad joosta, ronida, teiste koerte ja võõraste inimestega suhelda ning koos omanikuga treeningelementidel osavust, jõudu ja täpsust arendada. Jalutusväljaku treeningelemendid on valmistatud ja paigaldatud Rahvusvahelise Künoloogilise Föderatsiooni (FCI) juhiste järgi.

2018. aastal rekonstrueeriti vanemaid väljakuid: vahetati välja vananenud väravaid, pinke ja prügikaste (Tabel 2.) ning lisati uusi elemente ja liigniisketele väljakutele liiva.

2016. aastal ehitas Tallinna linn loomade varjupaiga aadressile Paljassaare tee 85. Varjupaigateenust osutab Varjupaikade MTÜ. Eesmärk ei ole mitte ainult püüda hulkuvaid loomi, vaid aidata nad tagasi vana omaniku juurde või leida neile uued kodud. Lisaks külastavad varjupaika koolid ja lasteaiad, et silmaringi avardada ja õppida juba lapsena, kuidas lemmiku eest paremini hoolitseda.

2018. aastal püüti Tallinnast kokku 754 kassi ja 248 koera ning 36 pisilooma. Tagasi koju sai 101 kassi ja 152 koera, uude koju jõudis 284 kassi, 71 koera ja 35 pisilooma. Lisaks kassidele ja koertele on Tallinna loomade varjupaigas ajutise peavarju leidnud 2018 aastal 5 rotti, 6 kilpkonna, 9 küülikut, 3 merisiga, 1 papagoi, 1 deegut, 1 tuhkrut, 6 tšintšiljat, 2 pulmatuvi ja 1 kukk.

Vabades koerte väliaedikutes on vigastustest taastunud kajakaid ja vareseid, kes on pärast tervenemist ise ära lennanud.

3. augustil tähistas Tallinna loomade varjupaik perepäevaga oma teist sünnipäeva. Tegevust jagus nii suurtele kui ka väikestele. Avatud oli koeraomanike nõuandetelk ja laste mängunurk. Põnevust pakkus teadusteater Kolm Põrsakest, neljajalgsetega esinesid koertekoolid Kratt ja Sõprus ning Sirje Vetsi koertekool. Lisaks oli võimalik osaleda orienteerumises, proovida loosiõnne ning lasta endale valmistada lemmikuga T-särk. Laval astusid üles Liis Lemsalu ja Johanna Randmann.

Tunnustati aasta koerajalutajat ning jagati auhindu kodu leidnud loomade fotokonkursil osalejatele. Päev lõpetati ühise tordisöömisega.

Tabel 2. Väljakute hooldustööde maht 2018. aastal Töö nimetus

Ühik

Kogus

Liiva lisamine

tonn

270

Jalgväravate rekonstrueerimine

tk

8

Prügikastide paigaldus

tk

16

Pinkide paigaldus

tk

5

Uued elemendid

tk

39

Lemmikloomateemaline teavitustöö 2018. aasta sügisel peeti Tallinna Keskkonnaameti tellimusel Tallinna üldhariduskoolide algklassides kokku 150 loengut lemmikloomapidamise teemal. Eestimaa Loomakaitse Liidu koolitajad rääkisid lastele lemmikloomade pidamisest ja nende eest hoolitsemisest. Loengutel tutvustati ka lemmikloomade kiibistamise, steriliseerimise ja kastreerimise teemat ning selgitati, kes on hulkuvad loomad, miks on osa loomi koduta ja mis on loomade varjupaigad. Õpilastele jagati teabematerjale ja neid julgustati külastama Tallinna loomade varjupaika. Huvi külastuste vastu on olnud suur.

2018. aastal jätkati Tallinna munitsipaallasteaedades putukaprogrammiga, mille eesmärk on tutvustada lastele putukaid ja teisi selgrootuid, selgitada nende rolli looduses, tutvustada nende elupaiku ja nende kodus pidamise tingimusi, andes

18

juhiseid nende hoolduseks. Putukaprogrammi on välja töötanud Aleksei ja Mattias Turovski ning tunde annab Mattias Turovski. Kokku peeti 2018. aastal 35 loengut.

Loomade steriliseerimine ja kastreerimine Tallinn toetab soovimatute koera- ja kassipoegade sünni ärahoidmist humaansete ja efektiivsete vahenditega. Parimaks ennetusmeetmeks on tõuaretuseks mitte peetavate koerte ja kasside steriliseerimine või kastreerimine enne, kui nad uuele omanikule üle antakse. Kuna nimetatud protseduuride eest tasumine võib uuele loomaomanikule osutuda liiga kulukaks katab varjupaigast uuele omanikule antava looma operatsiooni kulud Tallinna Keskkonnaamet. 2018. aastal rahastas Tallinna Keskkonnaamet Tallinnast püütud omanikuta koerte ja kasside steriliseerimist ja kastreerimist 11 100 euroga. Tallinna loomade varjupaiga veterinaarkliinikus steriliseeriti või kastreeriti linna kulul 2018. aastal kokku 29 koera ja 261 kassi, kes ootasid varjupaigas oma uut omanikku.

Lemmikloomavaldkonna veebileht tallinn.ee/lemmikloom

3.2

Avalikud mänguväljakud Tallinnas

Tallinna Keskkonnaamet on avalikke mänguväljakuid hallanud juba 2007. aastast, kui Tallinna Linnavalitsus otsustas koondada selle ülesande ühe ameti alla. Sellest ajast peale on avalikke mänguväljakuid järjepidevalt korras hoitud ja arendatud.

2018. aastal rajati ja rekonstrueeriti hulk mänguväljakuid üle Tallinna. Uued mänguväljakud rajati Haabersti linnaossa (Rocca al Mare rannapromenaad 2) ja Mustamäe linnaossa (Sõpruse pst 234a). Mõlemad mänguväljakud on mõeldud kuni 12aastastele lastele. Mõlemale mänguväljakule rajati valgustus, et neid saaks kasutada ka pimedal ajal, ja piirdeaed, et lapsed ei satuks mänguhoos autode ette. Sõpruse pst 234a mänguväljaku juurde paigaldati lauatenniselaud.

8. juunil avati äsja valminud Lillepi pargi (Pirita tee 110) peremänguväljak, mis on 12. peremänguväljak Tallinnas. Peremänguväljakule loodi neli eri vanuserühmadele mõeldud platsi, sealhulgas välitreeningseadmetega plats täiskasvanutele, et lisada Lillepi parki uusi treenimisvõimalusi.

Põhja-Tallinnas, Lasnamäe ja Mustamäe linnaosas rekonstrueeriti üheksa mänguväljakut: Asunduse tn 7h, Sikupilli tn 14a, Punane tn 43c, Raadiku tn 19a, Liikuri tn 68a, Loitsu tn 2a, Kihnu tn 2a, Läänemere tee 1a, Ehitajate tee 74a, Laevastiku tn 1c ja Randla tn 16a. Selle käigus vahetati amortiseerunud mänguväljakuseadmed täielikult või osaliselt uute, nüüdisaegsete vastu ning loodi uusi tegevusvõimalusi. Näiteks laiendati Asunduse tn 7h mänguväljakut rajades kuni kuueaastastele lastele ja neist vanematele lastele eraldi mängualad. Alad paiknevad teineteisest veidi eemal, et väikestel lastel ei tekiks soovi mängida seadmetega, mis ei vasta nende võimetele.

Alustati Männipargi peremänguväljaku uuendamist ning korraldati ideekonkurss uue pargilahenduse väljatöötamiseks.

2006. aastal rajatud Männipargi mänguväljak on Tallinna esimene peremänguväljak.

Samuti alustati 2019. aastal rajatava Tanuma tn 74 mänguväljaku projekteerimist.

Tallinna haljastus- ja heakorratööde paremaks ja ühtlasemaks korraldamiseks alustati hooldus-, heakorra- ja haljastusinfosüsteemi (HHHIS) arendamist. Praegu vahetavad linnaelanikud, linnaosade ametnikud ja tehnilist hooldust tegev ettevõte asjakohast teavet 2012. aastal välja töötatud ja kasutusele võetud mänguväljakute ja koerte jalutusväljakute hoolduse ja järelevalve infosüsteemis. Selles talletuvad kõik mänguväljakutega seotud andmed ja tegevused, millest tekib ülevaatlik ja mahukas andmebaas, mis ei kao ka ametnike vahetumise korral. Lisaks võimaldab infosüsteem kontrollida tehnilist hooldust tegevat ettevõtet, kuna kõik tööd ja korralised hooldused tuleb infosüsteemi kanda.

Uude infosüsteemi tõstetakse 2019. aasta teises pooles ümber ka olemasolev mänguväljakute ja koerte jalutusväljakute hoolduse ja järelevalve infosüsteem. Mänguväljakute hoolduse korralduses see palju muutusi kaasa ei too, kuna uue infosüsteemi arendamisel on aluseks võetud mänguväljakute infosüsteemi ülesehitus ja loogika.

Avalike mänguväljakute veebileht tallinn.ee/est/keskkond/manguvaljakud

3.3

Tallinna kalmistud

Tallinna kalmistute saatus on läbi aegade olnud erinev. Tihe kultuuriline läbikäimine suuremate keskustega (Tartu, Riia, Peterburi jt) mõjutas sajandeid ka meie linna kalmistukultuuri ja kombeid ning nüüd on astutud vähehaaval samme selle pärandi taastamiseks, säilitamiseks ja taasväärtustamiseks.

Kõik Tallinna kalmistud on muinsuskaitsealused mälestised.

Praegu koordineerib kõigi seitsme kalmistu (Metsakalmistu, Pärnamäe, Pirita, Siselinna, Rahumäe, Hiiu-Rahu ja Liiva kalmistu; kogupind 295,3 ha) tööd Tallinna Keskkonnaameti hallatav asutus Tallinna Kalmistud. Tallinna Kalmistud haldab ja hooldab kalmistuid, osutab tasulisi matuseteenuseid ja sõlmib hauaplatsi kasutamise lepinguid.

Arvestades Tallinna kiiret kasvu, on kavas Tallinna kalmistuid arendada viisil, mis aitab muuta eelkõige ajaloolised kalmistud terviklikuks ja kvaliteetseks linnakeskkonnaks, mis pakub avastamisrõõmu eri sihtrühmadele.

2018. aasta detsembris lõppes Metsakalmistul president Konstantin Pätsi hauaplatsi korrastamine. Sügisel palus selleks Tallinna Keskkonnaametilt abi MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum, soovides 2019. a 23. veebruaril väärikalt tähistada Konstantin Pätsi 145. sünniaastapäeva.

Tööde käigus korrastati ja puhastati hauaplatsi ajalooline paekivimüür ning sillutise (kogupikkus 17 m) lagunenud paeplaadid asendati uute graniitplaatidega, viltu vajunud hauakivid looditi ning hauaplatsile toodi juurde graniidipuru.

Uued graniitplaadid on meie ilmastikuoludes paeplaatidest vastupidavamad ja moodustavad 2017. a rajatud, riigimeeste kenotaafi juurde viiva graniidist trepiga terviku. Korrastustööd tehti koostöös Pätside perekonna, Tallinna Keskkonnaameti ja Tallinna Linnaplaneerimise Ameti muinsuskaitse osakonnaga.

Tööde kogumaksumuseks kujunes 9268 eurot, töid finantseeris Tallinna Keskkonnaamet ja tegi Maatriks-RP OÜ.

2018. aastal tehti korrastustöid ka Pirita ja Rahumäe kalmistul. Kevadel eemaldati Pirita kalmistul võsa ja taastati kalmistut piirav müür. Lähiajal paigaldatakse ka uued väravad, mis on taastatud vanade fotode järgi. 2. novembril õnnistasid kalmistut Tallinna praost Jaan Tammsalu ja õpetaja Arho Tuhkru.

Rahumäe kalmistul renoveeriti väravaehitised: väravaehitised puhastati soodapesuga, paigaldati uued katused ja täideti vuugid.

Valmis Siselinna kalmistu kolumbaariumi projekt. Sellega leitakse lahendus Filtri tee äärsele mahajäetud kalmistualale.

Metsakalmistul remonditakse seni tühjana seisnud lillepoe hoonet, et juba 2019. aastal avada seal lillepood ja kohvik, kus on võimalik peiesid pidada.

Kalmistute infosüsteemi Haudi on jätkuvalt arendatud. Kui 2017. aastal liidestati infosüsteem majandustarkvaraga SAP, siis 2018. aastal töötati välja lahendus, et liidestada infosüsteem kassasüsteemiga CompuCash. Seega ei ole eelmisest aastast alates infosüsteem Haudi enam pelgalt kalmisturegister, vaid täidab majandustarkvara funktsiooni ning tulevikus ka kassa funktsiooni. SAPiga liidestamine muutis kalmistute igapäevatöö palju mugavamaks ja lihtsamaks. Ka klientidel on märkimisväärselt mugavam e-tellimusi esitada, selle kohta on tulnud väga positiivset tagasisidet. 2018. aastal töötati välja Haudi avaliku kasutajakeskkonna uus lahendus, et kõik e-teenused oleksid pärast sisselogimist mugavalt leitavad. Vajadus selle arenduse järele selgus kasutajate tagasisidest ja arendusega on püütud arvestada kõigi kasutajate ettepanekuid.

Ka 2018. aastal jätkati 2000. aastal alustatud traditsiooni korraldada hingedepäeval oikumeeniline jumalateenistus Pärnamäe kalmistutuhamatuste ühiskalmetesse maetud omasteta lahkunute mälestamiseks. Mälestusteenistus toimus 2. no-

19

Heakord vembril ja teenistust viisid läbi läbi EELK Tallinna praostkonna praost Jaan Tammsalu, Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku ülempreester Aleksander Sarapik, Eesti Metodisti Kiriku superintendent Robert Tšerenkov ja Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liidu president pastor Erki Tamm.

Tallinna kalmistute rahulolu-uuring Esimene samm sellel teel oli selgitada välja linlaste hinnangud ja ootused. Selleks korraldati 2018. aasta suvel esimest korda Tallinna kalmistute teemaline küsitlus, mille eesmärk oli saada rohkem infot kalmistute külastatavuse kohta ning esimene ülevaade linlaste hinnangutest ja ootustest seoses Tallinna kalmistute ja kalmistuparkidega.

Uuring korraldati telefoniküsitlusena eesti ja vene keeles.

Uuringus osales kokku 819 pealinlast, küsitletute seas oli kõige enam 30–44-aastaseid. Uuringus väljendati rahulolu kalmistute üldise halduse ja korrashoiuga. Kalmistute haldusega seonduvast on linlased keskmiselt teadlikud: kalmistute kasutamise eeskirjaga on tutvunud 30%, hauaplatsi kasutamise lepingu on sõlminud 45% kalmistu külastajatest, 57% on teadlikud, et hauaplatsi ehitamise või kujundamise tööd tuleb enne kalmistuga kooskõlastada. Kalmistul tekkivate haljastus- ja segajäätmete sortimisega seoses on kalmistutel paranemisruumi, sest kalmistutel tekkivaid jäätmeid sortis regulaarselt vaid veidi üle ühe kolmandiku ehk 43% küsitletutest.

Uuringust selgus veel, et linlased soovivad kalmistute suuremat väärtustamist ajaloolises ja kultuurilises mõttes. 79% küsitletutest pidas oluliseks, et nii tegutsevatel kalmistutel kui ka kalmistuparkides oleksid olemas infotahvlid, viidad ja sildid kalmistu ajaloo, kalmistule maetud tähelepanuväärsete isikute, kultuuriväärtuste ja loodusobjektide kohta. Tallinna ajalooliste kalmistute, näiteks Siselinna kalmistu ja Metsakalmistu kujundamisel ja arendamisel pidas turistide külastustega arvestamist väga oluliseks 75% küsitletutest, kellest 52% on huvitatud ajaloo- ja kodulooteemalistest ekskursioonidest, 29% aga loodusteemalistest ekskursioonidest kalmistutel. Viimasega haakus uuringust selgunud fakt, et kalmistute positiivsete aspektide seas toodi peaaegu kõikjal välja sealne õhkkond: vaikus, rahu ja looduskeskkond. Küsitlusele tuginedes valmistab Tallinna Keskkonnaamet ette Tallinna kalmistute uut arengukava aastateks 2019–2030. Arengukavas võetakse arvesse mitmekultuurilise kalmistupärandi väärtustamist Tallinna rahvus- ja usurühmade kalmistute valguses, pärand on plaanis tähistada.

Tallinna Keskkonnaamet 2018 tõttu korraldatakse iga aasta 2. novembril ehk hingedepäeval Pärnamäe kalmistul nende mälestuseks oikumeeniline mälestusteenistus.

Koostöö rahvusvaheliste kalmistuorganisatsioonidega Lisaks Tallinna kalmistute arengu kavandamisele ja matmisküsimuste koordineerimisele võttis Tallinna Keskkonnaamet 2018. aastal aktiivselt osa rahvusvaheliste kalmistuorganisatsioonide tööst.

Rahvusvahelise kalmistute organisatsiooni ASCE (Association of Significant Cemeteries in Europe) liikmena osaleti lõppeval aastal kahel rahvusvahelisel konverentsil. Riias 2018. aasta aprillis toimunud konverentsil pidas Kalmar Ulm ettekande „Tallinna ajalooline Siselinna kalmistu pealinna uue Metsakalmistu arengute valguses“. Austrias Innsbruckis toimunud septembrikuisel konverentsil osalesid Tallinna Kalmistute juht Jaak Taevas, teenindusjuht Lauri Berg ja Kalmar Ulm Tallinna Keskkonnaametist, kes pidas ettekande teemal „Mitmekultuurilise kalmistupärandi väärtustamine Eesti pealinna Tallinna näitel“. Rohke osavõtuga (mõlemal konverentsil osales üle saja delegaadi) kohtumistel vahetati kogemusi, ideid ja kontakte ning saadi ülevaade, mida on Euroopas ajalooliste kalmistute arenduse valdkonnas juba tehtud ja mis edaspidi plaanis. Väljaantud raamatust (cemeteriesroute.eu/ about-cemeteries-route/marketing-materials/new-brochure. aspx), mis tutvustab Euroopa ajaloolisi kalmistuid, leiab nüüd ka Tallinna Siselinna kalmistut ja Metsakalmistut tutvustava materjali. Lähiajal avaldab organisatsioon konverentsi ettekannete kogumiku, teave selle kohta ja mahukas konverentsiga seonduv fotopank on leitav organisatsiooni veebilehelt significantcemeteries.org Osalemine rahvusvahelistes võrgustikes annab väärtuslikke teadmisi ja kogemusi, mida kasutades arendada Tallinna kalmistuid nii linlaste kui ka linna külaliste ootustest lähtudes ning tagada ühtaegu nüüdisaegsus ja funktsionaalsus.

Tallinna kalmistute veebileht kalmistud.ee/Tallinna-Kalmistud-2

Uuringuga on võimalik lähemalt tutvuda veebiaadressil uuringud.tallinn.ee/uuring/vaata/2018/Tallinna-kalmistud-2018.

Ümberkorraldused omasteta linlaste matusekorralduses 2018. aastal lisandus Tallinna Keskkonnaametile töövaldkond, mis kuulus varem linnaosade sotsiaalkeskuste ülesannete hulka. Nimelt korraldab Tallinna Keskkonnaamet nüüdsest omasteta linnaelanike matuseteenusega seonduvat.

Sellised juhud, kus inimesel ei ole omakseid, ei ole paraku kuigi harvad (2017. aastal oli matjateta lahkunuid 44) ning ennustada võib selle arvu edaspidist suurenemist. Just sellistes olukordades on Tallinna Keskkonnaameti kanda lahkunute väärikas ärasaatmine. Kui lahkunul omakseid ja matjaid ei ole, siis ta tuhastatakse, tuhka säilitatakse ühe aasta jooksul ning see sängitatakse seejärel Pärnamäe ühiskalme alale. Need lahkunud on eri rahvusest ja eri konfessioonidest ning see-

20

Hingedepäeva oikumeeniline jumalateenistus Pärnamäe kalmistul. Foto Ele Grauberg

21

J채채tmed

Tallinna Keskkonnaamet 2018

4. J채채tmed

Avalik pakendimahuti Tallinna linnas

22

23

Jäätmed

4.1

Tallinna Keskkonnaamet 2018

Jäätmehooldus

Jäätmehoolduse korraldamine on kohaliku omavalitsuse olulisemaid ülesandeid ja see puudutab väga suurt hulka inimesi.

Linna tähtsamad suunad jäätmehoolduse korraldamisel on: • jäätmete tekkekohal sortimise ning liigiti üleandmise edendamine • jäätmejaamade arendamine ja uute rajamine • pakendipunktide võrgustiku laiendamine • elanikkonna jäätmealase teadlikkuse suurendamine • jäätmete tekke ja ohtlikkuse vähendamine

Jäätmejaamad 2018. aastal oli Tallinna linnas avatud neli jäätmejaama, millest kolme käitas Mittetulundusühing Keskkonnateenused ja üht RAGN-SELLS AS (kuni 30. novembrini 2018). Suurim muudatus kolme üksuse (Pääsküla, Rahumäe ja Pärnamäe jäätmejaama) töös oli isikutuvastusmooduli kasutuselevõtt. See võimaldab kindlaks teha, kas klient on Tallinna linna või mõne muu kohaliku omavalitsuse üksuse elanik, ja otsustada, kas jäätmed võetakse vastu soodustingimustel või tavapärase hinnakirja alusel. 2018. aastal oli Tallinna linna ja valdade vahel sõlmitud koostöölepingute alusel võimalik jäätmeid soodustingimustel üle anda peale tallinlaste ka Kiili, Saue, Viimsi, Saku ja Rae valla elanikel. Mooduli kasutuselevõtt on andnud parema ülevaate jäätmejaamadesse toodud liigiti kogutud jäätmetest, nende mahust ja külastajate hulgast.

2019. aastal jätkatakse jäätmejaamade töö arendamist ning uue aasta üheks eesmärgiks on seatud Paljassaare jäätmejaama taasavamine. Selle jäätmejaama rekonstrueerimist alustati juba 2018. aasta teises pooles. Teine suur eesmärk on alustada jäätmejaama rajamist Kristiine linnaossa Mustjõe tänava äärde, mis on viibinud kohtuvaidluste tõttu, ning soetada mobiilne ohtlike jäätmete kogumispunkt, et parandada ohtlike jäätmete üleandmise võimalusi. Lisaks jätkatakse teiste Tallinna jäätmekavast 2017–2021 tulenevate eesmärkide täideviimist.

Pakendipunktide võrgustik 2018. aastal jätkus koostöö kõigi kolme Eestis tegutseva taaskasutusorganisatsiooniga, kes korraldavad tagatisrahata pakendijäätmete tagasikogumist (Eesti Taaskasutusorganisatsioon MTÜ, OÜ Tootjavastutusorganisatsioon ja OÜ Eesti Pakendiringlus). Selle koostöö tulemusena on Tallinna linna rajatud avalik, elanikele kasutamiseks mõeldud pakendipunktide võrgustik.

Pakendipunkte on Tallinna linnas ligikaudu 320. Komplektses pakendipunktis on paber- ja kartongpakendimahuti, klaaspakendimahuti ja segapakendimahuti. Kokku kogutud pakendijäätmed lähevad korduskasutusse või materjalina ringlusse, kui see ei ole võimalik, siis põletusse (energeetiline otstarve).

Aasta jooksul lisandus linna 20 uut pakendipunkti ning komplektsete punktide hulk suurenes 24 võrra. Pakendipunktid on taaskasutusorganisatsioonide vahel ümber jaotunud, mistõttu on linnapildis üha enam näha uusi ja ilusaid OÜ Tootjavastutusorganisatsioon pakendimahuteid.

Tallinna Keskkonnaamet teeb järjepidevalt koostööd linnaosavalitsuste ja taaskasutusorganisatsioonidega, et leida

24

pakendipunkti rajamiseks sobivaid kohti ja et olemasolevatesse pakendipunktidesse saaks viia kõikidest materjalidest pakendeid. Lisaks on uuel aastal seatud eesmärgiks parandada pakendipunktide heakorda: teha teavitustööd ning korraldada pakendipunktide ümbruse koristamine ühtselt ümber nii, et avalik ruum korrastataks varasemast kiiremini.

Korraldatud jäätmevedu 2018. aasta lõpus oli korraldatud jäätmevedu rakendatud kaheksas jäätmeveopiirkonnas – Haaberstis, Mustamäel (Kadaka ning Siili-Sääse-Szolnoki piirkonnas), Kristiines, Põhja-Tallinnas (Merimetsa-Kelmiküla-Pelgulinna-Pelguranna-Kopli ning Kalamaja-Paljassaare piirkonnas), Lasnamäel (Laagna-Tondiraba ning Priisle-Mustakivi piirkonnas). Jäätmeveo vabaturg toimis Pirital ja Kesklinnas ning alates 5. novembrist 2018 ka Nõmme linnaosas ja Lasnamäe Pae-Ülemiste piirkonnas. Vabaturu olukord lõppeb 1. jaanuaril 2019 Pirita linnaosas, mis on Tallinna linnas viimane piirkond, kus rakendub korraldatud jäätmevedu nn Põhjamaade mudeli alusel. Edaspidi tuleb jäätmevedu korraldada praegu kehtivat jäätmeseadust silmas pidades: jäätmete käitleja ja vedaja leitakse avaliku hanke kaudu, kuid Tallinna Jäätmekeskus kui Tallinna linna esindaja ja Tallinna Keskkonnaameti allasutus ei ole enam jäätmeveoteenuse osutaja ja kliendi vahendaja.

Teavitustöö ja jäätmealase teadlikkuse suurendamine

4.2

Tallinna Jäätmekeskus

2018. aasta oli Tallinna Jäätmekeskusel äärmiselt tegus. Tallinna Keskkonnaameti allasutusena jätkas jäätmekeskus omavalitsuskeskse jäätmeveomudeli ehk Põhjamaade mudeli rakendamist. See tähendab, et jäätmekeskus korraldas ja kontrollis Tallinna Keskkonnaameti läbi viidud avaliku hankega leitud jäätmevedaja tööd ning vahendas teavet veoteenust pakkuva ettevõtte ning jäätmevaldaja vahel. Põhjamaade mudeli alusel alustati 2018. aastal jäätmeveoteenuse osutamist veebruaris Mustamäel, mais Kristiines ja oktoobris Haaberstis. Neis piirkondades võeti kasutusele ka uued Euro 6 saastenormidele vastavad jäätmeveokid.

Paraku esines 2018. aastal ka tagasilööke. Riigikohtu 5. novembri 2018 otsuse kohaselt osutusid juba pikalt kehtinud korraldatud jäätmeveo lepingud Nõmme linnaosas ja Lasnamäe veopiirkonnas nr 10 tühiseks. Sellest tulenevalt teavitati linnaelanikke, et neil tuleb ajutiselt leida jäätmevedaja vabaturu põhimõttel ehk valida jäätmeveoteenust osutav ettevõte ise. Et nii Nõmmel kui ka Lasnamäel rakendati omavalitsuskeskset jäätmeveomudelit, mida jäätmeseadus enam ei toeta, korraldatakse avalik hange uutel alustel ning tulevikus ei ole jäätmekeskus enam omavalitsuse esindajana jäätmeveoteenust osutava ettevõtte ja kliendi vahendaja. Riigiga peetavates arengukõnelustes rõhutab Tallinna linn jätkuvalt, et juba toiminud jäätmeveomudeli rakendamise õigus tuleb taastada. Euroopa Liidu riikide kogemused on näidanud, et jäätmehierarhia põhimõtete rakendamine ja sellele vastava jäätmekäitlussüsteemi rajamine sõltub otseselt omavalitsuse võimest kohalikul tasandil jäätmehooldust korraldada.

Omavalitsuskeskset jäätmeveomudelit on vaja, sest see: • võimaldab osutada ühtset jäätmeveoteenust üle kogu linna – linnaelanikel on üks klienditeeninduskeskus, kuhu pöörduda, ning kõigis piirkondades on hinnad ja klienditeeninduse kvaliteet ühesugused; • võimaldab mõjutada jäätmeveoteenuse hinda jäätmeliikide kaupa nii, et liigiti kogutud jäätmete äraveo eest makstakse vähem kui segaolmejäätmete mahuti tühjendamise eest; • võimaldab omavalitsusel teha paremini järelevalvet – linnal on asjakohane, vahetu teave jäätmeveo toimimisest ning sellega liitunutest; • võimaldab osutada lisateenuseid ehk parandada jäätmekäitlusteenust; • võimaldab tulla turule ka väiksematel ja keskmise suurusega ettevõtetel, kellel on võimekus ja luba vedada jäätmeid, kuid ei ole veel toimivat klienditeenindus- ja arveldussüsteemi; • võimaldab paremini täita jäätmealaseid strateegilisi eesmärke.

1. jaanuarist 2019 rakendub omavalitsuskeskne jäätmeveomudel Pirita linnaosas, selleks tehti ettevalmistusi juba 2018. aastal.

Tallinna Jäätmekeskuse veebileht prugi.ee

Jäätmealase teadlikkuse edendamiseks korraldati koostöös Tallinna Keskraamatukoguga üle-euroopalise jäätmetekke vähendamise nädala raames teemaõhtu „Ohtlikud ained tarbetoodetes“. 20. novembril toimunud loengus ja töötoas tutvustati tarbetoodetes leiduvaid ohtlikke aineid ning õpetati käepärastest vahenditest valmistama ohutumaid puhastusvahendeid. Ürituse viis läbi Balti Keskkonnafoorumi ekspert Kai Klein ning sellest võttis osa 27 inimest.

Ka 2018. aastal Tammsaare parki paigaldatud esimesed liigiti kogumiseks mõeldud väikesed prügikastid kannavad eesmärki suunata inimeste tähelepanu jäätmete sortimisele.

Tegemist on esimese avaliku ruumi objektiga, kuhu sellised mahutid paigutati, järgnevatel aastatel loodetakse neid paigaldada ka mujale.

Uuel aastal on kavas välja töötada teabekampaania, mille eesmärk on parandada inimeste teadlikkust ja edendada jäätmete sortimist. Viimane suurem aktsioon korraldati maskoti Prügihunt abil (lõppes 2017. aasta kevadel) ning 2018. aasta on olnud mõtete kogumise ja tulevikusihtide seadmise aeg.

Edaspidises teavitustöös peetakse silmas ennekõike peresid, et lisaks lastele kaasata täiskasvanuid. Milline saab olema järgmine suurem kampaania, näitab aeg, kuid seni võib Prügihunti kohata avalikel üritustel. Nii võis teda teadmisi jagamas näha 2018. aasta heakorrakuu rannatalgutel „Puhas rand“, Uue Maailma tänavafestivalil ja keskkonnasõbraliku liikumise kuul korraldatud autovabal päeval. Lisaks jätkatakse olmejäätmete ning ehitus- ja lammutusjäätmete liigiti sortimise edendamist, esitades nõudeid detailplaneeringutele ja ehitusprojektidele.

Jäätmemajandusvaldkonna veebileht tallinn.ee/keskkond/jaatmed

Euro 6 saastenormidele vastavad jäätmeveokid

25

Keskkonnateadlikkus

Tallinna Keskkonnaamet 2018

5. Keskkonnateadlikkus

Läänemere laager Soomes Bengståri saarel. Foto Auli Relve

26

27

Keskkonnateadlikkus

5.1

Tallinna Keskkonnaamet 2018

Heakorrakuu kampaania

2018. aasta 16. aprillist 13. maini toimus 27. heakorrakuu, mille käigus pöörati tähelepanu eeskätt linnaelanike keskkonnateadlikkuse suurendamisele. Heakorrakuu iga-aastane tunnuslause on „Lööme linna läikima“, seega toimusid kuu raames talgud, koristustööd ja ohtlike jäätmete kogumisringid, mis on aastate jooksul populaarseks saanud. 2018. aasta heakorrakuu raames koguti kokku ja anti üle 1331,64 tonni jäätmeid. Lisaks korraldati temaatilisi infotunde ning haridustegevusi laste ja noortega.

Kevadise heakorrakuu avatalgud korraldas Tallinna Keskkonnaamet koostöös Kristiine Linnaosa Valitsusega Tondimõisa pargis, kus osales linna asutustest ligi 100 töötajat, sh linnavalitsuse liikmed ja vabatahtlikud. Kokku koguti u 2,8 tonni aia- ja haljastusjäätmeid.

Heakorrakuu rannatalgud „Puhas rand” ja välisprojekti „BLASTIC – plastijäätmete teekond Läänemerre“ teavitusüritus toimus 5. mail Põhja-Tallinnas Stroomi rannas. Üritus korraldati koostöös Helsingi, Turu ja Peterburi linnaga, kus toimusid samuti Läänemere initsiatiivi toetavad talgud. Rannatalgud pühendati ühtlasi Eesti Vabariigi 100. aastapäevale ja rannaalal moodustati selle auks talgulistest logo „100“. Talgutel osales palju aktiivseid linnaelanikke, sealhulgas kooliõpilasi, pensionäre, Tallinna Keskkonnaameti ja linnaosavalitsuste töötajaid.

Enam kui 500 vabatahtlikku kogusid kokku u 30 tonni aia- ja haljastusjäätmeid ning segaolmejäätmeid. Osavõtjaid tänati meenetega. Muusikalise meeleolu lõi ansambel Apelsin ning päeva juhtisid Reigo Ahven ja Natasha Bychkova.

Heakorrakuu jooksul tehti linnaosades mitmesuguseid töid, sealhulgas korrastati teid ja haljasalasid ning istutati puid ja lilli. Kokku toimus ligi 155 talgupäeva, millel osales üle 6000 vabatahtliku. Koristustöödesse kaasati linnaosade elanikke, mittetulundusühinguid, korteriühistuid, õpilasi, noorteorganisatsioone, pensionäre, ettevõtteid jt. Jäätmekäitluse aspektist olid olulised 29.–30. aprillil ja 6.–7. mail toimunud ohtlike jäätmete kogumisringid linnaosades, mille viis Tallinna Keskkonnaameti tellimusel läbi Ragn-Sells AS. Lisaks toimusid linnaosades heakorrateemalised ( jäätmed, haljastus, mänguväljakud) infotunnid, kus infot ja teabematerjale jagasid Tallinna Keskkonnaameti spetsialistid. Infotundidel osales kokku üle 200 inimese.

Koostöös linnaosavalitsuste ja Tallinna Munitsipaalpolitsei Ametiga peeti neljas linnaosas korteriühistute esindajatele lemmikloomade pidamise nõuete koolitused. Huvilistele jagati infomaterjali „Loomaomaniku meelespea“, milles on tutvustatud lemmiklooma pidamist reguleerivaid riiklikke õigusakte ja Tallinnas kehtestatud lisanõudeid. Korteriühistute esindajaid teavitati heakorrakuu ajal toimuvatest lemmikloomade kiibistamise ja registreerimise sooduskampaaniatest.

20. aprillil, Maa päeval istutasid lasteaialapsed Tallinna loomaaia territooriumile alushariduse 100 aasta juubeli puhul sada puud.

Jäätmeteemalisse haridusprojekti „Teame, näeme ja teeme!“ kaasati Tallinnast viis lasteaeda: Heleni lasteaed, Kullerkupu lasteaed, Luha lasteaed, Pelguranna lasteaed ja Kikka lasteaed. Lasteaedades toimus Prügihundi eestvedamisel jäätmeteemaline tund, kus ennekõike räägiti mereprügist. Lisaks toimusid õppeasutuste ümbruses koristustalgud.

Tallinna Keskkonnaamet uuendas eesti-, vene- ja ingliskeelset infovoldikut „Heakorra ABC“, kuhu on koondatud teave linna heakorra kohta. Voldikust saab teada, kuidas korrastada koduümbrust, antakse näpunäiteid linna haljasalade, mänguväljakute, koerteväljakute, kalmistute ja muude linna rajatiste kasutamise võimaluste ning hooldamise kohta. Muu hulgas

28

leiab voldikust teavet, kuhu pöörduda, kui on küsimusi linna heakorra kohta.

Heakorrakuu lõpetati kesklinnas Politseiaias laupäeval, 12. mail. Üritusel tänati linnaosade aktiivsemaid talgulisi ja toimus vibuturniir.

Heakorrakuu veebileht tallinn.ee/heakorrakuu

5.2

Keskkonnasõbraliku liikumise kuu

Tallinna Keskkonnaamet korraldas koostöös teiste linna asutustega juba seitsmendat aastat järjest kampaania „Keskkonnasõbraliku liikumise kuu“. Selle eesmärk on parandada linnaelanike keskkonna- ja liiklemisteadlikkust ning propageerida keskkonnasäästlikke liikumisviise (jalgsi liikumine, jalgrattasõit ja ühissõidukite kasutamine).

2018. aasta septembrikuu jooksul toimus Tallinnas üle 60 ürituse, millest paljude puhul oli keskkonna- ja liiklemisteema seotud Eesti Vabariigi 100. aastapäeva tähistamisega.

Keskkonnasõbraliku liikumise kuu avati 1. septembril Uue Maailma tänavafestivaliga, mille raames piirati asumi tänavatel mootorsõidukite liikumist ning tutvustati inimestele keskkonnasõbraliku liikumise kuu eesmärke ja tegevusi. Tänavafestivali programmi tegevustes osales ka Prügihunt, kes õpetas nii lapsi kui ka täiskasvanuid prügi sorteerima.

Maskott Snupsi külastas 13.–22. septembril kümmet Tallinna kesklinna lasteaeda ning tutvustas lastele keskkonnasäästlikke liikumisvahendeid ja -viise. Kokku kohtus Snupsiga 750 Tallinna kesklinna lasteaedade last.

Rahvarohkeimaks ürituseks kujunes 7.–9. septembrini toimunud Tallinna maraton koos Sügisjooksuga, mis tõi 2018. aastal kokku rekordilised 23 940 liikumisharrastajat. Sellega tõusti läbi aegade suurima osalejate arvuga spordisündmuseks Eestis.

16.–22. septembril tähistati Euroopa liikuvusnädalat, mille moto oli sel aastal „Mix and Move“ („Liida ja liigu“). Liikuvusnädala eesmärk oli ärgitada inimesi katsetama tavapärasest enam erinevaid liikumisvahendeid. Euroopa liikuvusnädala raames korraldas Tallinna Keskkonnaamet 21. septembril õppematka Astangule, millest võttis osa 34 inimest.

Keskkonnasõbraliku liikumise kuu tähtsaim ettevõtmine oli autovaba päev 22. septembril. Autovabal päeval korraldati kesklinnas palju üritusi. Neist suurim oli „Eesti tervisemess – liikuma!”, mis toimus esimest korda ning leidis aset Vabaduse väljakul ja Kaarli puiesteel. Sel päeval piirati mootorsõidukite liikumist Kaarli puiesteel ning tehti muudatusi Tallinna ja Harjumaa ühistranspordikorralduses. „Eesti tervisemess – liikuma!“ hõlmas harivat lavaprogrammi ja liikumisvõimaluste tutvustamist. Lisaks jagati toitumisteavet, kontrollida sai tervisenäitajaid (kohal oli mammograafiabuss) ning maitsmiseks ja kaasaostmiseks pakuti tervislikku toitu. Lisaks eksponentidele oli avatud mitme Tallinna linna asutuse telk. Tervisemessi tegevused toimusid teemaaladel ja -lavadel. Tallinna Keskkonnaameti autovaba päeva laval ning Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti rahvakoolituslaval „Tervelt elatud aastad“ jagati liikumis- ja terviseteavet ning huvilistel oli võimalik vaadata ja kuulata põnevaid etteasteid ja koolitusi. Kaarli puiesteele seati koostöös Tallinna Spordi- ja Noorsooametiga üles spordi- ja liikumisharrastuse ala „Terves kehas terve vaim“, kus sai tutvuda kümnete spordialade ja treenimisvõimalustega, küsida spetsialistidelt nõu ning kohtuda tuntud sportlastega.

Autovabal päeval anti Vabaduse väljakul start populaarsele ühistranspordiga orienteerumise võistlusele, mille korraldas

Tallinna Transpordiamet. Võistlejad pidid kahe tunni jooksul läbima võimalikult palju kontrollpunkte, liikudes igal võimalusel ühissõidukiga. Võistlusel osales üle 500 orienteerumishuvilise.

Eesti tervisemessi ja autovaba päeva programmi raames toimus Vabaduse väljakul FitGames võistlussarja viimane ehk 8. etapp.

Matkahuvilistel oli võimalik osaleda populaarsetel ekskursioonidel: jalgrattaretkel „Kesklinna asumid“ ja jalgsimatkal „Tõnismäe asumi arhitektuuripärlid“. Mõlemad ekskursioonid toimusid nii eesti kui ka vene keeles ja olid tasuta.

Autovabal päeval anti esimest korda üle auhinnad „Aasta tervisetegu 2018“. Sellega tunnustati 13 tegevust, mis väärisid tervisevaldkonnas tegutsevate erialaliitude ja organisatsioonide arvates esiletõstmist ja avalikkuse tähelepanu.

Kuna autovaba päeva üks eesmärke on suurendada keskkonnateadlikkust ning propageerida keskkonnasäästlikke liikumisviise ( jalgrattasõitu, jalgsi liikumist ja ühissõidukite kasutamist), oli Tallinna Linnavalitsuse korralduse alusel autovabal päeval ühissõidukites sõitmine kõigile tasuta. Keskkonnateadlikkuse suurendamise eesmärki täitis tervisemessil ka prügi liigiti kogumine.

Keskkonnasõbraliku liikumise kuu tegevusi ja teemasid kajastati kogu kampaania vältel eesti- ja venekeelsetes meediakanalites ning keskkonnasõbraliku liikumise kuu veebilehel.

Samuti koostati ja trükiti elanike teavitamiseks autovaba päeva infovoldikuid, maskoti Snupsi flaiereid ning autovaba päeva plakateid.

Keskkonnasõbraliku liikumise kuu veebileht tallinn.ee/liikumiskuu

5.3

Keskkonnateadlikkuse suurendamine

Keskkonnaharidustegevuste poolest oli 2018. aasta mitmekesine, pakkudes uut nii eri vanuses kui ka erinevate huvidega sihtrühmadele. Kevadpoolaastal osaleti riikliku keskkonnahariduse ja -teadlikkuse tegevuskava 2019–2022 teemavaldkonna „Keskkonnateadlikkus ühiskonnas“ töörühmas ning sügisel keskkonnakampaaniate „Küünlajaht“ ja „Patareijaht” uuendamiseks korraldatud foorumil. Ameti esindajad tegid ettekanded Peterburis Läänemere päevadel. Lisaks peeti aasta jooksul kuus keskkonnahariduse töörühma koosolekut, sh õppevisiit Peterburi ja Pärnu keskkonnahariduskeskusesse.

Keskkonnahariduse võimaluste mitmekesistamiseks avas 2018. aasta sügisel uksed Pirita-Kose keskkonnahariduse õpituba, mis on Lehola lasteaia juurde loodud Lehola Keskkonnahariduskeskuse laiendus. Õpitoas pakutakse põnevaid programme nii lasteaia- kui ka algklassiealistele.

Keskkonnahariduse konverents Tallinna Keskkonnaameti ja Tallinna Haridusameti koostöös toimus 25. septembril juba kaheksandat korda Tallinna lasteaia- ja koolijuhtidele mõeldud keskkonnahariduse konverents „Terve õpikeskkond, terve tulevik“. Osalejatele tutvustati uuringuid, mis käsitlevad laste ja noorte tervisekäitumist, jagati soovitusi, kuidas jõuda tervist ja heaolu toetava keskkonnani ning kuidas ühendada tervise ja keskkonna teemad õppeprotsessi. Lisaks jagati soovitusi, kuidas muuta liikumine koolipäeva loomulikuks osaks läbi aktiivsete ainetundide, vahetundide ja koolitee ning tutvustati, kuidas vähendada lapse kokkupuudet elektromagnetväljadega. Häid meetodeid õpikeskkonna

parandamiseks ja terviseteadlikkuse suurendamiseks jagasid spetsialistid Tervise Arengu Instituudist, Tallinna Tehnikaülikoolist, Tartu Ülikoolist, Keskkonnaministeeriumist, WHO tervislike linnade võrgustikust, Kopenhaageni nn mahemajast, Tallinna Haridusametist ja Tallinna Keskkonnaametist. Konverentsile järgnes TalTechi innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuse Mektory laboritega tutvumine. Konverentsist võttis osa 104 haridusasutuse juhti ja keskkonnahariduskeskuse töötajat Tallinnast. Konverentsi juhtis Hannes Hermaküla.

Õpetajakoolitused 2018. aastal toimus kaks õpetajakoolitust, mis oli järg 2017. aasta sügisel käivitunud ja Tallinna koolide õpetajatele mõeldud loodus- ja keskkonnateemalistele koolitustele. 24. aprillil osales algklassiõpetajate linnuõppepäeval Silma õpikojas ja Nõva maastikukaitsealal 26 õpetajat. Koolitusel jagati teadmisi nii lindude rändest kui ka lindude bioloogiast, tutvustati uusi metoodilisi võimalusi, kuidas lastele linde õpetada, sh e-õppelahendusi, tehti tutvust lindude loendamise põhimõtetega ning õpiti määrama levinumaid mere ja rannaniitudega seotud linnuliike. Tegevusi juhendas Marko Valker.

Eesti taasiseseisvumispäeval, 20. augustil osales 21 loodusainete õpetajat hülgeteemalisel koolitusel Malusil. Ekskursiooni käigus tutvuti hüljeste bioloogia, eluviisi, aastaajaliste rütmide, hüljeste kaitse vajaduse ja viisidega ning nende rolliga Läänemere ökosüsteemis. Õppepäeva juhendas Mart Jüssi.

Mõlemad koolitused toimusid Tallinna Keskkonnaameti ja Tallinna Õpetajate Maja koostöös.

Formaalharidust toetavad õppeprogrammid ja laagrid Hooaja jooksul, 1. maist kuni 30. septembrini, osales Aegna loodusmaja õppeprogrammides või loodusmajas toimunud laagrites 1340 õpilast ja juhendajat. Aegna loodusmaja õppeprogrammidest olid populaarseimad „Mets ja meri“ (telliti 14 korda) ja „Orienteerumine Aegna saare loodusmaastikul“ (telliti 10 korda).

Aegna loodusmaja kompleks valmis kümme aastat tagasi. Õppetöö loodusmajas algas 2009. aastal ning on samadel põhimõtetel toimunud siiani. Uute eesmärkide seadmiseks algatati aasta lõpus Aegna loodusmaja arengustrateegia 2019–2022 koostamine. Strateegia loodetakse valmis saada 2019. aasta juuniks.

Novembris toimus Tallinna Keskkonnaameti tellimusel kümme Läänemere kalade bioloogia ja kaitse teemalist õpituba, mida juhendasid MTÜ Nõmme Loodusmaja õpetajad. Õpitubadest võttis osa 220 Tallinna üldhariduskoolide 7. klassi õpilast. Õpitoad on mõeldud Tallinna üldhariduskoolide põhikooli riikliku õppekava toetuseks, andes õpilastele lisaks teoreetilistele teadmistele võimaluse aktiivselt osaleda kalade määramisel, mõõtmisel, kaalumisel ja lahkamisel.

16.–21. juulini toimus Soomes Bengståri saarel juba neljandat korda rahvusvaheline Läänemere laager (Baltic Sea Camp). Laagris oli üle 30 osaleja Soomest, Eestist ja Venemaalt ning laagri fookuses oli Läänemere ökosüsteemiga tutvumine.

Tallinna Keskkonnaameti toel osales laagris viis Tallinna koolinoort ja üks juhendaja. Laagri programmis vaheldusid teoreetilisemat laadi töötoad praktiliste tegevustega. Bioloogidest juhendajad tutvustasid Läänemeres elavaid taime- ja loomaliike, tehti kahvapüüki, määrati saadud liike ning tutvuti nende süstemaatikaga. Arutleti ka tegurite üle, mis vähendavad Läänemere elurikkust, nagu invasiivsed võõrliigid, keskkonnareos-

29

Keskkonnateadlikkus tus ja populatsioonide ületarbimine. Väljasõidupäeval külastati Helsingi Ülikoolile kuuluvat Tvärminne välibaasi. Osalejatele oli meeldejäävamad elamused kanuumatk ja snorgeldamine.

Rohelise kooli (Eco-Schools) programmi tegevused 2016. aasta sügisel käivitunud jätkusuutlikku arengut toetava rahvusvahelise rohelise kooli programmiga on 2018. aasta lõpuks liitunud 59 Tallinna kooli ja lasteaeda. Aasta jooksul liitus programmiga 11 õppeasutust. Septembris muutus programm juba üle-eestiliseks ning selles osaleb kokku 111 õppeasutust.

Rohelise kooli programmi eesmärk on suunata sellega liitunud haridusasutused edendama igapäevatöös keskkonnahariduse abil jätkusuutlikku arengut. 2018. aasta sügisel nimetas HundrED rahvusvahelise rohelise kooli programmi lausa maailma 100 kõige mõjusama haridusuuenduse hulka. Lisaks nimetati programm maailmas kümne parima jätkusuutlikku arengut toetava haridusinnovaatori hulka.

2018. aastal toimus kokku kaheksa seminari, kus Tallinna õppeasutuste koordinaatorid õppisid näiteks määrama raagus puid ja põõsaid, tegid tutvust elurikkuse ja linnuliikide määramisega, liikuvuse, transpordi, kliimamuutuste ja ressursisäästliku mõtteviisiga. 8. mail toimunud õuesõppeseminaril Keila-Joal tutvuti kevadiste õitsvate rohttaimedega. Lisaks vahetati seminaridel kogemusi ning tutvustati keskkonnaülevaatuse ja taotluste esitamisega seotud nüansse.

Oma keskkonnateadlikkuse edendamist näidanud koole tunnustatakse ökomärgisega „Roheline lipp“. Ökomärgised anti üheksale Tallinna haridusasutusele pidulikult üle 5. juunil Õpetajate majas. Lisaks tunnustati eelmisel aastal lipu saanud 19 õppeasutust vahearuande esitamise eest.

Programmi juhib Taani organisatsioon Foundation for Environmental Education (FEE). Eestis juhib programmi Eesti Looduskaitse Selts, kes on programmi tegevuste korraldamiseks sõlminud lepingu MTÜga Koolitus- ja Nõustamiskeskus HARED. Programmis osalemist toetavad Keskkonnainvesteeringute Keskus, Tallinna Keskkonnaamet, Tallinna Haridusamet ja Pärnu Linnavalitsus.

Rohelise kooli programmi veebileht tallinn.ee/est/Roheline-kool-3

Õppematkad, teemapäevad 24. mail tähistatud üle-euroopaline kaitsealade päev keskendus 2018. aastal kultuuripärandile. Tallinna Keskkonnaameti, Tallinna Ülikooli ja Eesti Maastikuarhitektide Liidu koostöös toimus sellest ajendatult Tallinna Botaanikaaias 24. mail seminar „Looduspärand kultuuripärandis“. Seminar oli mõeldud nii omavalitsusspetsialistidele kui ka maastikuarhitektidele, arhitektidele, planeerijatele, aednikele ja teistele keskkonnaga tegelevatele spetsialistidele. Seminari eesmärk oli avardada osalejate vaatenurka, et mõista looduspärandi tähtsust meie kultuuripärandi kõrval. Osalejad said teadmisi, kuidas märgata meid ümbritsevas keskkonnas nii loodus- kui ka kultuuripärandit ning kuidas väärtusi säilitada ja esile tuua.

Tallinna mitmekesisest loodusest ja parkide rohkusest ajendatuna said loodushuvilised osaleda kahel tasuta matkal, millega tähistati ühtlasi parkide päeva. Möödunud aastal alguse saanud päeva keskne idee on tutvustada matkadel linnalooduse väärtusi ja kutsuda inimesi iseseisvalt oma koduümbruse loodusega tutvust tegema. Matkad toimusid Merimetsa kaitsealal ja Tallinna Botaanikaaias. Merimetsa matkal andis

30

Tallinna Keskkonnaamet 2018 Timo Kark ülevaate kaitseala loomisest, seal leiduvatest väärtustest ja igaüheõigusest. Matkal osales 25 inimest. Tallinna Botaanikaaia matkal „Botaanikaaed kui maastikupark“ osales 26 inimest. Dendroloog Olev Abneri juhendamisel tehti tutvust dendropargi kui pargi alamliigiga, selle loomise põhimõtete ja taimesüstemaatikaga.

Rahvusvahelise keskkonnahariduse fondi (FEE) programmi „Sinilipp“ raames avanes huvilistel võimalus osaleda 13. juunil Tallinnas Paljassaare hoiualal toimuval õhtumatkal. Matkal vaadeldi rannamaastikul pesitsevaid linnuliike. Matka juhendas Meelis Uustal Tallinna Linnuklubist.

Temaatilised Aegna saare ekskursioonid toimusid Tallinna merepäevade kava raames juba viiendat aastat järjest. 14. ja 15. juulil toimunud Aegna saare loodust ja kultuurimälestisi tutvustavatel eestikeelsetel reisidel osales 45 inimest ja venekeelsetel reisidel 33 inimest.

15. detsembril toimunud tasuta jõulumatka Pääsküla rabas juhendasid tunnustatud matkajuhid Levo Tohva (vene keeles) ja Merike Dadelov (eesti keeles). Ligi 3 km pikkusel matkal osales 33 loodushuvilist, neist 14 võttis osa eestikeelsest matkast. Jõulumatk oli osa linnaloodust tutvustavast loodusmatkade sarjast „Linnalooduse kompass“. Sari jätkub põnevate matkadega ka 2019. aastal.

•

•

•

MTÜ Tallinna Linnuklubi, looduskaitsekuu õuesõppepäev ja õppereis. 21. mail toimus Eesti Vabaõhumuuseumis õppepäev, kus õpilased osalesid looduse tundmise võistluses. Ülesanded olid eri valdkondadest – lindudest taastuva energiani.

Projektis osales 45 loodustundjat, keda premeeriti õppereisiga Lahemaa rahvusparki.

MTÜ Ökotark, Tallinna keskkonnateemade kajastamine keskkonnaportaalis Bioneer.ee. Projekti eesmärk oli suurendada eestikeelse internetikasutaja teadlikkust Tallinna keskkonna olukorrast, probleemidest, kaitsest ja lahendustest. Projekt lõpeb 2019. aasta.

MTÜ Tallinna Looduskaitse Selts, loodus- ja keskkonnahariduslikud üritused Tallinna koolide õpilastele. Korraldati keskkonnahariduslikke ja looduskaitsealaseid üritusi Tallinna koolide õpilastele ja linnaelanikele. Projekt lõpeb 2019. aasta.

Mittetulundustegevuse toetus Tallinnas veebileht tallinn.ee/est/mittetulundus

Keskkonnahariduse valdkonna veebileht tallinn.ee/keskkond/keskkonnaharidus1

Keskkonnavaldkonna mittetulundustegevuse toetused Toetuse andmise eesmärk on linna elanike ja organisatsioonide omaalgatuse, ühistegevuse ja kestva arengu toetamine kooskõlas linna ametiasutuste valdkondlike prioriteetidega.

Toetuse andmist reguleerib Tallinna Linnavolikogu 3. novembri 2016 määrus nr 25 „Mittetulundustegevuse toetuse andmise kord“ (riigiteataja.ee/akt/428042017044).

2018. aastal toetas Tallinna Keskkonnaamet allnimetatud taotlusi: • MTÜ Loodusring, linnulauluhommikud Tallinna koolide õpilastele. Toetuse raames osales linnulauluhommikutel 610 õpilast 26 klassist ja 42 last kolmest lasteaiarühmast.

• MTÜ Lasnaidee, Lasnamäe kogukonnaaed. Toimus kuus töötuba-talgut, millest võttis osa ligi 400 inimest. Loodi Laagna kogukonnaaed, kus tegutseb ligikaudu 50 inimesest koosnev linnaaednike võrgustik.

• MTÜ Koolitus- ja Nõustamiskeskus HARED, lasteaia- ja algklassiõpetajate keskkonnahariduslikud õuesõppepäevad. Toimus kolm õppepäeva, mille raames tutvuti vanalinna parkide, Pirita maastikukaitseala, Hundikuristiku, Suhkrumäe ja Paljassaare hoiualaga. Kõikidel õppekäikudel toimusid vaatlused, liigiõpe, korraldati mänge jt aktiivtegevusi. Igal õppepäeval osales üle 20 inimese.

• MTÜ Tallinna Mesinike Selts, mesindusharidus Tallinna lasteaedadesse. Eesmärk oli tuua loodus ja mesilased lastele käeulatusse, kasutades asjakohaseid õppevahendeid. Külastati 13 õppeasutust (10 lasteaeda ja 3 kooli) ja tutvustati mesilaste vajalikkust. Linnaruumi lisati 5 mesitaru Kadrioru parki, kolm taru Tallinna Ülikooli katusel ja 2 taru Valdeku spordihoone katusel.

Linnustikuteemaline koolitus õpetajatele Silma looduskaitsealal. Foto Kaia Rikson

31

Keskkonnateadlikkus

5.4

Tallinna Keskkonnaamet 2018

Euroopa Liidu keskkonnaprojektid

Projekt „Roadmaps for Energy“ 2018. aasta veebruaris lõppes Euroopa Komisjoni programmist „Horisont 2020“ rahastatud projekt „Roadmaps for Energy“ (R4E). Projekti eesmärk oli luua Tallinnale uuenduslik energiastrateegia, milles keskenduti kahele Tallinnas olulisele valdkonnale: tark liikuvus ja targad hooned. Nüüdseks on valminud mõlema valdkonna kohta energia teekaardid, mille eestikeelne versioon trükiti 2018. aasta jaanuaris. Teekaart sisaldab visiooni aastaks 2050, sellega seotud ambitsioone, ajalist tegevuskava ning seda, kuidas soovitud tulevikustsenaariumini jõuda.

Tallinna tulevikuvisioonid on sõnastatud järgmiselt: • tark liikuvus loob meeldiva elukeskkonna Tallinnas aastal 2050 • targad hooned ja targad inimesed süsinikneutraalses Tallinnas aastal 2050 Projekti juhtpartner oli Eindhoveni omavalitsus (Holland).

Lihtpartnerid olid Tallinn, Forlì omavalitsus (Itaalia), Istanbuli linnavalitsus (Türgi), Newcastle’i linnavalitsus (Suurbritannia), Murcia linnavalitsus (Hispaania), Palermo omavalitsus (Itaalia), Sant Cugat del Vallèsi linnavalitsus (Hispaania), Eindhoveni tehnikaülikool (Holland) ja Kataloonia polütehniline ülikool (Hispaania).

Projekt kestis 1. märtsist 2015 kuni 28. veebruarini 2018.

Projekti veebileht tallinn.ee/Energia-teekaardid-R4E

Projekt „NATTOURS – jätkusuutlikud loodusrajad linnades, kasutades uusi IT-lahendusi" 2018. aasta oktoobris lõppes ligi kolmeaastane projekt NATTOURS, mille eesmärk oli edendada Tallinna ja Helsingi vahelist loodusturismi ning kasvatada kohalike elanike ja turistide teadlikkust Tallinna looduspärandist. Selle saavutamiseks ehitati projekti käigus Tallinnasse loodusvaatlusi soosiv taristu ning loodi kahe linna ühine mitmekeelne veebiportaal „Linnalooduse kompass“ aadressil citynature.eu.

2016. aasta lõpus valmis Kadrioru pargis Tammesalus 50 m pikkune puhketaskutega laudtee. Aasta hiljem avati Paljassaare linnukaitsealal kaks laudtee lõiku, mis aitavad hoida külastajad ettenähtud radadel ning vähendada ala tallamiskoormust. Mõlema laudtee äärde on paigaldatud teabetahvlid, mis annavad infot ümbritsevate loodusväärtuste kohta. 2018. aasta alguses valmis Rocca al Mare promenaadi ääres linnutorn koos infotahvlitega, mis tutvustavad piirkonna elustikku.

Projekti käigus tehti mitu uuringut, mida koordineeris SA Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus (SEI Tallinn): Tallinnale oluliste rohealade loodusväärtuste uuringud ning ökosüsteemi teenuste hindamisuuring. Lisaks valmis loodusradade külastusuuring, milles selgus, et võrreldes projekti algusega on suurenenud huvi loodusalasid külastada linnuvaatluse eesmärgil. Samuti on suurenenud rahulolu loodusalade

32

hooldamisega, milles on selgelt näha seost külastustaristu arendamisega projekti käigus. Projekti jooksul on suurenenud ka loodusalade külastajate arv.

Tallinna ja projektipartneri Helsingi looduspärandi paremaks turustamiseks loodi Helsingi ja Tallinna ühine mitmekeelne veebiportaal citynature.eu, kuhu on koondatud teave nende linnade loodusalade kohta. Samuti valmis veebiportaali ja loodusalasid tutvustav trükis, mida jagatakse Tallinna turismiinfokeskuses, Tallinna sadamas, Viking Line’i laevadel ja mujal. Projekt on leidnud palju kajastamist peavoolumeedias, nt ETV saates „Ringvaade“, Vikerraadios ja Kuku raadios ning reisiajakirjas Go. NATTOURS on esimene välisprojekt, milles Tallinna linna asutus – Tallinna Keskkonnaamet – oli juhtpartner. Lihtpartnerid olid Helsingi linn ja SEI Tallinn.

Projekt kestis 1. märtsist 2016 kuni 31. oktoobrini 2018.

Projekti veebilehed tallinn.ee/NATTOURS citynature.eu

Projekt „BLASTIC – plastijäätmete teekond Läänemerre" Läänemere suurimad reostajad on selle ümbruses asuvad suurlinnad, mistõttu on väga oluline vähendada prügi teket maismaal, sest sel moel jõuab ka merre vähem prahti. Siin mängivad suurt rolli kohalikud omavalitsused.

2018. aastal lõppes kolmeaastane projekt BLASTIC, mille eesmärk oli vältida ja vähendada mereprügi (eelkõige plastijäätmete) kogust ning selle kaudu negatiivset mõju elu- ja looduskeskkonnale. Projekti tulemusena on koostatud tegevuskava, mille abil väheneb maismaalt merre jõudva prahi kogus ning kahaneb mereprügi hulk Kesk-Läänemere piirkonnas ja kogu Läänemeres. Mereprügi vältimise ja vähendamise tegevuskava on SEI Tallinn ja Tallinna Keskkonnaameti spetsialistide koostöö tulemus.

Projekti partnerid töötasid välja juhendid ja mugavad vahendid, et iga kohalik omavalitsus, kes mingil moel on seotud Läänemerega, saaks koostada mereprügi vähendamise ja vältimise tegevuskava.

6. septembril 2018 toimus Pirita Spa hotellis seminar „Meri plastist puhtaks!“, kus otsiti lahendusi mereprügi vähendamiseks Läänemeres ning tehti kokkuvõtted rahvusvahelise projekti „BLASTIC – plastijäätmete teekond Läänemerre“ tegevustest ja tulemustest.

Projekti rahastas Euroopa Komisjoni Kesk-Läänemere programm ja mereprügi teema olulisuse tõttu kuulus see Euroopa Liidu juhtprojektide hulka.

Tallinn oli projektis BLASTIC lihtpartner. Projekti peapartner oli Keep Sweden Tidy (Stockholm). Peale Tallinna osalesid projektis Rootsi keskkonnauuringute instituut (IVL), SEI Tallinn, Soome keskkonnainstituut (SYKE), Keep the Archipelago Tidy Association, Foundation for Environmental Education Latvia ja Turu linn.

Projekt kestis 1. jaanuarist 2016 kuni 31. detsembrini 2018.

Projekt „INTHERWASTE – piirkondadevaheline jäätmemajanduse keskkonda integreerimine Euroopa kultuuripärandiga linnades"

Projekt „HEAWATER – Läänemere valgala väikeste jõgede tervendamine toite- ning ohtlike ainete sissevoolu ärahoidmise kaudu"

2016. aasta aprillist alates osaleb Tallinna linn lihtpartnerina Interreg Euroopa programmist rahastatavas rahvusvahelises projektis „INTHERWASTE – piirkondadevaheline jäätmemajanduse keskkonda integreerimine Euroopa kultuuripärandiga linnades“. Projekti eesmärk on vahetada kogemusi kultuuripärandiga linnade efektiivse ja jätkusuutliku jäätmemajanduse teemal, et erinevate rakendatud praktikate õppimise, pädevuse suurendamise ja tegevuskava loomise abil panustada Tallinna vanalinna jäätmekäitluse tõhustamisse ning nüüdisajastamisse.

2018. aastal toimusid projekti raames seminarid Córdobas ja Tallinnas. Córdobas aset leidnud kohtumisel tutvustasid projektipartnerid kultuuripärandiga piirkondades jäätmetekke minimeerimise kogemusi ning toimusid õppekäigud kohalikesse jäätmekäitlusrajatistesse. Novembris Tallinnas peetud seminaril arutati töötubades tegevusplaanide koostamist, mis peavad valmima hiljemalt 2019. aasta märtsiks. Siis lõpeb projekti esimene ja aktiivsem faas ning kahe aasta jooksul tuleb hakata koostatud tegevuskava rakendama. Lisaks külastati OÜd Humana Sorteerimiskeskus, Pääsküla suletud prügilat ja jäätmejaama ning tutvustati Tallinna Jäätmekeskuse tegevust.

Tegevuskava koostamise raames külastas Tallinna Keskkonnaameti projektimeeskond 2018. aastal Norra linna Bergenit, kus tutvuti pneumaatilise jäätmete torutranspordisüsteemiga, ning Prantsusmaa linna Nice’i, et saada ülevaade kohalikust korduskasutuskeskusest. Jäätmete torutranspordisüsteem on üks lahendustest, mida Tallinn vanalinna jaoks kaalub. Selle võimalikkuse analüüsimiseks koostas AS Maves 2018. aastal Tallinna vanalinna jäätmete torutranspordisüsteemi teostatavus- ja tasuvusanalüüsi. Aruande tulemusi tutvustatakse 2019. aasta alguses.

Projekti juhtpartner on SADECO – Saneamientos de Córdoba(Hispaania). Peale Tallinna Keskkonnaameti on projekti lihtpartnerid Kraków (Poola), Eivissa (Ibiza saar Hispaanias), Porto (Portugal) ja ACR+ (Belgia).

Projekt kestab 1. aprillist 2016 kuni 31. märtsini 2021.

2018. aasta märtsis alanud Euroopa Regionaalarengu Fondi Kesk-Läänemere programmist rahastatava projekti „HEAWATER – Läänemere valgala väikeste jõgede tervendamine toitening ohtlike ainete sissevoolu ärahoidmise kaudu“ eesmärk on parandada Läänemerre suubuvate linnajõgede vee kvaliteeti, mis parandaks ka Läänemere seisundit. Lisaks püütakse suurendada teadlikkust linnajõgedest kui maamärkidest, mis mitmekesistavad linnakeskkonda.

Projekti käigus uuritakse, millised tehnoloogilised lahendused on linnajõgede tervendamiseks sobivaimaid, valitakse välja lahendus, mida katsetatakse mõne Eesti, Rootsi ja Soome jõe puhul, ning viiakse tehniline lahendus ellu. Eelnevate uuringute ja seirega on dokumenteeritud põhiprobleemid katsejõgedes. Veekvaliteedi seire pärast tervendava meetme rakendamist koos tulu- ja kuluanalüüsiga näitab meetme efektiivsust. Küsitluse abil on kavas uurida, kuidas linnaelanikud suhtuvad linnajõgede parema veekvaliteedi saavutamisse.

Projekti katsejõgi Tallinnas on Mustjõgi, mis mõjutab oma veekvaliteediga Kopli lahte, sh Stroomi supelranda. Mustjõgi on üks kuueteistkümnest vooluveekogust, mis saab Tallinnas alguse ja voolab läbi linna. Praegu voolab vaid väike osa jõest looduslikus sängis. Enam kui pool jõe valgalast on kaetud kõvakattega, mistõttu jõuab sademeveekanalisatsiooni kaudu Mustjõkke suur hulk saastunud sademevett. Projektis kaalutakse tehnilisi lahendusi, mis vähendaksid jõe kallaste erosiooni ja fosfori kontsentratsiooni vähenemist vees.

2018. aastal sõlmiti partnerleping, tehti ettevalmistusi investeeringuks ning alustati linnaelanike küsitlemist.

HEAWATER on välisprojekt, kus Tallinna linna asutus – Tallinna Keskkonnaamet – on juhtpartner ja Soome keskkonnainstituut, Turu rakenduskõrgkool, Söderhamni linnavalitsus ja Tallinna Tehnikaülikool on lihtpartnerid.

Projekt kestab 1. märtsist 2018 kuni 28. veebruarini 2021.

Projekti veebileht tallinn.ee/keskkond/HEAWATER

Projekti veebileht tallinn.ee/INTHERWASTE

Projekti veebileht tallinn.ee/BLASTIC

33

Tallinna Botaanikaaed

Tallinna Keskkonnaamet 2018

6. Tallinna Botaanikaaed

Tallinna Botaanikaaia esiväljak. Foto Marit Mäesaar

34

35

Tallinna Botaanikaaed

Eesti Vabariigi 100. aastapäeva tähistamine Sarnaselt kogu Eestiga tähistas Tallinna Botaanikaaed Eesti Vabariigi 100. aastapäeva. Botaanikaaed avas sel puhul uue välinäituse ja kujundas esiväljaku 1920.–1930. aastate aiakujundusest inspireeritud suvelillepeenardega, kuhu istutati ja külvati 68 liiki ja sorti 100 aastat tagasi aiakujunduses kasutatud lilli. Lisaks tutvustati kevadel esiväljaku ringikujulisel peenral Hollandi Suursaatkonna juubelikingitust: tulpi ’Eesti’.

Kuna botaanikaaed asub Eesti Vabariigi esimesele presidendile Konstantin Pätsile kuulunud Kloostrimetsa talu maadel, siis avati talu tutvustav teabetahvel. Väiksemate tahvlitega tähistati sel ajal istutatud ja siiani säilinud puud – harilik pöök ja õunapuu ’Korobovka’ – ning ajaloolised fotod pandi välja teisteski taluga seotud kohtades.

Botaanikaaed osales kogu välihooaja vältel Eesti Vabariigi 100. aastapäeva tähistamisega seotud üleriigilistes ettevõtmistes: näiteks looduskaitsekuu raames toimusid 12. mail matkad Kloostrimetsa soo õpperajal, 13.–16. juunil loodusfestivali üritused, 18. augustil Eesti looduse päev, 9. septembril looduskeskuste päev „Terve Eesti“ ning 21. septembril ajarännak Eesti 1920.–1930. aastate aiakultuuri radadel.

Tegevus avamaal Avamaal rajati uued iiriste, hüatsintide ja tulpide ekspositsioonid. Jätkati Keskkonnainvesteeringute Keskuse projektide toel botaanikaaeda rajatud tehiselupaikade taimestamist ohustatud taimeliikide ja nende kaaslasliikidega. Mägitaimede kollektsioonis alustati taimede ümberistutamist ajutisele kasvukohale, sest lähitulevikus algab alpinaariumi rekonstrueerimine. Alustati botaanikaaia jaoks täiesti uue valdkonna – lilleniitude – kontseptsiooni ja metoodika väljatöötamist ning rajati esimene niidukatseala. Samuti algasid ettevalmistustööd erikaariumi laiendamiseks.

Kuna kauaoodatud rekonstrueerimistööde käigus konserveeriti kõrgpüsikute ekspositsioonis Pätsi-aegne paekivimüür ning rosaariumi ehitati täiesti uus, kuid ajaloolisega sarnane piirdemüür, istutati ümber suur osa müüriäärseid püsikuid. Rosaariumis alustati ajalooliste roosipeenarde uuendamist ning pargirooside ala ettevalmistamist taasistutuseks.

Putukate meelitamine botaanikaaeda Taimede ja putukate elu on tihedalt seotud. Maikuus paigutati botaanikaaeda õpetajate ja õpilaste meisterdatud putukahotellid, kus putukad saavad talvituda, varjuda ja paljuneda.

Mardikate joonistamise töötubades tutvuti kevadel ka elusate eksootiliste putukatega. Taas hakati botaanikaaias pidama mesilasi: töömesilasteks on valitud Buckfasti tõugu mesilaspered. Septembris peetud meepäeval oli mesilasi, mett ja õietolmu võimalik uurida nii luubi kui ka mikroskoobiga ning lisaks meetaimede tutvustusele sai maitsta ka botaanikaaia mett.

Integreeritud taimekaitse 2018. aastal jätkus botaanikaaia kasvuhoonetes eelnevatest aastatest suuremas mahus integreeritud taimekaitse kasutamine. Põhiliselt kasutati mehaanilist ja bioloogilist tõrjeviisi.

Esimesel juhul kasutati nii agrotehnilisi võtteid kui ka väljapüü-

Tallinna Keskkonnaamet 2018 ki, teisel juhul biotõrjevahendeid. Biotõrjevahendina kasutati järgmisi liike: puudertäilaste puhul nii vastse- kui ka valmikufaasis Cryptolaemus montrouzieri (kaubanimi CRYPTOBUG), kasvuhoonekarilase tõrjeks Encarsia formosa ja Macrolophus pygmaeus (kaubanimed vastavalt EN-STRIP ja MIRICAL), kedriklestade kontrolli all hoidmiseks Neoseiulus californicus (kaubanimi SPICAL), ripslaste tõrjeks Amblyseius swirskii (kaubanimi SWIRSKI-MITE) ning lehetäidele Aphidius colemani (kaubanimi APHIPAR).

Botaanikaaia herbaarium on Eesti üks suuremaid ja olulisemaid botaanilisi teaduskogusid. Selles on ligi 100 000 herbaareksemplari: nii roht- ja puittaimi, samblaid, pisiseeni ja lihheniseerunud seeni kui ka vilju, käbisid ja puitu. Samblakogu täienes 2018. aastal enam kui 1000 eksemplariga, olles 22 000 eksemplariga üks suuremaid ja korrastatumaid kogusid herbaariumis. Sinna lisandus ka 48 uut samblaliiki, mis on saadud vahetuse korras Hawaii saartelt.

Dendroloogide töörühm koos teiste spetsialistidega asus Tallinna Kommunaalameti tellimusel uurima Tallinna tänavapuude ja -põõsaste seisundit ning seda mõjutavaid tegureid.

Näitused ja loodusharidus 2018. aastal korraldati botaanikaaias 12 näitust ja teemapäeva. Traditsiooniliselt olid kõige populaarsemad 2.–11. märtsini toimunud orhideepäevad, mille jooksul külastas botaanikaaeda 6035 inimest. Seekordselt näituselt võib esile tõsta esindusliku õitsvate tsümbiidiumite (Cymbidium) valiku, kus koos ajalooliste sortide ja hübriididega sai näha ka uusi ja põnevaid aretisi.

Külastatavuselt järgmised olid säntpooliate näitus mais (2386 külastajat) ja roosipäevad juulis (2060 külastajat).

Koostöös Eesti Tervishoiumuuseumiga osales botaanikaaed näitusel „Elada või mitte? Suhkrus on küsimus“. Selle raames eksponeeriti botaanikaaia meelteaias eraldi peenras magusa maitsega taimi.

Botaanikaaed on ka suurepärane kunstinäituste paik.

2018. aasta algul said huvilised kasvuhoonetes näha Eesti Keraamikute Liidu aastanäitust „Juured“ ning kogu suvehooaja jooksul võis botaanikaaias vaadata Eesti Kunstiakadeemia keraamika ja klaasikunsti tudengite näitust „Omavahel“.

Botaanikaaed korraldas 92 õppepäeva 15 teemal. Kõige populaarsemad õppekavakohased programmid olid „Toataimed ja tarbetaimed“ (14 korda), „Vesi ja muld“ (12 korda) ning „Maailma loodusvööndid ja kliimavöötmed“ (11 korda). Õppepäevadel osales kokku 2269 üldhariduskoolide õpilast 101 klassist ja 34 koolist. Ekskursioone tehti eri keeltes nii avamaal kui ka kasvuhoonetes ja looduse õpperadadel.

Botaanikaaia huviringis „Looduslaps“ osalevad üldhariduskoolide 1. ja 2. kooliastme õpilased keskendusid 2018. aastal kasvuhoonetes maailma ja rahvustaimede tundmaõppimisel tsitruseliste perekonnale. Avamaal õpiti tundma mürgiseid vilju ning tutvuti põhjalikumalt Eesti pärismaiste lehtpuudega.

Kevadel puhastati botaanikaaia territooriumil asuvaid lindude pesakaste ning harjutati taimede külvamist ja pikeerimist.

Botaanikaaia, Tallinna Loomaaia ja Eesti Loodusmuuseumi huviringide liikmed külastasid vastastikku üksteist – sel moel mitmekesistasid koostööpartnerid võimalusi õpilastele loodusteadmisi jagada.

Ehitus

Arengukava koostamine Botaanikaaia 2018. aasta tähtis ettevõtmine oli 2019.–2030. aasta arengukava koostamine. Selles osalesid oma töötajad, arengukava töörühma liikmed ning valdkonnapõhised eksperdirühmad. Määratleti viis suuremat tegevusvaldkonda (kollektsioonid, haridus, teadus, külastajad ja ressursid) koos strateegiliste eesmärkidega ning tegevused nende eesmärkide elluviimiseks. Arutelude tulemusena esitati kevadel Tallinna eelarvestrateegiasse lähiaastate suuremad investeerimisvajadused.

Tallinna Botaanikaaia veebileht botaanikaaed.ee

Kevadel selgus palmimaja auditeerimisel, et hoone on 20 aasta jooksul amortiseerunud ning vajab põhjalikku rekonstrueerimist. Töid alustati sügisel. Lisaks rekonstrueeriti rosaariumis ja kõrgpüsikute ekspositsioonis ajaloolised piirdemüürid, alustati vetesüsteemi ja koos sellega ka alpinaariumi projekteerimist ning soetati herbaariumisse inventari.

Samuti värviti botaanikaaia peahoone fassaad ning remonditi fuajeed ja trepikoda.

Teadustöö Teadustöö jätkus 2018. aastal elurikkuse ja selle kaitse teemal. Varem Keskkonnainvesteeringute Keskuse rahalisel toel botaanikaaeda väljaspool nende looduslikke kasvukohti (ex situ) rajatud Eesti kaitstavate taimeliikide kollektsioonide tarbeks koguti kaitstavate taimeliikide seemneid. Vanemteadur Ruth Aguraiuja osales rahvusvahelise koostöö raames üleilmselt äärmiselt ohustatud sõnajalaliikide populatsioonide taastamisel Kauai saarel (USA). Harjumaal Lool asustati arendusalalt ümber II kaitsekategooriasse kuuluva taimeliigi aasnelgi 1874 puhmikut. Teadurite ettekanded botaanikaaedade üleilmsel kongressil EUROGARD VIII käsitlesid ohustatud taimeliikide populatsioonide taastamist. Teadur Mari Tilk kaitses detsembris filosoofiadoktori väitekirja.

Klaasikunst kasvuhoones. Foto Jaan Mettik

36

37

Tallinna Energiaagentuur

Tallinna Keskkonnaamet 2018

7. Tallinna Energiaagentuur

Tallinna Energiaagentuuri päikesepark

38

39

Tallinna Energiaagentuur

Tallinna Keskkonnaamet 2018

Suunad

mal riigisisesel üritusel, seminaril ja konverentsil, tutvustades oma tegevust.

Tallinna Energiaagentuuri eesmärk on viia ellu Tallinna linna kliima- ja energiapoliitikat ning koordineerida linnapeade pakti täitmist – seirata linna energiatarbimist, koostada asjakohaseid aruandeid ja nõustada säästva energiakasutuse asjus.

Tallinna linn on mitu aastat soovinud saada Euroopa rohelise pealinna tiitlit. Seetõttu on Tallinn liitunud ka keskkonna- ja kliimaalaste raamlepingutega, nagu linnapeade pakt ja kliimamuutustega kohanemise pakt „Mayors Adapt“. 22. veebruaril toimus Brüsselis linnapeade pakti 10. aastapäevale pühendatud konverents, millest võtsid osa nii linnapea Taavi Aas kui ka Tallinna Keskkonnaameti juhataja Relo Ligi. Energiaagentuuri esindajana osales Pille Arjakas.

Päikeseelektrijaam Kuna nii Tallinna säästva energiamajanduse tegevuskavas aastateks 2011–2021 kui ka linnapeade paktis on üks eesmärke suurendada linnas taastuvenergia osakaalu, on energiaagentuur ette valmistanud Tallinna linna hoonetele päikeseelektrijaamade rajamise projekti, mille käigus plaanitakse aastatel 2019–2020 rajada kuni sada linnale kuuluvat päikeseelektrijaama. Prooviprojektina rajas energiaagentuur päikeseelektrijaama oma hoone katusele (Paldiski mnt 48). Ainuüksi esimese suve põhjal saab öelda, et päikeseelektri kasutamine on büroohoones igati tasuv – arvestatav osa hoones vajaminevast elektrist toodetakse katusel (vt joonis 1).

16000

Peamised ülesanded 2019. aastal Linnapeade pakti ja paktiga „Mayors Adapt“ võetud eesmärgid koondatakse säästva energia tegevuskavast välja kasvanud säästva energia ja kliimamuutustega kohanemise tegevuskavasse (SECAP) ja CO2 heitkoguste inventuuri aruandesse.

Uue, ajakohastatud tegevuskava lähteülesanne on koostatud ja tegevuskava valmib energiaagentuuri eestvedamisel ja Eesti Keskkonnauuringute Keskuse kaasabil 2019. aasta lõpuks.

SECAPi koostamise koordineerimine, sihtrühmade kaasamine ja tegevuskava eelnõu ettevalmistamine on 2019. aastal energiaagentuuri tähtsaim ülesanne.

Tallinna Energiaagentuuri veebileht tallinn.ee/energiaagentuur

50% 45%

14000

40%

12000

35% 10000

30%

8000

25% 20%

6000

15%

4000

10% 2000

5%

0

0% JUUNI

JUULI

AUGUST

SEPTEMBER

OKTOOBER

2017 kogutarbimine (kWh)

2018 kogutarbimine (kWh)

PV jaama toodang (kWh)

Omatoodangu osakaal tarbimisest

Joonis 1. Paldiski mnt 48a asuva päikeseelektrijaama toodang 2018. aastal

Tallinna energiapäev Energiaagentuuri kõige tähtsam ülesanne on suurendada tarbijate teadlikkust. See hõlmab nii linnaametnike nõustamist kui ka teavitustööd kogukonna kui lõpptarbijate seas.

Tallinna linn korraldab alates 2011. aastast energiapäevi, kus linlastele antakse soovitusi energia säästmiseks igapäevaelus ja hoonete terviklikuks rekonstrueerimiseks. 5. oktoobril 2018. aastal toimus koostöös Eesti Messidega energia avastuskeskuses Tallinna energiapäeva seminar „Kütame!“. Seminaril käsitleti kütmise energiaefektiivsust mitmest vaatenurgast: alustades kaugküttest ja lõpetades lokaalse kütmisega.

Samuti tutvustati uusi tooteid: eramute kui ka korterite kütte-, jahutus-, ventileerimis- ja energiasäästulahendusi. Seminarile järgnenud üritusel kuulutati välja ettevõtmised ja saavutused, mida tunnustati tiitliga „Aasta energiategu 2018“.

Alates 2014. aastast on energiaagentuur osalenud kaaskorraldajana keskkonnafestivalil Ökomäss, mille eesmärk on propageerida säästvat elukeskkonna ja ehituspärandi renoveerimist. Lisaks on energiaagentuur osalenud mitmel suure-

40

Euroopa Parlamendi suures saalis linnapeade pakti 10. aastapäeva konverentsil

41

Tallinna Energiaagentuur

Tallinna Keskkonnaamet 2018

Kujundus/Layout: AKU Collective OÜ Fotod/Photos: Anne Jaakson, Eesti Messid OÜ, Marit Mäesaar, Siret Kurvet, Tallinna Jäätmekeskuse arhiiv, Tallinna Kalmistute arhiiv, Tallinna Keskkonnaameti arhiiv, Covenant of Mayors Tõlge/Translation: Tiido ja Partnerid Keeleagentuur OÜ

42

43

Tallinna Energiaagentuur

ISSN 2382-8366 Tallinna Keskkonnaamet Tel +372 640 4572 keskkonnaamet@tallinnlv.ee Harju 13, 10130, Tallinn tallinn.ee/est/keskkond

44